Täiendused

Tallinnas, 12 .11.2015 Lä htudes TJA poolt AS-ile Eesti Raudtee 06.11.2015. a. edastatud kirja nr. 8-6/14-1422-007 p. 3 edas tab AS Eesti Raudtee käesolevaga võimalike riskide hinnangu sõidukite peatumisel Betooni ülesõidu läheduses asuvatel AS-i Tartu Maja ja AS-i Kemotar haruteedel. Betooni tn ülesõidukohal on maantee sõidukite ööpäevane liiklus intensiivsus 2015. aasta alguse seisuga 5220 autot ja rongidel 38 rongi ööpäevas (seoses kaubaveomahtude langusega on ka rongiliiklus viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud) . T ulenevalt on tegu vähemalt II kategooria ülesõidukohaga , kus on automaatne foorisignalisatsioon kohustuslik . Kavandatava tõkkepuude paigaldamisega on AS Eesti Raudtee TKE lisa 4 sätestatud ohutusnõuetele täiendavalt täi tnud suures osas ka I kategooria ülesõidukoha nõuded . Aastate 2012-2015 vagunite väljaandmise statistika AS Kemotar ja AS Tartu Maja ning nendega seotud haruteedele on esitatud alljärgnevalt. AS Kemotar haruteed AS Tartu Maja haruteed 2012 380 157 2013 281 148 2014 264 184 2015 (jaanuar-oktoober) 213 178 Eeltoodud tabelist lähtub, et summaarne vagunite liiklus on viimastel aastatel Betooni ülesõidukoha juures asuvatel haruteede l mõnevõrra vähenenud. Üldjuhul antakse kummagi harutee kasutajaile ette 4 vagunit korraga ning keskmiselt kasutatakse kõiki haruteid kokku 4…5 korda nädalas (iga kord 2 ületust). Seega ületatakse raudteeveeremiga nimetatud haruteedel keskeltläbi ainult 1-2 korda ööpäevas Betooni tänavat , mistõttu tuleb sõidukite haruteedel peatumise riski juhul, kui raudteeveerem samaaegselt harute id kasutades Betooni tänavat ületab, hinnata keskmisest märksa madalamaks . Kuna Kärkna-Tartu peatee liiklusgraafik on üldjuhul ka küllaltki staatiline, on selliste etteandemahtude korral küllaltki hõlpsalt võimalik vagunite etteandmist ja väljavedu AS-ide Kemotar ja Tartu Maja haruteedelt seada ajavahemikesse, kus ei ole oodata Betooni ülesõidukoha sulgumist, mis omakorda looks võimaluse sõidukite peatumiseks AS-ide Kemotar ja Tartu Maja haruteedel. Tartu jaama kehtiva tehnokorraldusakti p. 3.11 alampunktis 12 on sätestatud manöövriveeremi liikumise kord Tartu jaamas ja lähiümbruses asuvatel reguleerimata ja tehnoloogilistel ülesõidukohtadel (sealhulgas ka AS Kemota r ja AS Tartu Maja haru teedel ) . Nimetatud norm dokumend i s sätestatakse, et juhul, kui reguleerimata ülesõidukoha on hõivanud maanteesõidukid, peatab manöövrijuht või veeremijuht raudteeveeremi enne ülesõidukohale jõudmist ning alustab uuesti liik u mist alles pärast ülesõidukoha vabanemist. Liikumiskiirus ülesõidukohal on Tartu jaama TKA alusel piiratud maksimaalselt 10 km/h (liikumine vedur ees) või 5 km/h ( liikumine vagunid ees). Täiendava ohutusmeetmena kasutatakse vagunite etteandmisel täiendavat rongikoostajat/manöövrijuhti, kes vajadusel toimib ka signalistina . Kuna manöövrikoosseisude kiirus ja mass on üldjuhul väikesed ning Betooni tänava maksimaalne lubatud sõidukite liikumiskiirus on 50 km/h, on risk, et manöövrikoosseisu ei ole vajaduse ilmnemisel võimalik peatada enne Betooni tänavale jõudmist, AS-i Eesti Raudtee hinnangul viidud miinimumini . Viimast toetab ka pikaajaline ohutusstatistika, AS-le Eesti Raudtee teadaolevalt nimetatud haruteede ülesõiduosas pole raudteeveeremi ja sõidukite kokkupõrkeid olnud. AS-ide Tartu Maja ja Kemotar raudteeülesõiudukohad on tavaliiklejaile tähistatud liiklusmärkidega 121 ja 122. Automaatse foorisignalisatsiooni paigaldamise kohust us nimetatud objektidele puudub (tegemist on TKE lisa 4 alusel III kategooria ülesõidukohaga, tulenevalt nende kaugusest AS-i Eesti Raudtee ülesõidukohast käsitletakse neid eraldiseisvalt) . Kogu Betooni tänava raudteeülesõidukohtade jada (Eesti Raudtee, Kemotar , Tartu Maja, neid kõiki võib virtuaalselt lugeda ka üheks järjestikuseks raudtee ületuskohaks) pikkus on üle 100 m ( Maa-Ameti geoportaali a ndmed ) . Juhul, kui paigaldada raudtee suhtes läänepoolne tõkkepuu juba Tartu Maja haruteede ette vältimaks täielikult maanteesõidukite raudteel peatumist ükskõik milliste raudteeveeremite lähenemisel Betooni ülesõidukohale (sh ka AS Kemotar ja AS Tartu Maja raudteed) ning a rvestades TKE lisas 4 sätestatud nõudeid eelteateaegade pikkuste arvutamisele on ainuüksi jaamavahe eelteatepiirkonna pikkus rongi lähenemisel kiirusega 120 km/h sellisel juhul ca 3 km (135 km/h rongide kiiruse puhul ca 3,4 km) , mistõttu peab ülesõidukoht siis rakenduma juba rongi asumisel Kärkna-Tartu jaamavahe Vorbuse -Tiksoja ülesõitude vahelises piirkonnas ning näiteks kaubarongi lähenemisel reaa lse liikumis kiirusega 40-60 km/h ületaks ülesõidu suletuse aeg kindlasti 5 …10 minutit . Sellest tulenev liikluseeskirjade rikkumiste (kasvõi tõkkepuudest möödasõidud) tõenäosus eeldatavasti kasvaks hüppeliselt. Arvestades ka Betooni ülesõidukoha intensiivset maantee sõidukite poolset kasutust muutuks sellisel juhul liikumine haruteede ületamisel autojuhtide poolt kontrollimatuks ehk saavutaksime ohtude ja riskide seisukohalt vastupidise tulemuse. Lisaks ei ole sellisel juhul raudteele läänes t lähenedes Tartu Maja tööstusrajatiste tõttu tagatud autojuhtidele piisav nähtavus Kärkna-Tartu peateele. Vaadates olukorda Tartu linna tänavavõrgustiku kontekstis ning arvestades, et Betooni ülesõidust 1 km kaugusel asub 8 teed ületav ning manöövritööde (sh ka reisiveerem ja raudteele asuvad Eesti Raudtee hooldussõidukid) tõttu veelgi sagedamini suletav Näituse ülesõidukoht, on Tartu linna üldise liikluskorralduse jaoks seeläbi avalduvad riskid hoomamatud (ümbersõit Tiksoja ülesõidu kasutamisega ca 10 km ning Riia tn viadukti alt ca 6 km, mis tähendab märgatavat aja- ja kütusekulu , lisaks veel kõrvaltänavatel hüppeliselt kasvav liiklussagedus ning seeläbi suurenev õnnetuste risk ja mürareostus/õhusaaste ). Samuti ei ole kõrvaltänavate läbilaskevõime Tartu linna antud linnaosas (Veeriku/Maarjamõisa) piisav transiitliikluse läbijuhtimiseks. Eeltoodud põhjustel leiab AS Eesti Raudtee , et projektis nr. 302-15.AT ette nähtud lahendus Betooni ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni seadmete asendamiseks ja tõkkepuude lisamiseks on, arvestades kõiki riske optimaalseim ja riskivabam meetod liiklusohutuse tagamiseks Betooni ülesõidukohal. Seetõttu loobus AS Eesti Raudtee ka nimetatud haruteedele tõkkepuude laiendamisest. Inimlikust eksitusest (autojuhi/ raudteeveeremi juhi/manöövrijuhi/ rongikoostaja ) tingitud riske ei ole võimalik nulliks viia, kuid täiendava tähelepanumeetmena võiks käesoleval juhul sõidu tee valdaja poolt rakendada näiteks tärist i te kandmist Betooni tänava kattele lähenemisel Tartu ringtee poolt (raudteede suhtes läänest) . Kuna tegemist ei ole elurajooniga, on mürareostuse oht sel juhul ka väiksem. Samuti on vähem soovitatav anda AS-ide Kemotar ja Tartu Maja haruteedele vaguneid ette tänavaliikluse tipptundidel (kl 08-10 ja 16-18). Vastavaid töid on võimalik plaanida juba AS-i Eesti Raudtee ning haruteeomanike omavahelises töökorralduslikus koostöös. Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Räli AS Eesti Raudtee side- ja turvan g uamet Tel. 5260695 [email protected] Kooskõlastatud: AS Eesti Raudtee ohutusosakond (Ivan Kappanen, Tarvi Viisalu) Saatja: Mati R�li <[email protected]> Saatmisaeg: 12. november 2015. a. 13:44 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: 'Indrek S�ld'; Heigo Saare; Aleksei Gornev Teema: Vastus TJA kirjale nr. 8-6/14-1422-007 Manused: Betooni_riskid_121115_Ohutus.bdoc; SK_Betooni_nov_15.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere. Edastan k�esolevaga AS Eesti Raudtee vastused TJA 06.11.2015. a. kirjale nr. 8-6/14-1422-007. 1. T�iendatud on seletuskirja liikluskorralduse temaatikat (vt seletuskirja manuses lisatud t�iendatud versiooni lk 7, uus punkt 2.6) 2. M��ruse numeratsioon ja nimetus on korrigeeritud (vt seletuskirja lk 8) 3. Lisatud on Eesti Raudtee side- ja turvanguameti ning ohutusosakonna koostatud riskihindamise hinnang (manuses). T�iendavate k�simuste korral palun minu poole p��rduda. Lugupidamisega, Mati R�li projektijuht Side- ja turvanguamet AS Eesti Raudtee Tehnika 16e, 10149 Tallinn, Eesti telefon +372 615 6280 mobiil +372 526 0695 fax +372 615 6755 [email protected] www.evr.ee