Seisukoht

Keskkonnaamet Meie 05.09.2022 nr 17-4/2022/4897-3 Seisukoht Austatud Meelis Mägi Olete oma 1. septembrikuu 2022. a pöördumises palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) seisukohta Utilitas Tallinn AS taotlusele võtta Tallinna kaugkütte tootmisel kasutusele maagaasi asemel diislikütus seoses olukorraga maagaasi tarnetega. Vastame Teie pöördumisele alljärgnevalt. Utilitas Tallinn AS toodab Tallinna linna kaugküttepiirkonnas soojust ning on nimetatud kaugküttepiirkonnas elutähtsa teenuse osutaja soojusega varustamisel. Reeglina toodetakse Tallinnas soojust biomassist soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis ning gaasist, mida kasutatakse ennekõike koostootmisjaamade hooldusperioodil ning talvise tipukoormuse katmiseks. Ettevõte on oma taotluses kirjeldanud, et neil ei ole olnud võimalik vajalikus mahus maagaasi tarneid gaasiturult hankida. Seda infot toetab ka üldine olukord maagaasiturul. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas on Venemaalt pärit maagaasitarned1 Euroopa Liidu liikmesriikidesse olulises mahus vähenenud või need on sootuks peatunud2 ning ei ole teada kas ja mis tingimustel need taastuvad. Selle indikaatoriks on maagaasi hinnatase, mis vaba maagaasi vähesuse tõttu on kordades kõrgemaks tõusnud. Kui veel kevadel oli gaasi tulevikutehingu hind 2022. a kütteperioodiks ca 95 €/MWh, siis septembriks on 2022. a kütteperioodi gaasitarne tulevikutehingud hinnaga ca 250 €/MWh3. Kuna Eesti gaasiturg on osa Euroopa gaasiturust, ulatuvad tarneraskuste ohud ja mõjud ka Eesti turuosalisteni. Sellest lähtuvalt ei ole regiooni turuosalistel võimalust ega kindlust uute tarnelepingute sõlmimiseks. Seetõttu on nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötatakse praegu selle nimel, et neid tarneid asendada näiteks veeldatud maagaasi (LNG) impordiga, tarbimist vähendades ja/või maagaasi tarbimist teiste kütustega asendades. Balti riikide ja Soome ühisesse gaasituru regiooni on Venemaalt pärit maagaasitarned järk-järgult lõppenud 1 Venemaalt pärit maagaasitarned moodustasid 45% Euroopa Liidu maagaasi impordimahust https://www.iea.org/reports/a-10-point-plan-to-reduce-the-european-unions-reliance-on-russian-natural-gas 2 Nord Stream tarned Saksamaale on peatunud - https://www.theguardian.com/business/2022/aug/31/nord-stream-1- russia-switches-off-gas-pipeline-citing-maintenance 3 TTF indeks seisuga 1. september 2022 - https://www.theice.com/products/27996665/Dutch-TTF-Gas- Futures/data?marketId=5408202 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 alates 2022. aasta aprillist4. Seetõttu toimub regiooni maagaasi tarbimise katmine ning suurema nõudlusega perioodiks (kütteperiood) varumine läbi Leedus paikneva LNG terminali. Ajalooliselt on Balti riikide ja Soome maagaasi tarbimismaht olnud üle 60 TWh aastas. Leedu LNG terminali aastane läbilaskevõime on ca 30 TWh. Seetõttu ei ole kõike vajaminevat gaasi võimalik selle terminali kaudu saada. Seda näitab ka asjaolu, et kõik võimalikud gaasitarned Leedu LNG terminali kaudu on aasta lõpuni juba broneeritud. Selleks, et puudujääki katta, on Eesti koostöös Soomega rajamas täiendavat LNG vastuvõtuvõimekust. Kuigi plaanide kohaselt toimub selle terminali töösse saamine juba 2022 talvel, pole 100%-list kindlust terminali valmimise ning maagaasitarnete toimima hakkamise osas võimalik anda. Enne täpsema kindluse tekkimist ei ole võimalik ka sellesse terminali LNG tarneid tellida. Eelnevast tulenevalt on Balti riigid ja Soome gaasiturul välja kuulutanud varajase hoiatuse taseme 5. See tähendab, et gaasiturul on kõrgendatud riskid gaasitarnete katkemiseks ning turuosalised peavad muuhulgas ülevaate tekitamiseks perioodiliselt informeerima gaasisüsteemihaldur Elering AS-i tarnete piisavusest tarbijate gaasiga varustatuse tagamisel. Viimaste andmete (august 2022) kohaselt ei ole tänase seisuga kõigil müüjatel kütteperioodiks vajalik gaas veel täies mahus tagatud. Seetõttu on kõigil maagaasi tarbijatel vajalik võimaluste piires maagaasi tarbimist vähendada. Lisaks peaksid soojuse tootjad, kel võimalik võtta kasutusele alternatiivsed kütused (näiteks põlevkiviõli) põlevkiviõli esimesel võimalusel kasutusele ka võtma. Samuti saavad kõik maagaasi tarbijad vähemal või rohkemal määral rakendada energiatõhususe meetmeid. Nii tagatakse, et maagaas oleks olemas kogu kütteperioodil ning tarned kõige haavatavamatele tarbijagruppidele ei katke. Alternatiivsetele kütustele üleminek ei toimu päevapealt – piisavalt aega on vaja nii kütusekoguste kui ka nende tarnete tagamiseks. Lisaks sellele on Euroopa Liidu tasemel võetud vastu poliitiline otsus vähendada eeloleval talvel gaasi tarbimist 15% võrra6, mis annab täiendava tõuke gaasikasutuse asendamiseks alternatiivsete kütustega. Eelnevast tulenevalt nõustume7 Utilitas Tallinn AS hinnanguga potentsiaalsete tarneraskuste kohta ning nõustume, et soojuse tootjal on vaja elutähtsa teenuse osutamise jätkumiseks erandit maagaasi asemel diislikütuse kasutamiseks. Arvestades olukorda maagaasiturul ning kütusevahetuseks vajaminevaid ettevalmistusi (s.h finantskohustuste võtmist), on mõistlik erandit rakendada vähemalt kuni 2022/2023 kütteperioodi lõpuni (indikatiivselt 2023. a maikuu lõpuni). Nii tagatakse, et praegusel ajal paratamatud maagaasi varustuskindluse riskid ei kanduks üle Utilitas Tallinn AS-i kui elutähtsa teenuse osutaja klientidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 Maagaasitarned Soome lõppesid 21.05.2022 https://tem.fi/en/-/russia-cuts-natural-gas-supplies-to-finland-situation- under-control 5 https://www.mkm.ee/uudised/riik-tostab-valmisolekut-gaasitarnete-kindlustamiseks 6 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/07/26/member-states-commit-to-reducing-gas- demand-by-15-next-winter/ 7 Sarnase seisukoha andsime ka meie vastuskirjas 01.08.2022 17-4/2022/4897-2 Utilitas Tallinn AS-i taotlusele põlevkiviõli kasutuselevõtmiseks. 2 (2)