Entec Eesti OÜ. Balticconnector KSH: Vastus Kersalu küla elanike ühispöördumisele

1 (4) 6.11.2015 Kersalu Külaselts MTÜ Harjumaa, Keila vald, Aaviku tee 5, 76713 Balticconnector, Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik Täname Teid osalemast Soome ja Eesti vahelise maagaasitorustiku, Balticconnectori, keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul. 11.08.2015 Paldiskis peetud arutelul esitasite ühispöördumise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Balticconnectori torujuhtme ning kompressorjaamaga. Järgnevalt soovime, täiendavalt arutelul käsitletule, selgitada Teie pöördumises esitatud asjaolusid, mille alusel avaldasite vastumeelsust Balticconnectori projektile. Väljavõte kirjast: 1. Balticconnectori gaasitoru kulgemine trassil ALT 1 ehk maaletulekuga Kersalu külast ning kompressorjaama rajamine Kersalu küla lähedale halvendaks lähialade elanike elukeskkonda. a) Mõju pinnaseveele KMH aruandes on välja toodud kokkuvõtlikult, et peamine mõju pinna- ja pinnaseveele on seotud ehitusega. Mõju avaldub veetaseme alandamisega torustiku trassil kui veepind on rajamissügavusest kõrgemal. Puurkaevu staatiline veetase, mõõdetuna 01.01.1978.a, oli lubjakivikihis 1,9 m sügavusel maapinnast. Puurkaevust ei ole jälgi antud asukohas looduses (25. 02. 2015. a). Kuival ajal jääb pinnasevee (põhjavee) tase gaasitoru kaeviku põhjast madalamale. Erandjuhtumil kui gaasitoru rajatakse märga pinnasesse (1 m saviliivmoreen lubjakivil) tekib pinnasevee alandus kuni 10 m kauguseni torustiku kaevikust mõlemale poole. Ekspert on andnud hinnangu, et puurkaevu veele gaasitoru kaeviku kaevetööde mõju puudub. b) Mõju õhukvaliteedile Vastavalt heakskiidetud KMH programmile ei ole kompressorjaam Balticconnectori Eesti keskkonnamõju hindamise objekt, küll aga Soomes. Kompressorjaama asukoht on määratletud Paldiski linna üldplaneeringu teemaplaneeringuga ”D-kategooria maagaasi torujuhtme asukoht Paldiski linna territooriumil”. Kehtiva teemaplaneeringu jätkuna on koostatud teemaplaneeringut täpsustav „ Maagaasi D-kategooria kompressorjaama detailplaneering“, mis kehtestati Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2014a. korraldusega nr 333. Kompressorjaama ja Balticconnectori gaasitoru samaaegne ehitamine võivad põhjustada väikest kumulatiivset negatiivset mõju õhukvaliteedile. Ehitusmasinate sisepõlemismootorite heitgaaside emisioon toimub antud töökohas ja hajub kiiresti ümbritsevasse õhku. Käitamise ajal kumulatiivsed mõjud puuduvad, õhusaaste tekib kompressorjaama töötamise ajal. Kompressorjaam normaal tööolukorras ei ole lõhnaaine(te) heiteallikaks. Kompresseeritav maagaas (ca 97% metaani sisaldus) on lõhnatu. c) Müra Paldiski Linnavalitsuse 20.10.2014a. korraldusega nr 333 on kehtestatud „ Maagaasi D- kategooria kompressorjaama detailplaneering“. Gasum Oy Tel +358 20 4471 Electronic invoicing address: Invoice: P.O.Box 21, (Miestentie 1) Business ID 0969819-3 Gasum Oy Gasum Oy FI-02151 Espoo www.gasum.fi EDI code 003709698193 EDI code 003709698193 Finland Operator 003714377140 P.O.Box 5392, FI- 70701 Kuopio Finland  2 (4) 6.11.2015 Balticconnectori ja kompressorjaama kumulatiivne mõju võib ilmneda ehitamise ajal. Selles etapis esinevad mõjud hõlmavad peamiselt maagaasi torustiku kaeviku ja kompressorjaama kaevetööde üheaegsel tegemisel tekkivat müra ja vibratsiooni. Vastavalt müra modelleerimisele võib päevane 45 dB(A) müratsoon ulatuda ligikaudu 200 m kaugusele antud ehituskohast kõige aktiivsemal ehitusperioodil. Müra ja vibratsiooni kumulatiivne mõju on väike, sest leevendusmeetmena on võimalik rakendada mürarikaste ehitustööde korralist kavandamist, ainult päevasel ajal ja mitte korraga mitmes ehituskohas. Käitamise ajal kumulatiivsed mõjud puuduvad müra tekib kompressorjaama töötamise ajal. OÜ Hendrikson & Ko poolt on 2012. aastal koostatud Paldiski linnas maagaasi D-kategooria torustiku kompressorjaama detailplaneeringu ja lähiala mürahinnang. (OÜ Hendrikson & Ko 2012). Mürahinnangu kaart on esitatud allpool. Mürakaardil on arvestatud, et kõik müraallikad asuvad ühes hoones, praktikas võib ka erinevad seadmed eraldi väiksematesse hoonetesse rajada. Müraarvutustes lähtuti maksimaalsest müra tekkest (helivõimsustase LwA 135 dB) ning eeldati, et hoonete helipidavus (hoonete välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks) on vähemalt 35 dB. Sellisel juhul tagatakse lähimate müratundlike alade juures nõutud öisest taotlustasemest (40 dB) madalam müratase. Tavapäraselt on hoonete seinte (kui seintes ei asu avasid ning aknad ei moodusta suuremat osa seina pindalast) helipidavus oluliselt suurem (vähemalt 40-50 dB) ning seega peaks nn kinnise jaama rajamisel (kõik olulised müraallikad siseruumides) lähimate eluhoonete juures olema tagatud oluliselt paremad tingimused kui mürakaardil näidatud ning tervisekaitsest lähtuvad müra normid nõuavad. Mürakaart - Kersalu kompressorjaama maksimaalne müratase juhul kui müraallikad on paigutatud siseruumidesse (nn kinnine jaam) (OÜ Hendrikson & Ko 2012). d) Nii kompressorjaam kui ka torujuhe oleks ebaatraktiivsed ning rikuksid ilusat rannikuloodust. Rajatav gaasitorustik on maa-alune. Maapealne osa on nähtav puudest vabana hoitava 20 m laiuse kaitsevööndi näol. Juhul kui maaletulek rajatakse nn avatud meetodil, mil kaevatakse kaevik läbi paeastangu, siis peale torustiku paigaldamist see täidetakse ning maastik kujundatakse endist maastikukuju silmas pidades. e) Ohufaktor Gaasitorustik on piirkonna asustustele ja taristule ohutu senikaua kuni tema eeskirjadekohane kasutamine ja tehniline seisukord pole häiritud ning on välistatud kõik tegevused, mis võivad tekitada gaasiülekande taristus avariiohtlikke olukordi. Üldjuhul on mitteasjaomastel isikutel keelatud kõik tegevused gaasitorustiku kaitsevööndis. Mis puutub gaasileketesse, siis nende esinemissagedus torude(liitekohtade) rebenemisest on madal; tõsised lekked aga veel harvem nähtus. Samas aga määravad lekke intensiivsus  3 (4) 6.11.2015 ja/või kestvus ära võimaliku kahjustuse ulatuse. Tuleb arvestada, et iga lekkejuhtum tekitab ainult talle omase tagajärje. Torust pihkuv maagaas, olles õhust poole kergem, põhjustab gaasitaristus rõhulanguse. Segunedes pihkumisel välisõhuga saab tema sisaldus jääda tasemele, kus gaasi-õhusegu pole süttimisohtlik. Teatavasti süttib gaas kui tema sisaldus õhus on vahemikus 5-15 %. Teisalt eeldab õhu-gaasisegu süttimine selle süütamist. Euroopa gaasitorustike avariide statistika (EGIG 9-s aruanne) näitab, et ajavahemikus 1970-2013a. asetleidnud gaasileketest süttis ainult 5%. (Seejuures 1309-st lekkejuhtumist olid kaks inimohvritega). Torust pihkuva ja põleva gaasi leek mõjutab lähiümbrust soojuskiirgusega. Selle suurus omakorda oleneb gaasilekke intensiivsusest ja kestvusest. Põlengukoha lähedusse jäävate ehitiste kahjustatus oleneb põlemiskohast kiirguvast soojusest, kiirgust neelavast ehitiste materjalide süttimiskindlusest ja ka ajast kaua ehitis jääb põlemiskoha temperatuurivälja. Halvimas olukorras, näiteks mastaapne toru purunemine, mille korral paisatakse eemale toru kattev pinnas, võib gaasi põlemisel ohuala piir ulatuda kümnete meetrite kaugusele. Täiendavalt soovime rõhutada, et koostatud on EG gaasivõrkude võimalike hädaolukordade riskianalüüs (Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnatehnika Instituut, 2007), millega arvestatakse Balticconnectori rajamisel. 2. Keskkonnamõjude hindamise raportis on jäänud kajastamata torujuhtmega rajamisega seonduv muinsuskaitseline ning kultuuripärimuslik külg. Ajaloolise muinassadama olemasolust ALT EST 1 asukohas, mille kohta esitasite ka Eesti Rahvusarhiivist kättesaadavad pildid, ei ole mõju hindajatel teavet olnud ning arheoloogilisi uuringuid trassil läbi ei viidud. Teie poolt esitatud informatsiooni ja fotode alusel otsustati tellida MTÜ-lt Arheoloogiakeskus eksperthinnang trassialternatiividel asuvatest võimalikust arheoloogiapärandist. Eksperthinnangu tulemustega arvestatakse aruande täiendamisel. 3. Balticconnectori gaasitoru kulgemine ALT 1 ehk maaletulekuga Kersalu külast ning kompressorjaama rajamine Kersalu küla lähedale mõjub halvasti küla edaspidisele arengule. Leiame, et KMH aruandes ei ole käsitletud Kersalu küla kui ebaaktiivset ja väheolulist. Aruandes on välja toodud Kersalus ja selle lähistel kehtestatud detailplaneeringud, mis lubavad pigem oletada, et elamuarendus antud piirkonnas on atraktiivne. Gaasitorustik ei tohiks halvendada küla edaspidist arengut, kuna visuaalselt ei ole see nähtav ning eeldades, et käitamisel arvestatakse riski haldamisel Eesti Vabariigi standardiga EVS 884:2005 Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded 16 baarise töörõhuga torustikele. Selles dokumendis on esitatud torustiku ohutuskuja hoonetele, s.o. kaugus torustiku lähimast osast hooneni kus võivad asuda inimesed. Inimestele kaitse tagamise eesmärgil, sealhulgas kaitse ka torustiku avariil, ei tohi ohutuskuja olla väiksem kui 25 m. 4. Gaasitrassi ALT 2 ehk gaasitoru maaletulek Pakrineeme kinnistult on eelistatum, kuna vastavalt KMH aruandele on see juba praegult arenemas tööstuslikuks piirkonnaks. KMH aruannes on hinnatud mõlemat maaletuleku alternatiivi ning esitatud seisukohad, millega tuleb arvestada ALT EST 1 või ALT EST 2 rajamisel. Lugupidamisega Gasum Oy Timo Kallio Project Manager +358 20 447 8607 [email protected]  4 (4) 6.11.2015 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Saatja: Andres Piirsalu <[email protected]> Saatmisaeg: 6. november 2015. a. 13:06 Adressaat: [email protected] Koopia: Taivo Linnam�gi; TJA - Avalik Teema: Balticconnector: Vastus Kersalu k�la elanike �hisp��rdumisele Manused: 27_Vastuskiri_Kersalu k�la elanike �hisp��rdumine.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere! Manuses leiate Soome ja Eesti vahelise maagaasitorustiku, Balticconnectori, keskkonnam�ju hindamise aruandele saadetud kirja vastuse. Lugupidamisega, Andres Piirsalu Juhatuse esimees O� Entec Eesti _____________________________________________ P�rnu mnt 160J, Tallinn 11317, Estonia Phone +372 6 177 430 Fax +372 6 177 431 Mobile +372 50 19 662 www.entec.ee M�tle enne kui tegutsed!