Ohutusjuhtimissüsteemi heakskiitmine

KÄSKKIRI Tallinn 24.11.15 nr 1-10/15-342 Ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine Arvestades AS-i Eesti Liinirongid 30.10.2015. a. taotluse nr K15/475 sisu, raudteeseaduse § 341 lõigetes 1, 2 ja 3 raudtee-ettevõtjale sätestatud kohustusest kehtestada ja rakendada raudteeohutuse tagamise eesmärgil oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteem, lõike 5 sätestatud kohustusest esitada ohutusjuhtimise süsteem, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks; majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008. a. määruse nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ § 1 lõike 2 ning § 2 lõigete 1 ja 2 alusel: hindan AS-i Eesti Liinirongid 30.10.2015. a. taotlusega nr K15/475 esitatud ohutusjuhtimise süsteemi vastavaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008. a. määruses nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. kiidan heaks raudteeseaduse § 341 lõike 5 alusel AS-i Eesti Liinirongid ohutusjuhtimise süsteemi (lisatud). tunnistan kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 26.09.2013. a. otsuse nr 1-11/350 ja 05.11.2014. a. otsuse nr 1-10/14-427. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul, otsuse saamise päevast arvestades, esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Kristel Künnap  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 1(26) käsiraamat Ver. 01 Dokumendi eelnõu koostaja- Dokumendi kinnitaja Martin Laur Andrus Ossip nimi: – nimi: Dokumendi kinnitaja – allkiri Kinnitatud läbi Dokumendi ja kuupäev: 1.07.2015 Amphora kinnitamise aeg: Dokumendi haldaja – Dokumendi kehtivuse Kvaliteedijuht 1.07.2015 ametikoht: algusaeg: Märkus: See on Eesti Liinirongid AS töökorralduslik dokument, mis luuakse ning kehtib ettevõttes failina. Ohjatakse ainult faili - dokumendi muudatusi tehakse vaid selles. Iga muudatuse järel antakse dokumendile järgmine versiooninumber. Eelmise versiooninumbriga dokument säilitatakse, kuid see muutub kehtetuks. Allkirjastamise võib asendada e-kirjaga hangitud kinnitusega - sel juhul asendatakse kooskõlastajate ning kinnitaja allkirjad märkusega „Kinnitus e-kirjaga“. Dokumendi koostaja või haldaja korraldab kinnitavate e-kirjade edastamise sekretärile nende säilitamiseks. 1. Eesmärk ja käsitlusala Käesolevas dokumendis kirjeldatakse Eesti Liinirongid AS-i (edaspidi Elron) ohutusjuhtimissüsteemi ning selle rakendamist ettevõttes: juhtkonna kohustusi, riskide hindamist, hädaolukordades tegutsemist ja muid protseduure, et tagada ohutu reisijateveoteenus. 2. Ettevõttest Eesti Liinirongid AS (endise nimega AS Elektriraudtee; ettevõte) asutati iseseisva äriühinguna 23. detsembril 1998. aastal ASi Eesti Raudtee jagunemise tulemusel. Jagunemine toimus vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ASi Eesti Raudtee ümberkorraldamis- ja erastamiskavale. Ettevõtte iseseisev majandustegevus algas 1. jaanuarist 1999. Ettevõtte loomisel kuulusid kõik aktsiad ASile Eesti Raudtee. 15. novembrist 2000 anti 100% Elroni aktsiad üle Eesti Vabariigile, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Alates 01.01.2014.a opereerib Elron üle-Eestiliselt uute FLIRT tüüpi mootorrongidega. Kokku opereerib Elron 18 uue elektrirongi ja 20 uue diiselrongiga. Ettevõte tegutseb põhikirja alusel reisijateveo ja sellega kaasnevate teenuste osutamisega ning oma tarbeks raudteeveeremi hoolduse ja remondiga. Kõigi nende tegevuste jaoks omab ettevõte seadustega ettenähtud kohustuslikke kehtivaid tegevuslube ja protseduure. Reisiteenuse osutamiseks on ettevõttes kehtestatud ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heaks kiidetud „Reisijateveo eeskiri”.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 2(26) käsiraamat Ver. 01 Ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi koostamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ „Raudteede ohutuse direktiiv“, Raudteeseaduses § 341 ja majandus-ja kommunikatsiooniministri 25.jaanuari 2008 määrusest nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“. 3. Ohutusjuhtimine Ettevõtte kindel ja tõhus ohutusjuhtimine tagab, et püstitatakse ja järjestatakse tähtsuse põhjal ohutuseesmärgid, rakendatakse ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalike tegevusi, kontrollitakse pidevalt süsteemi tõhutust ning rakendatakse vajadusel parendus- ja/või ennetusmeetmeid. Elroni kui Eesti ainsa mootorrongidega siseriiklikku reisijateveo teenust pakkuva ettevõtte ülesandeks ja missiooniks on pakkuda Eestis kiiret, mugavat, keskkonnasõbralikku ja ohutut transporditeenust. Elron peab oma põhiväärtuseks kliendikesksust, teenuse pidevat parendamist ning arengut koos keskkonnasäästlikkuse ja pideva hoolitsusega oma töötajate töökeskkonna ja tervise eest. Oma ülesande, missiooni ja põhiväärtuste võimalikult paremaks realiseerimiseks on ettevõttel oma tegevuspoliitika, mille osadeks on kvaliteedipoliitika, ohutuspoliitika, keskkonnapoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuspoliitika. 4. Ohutuspoliitika Eesti Liinirongid AS ohutuspoliitika: Ettevõte on turvalist reisiveoteenust pakkuv partner ja teenusepakkuja. Ettevõtte kohustub nii ettevõttes kui oma rongidega reisiteenust pakkudes tagama raudteeohutuse, hallates selleks raudteeohutuse riske ning ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi, tagades väljaõppe ja koolituse kaudu vajaliku pädevuse ettevõtte töötajatele kooskõlas ettevõttele pandud ning ettevõtte poolt võetud kohustustega. Raudteeohutuspoliitika kehtestatakse ettevõtte juhatuse poolt koostöös ettevõtte osakonnajuhtide ja spetsialistidega. Ohutuspoliitika kehtestamisel arvestatakse ettevõtte põhitegevusega seotud protsesse. Raudteeohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide elluviimiseks ja töötajatele tutvustamiseks toimub ettevõttes regulaarne infovahetus erinevate info- ja osakonnakoosolekute näol. Ohutuse tagamiseks ja ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid kinnitatakse ettevõtte juhatuse poolt.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 3(26) käsiraamat Ver. 01 Ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide saavutamine vaadatakse läbi üks kord aastas juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus. 5. Ohutuseesmärgid Eesti Liinirongid AS ohutuseesmärgid: • Reisirongide töökindluse ja ohutuse tagamine läbi kvaliteetse ja õigeaegse hoolduse jälgides igakuiselt rongide töökindlusnäitajaid. • Liiklusgraafikus püsimise kvalitatiivsete eesmärkide seadmine ja jälgimine, vähendamaks võimalike ohuolukordade teket seoses kõrvalekalletega liiklusgraafikust. • Raudteeliikluses tekkivate ohuolukordade, mis võivad põhjustada vahejuhtumi, õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi, ennetamine ja vähendamine võrreldes eelmise perioodiga. • Personali raudteeohutusest teadlikuse suurendamine läbi töötajate koolituste ja täiendõppe. Ohutuseesmärgid kavandatakse selliselt, et läbi eesmärkide täitmise oleks tagatud raudteeliikluse ohutuse pidev paranemine ning vahejuhtumite ja raudteeõnnetuste vähenemine. Raudteeohutuse tagamiseks ja eesmärkide seadmiseks vajaliku teabe kogumine, hindamine ja dokumenteerimine käib ettevõttes regulaarsetel ohutuskoosolekutel ja läbi sisekontrollide ja sisejuurdluste. 6. Raudteeohutuse nõuete järgmiseks tagatavad meetmed Ettevõte lähtub oma ohutustegevusest riiklikult kehtestatud õigusaktidest: „Raudteeseadus“; „Raudtee tehnokasutuseeskiri“; „Hädaolukorra seadus“; „Töölepinguseadus“ ja seotud määrustest ning raudtee infrastruktuuri ettevõtete tegevuseeskirjadest koos lisadega. Raudteeohutuse nõuete ja ohutusjuhtimissüsteemi vastavuse hindamine viiakse läbi ettevõtte õigusteenistuse poolt vähemalt korra kalendriaastas, osakonnajuhtide poolt jooksvalt töö käigus. Õigusaktides toodud nõuete rakendamine on ettevõttes korraldatud koos kvaliteedijuhtimissüsteemi ja ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisega. Ettevõttes on integreeritud raudteeohutusjuhtimine, kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine ning töötervishoiu- ja tööohutusjuhtimine.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 4(26) käsiraamat Ver. 01 Ettevõtte kvaliteedi- ja ohutusjuhtimissüsteemi toimimist kontrollitakse pidevalt– analüüsitakse klientidelt saadavat tagasisidet ja rahulolu, hinnatakse protsesside toimet, jälgitakse teenusekomponentide kvaliteeditasemeid ning süsteemi toimimise muid võimalikke mõjutajaid. Kontrollide ja analüüside tulemusel tehakse süsteemis ennetavaid ja korrigeerivaid tegevusi. Plaanipäraselt korraldatakse juhtimissüsteemide auditeid ja operatiivkontrolle, kus ettevõtte juhtimissüsteemide toimimist võrreldakse ettevõttes kehtiva regulatsiooni ning standardite nõuete suhtes. Nende tulemuste alusel kavandatakse ja tehakse juhtimissüsteemide parendusi. Ettevõtte töötajateni viiakse kvaliteedi- ja ohutuseesmärgid pädeva juhtimise ning töötajate regulaarse teavitamise kaudu. Kõik ettevõttes kasutusesolevad töökorralduslikud dokumendid on osa integreeritud juhtimissüsteemist. Ohutuse tagamisega seotud töökorralduslikud dokumendid on välja toodud käesoleva käsiraamatu Lisas 1- Ohutusega seotud töökorralduslikud dokumendid Töökorralduslike dokumentide sisu ajakohasuse tagamise eest vastutavad ettevõtte osakondade juhid, kes muudatuste vajadusel korraldavad dokumentide uuendamise koostöös ettevõtte kvaliteedijuhiga. Uued või uuendatud dokumendid kinnitatakse ettevõtte juhatuse poolt kas käskkkirjaga või ettevõtte dokumendihaldusprogrammis Amphora. Töötajale uue või uuendatud dokumendi tutvustamise eest vastutavad teenistuste juhid. Raudteeohutusnõuete ulatuslike muudatuse korral korraldatakse töötajatele täiendavad koolitused või juhendamised. Igapäevaseks infovahetuseks on ettevõttes korraldatud regulaarsed infokoosolekud juhtkonnale ja töötajatele. Liiklusteenistuse töötajatele korraldatakse tehnilisi õppusi ja veeremiteenistuse töötajatel toimuvad regulaarsed töökoosolekud. Teiste raudteeettevõtetega ohutusealase teabe vahetamiseks ja koostöökohtade koordineerimiseks viiakse läbi regulaarseid ohutuskoosolekuid. Ohutusjuht vastutab ettevõttes raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuetest organisatsioonisisese teavitamise eest, vastava teabe kaasajastamise eest ja raudtee-ettevõtja tegevust puudutava dokumentatsiooni pideva vastavuse eest raudteeohutuse nõuetele. 7. Ohutusalane vastutuse jaotus Elroni juhtimisstruktuur kinnitatakse juhatuse esimehe käskkirjaga, lähtudes ettevõtte vajadusest teenuse ohutumaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks ettevõtte võimaluste piires.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 5(26) käsiraamat Ver. 01 Ohutuse tagamise eest vastutavad teenistused, koos tegevuse kirjeldusega, ettevõttes on: Veeremiteenistus- Üksuse ülesandeks on kindlustada graafikukohased rongiliinid töökorras, nõuetele vastavate ja liiklusturvaliste rongidega. Teenistuse põhitegevuseks on: - veeremi hoolduste ja remontide planeerimine ja läbiviimine; - hooldus ja remondimaterjalide hangetevajaduse välja selgitamine ja teavitamine; - veeremi ekspluatsiooniandmete töötlemine, analüüs ja aruandlus; - hoolduse- ja remondi tööjuhendite kaasajastamine ja koostamine; - koordineeritud haldus- ja remonditööde abil töökeskkonna loomine, mis võimaldab ettevõttel tegutseda põhitegevuse ehk reisiteenuse pakkumisega. Ohutuse tagamisega seotud ametikohtadel töötavatel isikutel eeldatakse tehnilise kõrghariduse ja vastava töökogemuse olemasolu. Üksust juhib tehnikajuht- depoojuhataja. Üksuses on ka otseselt ohutusega seotud ametikoht hooldus- ja avariigrupijuht. Liiklusteenistus- Üksuse ülesandeks on tagada sõiduplaanis ettenähtud liinide teenindamiseks mootorrongid; kvalifitseeritud, pädevad ja kõiki vastavaid lube ning sertifikaate omavad vedurijuhid ning erakorraliste asjaolude tõttu reisiteenuse katkemisel asendustransport. Ohutuse tagamisega seotud ametikohtadel töötavatel isikutel eeldatakse raudteealase kõrghariduse ja vastava töökogemuse olemasolu. Üksust juhib liikluskorralduse juht. Üksuses on ka otseselt ohutusega seotud ametikohad instruktorjuht ja vanemliikluskorraldaja. Personaliteenistus- Üksus pakub teistele ettevõtte teenistustele efektiivset tugifunktsiooni tegevustes, mis puudutavad personalitööd, koolitust ja asjaajamist. Üksus aitab kaasa ettevõttele vajaliku tööjõu olemasolu tagamisel, hoidmisel ja arendamisel ning vastutab korrektsete töösuhete hoidmise ja asjaajamise eest. Ohutuse tagamisega seotud ametikohtadel töötavatel isikutel eeldatakse kõrghariduse ja vastava töökogemuse olemasolu. Üksust juhib personalijuht. Õigusteenistus- Üksus tegeleb ettevõtte ning selle juhatuse juriidilise teenindamisega, samuti ettevõtte töötajate juriidilise nõustamisega ja sisejuurdluste läbiviimisega. Lisaks eeltoodule tegeleb üksus juhtimissüsteemide k.a. ohutusjuhtimissüsteemi haldamise ja arendamisega ning juhtimisalase nõustamisega. Ohutuse tagamisega seotud ametikohtadel töötavatel isikutel eeldatakse kõrghariduse ja vastava töökogemuse olemasolu. Üksuses on ohutusjuhtimissüsteemi haldamisega seotud ametikohad kvaliteedijuht ja jurist.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 6(26) käsiraamat Ver. 01 Ohutusjuht- Ametikoht tegeleb ettevõtte ohutu tegevuse tagamise, ohutusjuhtimissüsteemi haldamise, ohutusalase töö planeerimise, töötajate ohutusalane juhendamise ning ohutusalase koostöö koordineerimisega raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate ja AS Eesti Liinirongid vahel. Nimetatud ametikohal töötaval isikul eeldatakse raudteealase kõrghariduse ja vastava töökogemuse olemasolu. Ohutuse tagamisega tegelevate töökohtade vastutusalasid analüüsitakse ohutusjuhtimissüsteemi esmakordselt rakendades, igal korral kui uuendatakse ohutustunnistust, kõigi muudatuste puhul ettevõtte juhtimises (ümberkorraldused struktuuriüksustes ja protsessides), samuti seoses ohutustunnistuse igakordse kehtivuse pikendamise taotlemisega. Ametijuhendeid haldab ettevõtte personaliteenistus. 8. Riskide hindamise kord Raudteeohutusega seotud riskid ehk OPA-d (Ohtu Põhjustav Asjaolu) selgitatakse välja ettevõtte protsesside kaupa. Väljaselgitamisel hinnatakse protsesside väljundeid eraldi ning koosmõjus ettevõtte teiste protsesside väljunditega. Samuti hinnatakse protsesside väljundite koosmõju väliste aspektidega – nii nendega, mis on seotud ettevõtte reisiteenuse osutamisega ja mida ettevõte saab mõjutada lepinguliste suhete kaudu, kui ka nendega, mida ettevõte mõjutada ei saa. Väljundeid ja apekte määratletakse hinnanguliselt ja analüüsivalt. Hinnangulise määratlemise puhul modelleeritakse võimalikud hädaolukorrad. Analüüsiva määratlemise puhul analüüsitakse toimunud HOK-e (hädaolukordi). Hinnatakse nii neid HOK-e, millega on olnud seotud ettevõtte töötajad ja/või tehnika, samuti neid teatavaks saanud HOK-e, millega ettevõttel ei ole olnud puutumust, kuid millede toimumise asjaolud on ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi täiustamise seisukohalt olulised. Riskide määratlemise, analüüsi ning korra täitmise eest vastutab ettevõttes ohutusjuht. Riskianalüüs vaadatakse üle korra aastas koos juhtimissüsteemide ülevaatusega. Riskianalüüsi erakorraline ülevaatus toimub vastavalt vajadusele, mõne toimunud sündmuse, HOK-i, baasilt. Seoses uue veeremi kasutuselevõtuga ja aeraali laienemisega 2013 aastal on ettevõtte ohutusjuhtimise riskianalüüs põhjalikult uuendatud. Suuremahulisi muudatusi ette nähtud ei ole. Ohutusjuhtimise riskianalüüsi muudatustest teavitatakse Tehnilise Järelevalve Ametit. Riskide hindamiseks kaasatakse vajadusel ettevõtteväliseid osapooli. Raudteeveeremijuhtidele teostatakse väsimuse riskianalüüse ja veeremiosakonnas teostatakse välise eksperdi poolt regulaarseid tööprotsessi auditeid. Kui ettevõtteväline juurdlus või eskperthinnang seda nõuab, teostatakse riskianalüüsi erakorraline ülevaatus.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 7(26) käsiraamat Ver. 01 HOK-id kui tagajärjed määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse Raudteeseaduse §-s 40 sätestatud jaotuse põhjal: Õnnetusjuhtum, Tõsine õnnetusjuhtum ja Vahejuhtum. Lisaks kasutatakse määratlemisel ja liigitamisel Ohusituatsiooni kui õnnetusjuhtumi, või vahejuhtumi soodsa olukorra tekkimist. Iga OPA puhul ohu tekkimise tõenäosuse määratlemine ning fikseerimine - määratletakse ning fikseeritakse iga ohu tekkimist soodustavad tegurid. OPA-de tekkimise tõenäosus määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse standardi EVS-EN 50126-1:2005 (standardi) p-s 4.6.2.2 sätestatud jaotuse põhjal: Uskumatu – Ebatõenäoline – Harvaesinev – Juhuslik – Tõenäoline – Sage. Tõenäosuse määratlemisel võetakse arvesse ka ettevõtte klientide, tarnijate ja kolmandate poolte võimalikke seaduslikke ja ebaseaduslikke tegevusi või tegevusetust. Riskikategooria (HOKi kategooria) määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse standardi p-s 4.6.3.4 sätestatud jaotuse põhjal: Ebaoluline – Vastuvõetav – Soovimatu – Vastuvõetamatu. Riskide realiseerumise ennetusmeetmed kavandatakse ja realiseeritakse nende vastavate OPA-dega seotud protsesside tegevustes. Ohtu põhjustavate asjaolude registris on välja toodud riski tekkimise võimalik põhjus, ning kirjeldatud tegevusi antud põhjuste maandamiseks ja ennetamiseks. Ettevõttes viiakse riskide ennetamiseks ja teadvustamiseks läbi täiendavaid koolitusi ja analüüsitakse osakondade siseselt toimunud sündmusi. Vajadusel kaasatakse riskide hindamiseks ettevõtteväliseid eksperte. Toimunud HOK-ide analüüsil põhinevad parendustegevused fikseeritakse parendustegevuste registris (PR) ja realiseeritakse vastava OPA-ga seotud protsessi tegevustes. • Riskianalüüs on välja toodud käesoleva dokumendi Lisas 2- Liikluse riskide hindamine Ettevõttes on kehtestatud raudteeohutuse riskide haldamiseks töökorralduslikud dokumendid ja registrid: • Raudteeohutuse riskide haldamine (riskide hindamise kord). • Parendustegevuste register 9. Väljaõppe ja koolituse korraldamine  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 8(26) käsiraamat Ver. 01 Ettevõtte koolituse ja väljaõppealast tegevust koordineerib ettevõtte personalijuht. Personali koolitusvajaduse ja ressursside hindamine toimub korra aastas, tavaliselt koos järgmise perioodi eelarve koostamisega. Personalijuht hindab ja valib välja sobivaimad koolitajad. Koolitajate valiku põhimõtted lähtuvad peamiselt ettevõtte vajadustest, selgitatakse välja parimad eriala tundjad, kes on suutelised koolitatavatele eriala süvitsi edasi andma. Raudteeveoga seotud töötajate koolitajate valikul eelistatakse koolitajaid kel on olemas eelnev raudteeveo kogemus, ning kes on pädev antud teemal koolitust andma. Koolitamisel kaastakse vajadusel koolituslube omavaid asutusi (Tallinna Tehnikakõrgkool jms.) Veeremi remondi ja hooldusega seotud personali koolitusel valitakse koolitaja sõltuvalt koolituse teemast, milleks tavaliselt on mõni rongi tehniline sõlm või süsteem. Koolitaja on tavaliselt tootja ettevõttest või sertifitseeritud, antud tehnilise sõlme või agregaadi, koolitusi andma. Raudteeveoga seotud personali koolitusi koordineerib personalijuht koos liikluskorraldusjuhiga. Veeremi remondi ja hooldusega seotud personali koolitusi koordineerib personalijuht koos tehnikajuht-depoojuhatajaga. 9.1. Veeremi remondi ja hooldusega seotud personali koolitus Veeremiosakonna tehnikutel on nõutud tehniline eriharidus ja soovituslikult eelnev töökogemus sarnases töövaldkonnas. Tööle asudes saavad tehnikud õpipoisi staatuse. Esmalt tutvuvad nad tööjuhenditega ja seejärel jätkavad praktilise koolitusega. Tehniku õpipoiste juhendamine käib rongitootja poolt koolitatud ettevõtte koolitajate poolt, kellele on väljastatud vastavate sõlmede ja rongisüsteemide pädevuse sertifikaadid. Tehnikute töö tulemust kontrollitakse nii plaaniliselt kui ka plaaniväliselt hindamaks teostatud tööde kvaliteeti ja tehnikute võimekust. Tehnikutel on võimalik sooritada kvalifikatsioonieksam, mis annab neile ka võimaluse saada kõrgem järk. Tehniku ametikohal on 4 järku. 9.2. Raudteeveoga seotud töötajate koolitus ‐ Raudteeveeremijuhil peavad olema teadmised ja oskused: ° raudteealase tehnoloogia osas, sealhulgas peab vedurijuht tundma ohutuspõhimõtteid ja tööeeskirjade aluseks olevaid põhimõtteid; ° raudtee talitlusega seotud ohtude ja nende kõrvaldamise erinevate võimaluste kohta; ° toimimispõhimõtete osas ühe või mitme raudteealase tegevuse korraldamisel;  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 9(26) käsiraamat Ver. 01 ° raudteeveeremi tehniliste nõuete kohta. ‐ Raudteeveeremijuht peab: ° aru saama vedurijuhi elukutse erinõuetest, iseärasustest ning nõudmistest ametialases ja eraelulises plaanis (pikad tööajad, kodust eemalolek ja muud sellist); ° oskama kohaldada personali ohutuseeskirju; ° oskama raudteeveeremit kindlaks määrata; ° tundma vajalikke töömeetodeid ja oskama seda täpsel viisil kohaldada; ° tundma tööks vajalikke eeskirju ja juhendeid (käitustegevuse koostalitluse tehnilises kirjelduses määratletud menetluskäsiraamat ja liinide käsiraamat, vedurijuhi käsiraamat, avariijuhend ja muud tööalased eeskirjad või juhendid); ° oskama tegutseda sobival viisil ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel; ° oskama tegutseda inimeste ja ohtliku kaubaga toimunud õnnetusjuhtumite korral; ° tundma raudteetööga seotud ohtusid; ° tundma liikluskorralduse ja liiklusohutuse põhimõtteid; ° oskama kohaldada elektrotehnoloogia aluspõhimõtteid. ‐ Raudteeveeremijuhi väljaõpe toimub enne esimest raudteeveeremijuhi sertifikaadi eksamit. Koolituse kestuvus kokku on 88 akadeemilist tundi, mis on ära jaotatud üheteistkümne õppepäeva peale, käsitletavad teemad: ° Raudtee- ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ° Stadler FLIRT tüüpi rongide tehniline iseloomustus ° Praktika Stadler FLIRT tüüpi rongidel ° Infrastruktuuri tööpiirkonnad, raudtee -ettevõtjate tegevuseeskirjad ja nende lisad ° Riiklikud regulatsioonid (raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri) ° Esmaabiandja väljaõpe ‐ Vedurijuhi teadmisi hinnatakse pärast väljaõpet eksamil. Teadmiste hindamise viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerija. Toimub teooriaeksam ja eksamisõit. Juhul kui töötaja vaidlustab eksami tulemused, siis tööandja kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse ning lahendab tekkinud olukorra. ‐ Raudteeveeremiejuhi esimesel iseseisval sõidul antud sõidupiirkinnas on kaasas selleks sõiduks määratud instruktorjuht või sissesõidu õigustega teine raudteeveeremijuht. ‐ Vedurijuhtide vastavust hinnatakse vahekontrollil, mis toimub minimaalselt kord kolme aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav eksam toimub ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem. Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 10(26) käsiraamat Ver. 01 ‐ Raudteeveeremijuhtide täiendusõpped toimuvad viis korda kuus, mis kestavad kaks akadeemilist tundi. Ühes kuus, kõikidel õppepäevadel, on korduv kinnitatud programm. Raudteeveeremijuhi jaoks läbitav täiendusõppe maht ühes aastas on 24,- ning kolme aasta lõikes 72 akadeemilist tundi, millest minimaalselt tuleb läbida 54 tundi. Juhul, kui raudteeveeremijuhil ei saavuta minimaalset õppemahtu, viiakse temaga läbi vajalikus mahus lisakoolitusi. Täiendusõppe käigus käsitletakse samasid teemasid mis raudteeveereijuhi väljaõppe käigus. ‐ Enne raudteeveeremijuhi suunamist kord kolme aasta jooksul toimuvale lisasertifikaadi eksamile viiakse läbi vastavalt tema teadmistele ja oskustele täiendkoolitus mille käigus käsitletakse samu teemasid mis täiendõppe käigus. ‐ Eksamineerija peab teatama teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist. Juhul kui töötaja vaidlustab perioodilise eksami tulemused, siis tööandja kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse ning lahendab tekkinud olukorra. ‐ Täiendav juhendamine ja vajadusel kontrollsõit viiakse raudteeveeremijuhile läbi siis kui ta naaseb puhkuselt või haiguslehelt. Vajadusel tehakse raudteeveeremijuhile täiendav kontrollsõit. ‐ Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami. ‐ Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami ja katsesõidu. ‐ Raudteeveoga seotud töötaja esmaabiandja täiendõpe toimub iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi. 9.3. Lisasertifikaat ‐ Pärast rongijuhi eksamineerimist esitab eksamineerija eksami protokolli elektroonselt liikluskorralduse juhile, kes edastab selle personaliosakonnale. Personaliosakonnas säilitatakse väljatrükki rongijuhi isiklikus toimikus. ‐ Liikluskorralduse juht kooskõlastab kirjalikult infrastruktuuri ettevõttega sertifikaadi väljastamise, näidates ära rongijuhi nime, isikukoodi, veoõlad ning veeremi tüübi. Taotluse lisana on juures eksami protokoll. ‐ Seejärel vormistatakse vanemliikluskorraldaja poolt lisasertifikaat. Liikluskorralduse juht kontrollib sertifikaadile kantud andmete õigsust ning kinnitab selle. Kinnitatud  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 11(26) käsiraamat Ver. 01 lisasertifikaadi andmed registreeritakse vanemliikluskorraldaja poolt raudteeliiklusregistris. ‐ Registreeritud lisasertifikaat väljastatakse rongijuhile ning koopia säilitatakse personaliosakonnas rongijuhi isiklikus toimikus. ‐ Lisasertifikaat kehtib kolm aastat ‐ Rongijuhile väljastatud lisasertifikaadi muutmisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb teha vastavad muudatused ka raudteeliiklusregistris. ‐ Lisasertifikaat tuleb kindlasti kehtetuks tunnistada või peatada järgmistel juhtudel: ° Rongijuht ei ilma mõjuva põhjuseta täiendusõppele; ° Rongijuht ei läbi vahekontrolli; ° Rongijuht on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud; ° Lõpeb rongijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping. ‐ Andmete muutumisel või kehtivusaja lõppedes uue lisasertifikaadi väljastamisel tuleb raudteeliiklusregistris väljastamise põhjus lisada vana lisasertifikaadi andmete juurde tagasivõtmise jaotisesse. Personali koolitusvajaduse määramisel lähtutakse ettevõtte eesmärkidest ja vajadustest; töötajate haridustasemest ja varasematest koolitustest; töötajate pädevusest ja sooritusest; erinevatest seadusenõuetest; otsejuhtidelt, kolleegidelt ja teatud konkreetse valdkonna spetsialistidelt saadud tagasisidest töötajate sooritusele ja toimetulekule; töökorralduslikest probleemidest ning töötajate individuaalsetest vajadustest ja soovidest (selgitatakse välja kontoritöötajate puhul nendega toimuvate vestluste käigus ning tehnikute puhul atesteerimise käigus). Teatud ametikohtadel viiakse töötajate tööalane väljaõpe ja/või täiendkoolitus läbi sisekoolitusena. Ettevõtte teenindusjuhendipõhised koolitused klienditeenindajatele; hooldusosakonna koolitused). Tihtipeale on sisekoolitus väga praktilist laadi, mis tähendab suures osas juhendaja käe all töötamist (kasutatakse näiteks klienditeeninduses, hooldusosakonnas ja liiklusteenistuses). Sisekoolituse raames võib toimuda ka iseseisev töö erinevate (juhend)materjalidega. Sageli lõpeb sisekoolitus ettevõttesisese teadmiste kontrolliga või atesteerimiseksami sooritamisega (näiteks hooldusosakonnas ja liiklusteenistuses). Peale igat koolitust on töötaja kohustatud täitma ankeedi „Osaleja hinnang koolitusele“ Ettevõttes on kehtestatud koolituste ja väljaõppe tagamiseks töökorralduslikud dokumendid: • Lisasertifikaadi väljastamise juhend  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 12(26) käsiraamat Ver. 01 • Raudteeohutuse tagamiseks vajaliku väljaõppe ja koolituse korraldamine ja sertifikaatide väljastamine • Liiklus- ja veeremiteenistuse töötajate kvalifikatsiooniteatmik koos atesteerimise korraga • Sissejuhatav ohutusjuhend • Koolitusprogramm. Ametikoha esmane tutvustus töötajale. Uutel töötajatel eelneb enne iseseisvale tööülesannete täitmisele asumist esmane juhendamine oma otsese ülemuse poolt. Pikaajaliselt tööülesannete täitmisest vabastatud töötajate (üle ühe kalendrikuu kestev puhkus, vanemapuhkus, pikaajaline töövõimetus jms. täiendõpe tööle naasmisel toimub ametikoha põhiselt: kontoritöötajatel on tööülesannete kooskõlastamine asendaja või otsese ülemusega, klienditeenindajatel toimub vestlus vanem-klienditeenindajatega, veeremiosakonna töötajatel täiendjuhendamine vanem-tehniku poolt, teistel ametikohtadel vastavalt vajadusele. Raudteeveeremijuhi tööle naasmise tegevused on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 9.2. Korra aastas toimub ettevõttes tulekahjuõppus koos evakuatsiooniga. 10. Ohutusteabe dokumenteerimise ja edastamise kord Ohutuse kohta teabe dokumenteerimine, edastamine ja vahetamine toimub ettevõttes igapäevaselt, selleks on ettevõttes korraldatud regulaarsed infokoosolekud juhtkonnale ja töötajatele. Veeremiteenistuse töötajatale korraldatakse regulaarseid tehnilisi õppusi, kus arutatakse viimased sündmusi ja jagatakse värsket infot osakonnajuhi/instruktorjuhtide poolt. Dokumentatsiooni k.a. ohutusalase haldamiseks on ettevõttes juurutatud dokumendihaldusprogramm Amphora. Veeremi- ja liikluskorralduse osakonnad peavad hädaolukordade, rongide hilinemise ja rongide rikete kohta arvestust. Teiste raudtee- ettevõtetega ja pädevate ametiasutustega ohutust puudutava teabe vahetamise eest vastutab ettevõtte ohutusjuht. Operatiivse info edastamise ja vajalike ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral vastutab ettevõtte liikluskorraldaja v.t. dokumendi punkte 11 ja 12.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 13(26) käsiraamat Ver. 01 Ohutusjuhtimissüsteemi muudatused või täiendused esitab Tehnilise Järelevalve Ametile ettevõtte ohutusjuht. Hädaolukorra või selle vahetu ohu tekkimisest teavitab siseministeeriumi teabeseiresakonda ettevõtte ohutusjuht. Teavitamine toimub viivitamata telefoni teel ja esimesel võimalusel olukorraülevaate veebilehel, elektronposti või muu sidevahendi teel. Hädaolukorrast või selle vahetust ohust teavitamise vorm on avaldatud Siseministeeriumi kodulehel. 11. Õnnetus- ja vahejuhtumist teavitamine Raudteeseaduse §-s 40 sätestatud sündmuste: Õnnetusjuhtum, Tõsine õnnetusjuhtum ja Vahejuhtumi esinemise korral teavitab esimesel võimalusel Tehnilise Järelevalve Ametit ohutusjuht. Operatiivse info edastamise ja vajalike ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral vastutab ettevõtte liikluskorraldaja. 12. Tegutsemisplaan õnnetus- ja vahejuhtumi korral Hädaolukord on erakorraline sündmus või sündmuste ahel, millega kaasneb oht inimeste elule, tervisele ja/või ulatusliku majandusliku kahju tekkimine ning kõik Raudteeseaduse §40 lõigetes 2-3 loetletud juhtumid. 12.1. Üldsätted: ‐ Kõikidest hädaolukordadest teavitab raudteeveeremijuht koheselt piirkonna rongidišpetserit seejärel valib MITRONi teavitusüsteemist vastavasisulise teate ja edastab selle rongi salongi. Seejärel teavitab raudteeveeremijuht muude sidevahendite kaudu liikluskorraldajat ning kooskõlastab vajadusel edasised tegevused. Vajadusel teavitab ta täiendavalt klienditeenindajat õnnetuse põhjustest ja ütleb järgmise teate edastamise aja. ‐ Hädaolukorra puhul alluvad ja täidavad kõik rongi teenindavad Eesti Liinirongid AS-i töötajad kuni päästemeeskonna, politsei või kiirabi saabumiseni raudteeveeremijuhi korraldusi. ‐ Õnnetusjuhtumi puhul peab raudteeveeremijuht koheselt rakendama meetmeid kaasnevate riskide maandamiseks, tekkepõhjuste lokaliseerimiseks ja vajadusel reisijate  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 14(26) käsiraamat Ver. 01 evakueerimiseks. Esmaabi vajavatele isikutele osutab esmaabi raudteeveeremijuht või klienditeenindaja. ‐ Raudteeõnnetuse korral, kui raudteeveeremijuht pole suuteline veeremit kinnitama ja juhtunust teavitama, teeb seda võimalusel klienditeenindaja, kinnitades veeremi pidurkingadega ja teavitades liikluskorraldajat kõiki talle kättesaadavaid sidevahendeid kasutades (k.a. isiklik mobiiltelefon). ‐ Liiklusõnnetuse või avarii korral, kui raudteeveeremijuht ei ole võimeline välja võtma VEPS USB võtit, siis teeb seda liikluskorralduse juht või instruktorjuht. ‐ Kui sündmuskohale on kutsutud päästerong, abivedur, politsei või kiirabi, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui sündmuskohal tegevusi juhtiv ametkond ja seejärel selle piirkonna rongidišpetser on andnud selleks loa. ‐ Hädaolukorra korral vastutab võimalikult kiire raudteeliikluse taastamise eest liikluskorraldaja. Läbilaskevõime muutusega seotud otsused tuleb infrastruktuuriettevõttele esitada ka kirjalikult. ‐ Tõsise õnnetusjuhtumi korral operatiivseks tegutsemiseks ning olukorra lahendamiseks on AS Eesti Raudteel moodustatud raudteeinfrastruktuuril toimunud avariide avariitagajärgede likvideerimise grupp. Avariitagajärgede likvideerimise grupi juht esindab kõiki raudteel toimunud õnnetusega seotud osapooli ja koordineerib hädaolukorra lahendamist päästekeskuste, kohalike omavalitsuste ning teiste riiklike struktuuridega. ‐ Õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimise lõpetamise järel kontrollib õnnetusjuhtumisse sattunud rongi korrasolekut raudteeveeremijuht, vajadusel teeb seda koos hooldus- ja avariigrupijuhiga. ‐ Õnnetusjuhtumi tagajärjel veendub raudteeveeremijuhi edasises töövõimes liikluskorraldaja või instruktorjuht. ‐ Olukorras, kus hilinev rong seisab hädaolukorra või vahejuhtumi tõttu (taristurike, rongi tehniline rike, vandalism, ilmastikuolud, teise rongi hilinemine vms.) ooteplatvormi ääres, on rongijuhil lubatud vagunite uksi avada peale hilinemisteate edastamist. Rongimeeskond peab tagama reisijate ohutu väljumise platvormile. Rongimeeskond on kohustatud väljumise võimalusest ja ka sõidu jätkamisest reisijaid teavitama. ‐ Platvormivälisel alal, kus hilinev rong seisab hädaolukorra või vahejuhtumi tõttu, on rongibrigaadil lubatud reisijaid rongist välja lasta ainult piirkonna rongidišpetseri loal. Rongimeeskond peab tagama, et reisijate väljumine oleks ohutu. Rongimeeskond on kohustatud väljumise võimalusest ja ka sõidu jätkamisest reisijaid teavitama. ‐ Hädaolukorra korral kirjutavad raudteeveeremijuht ja olenevalt sündmuse iseloomust klienditeenindaja peale töövahetuse lõppu juhtunu kohta seletuskirjad. ‐ Õnnetusjuhtumi toimumise asjaolude väljaselgitamiseks alustatakse juurdlust kohe pärast õnnetuse toimumist. Juurdlust teostab avariitagajärgede likvideerimisgrupi üks liikmetest,  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 15(26) käsiraamat Ver. 01 kaasates kõiki õnnetuse asjaosalisi, raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. ‐ Eesti Liinirongid ASis viib läbi sisejuurdluse komisjon koosseisus: juhatuse liige, personalijuht, ohutusjuht, jurist ja vajadusel kaasatakse teiste üksuste juhte. Sisejuurdluse kokkuvõte esitatakse hiljemalt 2 nädala jooksul juhatuse esimehele kinnitamiseks. ‐ Raudteeseaduse § 40 lõikes 3 loetletud õnnetusjuhtumi korral, kui see on kaasa toonud veeremi hävimise ja/või veeremi rööbastelt mahasõidu, sõidavad vastavalt vajadusele sündmuskohale juhatuse liige, juhul kui kohapeal on vaja vastu võtta otsuseid, mille tegemine on juhatuse liikme pädevuses, liikluskorralduse juht ja/või instruktorjuht, ohutusjuht, hooldus- ja avariigrupijuht, teised teenistused. Nimetatud punkt ei välista juhatuse liikme sündmuskohale sõitmise kohustust vastava vajaduse ilmnemisel ka siis, kui tegemist ei ole õnnetusjuhtumiga, kuid juhatuse liikme kohalolek on vajalik olukorra edasiseks lahendamiseks. ‐ Veeremi- ja liikluskorralduse osakonnad peavad hädaolukordade, rongide hilinemise ja rongide rikete kohta arvestust. Hädaolukordade ja vahejuhtumite korral tegutsemise eest vastutavad ametikohad ja ressursid on välja toodud käesoleva käsiraamatu Lisas 3- Ametikohti täitvad isikud Ettevõttes on erinevate vahejuhtumite korral tegutsemiseks kirjeldatud töökorralduslikud dokumendid: • Informeerimise kord rongidega seotud hädaolukordade ja hilinemiste puhul • Hädaolukordades tegutsemise juhend Teavitamise ja tegutsemise korrad edastatakse peale igakordset uuendamist e-kirja teel infrastruktuuriettevõtetele ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Nimetatud dokumentides on detailsemalt kirjeldatud hädaolukordade, rongide hilinemiste ja rikete korral tegutsemist ja reisijate teavitamine ning informatsiooni edastamine ettevõttes. Samuti on dokumentides määratud hädaolukordades tegutsemise korral vastutavad ametikohad koos ametikohta täitvate isikute ja kontaktandmetega ning ettevõttes kasutusel olevad ressursid. Teavitamise ja tegutsemise kordade perioodiline ülevaatus, sisu vastavuse hindamine ja personali koolitusvajaduse väljaselgitamine toimub kord aastas koos töökorralduslike dokumentide ülevaatusega. Erakorralised muudatused ohutusjuhtimissüsteemis toimuvad vastavalt sisejuurdluste protokollis väljatoodud parendusettepanekutele ja ohutuskoosolekutel fikseeritud sisenditele.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 16(26) käsiraamat Ver. 01 13. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise ja hindamise meetodid Ohutusjuhtimissüsteemi toimimise tagamiseks hallatakse ettevõtte raudteeohutuse riske- selgitatakse välja ning hallatakse ohtu põhjustavaid asjaolusid (OPAsid), ohjatakse ettevõtte töötajate toimimist hädaolukordades (HOKides), tehakse ohutuse tagamise ja sellele vastava pädevuse tagamisega seotud tegevusi vastavalt ettevõtte struktuuri- ja protsessipõhisele töökorraldusele. Õnnetusjuhtumi toimumise asjaolude väljaselgitamiseks alustatakse juurdlust kohe pärast õnnetuse toimumist. Juurdlust teostab avariitagajärgede likvideerimisgrupi üks liikmetest, kaasates kõiki õnnetuse asjaosalisi, raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. Eesti Liinirongid ASis viib läbi sisejuurdluse komisjon koosseisus: juhatuse liige, personalijuht, ohutusjuht, jurist ja vajadusel kaasatakse teiste üksuste juhte. Sisejuurdluse kokkuvõte esitatakse hiljemalt 2 nädala jooksul juhatuse esimehele kinnitamiseks. Erakorralised muudatused ohutusjuhtimissüsteemis toimuvad vastavalt sisesjuurdluste protokollis väljatoodud parendusettepanekutele ja ohutuskoosolekutel fikseeritud ettepanekutele. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise hindamiseks viiakse ettevõttes läbi perioodilisi siseauditeid ja operatiivkontrolle: Siseaudit- ettevõttes siseaudiitorite poolt regulaarselt läbiviidav tegevusteahel andmaks ettevõtte juhtidele informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide toimivuse kohta siseauditi kokkuvõttena. Tehakse ettevõtte siseaudiitorite poolt Operatiivkontroll – auditi tellija poolt määratud teemal ja ajavahemikus tehtav kokku leppimata vaatlus või vaatluste seeria andmaks ettevõtte juhtidele informatsiooni operatiivkontrolli kokkuvõttena. Tehakse audiitori ja struktuuriüksuse juhi poolt auditeeritava töökohal. Siseauditite kava koostamisel arvestatakse ettevõtte eelmise perioodi tegevustega, auditeeritakse teemasid või valdkondi kus on toimunud suuremad muudatused või tavapärasest enam vahejuhtumeid. Ohutusealane siseaudit(id) on iga-aastases auditiplaanis. Siseauditeid viivad läbi ettevõtte siseaudiitorid, kes on saanud vastava koolituse ja omavad audiitori tunnistust. Auditeerimiste erapooletuse tagab auditikomisjoni koosnemine kahest audiitorist, kelle ametikohad ettevõte struktuuris on erinevates osakondades.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 17(26) käsiraamat Ver. 01 Siseauditite ja sisejuurdluste kokkuvõttetes välja selgitatud parendusettepanekute baasilt selgub ohutusjuhtimissüsteemi võimalik täiendamise vajadus. Ohutusjuhtimisüsteemi uuendusi tutvustatakse ettevõtte personalile töökoosolekutel. Ettevõttes on antud teema korraldamiseks kehtestatud töökorralduslikud dokumendid ja registrid: • Juhtimissüsteemide siseauditite läbiviimine • Ohutusjuhtimissüsteemi haldamine • Siseauditite kava • Parendustegevuste register LISAD Lisa 1- Ohutusega seotud töökorralduslikud dokumendid Lisa 2- Liikluse riskide hindamine Lisa 3- Ametikohti täitvad isikud Muudatuste ja ülevaatuste register Viide muudetud tekstiosale või märkus „Dokumendi Muudatuse tegemise või ülevaatuse ülevaatus“ kuupäev Dokumendi loomine 19.06.2015  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 18(26) käsiraamat Ver. 01 Lisa 1- Ohutusega seotud töökorralduslikud dokumendid Ettevõttes kehtestatud ohutusega seotud töökorralduslikud dokumendid seisuga 02.10.15. Jrk Dokumendi pealkiri 1 Ohutusjuhtimisüsteemi käsiraamat 2 Eesti Liinirongid ASi tegevuseks vajalike tegevuslubade ja tunnistuste tagamine 3 Juhtimissüsteemide siseauditite läbiviimine 4 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamine 5 Raudteeohutuse riskide haldamine 6 Vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskiri 7 Informeerimise kord rongidega seotud hädaolukordade ja hilinemiste puhul 8 Hädaolukordades tegutsemise juhend 9 Rongis paiknevate tulekustutus- ja arstlike esmaabivahendite ning tööriistade nimekiri (VT- TKE-19) 10 FLIRT tüüpi mootorrongide tehnohoolde ja remondi kord ning tähtajad (VT-TKE-15) 11 Pidurikingade markeerimise ja kasutamise kord (VT-TKE-14) 12 Reisirongide tehnoseisundile esitatavad nõuded (VT-TKE-17) 13 Rongide liiklusohutust tagavate turvaseadmete kasutamise ja hooldamise kord (VT-TKE-5) 14 Uue, moderniseeritud ja kapitaalremondist tulnud veeremi katsetuse ja vastuvõtu kord (VT- TKE-2) 15 Kontaktvõrku pinge andmise-võtmise kord 16 Veeremijuhi, instruktorjuhi ja depookorraldaja töökorralduse juhend 17 Manöövritööde juhend depooteedel 18 Elektriraudtee AS rööbastee korrashoiu ja remondi teostamise kord 19 Koolitusprogramm. Ametikoha esmane tutvustus töötajale. 20 Raudteeohutuse tagamiseks vajaliku väljaõppe ja koolituse korraldamine ja sertifikaatide väljastamine 21 Liiklus- ja veeremiteenistuse töötajate kvalifikatsiooniteatmik koos atesteerimise korraga 22 Raudteeohutuse tagamine 23 Ohutusjuhend klienditeenindajale 24 Ohutusjuhend nr 19 (sissejuhatav juhend) 25 Lisasertifikaadi väljastamise juhend Tegemist on ettevõtte töökorralduslike dokumentide loeteluga seisuga 02.10.2015., ettevõttel on õigus ettevõtte vajadusest tulenevalt omal äranägemisel jooksvalt dokumentide loetelus olevaid dokumente muuta, neid lisada või nimekirjast eemaldada.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 19(26) käsiraamat Ver. 01 Lisa 2- Liikluse riskide hindamine Liiklusteenistuse ülesandeks on kindlustada graafikukohane rongiliiklus, kindlustada rongiliinid töökorras, sanitaarnõuetele vastavate rongidega ja rongimeeskondadega. See eeldab, et personal on kvaliteediteadlik ning iga töötaja vastutab oma töö kvaliteedi eest. Käesoleval ajal on AS Eesti Liinirongid ekspluatatsioonis 38 rongkoosseisu, milledest 18 on Flirt tüüpi elektrirongid (EMU) ja 20 on Flirt tüüpi diiselrongid (DMU). Et teenindada aastas ca 4,6 milj rongkilomeetrit vajame minimaalselt liinile 14 EMU rongi ja 19 DMU rongi. Ettevõttel on kasutada ronge alljärgnevalt: EMU - 3 vagunilised 12 tk. - 4 vagunilised 6 tk. DMU - 2 vagunilised 6 tk. - 3 vagunilised 8 tk. - 4 vagunilised 6 tk. Tegevustega seonduvate riskide hindamine Hindamine on viidud läbi vastavalt ettevõttes kehtivale korrale „Raudteeohutuse riskide haldamine (Riskide hindamise kord)“. Riski realiseerumise ohu tõenäosuse astmed on alljärgnevad: • Uskumatu – esinemine on äärmiselt ebatõenäoline ja võib eeldada, et ohtu ei teki kunagi; • Ebatõenäoline – võib eeldada ohu tekkimist erandjuhul; • Harvaesinev – esineb kunagi elutsükli vältel ja ohu teket võib eeldada mõistlikuse piires; • Juhuslik – esineb tõenäoliselt mitu korda, kuid ettearvamatult; • Tõenäoline – võib esineda sagedasti; • Sage – oht ilmneb pidevalt Riskikatekooriad on järgmised: • Ebaoluline – kuulub heakskiitmiseks eritingimuseta; • Vastuvõetav – kuulub heakskiitmisele piisava kontrolli korral; • Soovimatu – kuulub heakskiitmisele vaid juhul, kui riski alandamine ei ole teostatav ja kui järelevalveasutus selle nõusoleku annab; • Vastuvõetamatu – kuulub kõrvaldamisele. 1. Liiklusteenistuse tegevuste riskid ja neid mõjutavad tegurid (Vedu). Aastas tuleb sõiduplaani järgi tööpäevadel teenindada 208 rongi ja puhkepäevadel(riiklikud pühad) teenindatakse 176 rongi.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 20(26) käsiraamat Ver. 01 Aastas sõidetakse kokku ca 4,623 milj. rongkilomeetrit (rong-km). Rongi aastane keskmine läbisõit on EMU-l ca 120000 rong-km ja DMU-l ca 150000 rong-km. Rongi teenindav personal koosneb veeremijuhist ja klienditeenindajast. 1.1 Ressurss, tööjõud ja töövahendid Eeldus, riskid ja mõjutavad tegurid Ohu tekkimise Riskikatekooria tõenäosus 1. Vajaliku kvalifikatsiooniga personali olemasolu. Ebatõenäoline Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on tööjõuturg, ettevõtte palgatase, 1.1 1.1 seadusandlus (keeleseadus) ja koolitustase.Vedurijuhi koolituse aeg on keskmiselt 1 aasta. Arvestades asjaolu, et ettevõttel on olemas vedurijuhtide koolituse luba ja vedurijuhiks saab õppida ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis loeme riski vastuvõetavaks. 2.Vajaliku rongide arvu olemasolu. Uskumatu Ebaoluline Mõjutavateks teguriteks on liiklusgraafiku tihedus (rongide 1.2 1.2 arv päevas). Arvestades asjaolu, et liiklusgraafik koostatakse vastavalt rongipargi võimekusele, loeme riski ebaoluliseks. 3.Tugeva- ja korras psüühikaga töötajad. Ebatõenäoline Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on inimfaktor ja elukeskkond. 1.3 1.3 Arvestades asjaolu, et praktikas on olnud juhtumeid, kus töötaja, teadmata põhjusel, on kaotanud stabiilse psüühilise seisundi, ei saa riski ebaoluliseks lugeda, kuid kuna veeremijuhid läbivad perioodiliselt arstliku kontrolli ja ka töövahetust alustades veendub liikluskorraldaja enne sõidulehe väljastamist veeremijuhi töövõimes, loeme riski vastuvõetavaks. 4. Tööl kained ja/või muude narkootiliste- või psühhotroopsete Ebatõenäoline Vastuvõetav ainete tarvitamisnähtudeta töötajad. 1.4 1.4 Mõjutavateks teguriteks on inimfaktor. Arvestades asjaolu, et risk on seotud inimfaktoriga, ei saa seda lugeda ebaoluliseks, kuid kuna perioodiliselt viiakse läbi operatiivkontrolle ja praktikas ülalmainitud nähtudega töötajaid ei ole viimase 5 aasta jooksul tuvastatud loeme riski vastuvõetavaks. 5. Sõiduplaanide ja rongiringlusskeemide olemasolu Uskumatu Ebaoluline Mõjutavaks teguriks on planeerimisvead, mille põhjusteks 1.5 1.5 võib olla inimfaktor. Arvestades asjaolu, et plaanide koostamine toimub reglemendi kohaselt, läbib ettevõttesiseselt mitmeid  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 21(26) käsiraamat Ver. 01 kooskõlastusi ja on seotud mitme ettevõttega (infrastruktuuriettevõtted ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) loeme riski ebaoluliseks. 6. Veeremijuhid on kogu liinitöö vältel töövõimelised. Ebatõenäoline Ebaoluline Mõjutavateks teguriteks on veeremijuhtide üldine tervislik 1.6 1.6 seisund, haigusepideemiad ja tööõnnetused. Arvestades asjaolu, et veeremijuhid täidavad töösisekorraeeskirja ja teavitavad õigeaegselt terviserikkest, nad läbivad tuuri algul töövõime kontrolli liikluskorraldaja juures ja täidavad tööohutusnõudeid, loeme riski ebaoluliseks. Juhul, kui risk realiseerub liinitöö käigus, vahetatakse veeremijuht välja teise veeremijuhi vastu niikiiresti kui vajalik ja võimalik. 7. Klienditeenindajad on kogu liinitöö vältel töövõimelised Harvaesinev Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on klienditeenindaja üldine tervislik 1.7 1.7 seisund, haigusepideemijad ja tööõnnetused. Arvestades asjaolu, et klienditeenindajad täidavad töösisekorra eeskirja ja teavitavad terviserikkest oma otsest juhti õigeaegselt, üldjuhtudel suudavad klienditeenindajad liinil haigestumise korral jätkata tööd kuni rongiliini lõpppeatuseni ja tööõnnetuste vältimiseks täidavad ohutusnõudeid hindame riski vastuvõetavaks. Juhul, kui risk realiseerub, vahetatakse klienditeenindaja välja niikiiresti, kui vajalik ja võimalik. NB! Rong ei tohi liinitööd (reisijate vedu) jätkata ilma klienditeenindajata. Kaugematesse liinipunktidesse, Koidula ja Valga on ettevõttel võimekus Tartust kiirelt klienditeenindajaid saata töövõime kaotanud töötaja asendamiseks. Kõige problemaatilisem on Narva liin, kuhu tuleb saata asendustöötaja Tallinnast, seega on oht, et rong hilineb. 8. Liinitöös on töökorras rongikoosseisud. Juhuslik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on tehnika töökindlus. 1.8 1.8 Arvestades asjaolu, et oleme kasutusele võtnud uue rongitüübi Flirt, mis baseerub täielikult uuel tehnoloogial ja puudub ekspluatatsioonikogemus ei saa riski hinnata ebaoluliseks. Rongidel on elutähtsad ja ohutust tagavad seadmed dubleeritud, seega riski realiseerumisel on ohuks rongi hilinemine. Teatud rikete korral, kui rong ei ole suuteline reisi jätkama, saab rikkis rongi transportida teise liinil sõitva rongiga depoosse. Ettevõttes on organiseeritud avariigrupp,  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 22(26) käsiraamat Ver. 01 kes reageerib kiiresti avariiliste rikete korral ja kõrvaldab rikked liinil või depoos. Rongi avariiliseks transportimiseks depoosse või jaamavahelt lähimasse jaama saab vaheadapteri abil kasutada ka SA3 tüüpi automaatsiduritega varustatud vedureid. Adapterid toimetabrongikoosseisule avariigrupp. Arvestades ülaltoodut hindame riski vastuvõetavaks. 9. Rongi suhtes ei panda toime vandalismiakti Harvaesinev Ebaoluline Mõjutavaks teguriks on inimfaktor. Praktikas on 1.9 1.9 vandalismiaktid harvaesinevad ja domineerib värvidega sodimine, mis ei ohusta liiklust, seega hindame riski ebaoluliseks. 10. Rongides ei ületa reisijate arv lubatud piiri Ebatõenäoline Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on hetke reisijate arv, nädalavahetuste 1.10 1.10 tipptund, või kas on rongimarsruudil massiüritusi. Ettevõttes kehtib ületäituvuse ohu korral käitumise kord, mille kohaselt ennetatakse ületäitumise juhtumeid, seega hindame riski vastuvõetavaks. 11. Diiselrongid on tangitud piisava koguse- ja nõutud Ebatõenäoline Ebaoluline kvaliteediga diiselkütusega. 1.11 1.11 Mõjutavaks teguriks on kütuse tarnija tegevus, või tegevusetus. Kütust hangib ettevõtte riigihanke korras, ning hankeleping sätestab vajalikud tingimused. Samuti omab ettevõte avariigrupi käsutuses olevat 500 L mobiilset reservmahutit hädaolukordade lahendamiseks. Tulenevalt eeltoodust hindame riski ebaoluliseks. 12. Elektrirongide toite kontaktvõrgus on nõutud Harvaesinev Ebaoluline parameetritega pinge. 1.12 1.12 Mõjutavaks teguriks on olemasolevate alajaamade ja kontaktvõrgu tehniline seisukord. Arvestades asjaolu, et elektrirongid taluvad madalamat pinget, kui see on lubatud kontaktvõrgu vastavusnõuetega ette nähtud ja lühiajalised pingemuutused ei mõjuta rongisüsteemide tööd, hindame riski ebaoluliseks (kontaktvõrgu alajaamad on vanad) 13. Lõppjaamades on toimiv abitoite elektrisüsteem rongide Ebatõenäoline Ebaoluline talviseks kütmiseks. 1.13 1.13 Mõjutavateks teguriteks on elektritarnija ja ülekandeliinide töökindlus ja inimfaktor vandalismi korral (toitekaabli vargus). Arvestades asjaolu, et Eesti elektritarnijad on piisava usaldusväärsusega ja rongil on võimekus pidada külmumisele vastu ilma lisatoiteta vähemalt 6 tundi, loeme  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 23(26) käsiraamat Ver. 01 riski ebaoluliseks. 14.Rongid on liinileminekuks töökorras (veeremijuhi poolt Harvaesinev Vastuvõetav veeremi vastuvõtmisel) 1.14 1.14 Mõjutavaks teguriks on hoolduste kvaliteet. Arvestades asjaolu, et rongid on uued ja neil võib esineda ettearvamatuid nn sünnivigu, või ka andurite valehäireid ei saa riski hinnata ebaoluliseks. Kuna rongidel kehtib kaheaastane garantii ja seega on neil kahekordne kontroll, hindame riski vastuvõetavaks. 15. Reisijatel ei ole vajadus kasutada hädapidurit Ebatõenäoline Ebaoluline Mõjutavateks teguriteks on ohuolukorrad, kus on vaja 1.15 1.15 reageerida reisijatel, peatustest möödasõit ja reisija pahatahtlikus. Arvestades asjaolu, et rongid on varustatud vajalike turvaseadmetega (ustesüsteemid), salong on kogu rongi ulatuses avatud ja reisil on kaasas klienditeeningaja ja reisisalong on varustatud turvakaameratega, mida veeremijuht saab reaalajas jälgida, hindame riski ebaoluliseks. 16. Eelarveliste vahendite olemasolu Uskumatu Ebaoluline Mõjutavaks teguriks Avaliku Teenindamise Leping (ATL), mis 1.16 1.16 sõlmitakse tellija (MKM) ja veoettevõtte (AS Eesti Liinirongid) vahel. Arvestades asjaolu, et ettevõte osutab veoteenust, kui on olemas ATL ning seega on olemas ka toimimiseks ette nähtud finantsvahendid, loeme riski ebaoluliseks. 17.Ettevõttes ei esine tehnoloogiate ja nõuete eiramisi Harvaesinev Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on ettevõtte töötajate hooletus 1.17 1.17 töökorralduslike dokumentide ja ohutusnõuete järgmisel. Arvestades asjaolu, et ettevõte töötajatega viiakse läbi regulaarseid töökoosolekuid ja teostatakse mitmeid kontrolle, on riski realiseerumise tõenäosus madal. 1.2 Infrastruktuur Eeldus, riskid ja mõjutavad tegurid Ohu tekkimise Riskikatekooria tõenäosus 1. Raudtee ristumised maanteega on ohutud. Juhuslik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriteks on ülesõidukoha asukoht looduses 2.1 2.1 (nähtavuspiirang), ülesõidukoha turvanguseadmed ja maanteesõidukijuht. Arvestades asjaolu, et mõned raudteeülesõidukohad on looduslikult ebasoodsas kohas ja piiratud nähtavusega ja  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 24(26) käsiraamat Ver. 01 maanteesõidukijuhi käitumine seondub inimfaktoriga ning kogemus näitab, et ülesõidukohtades toimub aegajalt ettesõite rongile, ei saa riski hinnata ebaoluliseks. Hindame riski vastuvõetavaks, kuna infrastruktuuriettevõtted parandavad pidevalt ülesõidukohtade turvalisust ja meedia kaudu tõstetakse liiklejate teadlikkust raudteeohtudest. Riski realiseerumisel tegutsetakse vastavaltettevõttes kehtivale hädaolukorras tegutsemise juhendile ja koostööplaanile infrastruktuuriettevõtte päästemeeskonnaga. 2. Raudtee ristumised jalakäijate teedega on ohutud. Juhuslik Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on ülekäigukohtade looduslik asukoht 2.2 2.2 (nähtavus), rongi signaal ja jalakäija käitumine. Arvestades asjaolu, et mõned raudteeületuskohad on looduslikult ebasoodsas kohas, rongisignaali andmine sõltub veeremijuhist (inimfaktor) ja jalakäija käitumine seotud inimfaktoriga, ei saa riski hinnata ebaoluliseks. Hindame riski vastuvõetavaks. 3. Raudteel ei ole inimesi, esemeid ega loomi. Juhuslik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriteks on inimfaktor ja loomade ettearvamatu 2.3 2.3 käitumine. Arvestades asjaolu, et praktikas esineb inimeste, esemete ja loomade raudteel viibimise juhtumeid ei saa hinnata riski ebaoluliseks. Kuna praktikas seineb juhtumeid siiski harva, hindame riski vastuvõetavaks. 4. Raudtee kõrvaldeel ei ole gabariidis olevaid esemeid või Ebatõenäoline Ebaoluline veeremit. 2.4 2.4 Mõjutavaks teguriks on raudteel transporditavate kaupade gabariidi kontroll ja jaamakorraldaja ning veeremijuhtide koostöö jaamateedele seisvate rongide paigutamisel. Arvestades asjaolu, et nõudeid täidetakse korrektselt hindame riski ebaoluliseks 5. Infrastruktuur on töökorras, vastab nõuetele ja rongide Harvaesinev Vastuvõetav matkad on koostatud õigesti. 2.5 2.5 Mõjutavaks teguriks on infrastruktuuri tehniline seisukord ja inimfaktor. Arvestades asjaolu, et infrastruktuuri hooldatakse vastavalt juhenditele ja töötajad täidavad oma kohustusi asjatundlikult hindame riski vastuvõetavaks. 6. Raudteeinfrastruktuuril rongiga veetavad ained on ohutud Ebatõenäoline Ebaoluline inimeste eludele, tervisele ja varale ning ümbritsevale 2.6 2.6 keskkonnale Mõjutavaks teguriks on raudtee kaubaveoettevõtete töö  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 25(26) käsiraamat Ver. 01 korraldus. Arvestades asjaolu, et ettevõttel puudub võimalus mõjutada kaubavedu raudteel, siis eeldame et kaubaveo ettevõtted on riskid analüüsinud ja vastavald maandanud. 1.3 Riskimaatriks Ohu tekkimiste tõenäosused/riskikatekooria Vastuvõetamatu Soovimatu 1.10 1.1 1.4 1.7 1.14 1.8 2.3 2.1 Vastuvõetav 1.3 1.9 2.5 2.2 1.17 1.2 1.6 1.15 1.12 1.5 1.11 2.4 Ebaoluline 1.16 1.13 2.6 Uskumatu Ebatõenäoline Harvaesinev Juhuslik Tõenäoline Sage 1.4 Resulutsioon Kuna ükski risk ei ületa vastuvõetavuse piiri, võime lugeda kogu liiklusega seonduvad riskid vastuvõetavateks.  Töökorralduslik dokument Ohjatakse failina (versioonitakse). Ettevõttesiseseks kasutamiseks Dokumendi pealkiri koos versiooninumbriga: Ohutusjuhtimissüsteemi 26(26) käsiraamat Ver. 01 Lisa 3- Ametikohti täitvad isikud Vanemliikluskorraldaja- Viljar Luhthein (EST; ENG; RUS), tel. 56610053 Operatiivne liikluse korraldamine Liikluskorralduse juht- Magnus Roosma (EST; ENG; RUS), tel 56960222 Liiklusteenistuse juhtimine, tegevuste kooskõlastamine Ohutusjuht- Pille Pärnjõe (EST; ENG; RUS), tel. 53317793 Operatiivne sündmuse juhtimine, tegevuste kooskõlastamine Instruktorjuhid- Igor Varlamov (EST; ENG; RUS), tel. 6737451; Oliver Kuks (EST; ENG; RUS), tel. 6737452 Operatiivne liikluse korraldamine Tehnikajuht- depoojuhataja- Mark Pakin (EST; ENG; RUS),, tel. 5083900 Tehniline tugi Hooldus- ja avariigrupijuht- Timofei Kilin (EST; ENG; RUS),, tel. 58877959 Tehniline tugi Liikluskorraldaja 24h (EST; RUS) - tel.6737410/5123243 Planeeritud ressursid õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral tegutsemiseks: 1. Sõiduauto Nissan NV200 2. Kaubik Ford Transit 300L 3. Haakeseadme adapter Voith; 6 tk. 4. Abivanker Robel; 2 tk. 5. Diiselbloki tõsteadapter STAG; 4 tk.