Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusest

Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 20. november 2015. a. 15:05 Adressaat: mkm info; TJA - Avalik Koopia: [email protected] Teema: 20.11.2015 nr 15-1/14384-1 Manused: Uus_Pakitud_20151120T150345.zip J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Saare Wind Energy O� hoonestusloa taotlusest Kaur Kajak Teie: 15.10.15 nr 1.10-13/15-00259- Tehnilise Järelevalve Amet 003 [email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 15-1 /14384 Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusest Austatud härra Kajak Tehnilise Järelevalve Amet pöördus Rahandusministeeriumi poole, et saada seisukohta Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotluse kohta. Tehnilise Järelevalve Amet soovib Rahandusministeeriumi hinnangut, kas kavandatava 600 MW tuuleelektrijaama rajamiseks on enne hoonestusloa menetluse algatamist vaja koostada riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringu regulatsioon kehtib alates 01.07.2015. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine ning selle koostamise üks põhieeldusi on, et vastava ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi (planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1). Riigi eriplaneeringu võimalike objektide seas sisaldub muuhulgas selline elektrijaam, mille elektriline nimivõimsus on suurem kui 150 megavatti (PlanS § 27 lg 2). Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusest ilmneb, et rajada soovitakse tuuleparki koguvõimsusega 600 megavatti. Järelikult vastab taotluse ese põhimõtteliselt PlanS § 27 lõikes 2 toodud riigi eriplaneeringu ehitistele esitatud tehnilisele kriteeriumile – see on suurem kui 150 megavatti. Oluline aga on, et PlanS § 27 lg 2 teine osa sätestab nõude, et lisaks toodud tehnilistele tingimustele peab kavandatav ehitis vastama ka PlanS § 27 lõikes 1 toodud tingimustele – ehitise asukoha valiku või toimimise vastu peab olema suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Vaatamata sellele, et teatud juhtudel on Rahandusministeerium riigi eriplaneeringute koostamise korraldajaks, ei oma me õigust ja pädevust otsustamaks, kas Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa või muu analoogse taotluse aluseks oleva ehitise rajamise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi või mitte. Energeetika valdkond, sh taastuvenergia arendamine ja selle valdkondlike eesmärkide täitmine, kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Järelikult on ka kõnealuse tuulepargi riikliku tähtsuse hindamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses. Vaatamata sellele, et riigi eriplaneeringu regulatsioon on täiesti uus (jõustunud 1. juulist 2015 uue planeerimisseadusega) ja seda menetlust ei ole varem läbi viidud, on riikliku ja võimaliku rahvusvahelise huvi hindamisel juhtiv roll valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Suur riiklik või rahvusvaheline huvi saab tuleneda riiklikest sektorarengukavadest või nende tegevuskavadest, või peab muul viisil selgelt väljendama riikliku huvi laiemalt kui mõne konkreetse huvitatud osapoole arendushuvi. Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 Märgin täiendavalt, et riigi eriplaneeringu regulatsioon kehtib alates 1. juulist 2015, kuid Saare Wind Energy OÜ on hoonestusloa taotluse esitanud 7. aprillil 2015 ehk enne uue planeerimisseaduse ja selle rakendamise seadusega veeseadusesse (VeeS) tehtud muudatusi. Kehtiva VeeS § 228 lg 2 punktis 3 sätestatud alus, et hoonestusloa menetluse algatamiseks pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest muuhulgas juhul kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering, ei kehtinud Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotluse esitamise ajal. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 25 lõike 1 järgi menetletakse enne rakendusseaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Seega puudub antud juhtumil riigi eriplaneeringu menetluse kaalumiseks vajadus, kuna hoonestusloa taotlus esitati enne kehtiva PlanS jõustumist ning viidatud EhSRS sättest tulenevalt puudub riigi eriplaneeringu menetluse alustamiseks alus. Edaspidi tuleb igakordselt analoogsetel juhtudel riigi eriplaneeringu vajaduse kaalumisel hinnata, kas tegevuse või asukohavaliku vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutava ministrina rõhutan antud taotluse ja muude varasemal perioodil esitatud sarnase sisuga taotlustega seoses ka järgmist. Lisaks riigi eriplaneeringu regulatsioonile sisaldab uus planeerimisseadus ka üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ehk mereala planeeringu regulatsiooni. Mereala planeering koostatakse nii territoriaalmere kui ka majandusvööndi kohta (PlanS § 13 lg 2). Mereala planeeringu koostamise eesmärk on määrata pikaajalised ruumilised eesmärgid mereala kasutamiseks, mis võtavad tasakaalustatult arvesse nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka keskkonna eesmärke. Mereala planeeringu ülesanneteks on muuhulgas ka kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramine ning energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määramine (PlanS § 14 lg punktid 7 ja 12). Seega on mereala planeeringu üheks eesmärgiks ka tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade määramine, arvestades ka teisi merel kavandatavaid tegevusi ning erinevaid keskkonnatingimusi ja tegevuste koosmõju. Mereala ruumilise planeeringu koostamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu mereala planeerimise direktiivist (kohustus koostada planeering esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui märtsiks 2021), samuti sätestavad mereala ruumilise planeerimise koostamise vajaduse üleriigiline planeering „Eesti 2030“ ja riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012- 2020“. 2016 aastaks on nimetatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu algatamise eeltöödeks ning planeeringu algatamiseks esialgsete läbirääkimiste raames taotletud/ planeeritud 150 000 eurot. Rahandusministeeriumi vastava valdkonna juhtimisel toimub ametlik planeerimisprotsess aastatel 2017-20. Saare Wind Energy taotlusega analoogse sisuga taotlusi merealale tuuleparkide rajamiseks on meile teadaolevalt esitatud veel ca 7 , mistõttu tuleb antud teema käsitlemisel vaadata laiemat pilti. Mereala kasutamise lubamine üksikotsustega, nt hoonestuslubade väljastamise kaudu, ei pruugi meie hinnangul piisavalt tagada mereala kasutuse tasakaalustatud arengut pikas perspektiivis. Lisaks jääb täitmata alates 01.07.2015 veeseaduses kehtiv uus nn enampakkumiste regulatsioon, mis oleks ilmselt riigi seisukohalt tulusam. Mereala planeeringu koostamine peab lähtuma loogikast, et mereala kui riigi omandis oleva ressursi kasutamise jaotamine toimub avalikus planeerimisprotsessis, kus oma huvide ja õiguste eest on võimalik seista kõikidel mereala kasutamisest huvitatud osapooltel – kaluritel, purjetajatel, keskkonnaorganisatsioonidel, kogukondadel jne. Nii nagu seda on tänaseks tehtud koostöös erinevate huvigruppidega juba Pärnu ja Hiiu maakonna mereala planeeringutes. 2 (3) Rahandusministeeriumi eesmärk on esitada kogu Eesti mereala hõlmava mereala planeeringu algatamise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele 2016. aasta lõpus, ka meretuuleparkide rajamiseks sobivate alade leidmine on üks planeeringu olulisi eesmärke. Planeerimisprotsessi raames on võimalik läbi kaaluda ka esitatud hoonestusloa taotlustega hõlmatud alad ning otsida kompromisse erinevate huvide tasakaalustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arto Aas riigihalduse minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anni Konsap 611 3127 [email protected] 3 (3)