Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta

Teie 12.03.2026 nr 2-5/26-00521 Riigikantselei Meie 03.04.2026 nr 1-5/26/1037-3 Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta Kliimaministeeriumile on tehtud ülesandeks vaadata läbi Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohad Eesti Keskerakonna fraktsiooni 09.03.2026. a algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta ning esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks. 1. Arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (840SE) soovitakse: 1) anda omavalitsusüksusele õigus kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv; 2) kehtestada nõue, et ettevõtja peab tagama üüri- või renditeenuse kasutaja vanuse kontrollimise selliselt, et alla seaduses sätestatud vanusepiiri isikul ei oleks võimalik sõidukit kasutada; 3) kehtestada nõue, et ettevõtja peab kontrollima pisimopeedi rendile või üürile andmisel alaealise kasutaja juhtimisõigust selliselt, et ilma nõutava juhtimisõiguseta alaealisel isikul ei oleks võimalik sõidukit kasutada; 4) kehtestada nõue, et ettevõtja peab kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisel kuni 16-aastasele kasutajale pakkuma jalgratturikiivri rentimise või üürimise võimalust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu ajendiks kergliikurite ja pisimopeedidega seotud liiklusõnnetuste sagenemine, alaealiste kasutajate juhtimisõiguse kontrolli puudumine ning turvavarustuse kasutamata jätmine. Eelnõu jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil. 2. Siseministeeriumi arvamus Siseministeerium (SIM) märgib oma 24.03.2026. a kirjas nr 1-797-2, et eelnõu 840SE vastab sisult Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 7.04.2025. a algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule (614SE), mis lükati Riigikogus I lugemisel tagasi, ning kuna sõnastust pole muudetud, kordab ministeerium oma varasemat seisukohta. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Siiski, erinevalt eelnõule 614SE esitatud arvamusest märgib SIM seekord, et toetab KOV-ile renditavate ja üüritavate jalgrataste, kergliikurite ja pisimopeedide piirarvu kehtestamise õiguse andmist. Samuti toetab SIM ka ettevõtjatele seatavaid vanuse- ja juhtimisõiguse kontrollimise nõudeid, kuid leiab, et eelnõu järelevalvesätted on puudulikud – riikliku järelevalve teostaja on jäänud piisavalt määratlemata, KOV-i järelevalvepädevus ei laiene kavandatud nõuetele ning reaalne võimalus nõuete täitmist ettevõtjatelt nõuda puudub. Kiivri pakkumise kohustust peab SIM küsitavaks, viidates teiste riikide kogemusele, kus kiivrid varastatakse või visatakse ära ning ühiskasutuses kiivrit peetakse ebahügieeniliseks. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) märgib oma 30.03.2026.a. kirjas nr 2-3/913-2, et ei toeta eelnõu 840SE. MKM toetab liiklusohutust suurendavaid meetmeid, kuid peab oluliseks, et muudatused oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ja ei tooks ettevõtjatele põhjendamatut halduskoormust. MKM leiab, et kehtiv regulatsioon (09.07.2024 jõustunud LS redaktsioon) annab KOV-ile juba piisavad võimalused kõneksolevate sõidukite reguleerimiseks ning need võimalused ei ole veel täiel määral kasutust leidnud. Kvoodinõude osas toob MKM välja, et puuduvad kriteeriumid sõidukite jaotamiseks ettevõtjate vahel, uute turule sisenejate kohtlemine on lahendamata ning piirangud seavad ohtu ettevõtjate õigustatud ootused ja tehtud investeeringute tasuvuse. Vanuse- ja juhtimisõiguse kontrolli osas peab MKM seda põhimõtteliselt vajalikuks, kuid rõhutab, et mõjud ettevõtjatele on eelnõus 840SE hindamata ning ettevõtlusvabaduse piiramine peab olema kaalukas ja õiguspärane. Kiivri pakkumise kohustust peab MKM problemaatiliseks praktiliste takistuste tõttu (hoiustamine, hügieen, vargusrisk) ning ka selle meetme mõjusid ei ole hinnatud. Kokkuvõtvalt leiab MKM, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud, miks kehtivad regulatsioonid ei ole piisavad, ega hinnatud kavandatavate meetmete mõju ettevõtjatele. 4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) teeb oma 31.03.2026. a kirjas nr 1.4-2/698-1 ettepaneku eelnõu 840SE mitte toetada. REM leiab, et sõidukite piirarvu kehtestamine piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust ning eelnõu seletuskirjas puudub kavandatava ettevõtlusvabaduse piiramise proportsionaalsuse analüüs – ei ole selgitatud, kuidas piirarvu kehtestamine on taotletava eesmärgiga võrreldes sobiv, vajalik ja mõõdukas meede ehk eelnõu mõju ettevõtjate ettevõtlusvabadusele on hindamata. Samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks kehtiva liiklusseaduse (sh 09.07.2024 jõustunud muudatuste) tõhusam rakendamine ei aitaks probleeme lahendada. REM osutab, et peamiselt juhtuvad õnnetused üüri- ja rendikergliikuritega just nädalavahetuseti ning öistel aegadel ja märkimisväärses osas joobes juhtidega – seega on probleemiks juhtide liikluskäitumine, mitte sõidukite arv, ning kvoodinõue seda ei lahenda. REM toob välja, et kvoodinõude rakendamine eeldaks sisuliselt majandustegevuse loakohustuse loomist, mida REM samuti ei toeta. 5. Kliimaministeeriumi arvamus 5.1. Eelnõu kattub sisuliselt varasema tagasi lükatud eelnõuga 614SE Nagu Siseministeerium märkis, siis eelnõu 840SE on oma reguleerimisesemelt ja sisult identne (välja arvatud jõustumisaeg) eelnõuga 614 SE, mida Vabariigi Valitsus arutas 05.05.2025. a istungil ja otsustas mitte toetada1 . Eelnõu 840SE ei sisalda võrreldes eelnõuga 614SE uusi lahendusi ega kõrvalda varasemalt välja toodud puudusi. Alljärgnevalt esitame mittetoetamise põhjendused osaliselt uuesti ja täiendame neid. 5.2. Kvoodinõue (sõidukite piirarv) Kehtiv regulatsioon annab omavalitsusüksustele juba piisavad vahendid. Liiklusseaduse 122 . peatükis (jõustunud 09.07.2024) sisaldub regulatsioon, mille alusel on omavalitsusüksusel võimalik kehtestada erinevaid piiranguid rendiks ja üüriks pakutavate pisimopeedide, kergliikurite ja (elektri)jalgrataste kasutamisele läbi majandustegevuse nõuete asjaomasele ettevõtjale. Nende sätete alusel on omavalitsusüksusel võimalik: 1) seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid; 2) kehtestada piirkonnad, kus ettevõtja peab geopiirangu abil piirama sõiduki parkimise võimalusi; 3) kehtestada piirkonnad ja kellaajad, mil ettevõtja peab geopiirangu abil piirama sõiduki kiirust; 4) kehtestada nõuded parkimiskohtade kasutamisele; 5) kehtestada nõue, et ettevõtja peab oma sõidukid varustama identifitseerimisnumbri ning ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega. Seega vastupidiselt eelnõu 840SE seletuskirjas väidetule sisaldub kehtivas õiguses juba paindlik regulatsioon, mis võimaldab kehtestada mitmekülgseid kohalikke piiranguid ja lisatingimusi, et vähendada rendile või üürile antavate sõidukite kasutamisest tulenevaid riske. Nende meetmete rakendamine on juba andnud tulemusi – 2025. aasta andmed näitavad, et kergliikuriõnnetuste koguarv on võrreldes varasemate aastatega langenud. Kvoodinõue ei lahenda peamist probleemi. Liiklusõnnetuste statistika ja Transpordiameti iga- aastaste küsitlusuuringute baasil saab väita, et rendisõidukitest tulenevaks peamiseks probleemiks ei ole ettevõtjate tegevus ega sõidukite arv, vaid sõidukijuhtide liikluskäitumine – nõuetele mittevastav parkimine, hooletu juhtimine, mittesobiva sõidukiiruse valimine ning joobes juhtimine. Sõidukite arvu piiramine ei mõjuta otseselt neid käitumismustreid. Kvoodisüsteem ei ole suunatud ühegi nimetatud käitumusliku probleemi lahendamisele. Sõidukite üldarvu piiramine ei muuda juhte hoolikamaks ega reegleid järgivamaks. Liiklusdistsipliini parandamiseks on vaja tegeleda käitumise mõjutamisega, teadlikkuse tõstmisega, infrastruktuuri kohandamisega ja reeglite tõhusama jõustamisega. Kvoodinõue on pakutud kujul ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse riive. Kehtivas õiguses on olemas vähem koormavaid meetmeid, mis on otseselt suunatud probleemi tuumale. Kvoodinõude kehtestamine esitatud kujul võib viia põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse rikkumiseni. See suurendaks oluliselt halduskoormust ja nõuaks sisuliselt tegevusloasüsteemi loomist. Kaalutluskriteeriumiteta kvoodisüsteem loob lisaks kõrge barjääri ettevõtjatele turule sisenemiseks, eriti kui kvoodid on juba jaotatud olemasolevate operaatorite vahel, mis pärsib konkurentsi ja innovatsiooni ning muudab teenuse tarbijatele kallimaks. Eelnõu seletuskirjas ei ole nõuetekohaselt hinnatud meetme proportsionaalsust ega riive ulatust ettevõtlusvabadusele. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, milliste kriteeriumite alusel kvooti määratakse. Vastust ei leia näiteks järgmistele küsimustele: 1 https://www.riigikogu.ee/download/4c8df510-ea4a-4029-97cc-9e05ae789422 • Kas kvoot kehtestatakse terve omavalitsusüksuse kohta, kindla piirkonna kohta või mõlema kohta? • Kas ettevõtja kvoot sõltub üldkvoodist? • Mis järjekorras kvooti jaotatakse – kas taotluste esitamise järjekorras kuni ammendumiseni või muudel tingimustel? • Kas kvoot on sõidukiliigipõhine (kergliikuritele üks, pisimopeedidele ja jalgratastele teine) või sõidukiliikide ülene? • Kas kvoot võib sõltuda hooajast? • Milliseid dokumente peab ettevõtja esitama ja millistele nõuetele vastama? • Milliste kriteeriumite alusel ettevõtjapõhiselt kvooti määratakse? Kohaste kaalutlusreeglite puudumine võib viia võimu omavolini, ebaõigluseni ja osade turuosaliste põhjendamatu eelistamiseni. Kvoot süvendab sõidukite koondumise probleemi. Kui igale ettevõtjale on lubatud piiratud arv sõidukeid, koondavad ettevõtjad need kõige tihedama kasutatavusega piirkondadesse, et maksimeerida ärilist tasuvust. Selle tulemusena väiksema nõudlusega piirkonnad jäävad teenuseta, mis kahjustab säästvate liikumisviiside kättesaadavust, samas koondub populaarsematesse piirkondadesse endiselt palju sõidukeid. Seega sõidukite koondumisest tulenev õnnetuste risk tegelikult ei vähene, sest peamiseks teguriks jääb endiselt liikluskäitumine ja taristu puudused. 5.3. Vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimise nõue Mis puudutab vanuse ja juhtimisõiguse kontrolli panemist ettevõtjale, et vältida alaealiste ja juhtimisõiguseta isikute ligipääsu sõidukitele, siis on Kliimaministeerium selle lahendamiseks välja töötanud ning kooskõlastusringile saatnud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 2 , mis käsitleb sama valdkonda, kuid lahendab tuvastatud probleemid süsteemsemalt, põhjalikumalt ja õiguslikult korrektselt. Kliimaministeeriumi eelnõu näeb muu hulgas ette: 1) kergliikuri juhtimise vanuse selge alammäära kehtestamise (10 aastat) sõltumata tee liigist – kehtivas seaduses on alla kümneaastaste isikute kergliikuriga liiklemine muudel teedel peale sõidutee reguleerimata; 2) 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele jalgratta juhtimisõiguse nõude laiendamine kõigile teedele, mitte ainult sõiduteele – see on oluline, kuna õnnetused toimuvad valdavalt just kõnniteedel ning jalgratta- ja jalgteedel; 3) rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustuse tuvastada kasutaja isikusamasus ja vanus ning kontrollida jalgratta juhtimisõiguse olemasolu; 4) uue väärteokoosseisu, millega kehtestatakse vastutus isikule, kes sõiduki omaniku või valdajana lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub nõutav juhtimisõigus või kes ei vasta vanuse alammäärale; 5) kohaliku omavalitsuse üksustele õiguse kontrollida renditeenuse osutajate tegevust, sealhulgas kontrolltehingute tegemise õiguse; 6) AM-kategooria juhtimisõiguse alternatiivse aluse lisamise kergliikuri ja pisimopeed i juhtimiseks. Kliimaministeeriumi eelnõu jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, mis annab ettevõtjatele piisavalt aega vajalike IT-arenduste tegemiseks ja kontrollimehhanismid e rakendamiseks. Eelnõule on koostatud nõuetekohane mõjuanalüüs. Eelnõul 840SE on Kliimaministeeriumi eelnõuga võrreld es järgmised olulised puudused. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c156cfe4-0623-48e3-bc9c-ee6794e81d76 Eelnõu 840SE ei lahenda kergliikurijuhtide vanusekontrolli probleemi. Eelnõu 840SE näeb ette ettevõtjale kohustuse kontrollida juhi vanust, kuid ei kehtesta kergliikurijuhile vanuse alammäära ega laienda juhtimisõiguse nõuet. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt nõuab seadus kergliikurite puhul jalgratta juhtimisõigust ainult juhul, kui liigeldakse sõiduteel, samas kui peamine liiklemiskeskkond kergliikuritele on jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee ning kõnnitee – seal liiklemiseks kehtiv õigus juhtimisõigust ega vanuse alammäära ei nõua. Ettevõtjale pandav vanusekontrolli kohustus jääb eelnõuga 840SE seega kergliikurite osas sisuliselt tühjaks, sest puudub kontrollitav vanusepiir. Kliimaministeeriumi eelnõu lahendab selle probleemi, kehtestades kergliikuri juhtimise vanuse alammäära (10 aastat) sõltumata tee liigist ja laiendades kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse omamise nõude kõigile teedele. Eelnõus 840SE puudub sanktsiooni- ja vastutusmudel. Eelnõu 840SE paneb kohustusi ettevõtjale, kuid ei kehtesta vastutust reguleerivaid sätteid isikule, kes lubab alaealist sõidukit juhtima. Kliimaministeeriumi eelnõu loob selleks uue väärteokoosseisu. Eelnõus 840SE puudub toimiv järelevalvemudel. Riikliku järelevalve teostaja on eelnõus 840SE jäänud määratlemata ning seega on ka nõuete täitmise tagamine puudulik. Kliimaministeeriumi eelnõu annab KOV-ile selge õigusliku aluse järelevalveks, sealhulgas kontrolltehingute tegemise õiguse. Eelnõus 840SE on mõjud hindamata. Eelnõu 840SE seletuskirjas ei ole asjakohaselt hinnatud kavandatud muudatuste mõjusid. Kliimaministeeriumi eelnõu seletuskirjas on nõuetekohane mõjuanalüüs, sealhulgas hinnang halduskoormusele ettevõtjatele, kodanikele ja avalikule sektorile. 5.4. Kiivri pakkumise nõue Eelnõu sisaldab ettepanekut kehtestada nõue, et ettevõtja peab pakkuma kuni 16-aastasele sõiduki juhile jalgratturikiivri rentimise või üürimise võimalust. Leiame, et säte sellisel kujul ei täida eesmärki ega ole praktikas teostatav. Pelk pakkumise võimalus ei taga kiivri kandmist. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole kirjeldatud, mis kujul ja millal see pakkumine toimuma peab. Näiteks kas piisab üksnes sellest, et ettevõtja teeb mobiilirakenduses pakkumise, et isikul on võimalus kuskilt kiiver laenutada? Eelnõust ei selgu, kuidas kasutaja kiivri kätte saab, kas kiiver peab olema sõiduki küljes või on kiiver kättesaadav teatud kiivrilaenutuspunktidest. Selline ebamäärane kohustus ei too kaasa reaalset liiklusohutuse paranemist. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse näiteks järgmised olulised praktilised probleemid: 1) kuidas tagada kiivri füüsiline kättesaadavus iga sõidu alguses, arvestades et rendisõiduki kasutuselevõtu asukoht on ettearvamatu ja muutub pidevalt; 2) kuidas tagada laenukiivri hügieenilisus korduval kasutamisel erinevate isikute poolt; 3) kuidas lahendada kiivri suuruse sobivus – üks kiivrisuurus ei sobi kõigile kasutajatele; 4) kuidas tagada kiivri kasutuskõlblikkus märja ilma ja muude ebasoodsate tingimuste korral; 5) kas kiivri puudumine peaks tehniliselt blokeerima sõiduki kasutamise, mis eeldaks ettevõtjatelt uute tehniliste lahenduste väljatöötamist. Nõue ei ole kooskõlas üüri- ja renditeenuse tegelike kasutustingimustega. Rendi- ja üüriteenuse pakkujate kasutustingimustes on kergliikuri kasutamiseks kehtestatud enamasti vanusepiirang 18 eluaastat, st teenuse kasutamine on lubatud alates 18. eluaastast. Liiklusseadusest tuleneb kiivri kandmise kohustus aga alla 16-aastastele. Kui teenusepakkuja tingimuste kohaselt ei tohiks alla 18-aastane isik teenust üldse kasutada, siis jääb arusaamatuks kellele on kiivri pakkumise nõue suunatud. Seega on eelnõu 840SE kiivrinõue suunatud sihtrühmale, kes ei tohiks renditeenust kasutada, mis muudab nõude sisuliselt tühjaks. Praktikas on kiivrisüsteem osutunud läbikukkunuks. Meile teadaolevalt testis Bolt 2024. aasta aprillis-mais kiivrisüsteemi Vilniuses selliselt, et sõidukitel olid kaasas mehaanilise lukuga kiivrid. Tulemus oli see, et vähem kui kuu ajaga kadus või lõhuti ligikaudu 90% kiivritest. Sarnaseid probleeme on esinenud ka mujal. Näiteks katsetas Oslo linn seda 2023. aastal, mil seati nõue varustada elektrilised tõukerattad kiivriga. Lahendus osutus praktikas ebaõnnestunuks: kasutajad keeldusid kiivreid kandmast hügieenilistel põhjustel, kiivreid lõhuti, varastati ja jäeti tänavatele vedelema, mis omakorda tekitas linnaruumis jäätmeprobleemi. Kogemuse tulemusel sellisest nõudest hiljem loobuti. See kõik näitab ilmekalt, et avalikus ruumis vabalt ligipääsetavate kiivrite vandalismi- ja vargusrisk on vältimatult kõrge ning muudab süsteemi ebaökonoomseks. Kokkuvõtvalt on kiivri pakkumise kohustus pakutud kujul ebatõhus ja ebapraktiline ning ei lahenda tegelikku ohutusprobleemi. 5.5. Ebarealistlik jõustumistähtaeg Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. juulil. See tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike, et ettevõtjad jõuaksid teha vajalikud IT-arendused isikutuvastuse, vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks ning kiivrikohustuse lahendamiseks ning planeerida tegevust ebapiisavalt sisustatud kvoodinõude jõustumisel. 5.6. Kliimaministeeriumi koostatud eelnõu on esitatud kooskõlastusringile arvamuse avaldamiseks Nagu käesoleva kirja punktis 4.3 selgitatud, siis on Kliimaministeerium koostanud ja esitanud kooskõlastusringile liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb sama valdkonda, kuid lahendab tuvastatud probleemid süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Kliimaministeeriumi koostatud eelnõu jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, mis annab ettevõtjatele piisavalt aega vajalike arenduste tegemiseks ja tegevuste planeerimiseks. 6. Ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks Tulenevalt eelnevast teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu 840SE mitte toetada. Eelnõu on sisuliselt identne varasema tagasi lükatud eelnõuga 614SE, ei kõrvalda varem tuvastatud puudusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: Siseministeeriumi arvamus; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus Lisaadressaadid: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Hindrek Allvee, 639 7670 [email protected]  Kliimaministeerium Teie: 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26- Riigikantselei 0312/-2T Meie: 24.03.2026 nr 1-7/97-2 Arvamuse esitamine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE osas Austatud minister Riigikantselei edastas seisukoha esitamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 9. märtsil 2026 algatatud liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE vastab sisult varasemale, 2025. aastal esitatud eelnõule 614 SE, mis lükati Riigikogus I lugemisel tagasi1. Kuivõrd eelnõu sõnastust ei ole muudetud, kordame oma varasemat seisukohta. Esmalt märgime, et toetame kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) õiguse andmist renditavate ja üüritavate jalgrataste, kergliikurite ja pisimopeedide piirarvu kehtestamiseks KOV-i territooriumil. KOV-il on õigus, kohustus ning võimalus teostada järelevalvet enda kehtestatud reeglite üle. Eelnõuga soovitakse täiendada LS §-i 19014 lõikega 5, mis näeb ettevõtjale, kes annab rendile või üürile kergliikurit, pisimopeedi või jalgratast, ette täiendavad nõuded, mida toetame, kuid õiguslikult jääb eelnõuga pakutud moel LS-i muutmine puudulikuks. Nimelt oleks LS § 19014 lg 5 näol tegemist otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuetega, mitte KOV-i poolt kehtestatud nõuetega. Seetõttu ei hõlma KOV-ile LS §-s 19015 antud riiklikku järelevalve pädevus nende nõuete üle järelevalve tegemist, isegi kui need nõuded on selgelt seotud KOV-i enda potentsiaalselt kehtestatud nõuetega. Seletuskirja põhjal võib järeldada, et eelnõu eesmärk on olnud täiendava õigusliku toe andmine just KOV-ile kergemate sõidukite rendi- ja üüriteenusega seotud problemaatikaga tegelemiseks. Väljapakutud kujul eelnõu sõnastades on aga riikliku järelevalve teostaja (majandushaldusasutus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses (edaspidi MSÜS)) jäänud määratlemata. Seetõttu puudub tegelik võimalus nõuete täitmist ettevõtjatelt nõuda või neid mõjutada, mistõttu jääb ka sätete loodetav eesmärk täitmata. LS-s on sätestatud mitmetele erinevatele tegevusaladele nõudeid ja ka vastavalt vajalik riikliku järelevalve regulatsioon koos teostajatega (nt sõidukite tehniline ülevaatus, sõidukijuhtide koolitamine jm). Majandustegevusnõuete täitmise kontroll ei ole liiklusjärelevalve, mille LS spetsiifiliselt ühe riikliku järelevalve liigina ette näeb. Liiklusjärelevalve kontekstis saab politsei tegeleda 1 Liiklusseaduse muutmise seadus (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) 614 SE Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 konkreetsete sõitjatega, mitte teenusepakkuja majandustegevusnõuete täitmise kontrolliga. Viimane ei saa kindlasti olla ka ootus politseile. Leiame, et otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuete sissetoomine LS-sse vajab vähemalt eelnõu täiendamist sätetega, mis annavad KOV-ile või muule asjakohasele asutusele (eeldatavalt TTJA) pädevuse ning asjakohased ja rakendatavad meetmed ettevõtjate tegevuse üle järelevalve teostamiseks nende nõuete täitmise üle. Seda ka juhul, kui KOV ei ole §-de 19013 ja 19014 alusel seadusest erinevaid nõudeid kehtestanud. Seadusest otse kohalduvate majandustegevusnõuete kehtestamine vajab laiemat läbimõtlemist ja süvenevamat arutelu – kuidas määratleda seda tegevusala MSÜS-i kontekstis ja kas viimaste aastate praktika ja probleemistik oma ohupildiga selles vallas viitab ehk vajadusele paigutada valdkond tegevusloa regulatsioon alla. Kes on õige(d) majandushaldusasutus(ed) ja milliseid erimeetmeid on vaja kehtestada, et oleks reaalselt võimalik tagada vajalike majandustegevusnõuete täitmine, kui ettevõtjad seda oma vastutustundest ise siiski ei tee. Tegemist on eripäraste tehnilisele lahendusele seatavate nõudmistega, mille puhul ei pruugi üldiselt KorSi meetmetele viitamisest tegelikku abi olla. See võib olla ka juba kehtiva regulatsiooni puudujääk, kui KOV oma määrustega kehtestatud nõuete täitmist tõhusalt kontrollida sooviks. Kiivri võimaluse pakkumise kohustust renditava sõiduki juures peame küsitavaks, kuivõrd praktiliselt on selle tagamine igal ajal iga sõiduki juures ettevõtjale väga keeruline. Teiste riikide kogemus näitab, et kasutajad viskavad neid ära või varastavad. Samuti peetakse ühiskasutuses kiivrit ebahügieeniliseks ning jäetakse tihti ikkagi kasutamata. Täiendavalt märgime, et järjest enam ohtusid ja probleeme tekitavad isiklike kergliikuritega sõitjad, mh alaealised liiklejad, kelle valduses on lubamatu sõidukiirusega sõiduvahendid. Ka nende ohtude maandamise võimalused väärivad laiemat arutelu võimalike seadusemuudatuste näol. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 2 (2)  Riigikantselei Teie 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-0312/- [email protected] 2T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 30.03.2026 nr 2-3/913-2 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE vastuskiri Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE) eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele täiendavad võimalused reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste renditeenust, sealhulgas kehtestada sõidukite arvu piiranguid ning kehtestada ettevõtjatele täiendavad kohustused seoses kasutajate vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimise ning kiivri pakkumisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab meetmeid, mis aitavad suurendada liiklusohutust ja parandada avaliku ruumi kasutust. Samas peame oluliseks, et kavandatavad muudatused oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ning ei tooks ettevõtjatele kaasa põhjendamatut halduskoormust. 1. Kohaliku omavalitsuse territooriumil kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele piirarvu seadmine piirab ettevõtlusvabadust ning leiame, et kehtiv liiklusseadusest tulenev regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele piisavad võimalused sõidukitele piirangute seadmiseks. Liiklusseaduse 09.07.2024 jõustunud redaktsiooniga anti kohalikele omavalitsustele võimalus seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid 1. Eelnimetatud piirangute kaudu on võimalik reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste hulka, nt parkimisele kehtestatud regulatsiooni abil. Kuivõrd tegemist on 09.07.2024 jõustunud redaktsiooniga, siis on tõenäoline, et antud muudatusest tekkinud võimalused ei ole veel täielikul määral kasutust leidnud ning olukord vastavalt sellele paraneb. 2. Andes kohalikule omavalitsusele õiguse määrata maksimaalne sõidukite arv, mida ettevõte võib kohaliku omavalitsuse territooriumil kasutada, piiratakse olulisel määral ettevõtlusvabadust. 1 Liiklusseadus § 19014 lg 1 p 1-4 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada p 1 rendile või üürile antava sõiduki tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid; (p 2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise võimalusi; (p 3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki kiirust; (p 4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Pole selge, mille alusel määratakse ettevõtetele maksimaalne sõiduvahendite arv. Kui omavalitsus seab ülempiiriks näiteks 100 sõidukit, jääb lahtiseks, kuidas see ettevõtete vahel jaotatakse ning mis juhtub, kui turule lisandub uusi teenusepakkujaid. Kas see tähendab, et olemasolevate ettevõtete lubatud sõidukite arvu vähendatakse? See võib põhjustada ettevõtjatele kulusid, kui investeeringud sõiduvahendite soetamiseks on juba tehtud. Samuti ei pruugi ühtlane jaotamine arvestada ettevõtete erinevat suurust ja võimekust, mis võib viia ebaõiglase konkurentsiolukorrani. Ilma seniste piiranguteta on ettevõtted investeerinud sõidukitesse vastavalt nõudlusele ja oma teenusevõimekusele, lootes nende abil kasumit teenida. Kui kehtestatakse sõidukite arvule piirangud, võib see takistada olemasolevate sõidukite kasutamist, tuues kaasa lisakulusid hoiustamise, ümberpaigutamise või muude tegevuste näol. See seab ohtu ettevõtete õigustatud ootused ja tehtud investeeringute tasuvuse. 3. Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll paneb ettevõtjatele täiendavaid kohustusi ning piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust. Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll võib olla vajalik, et vältida alaealiste ja juhtimisõiguseta isikute renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamise võimalust. Ettevõtted on tõenäoliselt ise huvitatud, et nende teenuseid kasutaksid vaid sobiliku vanuse ja õigustega isikud. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas hinnatud muudatuse mõjusid ettevõtjatele. Pole teada, milliseid kulutusi ettevõtjad peavad kandma uute lahenduste sisseviimisel. Põhiseaduse § 31 annab õiguse kodanikele tegelda ettevõtlusega ning jätab seadusandjale võimaluse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramine saab toimuda üksnes avalikust huvist, peab olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused. Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt, näiteks halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku2. Oluline on säilitada sõiduvahendite algne eesmärk – pakkuda kiiret ja soodsat liikumisvõimalust. 4. Kiivri kasutamise nõude täitmise kohustus seisneb ettevõtja tegevuses, millega ettevõtjad peavad tagama võimaluse, et teatud kasutajad saavad nende käest kiivrit laenutada. Käesoleval hetkel kehtivas liiklusseaduses on kehtestatud nõue, et alla 16-aastane sõitja peab kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.3 Muudatus näeb ette, et teenusepakkujad peavad alla 16- aastastele kasutajatele võimaldama kiivri laenutust või renti, et suurendada liiklusohutust ja vähendada peavigastusi. Kuigi kiivri vajalikkus on arusaadav, tekitab kohustuse asetamine ettevõtjale mitmeid praktilisi probleeme – alates hoiustamisvõimaluste puudumisest kuni hügieeni ja kiivrite varguseriskideni. Kuna enamik sõidukeid paiknevad avalikus ruumis ja on järelevalveta, võib kiivrite pakkumise kohustus osutuda ettevõtjale küllaltki keeruliseks ja kahtlemata tekitab see ettevõtjale täiendavaid kulusid. Sarnaselt eelmises punktis käsitletud nõuetega on ka antud juhul tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega ja muudatuse mõjusid ei ole hinnatud. 5. Seletuskirjas toodud täiendavad põhjendused ei muuda hinnangut eelnõule Kuigi seletuskirjas on täiendavalt viidatud liiklusõnnetuste sagenemisele ja vajadusele suurendada ohutust, ei ole esitatud piisavat analüüsi selle kohta, miks kehtivad regulatsioonid koos 09.07.2024 jõustunud muudatustega ei ole piisavad ega hinnatud kavandatavate meetmete mõju ettevõtjatele. 2 Vt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13 3 Liiklusseadus § 30 lg 6 2 (3) Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud eelnõu 840 SE. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Regina Karumaa +372 5305 3756 [email protected] 3 (3)  Kliimaministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-2/698-1 Arvamus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE) kohta (Riigikantselei 10.03.2026 resolutsioon nr 2-5/26-00521) Riigikantselei on teinud 10. märtsi 2026. aasta resolutsiooniga nr 2-5/26-00521 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ülesandeks esitada Kliimaministeeriumile oma seisukoht liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE) kohta. Eelnõuga täiendatakse liiklusseaduse § 19014 lõiget 1 punktiga 5, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Samuti täiendatakse liiklusseaduse § 19014 lõikega 5, mille kohaselt peab ettevõtja tagama, et: 1) alla seaduses sätestatud vanusepiiri isik ei saa rendiseadet aktiveerida ega kasutada; 2) pisimopeedi rendile või üürile andmisel tuleb kontrollida alaealise isiku juhtimisõigust, et vältida seadusevastast sõidukijuhtimist; 3) teenusepakkuja peab pakkuma võimalust kiivri laenutamiseks või rentimiseks kuni 16-aastastele kasutajatele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna sõiduvahendite arvu piiramisega kaasneks sekkumine ettevõtja majandusvabadusse ja ettevõtjale lisanduks täiendav halduskoormus. Seletuskirjas ei ole hinnatud, milline mõju on eelnõuga kavandataval muudatusel ettevõtjate ettevõtlusvabadusele. Samuti on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul ebaselge, milline oleks meetme tegelik mõju ohutu liikluskäitumise edendamisele. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse täiendavate piirangute seadmist asjaoluga, et tänased regulatsioonid ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral kergliikurite ja pisimopeedide liiklust reguleerida ega kehtestada kohalikke piiranguid või lisatingimusi rendiettevõtetele. Kehtiva liiklusseaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused reguleerida vaid kiirust, asukohta ja parkimist. Liiklusseaduses puuduvad seletuskirja kohaselt ranged nõuded kasutaja vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks, mis on eriti problemaatiline alaealiste puhul. Tulemuseks on sagenenud liiklusõnnetused, mis põhjustavad tervisekahjusid ja suurendavad Tervisekassa koormust. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud, millest tulenevalt järeldatakse, et kehtiva liiklusseaduse tõhusam rakendamine ei aitaks probleemide lahendamisele kaasa ja eesmärgipärasem on selle asemel seada täiendavaid piiranguid ja kontrollikohustusi ettevõtjatele. Kehtiva liiklusseaduse §-st 19014 tulenevate nõuete seadmisel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse andmisel seada kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 üürile andmisel kiiruse- ja parkimispiiranguid, selgitati liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus eelnõu 429 SE seletuskirjas, et peamiselt juhtuvad õnnetused laenukergliikuritega ja enamik neist just nädalavahetuseti ning õhtustel ja öistel aegadel ning märkimisväärses osas on tegu just joobes juhtidega. Seega on praktikas probleemiks sõidukijuhtidest lähtuv liiklusreeglite eiramine, mitte ettevõtjate poolne tegevus. 429 SE seletuskirjas ei osundatud senisele õnnetusjuhtumite statistikale viidates, et suurim probleem kergliikurite ja pisimopeedide kasutamisel on just alla 16-aastaste isikutega. Eelnõu eesmärk anda kohalikele omavalitsusüksustele õigus kehtestada rendisõidukitele piirarv ei lahenda otseselt probleemi, et osa juhte eirab liiklusreegleid, ei vali sobilikku kiirust või sõidab hooletult. Liiklusnõuete rikkumine tuleneb juhi käitumisest, mitte niivõrd sõidukite arvust tänavatel. Eelnõus esitatud kujul piirangu seadmine renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste puhul tekitab ka küsimuse miks nooruk võib omada või kasutada jätkuvalt isiklikku sõidukit, aga ei tohi seda renditeenusena samas linnas kasutada. Leiame, et kohaliku omavalitsuse territooriumil kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele piirarvu seadmine piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust, kuna see mõjutab teenusepakkujate turulepääsu ja teenuse osutamise mahtu. Põhiseaduse § 31 annab õiguse kodanikele tegelda ettevõtlusega ning jätab seadusandjale võimaluse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramine saab juhtuda ainult avalikust huvist, peab olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 16.12.2013, 3- 4-1-27-13). Piirangute kehtestamisel ettevõtjatele peab kaaluma piirangute kehtestamise proportsionaalsust ehk sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Piirangud saavad eelkõige olla tingitud vajadusest tagada ohutus. Eelnõu seletuskirjas puudub eelnõuga kavandatav ettevõtlusvabaduse piiramise proportsionaalsuse analüüs. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas ettevõtjale rendile või üürile antava kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta piirarvu kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt on taotletava eesmärgiga võrreldes sobiv, vajalik ja mõõdukas ettevõtlusvabaduse piirang. Kui piirangute eesmärk on tagada liiklejate ohutus, siis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvude kehtestamine ei pruugi aidata seda tõhusalt saavutada. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei ole sama tulemust võimalik saavutada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtiva seaduse raamides rangemate reeglite kehtestamisega alade osas, kuhu sõidukit võib parkida või jätta (kehtiva liiklusseaduse § 19014 lõike 1 punktid 1–4). Lisaks märgime, et eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamine eeldab kohalikule omavalitsusele majandustegevuses loakohustuse seadmist, et sõidukite arvu neutraalselt ja ettevõtjatele võrdset kohtlemist tagavaid piiranguid seada. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt aga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelnõu ei toeta, siis ei toeta me ka taolise loakohustuse sisse seadmist. Juhime tähelepanu, et eelnõu reguleerimisala kattub varasemalt Riigikogu menetluses olnud eelnõudega 614 SE ja 616 SE, mida Vabariigi Valitsus ei toetanud ning mis lükati 2025. aastal Riigikogus tagasi. Vabariigi Valitsuse toona nimetatud eelnõudele esitatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva eelnõu puhul. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Andres Ruubas 5597 3205 [email protected] Margit Rum 625 6280 [email protected] Olivia Taluste 5885 1453, [email protected] 3 (3)