dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2022
Viit
13-2/22-0095/4197-9
Registreeritud
1. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Võrumaa Arenduskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/22-0095
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)
Lahendamise tähtaeg
8. september 2022

Failid

  • 📎E-kiri.eml236 KB
  • 📎VAK kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.asice157 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "MKM info" <[email protected]> Teema: 1-4/96 VAK kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Kuupäev: 2022-09-01 10:31 Tere! SA Võrumaa Arenduskeskus edastab Teile dokumendi. Pealkiri: VAK kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Registreerimise nr: 1-4/96 Lugupidamisega Kerli Mikson Sekretär- asjaajaja 53 481052 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn [email protected] 1. september 2022 nr 1-4/96 Saadame SA Põlvamaa Arenduskeskuse, SA Valgamaa Arenguagentuuri ja SA Võrumaa Arenduskeskuse poolt tagasiside dokumendile „Eesti lairiba plaan 2030“ 1. Lk. 3 „Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G- võrguga“. Küsimus: Mida mõistetakse eelpool nimetatud eesmärgis mõiste asustatud piirkonna all? 2. Lk. 24 küsimus nr. 4.1.5. „Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused?“ Vastus: Jah, mõistlik on suunata ka osa toetust individuaalsete ühenduste tegemiseks. Esialgu võiks olla toetusskeem suunatud mitte üksikühenduste väljaehitamistele vaid projektidele, mis hõlmab rohkemaid majapidamisi. Abikõlbulik taotleja ja ühenduse väljaehitaja võiks olla külaselts vms ning taotlemine peaks olema võimalikult lihtne, oluline on tulemus. 3. Lk. 24 küsimus 4.1.6. „Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks?“ Vastus: Kindlasti on selliseid toetusskeeme vaja, eriti praeguste uudiste valguses, kus Eestis on muutunud kättesaadavaks kosmoseinternet, kuid toetust peaks andma vaid sellistele projektidele, kus toetusega lahendatakse leviprobleem mitte ei vahetata välja olemasolevad seadmed ning internetikiirus jääb samaks. Lisaks on selliste skeemide juures oluline järelseire - kas antud toetus aitas päriselt kaasa leviprobleemide lahendamisele. 4. Lk. 24 küsimus 4.2.3. „Tulenevalt Via Baltica olemisest ainus piiriülene TEN-T maismaatranspordikoridor, on Tallinn-Pärnu-Ikla esimene prioriteet 5G katkematu levi loomiseks. Aga millised transpordikoridorid peaksid olema oma prioriteetsuselt järgmised? (vt. tabel 7)“ Vastus: Kagu-Eesti poolelt toome välja kindlasti rahvusvahelised Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972 65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224 www.vorumaa.ee transpordikoridorid Põltsamaa-Tartu-Kambja, Kambja-Võru-Luhamaa-Tsiiruli, Tartu- Valga, ning kohalikud transpordikoridorid Valga-Pärnu, Valga-Viljandi, Põlva-Tartu, mis vajaksid paremaid levivõimalusi. 5. Lk 24 küsimus 4.2.4. „Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks?“ Vastus: Kindlasti on vajalik riigipoolne tugi 4G ja 5 G levialade parandamiseks turutõrke piirkondades. 6. Lk 24, küsimus 4.3.1. „Satelliitside ei ole ühenduvuse kontekstis senimaani Eestis olnud aktuaalne oma kõrge hinna, väiksema kiiruse ning Eesti kohal levi puudumise tõttu. Samas lähiaastatel tõotab satelliitside pakutav lairibaühendus olla midagi, mis jõuab ka laiemate kasutajate hulkadeni. Kuivõrd Teie arvates on satelliitside pakutav lairibaühendus üheks alternatiiviks saavutamaks gigabiti võimekusega ühenduvuse katvust ka kõige eraldatumates kohtades Eestis?“ Vastus: Hajaasustuses on sateliitside kindlasti üheks alternatiiviks kiire internetiühenduse saamisel. Edaspidi võiks kaaluda kosmoseinterneti toetusskeeme neis piirkondades, kuhu riigi ja EL toetuste abil rajatav kiire internet ei jõua. Toetusskeemis võiks olla abikõlbulik nii seadmete ost, kui ka ühenduse kuumakse hüvitamine, juhul kui kosmoseinterneti kuumakse tuleb kallim, kui operaatorite poolt pakutav keskmine ühenduse hind. 7. Lk 25, küsimus 4.3.5. „Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)?“ Vastus: Jah, kindlasti aitaks miinimumnõuete kehtestamine kaasa turutõrkepiirkondades mobiilsidelevi parandamisele. 8. LK 25 4.1.2 Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? Vastus: Jah ,seda juhul kui on plaanis 2030 seada eesmärgiks kiiruse tõstmine Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toots juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel