Ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamiseks sadamatele

Saatja: "Andres Valgerist" <[email protected]> Saaja: "Riigikantselei" <[email protected]>, "MKM info" <[email protected]>, "RAM Info" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: Ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamiseks sadamatele Kuupäev: 2022-09-08 12:55 Tere Käesolevaga teeme ettepaneku erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamiseks sadamatele. Ettepanek manuses. Lugupidamisega, Andres Valgerist Juhatuse esimees Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon &#43;372 5152270 Vabariigi Valitsus [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] 08.09.2022.a. Ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamiseks sadamatele. Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Lugupeetud Riigikogu liikmed ja ministrid Käesolev ettepanek tugineb muuhulgas varasemale praktikale, kui erimärgistatud diislikütuse kasutamine sadamates töötavas paikses tehnikas oli tavaline. Kaupade sadamas vastuvõtmisel, ladustamisel, laevade lastimisel kasutati varem, kui veel võimaldati sadamates kasutada erimärgistatud diislikütust ning kasutatakse nüüdki liikurtehnikat, mis töötavad paikselt ainult sadama alal. Väljasõidud avalikele teedele, muudeks tegevusteks, ei ole võimalikud mitmel põhjusel. Odavama mootorikütuse kasutamine oli üks mitmest võimalusest hoida sadamate, sadamateenuseid osutavate sadamaoperaatorite ja stividorifirmade teenustasud konkurentsivõimelistena. Odavama diislikütuse kasutamine eriti nendes seadmetes, mida kliendid kasutasid ja kasutavad nüüdki vaid vastava erivajaduse tekkimisel, näiteks laevade ohutul manööverdamisel pukserite kasutamine, oli eriti oluline, sest see oli seotud ka laevade ohutusega. Seepärast tuleb ka sadamate ujuvvahendite teenustasud hoida mõistlikult stabiilsena. Kui sadamates keelati erimärgistatud diislikütuste kasutamine, lähtudes nn. erisuste kõrvaldamise poliitikast, suurenesid loomulikult sadamate, sadamaoperaatorite ja stividorfirmade kulud, sest sadamateenused on valdavalt väga tehnikamahukad. Sõltumata sellest, et erinevate sadamate kaubakäitluses/logistikas on põhimõttelisi erinevusi: transiitveoste ülekaaluga sadamates või eksportkaupade ülekaaluga sadamates on sadamatehnika kasutuse põhimõtted siiski väga sarnased. Samas, transiitveoste oluline vähenemine seoses sanktsioonidega ning samas kütusekulude järsk suurenemine mõjutab suuremaid sadamaettevõtjaid; samas, kui keskmise suurusega kaubasadamad, mis käitlevad peamiselt eksportkaupu, teenindavad Eesti ettevõtjaid/eksportööre, kelle eksporditavad kaubad on väga hinnatundlikud. Nii ühed, kui teised püüavad hoida oma teenustasusid võimalikult stabiilsena, kuigi ekspluatatsioonikulud viimasel ajal sadamatest sõltumatutel põhjustel järsult kasvavad. Oleme küsitlenud sadamaid ja sadamaoperaatoreid, et uurida, millises mahus Eesti sadamad diislikütust kasutavad ning millised on kütusehangete kulud. Näiteks: Keskmise suurusega ekspordi kaubasadam koos sadamaoperaatorite ja stividorfirmadega kasutab aastas ligi 600 000 L diislikütust ning praegustes hindades kulutatakse selleks ligi 900 000 eurot oma kaldamehhanismide käitluseks ning ligi 30 000 liitrit diislikütust aastas pukseri ja süvendustehnika käitluseks, kulutades praegustes hindades ligi 45 000 eurot. Arvestades, et Pärnu sadama, Kunda sadama, Paldiski Sadamate AS, Tallinna Bekkeri Sadama puhul jäävad need numbrid ligikaudu samasse suurusjärku; AS Saare Liinid puhul mõnevõrra madalamateks, saab keskmise suurusega eksportsadamate puhul summeerides näidata kütusekasutust 3-4 M.liitrit aastas sadama enda, sadamaoperaatorite ja stividorifirmade maismaatehnikale ja sadama oma töölaevadele. Loomulikult on AS Tallinna Sadam sadamates ja Sillamäe sadamas vastavad numbrid oluliselt suuremad. Oluliselt suuremad on ka nendes sadamates sadamateenuseid osutavate ettevõtjate (sadamaoperaatorite ja stividorifirmade) ja nendega seotud tarnijate arv. Oluline tähelepanek: Oletades, et kaubakogused käesoleval aastal võivad jääda samale tasemele, kui 2021 aastal, siis on diiselkütuse kallinemisest tingitud eeldatava kulu kasv sadamates võrreldes 2021 aastaga ligikaudu 70-75% kõrgem. Summaarselt võime käesoleva taotluse puhul käsitleda sadamate paiksetes liikurmehhanismides kasutatava diislikütuse aastast mahtu ligikaudu 8-10 M. liitrit. Rõhutame, et käesoleva taotluse objektiks on sadam, mille territoorium ja akvatoorium on selgelt määratletud ning kontrolli teostamine erimärgistusega diislikütuse kasutamise osas on lihtne. Taotluse subjektideks on sadamaettevõte ise ning sadamaoperaatorid Sadamaseaduse tähenduses ning sadamas tegutsevad lepingulised stividorifirmad. Lugupidamisega Viktor Palmet, MTÜ Eesti Sadamate Liit Andres Valgerist, Logistika ja transiidi Assotsiatsioon /digiallkirjad/