AS Eesti raudtee seisukohad

Hr Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 1-12/3622-1 AS Eesti Raudtee seisukohad TEN-T määruse muudatuste ning Eesti 1520/1524 mm raudteesüsteemi ümberehitamise võimaluste ja kulude kohta 1435 mm raudteesüsteemiks Vastusena MKM palvele ( Yana Laurandi e-mail 24.08.2022) teatame, et Euroopa Komisjoni ettepanekud 27. 0 7.2022 COM(2022)/384 üle- Euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T määruse muudatusteks sisaldavad mitmeid ettepanekuid, näiteks Ukraina ja Moldova kaasamine Euroopa transpordikoridoridesse, mida täielikult toetame või mis omavad piiratud mõju AS Eesti Raudtee tegevusele, sh Venemaa ja Valgevenega piiriületuspunktide viimine põhivõrgu tasemelt hilisema tähtaja ning vähesema prioriteetsusega üldvõrgu tasemele. See võib tulevikus puudutada ka nt Narva raudteesilla võimalikku rekonstrueerimist ja rahastamist. Samas ei saa ka unustada nende piiriületuspunktide tähtsust Euroopa ja Aasia vahelise transpordiühenduste arendamisel. Euroopa Komisjoni dokumendis sisaldub ka ettepanek kehtestada nõue, et kõik uued raudteeühendused TEN-T võrgustikus tuleb rajada vastavalt Euroopa standardile ning kahe aasta jooksul alates määruse jõustumisest koostada plaan 1520/1524 mm raudtee ümberehitamiseks 1435 mm raudteesüsteemiks. Viimase kohta soovime teatada järgmist: Statistikaameti kohaselt on Eestis raudteeliiklusregistris registreeritud avalike ja mitteavalike raudteede pikkust kokku 2143 km. Siia tuleb lisada umbes 300-400 km raudteid , mida ei ole registrisse kantud ehk kogu 1520/1524 mm raudteevõrgu suuruseks võib võtta ümmarguselt 2500 km. Sellesse võrku kuuluvad peale Eesti Raudtee ja Edelaraudtee ka Eesti Energia, Tallinna Sadama, Sillamäe Sadama, Maardu Raudtee, Kunda raudtee ja paljude terminalide ja depoode raudteed, mis on ühtses võrgus ja tuleb siis ka komplektselt ümber ehitada euroopa laiusega raudteesüsteemiks. Lisaks raudtee taristule tuleb välja vahetada ka veerem , mis täna kuulub Elronile , Operailile , GoRailile , Skinestile , Sillamäe Sadamale ja paljudele väiksematele omanikele. Samuti on registreeritud Eestis umbes 15 000 eraomanduses olevat kaubavagunit, mis võivad ka saabuda omanikele tagasi Eestisse. 1520/1524 raudtee ümberehitamist ei ole võimalik teha selliselt nagu Hispaanias, kus lisati kolmas rööbas liipritele ja nii sai kaks erinevat laiust sama raudteed kasutada. Kuna Hispaania originaalne raudtee rööbaste vahe (1668 mm) on suurem kui Eesti oma, siis meil ei mahu kolmas rööbas kahe olemasoleva rööpa vahele. Nelja rööpaga (nagu seda on tehtud osadel lõikudel Leedus) on võimalik kahe erineva laiusega raudteed kasutada, kuid seda ainult ilma elektrifitseerimata lõikudel, kuna nominaalne kontaktvõrgu kõrgus erinevatel rööpalaiustel on erinev. 1435 mm raudteel on nominaalne kontaktvõrgu kõrgus vahemikus 5.0 - 5.75 m ja 1520/1524 mm raudteel aga kontaktvõrgu nominaalne kõrgus on 6.0- 6.30 m. Nelja rööpaga raudtee kasutamine eeldab piisavat läbilaskevõimet mõlema laiuse jaoks ning eraldi raudteejaamasid rongide möödumiseks. Näiteks Eesti Raudteel Tapa ja Tartu vahel rongikiiruste tõstmisel 160 km/h on läbilaskevõime päevasel ajal, kui sõidavad reisirongid, praktiliselt ammendunud. Samasugune läbilaskevõimsuse puudus on täna ka Tallinna ja Rapla vahelisel lõigul. Sellistel lõikudel ei ole võimalik kasutada nelja rööpaga liipreid, vaid tuleb ehitada uus raudtee olemasoleva kõrvale või asemele. Sellises mahus raudtee asendamine uue raudteega tähendab ligi kümneks aastaks rongiliikluse seiskumist Eestis, mis on ühtlasi vastuolus Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu transpordipoliitika eesmärkidega tuua rohkem reisijaid ja kaupa raudteele järgmise kümnendi jooksul. Seega ainus võimalus üle minna Euroopa laiusega raudteele on ehitada teine raudteesüsteem olemasoleva kõrvale ja hiljem likvideerida vana raudtee. Uue raudtee kõrvale ehitamisel tuleb kindlast arvestada kiiruste tõstmise vajadusega vähemalt 200 km/h, et saavutada mõistlik ühenduskiirus Tallinna ja Tartu, Narva, Valga, Viljandi ja teiste linnade ja asulate vahel, mis omakorda tähendab raudtee õgvendusi, täiendavalt vajalike maade omandamist, et ära mahutada 4 rööpmeline raudtee ja ka ülesõitude viimist kahele eraldi tasapinnale. Samuti tuleb arvestada, et Euroopas saab ehitada raudtee signalisatsiooni ja -sidet ainult siis , kui tehakse kohe ka ERTMS süsteem. Raudteesüsteemi ümberehitamise kulud ( väga ümmarguselt) on tänastes hindades järgmised ( uue raudtee Turba – Risti ehitamise maksumust arvestades) : Taristu: Kokku 3.0 M eurot/km ning kogu võrgu maksumus 2500 km*3.0 = 7500 miljonit eurot Raudtee muldkeha olemasoleva kõrvale 1.0 M eurot/ km Raudtee pealisehitus 0,5 M eurot/km Elektrifitseerimine ( koos alajaamadega) 0,5 M eurot/km Signalisatsioon ja liiklusjuhtimise süsteem ERTMS 0,5 M eurot/km Ülesõitude viimine kahte tasapinda (ühe ülesõidu maksumuseks 5 M eurot/tk mis on tänane Rail Balticu ülesõidu maksumus) arvestades, et iga 5 km järgi on üks ülesõit, kuid kahte tasapinda viies on nende arvu võimalik vähendada- 0,5 M eurot/km. Veerem: Kokku veerem 1200 miljonit eurot. Elroni tänased ja uued rongid - 54 rongi *10.0 M eurot/rong= 540 miljonit eurot Operaili ja teiste vedajate kauba ja manöövrivedurid - 40 vedurit * 10.0 M eurot/ vedur= 400 miljonit eurot Väike kogus Eesti siseseks kaubaveoks euroopa vaguneid - 1000 vagunit*0,2 M eurot/ vagun = 200 miljonit eurot Raudteetaristu remondiks ja hoolduseks vajaminev raudteel liikuv tehnika – 60 miljonit eurot. Kogu 1520/1524 raudteesüsteemi ümberehitamise kulud kokku 8,7 miljardit eurot. Arvestades eelnevat väga suurt kulu kogu raudtee ümberehitamiseks tuleks kõigepealt valmis ehitada Rail Baltica, mis ühendab meid Euroopa 1435 mm raudteesüsteemiga ning siis on võimalik alustada 1520/1524 mm raudtee ümberehitamist alustades näiteks Edelaraudtee lõigust Lelle – Pärnu, ühendades selle Rail Balticuga Pärnus. Selliselt lõigu kaupa ümber ehitades on võimalik jõuda Ülemiste terminalini ilma reisirongi liiklust oluliselt segamata ja sealt edasi on võimalik juba vajadusel jätkata teistesse suundadesse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Zimmermann AS Eesti Raudtee peadirektor - juhatuse esimees