-864235 -144145 0 0 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Teie: 23.20.2015 Meie: 24.11.15 nr 1.1 0 -1 7 /15-00116/038 Vastus järelepärimisele Austatud proua Salujärv Vastuseks Teie järelpärimisele, kas Baltic Connectori (BC) mitut kohalikku omavalitsust läbiva ja erinevate kohalike omavalitsuste poolt üldplaneeringutega ja üldplaneeringute teemaplaneeringutega planeeritud maapealse trassi osa peaks menetlema TJA või iga vald/linn oma territooriumil asuvat osa, selgitame järgmist. EhSRS § 13 lõike 2 kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna. 1.07.2015. a jõustunud EHS § 39 lõike 2 kohaselt annab riigi eriplaneeringuga planeeritud ehitisele ehitusloa TJA. EhSRS § 13 lõike 2 tõlgendamisel tuleb hinnata sätet koostoimes kuni 30.06.2015. a kehtinud PlanS §-ga 29 1 . Kuni 30.06.2015. a kehtinud PlanS § 29 1 sätestas mitut kohalikku omavalitsust läbivate joonehitiste planeerimise regulatsiooni. Sellisteks mitut KOVi läbivateks joonehitisteks loeti riigimaanteid, raudteid, torujuhtmeid ja kõrgepingeliine. PlanS § 29 1 lõike 2 kohaselt määratakse joonehitise trassi asukoht üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Sama paragrahvi lõike 6 esimene lause sätestas: „ Kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel.“ Joonehitiste planeerimise eriregulatsioon lisati PlanS-le 2007. aastal. Kuigi enne 2007. a sai joonehitise trassi koridori asukohta valida maakonnaplaneeringuga, ei saanud üksnes maakonnaplaneering olla joonehitise projekteerimise aluseks ning projekteerimise aluseks tuli koostada ka üldplaneering, mis antud juhul tähendas tarbetut dubleerimist. Lisaks sellele osutus joonehitise asukoha valimine üldplaneeringuga menetluslikult keeruliseks, kui mitut valda läbiva joonehituse asukoha valikuks oli vaja koostada valdade ühine üldplaneering ning ühise üldplaneeringu koostamiseks puudus nii mõnigi kord valdadel tahe. Seega oli joonehitiste eriregulatsiooni loomise (kuni 30 .0 6 .2015.a. kehtinud PlanS § 29 1 ) üks eesmärke luua joonehitiste jaoks efektiivsem planeerimismenetlus ning sätestada mitut kohalikku omavalitsust läbivate joonehitiste planeerimiseks erimenetlus peamiselt maakonnaplaneeringu baasil. S elleks ongi § 29 1 lisatud erisätted sellise maakonnaplaneeringu menetlemise kohta . Kuni 30.06.2015. a kehtinud PlanS § 7 lõike 3 punkti 10 kohaselt oli maakonnaplaneeringu ühe ülesandena sätestatud teede, raudteede ja tehnovõrkude koridoride ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine. EhSRS § 13 kohta EhSRS eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt tuleb joonehitiste planeeringuid teistest teema- või osaplaneeringutest eristada, sest erinevalt teistest maakonna- ja üldplaneeringutest on need planeeringud ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole enam vaja koostada detailplaneeringut või anda projekteerimistingimusi. Samuti on joonehitise planeeringud koostatud ühe konkreetse objekti rajamiseks ja seetõttu on nad eraldi elluviidavad. Sellega põhjendatakse ka PlanS § 29 1 kohaste planeeringute eraldi kehtima jätmist EhSRS § 13 alusel ja käsitlemist riigi eriplaneeringuna: " Kuna tegu on erinevalt teema- või osaplaneeringutest olulisemalt detailsema planeeringuga, mis läbib tihtipeale ka mitut maakonda, käsitletakse vastavat planeeringut riigi eriplaneeringuna uue PlanS-i mõistes. " PlanS § 29 1 lõikest 6 ja EhSRS seletuskirjast tuleb välja, et EhSRS § 13 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluva joonehitise planeeringut iseloomustavaks asjaoluks on selle suurem detailsusaste, mis võimaldab selle alusel koostada ehitusprojekti. PlanS § 29 1 lõike 6 kohaselt on ainult § 29 1 kohane maakonnaplaneering see planeering, mille alusel võib planeeringu alusel asuda kohe joonehitise projekti koostamise faasi. Sellest ja EhSRS selgitustest tulenevalt võib järeldada, et ainult PlanS § 29 1 kohane maakonnaplaneering tagab riigi eriplaneeringuga võrdväärse detailsusastme ning just sel põhjusel käsitletakse taoliseid maakonnaplaneeringuid ka EhSRS § 13 lõike 2 alusel riigi eriplaneeringutena. Seega ainult joonehitise planeeringuga varem kavandatud ehitisi võib käsitleda ehitistena riigi eriplaneeringu mõttes ning § 13 lõike 2 rakendusalas on ainult mitut kohalikku omavalitsust läbivad joonehitised, mida planeeritakse ühe planeering uga ja ühe tervikliku objektina, kusjuures s elliseks planeeringuliigiks on ainult PlanS § 29 1 kohane maakonnaplaneering ( maakonnaplaneeringu alaliik, nn joonehitise planeering ). Seega, kuna Paldiski linna, Keila valla, Keila linna, Saue valla, Saku valla ja Kiili valla territooriumile kavandatud Baltic Connectori trassi ei ole planeeritud PlanS § 29 1 kohase maakonnaplaneeringuga, vaid üldplaneeringute ja nende teemaplaneeringutega, siis ei saa neile planeeringutele kohaldada EhSRS § 13 lõiget 2 ja seega ka mitte E h S § 39 lõiget 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman energeetika ja ehituse asekantsler Ülle Reidi 6256457
[email protected] Hindrek Allvee 6397670
[email protected]