Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord

Rahandusministeerium [email protected] 01.09.2022 nr 2-1/2022/5418 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Määruse „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Määruse eelnõu on kiireloomuline, mistõttu palume kooskõlastust kahe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Anastassia Batulin 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 29.08.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse kodutarbijale elektrienergia, gaasi ja kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) elektri müüja on müüja elektrituruseaduse tähenduses; 2) elektri kodutarbija on kodutarbija elektrituruseaduse tähenduses ja kodutarbija, kellele vahendab elektrienergiat vahendaja; 3) gaasi müüja on müüja maagaasiseaduse tähenduses; 4) gaasi kodutarbija on gaasi kodutarbija maagaasiseaduse tähenduses ja kodutarbija, kellele vahendab gaasi vahendaja; 5) kaugkütte kodutarbija on tarbija kaugkütteseaduse tähenduses ja tarbija, kellele vahendab kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojust vahendaja ning kes kasutab soojust eluruumis; 6) vahendaja on korteriühistu, mittetulundusühing või muu ühistu, kes vahendab oma liikmest kodutarbijale elektrienergiat, gaasi või kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojust (edaspidi koos energia). § 3. Rakendusüksus Energia hinna osalise kompenseerimise avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 4. Elektri ja gaasi hinna kompensatsiooni arvestamine (1) Elektri müüjale kompenseeritakse kodutarbija tegelikult tarbitud elektrienergia hinna see osa, mille suurus ületab kuus käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni (edaspidi MWh) kohta, kuid mitte rohkem kui 50 euro ulatuses MWh kohta ning nimetatud summalt tasumisele kuuluv käibemaks.  2 (2) Gaasi müüjale kompenseeritakse kodutarbija tegelikult tarbitud gaasi, kuid mitte rohkem kui 2,6 MWh või kuni 251,7 kuupmeetri ulatuses ühes kalendrikuus, hinna see osa, mille suurus ületab käibemaksuta 80 eurot MWh kohta, 80 protsendi ulatuses ning nimetatud summalt tasumisele kuuluv käibemaks. (3) Kui kodutarbijale vahendab elektrienergiat või gaasi vahendaja, makstakse lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni elektri või gaasi müüjale vahendaja tegelikult tarbitud ja kodutarbijale edastatud elektrienergia ja gaasi koguse eest. (4) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kompensatsiooni makstakse elektri või gaasi müüja asemel vahendajale või kodutarbijale, kui vahendajale või kodutarbijale esitatud elektrienergia või gaasi arvet ei ole vähendatud ettenähtud perioodil kompensatsiooni võrra lõikes 5 sätestatud korras. (5) Kompensatsiooni saamisel vähendab elektri või gaasi müüja või vahendaja kodutarbijale või vahendajale esitatavat vastava kalendrikuu elektrienergia või gaasi arvet kompensatsiooni võrra. § 5. Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna kompensatsiooni arvestamine (1) Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse (edaspidi soojus) võrguettevõtjale kompenseeritakse kaugkütte kodutarbija tegelikult tarbitud soojuse hinna see osa, mille suurus ületab käibemaksuta 80 eurot MWh kohta, 80 protsendi ulatuses ja nimetatud summalt tasumisele kuuluv käibemaks. (2) Kui soojuse võrguettevõtja müüs ühes kalendrikuus soojust kodutarbijale mitme hinnaga, võetakse lõikes 1 sätestatud kompensatsiooni saamisel aluseks võrguettevõtja vastava kalendrikuu müügimahtudega kaalutud keskmine soojuse hind MWh kohta. (3) Lõikes 1 sätestatud kompensatsiooni makstakse soojuse võrguettevõtja asemel vahendajale või kodutarbijale, kui vahendajale või kodutarbijale esitatud soojuse arvet pole vähendatud kompensatsiooni võrra lõikes 4 sätestatud korras. (4) Kompensatsiooni saamisel vähendab soojuse võrguettevõtja või vahendaja kodutarbijale või vahendajale esitatavat vastava kalendrikuu soojuse müügihinna arvet kompensatsiooni võrra. § 6. Kompenseeritav periood Paragrahvides 4 ja 5 sätestatud kompensatsiooni makstakse perioodil 1. oktoober 2022. a kuni 31. märts 2023. a tarbitud energia eest. § 7. Kompensatsiooni taotlemine (1) Elektri või gaasi hinna kompensatsiooni saamiseks esitab rakendusüksusele avalduse elektri või gaasi müüja. (2) Soojuse hinna kompensatsiooni saamiseks esitab rakendusüksusele avalduse soojuse võrguettevõtja.  3 (3) Paragrahvi 4 lõikes 4 ja § 5 lõikes 3 sätestatud juhul võib taotleda kompensatsiooni vahendaja või kodutarbija. (4) Kompensatsiooni saamiseks esitatakse rakendusüksusele hiljemalt energia müügi kuule järgneva kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis avaldus, mis hõlmab asjaomase energialiigi müüja poolt oma kõigile kodutarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuul arvestatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada avalduse esitamist ka pärast 14. kuupäeva. (5) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused, selgitused ja tõendid mis on vajalikud kõigi asjakohaste asjaolude tuvastamiseks ja tõendamiseks. § 8. Kompensatsiooni eraldamine (1) Rakendusüksus kontrollib avalduse vastavust määrusele ja rahuldab nõuetele vastava avalduse. (2) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teavitab rakendusüksus sellest avalduse esitajat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Rakendusüksus teeb kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava energia müüja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga, mille kohta kompensatsiooni makstakse. (4) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi. § 9. Kompensatsiooni saaja kohustused (1) Kompensatsiooni saanud energia müüja selgitab tarbijale esitataval arvel kompensatsiooni saamist ning võimalusel näitab tarbijale müüdud energia eest saadud kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava summa. (2) Kompensatsiooni saaja säilitab kompensatsiooni taotlemisega seotud andmeid ühe aasta jooksul kompensatsiooni saamisest arvates. (3) Tegelikult tarbitud energia koguse hilisemal korrigeerimisel muudetakse vastavalt kompensatsiooni suurust. Energia müüja ja vahendaja esitab korrigeeritud arvestuse ja tagastab korrigeeritud arvestuse järgi enamsaadud summa kümne päeva jooksul arvestuse esitamisest. § 10. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning tal on õigus nõuda selleks energia müüjalt, kodutarbijalt, vahendajalt ja energia müüki käsitlevate andmekogude haldajatelt asjakohast teavet ühe aasta jooksul energia müüjale, kodutarbijale või vahendajale  4 kompensatsiooni maksmisest arvates. § 11. Kompensatsiooni tagasinõudmine Rakendusüksus võib nõuda kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui: 1) energia müüja, kodutarbija või vahendaja rikub käesoleva määruse nõudeid; 2) muul juhul, kui hiljem selgub, et kompensatsiooni on makstud ekslikult. § 12. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määrus nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks. (2) Majandus- ja taristuministri 25. veebruari 2022. a määrus nr 17 „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  29.08.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on eri energialiikide hüppelise hinnatõusu leevendamine kodutarbijatele. Selleks kompenseeritakse eelkõige energia müüjate kaudu osaliselt kodutarbijate tarbitud energia hind perioodil 1.10.2022-31.03.2023. Määrus on koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tagasiside alusel, lähtudes eelmise talve samalaadsete meetmete rakendamisel saadud kogemustest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, [email protected]) ja energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel 625 6359, [email protected] ), SA Keskkonnainvesteeringute jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]) ja projektikoordinaatorid Kätlyn Kangur ja Bruno Uustal. Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, [email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu jätkab energia hinna kompenseerimise meetmeid, mis olid eelmisel talveperioodil kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.11.2021 määrusega nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“1 ja 25.02.2022 määrusega nr 17 „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“2, koondades energia hindade kompenseerimise regulatsiooni ühte määrusse. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Energia hüppelise hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse energiahindade osalist kompenseerimist kodutarbijatele riigi poolt. Eelmisel kütteperioodil toetas riik läbi erinevate toetusmeetmete kodutarbijaid ja äritarbijaid kõrgete energiahindadega toimetulekul 169 miljoni 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105042022014?leiaKehtiv. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/10103202200.3 euroga (tabel 1). Eesoleval kütteperioodil kujuneb riigipoolseks abiks kodutarbijatele ca 155 miljonit eurot (tabel 2). Tabel 1. 2021/2022 kütteperioodi äri- ja kodutarbijate toetusmeetmete tegelik maksumus 2021/2022 kulu (tuh €) KM-ta KM-ga Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse 94 154 112 985 andmine (okt-märts) Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse 24 914 29 896 andmine (jaanuar-märts) Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse 11 291 13 549 andmine (veebruar-märts) Vähekindlustatud leibkondade meede (okt-aprill) 10 833 13 000 KOKKU 141 192 169 431 Tabel 2. 2022/2023 kütteperioodi kodutarbijate toetusmeetmete prognoositav maksumus 2022/2023 kulu KM-ta KM-ga Elektrienergia hinna kompensatsioon 22 035 26 442 Gaasihinna kompensatsioon 74 371 89 245 Kaugkütte hinna kompensatsioon 32 234 38 680 KOKKU 128 640 154 368 1) Kompensatsioon kõrge elektrienergia hinna leevendamiseks Meetme järgi kompenseeritakse kodutarbijale üle 80 €/MWh käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 50 €/MWh. Elektrienergia keskmise kodutarbija jaoks väheneb elektrienergia lõpphind meetme toel ca 21% (tabel 3). Tabel 3. Meetme mõju elektrienergia kodutarbijale Elektri kodutarbija, €/MWh Kompensatsioonita Kompensatsiooniga Elektri hind 180 130 Võrgutasu 42 42 Taastuvenergia tasu 11,3 11,3 Aktsiis 1,00 1,00 Käibemaks 46,94 36,94 KOKKU 281,61 221,61  -21% 2) Kompensatsioon kõrge gaasihinna leevendamiseks Gaasi kodutarbija lõpphinnast kompenseerib riik käesoleva määruse kohaselt 80% üle 80 €/MWh (käibemaksuta) ületavast kulust. Nimetatud hinna osa kompenseeritakse kuni 2,6 MWh tarbimise ulatuses ühe kuu lõikes. Arvestades gaasi keskmiseks hinnaks 235 €/MWh, säästab kodutarbija meetme raames 50% võrreldes olukorraga kui energiahinda ei kompenseerita (tabel 4). Tabel 4. Meetme mõju gaasi kodutarbijale Gaasi kodutarbija, €/MWh Kompensatsioonita Kompensatsiooniga Gaasi hind 235 111 Võrgutasu 7,5 7,5 Aktsiis 3,8 3,8 Käibemaks 49,3 24,5 KOKKU 295,6 146,8  -50% 3) Kompensatsioon kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna leevendamiseks Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hinna leevendamiseks näeb käesolev määrus ette üle 80 €/MWh (käibemaksuta) hinnaga soojuse kulu kompenseerimise 80% ulatuses. Meetme abil väheneb näiteks Tallinna kaugküttetarbija kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind seniselt hinnalt 97,15 €/MWh 14% hinnale 83,4 €/MWh. Riigiabi Käesoleva meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käesolevas meetmes puudub ühe riigiabi mõiste kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1)3 5. jaotises, sest toetus on suunatud energia kodutarbijatele. Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust, kompensatsiooni arvestatakse kõigi kodutarbijate kohta. Energia müüjate finantsseisund riigi sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:C:2016:262:TOC. teatise punkt 67), vaid kogu kompensatsioon kandub edasi kodutarbijale. Määruses on ette nähtud kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsuse kontrollimine ning kohustus tagastada võimalik valesti kasutatud kompensatsioon st kompensatsioon, mis ei ole korra kohaselt üle läinud kodutarbijate. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga. Erandjuhtudel, mille puhul kompensatsiooni ei anta energia müüja kaudu, vaid seda taotletakse otse rakendusüksuselt, kontrollib rakendusüksus enne kompensatsiooni maksmist, et see läheb kodutarbijale. Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt selgitatud. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on energia hindade kompenseerimine kodutarbijatele, ja kompenseerimise perioodi, milleks on 1.10.2022-31.03.2023. Paragrahv 2 sätestab terminid, mis kasutatakse määruses. Määrusega sätestatakse vahendaja mõiste. Vahendaja käesoleva määruse tähenduses on korteriühistust, mittetulundusühingust või muust ühistust tarbija, kes vahendab oma liikmetest kodutarbijatele energiat. Paragrahv 3 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meetme rakendamiseks sõlmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KIKiga halduslepingu riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel. Paragrahvis 4 on sätestatud elektri ja gaasi hinna kompensatsiooni arvestamise põhimõtted. Lõikes 1 on sätestatud elektri hinna kompensatsiooni määr. Elektrienergia hinna puhul kompenseeritakse 80 eurot/MWh (käibemaksuta) ületav hinna osa, kuid mitte rohkem kui 50 eurot/MWh ulatuses. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 eurot/MWh, siis pärast kompensatsiooni rakendumist langeks tarbija poolt makstav hind 100 eurot/MWh-ni. Juhul kui tarbija tarbib elektrit hinnaga 90 eurot/MWh, oleks tarbija poolt makstav hind 80 eurot/MWh. Lõikes 2 on sätestatud gaasi hinna kompensatsiooni määr. Gaasi kodutarbija lõpphinnast kompenseerib riik käesoleva määruse kohaselt 80% 80 €/MWh (käibemaksuta) ületavast kulust. Kompenseeritakse kuni 2,6 MWh tarbimise ulatuses ühe kuu lõikes ühe kodutarbija kohta vastavalt kodutarbija tegelikult tarbitud gaasi kogusele. Lõige 3 näeb ette, kui kodutarbijale vahendab gaasi või elektrit vahendaja, kompenseeritakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel elektrienergia ja gaasi hind vahendaja poolt kodutarbijale tegelikult edastatud energia koguse ulatuses. Lõikes 4 sätestatakse mis juhul makstakse kompensatsioon vahendajale või kodutarbijale otse. Üldreeglina makstakse kompensatsioon elektri või gaasi müüjale. Eelmisel talvel saadud kogemuse kohaselt toimib selline süsteem tõhusalt ja kulusäästlikult suurema osa kodutarbijate puhul, kes tarbivad energiat kas elektri või gaasi müüjaga sõlmitud otselepingu alusel või nimetatud lepingut omava korteriühistute, mittetulundusühingute või muu ühistute (sh ühiselamu) kaudu. Energia müüjad tegid oma arveldussüsteemides kohandusi, tänu millele sai neis automaatselt arvestada kompensatsiooni sellistele tarbijatele. Määruses peetakse kodutarbija all silmas leibkonda, st koos ühes eluruumis elavaid kodutarbijaid, kes kasutavad elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu nende majandus- või kutsetegevusega. Ühes leibkonnas või eluruumis elavatele füüsilistele isikutele ei arvestada eraldi kompensatsiooni. Neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energia müüjate kaudu, makstakse kompensatsiooni eraldi avalduse alusel. KIKi eelmisel talvel saadud kogemuste kohaselt tulenevad taolised olukorrad sellest, et teatavatel juhtudel kasutavad kodutarbijad eluruume erinevatel õiguslikel alustel, mis energia müüjate arveldussüsteemidest ei nähtu. Sellised juhud võivad olla näiteks sellised, kus teatavas elamuarenduspiirkonnas vahendab kodutarbijatele energiat eraldi äriühing, mittetulundusühing või ühistu või väiksemates kaasomandis korterelamutes, kus ei ole siiski veel korteriühistuid asutatud ja energia tarbimine on korraldatud ühe omaniku kaudu. Seetõttu nõuavad taolised erandjuhtumid juhtumipõhist hindamist, mille puhul tuleb arvesse võtta asjakohaseid faktilisi asjaolusid, eelkõige seda, kas on tegemist eraldi eluruumidega (st vähemalt ehitisregistrisse kantud korter), kas on tegemist eraldi leibkonnaga, kas esineb eraldi õiguslik alus eluruumi kasutamiseks (omandi- või üürisuhe) jms. Lõige 5 kohustab elektri või gaasi müüjat vähendama kodutarbijale või korteriühistule esitatavat arvet kompensatsiooni võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida müüjatele kodutarbijatelt väiksemas mahus küsitud tasu võrra saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti kasutataks, peab müüja vähendama asjaomastelt tarbijalt küsitavat summat selle sama summa võrra, mida KIK müüjale nende tarbijate eest maksab. Paragrahvis 5 on sätestatud kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse kompensatsiooni arvestamise põhimõtted. Lõikes 1 on sätestatud soojuse hinna kompensatsiooni määr. Kompenseeritakse 80% hinna osast, mis ületab 80 eurot/MWh. Soojuse puhul makstakse kompensatsiooni läbi võrguettevõtjate kaugkütteseaduse tähenduses, sest erinevalt elektrist ja gaasis müüvad soojust kodutarbijale (või korteriühistule) kaugkütteseaduse kohaselt ainult soojuse võrguettevõtjad. Lõikes 2 sätestatakse, et kui soojuse võrguettevõtja müüs ühes kalendrikuus soojust kodutarbijale mitme müügihinnaga, on vastava kalendrikuu müügihinnaks kalendrikuu müügimahtudega kaalutud keskmine müügihind. Lõikes 3 sätestatakse kompensatsiooni maksmine soojuse võrguettevõtja asemel vahendajale või kodutarbijale, kui kodutarbija ei ole saanud soojuse võrguettevõtja esitatud arvel ettenähtud perioodil kompensatsiooni või kui kodutarbijale edastab ja müüb soojust vahendaja. Lõigete 4–5 puhul kehtivad samad selgitused, mis on esitatud eespool § 4 lõigete 5–7 kohta. Paragrahvis 6 on sätestatud kompensatsiooni maksmise periood tarbitud energia eest. Kompensatsioon makstakse perioodil 1. oktoober 2022. a kuni 31. märts 2023. a. Paragrahvis 7 on sätestatud kompensatsiooni taotlemise kord. Lõigete 1–2 kohaselt esitab avalduse vastava energialiigi müüja, nagu see toimus ka möödunud talvel. Lõige 3näeb ette, et erandjuhtudel võivad juhtudel, mida energia müüja kaudu kompensatsiooni maksmine ei hõlma, avalduse esitada eelkõige vastavad vahendajad, aga ka eraisikud, kes ei ole saanud kompensatsiooni vastavalt määrusele energia müüjate ega vahendajate kaudu. Selliseid avaldusi menetleb KIK juhtumipõhiselt, lähtudes eespool § 4 lõike 3 punkti 2 selgitustes esitatud põhimõtetest. Lõike 4 järgi esitab energia müüja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti aadressile [email protected] KIK veebis toodud vormi kohase taotluse. Taotlus tuleb esitata hiljemalt kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks oktoobrikuu eest hiljemalt 14. novembriks). See tagab, et kõigil müüjatel on vajalikud andmed kogutud ja tarbijatele on arved korrektselt väljastatud. Erandjuhtude avaldusi ei pruugita tõenäoliselt nimetatud tähtajaks esitada ja neid võib KIK menetleda ka hiljem. Lõigete 5–6 kohaselt peavad avaldusest selguma avalduse vormil nõutavad andmed ning KIKil on õigus nõuda ka muud asjakohast teavet. Eri energialiikide ja võimalike erinevate avaldajate tõttu ei ole otstarbekas sätestada loeteludena kõiki nõutavaid andmeid, mis võivad lisaks ka ajas saadud kogemuste tõttu muutuda. Nõutavad andmed peavad olema asjakohased ja vajalikud kompensatsiooni maksmiseks ja kontrollimiseks. Avaldus peab sisaldama avalduse vormil nõutavad andmed. Paragrahv 8 käsitleb kompensatsiooni eraldamist. Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus avaldust ja rahuldab seejärel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse või jätab selle rahuldamata. Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda võrguettevõtjal avaldust parandada. Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta avalduse rahuldamata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele või kui avaldaja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. Paragrahv 9 lõige 1 kohustab kompensatsiooni saanud energia müüjat või vahendajat näitama tarbijale esitatud arvel saadud kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja KIK-lt küsitava summa. Lõige 2 kohustab säilitama sellekohaseid dokumente määruse kohaselt vähemalt ühe aasta, kuid muudest õigusaktidest, näiteks raamatupidamise seadusest võib tuleneda pikem säilitusaeg. Lõige 3 käsitleb praktikas ettetulevat olukorda, kus energia müüja või vahendaja korrigeerib tagantjärele müüdud energia kogust. Kui seda korrigeeritakse allapoole, tulev maksutud kompensatsioon vastavas proportsioonis tagastada. Paragrahv 10 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust. Selleks võib KIK küsida energia müüjatelt ja vahendajatelt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul võrguettevõtjale kompensatsiooni eraldamisest. Eelmisel talvel kehtinud regulatsiooniga võrreldes on lisatud sellise teabe saamise õigus energia müüki käsitlevate andmekogude haldajatelt, kuna faktiliselt haldab sellekohaseid andmeid keskselt eelkõige riigi äriühing Elering AS. Paragrahv 11 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK toetuse saajalt toetuse tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui avaldaja on esitanud ebaõigeid andmeid, või kui avaldaja ei ole esitanud kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel koos kompensatsiooninõude esitamisega. Paragrahviga 12 tunnistatakse kehtetuks määrused, mis reguleerivad gaasi, elektri ja kaugküttehinda kompenseerimise korda enne 1. oktoobrit 2022. a. Paragrahv 13 sätestab määruse jõustumiseks 1. oktoobri 2022. a. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse elektrituruseaduses, maagaasiseaduses ja kaugkütteseaduses sätestatud termineid. Eelnõuga sätestatakse ka vahendaja mõiste. Vahendaja on käesoleva määruse tähenduses korteriühistust, mittetulundusühingust või muust ühistust tarbija, kes vahendab oma liikmetest kodutarbijatele energiat. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Riigiabi küsimust on käsitletud eespool. 5. Määruse mõjud Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt gaasi võrguettevõtjale 80% gaasihinna sellest osast, mis ületab 80 €/MWh (käibemaksuta), elektri müüjale 80 €/MWh (käibemaksuta) ületav elektrienergia hind kuni 50 €/MWh ulatuses ning kaugkütte müüjale 80% kaugküttehinna sellest osast, mis ületab 80 €/MWh. Kompensatsiooni alla kuulub ka tarbijalt kompensatsiooni tõttu kogumata jääv käibemaks. Meedet rakendatakse perioodil oktoober 2022 – märts 2023 toimunud energia tarbimise eest. Meetme raames väheneb keskmise gaasitarbija jaoks kulu gaasile ca 50%, kulu elektrienergiale ca 21% ning kaugküttele suurima kaugküttepiirkonna näitel 14%. Hinnanguliselt kuulub sihtrühma ca 400 000 kodutarbijast elektrienergia tarbijat kompensatsiooniperioodi tarbimismahuga ca 1,1 TWh. Eestis on ca 40 000 gaasi kodutarbijat, kelle prognoositav tarbimismaht on kõnealusel perioodil ca 0,55 TWh. Üle 80 €/MWh ulatuva kaugküttehinnaga on eelnõu koostamise seisuga ca 46 võrgupiirkonda prognoositava müügimahuga ca 1,9 TWh. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulu on eelnõu koostamise ajal teadaoleva info järgi ca 155 miljonit eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse eraldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2022 ehk samal ajal mil algab kompensatsiooniperiood. See annab nii tarbijatele kui müüjatele selge signaali kompensatsioonimeetme algusest ja turuosalistele võimaluse vajalikke ettevalmistusi teha. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning elektrienergia, gaasi ja kaugküttevõrgu kaudu soojuse müüjatele.