Esitatud 26 . 11 . 2015 a.1
EHITUSLOA TAOTLUS2
X ehitise püstitamiseks ehitise ümberehitamiseks
ehitise laiendamiseks ehitise lammutamiseks
osa asendamiseks samaväärsega
Ehitustegevuse liigi täpsustus3
laiendamine
kompleksne rekonstrueerimine
fassaadi rekonstrueerimine
fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega
katuse rekonstrueerimine
katuse rekonstrueerimine koos soojustamisega
kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine
välimiste avatäidete asendamine
muu rekonstrueerimine
ventilatsioonisüsteemi muutmine või terviklik asendamine
küttesüsteemi muutmine või terviklik asendamine
tarbeveesüsteemi muutmine või terviklik asendamine
kanalisatsioonisüsteemi muutmine või terviklik asendamine
jahutussüsteemi muutmine või terviklik asendamine
elektrisüsteemi muutmine või terviklik asendamine
nõrkvoolusüsteemi muutmine või terviklik asendamine
muu tehnosüsteemi muutmine või terviklik asendamine
1. Füüsilisest isikust taotleja4
eesnimi perekonnanimi
isikukood riik
isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu sünniaasta
isikut tõendava dokumendi nr isikukoodita välismaalase puhul
kontaktaadress
1
Märgitakse taotluse esitamise päev, kuu ja aasta. Taotluse esitamisel märgitakse soovitav haldusakti kättetoimetamise viis.
2
Taotluse eesmärk märgitakse nii hoone kui rajatise ehitamise korral.
3
Ehitustegevuse liigi täpsustus märgitakse hoone laiendamisel, ümberehitamisel või selle käigus tehnosüsteemide muutmisel.
Märgitakse ainult need tegevused, mida soovitakse teha.
4
Täidetakse, kui taotleja on füüsiline isik.
1
telefon
e-post
2. Juriidilisest isikust taotleja5
nimi Jõhvi Vallavalitsus
registrikood 75033483 riik Eesti
kontaktisik Aivar Surva
kontaktaadress Kooli 2, Jõhvi
telefon 336 3741, 336 3750
e-post
[email protected]
3. Füüsilisest isikust ehitusprojekti koostaja6
eesnimi perekonnanimi
isikukood riik
isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu sünniaasta
isikut tõendava dokumendi nr isikukoodita välismaalase puhul
kontaktaadress
telefon
e-post
4. Juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja7
nimi Reaalprojekt OÜ
registrikood 10765904 riik
kontaktisik Uku Audova
kontaktaadress Vaksali tn 17, Viljandi
telefon 433 6144
e-post
[email protected]
5. Ehitusprojekti kontrollinud pädev isik8
eesnimi perekonnanimi
isikukood riik
isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu sünniaasta
isikut tõendava dokumendi nr isikukoodita välismaalase puhul
kontaktaadress
telefon
e-post
6. Juriidiline isik, kellega ehitusprojekti kontrollinud pädev isik on seotud9
nimi
5
Täidetakse, kui taotleja on juriidiline isik.
6
Täidetakse, kui ehitusprojekti koostaja on füüsiline isik.
7
Täidetakse, kui ehitusprojekti koostaja on juriidiline isik
8
Täidetakse, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik.
9
Täidetakse, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollinud pädev isik on seotud juriidilise isikuga (ettevõtjaga).
2
registrikood riik
kontaktisik
kontaktaadress
telefon
e-post
7. Esitatavad dokumendid
Jõhvi linna ja Viru vangla vahelise jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline Töö nr
1. projekt (seletuskiri ja joonis 5.4) VP13018
nimetus
nr
2013 Reaalprojekt OÜ
väljaandmise päev kuu aasta
välja andja
4-
2. AS Eesti Raudtee projekti kooskõlastus 1.3.1/200
7-1
nimetus
nr
13 08 2015 AS Eesti Raudtee
väljaandmise päev kuu aasta
välja andja
Hoonestusõiguse isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja
3.
asjaõigusleping AS Eesti Raudtee ja Jõhvi valla vahel 4494
nimetus
nr
25 11 2015 Tallinna notar Kaata Kartau
väljaandmise päev kuu aasta
välja andja
4.
nimetus
nr
väljaandmise päev kuu aasta
välja andja
5.
nimetus
nr
väljaandmise päev kuu aasta
välja andja
3
8. Andmed energiamärgise kohta
energiamärgise number10
9. Ehitise ja ehitamise andmed
ehitisregistri kood11
ehitise liik hoone rajatis
ehitise kasutamise otstarve12
ehitise nimetus Jalgratta- ja jalgtee Jõhvi-Toila raudteeülekäik
kavandatav kasutusele võtmise päev kuu aasta
kavandatav kasutamise lõpetamise päev13 kuu aasta
10. Ehitise tehnilised andmed14
ehitisealune pind (m2) sügavus (m)
maapealse osa alune pind (m2) suletud netopind (m2)
maapealsete korruste arv köetav pind (m2)
maa-aluste korruste arv maapealse osa maht (m3)
absoluutne kõrgus (m) maht (m3)
kõrgus (m) üldkasutatav pind (m2)
pikkus (m) tehnopind (m2)
laius (m)
11. Kasutamise otstarve ja pinnad15
10
Täidetakse, kui ehitis peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ja energiamärgisel on number olemas.
11
Täidetakse, kui ehitisel on ehitisregistri kood olemas.
12
Ehitise kasutamise otstarbe kood ja nimetus määratakse ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 volitusnormi alusel kehtestatud ehitise
kasutamise otstarvete loetelu kohaselt.
13
Täidetakse ajutise ehitise korral.
14
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise aluste kohta saab lisainformatsiooni ehitusseadustiku § 3 lg 5 alusel
kehtestatud määrusest. Hoone püstitamisel või laiendamisel esitatakse kõik punktis 10 nimetatud tehnilised andmed. Hoone
ümberehitamisel esitatakse need andmed, mis seoses ehitustöödega muutuvad. Rajatise ehitamise puhul esitatakse need tehnilised
andmed, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.
15
Täidetakse hoone püstitamisel või laiendamisel. Hoone ümberehitamisel täidetakse juhul, kui andmed muutuvad seoses
ehitustöödega. Ehitise kasutamise otstarbe kood ja nimetus määratakse ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 volitusnormi alusel
4
eluruumide mitteeluruumide
Kood Kasutamise otstarbe nimetus pind (m2) pind (m2)
1.
2.
3.
4.
5.
Kokku:
12. Ehitise asukoha andmed
katastritunnus 25301:001:0013
katastriüksuse koha-aadress16
ehitise koha-aadress17
Jõhvi Raudtejaam, Jõhvi linn
asukoha kirjeldus18
Hoonestusõiguse isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja
asjaõiguslepingu lisa 16
13. Ehitise koordinaadid L-EST koordinaatsüsteemis19
13.1 Välispiiri koordinaadid
kehtestatud määruse kohaselt. Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise aluste kohta saab lisainformatsiooni
ehitusseadustiku § 3 lg 5 alusel kehtestatud määrusest.
16
Märgitakse maakond, omavalitsus, asula/linnaosa, väikekoht, tänav, nimi ja number vastavalt andmete olemasolule.
17
Täidetakse, kui erineb katastriüksuse koha-aadressist.
18
Täidetakse, kui koha-aadressiga pole võimalik ehitise asukohta piisavalt täpselt määrata.
19
Täidetakse ehitise püstitamisel või laiendamisel. Kui koordinaate on rohkem kui 20 paari, lisatakse täiendavaid ridu.
5
Punktobjekti korral märkida üks koordinaatide paar, joonobjekti korral vähemalt kaks koordinaatide paari ja
pindobjekti korral vähemalt kolm koordinaatide paari.
X Y X Y
1. 11.
2. 12.
3. 13.
4. 14.
5. 15.
6. 16.
7. 17.
8. 18.
9. 19.
10. 20.
13.2 Sisepiiri koordinaadid
"Augu" olemasolul pindobjekti korral, peab olema vähemalt kolm koordinaatide paari.
X Y X Y
1. 11.
2. 12.
3. 13.
4. 14.
5. 15.
6. 16.
7. 17.
8. 18.
9. 19.
10. 20.
koordinaadid on võetud ehitusprojektist või teostusjooniselt
14. Konstruktsioonid ja materjalid20
Vundamendi liik
X puudub
madalvundament
20
Hoone püstitamisel või laiendamisel esitatakse kõik punktis 14 nimetatud konstruktsioonide ja materjalide andmed. Hoone
ümberehitamisel esitatakse need andmed, mis seoses ehitustöödega muutuvad. Rajatise ehitamise puhul esitatakse need andmed,
mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.
6
vaivundament
muu
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide Katuste ja katuselagede kandva osa
materjali liik materjali liik
X puudub X puudub
metall profiilplekk
looduslik kivi terasferm või -tala
tellis monoliitne raudbetoon
monoliitne raudbetoon monteeritav raudbetoon
monteeritav raudbetoon puit
plastmass muu
väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon
puit Vahelagede kandva osa materjali liik
muu X puudub
profiilplekk
Välisseina välisviimistluse materjali liik terasferm või -tala
X puudub monoliitne raudbetoon
krohv monteeritav raudbetoon
looduslik kivi puit
keraamiline tellis muu
betoon
fassaadiplaat, sealhulgas tsementkiudplaat Katusekatte materjal
väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon X puudub
plaatmaterjal, sealhulgas
klaas tsementkiudplaat
metall, sealhulgas plekk või profiilplekk katusekivi
puit voodrina plekk
puit palgina puit või laast
muu roog või põhk
bituumen, PVC plaat või
rullmaterjal
Välisseina liik muu
X puudub
vahetäitega sõrestik
plekk
looduslik kivi
tellis
betoon
tsementkiudplaat
palk
7
laudis
mitmekihiline raudbetoonpaneel
mitmekihiline teraspaneel
väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon
plastmass
klaas
muu
15. Tehnosüsteemid21
Elektrisüsteemi liik Soojusallika liik
puudub X puudub
X võrk katel
lokaalne, fossiilkütusel põhinev soojuspump
lokaalne, tuulenergial põhinev päikesekollektor
lokaalne, päikeseenergial põhinev ahi, kamin või pliit
lokaalne, hüdroenergial põhinev elektriotseküte
muu muu
Veevarustuse liik Energiaallika liik
X puudub X puudub
võrk vedelkütus
lokaalne, salvkaev küttegaas, võrk
lokaalne, puurkaev küttegaas, mahuti
tahke, näiteks puit, turvas, brikett,
muu
puitgraanul, saepuru
elekter
Kanalisatsiooni liik õhusoojus ja elekter
X puudub maasoojus ja elekter
võrk päikeseenergia
21
Hoone püstitamisel või laiendamisel esitatakse kõik punktis 15 nimetatud tehnosüsteemide andmed. Hoone ümberehitamisel
esitatakse need andmed, mis seoses ehitustöödega muutuvad. Rajatise ehitamise puhul esitatakse need andmed, mis on
asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.
8
lokaalne, puhasti muu
lokaalne, mahuti
muu Ventilatsioonisüsteemi liik
X puudub
loomulik ventilatsioon, sealhulgas
Soojusvarustuse liik ilma loomuliku tõmbe lõõrideta
X puudub sundväljatõmme
kaugküte sundsissepuhe ja –väljatõmme
lokaalküte soojustagastusega ventilatsioon
kohtküte konditsioneerimisega ventilatsioon
muu muu
Jahutussüsteemi liik
X puudub
lokaalne jahutus
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu õhkjahutus ventilatsiooniga
X puudub olemas tsentraalne vesijahutus
tsentraalne külmaagensiga, näiteks
freoonjahutus
Liftide arv muu
16. Hoone osad22
puuduvad
eluruumid (eluruumide olemasolul täidetakse Lisa 1)
mitteeluruumid (mitteeluruumide olemasolul täidetakse Lisa 2)
22
Täidetakse hoone püstitamisel. Hoone laiendamisel või ümberehitamisel esitatakse eluruumide ja/või mitteeluruumide andmed,
mis seoses ehitustöödega muutuvad. Andmed esitatakse eraldi taotluse lisades.
9
17. Andmed riigilõivu tasumise kohta23
maksekorralduse number 13167
(olemasolul)
konto number, millele riigilõiv
maksti EE 89 1010 2200 3479 6011
makse kuupäev 26 kuu 11 aasta 2015
maksja nimi Jõhvi Vallavalitsus
tasutud riigilõivu suurus 30 eurot
Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine
Jalgratta- ja jalgtee Jõhvi-Toila raudteeülekäik
selgitus
Allkiri
23
Täidetakse, kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti pole taotlusele eraldi lisatud.
10
!" # $ ! %&'( )
*+ , -.
/012/ /34564 7 /889: ;<=>:<?@AB= 7 65CDD6EF1 4/D/
" #$%&''( " )*+ ,-. " /$01#2 3'(
! 45677897
45677897
:';1' ;# < = > ? @ABB1 C DEF < = > GF 33'B;1 '+ < = > ;( 3B##;32
HHI5J6J655I6JK9IJ66L H!/
//2/ /34564 7 /889: ;G<HI=>:<J 7 636KCLC/EMF1 4/D/
/ "! M HH/ !M
" #$%&''( " )*+ ,-. " /$01#2 3'(
46666I4I
:';1' ;# < = > C DEF < = > 33'B;1 '+ < = >
HH9KJ6J6II66784KL6JJ
? N;$ = O ; ? (#00 = O P , Q-RE F - .)D =;S3#2T0 U;& = O ; ;( ((#00
HH!HHIV H= W : X/ MYH I J56J6 H X
M&0 0B <;BU#1 ? 0Z;($> ? @ABB1 [R Q F\ <] ) Q)-QD^G> GF 'B;1 'S N2;1 <; ;BU#0 ;( _'#(0> ;(
3B##;32
76+66 <&'A&`;( +66> H!/
A$1B0 a- D "1A0 'S N2;1
/$AZ@ /?10 b1B0A' 1'1AB0 AcU@1; A$#11% ? ?A$1 Zb@% 'A #B(1`A&c&
1;BU# - ) DDd, /S#;3 '+
IK66696678
;B010B a F -PDR\ O'00'; S ;B010B&';1' ? @ABB1 [EF . Q Fd -PDR\ GF
6+66 O'00'; S 33'B;1 ;( 3B##;32
*/3N/ 0C33CDO1 7 !GP>Q:RSP:8A: T=8B= 7 /30F1 LU3KCE5/DCU3
=B0;00 &;A AN;$B(
/XJ47557I969 IL+JJ+I6J5 J6eJ8e76
H= W;& '#;c I J56J6 AA;; H01 #$%&''( J6668I5I
IJI 757
AR VA
N VASKNARVA
Jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt
K. Muru - U. Audova VERTIKAALPLANEERING PK 12+00 - 13+99 VP13018
VT. JOONIS 2.3 august 2013 - august 2013 1:500 5.4 0
Töö nr VP13018
Jalgratta- ja jalgtee projekt
Jõhvi linna ja Viru vangla vahelise jalgratta- ja jalgtee
ehituse tehniline projekt
Jõhvi, Ida - Virumaa
Seletuskiri
Tellija: Jõhvi Vallavalitsus
Keskväljak 4
41 595, Jõhvi
tel 336 3741, faks 336 3751
e-post:
[email protected]
Maanteeameti ida regioon
Vallikraavi 2
44 306, Rakvere
tel 325 8723, faks 325 8722
e-post:
[email protected]
Projekteerija: Reaalprojekt OÜ
Vaksali tn 17
71020 Viljandi
Tel/fax 433 6144
e-post:
[email protected]
Projektijuht: Uku Audova
Viljandi 2013
VP13018_Seletuskiri.doc lk 1/26
SISUKORD
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 3
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused .......................................................................................... 3
1.2 Tellija ............................................................................................................................................ 6
1.3 Projekteerija .................................................................................................................................. 6
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................. 7
2.1 Olev situatsioon ............................................................................................................................. 7
2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................... 11
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................... 11
3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 11
3.1 Projekti üldandmed ..................................................................................................................... 11
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus .................................................................................................... 12
3.3 Katend ......................................................................................................................................... 13
3.3.1 Katendi konstruktsioon..........................................................................................................................13
3.4 Liikluskorraldus .......................................................................................................................... 15
3.4.1 Üldosa ...................................................................................................................................................15
3.4.2 Liiklusmärgid ........................................................................................................................................15
3.4.3 Teemärgised ..........................................................................................................................................16
3.4.4 Liiklussaared .........................................................................................................................................16
3.4.5 Tähispostid ............................................................................................................................................16
3.4.6 Põrkpiirded ............................................................................................................................................17
3.4.7 Bussipeatused ........................................................................................................................................17
3.5 Vee ärajuhtimine ......................................................................................................................... 17
3.5.1 Kraavid ..................................................................................................................................................17
3.5.2 Truubid ..................................................................................................................................................18
3.5.3 Sajuveekanalisatsioon ...........................................................................................................................18
3.6 Tehnovõrgud ............................................................................................................................... 19
3.6.1 Üldist .....................................................................................................................................................19
3.6.2 Veetorustik ............................................................................................................................................20
3.6.3 Olmekanalisatsioon ...............................................................................................................................20
3.6.4 Tänavavalgustus ....................................................................................................................................20
3.6.5 Elektrivarustus .......................................................................................................................................20
3.6.6 Side........................................................................................................................................................21
3.7 Parkettkivist mahasõidu ning värava ehitus ................................................................................ 21
3.8 Raudtee ülekäigukoht .................................................................................................................. 21
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 22
4.1 Üldosa ......................................................................................................................................... 22
4.2 Tehnoloogia................................................................................................................................. 23
4.2.1 Üldist .....................................................................................................................................................23
4.2.2 Ettevalmistustööd ..................................................................................................................................23
4.2.3 Ehitustööd .............................................................................................................................................24
4.3 Keskkonnakaitse.......................................................................................................................... 25
4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend .................................................................................................. 25
VP13018_Seletuskiri.doc lk 2/26
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused
Jõhvi linna ja Viru vangla vahelise jalgratta- ja jalgtee ehituse tehniline projekt on koostatud
vastavalt Jõhvi vallavalitsuse ja Maanteeameti ida regiooni tellimusele. Käesoleva projekti
eesmärgiks on:
− rajada Jõhvi linnas olemasoleva Narva mnt äärde ning edasi mnt 32 Jõhvi – Vasknarva
kõrvale jalgratta- ja jalgtee kuni Ülesõidu tänavani koos ülekäiguga Narva maanteest
Järve bussipeatuste vahel ning raudtee ülekäigukohaga.
− ehitada välja jalgratta- ja jalgtee valgustus Narva mnt ülekäigust objekti lõpuni koos
ülekäigu ja raudtee ülekäigukoha valgustusega.
− korrigeerida vajadusel olemasolevate tehnovõrkude paiknemist projekteeritava jalgratta-
ja jalgtee piirkonnas.
Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee asub Ida-Viru maakonnas, Jõhvi linnas.
Käesoleva projekti koosseisu kuuluvad järgmised kaustad v. lisad, mis on koostatud
antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi kaustadena:
PROJEKTI ARUANNE (projektdokumentatsioon ja joonised ning geoloogiline uuring)
Valgustus (Line Engineering OÜ töö nr. EL082)
Lisa 1– Eelarve (Tellijale)
Lisa 2– Geoalus (Tellijale)
Lisa 3– Krundijaotusplaanid (Tellijale)
Töö teostamisel on aluseks võetud:
- Jõhvi vallavalitsuse poolt aprillis 2013. a. koostatud ja Maanteeameti ida regiooni poolt
kooskõlastatud Jõhvi linna ja Viru vangla vahelise jalgratta- ja jalgtee ehituse tehnilise
projekti koostamise nõuded, lõik Narva mnt 123 – Viru vangla sissesõit (täpsustatud
töökoosoleku protokollides).
- AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused Toila ülesõidu piirkonnas kergliiklustee
projekteerimiseks (kiri 06.02.2013 nr 4-1.3.1/92-1).
- OÜ Reib poolt 2013. a. koostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan M1:500, töö TT-
3332.
- olevate katastriüksuste ja kinnistute piirid
- OÜ Reaalprojekt poolt 2013. a. juulis teostatud geoloogilised uurimistööd
VP13018_Seletuskiri.doc lk 3/26
Jõhvi vallavalitsuse kontrollitud andmetel on käesoleva projektiga haaratud maa-alal järgmised
kehtivad või algatatud planeeringud ja muud projektid:
1. DP-83 Jõhvi linna Tallinn – Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja
Jõhvi – Kose maantee vahelise alal detailplaneering, kehtestatud 16.09.2010.a.
Topo-geodeetilise alusplaani ning projekti koordinaadid on antud L-EST 97 süsteemis ja
kõrgused Balti 1977.a. süsteemis.
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest:
1. „Teeseadus“ (RT I 1999,26,377, RT I 2007, 66, 408)
2. “Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded” (RTL 1999,153,2156)
3. “Tee projekteerimise normid ja nõuded” (RTL 2000,23,303)
4. „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur“ Köide II.
Saadaval: www.mnt.ee – Juhendid ja juhised / Projekteerimisnormid.
5. “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord” (RTL 2000,17,222)
6. “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (MKM määrus nr.69, 16.04.2003.a.)
7. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52
8. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (MA peadirektori 30.12.2010 käskkiri nr
383)
9. EVS 613:2001; EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“
10. EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”
11. EVS 843:2003 „Linnatänavad“
12. EVS 901-1:2009 „Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid“
13. EVS 901-2:2009 „Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained“
14. EVS 901-3:2009 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“
15. EVS-EN 13242:2006+A1:2008 „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid“
16. EVS-EN 13285:2010 „Sidumata segud. Spetsifikatsioonid“
17. „Nõuded riigimaantee teekatete märgistustöödele“ MA peadirektor 30.12.2004. a.
käskkiri nr 215.
18. Teeprojekti ekspertiisi tegemise kord“ (RTL 1999,153,2157).
19. „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste
tagamiseks” (TSM määrus nr.14, 28.11.2002.a.)
20. Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded.
21. Ehitusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded.
22. Elektriohutuseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded.
23. Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 4/26
24. EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.
25. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.02 määrus nr 65 ,,Ehitusgeoloogiliste ja
-geodeetiliste tööde tegemise kord”.
26. Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad
nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ning
„Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ (RTL 2007,71,1231).
27. „Teelase geoloogilise uuringu juhend“ (Eelprojekt; www.mnt.ee – Juhendid ja juhised
/Projekteerimisjuhendid.
28. Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006. a. käskkirjaga nr 264 kinnitatud
„Geosünteetide kasutamise juhis“ 2006-26; www.mnt.ee – Juhendid ja juhised /
Projekteerimisjuhendid.
29. Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006. a. käskkirjaga nr 264 kinnitatud
„Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ 2006-27; www.mnt.ee – Juhendid ja
juhised / Projekteerimisjuhendid.
30. Maanteeameti peadirektori 30. aprilli 2012. a. käskkirjaga nr 167 kinnitatud
„Killustikust katendi kihtide ehitamise juhend“ 2006-26; www.mnt.ee – Juhendid ja
juhised / Ehitus, remont, hoole.
31. „Soovitused pikiprofiili ja tüüpristprofiili vormistamiseks“; www.mnt.ee – Juhendid ja
juhised / Projekteerimisjuhendid.
32. „Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ (RT I,
08.07.2011)
33. Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu)
koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised
kirjeldused”. Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Riigiportaalis aadressil:
http://www.eesti.ee/portaal/this.index Lisainfot on võimalik leida ka Maanteeameti
koduleheküljelt: http://www.mnt.ee/atp/?id=1457
VP13018_Seletuskiri.doc lk 5/26
1.2 Tellija
Jõhvi Vallavalitsus
Keskväljak 4
41595 Jõhvi,
Tel 336 3741; faks 336 3751
kontaktisik: Eduard Rae, tel 336 3742
e-post:
[email protected]
Maanteeameti ida regioon
Vallikraavi 2
44306 Rakvere,
Tel 325 8723; faks 325 8722
kontaktisik: Arvo Veltri, tel 337 2604
e-post:
[email protected]
1.3 Projekteerija
Reaalprojekt OÜ
Vaksali tn 17
71020 Viljandi
Tel/fax 433 6144
kontaktisik: Uku Audova, tel 434 5249
e-post:
[email protected]
VP13018_Seletuskiri.doc lk 6/26
2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Olev situatsioon
Rajatava teelõigu maa-ala kirjeldus:
Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee lõik algab Jõhvi linnas Narva maanteel kohas, kus
olemasolev jalgtee lõpeb ning on kujunenud mahasõiduvõimalus sõidukitele (vt järgnev foto).
Uus tee kulgeb mööda Männi bussipeatusest ja läheb läbi olemasoleva sõidutee ja Narva mnt
135 kinnistu aia vahelt (vt järgnev foto).
Vahetult enne Narva mnt 135 kinnistut asub polügonomeetriapunkt, mis tuleb enne planeeritava
tee ehitamist ümber paigutada (vt järgnev foto)
VP13018_Seletuskiri.doc lk 7/26
Edasi kulgeb tee läbi Narva mnt 139b kinnistu ja läheb läbi olemasoleva sõidutee ja Narva mnt
145 kinnistu aia vahelt, ületades parkettkividest sissesõitu (vt järgnev foto).
Edasi kulgeb jalgratta- ja jalgtee mööda Narva mnt laia kruusast peenart kuni Järve
bussipeatuseni, mille järel suundub üle Narva maantee. (vt järgnev foto)
VP13018_Seletuskiri.doc lk 8/26
Narva maanteest paremal läheb uue tee trass bussipeatuse kõrvalt läbi olemasoleva võsa teisele
poole olevat kraavi ning kulgeb kuni mnt 32 Jõhvi – Vasknarva ääres oleva kraavini. (vt
järgnevad fotod).
Edasi kulgeb teetrass paralleelselt mnt 32-ga üle raudtee kuni Ülesõidu tänavani. (vt järgnevad
fotod)
VP13018_Seletuskiri.doc lk 9/26
Projekteeritava teetrassi all jooksevad kommunikatsioonid, mis ehituse käigus kaitstakse ja
vajadusel ümber tõstetakse. Narva maanteel on välja ehitatud tänavavalgustus, mille osad postid
tuleb ümber paigutada.
Samuti on Narva maantee ääres reklaamtahvlid, mis koostöös Jõhvi vallavalitsusega enne
ehituse algust ümber tõstetakse või likvideeritakse.
Narva maanteest vasakul kulgeb trass olemasoleva sõidutee ääres üldjuhul kruusasel pinnal, kus
pinnaveed valguvad tee kõrvale. Narva maanteest paremal on sügav kraav, mille taga on
kasvupinnase kiht ning pinnasvee tase üsna kõrgel. Pinnaveed juhitakse ära olemasolevate
kraavide abil.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 10/26
2.2 Geodeetilised uuringud
Geodeetilise alusplaanina kasutati OÜ Reib tööd TT-3332, mis koostati 2013. a. kevad-suvel.
2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Projekteeritavate jalgteede asukohas teostati 2013 aasta juulis geoloogilise uuringu välitöö.
Selle käigus rajati 16 šurfi. Kuna tegemist on jalgteega, on geoloogiliste uuringute peaeesmärk
kasvupinnase paksuse määramine, mistõttu šurfi maksimumsügavus on 0,5m. Rajatud šurfidest
ühes määrati pinnasevee tase.
Uuringupunktid on ära näidatud asendiplaanil. Surfid kaevati labidaga. Uuringutel saadud
tulemused on esitatud käesolevas projektis olevas geoloogiliste profiilide tabelis.
Mullakihi paksus on 5-45cm. Aluspinnasteks on vasakpoolsel teelõigul peamiselt mullasegune
killustik ja kruus, parempoolsel teelõigul ka saviliiv ja liivsavi.
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Projekti üldandmed
Projekteeritav teelõik on jagatud kaheks osaks, vahekohaks ülekäik Narva maanteest.
Esimese projekteeritava lõigu algus: Pk 0+00
Esimese projekteeritava lõigu lõpp: Pk 6+37
Teise projekteeritava lõigu algus: Pk 10+00
Teise projekteeritava lõigu lõpp: Pk 13+97
Jalgratta- ja jalgtee põhiparameetrid:
katte laius 2,5 – 3,0m
raudtee ülekäigukoha laius 2,0 m
katte põikkalle 2,0% (ühepoolne)
tugipeenra laius 0,25m (torupiirdega lõikudes 0,5m)
tugipeenra põikkalle 4,0%
mulde nõlvus 1:2 (torupiirdega lõikudes 1:1,5)
Eraldusriba sõidutee ja jalgratta- ja jalgteede vahel on muutuva suurusega. Kohtades, kus
jalgratta- ja jalgtee on sõidutee kõrval, on kergliiklejad sõidukitest eraldatud äärekivide või
põrkpiirete abil.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 11/26
3.2 Plaani- ning vertikaallahendus
Vasakpoolne projektne jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT V1) algab olemasoleva amortiseerunud
jalgtee lõpust. PJJT V1 katte laius on 3m. Pk 0+06 kujundatakse praeguse lihtsalt maastikule
mahasõidu asemel nõuetele vastav mahasõit. Uue mahasõidu kõrguslik lahendus määrab ka JJT
V1 kõrgusliku lahenduse. JJT V1 alguse lõplik kuju määratakse ära sellele eelneva jalgtee
rekonstrueerimise käigus. Käesoleva projekti raames viiakse olev jalgtee kokku projektse
mahasõiduga pk 0+06. Oleva jalgtee suubumine sõiduteele likvideeritakse ala rekultiveerimise
teel.
Peale mahasõitu pk 0+06 kulgeb projektne JJT V1 vahetult projektse bussipeatuse platvormi
tagant, olles sellest eraldatud 0 cm kõrguse äärekiviga.
Platvormi järel on üritatud järgida olemasoleva maastiku profiili. JJT V1 läheb läbi kahe
sidekaevu vahelt ning alles jäävad JJT V1 kõrval kasvavad puud.
Narva mnt 135 kinnistu juures (Pk 1+10-1+65) kulgeb JJT V1 vahetult sõidutee servas, olles
viimasest eraldatud 12cm kõrguse äärekiviga. NB! Selles lõigus on JJT V1 laius 2,5m koos
äärekivi laiusega ning mulde nõlvus 1:1,5. Vahetult peale Narva mnt 135 kinnistut on ristumine
mahasõiduga pk 1+71, mis käesoleva projekti raames renoveeritakse vastavalt
projektlahendusele.
Narva mnt 139b kinnistul on JJT V1 ja olemasoleva sõidutee katte vahel 5m laiune eraldusriba,
kuhu planeeritakse kraav (nõlvad 1:1,5), mille abil juhitakse eemale sajuveed.
Narva mnt 145 kinnistu juures (Pk 3+00-3+50) kulgeb JJT V1 vahetult sõidutee servas, olles
viimasest eraldatud 12cm kõrguse äärekiviga, krundisisese mahasõidu alas 4 cm kõrguse
äärekiviga. NB! Selles lõigus on JJT V1 laius 2,5m koos äärekivi laiusega ning mulde nõlvus
1:1,5. Krundisisese mahasõidu kõrguslik lahendus muutub, mistõttu see renoveeritakse
vastavalt projektlahendusele koos uue värava ehitusega ja selle sidumisega olemasoleva aiaga.
Peale Narva mnt 145 kinnistut kulgeb JJT V1 mööda olemasoleva sõidutee peenart, järgides
selle plaanilist ja kõrguslikku lahendust. JJT V1 ja olemasolev sõidutee kate on ühendatud
munakivisillutisega ning sellel paikneb kergliiklejate eraldamise eesmärgil põrkpiire. Lõigus pk
5+28 – 5+81 kulgeb JJT V1 osaliselt olemasoleva katte asukohas. Selles lõigus kattuv sõidutee
katend freesitakse ning JJT V1 ehitatakse uus ühtlane katend. Põrkpiire lõpeb pk 5+91, enne
bussipeatuse platvormi. JJT V1 kulgeb vahetult projektse bussipeatuse platvormi taga, olles
sellest eraldatud 0 cm äärekiviga. Peale bussipeatuse platvormi järgib JJT V1 olemasolevat
reljeefi, et tagada sajuvete ärajuhtimine. JJT V1 lõpeb pk 6+37 projektse liiklussaarega
ülekäigukohaga.
Peale ülekäigukohta kulgeb edasi parempoolne jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT P1). JJT P1
ületab olemasoleva sügava kraavi ning kulgeb teiselpool kraavi paralleelselt olemasoleva
sõiduteega kõrgel muldel, et võimaldada truupide rajamist ning nõuetekohase pikiprofiiliga
bussipeatuse ja jalgteelüli rajamist. Pk 10+44 juures kulgeb vasakule bussipeatuse lüli (laius 2
m), mis ühendab JJT P1 ja projektset bussipeatuse platvormi Narva maantee ääres. Pk 11+76
kulgeb vasakule jalgtee lüli (laius 3 m), mis võimaldab JJT P1 kasutada ka Narva mnt ja mnt 32
Jõhvi-Vasknarva ristmiku piirkonna kergliiklejatel.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 12/26
Pk 12+54 rajatakse projektne mahasõit, mis võimaldab ligipääsu raudtee ja kraavidega piiratud
maa-alale.
Pk 12+76 rajatakse projektne raudtee ülekäigukoht vastavalt AS Eesti Raudtee nõuetele ja OÜ
Betcon poolt välja töötatud raudteeületuskoha rajamise metoodikale.
Pk 12+84 ehitatakse ümber olemasolev mahasõit seoses kõrgusliku lahenduse muutumisega.
JJT P1 lõpeb suubumisega Ülesõidu tänavale pk 13+97.
3.3 Katend
3.3.1 Katendi konstruktsioon
Projekteeritud jalgtee konstruktsioon
asfaltbetoon AC 8 surf h = 5 cm
ridakillustikust alus fr 4/63 h = 20 cm
liivast aluskiht hmin = 30 cm
Sõidutee laienduse konstruktsioon
asfaltbetoon AC 12 surf h = 6 cm
Juhul, kui alumised kihid kaevatakse katte alt välja, tuleb need taastada peale äärekivide ja/või
sajuveekanalisatsiooni väljaehitamist analoogselt olemasolevale katendile.
Mahasõitude konstruktsioon
AC 12 surf h = 6,0cm
ridakillustikust tasanduskiht fr. 4/63 hmin = 20cm
liivast aluskiht (vajadusel) hmin = 30cm
Munakivisillutise konstruktsioon:
Munakivi sillutis betoonalusel h = 15cm
sh. betoonalus B10 h = 10cm**
ridakillustikust alus fr 4/63 h min = 10cm
** Munakivid tuleb suruda tihedalt plastse betooni sisse nii, et oleks tagatud konstruktsiooni
monoliitsus. Betoonikihi arvestuslik paksus on 10 cm, betooniga tuleb täita ka kivide vahed.
Kõikides alustes kasutatava liiva filtratsioonimoodul peab olema üle 1m/ööpäevas.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 13/26
Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded on antud järgmises tabelis:
Külma- Plaatsus-
Purustatud Kulumis- Külma- kindluse teguri
Mini-maalne pindade Los Ange-les'e kindlus kindluse kate-gooria maksi-maal Peenosiste
Kihi sideaine Terastiku-lise osakaalu teguri Nordic katsel kate- NaCl väärtuse sisalduse Peenosiste
paksus, sisaldus, koostise kate- kategooria, kategooria, kategooria, gooria, lahuses, kate-gooria, kate-gooria, sisalduse
cm Bmin % gooria, G C LA AN F FNaCl FI f kategooria
AC 12 surf 70/100 6 Bmin5.6 Gc 90/15 C100/0 LA25 AN14 F1 FNaCl4 FI20 f1 -
AC 8 surf 70/100 5 Bmin6.0 Gc 85/20 C50/30 LA35 - F4 - FI20 f4 -
Ridakillustikalus 4/63 20 - Gc 80/20 C50/30 LA35 - F4 PN FI35 f4 -
Peenrakindlustus
killustikuga segu fr. 0/32 UL7;
(segu nr.3) (2) 6 - - - LA35 - F4 - FI35 - UF 15
Ridakillustikust aluse täitematerjali terastikuline koostis:
Sõela ava, mm 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Ridakillustik Läbi sõela, massi%
4/63 100 85-99 - 45-72 22-62 10-38 0-20 - - - 0-3
AC 12 surf asfaltbetooni sõelkõver peab vastama alljärgnevale tabelile:
Sõela ava 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 6,3 8 12,5 16
min 8 10 12 16 23 32 46 - 68 90 100
max 12 16 19 25 35 47 65 - 91 100 -
Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3
Peenrakindlustuse segu sõelkõver vastavalt "Maanteede projekteerimisnormid " tabel 4.14-le.
Filleri sisaldus AC 12 surf 70/110 ja AC 8 surf 70/100 segudes 6%.
Kõikides AC surf segudes tohib kasutada ainult graniitkillustikku!
Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted,
alused) pealtlaiustest.
Tee servadesse ning erinevate katete eraldamiseks on projektis kasutatud järgmisi betoonist
äärekive:
I Äärekivi – 15 x 30
Kõrgus kattelt:
- 15cm - bussipeatuse platvormi külgedel
- 12cm – sõidutee servas
- 4cm - mahasõitude ees.
- 0cm - bussipeatuse platvormi otstes
II Äärekivi – 8 x 20
- kattega samal kõrgusel, betoonkivist parkettkatete korral parkettsillutise servades.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 14/26
Kõik erinevat tüüpi äärekivid on plaanijoonisel tähistatud eraldi tingmärkidega.
Kasutatavad betoonäärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning
paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses
täisbetoonalusele (B12,5), nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud. Äärekivide paigaldamisel
tuleb arvestada, et üldiselt tuleb äärekivi viia madaldatud kõrguseni 2 kiviga, erandkorras s.t.
kitsendatud oludel, võib seda teha ka 1m ulatuses. Projekti joonistel on eraldi ära näidatud
madaldatud äärekivide osad (pikkused). Näidatud lõikudel tuleb äärekivid rajada kogu ulatuses
langetatutena, vajalikud kaldosad tuleb toodud lõikudele väljamärkimisel juurde arvestada..
Täpsem äärekivi otste allaviimine on näidatud plaani joonistel. NB! Kõikide sõidutee äärsete
äärekivide algustes ja lõppudes tuleb äärekivi otsad viia kahe äärekivi ulatuses sujuvalt
kokku maapinnaga. Betoonäärekivid peavad vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-
EN 1340, klass 3.
3.4 Liikluskorraldus
3.4.1 Üldosa
Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid ja märgipostid tuleb
demonteerida ja anda üle tee valdajale (Jõhvi vallavalitsus) ning ladustada tee valdaja poolt
ettenäidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Tee
valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mittevajalikuks tunnistatud elemendid tuleb utiliseerida.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse
projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva
liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema
üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb
esitada kooskõlastamiseks tee valdajale (Jõhvi vallavalitsus ja Maanteeameti ida regioon).
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003.a.
määrusele nr.69 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
3.4.2 Liiklusmärgid
Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS
613:2001/A1:2008 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile
“Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”.
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt käesolevas projektis koostatavale liikluskorralduse plaani
joonistele. Kogu lõigule projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on II, jalgratta- ja
jalgteedel 0. Liiklusmärkidel kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad
olema valmistatud vähemalt 2mm paksusest tsinkplekist.
Liiklusmärkide ja viitade valmistamisel ning paigaldamisel arvestada lisaks tuulekoormusele
sahkamisel tekkiva lumekoormusega. Arvestades sahkamiskoormusega on soovitatav kasutada
VP13018_Seletuskiri.doc lk 15/26
tsingitud poste läbimõõduga 86mm (seina paksusega 2,2mm). Postide valikul tuleb
tuulekoormused arvutada vastavalt EN 1991-14, tuulekoormusklass WL4, löökkoormus
lumekoristusest DSL2 ja koormuste varutegur PAF1 (EVS-EN 12899).
Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 2,2 m. Projekteeritud liiklusmärkide ja viitade
paigalduskaugus äärekivist on minimaalselt 0,5m.
Kokku on projekteeritud 35 uut liiklusmärki.
3.4.3 Teemärgised
Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”.
Tuleb jälgida ka „Nõuded riigimaantee teekatte märgistusele, MA peadirektori 30.12.2004.a.
käskkiri 215“. Märgistamisel tuleb lisada plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt
kehtestatud märgistusnõuetele. Sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee teekattemärgised tehakse
termoplastikuga. Termoplastikuga tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt
300g/m². Bussiplatvormide äärekivid märgistatakse värviga.
Kokku on termoplastikust teekattemärgistust 164m² ning värviga 9m².
3.4.4 Liiklussaared
Projekteeritud on üks liiklussaar laiusega 2 m, et tagada jalakäijatele ohutu ülekäik Narva
maanteest. Liiklussaar on valitud monteeritav selleks, et vältida heas seisukorras maantee
katendi üleskaevamist. Liiklussaar peab vastama kuju poolest plaanijoonistel näidatule.
Konkreetne toode tuleb töövõtjal enne paigaldamist kooskõlastada tellijaga. Liiklussaare näide
on kujutatud alloleval fotol.
3.4.5 Tähispostid
Projektiga haaratud teelõigul tähisposte ei planeerita.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 16/26
3.4.6 Põrkpiirded
Vastavalt normidele on liiklusohutuse tagamiseks lõigule ette nähtud paigaldada põrkpiire.
Paigaldatav põrkpiire paikneb metallpostidel (postid – Sigma profiiliga), postide samm 4m.
Postidele paigaldatakse ühekordne W-profiiliga piirdeelement, keskmise kinnituspoldi kõrgus
teekatte servast 55cm. Jalgratta- ja jalgtee poolel on postidele paigaldatud puitpruss
kergliiklejate kaitseks. Piirde mahaviidavad otsad tuleb rajada tagasiastmega sõidutee
paralleelsuunast vähemalt 0,5m. Põrkpiire peab vastama euronormidele EN1317-2, EN1317-4.
Antud teelõigule projekteeritud põrkpiirde kogupikkus on 216m. Pikkusele lisanduvad veel
terminaalid 2tk 8m.
3.4.7 Bussipeatused
Teelõigule on projekteeritud 2 bussipeatust (neist 1 mõlemal pool teed). Tegemist on avatud
tasku tüüpi bussipeatusega, mis on eraldatud teekattemärgistusega. Ootekodasid ei planeerita.
Lisaks on Jõhvi suunalistesse bussipeatustesse ette nähtud ümber tõsta praegused istepingid.
Kuna bussipeatused paiknevad asula liikluskorraldusega alal, on need lahendatud vastavalt
kehtivale linnatänavate standardile EVS 843:2003. Bussipeatustesse on ette nähtud platvormi
ehitus. Platvormide katted ehitatakse 5cm paksusest tihedast asfaltbetoonist AC 8surf.
3.5 Vee ärajuhtimine
3.5.1 Kraavid
Projektiga haaratud vasakpoolsel teelõigul olemasolevaid pikikraave ei ole. Olemasolevad
põikkraavid puhastatakse. Uusi pikikraave on ette nähtud kaevata 105m. Parempoolsel teelõigul
olemasolevad pikikraavid ja põikkraavid puhastatakse. Uusi pikikraave kaevatakse 128 m ja
põikkraave 25 meetrit.
Uued kraavid tuleb kaevata vastavalt projektis antud pikiprofiilile ja/või kõrgusarvudele. Enne
uute kraavide kaevamist tuleb esmajärjekorras puhastada eelvoolud v. kaevata uued ettenähtud
äravoolukraavid (nt. uued põikkraavid).
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v.
vajadusel teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide
kaevamisel liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb
teisaldada.
Kraavide põhi ja nõlvad on ette nähtud kindlustada pikikalde 2 - 3 % korral jämeda
paekivikillustikuga (kruus-killustikuga), pikikalde 3-5% korral geotekstiilile paigaldatud
jämekillustiku ning kraavidel pikikaldega üle 5 % geotekstiili, munakivide ja
erosioonitõkkemattidega. Lisaks kasutatakse üle 5% pikikaldega kraavi põhjas kiviprismasid,
mille eesmärgiks on veevoolu rahustamine. Geotekstiili mahud on projektis antud kaetavate
pindade järgi. Nagu kõikide mahtude puhul kuuluvad ka geotekstiili tehnoloogilised ülekatte
VP13018_Seletuskiri.doc lk 17/26
(paigaldus) varud ehitaja riski alla s.t. ehitajal tuleb nendega pakkumises arvestada, kuna need
sõltuvad valitud „rulli” laiusest ning paigaldusviisist.
Täiendavalt tuleb kindlustada kraavide algused ja lõpud 3m ulatuses üles- ja allapoole kriitilist
kallet, vastavate pikkustega on arvestatud ka mahtudetabeli koostamisel. Kõik projektiga
ettenähtud teostatavad tööd on välja toodud töömahtude koondtabelis.
NB! Pikiprofiilil on antud kraavi kõrgused kindlustuse peale s.t. kindlustatavate kraavide
kaevamisel tuleb seda ka arvestada.
3.5.2 Truubid
Planeeritava jalgtee kõrval sõidutee all paiknevad truubid on ette nähtud puhastada. Uusi truupe
on projekteeritud seitse, viis rajatavate jalgratta- ja jalgteede alla, üks mahasõidu alla ja üks
bussipeatuse lüli alla. Üks uus truup on Ø1000mm, kaks truupi Ø600mm, kolm truupi Ø400mm
ning üks truup Ø300mm.
Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka
suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad
lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide
ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavides on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine
kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Kui projektis pole teisiti määratletud, tuleb truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud
tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi vundamendi ehitamisel ja
kaeviku tagasitäitmisel.
3.5.3 Sajuveekanalisatsioon
Käesolevas projektis on lahendatud (sõiduteelt) sajuvete ärajuhtimine vasakpoolse jalgratta- ja
jalgtee alt ühe kolmest restkaevust ja väljavoolust koosneva sajuveekanalisatsiooni süsteemiga
ning ühe kuppelrestkaevu ja väljavooluga, nelja restkaevu ja väljavooluga ning ühest
restkaevust olemasolevasse kaevu viiva süsteemiga.
Kuna vahemikus pk 3+00-3+50 olemasoleva sõidutee pikikalle on 0, on sõidutee alla
projekteeritud väike sajuveekanalisatsiooni süsteem, millega juhitakse lõigust sajuveed
jalgratta- ja jalgtee alt läbi. Kuppelrestkaevu abil juhitakse jalgratta- ja jalgtee alt ära
projekteeritud pikikraavi veed. Ülejäänud restkaevude abil juhitakse ära sajuveed, mille
normaalne valgumine teest eemale on uue jalgratta- ja jalgtee ehitamisega takistatud.
Väljalasutoru otsad on ette nähtud kindlustada tardkivist munakividega (paksusega h=15cm)
betoonalusel. Olemasolevasse kaevu suunatava toru jaoks freesitakse kaevu seina ava ning toru
ümbrus tihendatakse veekindlalt.
Projekteeritud sajuveekanalisatsiooni materjalide spetsifikatsioon
VP13018_Seletuskiri.doc lk 18/26
Jrk. Mõõt-
nr Maht ühik
1 SAJUVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK
1.1 Isevoolne sajuveekanalisatsioonitoru PP, SN 8, De 200 koos muhvidega 112 m
PE restkaev D560/500 settepalliga 300l h<2,00, nelikant restluugiga
8 kompl.
1.2 D500 40 T
PE kuppelrestkaev D560/500 settepalliga 300l h<2,00,
1 kompl.
1.3 kuppelrestluugiga D=500
2 MUUD TÖÖD
2.1 Sajuvee väljalasu kindlustamine munakivisillutisega betoonalusel 6 tk
2.2 Sajuvee väljalask olemasolevasse kaevu 1 tk
Märkused:
1. Tabelis ei ole toodud torustike (sh. kaevude) täite- ja kaevetööde mahte.
2. Haljastustööd, kraavide puhastamised ja süvendamised on arvestatud teetööde osana.
3. Käesolevat Töömahtude tabelit tuleb käsitleda koos Seletuskirjaga. Aluseks võtta eelkõige
Seletuskiri. Ebakõlade või arusaamatuste korral pöörduda projekteerija poole.
4. Puude ja võsa likvideerimine teostatakse tee-ehituse ettevalmistustöödena enne torustike
ehitust, mistõttu puude ja võsa likvideerimine on teedeehitustööde töömahtude tabelis.
Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. Isevoolsete
kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutatakse järgmistele standarditele vastavaid torusid:
sajuveekanalisatsiooni torustike puhul EN13476. Torude rõngasjäikus peab olema vähemalt
SN8. PE kanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EN13598, kaevuluugid standardile
EN124. Sajuveekanalisatsiooni süsteemide ehitamisel lähtuda juhendist: RIL 77 – 1990 Maa
sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
3.6 Tehnovõrgud
3.6.1 Üldist
Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada
tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb
koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-
alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-
mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside
(kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase
kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 19/26
Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt
kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb
arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik
reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse
valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid, ristumisel
jalgteega võib kasutada ka B-tugevusklassi kaitsetorusid. Sidekaablite kaitse- ja reservtorude
otstesse tuleb paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz.
Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt
sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi
põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu),
süvendi põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse.
Küna(vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.
3.6.2 Veetorustik
Olemasolev veetorustik on piisavalt sügaval ning ei sega jalgratta- ja jalgtee ehitust.
3.6.3 Olmekanalisatsioon
Olemasolev olmekanalisatsioonitorustik on piisavalt sügaval ning ei sega jalgratta- ja jalgtee
ehitust.
3.6.4 Tänavavalgustus
Narva mnt ääres on tänavavalgustus välja ehitatud. Vasakpoolse jalgratta- ja jalgtee ehitamise
eel tuleb ümber tõsta kolm olemasolevat valgustiposti. Käesoleva projekti raames on ette
nähtud parempoolse jalgratta- ja jalgtee äärde rajada välisvalgustus koos jalakäijate ülekäigu
valgustusega. Välisvalgustuse projekt on käesolevale projektile lisatud eraldi osana.
3.6.5 Elektrivarustus
Käesolevas projektiga haaratud maa-alal ületavad rajatavat jalgteed neljas kohas (Pk 12+19, pk
12+21, pk 12+24 ja pk 13+85) õhuliinid, mis on piisava kõrgusvaruga. Pk 3+03 lõikub rajatava
jalgteega kõrgepinge elektrikaabel, mis kuni pk 3+50 kulgeb rajatava tee kõrval ning läheb läbi
ka mahasõidu pk 3+47 alt. Viimane on ette nähtud kaitsta B-tugevusklassi lõhestatud
plasttoruga. Pk 3+76 asuva elektriliini posti tugi asendatakse tõmmitsaga. Pk 3+80 läheb
rajatava JJT alt läbi 2 ning pk 4+10 üks madalpingekaabel. Raudteega paralleelselt jooksevad
JJT alt läbi kaks kõrgepingekaablit pk 12+66 ning kaks madalpingekaablit pk 12+70 ja üks
madalpingekaabel pk 12+86. Kõik need kaablid kaitstakse B-tugevusklassi lõhestatud
plasttoruga, v.a. kaabel pk 12+86, mis kulgeb sõidutee all ja kaitstakse A-tugevusklassi
lõhestatud plasttoruga.
Lisaks kulgeb JJT V1 vahetus läheduses olemasolev tänavavalgustuse kaabel.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 20/26
3.6.6 Side
Pk 0+0 kuni 6+37 kulgeb planeeritav jalgratta- ja jalgtee AS Elioni sidekanalisatsiooni kohal
või kõrval. Sidekanalisatsiooni täpne sügavus selgub lahtikaevamisel. Kuna sidekanalisatsioon
on asbesttorudest, siis on piiratud rasketehnika kasutamine piirkonnas. Pk 3+50 - 5+90 on ette
nähtud sidekanalisatsiooni renoveerimine koos kahe B-tugevusklassi PVC D=100mm
reservtoru paigaldamisega. Täpne renoveerimise vajadus selgub lahtikaevamisel ning võib
sisalda ka ülemiste asbesttorude asendamist B-tugevusklassi lõhestatud kaitsetorudega ning
kõigi hargnevate kaablite kaitsmist lõhestatud kaitsetorudega. Olemasolevad sidekaevud
vaadatakse üle ja vajadusel remonditakse. Olemasolevad sidekaevude kaaned asendatakse uute
lukustatavate kaantega ning jalgratta- ja jalgteel viiakse tee tasapinnale.
Pk 4+78 jääb olemasolev sideliini post planeeritavale jalgratta- ja jalgteele ette, mistõttu tuleb
see ümber tõsta. Olemasolev kaabel asendatakse analoogsega.
Pk 12+64 kulgeb JJT P1 alt läbi AS Eesti Raudtee optiline sidekaabel, mis kaitstakse B-
tugevusklassi lõhestatud plasttoruga. Pk 12+86 juures ristub JJT P1 AS Eesti Raudtee
sidekaabliga ning madalpingekaabliga. Ehitatakse välja 3 kaevuga lukustatavate kaantega
sidekanalisatsioon, milles kulgevad kaablid kaitstakse A-tugevusklassi lõhestatud
kaitsetorudega ning kaevude vahele paigaldatakse ka A-tugevusklassi reservtoru, mis
olemasoleva mnt 32 alt viiakse läbi kinnisel meetodil.
3.7 Parkettkivist mahasõidu ning värava ehitus
Seoses jalgtee ehitusega tuleb tõsta olemasolevat mahasõitu Pk 3+47. Mahasõit taastatakse
projektiga antud ulatuses olemasoleva või sarnase parkettkiviga ning edasi viiakse kruusaga
kokku olemasoleva maapinnaga, kusjuures sõidujälgedesse paigaldatakse parkettkivi sarnaselt
olemasolevaga. Mahasõidu tõstmise käigus tuleb uuesti ehitada aiavärav ning siduda see
olemasoleva aiaga.
Aiavärava spetsifikatsiooni, sh kõrguse, täpsed nõuded kooskõlastatakse maaomanikuga.
Uue rajatava aiavärava postid tuleb rajada piisavalt sügava vundamendiga, et oleks tagatud
aiavärava püsivus Vundamendi rajamise tehnoloogia valib ehitaja ning kooskõlastab selle
maaomanikuga.
3.8 Raudtee ülekäigukoht
Raudtee ülekäigukoht ehitatakse vastavalt AS Eesti Raudtee tehnilistele tingimustele ja
kooskõlastustele, Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendi
(viimane redaktsioon 11.07.2011. a.) nõuetele ning OÜ Betcons poolt 2012. a. koostatud ja AS
EVR Infra Teeameti poolt kinnitatud Raudtee ülekäigu paigaldamise juhendile (lisatud
käesolevale projektile).
VP13018_Seletuskiri.doc lk 21/26
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 Üldosa
Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (RTL 2003, 54, 779)
nõuetest.
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde
teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning
tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad
olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt
3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad
peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike
kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki asjast huvitatud osapooli, keda
käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel
või sellega vahetult piirneval alal).
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt
tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see
osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist
taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest
töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve
(nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka
likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil
need endal teostada.
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja
peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised
on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad
VP13018_Seletuskiri.doc lk 22/26
projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama
oma kuludega.
4.2 Tehnoloogia
4.2.1 Üldist
Tööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest kehtivatest normidest: “Tee projekteerimise
normid ja nõuded” (TPN), EVS 901 „Tee-ehitus“, “Teehoiutööde tehnoloogia nõuded” (TT) ja
“Teehoiutöö ehitusjärelvalve kord” (TJK) toodud nõuetest.
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud töömahtude koondtabelis, mille
koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.
4.2.2 Ettevalmistustööd
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb objekt digitaalselt maha märkida.
Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja
ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt
trassi valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni
jäävad maa-alused kommunikatsioonid.
Lammutatakse likvideerimisele kuuluvad objektid. Paigutatakse ümber polügonomeetriapunkt
nr. PP549. Tõstetakse ümber ettenähtud valgustuspostid.
Koostöös Jõhvi vallavalitsusega eemaldatakse või paigaldatakse ümber teeäärsed
reklaamtahvlid.
Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, augud ja vanad kraavid,
täitma need pinnasega ning tihendama.
Võsa eemaldamine mahasõidu ulatuses ning maa-ala planeerimine on ette nähtud teha vastavalt
projektlahendusele. Teemaa peab olema planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle hilisemat
niitmist mehhanismidega. Kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada Tellijaga enne ehitustööde
algust. Kooskõlas „Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel
tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale
samaväärset pinnast.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana
iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne
tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped.
Eemaldatakse äärekivid ja bussipeatuste platvormid. Bussipeatustes paiknevad pingid
ladustatakse kohta, kust need saab hiljem tagasi paigutada. Kasutuskõlblikud
lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 23/26
4.2.3 Ehitustööd
Projekteeritavate teede ja mahasõitude asukohast eemaldatakse kasvupinnas. Eemaldatud
pinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Laoplatside asukohad täpsustatakse Tellijaga enne
ehitustööde algust. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet.
Ettenähtud kohtades kaevatakse välja aluspinnas kuni uue konstruktsiooni kaeviku põhjani.
kaevikute põhjad planeeritakse ja tihendatakse. Väljakaevatud ehituseks sobimatu materjal on
ette nähtud ära vedada.
Renoveeritakse olemasolev Elioni sidekanalisatsioon Pk 3+50 kuni 5+90. Tõstetakse ümber
sideliini post Pk 4+78 ning tehakse uus visang olemasolevaga sarnase kaabliga. Ehitatakse välja
Eesti Raudtee sidekanalisatsioon raudtee ülekäigust lõuna pool. Olemasolevad side- ja elektri
madalpingekaabel paigutada kaevude vahele kaitsetorudesse. Sidekaevu K-2 täpne asukoht
selgub peale lahtikaevamist ja mnt 32 all olevate kaitsetorude asukoha selgumist. Kaevude
vahele paigaldatakse reservtoru, kusjuures reservtoru mnt 32 alla paigaldatakse kinnisel
meetodil. Paigaldatakse vajalikud kaitse- / reservtorud või teostatakse muud vajalikud ette
nähtud kaitsemeetmed.
Ehitatakse restkaevud koos sajuveetorudega, millede väljavool kindlustatakse munakividega
betoonalusel. Selleks freesitakse üles vajalikus ulatuses olev asfalt ning kaevatakse vajalik
süvend. Sajuveetoru ehituse ja tagasitäite täpsem kirjeldus on toodud joonisel „Sajuveetoru
kaeviku tüüpristlõige“.
Rajatakse tänavavalgustus.
Ehitatakse raudtee ülekäigukoht. Töödeks raudteemaal peab töövõtjal olema Eesti Raudtee
tööluba raudteemaal töötamiseks. Raudtee ülekäigukoht on raudteerajatis, mille ehitus- ja
kasutusloa väljastab Tehnilise Järelevalve amet. Raudteerajatise ehitamise eest vastutaval isikul
peab olema raudtee teemehaaniku kvalifikatsioon. NB! Enne AS-le Eesti Raudtee tööloa
taotluse esitamist peab ülekäigukoha tulevase omaniku ja AS Eesti Raudtee vahel olema
sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping, mille eelduseks omakorda on MKM kui maavaldaja
nõusolek.
Parempoolse jalgratta- ja jalgtee mulde süvendi põhja paigaldatakse eraldav geotekstiil. Uue
muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist (peen- või keskliiv). Juurdeveetav
materjal ei tohi olla halvema filtratsioonimooduliga kui on olemasoleval muldkehal, kuid samas
filtratsioonimooduliga üle 1m/ööpäevas. Liivalus tihendatakse kihtide kaupa, selle tihendamist
kontrollida dünaamilise seadmega “Loadman” või “Inspector”. Alus tuleb tihendada
tihedusastmeni 0,98, selle pealispind profileeritakse ja planeeritakse.
Olevale alusele ehitatakse ridakillustikust kiht fr.4/63 paksusega 20cm. Parkettkivi paigaldusel
kasutada killustikukihi peal tasanduskihina ~3 cm paksust montaažisegu (tsement+liiv) kihti.
Peale killustikaluse ehitamist paigaldatakse äärekivi. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse,
selleks peab olema rajatud betoonalus (C15/20) kogu pikkuses, nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud.
Kleebitavat äärekivi pole antud projektis ette nähtud ning selle kasutamine on keelatud.
Kivipuistematerjali terakoostis peab vastama kehtestatud nõuetele „Ehitustöödel ja tee-ehituses
kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS - EN13242. Killustikalusele
ehitatakse 1-kihiline asfaltbetoonist kate.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 24/26
NB! Kohtades, kus sajuveekanalisatsiooni või äärekivide paigaldamise tõttu on vaja lõhkuda
sõidutee katend, tuleb see peale tööde lõppu taastada. Äärekivide paigaldamise alal (kinnistud
Narva mnt 135 ja 145 ning bussiooteplatvormid) freesitakse igal juhul ühtlase laiusega ülemise
katte kiht, mis peale tööd taastatakse, jälgides projektset vertikaalplaneeringut.
Paigaldatakse liikluskorraldusvahendid (põrkpiire, ohutussaar, liiklusmärgid, teekattemärgistus).
Ehitatakse munakivisillutis betoonalusel. Mahasõitude peenrad täidetakse pideva terakoostisega
kivimaterjali seguga nr 3 (tabel 4.14 „Maanteede projekteerimisnormid“), kus üle 4mm terade
hulk on >50%. Jalgteede peenrad täidetakse mullaga. Ehitatakse uus värav Narva mnt 145
kinnistule ning seotakse see olemasoleva aiaga.
Peale katendi valmimist kaetakse 10cm kasvumullaga eraldusribad ja jalgteede kõrval olevad
alad teetöödega haaratud ulatuses ning külvatakse muruseeme. Planeeritakse ja vajadusel
haljastatakse muruseemne külviga kasvumullal h=10cm või hüdrokülviga teemaa-ala. Töödega
haaratud maa-ala heakorrastatakse kogu laiuses.
4.3 Keskkonnakaitse
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil
peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku
korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordi vahendil selleks ettenähtud
kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Ehitusel tekkivad jäätmed
käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad
kooskõlastatakse Jõhvi vallavalitsusega.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist
olukorda.
4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest.
Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45
17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1).
Erinõuded puuduvad.
VP13018_Seletuskiri.doc lk 25/26
Suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamisest tolmust ja prahist. Restkaevude kontroll
tuleb teostada neli korda aastas ning vajadusel neid puhastada. Teekattemärgistus uuendada
juhul, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.
Koostas:
Kalle Muru
VP13018_Seletuskiri.doc lk 26/26
Saatja: Mare Rebban <
[email protected]>
Saatmisaeg: 26. november 2015. a. 11:39
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Taotlus
Manused: Ehitusloa_taotlus_Jalgratta_ ja_ jalgtee_ Johvi_ Toila_ raudteeulekaik.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Edastan taotluse, mis on J�hvi valla dokumendiregistris registreeritud nr 7-2.5/5349 all.
Mare Rebban
Hankespetsialist