Utilitas Windi tagasiside konkureerivate hoonestusloa taotluste määruse eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] [email protected] 3 1 .08 .2022 Seisukoht majandus- ja taristuministri määruse „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika “ eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( „MKM“ ) saatis 16.08.2022 kirjaga nr 2-1/2022/5124 Maaelu- ning Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks EhS § 113 9 lg 4 ja EhS § 113 10 lg 14 alusel kehtestatava majandus- ja taristuministri määruse „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika “ eelnõu ( „määruse eelnõu“ ) ja seletuskirja. Arvestades, et turuosalistel ei ole varem olnud võimalik määruse eelnõu tekstiga tutvuda , esitab Utilitas Wind OÜ ( „Utilitas Wind“ ) käesolevaga oma muudatus- ja täiendusettepanekud. Utilitas Windi tagasiside on kantud asjaolust, et taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendami n e ehk järelikult ka meretuuleparkide hoonestusloa menetluste õnnestumi ne on oluline avalik huvi (RKHKo nr 3-17-2013, p 20) . Juba õ igusselguse põhimõttest tulenevalt peab kavandatav määrus õigustloov a aktina olema selge ja üheselt mõistetav ning põhjustama võimalikult vähe vaidlusi, sh kohtuis ( Ü. Madise jt (toim) . Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2020, § 10 , p 46) . Teiseks peavad avaliku ressursi kasutusse andmise menetluses seatud tingimused olema proportsionaalsed (RKHKo nr 3-3-1-29-12, p 14) . Hindamiskomisjoni liikmetest Määruse eelnõu § 1 lg 2 kohaselt on konkureerivate taotluste hindamise ja hoonestusloa menetluse konkursi läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( „ TTJA “ ) . Sama tuleneb EhS § 113 9 lg-st 1 ja EhS § 113 10 lg-st 1. Samas ei ole määruse eelnõus täpsustatud, kuidas konkureerivate taotluste hindamine protseduuriliselt läbi viiakse, sh kes on konkreetseteks hindajateks. Utilitas Windi hinnangul tuleks protsessi läbipaistvuse eesmärgil hindamiskomisjoni liikmete määramine vähemalt üldisel tasandil reguleerida just kavandatavas määruses. Nimelt, v arasemalt on MKM ühe võimalusena välja too n ud, et hindamiskomisjoni võib hakata kuuluma liikmeid väljastpoolt TTJA-d ning ei ole välistatud ka välisekspert ide kaasamine. Utilitas Wind on seisukohal, et h indamiskomisjoni liikmed peaksid olema ainult TTJA-st, mitte teistest asutustest (sh ministeeriumitest ) . Vastasel juhul tekivad potentsiaalsed huvide konflikti olukorrad (eelkõige ametkondlikul tasandil). Asjaomased asutused saavad hoonestusloa taotlustele niigi arvamuse anda (EhS § 113 5 ) . Väliseksperdi (väljastpoolt TTJA-d) võib vajadusel hindamis komisjoni töösse oma pädevuse piires nõuandjana kaasata, ent siingi tuleb tagada huvide konflikti puudumine. Konkureerivate taotluste h indamise kriteeriumitest EhS § 113 9 lg 1 sätestab, et kui TTJA-le on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad EhS §-s 113 11 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab EhS § 113 9 lõikes 2 sätestatud aspektidele . Kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlust, viiakse läbi EhS § 113 10 lõikes 1 sätestatud konkurss . Teiste taotluste kohta teeb TTJA keelduva otsuse. EhS § 113 9 lg 2 kohaselt hindab TTJA konkureerivaid taotlusi, lähtudes : 1) asjaomase asutuse arvamusest; 2) planeeringutes toodud suunistest; 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. EhS § 113 9 lg 2 puhul on problemaatiline juba ainuüksi asjaolu, et loetelu s esitatud aspektidele “vastavust” ei ole võimalik kontrollida (nagu EhS § 113 9 lg 1 nõuaks ) , kuna need ei ole selgelt piiritletud tingimused, vaid pigem abstraktsed võrdluskriteeriumid. Näiteks „majandustegevuse sisule“ või “majandusvõimekusele” ei ole võimalik “vastata”. Sama s, jättes isegi eeltoodu kõrvale, tuleks kavandatavas määruses tagada vähemalt kehtiva EhS-i piires täielik õigusselgus, kuidas ja millistel täpsetel alustel konkureerivate taotluste hindamine toim u b. Tähendust omavad aspektid ei tohiks tagantjärele üllatuslikuna tulla. Läbipaistvuse ja selguse huvides on tarvilik kavandatavas määruses sätestada igale hindamise tingimusele (aspektile) vastavad konkreetsed mõõdikud, mis on üheselt kontrollitavad ja võrreldavad. Vastasel juhul on hindamine ühelt poolt pelgalt näiline ja formalistlik ning teisalt avatud ebavajalikele vaidlustele. Utilitas Windi hinnangul oleks määruse eelnõu §-i 2 vaja samal eesmärgil täpsustada ning esitab alljärgnevalt vaid mõned näited ebamäärasusest just meretuuleparkide näitel. Esiteks , m ääruse eelnõu § 2 lg 2 kohaselt arvestatakse EhS § 113 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel hoonestusloa taotluses kirjeldatud kavandatava tegevuse kooskõla planeeringus antud suuniste ja tingimustega, planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega ning kavandatava tegevuse mõju planeeringus ettenähtud eesmärkide saavutamisele. Määruse eelnõu seletuskirja s on märgitud : „ Hoonestusloa taotluste puhul hinnatakse, kas taotleja on oma planeeritavas tegevuses lähtunud planeeringus ettenähtud tingimustest, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia /---/ Keskkonnakaalutluste puhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse sobivust keskkonda lähtuvalt kehtivast planeeringust ja olemasolevatest andmetest /---/ hoonestusloa taotlusest nähtub, kas hoonestusloaga taotletavale alale antud majandustegevus sobib. Kui merealaplaneeringus on konkreetselt välja toodud alad, kuhu võib näiteks meretuuleparke püstitada, siis on selge, et esmased uuringud selles osas on juba planeeringu läbiviimise käigus teostatud . /---/. ” Arusaamatuks jääb, mille põhjal eristataks kõnealus te kriteeriumi te alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil Eesti mereala planeeringus ( “MSP” ) ette nähtud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele. Teiseks , m ääruse eelnõu § 2 lg 3 sätestab, et EhS § 113 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel kontrollitakse hoonestusloa taotleja: 1) tegevusala majandustegevuse registris; 2) tegevusloa olemasolu majandustegevuse korral, kui see on nõutud; 3) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmist ja maksuvõlgade puudumist; 4) majanduslikku võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt „ hindab pädev asutus hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisu selles osas, mil määral toetab hoonestusloa taotleja senine majandustegevus kavandatava tegevuse elluviimist. Esmase hindamise aluseks on andmed majandustegevuse registris /---/ Pädev asutus kontrollib taotleja tegevusluba ja selle vastavust tegelikele tegevustele jne. /---/ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamisel võetakse arvesse hoonestusloa taotleja võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada, hinnatakse majandusvõimekust osas, mis puudutab riiklike maksuvõlgade puudumist või ajatamist, taotleja omakapitali olemasolu ja majandusnäitajaid ning taotleja finantsvõimekust.” Segaseks jääb aga , kas ja millise registreeringu ja/või tegevusloa olemasolu meretuulepargi hoonestusloa taotleja puhul kontrollitaks. Elektrienergia tootmiseks peab iseenesest tõesti olema tegevusluba (ELTS § 22 lg 1 p 1). Samas, k uni 06.05.2022 kehtinud ELTS § 92 2 sätestas, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale ELTS-i tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale KonkS § 2 lõike 3 tähenduses . Eelnõu 581 SE I lugemise seletuskirja kohaselt oli põhjus hoonestusloa andmise võimaldamiseks ka elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale asjaolu, et niikaua kui projektid on arendamisjärgus, ei saa ettevõtja veel taotleda tootmise tegevusluba, kuna tal pole võimalik ette näidata tootmisseadmeid, millega elektrit tootma hakatakse. Seega, kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja puhul asutakse juba hindamisel kontrollima tegevusloa olemasolu, tuleb proportsionaalsuse tagamiseks igal juhul aktsepteerida, kui tegevusluba on taotlejaga samasse kontserni kuuluval ettevõtjal. Samuti jääb arusaamatuks, mida ikkagi peetakse silmas “ majandusliku võimekuse ” all. Määruse eelnõu seletuskirjast jääb mulje, justkui arvestatakse üksnes hoonestusloa taotleja enda (kui juriidilise isiku) näitajaid. Kindlasti ei oleks niivõrd kitsas lähenemine põhjendatud. Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on (hoonestusloa taotluses esitatavate andmete kontekstis) viidatud, et finantsallikana on aktsepteeritud nii omavahendid, laen kui ka investori kaasamine. Järelikult ei saa ka taotluste hindamisel lähtuda üksnes kitsalt taotleja enda võimekusest. Kolmandaks , m ääruse eelnõu § 2 lg 4 kohaselt hinnatakse EhS § 113 9 lõikes 2 punktis 6 nimetatud juhul järgmisi näitajaid: 1) avaliku veekogu kui riigile kuuluva vara väärindamist; 2) sobivus riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamiseks; 3) kasu kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi majanduslikule arengule. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt: „ Näiteks kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile hoonestusloa menetluse alustamine. /---/ [punkti 2 alusel hinnatakse] hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu ja seda, kas see toetab riigile oluliste teenuste ja majandustegevuse elluviimist. /---/ Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest, keskkonnahäiringu hüvitamise tasust, milleks on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida makstakse meretuuleparkide puhul kohalikele omavalitsustele, kes asuvad meretuulepargi areaalis. /---/ Näiteks tuleb planeeritava meretuulepargi ja muu planeeritava majandustegevuse hindamisel võtta arvesse, et taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet.” Määruse eelnõu seletuskirjas on toodud ka näited meretuuleparkide rajamise mõjust taastuvelektri osakaalule, teistele majandus sektoritele ja võimalikest hüvedest, mida kohalik kogukond saab . Utilitas Windi hinnangul peaks määruse eelnõust selgelt välja tulema, et kõiki meretuuleparke ei loeta „ riigi majandusliku kasu” kriteeriumi alusel a priori võrdseks ehk teisisõnu võetakse arvesse konkreetse kavandatava meretuulepargi projekti majanduslikku kasu kohalikule omavalitsusele , kogukonnale, r iigile ja teistele majandussektoritele. Neljandaks , m ääruse eelnõu § 2 lg 6 sätestab, et EhS § 113 9 lõikes 2 punktis 8 nimetatud juhul võetakse arvesse: 1) mõju tööhõivele; 2) projekti seost teiste tegevusvaldkondadega. Määruse eelnõu seletuskirja s on „mõju tööhõivele“ selgitatud: „ Mõju tööhõivele seisneb uute töökohtade loomises nii ehituse kui ka hilisema majandustegevuse käigus. Näiteks loob meretuulepargi püstitamine täiendavaid töökohti sadamatesse, mis hakkavad teenindama meretuuleparke .” Utilitas Windi hinnangul peaks määruse eelnõust selgelt välja tulema, et kõiki meretuuleparke ei loeta mõju osas tööhõivele kohe võrdseks ehk teisisõnu võetakse arvesse konkreetse kavandatava meretuulepargi projekti mõju töökohtade loomisele . Viiendaks , EhS § 113 9 lg 2 p-des 9 ja 10 nimetatud aspekte ( avaliku veekogu ala kasutamise otstar ve ja vastavus riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele ) ei ole määruse eelnõus üldse täpsustatud. Arusaamatuks jääb, mille põhjal eristataks kõnealus te kriteeriumi te alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil . Kuuendaks , m ääruse eelnõu § 2 lg 7 kohaselt võetakse EhS § 113 9 lõike 2 punktis 11 nimetatud juhul arvesse kavandatava tegevuse vastavust riigi kui mereala omaniku eelistustele mereala kasutamisel. Riigi eelistusena võetakse arvesse riigi arengudokumentidest lähtuvaid eesmärke ning asjaomaste asutuste arvamusi. Vajadusel võib pädev asutus küsida asjaomastelt asutuselt täiendavaid seisukohti riigi eelistuste kohta. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt: “ Riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkide vastavuse puhul hinnatakse hoonestusloa taotluste puhul, kas kavandatav tegevus on vastavuses riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkidega .” Jällegi jääb a rusaamatuks, mille põhjal eristataks kõnealuse kriteeriumi alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil. „Riigi eelistuste“ hindamine ja nende alusel taotluste võrdlemine ei tohi jääda niivõrd ebamääraseks ning peab põhinema ettenähtavatel ja objektiivsetel näitajatel. Konkureerivate taotluste alade määratlemisest Määruse eelnõu seletuskirja s on § 4 juures asutud lahendama ka küsimust, kuidas toimub alade määratlemine olukorras, kus konkureeriva te taotlus te koormatavad alad kattuvad vaid osaliselt. Utilitas Wind juhib tähelepanu, et EhS ei sisalda volitusnormi, mis võimaldaks kavandatud määrusega reguleerida konkureerivate taotluste alade endi piiritlemist. Määruses saab reguleeri da konkureerivate taotluste hindamise tingimusi ja korda (EhS § 113 9 lg 4). Alade määratlemise näol on t egemist kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS-i ning alates 07.05.2022 kehtivate EhS-i sätete tõlgendamise küsimusega. Samas märgib Utilitas Wind selguse huvides, et määruse eelnõu seletuskirjas esitatud tõlgendus konkureerivate taotluste alade määratlemisest ei vasta osaliselt VeeS-ile ja EhS-ile. Nimelt, iseenesest on määruse eelnõu seletuskirjas õigesti märgitud, et konkursi objektiks loetakse „ ainult need avaliku veekogu piiritletud alad, mille osas hoonestusloa taotlused kattuvad . “ Määruse eelnõu seletuskirjas on edasi aga toodud näidisena joonis mereala osas, kus osaliselt kattuvad Utilitas Windi esitatud hoonestusloa taotlused Saare-Liivi 1-3 aladele ning European Energia Estonia OÜ hoonestusloa taotlus Ruhnu 1 ja Ruhnu 2 aladele. Tänaseks on Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakenduse andmetel esitatud veel osaliselt kattuv UAB „Ignitis Renewables“ hoonestusloa taotlus alale 2. M ääruse eelnõu seletuskirjas on nimetatud näite kohta märgitud: “ Konkureerivasse menetlusse minevateks aladeks on seega vii s kattuvat ala .” Teisisõnu – lähtutud on tõlgendusest, justkui kirjeldatud olukorras jaotatakse hoonestusloa taotluste alad kattuvateks osadeks, kusjuures jaotamisel lähtutaks korraga nii esimese hoonestusloa taotluse kui täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse piiridest ehk konkureerivateks aladeks loetakse kõige väiksemad kattuvad ühikud. Vastav lähenemine oleks aga õigusvastane. Nimelt, kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS § 219 lg 4 ls 1 sätestas, et t eate avaldamisest arvates 20 päeva jooksul on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks . EhS § 113 7 lg 1 sätestab samuti, et EhS § 113 6 lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne EhS §-s 113 3 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus. Seega, ainuvõimalik on VeeS-i ja EhS-i tõlgendada nii, et täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse saab esitada üksnes samale koormatavale alale ehk määruse eelnõu seletuskirjas toodud näite puhul ei ole täiendav taotlus nõuetekohanegi. Isegi kui täiendava taotluse saaks esitada esimese hoonestusloa taotluse koormatavast alast mingile osale (näiteks poolele Saare-Liivi 2 alast), ei ole kindlasti võimalik määratleda täiendava taotluse koormatavat ala diagonaalis üle mitme esi mesena esitatud hoonestusloa taotluse ala (nagu antud juhul diagonaalis üle Saare-Liivi 1-3 alade osade ) . Vastupidine (hoonestusloa taotluste alade „osadeks jaotamine“) viiks ebaloogilise lõpptulemini – e i esimene ega täiendav hoonestusloa taot lus ei ole j u esitatud määruse eelnõu seletuskirjas viidatud „viiele kattuvale alale“ ning niimoodi kunstliku lt väikseimateks osadeks jaotatud taotlusi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ega võrrelda. VeeS § 219 lg 5 ja EhS § 113 9 lg 1 -2 kohaselt hinnatakse/võrreldakse samuti hoonestusloa taotlusi, mitte taotluste osi. VeeS ja EhS põhinevad loogikal, et esimene hoonestusloa taotleja määrab ära ka koormatavate alade piirid. Veelgi enam – VeeS-i ja EhS-i mõttele ei vasta ning lubamatu oleks olukord , kus ühes piirkonnas menetletakse kunstlikult väikeste tükkide kaupa ning läbisegi erinevate arendajate meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. H oonestusloa menetluse läbiviimi n e muutuks kirjeldatud viisil ebaproportsionaalselt keerukaks kui mitte võimatuks. Samuti ei oleks isegi hoonestusloa andmisel vastavate „ väikemeretuuleparkide “ vaheldumisi rajamine realistlik. Enampakkumise alghinnast Määruse eelnõu § 6 lg 1 p 2 sätestab, et enampakkumise alghind on avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi objektiga seotud hoonestusloaga koormatava veekogu ala suurusele . Kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS § 222 lg 3 sätestas, et ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa , mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Alates 07.05.2022 kehtiv EhS § 113 1 lg 4 ls 2 sätestab samuti , et ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa , mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Määruse eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas arvutatakse alghinda olukorras, kus näiteks esimeses hoonestusloa taotluses on üksikute ehitiste (elektrituulikute) vahel enam kui 1000-meetrine vahemaa, ent täiendava (konkureeriva) taotluse puhul on elektrituulikute vahemaa vähem kui 1000-meetrine. Hoonestusloaga koormatava veekogu ala suurus loetakse kõnealustel näidetel oluliselt erinevaks ehk ka alghinna suurus ei ole üheselt määratletav. Enampakkumise võitja määramisest Määruse eelnõust tuleneb, et enampakkumise võitjaks tunnistatakse kõrgeima pakkumuse teinud osaleja. Utilitas Wind ei tea teistest riikidest analoogset näidet , kus oleks õnnestunult korraldatud sarnase ülesehitusega enampakkumine aladele, mille meretuulepargina realiseeritavus (sh keskkonnamõju kontekstis) selgub alles tulevikus hoonestusloa menetluse tulemusena. Oluline on, et määruse eelnõu järgne enampakkumise meetod ei avaks ust spekuleerimisele . K äesoleval hetkel näeme mitmeid olulisi riske, mis on maand a mata. Olukorras, kus ühelt poolt hoonestusloa taotlejale ega taotlusele VeeS ja EhS tasandil kuigi kõrgeid nõudeid ei seata ning teiselt poolt on enampakkumise objektiks pelgalt abstraktne hoonestusloa menetluse läbi mise õigus teatud merealal , tuleb tagada, et võitnud pakkumine põhineb reaalsel arendushuvil. Riiklikuks eesmärgiks on ka määruse eelnõu seletuskirja kohaselt meretuuleparkide tegelik püstitamine, mitte kitsalt menetlus ise. Järelikult ei piisa nö tava loogikat järgivast lihtsa enampakkumise korrast , mida võib õigustatult kasutada situatsioonis, kus riigil on huvi üksnes võitnud pakkumuse hinna näol otsest tulu teenida , enampakkumise objekt on reaalselt projektina piiritletav ning spekuleerimise riski saab hinnata madalaks. Antud juhul on taustsüsteem vastupidine ning l uua tuleb mehhanism, mis välistaks spekulatiivsed pakkumused. Samuti ei taga määruse eelnõus ette nähtav enampakkumi se meetod hetkel kuidagi seda, et Eestisse looda ks uu si väärtusahelaid . Vastav a aspekti ignoreerimine oleks vastuolus ka EhS § 113 9 lg 2 p-des 6 ja 8 ning määruse eelnõu § 2 lg-tes 4 ja 6 sätestatud hindamiskriteeriumite eesmärgiga (võimendada meretuulepargi rajamisega seotud laiemat majanduslikku kasu Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele ning ettevõtjatele). V arasemalt on MKM mõistliku alternatiivi na välja toonud võimaluse anda esimese hoonestusloa taotluse esitajale eelisostuõigus kõrgeima pakkumuse hinnaga. EhS § 113 10 lg 10 kohaselt algatatakse h oonestusloa menetlus konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. Olukord, kus esime n e hoonestusloa taotleja teeb kõrgeima hinnaga võrdväärse pakkumuse ehk pakub ka ise „kõrgeimat hinda“ ning tunnistatakse enampakkumise võitjaks, ei oleks kuidagi EhS § 113 10 lg-ga 10 vastuolus. Enampakkumise võitnud pakkumise hinna maksmise tähtajast . Määruse eelnõu § 4 sätestab, et konkursi objektiks on avaliku veekogu ala suhtes hoonestusloa menetluse algatamine . Sama tuleneb EhS § 113 10 lg-st 10. Määruse eelnõu § 13 lg 1 sätestab, et enampakkumise võitja on kohustatud tasuma 50 protsenti oma kõrgeima pakkumise summast 30 päeva jooksul enampakkumise võitja kinnitamise otsuse kättesaamisest otsuses märgitud pangakontole . Määruse eelnõu § 13 lg 3 kohaselt maksab ülejäänud 50 protsenti oma kõrgeima pakkumise summast enampakkumise võitja TTJA määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui viis päeva enne hoonestusloa menetluse alustamist § 13 lõikes 1 sätestatud pangakontole. Seega tuleb määruse eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt tasuda võitnud pakkumuse hind tervikuna justkui juba enne hoonestusloa menetluse algatamist . M ääruse eelnõu seletuskirja s on aga märgitud: „ Lähtudes asjaolust, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega , kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad EhS §-s 113 11 sätestatud asjaolud (EhS § 113 10 lg 13), milleks on ka näiteks oht keskkonnale, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada ja selline oht selgub alles täiendavate uuringute käigus, siis on põhjendatud enampakkumise summa kahes jaos tasumine. Merealaplaneering annab küll olulise informatsiooni erinevate piirangute ja ohtude suhtes, samas määrates näiteks eeldatavad võimalikud alad meretuuleparkidele, siis lõplik selgus tuulepargi püstitamise võimalikkusest selgub alles keskkonnamõjude hindamise ja sellega seonduvalt täiendavate läbiviidavate uuringute käigus . Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud ka asjaolu, et konkursi alghind, eriti meretuuleparkidele, on üsna kõrge ja kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega, siis antud summat ettevõtja enam tagasi ei saa. “ Seega on määruse eelnõu seletuskirjas lähtutud igati loogilisest tõdemusest, et ehkki MSP-s määratud t uuleenergeetika arendamiseks sobiva tele alad ele on eelduslikult meretuuleparkide rajamine võimalik (vt ka nt RKHKo nr 3-16-1472, p 28) , ei ole ka algatatud hoonestusloa menetluse korral hoonestusloa andmine kuidagi kindel . Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on samuti välja toodud : „ Kehtiva veeseaduse ja antud eelnõu (§-d 113 9 ja 113 10 ) järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa andmisega /---/ . Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetluse tulemusel pole siiski võimalik hoonestusluba anda, sest antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada /---/ .“ Arvestades teiselt poolt nii alghinna kui veel enam kõrgeima pakkumuse suurust, ei oleks mingil juhul proportsionaalne nõuda kogu hinna tasumist juba enne hoonestusloa menetluse algatamist. Utilitas Windi arusaamisel on määruse eelnõu sõnastamisel läinud hoonestusloa menetluse algatamise ning hoonestusloa andmise menetlusfaasid vahetusse ning määruse eelnõu koostajate tegelik tahe oligi määratleda, et teine 50% hinnast tasutakse vahetult enne hoonestusloa andmist . Varasemalt on MKM samuti väljendanud soovi, et märkimisväärne osa hinnast tasutaks alles hoonestusloa andmise ajaks. Samas ei ole Utilitas Windi hinnangul isegi 50% hinna nõudmine enne hoonestusloa menetluse algatamist proportsionaalne ega arvesta piisavalt hoonestusloa taotleja riski ja rahalist koormust. Hoonestusloa taotlejal puudub igasugune kindlus hoonestusloa andmise osas enne uuringute ja keskkonnamõju hindamise läbimist ning juba ainuüksi vastav protsess maksab miljoneid eurosid . Teisalt on MSP koostamise korraldajaks olnud riik (Rahandusministeerium), samas kui hoonestusloa menetlusest riigile langev otsene rahaline koormus ei ole märkimisväärne. Utilitas Wind teeb ettepaneku määruse eelnõud muuta nii , et 20% võitnud pakkumise hinnast tuleks tasuda enne hoonestusloa menetluse algatamist ning 80% vahetult enne hoonestusloa andmis t . Juhul kui hoonestusloa menetluse tulemusena keeldutakse hoonestusloa andmisest , tagastataks taotlejale makstud 20%-st pool (10%). Kõnealune lahendus oleks proportsionaalne ning kannaks huvide tasakaalusta mise eesmärki. Nimelt, riik saab minimaal se 10% arvel kaetud vähemalt hoonestusloa menetlusega seotud otsesed kulud. Hoonestusloa andmise korral oleks arendaja kohustatud ka ülejäänud hinna tasuma. Samas, kui hoonestusloa menetluse tulemusena selgub, et alale ei ole võimalik meretuuleparki rajada, on arendaja niigi suures ulatuses kulutusi teinud ehk lisanduv 10% hinna risk i kandmine on enam kui piisav. Selguse huvides märgime, et EhS ei välista hinna osalist tasumist ka pärast hoonestusloa menetluse algatamist. EhS § 113 10 lg 10 sätestab, et hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul . Kõnealune sõnastus pärineb omakorda 01.07.2015 jõustunud toonase VeeS v.r § 22 7 lg 5 7 muudatustest. Vastava sätte aluseks olnud eelnõu 572 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 59 selgitus ei viita kuidagi, et eesmärk olnuks nõuda, et pakutud summa peab olema tervikuna laekunud tingimata enne hoonestusloa menetluse algatamist . Hoonestusloa menetluse algatamise otsuses on võimalik ülejäänud osa summa tasumise kohustus määrata kõrvaltingimusena (ehk sisuliselt ühe tingimusena hoonestusloa andmiseks). Kokkuvõttes l oodame, et meie täiendus- ja muudatusettepanekud on abiks määruse eelnõu sõnastamisel nii , et protsessi tulemusena oleks Eesti mereala kasutuselevõtt tuuleenergeetika tootmisvõimsuste rajamiseks jätkuvalt võimalik ja realistlik ega sumbuks vaidlustesse või ebavajalikesse takistustesse. Oleme valmis igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist Juhatuse liige OÜ Utilita s Wind Saatja: "Liisa Mällo" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]>, "Kristo Kaasik" <[email protected]>, "Regina Rass" <[email protected]> Teema: Utilitas Windi tagasiside konkureerivate hoonestusloa taotluste määruse eelnõule Kuupäev: 2022-09-01 06:03 Tere Käesolevaga edastan Utilitas Windi seisukoha majandus- ja taristuministri määruse „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ eelnõule. Vabandame hilinenud tagasiside pärast. Kuivõrd tagasisidestamise tähtaeg oli 30.09.2022, palume tagasisidet siiski määruse eelnõu edasisel sõnastamisel arvesse võtta. Oleme valmis igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega Liisa Mällo​​ Meretuuleparkide arendusjuht OÜ Utilitas Wind Tel: &#43;372 5350 6696 Maakri 19/1 , 10145 Tallinn [email protected] <https://www.utilitas.ee/> Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.