Konverentsiturismi edendamise toetus

Rahandusministeerium 15.04.2026 nr 2-2/1379-1 Konverentsiturismi edendamise toetus Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu. Kuna määruse kiire jõustamine on vajalik regulatsiooni õigeaegseks rakendamiseks, palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Terje Kleemann +372 5305 4377, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  10.04.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu on välja töötatud eesmärgiga edendada Eesti kui rahvusvahelise konverentside ja ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Konverentsi- ja äriturism on suure lisandväärtusega turismisegment, millel on oluline mõju majandusele, sealhulgas teenuste ekspordile, ettevõtluskeskkonnale ning rahvusvaheliste kontaktide ja koostöövõrgustike tekkimisele. Määrus on koostatud majandus- ja tööstusministri 17.02.2025. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud turismivaldkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ ning majandus ja tööstusministri 31. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 127 kinnitatud „Turismi tegevuskava 2026–2029“eesmärke arvestades. Nimetatud strateegilised dokumendid rõhutavad vajadust suurendada Eesti nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel turismiturul, sealhulgas just äri- ja konverentsiturismi valdkonnas. Määruse rakendamine ei too kaasa olulist täiendavat halduskoormust. Toetuse taotlemine, aruandlus ja suhtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega toimub täielikult e-toetuse keskkonna kaudu ning tugineb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse olemasolevatele menetlus- ja kontrolliprotsessidele, mistõttu uusi haldustoiminguid ei lisandu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected], 715 3407) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann ([email protected], 5305 4377). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei võta üle Euroopa Liidu direktiive ega rakenda otseselt uusi Euroopa Liidu õigusakte. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb üheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) aruande esitamine; 7) toetuse maksmine; 8) toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused; 9) toetuse tagasinõuded ja vaided. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse toetusmeetme rakendaja. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala ning määratakse taotluste menetlemise keskkond. Lõikes 1 määratletakse määruse reguleerimisala: sellega reguleeritakse konverentsiturismi edendamise toetuse andmist, sealhulgas toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) ja sündmuste infosüsteemis nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Toetuse saaja tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu registri sündmuste infosüsteemis. Eelnõu §-s 2 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki ja näitajaid. Lõige 1 kirjeldab meetme põhieesmärki: suurendada Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust, et omakorda kasvatada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nende välisosalejate arvu. Lõikes 2 nimetatakse meetme näitajad, mille saavutamisse toetusega panustatakse, milleks on konverentsivaldkonna majanduslik mõju, Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis ja välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõigist välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes. Nimetatud näitajad on valitud selliselt, et need võimaldaksid hinnata toetuse andmise mõju konverentsiturismi arendamisele tervikuna, hõlmates nii majanduslikku mõju, Eesti rahvusvahelist positsiooni kui ka välisturistide käitumist. Tegemist on näitajatega, mis peegeldavad toetatavate tegevuste mõju ja tulemuslikkust mitte üksikprojekti, vaid valdkonna tasandil. Konverentsivaldkonna majanduslik mõju kajastab rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste panust Eesti majandusse, sealhulgas osalejate kulutusi majutusele, toitlustusele, transpordile ja muudele teenustele. Näitaja abil hinnatakse, kas toetatavad tegevused aitavad kaasa suurema lisandväärtusega turismisegmendi kasvule ning suurendavad konverentsiturismi kogumõju Eesti majandusele. Majanduslikku mõju hinnatakse koondtasandil, tuginedes valdkondlikele andmetele ja analüüsidele (nt konverentside ja ärisündmuste arv, osalejate arv ning nende keskmine kulutus). Kuna tegemist on koondnäitajaga, ei mõõdeta mõju üksikute toetusesaajate või kasusaajate lõikes, vaid hinnatakse toetuse panust valdkonna arengusse tervikuna. Eesti positsioon ICCA edetabelis on rahvusvaheliselt tunnustatud näitaja, mis peegeldab riigi konkurentsivõimet rahvusvaheliste assotsiatsioonikonverentside turul. Edetabel põhineb ICCA metodoloogial ning arvestab muu hulgas riigis toimuvate rahvusvaheliste assotsiatsioonikonverentside arvu ja ulatust. Selle näitaja kaudu hinnatakse, kas toetatavad tegevused – eelkõige rahvusvaheline turundus, müügitegevus ja konverentside korraldusõiguse taotlemine – aitavad kaasa Eesti nähtavuse ja atraktiivsuse suurenemisele rahvusvahelisel konverentsiturul. Aastal 2024 oli Eesti edetabelis 44. kohal. Toetuse mõjul soovitakse Eesti positsiooni edetabelis tõsta vähemalt 42. kohale. Näitaja muutust jälgitakse ajas ning seda kasutatakse Eesti positsiooni võrdlemiseks teiste konverentsisihtkohtadega. Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kajastab konverentsi- ja ärireiside rolli Eesti turismisektoris ning võimaldab hinnata, kas toetuse andmine aitab suurendada just tööreisidega seotud külastusi. Konverentsiturism on võrreldes puhkusereisidega üldjuhul kõrgema lisandväärtusega ning aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele. Näitaja mõõtmine tugineb majutusstatistikale ning võimaldab jälgida, kas tööreiside osakaal välisturistide ööbimistest suureneb. See annab kaudse hinnangu sellele, kas rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arv ning nende osalejate maht Eestis kasvab. Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes oli 2025. aastal 20,2%. Toetuse mõjul soovitakse seda osakaalu aastaks 2029 tõsta 24,5%-ni. Eelnõu § 3 reguleerib riigiabi. Lõike 1 kohaselt on toetus tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saavad tegevuste käigus majanduslikku eelist, antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/28311, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), tähenduses. Kuna projekti osadesse tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud, saavad nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb vormistada vähese tähtsusega abina. Oluline on märkida, et vähese tähtsusega abi andmine kasusaajatele toimub üksnes mõne toetatava tegevuse käigus ning enamus elluviidavatest tegevustest on Eesti kui konverentsi- ja ärisündmuste sihtkoha üldise maine, nähtavuse ja rahvusvahelise tuntuse suurendamise ning valdkonna kui terviku arendamisega, mis ei anna majanduslikku eelist ühelegi konkreetsele ettevõtjale. Toetuse saajal on kohustus pidada arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi osas ning kontrollida kasusaajate vastavust VTA määruse tingimustele. Taotlejale/toetuse saajale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna taotlejaks võib olla sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või mittetulundusühing, kes ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku turul kaupu või teenuseid. Taotleja on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib tegevuste vahendajana annab teatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi edasi tegevustes osalevale ettevõtjatele. Lõikes 2 on märgitud vähese tähtsuse abi piirmäära regulatsioon. VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud määra, milleks on 300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Piirmäära 1 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes arvestatakse mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku arvestuses, mis tähendab, et abi andmisel näiteks 01.03.2026 kuupäeval võetakse arvesse ajavahemikul 01.03.2023–01.03.2026 ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Lõige 3 käsitleb vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ja ühe ettevõtja määratlust. Vähese tähtsusega abi piirmäära arvutamisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi, mis on ettevõtjale antud (EL) 2023/2831, määruse (EL) nr 1408/2013 ja määruse (EL) nr 717/2014 alusel. See tähendab, et horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi puhul on abi ülemmääraks määruse (EL) 2023/2831 ülemmäär (300 000 eurot). Samas, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) (edaspidi määrus nr 2023/2832) alusel, võib kumuleerida määruste (EL) 2023/2832 ja (EL) 2023/2831 abi selliselt, et kokku võib üks ettevõtja saada 1 050 000 (300 000 + 750 000) eurot vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat. Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse rakendamisega seotud ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kelle ülesanne on korraldada meetme rakendamine, sh taotlusvooru avamine, toetusmeetme kohta info jagamine, taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, toetuse kasutamise kontroll, aruandlus, ja muud meetme rakendamisega seotud ülesandeid. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad. Eelnõu §-s 5 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärke. Tegemist on omavahel seotud ja üksteist täiendavate tegevustega, mis katavad kogu konverentsiturismi arendamise väärtusahela alates rahvusvahelisest nähtavusest ja turundusest kuni konkreetsete konverentside Eestisse toomiseni. Tegevused on suunatud Eesti konverentsisihtkoha maine kujundamisele ja rahvusvahelise tuntuse kasvatamisele (punktid 1–4), rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja kontaktide arendamisele (punktid 5–8) ning valdkonna sisemise võimekuse tugevdamisele ja konkreetsete sündmuste Eestisse toomisele (punktid 9 ja 10). Selline terviklik lähenemine on vajalik, kuna konverentsiturismi areng sõltub nii rahvusvahelisest turundusest, professionaalsest müügitööst ja koostööst kui ka Eesti konverentsikorraldajate oskustest ja suutlikkusest konkureerida rahvusvahelisel turul. Toetatavate tegevuste loetelu võimaldab suunata toetust sellistesse sekkumistesse, millel on lai ja pikaajaline mõju kogu valdkonnale, mitte üksikutele ettevõtjatele, ning loob eeldused rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arvu kasvuks Eestis. Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Lõikes 1 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud § 5 punktides 1–9 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Lõige 2 eristab § 5 punktis 10 nimetatud tegevuse (konverentsi korraldusõiguse taotlemine) kulud eraldi ning loetleb selle jaoks abikõlblikud kulud: pakkumusdokumentide koostamine (sh audiovisuaalsed materjalid, esitlused), pakkumuse tegemiseks üritusel osalemise kulud (osalustasu, lähetus), kohavaatluse kulud (transport, majutus, toitlustus) ning taotlemise teenuse teavituskulud (teavitusüritused ja -materjalid). See täpsustus väldib tõlgendusvaidlusi, sest nimetatud tegevuse kulustruktuur on teistsugune kui üldturundusel. Lõikes 3 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud: teiste toetusvahenditega rahastatavate projektide omafinantseering, organisatsioonide liikmemaksud, trahvid, kohtukulud, viivised, kindlustusmaksed ning erisoodustus ja selle maks. Sisuliselt välistatakse topeltrahastus, sanktsioonikulud ja tööandja erisoodustused avaliku toetuse arvelt. Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi küsida. Eelnõu §-s 7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Lõikes 1 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõikes 2 reguleeritakse projekti perioodi kestust. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte varem kui 1. jaanuar 2026. a. Taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva määramine on vajalik, kuna taotlejal võivad projektiga seotud kulud tekkida juba varasemalt. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Lõikega 3 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud, mida on mõjuval põhjusel võimalik pikendada. Lõikega 4 reguleeritakse projekti lõppemist. Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 2 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa on määratud selliselt, et see võimaldaks saavutada meetme strateegilised eesmärgid ning tekitada reaalset ja mõõdetavat mõju konverentsiturismi valdkonna arengule. Konverentsiturismi edendamine rahvusvahelisel tasandil eeldab järjepidevaid ja mitmeaastaseid tegevusi, mis hõlmavad nii turundust, rahvusvahelist suhtlust, osalemist sihtturgudel kui ka konkreetsete konverentside Eestisse toomise protsesse. Üksikute väikemahuliste tegevuste mõju on piiratud ega võimalda konkureerida teiste rahvusvaheliste konverentsisihtkohtadega, kes investeerivad süsteemselt ja pikaajaliselt oma nähtavusse ja positsiooni. Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetusmäär 100% on käesoleva meetme puhul põhjendatud meetme eesmärgist, sihtrühmast ja oodatavast mõjust lähtuvalt. Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on oma olemuselt kollektiivsed ja avaliku hüve laadiga, mille otsene majanduslik kasu ei avaldu üksnes toetuse saaja tasandil, vaid laiemalt turismisektoris ja majanduses tervikuna. Tegemist ei ole üksikute ettevõtjate äritegevuse toetamisega, vaid Eesti kui terviku rahvusvahelise nähtavuse, maine ja konkurentsivõime kasvatamisega konverentsi- ja äriturismi sihtturgudel. Selliste tegevuste puhul on erasektori motivatsioon ja võimekus kanda kulusid iseseisvalt piiratud, kuna loodav kasu on hajus ja pikaajaline ning ei ole otseselt ühe organisatsiooni tuludesse teisendatav. Omafinantseeringu nõude kehtestamine piiraks oluliselt taotleja suutlikkust tegevusi piisavas mahus ellu viia ning vähendaks meetme mõju saavutamise tõenäosust. Lisaks on oluline arvestada, et toetus antakse valdavalt mitterahalise abina kasusaajatele ning kasusaajate tasandil kohaldatakse vähese tähtsusega abi reegleid. 100% toetusmäär toetuse saaja (valdkondlikku tegevust koordineeriva organisatsiooni) tasandil ei tähenda seega turumoonutuse riski üksikute ettevõtjate jaoks, vaid on vahend avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on 100% toetusmäär proportsionaalne ja vajalik, et tagada meetme tegelik rakendatavus, piisav ulatus ning oodatava mõju saavutamine. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus või mittetulundusühing, kes peab vastama tingimustele: (1) registreeritud Eestis vähemalt 3 aastat enne taotluse esitamist; (2) ettevõtjatest liikmeid vähemalt 30; (3) liitumine avatud ja mittediskrimineeriv; (4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige. Määruses kehtestatud nõuded taotlejale on vajalikud, et tagada toetuse andmise eesmärkide saavutamine ning meetme mõju ulatus ja kestlikkus. Toetusmeetme eesmärk on suurendada Eesti kui rahvusvahelise äri- ja konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning kasvatada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate väliskülastajate arvu. Sellise eesmärgi saavutamine eeldab tegevuste elluviimist organisatsiooni poolt, kellel on piisav liikmeskond, kogemus ja võimekus tegutseda kogu valdkonna huvides. Nõue, et taotlejaks võib olla konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või mittetulundusühing, kellel on vähemalt 30 ettevõtjast liiget ning kelle liikmelisus on avatud ja mittediskrimineeriv, on suunatud sellele, et toetuse abil elluviidavad tegevused jõuaksid laiema sihtrühmani ning avaldaksid mõju kogu konverentsiturismi ökosüsteemile, mitte üksikutele turuosalistele. Kuna toetatavad tegevused on valdavalt kollektiivsed (nt rahvusvaheline turundus, Eesti kui sihtkoha positsioneerimine, konverentside Eestisse toomise protsesside toetamine), on oluline, et taotleja esindaks valdkonda piisava ulatusega ning oleks võimeline koondama ja vahendama kasu paljudele kasusaajatele. Väikese liikmeskonna või piiratud haardega organisatsiooni puhul oleks toetuse mõju killustunud ning ei toetaks piisavalt meetme eesmärkide saavutamist. Nõue, et taotleja peab olema Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamist, on seotud vajadusega tagada organisatsiooni tegevuslik ja institutsionaalne stabiilsus. Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on pikaajalised ning nende tulemused võivad avalduda alles mitme aasta jooksul (nt rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse taotlemine ja sündmuste toimumine). Seetõttu on vajalik, et toetuse saajaks oleks organisatsioon, millel on varasem tegevusajalugu, kogemus ja suutlikkus projektid lõpule viia. Samuti aitab see nõue vähendada riski, et toetust taotletakse lühiajaliselt loodud või projektipõhiste üksuste poolt, kellel puudub piisav võimekus hallata mahukaid rahvusvahelisi tegevusi ning tagada meetme eesmärkide saavutamine. Nõue olla vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige on seotud vajadusega tagada taotleja rahvusvaheline sidusus ja kompetents. Rahvusvaheliste võrgustike kaudu on võimalik tõhusamalt edendada Eestit kui konverentsisihtkohta, osaleda rahvusvahelises koostöös ning tuua Eestisse rahvusvahelisi konverentse ja ärisündmusi. Rahvusvahelised konverentsivaldkonna liidud on näiteks International Congress & Convention Association ja Strategic Alliance of the National Convention Bureaux of Europe. Lõikes 2 sätestatakse taotlejale nõuded, et tal ei tohi olla maksuvõlga ning tal ei tohi olla tagasi maksmata tagasinõudeid varasematest toetusprojektidest. Maksu- või maksevõla piirang (alla 100 euro või ajatatud) on kehtestatud selleks, et tagada taotleja finantsiline usaldusväärsus ja suutlikkus ellu viia mahukaid ja pikaajalisi tegevusi, mis on vajalikud konverentsiturismi arendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Meetme eesmärkide saavutamine eeldab, et toetuse saajal ei esineks selliseid finantsriske, mis võiksid ohustada tegevuste järjepidevat elluviimist või toetuse sihipärast kasutamist. Varasemate tagasimaksete korrektse täitmise nõue tagab, et toetust antakse üksnes taotlejatele, kes on täitnud oma varasemad kohustused avalike vahendite kasutamisel. See on oluline avalike vahendite säästliku ja õiguspärase kasutamise põhimõtte järgimiseks ning aitab vähendada riski, et toetust antakse isikule, kelle varasem käitumine on näidanud suutmatust või soovimatust toetustingimusi täita. Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus peab aitama saavutada toetuse andmise eesmärke. Lõikes 2 loetletakse taotluse miinimumnõuded, mis on vajalikud selleks, et oleks võimalik hinnata taotluse vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ning teha põhjendatud otsus toetuse andmise kohta. Punktis 4 nõutav projekti tegevuskava, sealhulgas esimese aasta detailsem tegevusplaan koos eelarvega, mis kirjeldab kavandatavaid tegevusi ning nende eeldatavat maksumust, oodatavaid tulemusi ja sihtrühmi. Nimetatud info on vajalik projekti sisulise põhjendatuse ja teostatavuse hindamiseks. Arvestades, et konverentsiturismi edendamise tegevused on sageli pikaajalised ja mitmeastmelised, ei pruugi nelja aasta tegevusi olla võimalik detailselt esitada, küll aga saab esimese aasta tegevusplaani detailselt lahti kirjutada, mis võimaldab hinnata, kas projektiga alustatakse kohe sisuliselt ning kas planeeritud tegevused loovad eeldused meetme eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamiseks. Sätestatakse ka nõue esitada taotluses teave projekti või selle osategevuste rahastamise kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest on vajalik topeltrahastuse vältimiseks ning avalike vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise tagamiseks. Nimetatud teabe esitamine võimaldab hinnata, kas kavandatavad tegevused on juba osaliselt või täielikult kaetud muudest avalikest vahenditest ning kas taotletav toetus on proportsionaalne ja põhjendatud meetme eesmärgi saavutamiseks. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on meetme rakendaja elluviidavad tegevused ja nende tähtajad. Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi. Eelnõu § 12 kohaselt viib EIS läbi taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui avastab puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord. Lõikes 1 märgitakse, et taotluse rahuldamise kohta teeb otsuse EIS. Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamise üldtingimus, mille kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui projekt panustab § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning taotleja, taotlus, projekti tegevused ja abikõlblikud kulud vastavad määruses sätestatud nõuetele. Sätte eesmärk on tagada, et toetust antakse üksnes sellisele projektile, mis on sisuliselt seotud meetme eesmärgiga ning vastab kõigile määruses kehtestatud formaalsetele ja sisulistele tingimustele. See välistab toetuse andmise projektile, millel puudub seos konverentsiturismi edendamisega või mis ei ole kooskõlas määruses sätestatud tingimustega, ning tagab toetuse sihipärase ja eesmärgipärase kasutamise. Lõikes 3 sätestatakse taotluste hindamise kord olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste kogumaht ületab meetme eelarvet. Sellisel juhul hindab EIS taotlusi kindlaksmääratud hindamiskriteeriumite alusel, et tagada toetuse andmine projektidele, millel on suurim potentsiaal meetme eesmärkide saavutamiseks. Punktis 1 nimetatud hindamiskriteerium keskendub projekti tegevuste mõjule toetuse andmise eesmärgi saavutamisele, hinnates eelkõige projekti panust §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on 50 protsenti, mis rõhutab projekti sisulise mõju ja tulemuste olulisust toetuse andmisel. Punktis 2 nimetatud hindamiskriteerium käsitleb taotleja võimekust projekti ellu viia, hinnates taotleja kvalifikatsiooni, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi, jätkusuutlikkust ja liikmeskonda. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on samuti 50 protsenti, mis tagab tasakaalu projekti sisu ja taotleja suutlikkuse vahel ning aitab vältida olukordi, kus sisuliselt hea projekt ei ole praktiliselt teostatav. Lõikes 4 sätestatakse taotluste hindamise skaala ja paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted. Projekte hinnatakse skaalal null kuni neli, kus null on madalaim ja neli kõrgeim hinne. Selline hindamisskaala võimaldab piisavat eristusvõimet taotluste vahel ning toetab objektiivset ja võrreldavat hindamist. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab EIS taotlused saadud koondhinnete alusel pingeritta, alustades suurima koondhinde saanud taotlusest. See võimaldab toetust eraldada projektidele, millel on parim vastavus meetme eesmärkidele ja suurim eeldatav mõju. Lõikes 5 sätestatakse, millised andmed ja tingimused tuleb taotluse rahuldamise otsuses esitada. Sätte eesmärk on tagada, et taotluse rahuldamise otsus oleks selge, läbipaistev ja terviklik haldusakt, millest toetuse saajale tulenevad üheselt mõistetavad õigused ja kohustused. Lõikes 6 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused, mille eesmärk on tagada toetuse andmise õiguspärasus, võrdsus ja eelarveline distsipliin. See tagab toetuse andmise menetluse läbipaistvuse, õiguskindluse ja eelarvelise kontrolli ning aitab suunata toetusmeetme vahendid projektidele, mis vastavad määruse eesmärkidele ja tingimustele. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 14 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt hindab EIS taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning võib muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates, mis pikeneb 30 päevani, kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et muudatus aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele. Lõikega 4 sätestatakse võimalus toetuse summa suurendamiseks. Sättega nähakse ette võimalus suurendada toetuse summat juhtudel, kus projekti elluviimise käigus ilmneb põhjendatud vajadus lisavahendite järele ning toetuse suurendamine aitab oluliselt kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Tegemist on paindlikkust võimaldava regulatsiooniga, mis arvestab konverentsiturismi valdkonna eripära, sh rahvusvaheliste konverentside korraldusprotsesside pikaajalisust ja muutuvat iseloomu. Toetuse summa suurendamise võimalus võimaldab reageerida olukordadele, kus projekti elluviimise käigus tekivad põhjendatud lisategevused või -kulud, mis ei olnud taotluse esitamise hetkel täielikult ettenähtavad, kuid mille rakendamine on vajalik projekti kavandatud mõju saavutamiseks. Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus sisuliselt tulemuslik projekt jääb alarahastuse tõttu osaliselt ellu viimata. Samas on toetuse suurendamise võimalus selgelt piiratud: see on lubatud üksnes juhul, kui meetme eelarves on vastavad vabad vahendid olemas. Eelnõu §-s 15 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta. 6. peatükk Aruande esitamine Peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Eelnõu §-s 16 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded EIS-ile vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule. Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja iga aasta kohta järgneva aasta 15. jaanuariks. Lõikes 3 sätestatakse vahearuandes esitatava info koosseis. Vahearuanne peab sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta täpsustatud tegevusplaan ja eelarve ning oodatavad tulemused. Lõikes 4 tuuakse lõpparuande esitamise tähtaeg, milleks on kaks kuud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõike 5 alusel kinnitab EIS projekti aruande 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. EIS- il on õigus nõuda aruande täiendamist EIS-i poolt määratud tähtaja jooksul. Vahearuande kinnitamisega kinnitatakse ka järgneva aasta tegevusplaan koos oodatavate tulemustega. 7. peatükk Toetuse maksmine Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võib maksta kas tegelike ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustele. Selline paindlik makseviiside kasutamine on vajalik, et arvestada projektide rahavoogude ja tegevuste ajastusega. Konverentsiturismi edendamise tegevused hõlmavad sageli rahvusvahelisi turundus- ja müügitegevusi, mille elluviimine eeldab kulude tegemist enne tulemuste saavutamist. Seetõttu võimaldab ettemakse kasutamine tagada tegevuste katkematu elluviimise, samas kui tegelike kulude alusel maksmine võimaldab vajaduse korral rakendada rangemat kulupõhist kontrolli. Lõikes 2 on täpsustatud tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused: projekti tegevused peavad olema läbi viidud ning abikõlblikud kulud tekkinud ja tasutud. Nõue on vajalik, et tagada toetuse maksmise seotus reaalselt ellu viidud tegevustega ning vältida toetuse väljamaksmist kulude eest, mis ei ole seotud projekti eesmärkide saavutamisega. See toetab avalike vahendite säästlikku ja sihipärast kasutamist ning võimaldab EIS-il kontrollida toetuse kasutamise vastavust määruse tingimustele. Lõikes 3 on sätestatud ettemakse suuruse ja maksmise alused. Ettemakse seotakse projekti aastase rahavajadusega ning selle maksmise eelduseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus koos aastase kulude prognoosiga. Selline lähenemine võimaldab planeerida toetuse väljamakseid vastavalt projekti tegelikule rahavajadusele ning vähendab riski, et ettemakse ületab põhjendatud kulude mahu. Samuti aitab aastane kulude prognoos EIS-il hinnata projekti rahalist realistlikkust ja tegevuste ajastust. Lõikes 4 sätestatud nõue, mille kohaselt on järgmise ettemakse eelduseks eelmise kalendriaasta vahearuande kinnitamine. Sättega seotakse järgmise ettemakse tegemine eelmise kalendriaasta vahearuande kinnitamisega, et tagada toetuse kasutamise läbipaistvus, kontrollitavus ja eesmärgipärasus. Vahearuande kinnitamine annab EIS kindluse, et projekti tegevused on ellu viidud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ning et varasemalt eraldatud vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt. Selline regulatsioon võimaldab siduda rahastamise projekti tegeliku edenemise ja aruandluse kvaliteediga ning vähendab riski, et ettemakseid tehakse olukorras, kus projekti elluviimisel esineb olulisi puudusi või kõrvalekaldeid. Samuti aitab see toetuse saajal hoida regulaarset ja ajakohast aruandlust, mis on vajalik meetme mõju jälgimiseks ja avalike vahendite säästlikuks kasutamiseks. Lõikes 5 sätestatakse kohustus tagastada tõendamata ettemakse, kui selle kasutamist ei ole projekti lõpparuande kinnitamise ajaks tõendatud. See säte on vajalik, et tagada toetuse kasutamise lõplik vastavus määruse tingimustele ning välistada olukorrad, kus toetus jääb põhjendamatult kasutamata või kasutatakse seda eesmärkidest kõrvalekalduvalt. Nõue tugevdab toetuse kasutamise kontrollitavust ja tagab, et avalikud vahendid on lõppkokkuvõttes kasutatud üksnes projekti eesmärkide saavutamiseks. 8. peatükk Toetuse saaja ja EIS-i õigused ning kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning EIS-i kui meetme rakendaja õigusi ja kohustusi. Eelnõu §-s 18 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja õigus saada EIS teavet ja selgitusi, mis puudutavad toetuse kasutamist ning toetuse saajale pandud kohustusi. Sätte eesmärk on tagada toetuse korrektne ja eesmärgipärane kasutamine ning vähendada eksimuste riski, mis võib tekkida keerukate või mahukate projektide elluviimisel. Selgitamisõigus toetab hea halduse põhimõtet ning aitab kaasa sellele, et toetuse saaja suudab täita kõiki toetuse andmise tingimusi ja saavutada meetme eesmärgid. Lõikes 2 kehtestatakse toetuse saaja peamised kohustused, mis on vajalikud toetuse kasutamise kontrollitavuse, läbipaistvuse ja meetme mõju hindamise tagamiseks. Punkt 1 näeb ette kohustuse esitada EIS-ile nõutud teave kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates. Tähtaeg on vajalik, et võimaldada EIS-il õigeaegselt teostada järelevalvet, menetleda aruandeid ja makseid ning reageerida võimalikele kõrvalekalletele projekti elluviimisel. Punkt 2 sätestab dokumentide säilitamise kohustuse vähemalt seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. See on vajalik tagamaks toetuse kasutamise hilisem kontrollitavus, sh auditite, järelkontrollide ja vaidluste lahendamise korral. Punkt 3 paneb toetuse saajale kohustuse tagada tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga. See kohustus on vajalik meetme mõju seireks, vähese tähtsusega abi arvestuseks ning usaldusväärse statistika ja aruandluse tagamiseks. Tähtaeg võimaldab andmete korrapärast ja süsteemset ajakohastamist. Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused seoses vähese tähtsusega abi arvestamise ja haldamisega. Kuna projekti tegevustesse kaasatud kasusaajad võivad saada tegevuste kaudu majandusliku eelise, on toetuse saaja kohustatud arvutama kasusaajale antava vähese tähtsusega abi suuruse ning kontrollima kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Lisaks on toetuse saaja kohustatud teavitama kasusaajat abi andmisest ja selle summast ning kandma abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Selline regulatsioon tagab riigiabi reeglite korrektse kohaldamise, välistab ebaseadusliku abi andmise ning loob läbipaistva ja kontrollitava süsteemi ettevõtjatele antava abi arvestamiseks. Eelnõu §-s 19 sätestatakse EIS-i õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse EIS-i õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta täiendavaid andmeid ja dokumente. Sätte eesmärk on tagada, et EIS-il oleks võimalik hinnata projekti vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ja tingimustele nii taotluse menetlemisel kui ka projekti elluviimise jooksul. Õigus nõuda lisaandmeid on vajalik ka selleks, et EIS saaks kontrollida projekti tegelikku edenemist, hinnata kavandatud ja elluviidavate tegevuste põhjendatust ning veenduda, et projekt on suuteline saavutama meetme eesmärgid. See loob paindlikkuse reageerida olukordadele, kus algselt esitatud teave ei ole piisav või vajab täpsustamist. Lõikes 2 kehtestatakse EIS-i peamised kohustused, mis on suunatud toetuse taotlemise ja kasutamise läbipaistvuse, õiguspärasuse ning toetuse saajate võrdse kohtlemise tagamisele. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist. Samuti peab EIS säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest. 9. peatükk Toetuse tagasinõuded ja vaided Peatükis sätestatakse toetuse tagasinõuete tegemise alused. Eelnõu § 20 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Tagasinõude otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, mis võimaldab arvestada rikkumise laadi, ulatust ja mõju toetuse eesmärkide saavutamisele. Lõikes 1 sätestatakse, et tagasinõude tegemisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 551 regulatsioonist, kus on sätestatud tagasinõudmise alused, tagasimakse tähtpäev, viivis ja ajatamise võimalus. Loetletakse lisaks riigieelarve seaduse § 551 sätestatud alustele olukorrad, mille esinemisel võib EIS teha otsuse toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Punktis 1 nimetatud alus hõlmab olukordi, kus toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks. See tagab, et avalikke vahendeid kasutatakse üksnes määruses lubatud ja eesmärgipäraste kulude rahastamiseks. Punktis 2 sätestatud alus puudutab juhtumeid, kus toetuse saaja ei ole täitnud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi või nõudeid. Selline regulatsioon on vajalik toetustingimuste täitmise tagamiseks ning toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Lõigetes 2–4 täpsustatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust ja korda. Ajatamise eesmärk on võimaldada toetuse saajal täita tagasimaksekohustus viisil, mis arvestab tema tegelikku majanduslikku olukorda, kahjustamata samas avalike vahendite tagasinõudmise eesmärki. Ajatamine toimub toetuse saaja taotluse alusel ning eeldab põhjendatud selgitust makseraskuste kohta ning esitatud tagasimaksegraafikut. Ajatamise üle otsustab EIS ning üldjuhul võib tagasimaksmist ajatada kuni 12 kalendrikuuks, põhjendatud juhtudel ka pikemaks ajaks. Regulatsioon sätestab tagajärjed juhuks, kui toetuse saaja ei täida kokkulepitud tagasimaksegraafikut. Sellisel juhul võib EIS ajatamise otsuse kehtetuks tunnistada ja nõuda toetuse tagastamist lühema tähtaja jooksul. Kokkuvõttes loob see tasakaalu toetuse saaja maksevõime arvestamise ja avalike vahendite kaitse vahel. Eelnõu § 21 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra. Sättega sätestatakse toetuse saaja ja taotleja õiguskaitsevõimalus EIS otsuste ja toimingute suhtes. Isikul on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, mis tagab menetlusosalisele võimaluse oma õiguste ja huvide kaitseks enne kohtusse pöördumist. Vaide lahendamine EIS-i poolt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega ning võimaldab vaidlusi lahendada kiiremini ja paindlikumalt haldusorgani siseselt. See aitab vältida ebavajalikku kohtumenetlust ning võimaldab EIS-il vajaduse korral oma otsuseid või toiminguid korrigeerida. Säte toetab hea halduse, õigusselguse ja menetlusökonoomia põhimõtteid ning tagab, et toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused on lahendatavad läbipaistvas ja seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud Toetusel on positiivne mõju Eesti majandusele ja turismisektorile, eelkõige konverentsi- ja äriturismi valdkonnas. Toetus aitab suurendada Eesti kui rahvusvahelise äri- ja konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning toetab rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste Eestisse toomist. Selle tulemusel suureneb välisturistide arv, turismitulu ning konverentsiturismi majanduslik mõju. Toetus soodustab teenuste eksporti ja kõrgema lisandväärtusega turismisegmentide arengut, millel on oluline roll majanduse mitmekesistamisel ja rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisel. Konverentsiturismil on positiivne kaudne mõju ka teistele majandussektoritele, sealhulgas majutusele, toitlustusele, transpordile ja professionaalsetele teenustele. Määruse rakendamine aitab kaasa pikaajaliste rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomisele ning Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide paremale nähtavusele sihtturgudel. Samuti toetab meede teadmiste ja kontaktide liikumist, mis on oluline Eesti positsiooni tugevdamiseks rahvusvahelisel ärisündmuste turul. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused hõlmavad toetuse taotluste menetlemist, toetuse andmise otsuste tegemist, toetuse kasutamise seiret ja kontrolli ning aruandluse ja tagasinõuete menetlemist. Nimetatud tegevusi viib ellu EIS oma tavapäraste rakendus- ja järelevalvemenetluste raames. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid struktuurseid või püsivaid haldustegevusi, kuna toetuse andmine, aruandlus ja kontrollimine on integreeritud EIS-i olemasolevatesse tööprotsessidesse ja infosüsteemidesse. Riigieelarvele täiendavaid kulusid määruse rakendamisega ei kaasne. Määruse rakendamise eeldatavad tulud on eelkõige kaudsed ja pikaajalised. Toetusmeetme tulemusena suureneb rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arv Eestis, mis omakorda kasvatab välisturistide arvu ja nende poolt Eestis tehtavaid kulutusi. See toob kaasa täiendava tulu majutus-, toitlustus-, transpordi- ja teenindussektorile ning suurendab maksulaekumisi riigieelarvesse. Lisaks otsesele majanduslikule mõjule loob määruse rakendamine eeldused Eesti kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise konverentsisihtkoha pikaajaliseks arenguks, tugevdades rahvusvahelisi koostöövõrgustikke ning suurendades Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide nähtavust sihtturgudel. Seeläbi ületavad määruse rakendamisest tulenevad pikaajalised tulud oluliselt rakendamisega seotud otsesed kulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.  EELNÕU 10.04.2026 MÄÄRUS Konverentsiturismi edendamise toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse konverentsiturismi edendamise tegevuste toetuse andmist. (2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e- toetuse keskkond) ja sündmuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja näitajad (1) Toetuse andmise eesmärk on Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste sihtkoha tuntuse, atraktiivsuse ja eristatuse suurendamine, keskendudes eelkõige mitmepäevastele rahvusvahelistele konverentsidele, ning seeläbi kasvatada Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate väliskülastajate arvu. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) suureneb konverentsivaldkonna majanduslik mõju; 2) tõuseb Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni (ICCA – International Congress and Convention Association) edetabelis; 3) kasvab välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes. § 3. Riigiabi (1) Määruse alusel toetatavates tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saab tegevuste käigus majanduslikku eelist, antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa  2 Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus). (2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 4. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, toetuse tagasinõudmise otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused Toetatakse järgmisi § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisele suunatud tegevusi: 1) Eesti kui konverentsisihtkoha maine kujundamine ja tuntuse kasvatamine ning Eesti konverentsivõimaluste tutvustamine; 2) konverentsiturismi valdkonda tutvustavate ning teadlikkust kasvatavate ürituste korraldamine; 3) rahvusvaheline kommunikatsioon ja Eesti kui konverentsisihtkoha kuvandi loomine, sisuturundus rahvusvahelistes konverentsivaldkonna meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias ja veebilehel; 4) turundusmaterjalide loomine ja täiendamine, Eesti konverentsipaikasid tutvustavate audiovisuaalsete materjalide valmistamine; 5) konverentsiturismi valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine ja nende liikmelisusega seotud tegevused rahvusvahelise koostöö edendamiseks; 6) Eesti esindamine rahvusvahelistel kontaktüritustel ning konverentsi- ja äriturismi messidel; 7) Eestit kui konverentsimaad tutvustavate tutvumiskülastuste korraldamine rahvusvahelistele konverentside ja korporatiivürituste korraldajatele; 8) rahvusvaheliste konverentsikorraldajate ajakohase andmebaasi haldamine ja uuendamine; 9) Eesti konverentsikorraldajate nõustamine, koolitamine ja teadlikkuse kasvatamine; 10) rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse taotlemine ja korraldusõiguse taotlemise teenuse turundamine. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised § 5 punktides 1–9 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) töötasu ja sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu ja sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) lähetuskulud või tööülesande täitmisega seotud kulud; 4) koolituskulud ja koolituslähetuse kulud; 5) sisseostetud teenuste kulud; 6) esindus- ja vastuvõtukulud;  3 7) rent, kommunaalmaksed, bürootarvete ja sideteenuste kulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, inventari soetamise ja majandamisega seotud kulud, sõidukite majandamiskulud ja muud majanduskulud. (2) Abikõlblikud on järgmised § 5 punktis 10 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) pakkumusdokumentide koostamisega kaasnevad kulud, audiovisuaalsete materjalide tellimise ja esitluste koostamise kulud; 2) pakkumuse tegemiseks rahvusvahelisel üritusel või konverentsil osalemisega seotud kulud, ürituse osalustasud ja lähetuskulud; 3) pakkumuse tegemise raames konverentsi kohavaatlusega seotud kulud, vaatlejate transpordikulud, majutuskulud ja toitlustuskulud; 4) konverentsi korraldusõiguse taotlemise teenuse teavituskulud, teavitusürituste korraldamise ja teavitusmaterjalide kulud. (3) Abikõlblikud ei ole: 1) teiste riiklike, Euroopa Liidu või muude välisabi toetuste abil rahastatavate projektide omafinantseeringu katmine; 2) organisatsioonide liikmemaksud; 3) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 4) kindlustusmaksed; 5) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks; 6) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2026. a. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt määruse eesmärkidega. (4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa on 2 200 000 eurot. (2) Toetuse osakaal on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale  4 (1) Toetust võib taotleda konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või mittetulundusühing: 1) mis on Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamise kuupäeva; 2) mille ettevõtjatest liikmete (edaspidi liikmeskond) arv on vähemalt 30; 3) millega liitumine on avatud ja mittediskrimineeriv kõigile valdkonna ettevõtjatele ja muudele valdkonnaga seotud juriidilistele isikutele; 4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tema maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohasel; 2) kui ta on saanud riiklikest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama saavutada § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress; 2) projekti nimi, eesmärk, eelarve ja taotletava toetuse summa; 3) projekti algus- ja lõppkuupäev; 4) projekti tegevuskava, esimese aasta detailsem aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate tulemustega; 5) taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused; 6) taotleja liikmeskond; 7) teave selle kohta, kas projektile taotletakse toetust teistest riiklikest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldab oma veebilehel taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. § 12. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindab taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.  5 § 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotlus rahuldatakse, kui projekt panustab § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning taotleja, taotlus, projekti tegevused ja abikõlblikud kulud vastavad määruse tingimustele. (3) Juhul kui taotlusvooru esitatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarvet, hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärgi saavutamisele – 50 protsenti koondhindest; 2) taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning liikmeskond – 50 protsenti koondhindest. (4) Lõikes 3 sätestatud hindamine toimub skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Rahuldamisele kuuluvad taotlused pingerea alusel kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. (5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse saaja õigused ja kohustused; 3) aruannete esitamise tähtajad; 4) toetuse maksmise tingimused. (6) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele; 2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.  6 (4) Toetuse summat võib suurendada, kui toetuse suurendamine on põhjendatud ja aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ning eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui: 1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada projekti lõpptähtajaks. (2) Toetuse saaja tagastab toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. 6. peatükk Aruande esitamine § 16. Aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. (2) Vahearuanded esitatakse üks kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise aasta 15. jaanuariks. (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta täpsustatud aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate tulemustega. (4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esitamisest arvates. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Vahearuande kinnitamisega kinnitatakse ka järgmise aasta aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate tulemustega. 7. peatükk Toetuse maksmine § 17. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust võib toetuse saajale maksta vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. (2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine.  7 (3) Ettemakse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus ja aastane kulude prognoos. Ettemakse suuruseks on projekti aastase rahavajaduse summa. (4) Järgmise ettemakse tegemise eelduseks on eelmise kalendriaasta vahearuande kinnitamine. (5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist projekti lõpparuande kinnitamise ajaks tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kümne päeva jooksul lõpparuande kinnitamisest arvates. 8. peatükk Toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused § 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi: 1) esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 2) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu vastavalt struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. (3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldatav teave; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates. 9. peatükk Toetuse tagasinõuded ja vaided § 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine  8 (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui: 1) toetust on kasutatud kulu katteks, mis ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude. (2) Toetuse tagasimaksmist võib toetuse saaja taotlusel ajatada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määrata pikema tagasimaksmise aja. (4) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul arvates ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest. § 21. Vaide esitamine ja menetlemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler