Maja ndus - ja Komminukatsiooniministeerium 10. aprill 2026 ELEKTRILEVI TAGASISIDE Industrial Accelerator Act Täname võimaluse eest anda tagasisidet tööstuse kiirendamise määrusele ( Industrial Accelerator Act ). Elektrilevi hinnangul on oluline, et ettepaneku eesmärgid võtaksid arvesse liikmesriikide tegelikke võimalusi, sh eesmärkide saavutamiseks vajaliku jaotusvõrgu olukorda ja võimalusi. Eesmärkide kooskõla (tööstuse kiirendamine vs elektrivõrgu varustuskindlus) Töökindel elektrivõrk on aluseks elektriga varustatusele, mis on omakorda hädavajalik teistele valdkondadele (sh tööstusele) ning ühiskonna normaalseks toimimiseks. Võrguteenuse kättesaadavus ja selle töökindlus omavad otsest mõju teiste valdkondade normaalsele toimimisele ja EL-i konkurentsivõimele. Juhime tähelepanu, et EL-s, sh Eestis on vananeva võrgu, tehnoloogia ja ühiskonna arengu ning kliimaeesmärkidega seoses vaja teha jaotusvõrgus suuremahulisi investeeringuid. Jaotusvõrgus tuleb rajada uut elektrivõrku, et katta ühiskonna suurenevat elektrienergia tarbimisvajadust ja taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid võrguressursi vajadusi. Samuti on vaja uuendada olemasolevat võrku, mille töökindlus ei vasta enam ühiskonna ootustele või seab oma läbilaskevõime ebapiisavuse tõttu piiranguid uute tootmis- ja tarbimisvõimsuste kasutuselevõtuks. Näitena toome välja, et Elektrilevi jaotusvõrgust on täna eluea ületanud umbes 25% võrgust, EL-s tervikuna küündib eluea ületanud võrgu maht ca 40%-ni (Euroopa Kontrollikoja raport „ELi elektrivõrgu ettevalmistamine kliimaneutraalsuseks“). Võrguinvesteeringute realiseerimise vältimatuks eelduseks on võrgukomponentide ja nende tootmiseks kasutatavate materjalide/toormete kättesaadavus. Kuna elektrivõrkude areng on praegu üle Euroopa fookuses, siis on oluline, et planeeritavad piirangud ei seaks ohtu võrgukomponentide või nende tootmiseks vajalike materjalide/toormete kättesaadavust. Elektrilevile arusaadavalt ei ole praegusel hetkel analüüsitud, millist mõju võivad ettepanekuga kavandatavad muudatused kriitilise taristu valdajatele, sh elektrienergia võrguettevõtjatele avaldada. Vältimaks üllatuslikku negatiivset mõju , peab Elektrilevi vajalikuks kaardistada võrgukomponentide ja materjalide/toormete tootjariigid ning hinnata, kas E L -s või nendega võrdsustatud riikides on võimekust E L-i kriitilise taristu valdajate, sh võrguettevõtjate vajadusi katta. Erandite võimaldamine on oluline Tulenevalt elektrivõrgu kriitilisest tähtsusest peavad võrguinvesteeringuteks vajalikud materjalid olema kättesaadavad ka juhul, kui madala süsinikusisaldusega ja EL-i päritolu nõudeid ei ole võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel võimalik täita. Elektrilevi peab oluliseks, et teatud juhtudel, kui toodete kättesaadavus on ohustatud või tooks kaasa märkimisväärse hinnatõusu, on hankijal õigus määrusega kehtestatud tingimusi hankemenetluses mitte rakendada. Kuivõrd määrusega tutvumiseks ja tagasiside esitamiseks antud aeg jäi lühikeseks, siis pole välistatud, et Elektrilevil tekib määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erandite põhjalikuma analüüsimise raames nende muutmise/täiendamise osas ettepanekuid. EL-i päritolu laiendamine tingimustele vastavatele kolmandatele riikidele Toetame ettepanekut, mille kohaselt hankes loetakse ELi päritoluga samaväärseks nende kolmandate riikide sisu, kellega ELil on vastavad lepingulised kohustused (FTA/tolliliit/GPA). Kui avalikes hangetes saab käsitleda EL-i päritoluga samaväärsena ka neid kolmandaid riike, kellega EL-il on vastavad lepingud, laieneb hankija jaoks pakkujate ring. See omakorda suurendab konkurentsi, mis aitab saavutada parema hinna ‑ kvaliteedi suhte ja rohkem sobivaid pakkumisi. Samal ajal tähendab mitmekesisem pakkujate ja päritoluriikide valik, et tarneahelad hajuvad ning sõltuvus üksikutest turgudest väheneb, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab riske lepingu täitmisel. Lepinguliste suhete käsitlemine kolmanda riigi staatuse muutumisel Ettepanekust jääb ebaselgeks, kuidas on kavandatud lahendada olukord, kus Euroopa Komisjon arvab delegeeritud õigusakti alusel kolmanda riigi EL-i päritoluga ( union origin ) samaväärse päritoluga riikide nimekirjast välja pärast seda, kui hankija on sõlminud selle riigi ettevõtjaga juba kehtiva lepingu või tugineb tingimuste täitmisel konkreetse riigi samaväärsusele artikkel 8 lõike 1 alusel? Juhul, kui lepingu sõlmimise ajal kuulus riik määruse artikkel 8 lõike 1 järgi EL-i päritoluga samaväärse päritoluga riikide nimekirja, kuid lepingu kehtivuse ajal kolmas riik EL-i päritoluga samaväärsete riikide seast eemaldatakse, siis peaks olema võimalik leping lõpuni täita, kui see on asjaolusid arvestades võimalik, või tuleks hankijale määrata üleminekuperiood uue pakkuja leidmiseks. Ka tuleks taoliste lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks luua vajalikud õiguslikud alused. Õigusliku selguse puudumine suurendaks ettevõtjate regulatiivset ja lepinguõiguslikku riski ning tooks paratamatult kaasa riskipreemiate kasvu pakkumiste hindades. See omakorda mõjuks negatiivselt hankemenetluste kulutõhususele ja ettenähtavusele ning kajastuks lõpuks võrguteenuse lõpphinnas. H alduskoormuse tõus Palume hinnata, kas ja mil määral kaasneb meetmega turuosalistele ja hankijatele halduskoormus, näiteks täiendavate tõendamis- ja kontrollimiskohustuste näol. Samuti palume arvestada meetmete rakendamisega kaasnevate väljakutsetega praktikas. Näiteks näeb ettepanek ette, et nõuetele vastavuse kontrollimise süsteem peaks piirama halduskoormust ning olema kooskõlas tavapärase riigihankemenetluse praktikaga ja määruse (EL) 2024/1735 alusel kehtiva olemasoleva vastavuse kontrollimise süsteemiga. Seetõttu peaks see põhinema ettevõtjate enesedeklaratsioonil. Samas ei nähtu ettepanekust piisava detailsusega, milliste menetluslike sammude, tõendite või kontrollitasemega peab hankija pakkuja deklaratsiooni õigsust kontrollima. Seega jääb selgusetuks, milline on tegelik halduskoormus, mis hankijale ettepaneku järgi tekib. Mõju võrgutasule Toome välja, et ettepaneku mõju hindadele ei ole veel teada. Aga juhul, kui ettepaneku tulemusel väheneb potentsiaalsete pakkujate ring ning ettepanekuga kaasnevad tingimused ja võimalikud riskid tõstavad hangete hindu, siis peab arvestama, et selline hinnatõus kajastub ühel hetkel ka avalike teenuste, sh võrguteenuse hindades, kuivõrd tasu on kulupõhine. Seetõttu palume piirangute, nõuete ja riskide hindamisel arvestada ka potentsiaalse hinnatõusu mõjuga võrgusektorile ja tarbijatele. Kiirendusalad Juhul, kui riik toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kiirendusalade loomiseks, siis peaks läbi mõtlema, kuidas toimub piirkonnas elektrivõrgu rajamine ning milline rahastusmudel sellise investeeringu tegemiseks ette nähakse. Täna ei ole teada, kuhu selline kiirendusala Eestis loodaks ning mis aja jooksul kiirendusala erinevate tööstusettevõtetega täituks. Sellises olukorras ei ole jaotusvõrguettevõtjale selge, millised potentsiaalsed investeeringud oleksid võrguühenduse loomiseks vajalikud. Samas ei ole võrguettevõtjal ka teadmist, mis aja jooksul ja kui suur tarbimine selles piirkonnas võrguteenusele teki ks . Seega ei ole võrguettevõtjal kindlust, et kiirendusalale tehtav investeering ära tasuks. Juhime tähelepanu, et lisaks võrgu rajamise kuludele, kannab võrguettevõtja jooksvalt ka võrgu hooldamiseks vajalikke kulusid. Seda ka juhul, kui võrgu võimekust kasutatakse vähesel määral või ei kasutata seda üldse. Elektrilevi on seisukohal, et juhul, kui kiirendusala tegeliku võrguteenuse vajadus on teadmata, tuleb kiirendusalade loomisel taristu, sh elektrivõrgu rajamise vahendid tagada riiklikul tasandil. Seetõttu peaks kiirendusala jaotusvõrgu rajamise rahastama sihtfinantseeringuga ning ajani, mil võrguteenuse tarbimise maht ei kata võrgu ülevalpidamise kulusid, peaks jaotusvõrguettevõtjale sellised kulud hüvitatama. Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja peaks kiirendusalale võrguühenduse loomiseks investeeringu tegema oma vahenditest , jääks kiirendusala käimaminemisega seotud risk jaotusvõrguettevõtja kanda. Selline riskide jaotamine ei oleks aga õiglane ega põhjendatud. On väga oluline, et kiirendusala planeerimisel kaasataks võimalikult varakult (sh asukoha valikul) ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad, et saada infot, millistes piirkondadesse oleks võrgu vaates võimalik ning mõistlik kiirendusala luua. Näiteks juhul, kui kiirendusala määratakse ebapiisva võrguanalüüsita, võib see sattuda piirkonda, kus võrguvõimsus on piiratud (see omakorda võib tähendada aastate pikkust arendamist) või on võrgu tugevdamine kallis ja ajamahukas. Selgitame, et kiirendusala loomisel peab arvestama ka võrgu rajamiseks vajaliku realistliku ajakuluga. Kiirendusala elektrivõrguga ühendamiseks tuleb arvestada kogu protsessile kuluva ajaga alates tehnilisest planeerimisest ja maaõiguslikest toimingutest kuni hangete, tarnetele kuluva aja ja võrgu füüsilise väljaehitamiseni. Kuigi täpne ajaraam sõltuks konkreetse kiirendusala asukohast, siis peaks võrgu rajamiseks arvestama umbes 4-5 aasta pikkuse perioodiga, keerukamate projektide või ootamatuste korral (nt tarneraskused) võib see periood kujuneda veel pikemaks. Loamenetlus Ettepaneku artikkel 3 sätestab loamenetluse ( permit-granting procedure ) definitsiooni, mis hõlmab ka võrgu liitumisi ( grid connection permit ). Artikkel 4 sätestab ühte loamenetluse punkti ning artikkel 5 lõike 1 kohaselt kehtestavad liikmesriigid ühtse loamenetluse, mis põhineb ühel taotlusel ja hõlmab kõiki tööstuslike tootmisprojektide jaoks vajalikke lubasid. Elektrilevi juhib tähelepanu, et ettepaneku artiklis 5 sätestatud ühtse loamenetluse rakendamisel võib võrguühendusest kujuneda senisest varasem ja olulisem sisend projekti tervikotsuse tegemisel. Sellest tulenevalt võib võrguettevõtjalt oodata võrguühenduse tehnilist eelhinnangut (sh võimsus, teostatavus, ajakava ja investeeringuvajadus) varasemas faasis, kui see on seni tavapärane, ning enne, kui kõik projekti ja võrguarenduse seisukohalt vajalikud sisendandmed on piisavalt kindlad. Elektrilevi hinnangul on seejuures oluline selgelt eristada võrguühenduse tehniline eelhinnang ja siduv võrguühenduse kooskõlastus. Tehniline eelhinnang saab olla informatiivne ja indikatiivne, tuginedes standardiseeritud eeldustele ja tüüplahendustele, kuid see ei saa asendada projektipõhist liitumisotsust, mis eeldab detailseid võrguanalüüse, maa ‑ ja investeerimisküsimuste lahendamist ning lepingulisi kokkuleppeid võrguettevõtjaga. Samuti tuleb arvestada, et ka juhul, kui loamenetlused koondatakse ühte menetluskanalisse, lepitakse võrguühenduse tingimused ning võrguühenduse loomise ajakava iga konkreetse liitumise puhul võrguettevõtjaga eraldi kokku. Võrguühenduse tegelik valmimisaeg sõltub konkreetse võrguühenduse loomiseks vajalikest tegevustest ning võrgu hetkeseisust, mis võib ajas kiiresti muutuda. Seetõttu ei ole võrguettevõtjal võimalik anda varases loamenetluse etapis pikaajalisi ja siduvaid tähtaegu eeldusel, et võrguühenduse väljaehitamisega alustatakse oluliselt hiljem. Oluline on vältida olukorda, kus ühtse loamenetluse tähtaegade surve all oodatakse võrguettevõtjalt sisuliselt siduvat „jah/ei“ otsust või kindlat ajakava enne, kui vajalikud tehnilised, ruumilised ja majanduslikud eeldused on piisavalt selged ja kinnitatud. Maarja Silber Elektrilevi OÜ r egulaatorsuhete juht
[email protected]