Majandus- ja kommunikatsiooniministri
6. juuli 2011. a määrus nr 39
„Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded,
nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“
Lisa 5
T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel
avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma masina osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või
mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses masinale ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka
masina või selle osa käsitlemist näiteks koputamine, raputamine, surumine või tõmbamine või abinõu kasutamist näiteks seebivesi, traathari või
heebel, kui masina või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda.
Masina kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid masina Eestis registreerimisel või esmaregistreerimisel.
2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel järgmistest mõistetest:
2.1. defektne – masina osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni;
2.2. tõrge – masina osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni;
2.3. halvenenud – masina osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud sellele ettenähtud funktsioon;
2.4. kahjustunud või töökõlbmatu – masina osa või süsteem on kahjustunud või töökõlbmatu sellisel määral, et masina osa või süsteem ei ole
võimeline täitma talle ettenähtud funktsooni ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda masinat liikluses ohutult kasutada;
2.5. kulumine – masina osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse
või kui see mõjutab teiste masina ohutusega seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab masina ohutut kasutamist liikluses;
2.6. kinnitamata – masina osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus, mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on
halvenenud või ühendused stoperdamata;
2.7. korrodeerunud – masina ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud masina osa tugevus või jäikus;
2.8. lekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta
lekkimiseks;
2.9. pihkumine – suruõhu kuuldav või gaasi kuuldav või mõõdetav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine vaakumseadmesse;
2.10. märgumine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist, mis ei tekita tilka ega juga;
2.11. lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites;
1
2.12. ei vasta nõuetele – masin või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid esmaregistreerimise ajal, või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika
arengust tulenevalt pärast esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad järelpaigaldades vastama asjakohastele
hilisematele õigusnormidele.
3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud
tabelis.
Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav osa, seade, Kontrollimise meetod Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse kategooria
sõlm või varutus
VO1 OV2 EOV3
T0. MASINA IDENTIFITSEERIMINE
T0.1. Registreerimismärk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Registreerimismärk puudub või kinnitamata. X
2) Kiri puudub või on loetamatu. X
3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. X
4) Registreerimismärk või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
5) Paigaldatud on registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või X
matkivaid märke.
6) Registreerimismärgi seisund on halvenenud (kulunud, muljutud, aga X
loetav).
T0.2. Valmistajatehase Kontrollitakse vaatlusega 1) Puudub või seda ei ole võimalik leida. X
tähis (TIN-kood) / raamilt või kerelt ja 2) Loetamatu või ebatäielik. X
tehasetähis-/ andmesildilt. 3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. X
seerianumber, andmesilt 4) Masinal on mitu erinevat TIN-koodi ja selle kohta puudub X
registriandmetes märge.
T0.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Masina andmesildil olev täismass ei lange kokku registriandmetega. X
liiklusregistri andmetele masina ning liiklusregistri 2) Telgede arv ei lange kokku registriandmetega. X
andmete võrdlemisega. 3) Mootori kütuseliik ei lange kokku registriandmetega. X
4) Mootori töömaht ei lange kokku registriandmetega. X
5) Masina värvus ei lange kokku registriandmetega. X
6) Masinas on vähem istmeid, kui on neid märgitud registriandmetesse. X
2
7) Masinas on rohkem istmeid, kui on neid märgitud registriandmetesse. X
8) Masina mõõtmed (kõrgus, pikkus või laius) erinevad registriandmetest. X
9) Registriandmetest puudub märkus masina eritingimustel kasutamise X
lubamise kohta (nt mõõtmed või massid ületavad piirnorme vms.).
10) Valmistaja põhiandmesilt puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole X
loetav ja registriandmetes puudub sellekohane märge.
T1. PIDURISÜSTEEM
T1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine
T1.1.1. Sõidupiduri Kontrollitakse vaatluse 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. X
pedaali / hoova liikumine pidurisüsteemi käitamisel. 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X
Võimendiga piduri-
süsteemidega masinatel
tuleks kontrollida
väljalülitatud mootoriga.
T1.1.2. Sõidupiduri Kontrollitakse vaatluse ja 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. X
pedaali / hoova seisund pidurisüsteemi 2) Piduriseade ei vabane korralikult. X
ja pidurijuhtimisseadme käitamisega. Võimendiga 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
vabakäik pidurisüsteemidega 4) Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahti või siledaks kulunud. X
masinaid tuleks kontrollida 5) Puudub piduripedaalide lukustusriiv, kui on kaks eraldi piduripedaali. X
väljalülitatud mootoriga.
T1.1.3. Vaakumpump Kontrollitakse vaatlusega 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist X
või kompressor ja tavapärase töörõhu juures. vähemalt neli korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur
mahutid näitab ohtu).
2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist X
vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur
näitab ohtu).
3) Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta X
nõuetele.
4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil on töökõlbmatu. X
5) Pihkumine, mis tekitab märkimisväärset rõhulangust. X
6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus. X
7) Varupiduri tõhusus ei ole piisav. X
3
T1.1.4. Alarõhu Toimimise kontroll 1) Mõõtur või märgulamp on defektne või töökõlbmatu. X
hoiatusmärgulamp või vaatlusega. 2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha. X
mõõtur
T1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse vaatlusega 1) Käepide on kahjustunud või kulunud. X
pidurisüsteemi käitamisel. 2) Käepide või kraan on kinnitamata. X
3) Ühendus on lahti või pihkub. X
4) Mitterahuldav toimimine. X
T1.1.6. Seisupidur, Kontrollitakse vaatlusega 1) Pidur ei lukustu. X
pidurihoob, piduri pidurisüsteemi käitamisel. 2) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on kulunud. X
lukustus, 3) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud. X
elektromehaaniline 4) Hoova liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele. X
seisupidur 5) Tööseade on kahjustunud, töökõlbmatu või puudub. X
6) Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgulamp näitab riket. X
T1.1.7. Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud seisundis või pihkub. X
Piduriklapid/ventiilid pidurisüsteemi käitamisel. 2) Töökõlbmatu või puudub X
(sõidupidurikraanid, 3) Kompressorist tuleb liigselt õli. X
rõhualandajad, 4) Kinnitamata või valesti paigaldatud. X
regulaatorid) 5) Lekib. X
6) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
T1.1.8. Haagisepidurite Ühenduste kontrollimine 1) Eralduskraan või ühendusotsak on defektne. X
ühendused vaatlusega. 2) Eralduskraan või ühendusotsak on kahjustunud. X
3) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti X
paigaldatud või kinnitamata.
4) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti X
paigaldatud või kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.
5) Pihkub. X
6) Pikkub ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Ühendused on töökõlbmatud. X
8) Ühendused on töökõlbmatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
9) Lekib. X
10) Vedelikajamiga pidurisüsteemi ühendus ei ole ühevoolikuline. X
T1.1.9. Energiavaru Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paak on halvenenud seisukorras või pindmiselt korrodeerunud. X
survepaak, suruõhupaak 2) Paak on kahjustunud, korrodeerunud või pihkub. X
3) Kondensaadi klapp on halvenenud seisukorras või defektne. X
4) Kondensaadi klapp on kahjustunud või töökõlbmatu. X
4
5) Paak on kinnitamata või valesti paigaldatud. X
T1.1.10. Pidurivõimendi, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivõimendi on defektne või ebatõhus. X
peasilinder 2) Pidurivõimendi on töökõlbmatu või lekib. X
3) Peasilinder on defektne, kuid pidur toimib. X
4) Peasilinder on töökõlbmatu või lekib. X
5) Kinnitamata, kuid pidur toimib. X
6) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Pidurivedeliku tase on alla miinimumi. X
8) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla miinimumi. X
9) Pidurivedeliku tase ei ole enam nähtav. X
10) Puudub peasilindri paagi kork. X
11) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp põleb (vedeliku tase on normis) või X
on defektne.
12) Pidurivedelik taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult. X
T1.1.11. Jäigad Kontrollitakse vaatlusega 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. X
piduritorud pidurisüsteemi käitamisel, 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad. X
kui võimalik. 3) Torud või ühenduskohad lekivad. X
4) Torud on kahjustunud või korrodeerunud. X
5) Mõjutab pidurite toimimist blokeerumise või ilmse lekkeohu tõttu. X
6) Torud on valesti paigaldatud. X
7) Torud või toruliitmikud on valesti paigaldatud ja need võivad viga saada. X
T1.1.12. Elastsed Kontrollitakse vaatlusega 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. X
pidurivoolikud pidurisüsteemi käitamisel, 2) Halvenenud, väändunud või liiga lühikesed. X
kui võimalik. 3) Kahjustunud või hõõrdunud. X
4) Voolikud või ühenduskohad pihkuvad. X
5) Voolikud või ühenduskohad lekivad. X
6) Paisuvad rõhu all. X
7) Koort on pragunenud. X
8) Poorsed. X
T1.1.13. Piduri Kontrollitakse vaatlusega, 1) Kulunud. X
hõõrdkatted ja kui võimalik. 2) Ülemääraselt kulunud. X
piduriklotsid 3) Määrdunud (õli vms). X
5
4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist X
5) Valesti paigaldatud või puudub. X
T1.1.14. Piduritrumlid, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud või hõõrdepind on korrodeerunud. X
pidurikettad 2) Ülemääraselt kulunud või pragunenud. X
3) Määrdunud (õli vms). X
4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist X
5) Puuduvad. X
6) Pidurikaitseplekk on kinnitamata. X
T1.1.15. Piduritrossid, - Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud või sõlmes. X
vardad, -hoovastik pidurisüsteemi käitamisel. 2) Kahjustunud või sõlmes ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
3) Kulunud või korrodeerunud. X
4) Kulunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
5) Kinnitamata. X
6) Trossijuhik on defektne. X
7) Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud. X
8) Valesti paigaldatud, reguleeritud või kulunud. X
9) Halvenenud seisukorras. X
T1.1.16. Töösilindrid (sh Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud või pihkub. X
vedruakud või pidurisüsteemi käitamisel. 2) Oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. X
hüdraulilised silindrid) ja 3) Lekib. X
pidurisadul 4) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
5) Kinnitamata või valesti paigaldatud. X
6) Kinnitamata või valesti paigaldatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Korrodeerunud X
8) korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
9) Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik. X
10) Piduritõhusus on halvenenud (liikumisvaru puudub). X
11) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
12) Tolmukaitse puudub või on kahjustunud. X
T1.1.17. Pidurdusjõu Kontrollitakse vaatlusega 1) Kinnitamata, kahjustunud või defektne. X
regulaator pidurisüsteemi käitamisel. 2) Valesti paigaldatud või reguleeritud. X
3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). X
4) Töökõlbmatu. X
5) Puudub. X
6) Andmesilt puudub. X
6
7) Andmesildi andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele. X
T1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud, kinni kiilunud, kulunud või valesti reguleeritud. X
2) Kompensaator on töökõlbmatu. X
3) Valesti paigaldatud või asendatud. X
T1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata. X
2) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
3) Süsteem on ilmselt defektne või puudub. X
T1.1.20. Ei kohaldata
T1.1.21. Kogu Kontrollitakse vaatlusega. 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on X
pidurisüsteem väliselt kahjustunud või korrodeerunud.
2) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on X
väliselt oluliselt kahjustunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
3) Pihkumine või külmumisvastase aine leke. X
4) Pihkumine või külmumisvastase aine leke ja see mõjutab oluliselt X
pidurdamist.
5) Mistahes komponent on kinnitamata või valesti paigaldatud. X
6) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud. X
7) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud ja see X
mõjutab oluliselt pidurdamist.
T1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ühendused puuduvad. X
2) Ühendused on halvenenud. X
3) Ühendused on kasutuskõlbmatud või pihkuvad. X
T1.1.23. Ei kohaldata
T1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
T1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe või enama ratta piduri pidurdusjõud on ebapiisav. X
staatilise katsetamise 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. X
seadmel või teekatsetuse 3) Ühe ratta pidur erineb rohkem kui 30% sama telje teise ratta X
maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub masin
ajal.
liigselt sirgjoonelt kõrvale.
7
Teekatsetused tuleks 4) Esimese juhttelje ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 50% sama telje X
võimalusel teha kuivades teise ratta maksimaalselt mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
ilmastikutingimustes masin liigselt sirgjoonelt kõrvale ja kujutab ohtu.
5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine). X
siledal ja sirgel teel.
6) Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja. X
7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt. X
T1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on nõutust väiksem, pidurdusteekond või aeglustus X
staatilise katsetamise ületab lubatut.
seadmel või teekatsel. 2) Pidurdustõhusus on nõutust poole väiksem, pidurdusteekond või aeglustus X
Teekatsetused tuleks ületab lubatut kahe kordselt.
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
T1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)
T1.3.1. Ei kohaldata
T1.3.2. Ei kohaldata
T1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
T1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 70% sama telje teise ratta X
staatilise katsetamise maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub sõiduk liigselt
seadmel sirgjoonelt kõrvale
2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. X
kallakul või
teekatsetusega.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
T1.4.2. Tõhusus Kontrollitakse piduri 1) Piduritõhusus on või aeglustus on ebapiisav või seisupidur ei hoia masinat X
rakendamisega kallakul paigal.
või teekatsetusega. 2) Piduritõhusus või aeglustus on vähem, kui 50% nõutust või seisupidur ei X
hoia masinat paigal ning võib vabalt liikuda.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
8
T1.5. Ei kohaldata
T1.6. Blokeerumatu Kontrollitakse vaatlusega 1) Rikkeindikaator ei sütti. X
pidurisüsteem (ABS) ja rikkeindikaatori 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kontrolliga. Kui on 3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. X
paigaldatud. 4) Juhtmestik on kahjustunud. X
5) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X
T1.7. Elektromehaanilne Kontrollitakse vaatlusega 1) Rikkeindikaator ei sütti. X
pidurisüsteem (EBS) ja rikkeindikaatori 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kontrolliga. Kui on
paigaldatud.
T1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivedelik on saastunud või settinud. X
2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X
T2. JUHTIMISSEADE
T2.1. Mehaaniline seisund
T2.1.1. Roolimehhanismi Maapinnale toetuvate 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. X
(roolikarp, roolireduktor, rataste ja töötava 2) Kahjustunud. X
roolilatt) seisund mootoriga masinal 3) Oluliselt kahjustunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
4) Kulunud. X
kontrollitakse
5) Ülemääraselt kulunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
roolimehhanismi sujuvat 6) Sobimatu parandamine või muutmine. X
töötamist tehes roolirattaga 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult X
täispööre. Rooliseadme juhtida.
toimimise visuaalne 8) Töödevedelikuga märgumine. X
kontroll. 9) Lekib X
T2.1.2. Roolimehhanismi Kontroll vaatluse ja 1) Kinnitamata. X
(roolikarp, roolireduktor, käitamisega. Ratastega 2) Kinnitused lahti ja esineb nähtav liikumine raami suhtes. X
roolilatt) kinnitus maapinnale toetuval 3) Kinnituskohad on kahjustunud/veninud. X
masinal keeratakse 4) Kinnituskohad on kahjustunud/veninud olulisel määral. X
rooliratast/juhtrauda 5) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud. X
päripäeva ja vastupäeva. 6) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud ja see mõjutab oluliselt X
kinnitust.
7) Korpus on kahjustunud. X
8) Korpus on kahjustunud ja see mõjutab kinnitust või stabiilsust. X
9
T2.1.3. Roolihoovastiku Kontroll vaatluse ja 1) Kinnitamata. X
seisund käitamisega. Ratastega 2) Kinnitamata ja võib lahti tulla. X
maapinnale toetuval 3) Liigend on kulunud. X
masinal loksutatakse 4) Kulunud ja võib muutuda töökõlbmatuks. X
rooliratast/juhtrauda 5) Kahjustunud. X
päripäeva ja vastupäeva. 6) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, deformeerunud vms) ja masinat ei ole X
Roolihoovastiku võimalik ohutult juhtida.
komponentide võimaliku 7) Puuduvad lukustusseadmed. X
kulumise ja mõranemise 8) Roolihoovastiku osad ei sobi omavahel. X
ning nende liikumise 9) Sobimatu parandamine või muutmine. X
kontroll vaatlusega. 10) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat X
ohutult juhtida.
11) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
12) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
T2.1.4. Roolihoovastiku Kontroll vaatluse ja 1) Roolihoovastik käib vastu raam kohtkindlat osa. X
toimimine käitamisega. Ratastega 2) Pöördepiirikud reguleerimata või puuduvad. X
maapinnale toetuval
masinal loksutatakse
rooliratast/juhtrauda
päripäeva ja vastupäeva.
Roolihoovastiku
komponentide võimaliku
kulumise ja mõranemise
ning nende liikumise
kontroll vaatlusega.
T2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil 1) Lekib. X
kontrollitakse lekete 2) Töövedelikku ei ole piisavalt. X
esinemist ja 3) Töövedelikku on miinimumtasemest vähem kui 50%. X
hüdraulikavedeliku taset 4) Töökõlbmatu. X
paagis (kui see on nähtav). 5) Töökõlbmatu ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
Maapinnale toetuvate 6) Kahjustunud. X
rataste ja töötava 7) Kahjustunud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. X
mootoriga masinal 8) Osad ei sobi omavahel. X
kontrollitakse võimendiga 9) Osad ei sobi omavahel ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. X
10) Sobimatu parandamine või muutmine. X
10
roolimehhanismi 11) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat X
töötamist. ohutult juhtida.
12) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või X
korrodeerunud.
13) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või X
korrodeernud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida.
14) Komponentide töövedelikuga märgumine. X
15) Roolivõimendi rihm on lõtv, kulunud või purunenud. X
T2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud
T2.2.1. Maapinnale toetuvate 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. X
Rooliratta/juhtraua ratastega masinal 2) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel, mille tõttu ei ole võimalik masinat X
seisund loksutatakse ohutult juhtida.
3) Roolirattarummul kinnitusseade puudub. X
rooliratast/juhtrauda
4) Roolirattarummul kinnitusseade puudumise tõttu ei ole võimalik masinat X
roolisamba suhtes ohutult juhtida.
täisnurga all ning 5) Roolirattarumm, rõngas, kodarad või juhtraud või hoob on kahjustunud. X
rakendatakse kerget survet. 6) Roolirattarumm, rõngas, kodarad või juhtraud või hoob on kahjustunud ja
X
Seisundi kontrollimine ei võimalda masinat ohutult juhtida.
visuaalselt. 7) Reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. X
8) Sobimatu parandamine või muutmine või asendamine. X
T2.2.2. Maapinnale toetuvate 1) Laagrid või puksid kulunud. X
Roolisammas/roolikann ratastega masinal 2) Kinnitamata. X
ja roolisamba külge loksutatakse 3) Rooliamortisaator on kahjustunud. X
kinnitatavad rooliratast/juhtrauda/ 4) Kahjustunud. X
hoovad/kangid juhthooba roolisamba 5) Kahjustunud ja võib lahti tulla. X
suhtes täisnurga all ning 6) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult X
rakendatakse kerget survet. juhtida.
T2.3. Rooliratta/juhtraua Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ülemäärane vabakäik. X
vabakäik käitamisega. Ratastele 2) Ülemäärane vabakäik ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
toetuval masinal
keeratakse
rooliratast/juhtrauda
kergelt päripäeva ja
vastupäeva, ilma et rattad
liiguks, kusjuures rattad on
11
otseasendis ja
roolivõimendiga masinatel
mootor töötab. Vabakäiku
kontrollitakse vaatlusega.
T2.4. Ei kohaldata
T2.5. Elektrooniline Kontrollitakse vaatlusega, 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
roolivõimendi (EPS) mootorit käivitades ja välja 2) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses. X
lülitades. Kontrollitakse 3) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses mõjutades ohutut X
märgutule süttimist ning juhtimist.
vastavust rooliratta nurga 4) Töökõlbmatu X
ja rataste nurga vahel. Kui 5) Rikkeindikaator ei sütti. X
on paigaldatud.
T3. NÄHTAVUS
T3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja X
vaatevälja kontroll külgedele.
vaatlusega. 2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised tahavaatepeeglid ei ole X
nähtavad.
T3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse vaatlusega 1) Mõranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. X
ja vajadusel klaaside 2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole X
läbipaistvuse mõõtjaga. nähtavad.
3) Klaas on asendatud mõne muu materjaliga. X
4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta X
nõuetele.
5) Klaas ei vasta nõuetele. X
6) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga halb. X
T3.3. Tahavaatepeeglid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või paigaldus ei vasta nõuetele X
või -seadmed 2) Kinnitamata X
3) Halvenenud seisukorras. X
4) Kahjustunud, töökõlbmatu või kinnitamata X
5) Vajalik vaateväli ei ole tagatud. X
T3.4. Klaasipuhastid Kontrollitakse vaatlusega 1) Töökõlbmatud või puuduvad. X
ja käitamisega. 2) Halvenenud seisukorras. X
3) Kulunud. X
T3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse vaatluse ja 1) Pesuvedelik puudub või veejuga valesti reguleeritud. X
käitamisega. 2) Töökõlbmatu. X
12
T3.6. Tuuleklaasi Kontrollitakse 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X
soojendi proovilülitamisega.
T3.7. Aknad Kontrollitakse vaatluse ja 1) Aken ei püsi suletuna. X
käitamisega. 2) Aken ei püsi suletuna ja kujutab ohtu reisijatele või teistele liiklejatele X
T4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
T4.1. Esilaternad
T4.1.1. Seisund ja Lähitulelaternat 1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed X
toimimine kontrollitakse vaatluse ja või puudu.
proovilülitamisega. 2) Lähitulelaterna valgusallikas on defektne või puudub (LED-valgusallika X
puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu).
Kaugtulelaternat
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
kontrollitakse vaatluse ja 4) Latern on kahjustunud. X
proovilülitamisega kui on 5) Latern on kinnitamata. X
paigaldatud. 6) Kuni 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu, kuid X
minimaalselt ette nähtud arv kaugtulelaternaid on töökorras.
7) Üle 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu. X
T4.1.2. Lähitulelaternate Kontrollitakse esilaternate 1) Reguleerimata X
reguleeritus reguleeritusse
kontrollimise seadmega
või valgusvihu
projektsiooni kõrgust
objektil.
Kui lähitulelaternate
kõrgus on suurem või
võrdne 500 mm ja väiksem
või võrdne 1 200 mm,
peab lähitule valgusvihku
olema võimalik suunata
0,5–4 % võrra allapoole.
Kui lähitulelaternad on
kõrgemal kui 1 200 mm,
kuid madalamal kui
1 500 mm, suurendatakse
4 % piirmäära 6 %-ni;
13
Lähitulelaternad peavad
olema reguleeritud nii, et
laternast 15 m kauguselt
mõõdetuna paikneks
valgustatud vööndit
valgustamata vööndist
eraldav horisontaaljoon
kõrgusel, mis oleks võrdne
ainult poole maapinna ja
laterna keskme vahelise
kaugusega.
T4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Samaaegselt sisselülitatavate laternate arv ületab lubatud arvu. X
proovilülitamisega. 2) Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgustugevuse kontrollarvude X
summa ületab 100.
3) Laternad ei sütti või ei kustu üheaegselt või lülitamine ei vasta nõutele. X
4) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.1.4. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Mistahes ese vähendab laterna valgustugevust. X
3) Valgusallikas ja latern ei ühildu omavahel. X
4) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
5) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.1.5. Lähitulelaternate Kontrollitakse vaatluse ja 1) Töökõlbmatu. X
vertikaal proovilülitamisega. 2) Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada. X
reguleerimisseadmed 3) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
T4.1.6. Laterna Kontrollitakse vaatluse ja 1) Töökõlbmatu X
hajutiklaasi puhasti proovilülitamisega. 2) Pesuvedelik puudub. X
T4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad
T4.2.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kuni 2 ääretulelaternaga masinal on kõik eesmised või tagumised ääretule X
toimimine proovilülitamisega. valgusallikad defektsed või puudu.
2) Latern on kahjustunud X
3) Latern on kinnitamata. X
4) Latern võib küljest ära kukkuda. X
14
5) Ääretule valgusallikas on defektne või puudub (mitmest ääretule X
valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed).
6) Rohkem kui kahe ääretulelaternaga masinal on ühel poolel eesmised või X
tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu.
7) Kohustuslike küljeääretulelaternatega masinal on kõik ühe poole ääretule X
valgusallikad defektsed või puudu.
8) Laterna seisukord on halvenenud. X
9) Mitmest päevatule valgusallikast koosnval laternal on kuni 1/3 X
valgusallikatest defektsed või puuduvad.
10) Kõik päevatule valgusallikad defektsed või puudu. X
T4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
3) Kontrollseadise talitus on häiritud (kui on paigaldatud). X
T4.2.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus (välja arvatud X
nõuetele proovilülitamisega. topeltrataste korral) ei vasta nõuetele.
2) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
3) Hajutiklaas halvenenud seisukorras. X
4) Hajutiklaas on kahjustunud. X
5) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
6) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.3. Piduritulelaternad
T4.3.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule X
valgusallikast või mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
3) Ükski piduritulelatern ei põle. X
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitub hilinemisega. X
3) Lülitamine on töökõlbmatu. X
4) Kontrollseadise talitus on häiritud (kui on paigaldatud). X
15
5) Süsteem näitab tõrget masina elektroonilise liidese kaudu (kui on X
paigaldatud).
6) Hädapidurituli ei tööta (kui on paigaldatud). X
T4.3.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Laterna valgustugevus on oluliselt vähenenud. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.4. Suuna- ja ohutulelaternad
T4.4.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust suunatule X
valgusallikast või mitmest suunatule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.4.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega.
T4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad
T4.5.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3, või tagumine parempoolne udutulelatern ei tööta).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust udutule X
valgusallikast või mitmest udutule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
16
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.5.2. Ei kohaldata
T4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.5.4. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus (välja arvatud X
nõuetele proovilülitamisega. topeltrataste korral) ei vasta nõuetele.
2) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. X
3) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.6. Tagurdustulelaternad
T4.6.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Latern on halvenenud seisukorras. X
3) Latern on kinnitamata. X
4) Latern võib küljest ära kukkuda. X
5) Ükski latern ei toimi. X
T4.6.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
Kui on paigaldatud. 2) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. X
3) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
4) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
5) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.6.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Tagurdustule saab sisse lülitada siis, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud. X
T4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern
T4.7.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern heidab otsevalgust taha. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Registreerimismärk on osaliselt valgustamata. X
3) Registreerimismärk on täielikult valgustamata. X
4) Latern on kinnitamata. X
5) Latern võib küljest ära kukkuda. X
6) Latern on halvenenud seisukorras. X
17
T4.7.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern ei vasta nõuetele. X
nõuetele proovilülitamisega. 2) Valgusvihu värvus on vale. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tunnusmärgid (masinrong, aeglase sõiduki, laia masina)
T4.8.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. X
2) Kahjustunud seisukorras. X
3) Kinnitamata. X
4) Küljest ära kukkumise oht. X
T4.8.2. Vastavus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Helkur, märgistus, tunnusmärk, selle peegeldav värv või asend ei vasta X
nõuetele nõuetele.
2) Puudub või peegeldab ette punast või taha valget värvust. X
T4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled
T4.9.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Kaugtulede või tagumise udulaterna märgulamp on töökõlbmatu või X
puudub.
T4.9.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ei vasta nõuetele. X
nõuetele proovilülitamisega.
T4.10. Masina Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pistikupesa kinnitus on halvenenud. X
ühendusjuhtmed 2) Pistikupesa on kinnitamata. X
3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. X
4) Lühise tekkimise oht. X
5) Ühendused on töökõlbmatud. X
T4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Juhtmestik on halvasti kinnitatud või õigesti kaitstud. X
2) Juhtmestik on lahti või puutub vastu teravaid servi või ühendused võivad X
lahti tulla.
3) Juhtmestik võib kokku puutuda kuumade või pöörlevate osadega või X
maapinnaga, ühendused lahti (piduri- või roolisüsteemi vastavad osad).
4) Juhtmestik on halvenenud seisukorras. X
5) Juhtmestik on kahjustunud. X
6) Juhtmestik on kahjustunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Juhtme isolatsioon on halvenenud seisukorras. X
8) Juhtme isolatsioon on kahjustunud või esineb lühise tekke oht. X
9) Ilmne tule- või sädelusoht. X
18
T4.12. Muud laternad Kontrollitakse vaatluse ja 1) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
(töötulelatern, proovilülitamisega. 2) Kiirgab/peegeldab ette punast või taha valget valgust. X
alarmsõiduki vilkur või 3) Töökõlbmatu. X
märgutuli, kollane vilkur 4) Latern või selle lülitamine ei vasta nõuetele. X
või märgutuli) ja 5) Kinnitamata. X
helkurid (helkur, 6) Küljest ära kukkumise oht. X
alarmsõiduki 7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit, märgutuld või tunnusmärke. X
lisamärgistus) 8) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X
T4.13. Aku Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on halvenenud. X
2) Kinnitamata või lühise tekkimise oht. X
3) Akust lekib ohtlikke aineid. X
4) Aku lüliti on defektne. X
5) Kaitsmed on defektsed. X
6) Sobimatu ventilatsioon. X
T5. VEERMIK JA VEDRUSTUS
T5.1. Teljed
T5.1.1. Teljed Kontroll vaatluse ja 1) Kahjustunud. X
vajadusel rooli käitamisega 2) Kinnitamata. X
või vajadusel kasutada 3) Kinnitamata, mõjutab masina suunastabiilsust. X
4) Sobimatu parandamine või muutmine. X
heeblit.
5) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on masina stabiilsus X
halvenenud või on telg liiga lähedal muudele masinaosadele või maapinnale.
T5.1.2. Käändmik Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kahjustunud. X
vajadusel rooli 2) Kuulliigend ja/või puksid on kulunud. X
käitamisega. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on kulunud ning võib lahti tulla ja see X
mõjutab masina suunastabiilsust.
4) Kinnitamata. X
5) Kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina suunastabiilsust. X
6) Käändmikupolt kinnitamata. X
7) Käändmikupolt kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina X
suunastabiilsust.
T5.1.3. Rattalaagrid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Lõtk. X
2) Purunemise oht. X
3) Poovad. X
19
4) Kinni kiilunud või ülekuumenemisoht. X
T5.2. Veljed ja rehvid
T5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse vaatlusega. 1) Rattamutrid või -poldid puuduvad või on kinnitamata. X
2) Rohkem kui 25% rattamutritest või -poltidest puuduvad või on X
kinnitamata.
3) Rumm on kulunud või kahjustunud. X
4) Rumm on kahjustunud sellisel viisil, et velge ei saa ohutult kinnitada. X
T5.2.2. Veljed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Mõra või defekt keevises X
Kõikide velgede kontroll 2) Rehvi lukustusrõngas ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. X
vaatlusega mõlemast 3) Rehvi lukustusrõngas võib küljest ära kukkuda. X
küljest. 4) Kahjustunud või kulunud (kinnituspoldiava või rummuava). X
5) Kahjustunud või kulunud ja see mõjutab rehvi püsivust veljel või velje X
püsivust rummul.
6) Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. X
7) Sobimatult muudetud või parandatud (nt keevitamisega). X
8) Velje kinnituspoldi- või mutrikatted puuduvad. X
9) Velje kinnituseks kasutatakse selle tüübile mittevastavaid kinnituspolte X
või -mutreid.
T5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või X
vaatlusega, kas siis kiiruskategooria ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust.
pöörates maapinnalt üles 2) Rehv puutub kokku masina liikumatute osadega, mis halvendab ohutut X
tõstetud ratast koos või juhtimist.
sõites masinaga edasi ja 3) Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erinevate X
tagasi, kontrollides rehvi mõõtmetega.
kulumisindikaatorit või 4) Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal- X
vajadusel kasutades /diagonaalrehvid).
mõõtevahendit. 5) Mistahes kahjustus rehvis. X
6) Koort on nähtav või katki. X
7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele. X
8) Vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. X
9) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega (painduvad X
porikaitsmed).
10) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega (ei mõjuta X
ohutut juhtimist).
11) Rehv ei vasta nõuetele. X
20
12) Koordi kaitsekiht on kahjustunud. X
13) Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb tõrge. X
14) Rehvirõhu kontrollsüsteem on ilmselt töökõlbmatu. X
T5.2.4. Ei kohaldata
T5.2.5. Ei kohaldata
T5.3. Vedrustus
T5.3.1. Vedrud ja Kontrollitakse vaatlusega. 1) Vedru kinnitus on kahjustunud. X
stabilisaator 2) Vedru on kinnitamata. X
3) Keerdvedru või lisavedruleht on kahjustunud või murdunud. X
4) Vedru pealeht on kahjustunud. X
5) Keerdvedru või lisavedruleht puudub. X
6) Vedru pealeht puudub. X
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
8) Sobimatu parandamine või muutmine mis mõjutab ohutut kasutamist X
liikluses või vedrustussüsteem ei toimi või vedrud liiga lähedal muudele
masina osadele.
9) Stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. X
10) Stabilisaator kahjustunud, kinnitamata. X
T5.3.2. Amortisaatorid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Amortisaatori kinnitus on halvenenud. X
2) Amortisaator kinnitamata või puudub. X
3) Amortisaatorist on õli lekkinud või tõsised talitushäire tunnused või X
kahjustunud.
4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid on kahjustunud, kinnitamata või X
puuduvad.
5) Amortisaatori kinnitus on kahjustunud. X
T5.3.3. Torsioonvedru, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud. X
reaktiivvardad, 2) Kinnitamata või puudub. X
õõtshargid ja -hoovad 3) Kahjustunud või korrodeerunud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Sobimatu parandamine või muutmine. X
6) Liigub vastu teisi masina osi. X
T5.3.4. Vedrustuse Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kuulliigendis või puksis on lõtk X
liigendid heebliga. 2) Kuulliigendis või puksis on lõtk ning võib lahti tulla ja see mõjutab X
masina suunastabiilsust.
21
3) Tolmukaitse halvenenud seisukorras. X
4) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
5) Puks on halvenenud seisukorras. X
T5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse vaatluse, 1) Süsteem on töökõlbmatu. X
kuulamisega ja vajadusel 2) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või X
seebiveega. muudetud.
3) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või X
muudetud ja see mõjutab masina suunastabiilsust.
4) Pihkub. X
T6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD
T6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad
T6.1.1. Üldine seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. X
Korrosiooni kahjustuste 2) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud ja ilmne purunemise oht. X
hindamiseks kasutatakse 3) Kinnituskohad raamil või kerel on kahjustunud. X
4) Kinnituskohad raamil või kerel on lahti tulnud või kinnitamata. X
vajadusel abivahendit (nt.
5) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud. X
traathari, haamer vms). 6) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud ja ilmne purunemise X
oht.
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.2. Väljalasketorud Kontrollitakse vaatlusega. 1) Heitgaasisüsteem või nende osad on kinnitamata või pihkub. X
ja summutid 2) Heitgaasid tungivad kabiini X
3) Heitgaasid tungivad kabiini ja see kujutab ohtu reisijate tervisele. X
4) Heitgaasisüsteem ja nende osade kinnitus on halvenenud. X
5) Mistahes osa võib küljest ära kukkuda. X
6) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.3. Kütusepaak ja - Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paagi või torude kinnitustest lahti tuleku oht, mis võib tekitada võimaliku X
torud (sh kütteaine paak LPG-, CNG- ja LNG- tuleohu.
ja torud) süsteemi kontrollimiseks 2) Kütuse leke, täiteava kork puudub või laseb läbi. X
kasutatakse lisaks 3) Tuleoht, kütuseleke. X
vaatlusele ka 4) Kütusepaak, -torud või -voolikud on halvenenud seisukorras. X
lekketuvastusseadet. 5) Kütusepaak, -torud või -voolikud on kahjustunud. X
Kui lekketuvastusseade 6) Kütuse sulgemiskraan ei toimi (kui on nõutud). X
avastab pihkumise, tuleb 7) Tuleoht küttuselekkest või valesti varjestatud kütuspaagist või valesti X
see vajadusel lokaliseerida varjestatud heitgaasisüsteemist või mootoriruumi seisundist.
8) LPG-, CNG-, LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele. X
22
gaasi tuvastuse 9) LPG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem kui 200 ppm- X
aerosooliga. i.
10) CNG või LNG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem X
kui 500 ppm-i.
11) LPG pihkumine rohkem, kui 1790 ppm-i või tuvastati leke gaasi X
tuvastuse aerosooliga.
12) CNG või LNG pihkumine rohkem, kui 5000 ppm-i või tuvastati leke X
gaasi tuvastuse aerosooliga
13) LPG, CNG või LNG pihkumise kontrolli pole võimalik teostada – X
gaasipaak on tühi.
14) Paagi või torude kinnitus on kahjustunud. X
15) Kütusepaak või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
16) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.4. Kaitserauad, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata või kahjustunud või puudub või kokkupuutel võib põhjustada X
allasõidutõkked, vigastusi.
esikaitsesüsteemid 2) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. X
3) Seade või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Kinnitus on halvenenud. X
T6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse vaatlusega, 1) Seisukord on halvenenud. X
2) Kahjustunud või kinnitamata. X
3) Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud. X
4) Varuratta või kanduri küljest ära kukkumise oht. X
T6.1.6. Haakeseadmed ja Võimaliku kulumise ja 1) Haakeseade on kahjustunud. X
pukseerimisseadised nõuetekohase talitluse 2) Haakeseade on kahjustunud ja kujutab ohtu. X
visuaalne kontroll, 3) Haakeseade on kulunud. X
pöörates erilist tähelepanu 4) Haakeseade on kulunud ja ületab piirväärtust. X
kõikidele paigaldatud 5) Kinnitus on kahjustunud. X
ohutusseadistele, ja/või 6) Kinnitamata. X
mõõturi kasutamine. 7) Mis tahes ohutusseadis puudub või on töökõlbmatu. X
8) Mis tahes haakeseadme näidik ei tööta. X
9) Registreerimismärk või üks laternatest (kui seadet ei kasutata) on X
varjatud.
10) Registreerimismärk ei ole loetav (kui seadet ei kasutata). X
11) Ohtlik parandamine või muutmine. X
12) Ohtlik parandamine või muutmine, mõjutab liiklusohutust. X
23
13) Haakeseade liiga nõrk. X
T6.1.7. Jõuülekanne Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kinnitus on kahjustunud. X
käitamisega. 2) Kinnitamata. X
3) Püsikiirusliigend on kulunud. X
4) Püsikiirusliigendi purunemise või lahtituleku oht. X
5) Kardaani liigendid või kett või rihm on kahjustunud või kulunud. X
6) Kardaani liigendid või kett või rihm on oluliselt kahjustunud või kulunud X
ja võivad lahti tulla.
7) Elastsed liigendid/ühendused on kahjustunud. X
8) Elastsed liigendid/ühendused on kahjustunud ja võivad lahti tulla. X
9) Veovõll on kahjustunud. X
10) Laagripukk on kahjustunud või töökõlbmatu. X
11) Laagripuki purunemise või lahti tuleku oht. X
12) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
13) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
14) Sobimatu parandamine või muutmine. X
15) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. X
16) Kett või rihm ei ole pingutatud. X
17) Keti- ja rihmaratas on kulunud või kahjustunud. X
18) Jõuvõtuvõll pöörleb väljalülistamise järel edasi. X
19) Jõuülekande või kardaanülekande osad on kaitsmata. X
20) Jõuvõtuvõlli kaitsekate puudub X
21) Lekkimine X
22) Töövedelikuga märgumine X
23) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult välja X
T6.1.8. Mootori Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud. X
kinnitused 2) Kinnitamata või pragunenud. X
3) Sobimatu parandamine või muutmine. X
4) Kinnitus on halvenenud seisundis. X
T6.1.9. Mootor Kontrollitakse vaatluse ja 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine. X
käitamisega. 2) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine millel on mõju X
ohutusele ja/või keskkonnale.
3) Mootor kuumeneb üle. X
24
T6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus
T6.2.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Terav, väljaulatuv, haakuv osa või läbiv korrosioon, millega kokkupuude X
Korrosiooni kahjustuste võib põhjustada vigastusi.
hindamiseks kasutatakse 2) Kattepaneeli või -detaili küljest ära kukkumise oht. X
3) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud. X
vajadusel abivahendit (nt
4) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud ja millel X
traathari, haamer vms). on mõju ohutusele.
5) Heitgaasid või mootorisuits pääsevad kabiini. X
6) Kabiini pääsevad heitgaasid või mootorisuits kujutavad ohtu reisijate X
tervisele.
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
8) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on tekkinud oht reisijate või X
liiklejate tervisele.
T6.2.2. Paigaldus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ebakindel kere või kabiin. X
2) Ebakindel kere või kaabin, millel on mõju ohutusele. X
3) Valesti paigaldatud. X
4) Kinnitus on halvenenud. X
5) Kinnitamata. X
6) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud. X
7) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud nii, et kogu masina X
stabiilsus on halvenenud.
8) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse vaatluse ja 1) Uks ei avane või ei sulgu. X
käitamisega. 2) Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna. X
3) Uks, uksehing või uksepost on halvenenud seisundis. X
4) Uks, uksehing või uksepost on kahjustunud, kinnitamata või puudu. X
5) Küljeluuk või kapott ei sulgu. X
T6.2.4. Põrand Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud seisukorras. X
2) Masinas ei ole ohutu viibida. X
3) Halvenenud seisukorras. X
T6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse vaatluse ja 1) Istme konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. X
käitamisega. 2) Kinnitamata. X
25
3) Istme reguleerimismehhanismid ei ole töökorras. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
T6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on halvenenud. X
2) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
3) Iste ei vasta nõuetele. X
4) Istmete asetus ei vasta nõutele. X
5) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
T6.2.7. Muud Kontrollitakse vaatluse ja 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale. X
juhtimisseadmed (nt käitamisega. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale ning masinat ei ole ohutu X
gaasipedaal) juhtida.
T6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Astme või platvormi kinnitus on halvenenud. X
2) Astme või platvormi kinnitus on kahjustunud. X
3) Aste või platvorm kinnitamata ja kasutamisel võib sõitja ennast vigastada. X
T6.2.9. Ei kohaldata
T6.2.10. Porikaitsmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Porikaitsesüsteem või selle kinnitus on halvenenud seisukorras. X
(poritiivad, -põlled, 2) Porikaitsesüsteem või selle osa on kahjustunud või korrodeerunud või X
porikaitsevarustus) kinnitamata või puudub.
3) Komponent on rattale liiga lähedal (pritsmekaitse) X
4) Komponent on rattale liiga lähedal (poritiivad,-põlled). X
5) Ei vasta valmistaja nõuetele. X
6) Turvis on liiga vähe kaetud. X
T6.2.11. Ei kohaldata
T6.2.12. Käepidemed ja Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata, kahjustunud või korrodeerunud. X
jalatoed
T7. MUU VARUSTUS
T7.1. Turvavööd/turvavööpandlad
T7.1.1. Turvavööde ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kinnituskoht on kahjustunud seisundis. X
nende pannalde käitamisega, kui on 2) Kinnituskoht on muutunud kasutuskõlbmatuks. X
kinnituste turvalisus paigaldatud/nõutav, 3) Kinnitamata. X
T7.1.2. Turvavööde ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kohustuslik turvavöö puudub. X
nende pannalde seisund käitamisega, kui on 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. X
paigaldatud/nõutav, 3) Turvavöö on kahjustunud. X
26
4) Turvavöö ei vasta nõuetele. X
5) Turvavöö pannal on kahjustunud või töökõlbmatu. X
6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud või töökõlbmatu. X
T7.1.3. Turvavöö Kontrollitakse vaatlusega, 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases X
leevendi kui on paigaldatud/nõutav. masinas.
T7.1.4. Turvavöö Kontrollitakse vaatlusega, 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases masinas. X
eelpingutid kui on paigaldatud/nõutav.
T7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse vaatlusega, 1) Turvapadi ilmselt puudub. X
kui on paigaldatud/nõutav. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X
T7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse vaatlusega, 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kui on paigaldatud/nõutav. 2) Rikkeindikaator ei sütti. X
T7.2. Tulekustuti Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. X
T7.3. Süüte- ja Kontrollitakse vaatlusega, 1) Kasutustõkis ei takista masina käitamist. X
kasutamistõkis kui on paigaldatud/nõutav. 2) Defektne. X
3) Kasutustõkise tahtmatu lukustumine või blokeerumine. X
T7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või ei ole komplektne. X
2) Ei vasta nõuetele X
T7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad. X
T7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad või on valede mõõtmetega. X
T7.7. Helisignaalseade Kontrollimine visuaalselt 1) Tõrgub. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu või puudub. X
3) Signaali lüliti tõrge. X
4) Helitugevus ei vasta nõuetele. X
5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X
T7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. X
käitamisega. 2) Puudub. X
3) Toimimine on halvenenud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Mõõdik ei ole piisavalt valgustatud. X
6) Valgustamata. X
T7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. X
2) Töökõlbmatu. X
3) Plommid on kahjustunud või puuduvad. X
4) Paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud. X
27
5) Ilmne rikkumine või manipuleerimine. X
6) Rehvide mõõdud või registreerimisnumber ei vasta sõidumeeriku X
kontrolli parameetritele.
7) Printer on töökõlbmatu või paber on otsas. X
T7.10. Ei kohaldata
T7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse vaatlusega 1) Töökõlbmatu. X
T7.12. Elektrooniline Kontrollitakse vaatlusega 1) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. X
stabiilsuskontroll (ESC) 2) Juhtmestik on kahjustunud. X
3) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X
4) Lüliti on kahjustunud või töökõlbmatu. X
5) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
T7.13 Ei kohaldata
T7.13.1 Ei kohaldata
T7.13.2 Ei kohaldata
T7.13.3 Ei kohaldata
T8. SAASTED
T8.1. Müra
T8.1.1. Subjektiivne hindamine 1) Seisumüratase ületab valmistaja lubatud taset. X
Müravähendussüsteem (välja arvatud juhul, kui 2) Mistahes osa kinnitamata, kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub, või X
ülevaataja arvates võib sobimatult muudetud või parandatud.
3) Mis tahes osa võib küljest ära kukkuda. X
müratase ületada piirnorme
– sel juhul tuleb teha
seisumüra katse, kasutades
müramõõdikut).
T8.2. Heitgaasid
T8.2.1. Ottomootori heitmed
T8.2.1.1. Heitgaaside Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt X
toksilisuse vähendamise puuduvad, defektsed sobimatult parandatud või muudetud.
seadmed 2) Heitgaaside pihkumine. X
T8.2.1.2. Heitgaasid Nähtava suitsu kontroll 1) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur). X
vaatlusega. 2) Mootor ei tööta valmistaja ettenähtud tühikäigupöörete vahemikus. X
28
T8.2.2. Diiselmootori heitmed
T8.2.2.1. Heitgaaside Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt X
toksilisuse vähendamise puuduvad, defektsed sobimatult parandatud või muudetud.
seadmed 2) Heitgaaside pihkumine. X
T8.2.2.2. Suitsusus Nähtava suitsu ja 1) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur). X
tahmaosakeste kontroll 2) Mootori pööretepiirik on töökõlbmatu. X
vaatlusega.
T8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused
T8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), mis võib avaldada kahjulikku mõju X
teistele liiklejatele või keskkonnale.
2) Leke, mis kujutab endast väga tõsist ohtu. X
3) Töövedelikuga märgumine X
1
VO – väheoluline rike või puudus
2
OV – oluline rike või puudus
3
EOV – ohtlik rike või puudus
29
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
18.07.2011. a määrus nr 77
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel
avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma sõiduki
osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses
sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka
sõiduki või selle osa käsitlemist (näiteks koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine) või
abinõu kasutamist (näiteks seebivesi, traathari, heebel), kui sõiduki või selle osa korrasolekus
ei saa ainult vaatlusega veenduda.
Sõiduki kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid sõiduki Eestis
registreerimisel või esmaregistreerimisel.
2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel
järgmistest mõistetest:
2.1. defektne – sõiduki osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni;
2.2. tõrge – sõiduki osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud
funktsiooni;
2.3. halvenenud – sõiduki osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud
sellele ettenähtud funktsioon;
2.4. kahjustunud – sõiduki osa või süsteem on kahjustunud sellisel määral (näiteks murdunud,
purunenud, deformeerinud, väändunud, mõranenud, pragunenud), et ei ole säilinud sõiduki osa
või süsteemi ettenähtud funktsioon või kui see takistab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;
2.5. kulumine – sõiduki osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud
valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse või kui see mõjutab teiste sõiduki ohutusega
seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;
2.6. töökõlbmatu – sõiduki osa või süsteem ei ole võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni
ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda sõidukit ohutult kasutada;
2.7. kinnitamata – sõiduki osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus,
mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on halvenenud või ühendused stoperdamata;
2.8. korrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu
on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus;
2.9. lekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle
seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks;
2.10. pihkumine – suruõhu või -gaasi kuuldav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine
vaakumseadmesse;
1
2.11. ei vasta nõuetele – sõiduk või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid
esmaregistreerimise ajal, või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika arengust tulenevalt pärast
esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad
järelpaigaldades vastama asjakohastele hilisematele õigusnormidele;
2.12. lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites.
3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu
ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud tabelis.
Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning
vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav osa, seade, sõlm Kontrollimise Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse
või varustus meetod kategooria
VO1 OV2 EOV3
0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE JA PARANDUSMEETMED
0.1. Registreerimismärgid Kontrollitakse 1) Registreerimismärk puudub või X
vaatlusega. kinnitamata.
2) Kiri puudub või on loetamatu. X
3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või X
registriandmetele.
4) Registreerimismärk või selle X
paigutus ei vasta nõuetele.
5) Paigaldatud on registreerimismärgi X
nähtavaid tunnuseid omavaid või
matkivaid märke.
6) Registreerimismärgi seisund on X
halvenenud (kulunud, muljutud, aga
loetav).
0.2. Valmistajatehase tähis Kontrollitakse 1) Puudub või seda ei ole võimalik X
(VIN-kood) / tehasetähis / vaatlusega. leida.
seerianumber 2) Loetamatu või ebatäielik. X
3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või X
registriandmetele.
4) Sõidukil on mitu erinevat X
VIN-koodi ja selle kohta puudub
registriandmetes märge.
0.3. Vastavus liiklusregistri Kontrollitakse 1) Sõiduk ei vasta liiklusregistri X
andmetele vaatluse ja andmetele.
dokumentide ning
liiklusregistri
andmete
võrdlemisega.
0.4. Parandusmeede Puudus määratakse 1) Sõidukil on rakendamata X
liiklusregistri parandusmeede.
andmete põhjal
automaatselt.
1. PIDURISÜSTEEM
1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine
2
1.1.1. Sõidupiduri pedaali / Kontrollitakse 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. X
käsipiduri hoova liikumine vaatlusega ja 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X
pidurisüsteemi
käitamisega.
Võimendiga
pidurisüsteemidega
sõidukeid tuleks
kontrollida
väljalülitatud
mootoriga.
1.1.2. Pedaali / käsipiduri Kontrollitakse 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. X
hoova seisund ja vaatlusega ja 2) Piduriseade ei vabane korralikult. X
pidurijuhtimisseadme pidurisüsteemi 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja X
käigutagavara käitamisega. see mõjutab oluliselt pidurdamist.
Võimendiga 4) Piduripedaali libisemisvastane osa X
pidurisüsteemidega puudub, on lahti või siledaks kulunud.
sõidukeid tuleks
kontrollida
väljalülitatud
mootoriga.
1.1.3. Vaakumpump või Kontrollitakse 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et X
kompressor ja mahutid vaatlusega võimaldada piduri rakendamist
tavapärase töörõhu vähemalt neli korda pärast
juures. hoiatusseadise rakendumist või kui
mõõtur näitab ohtu;
2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et X
võimaldada piduri rakendamist
vähemalt kaks korda pärast
hoiatusseadise rakendumist või kui
mõõtur näitab ohtu;
3) Ohutuks tööks vajaliku X
õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg
ei vasta nõuetele.
4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil X
on töökõlbmatu.
5) Pihkumine, mis tekitab X
märkimisväärset rõhulangust.
6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada X
võiv väline kahjustus.
1.1.4. Alarõhu Toimimise kontroll. 1) Mõõtur või märgulamp on defektne X
hoiatusmärgulamp või mõõtur või töökõlbmatu.
2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks X
teha.
1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse 1) Käepide on kahjustunud või X
vaatlusega kulunud.
pidurisüsteemi 2) Käepide või kraan on kinnitamata. X
käitamisel. 3) Ühendus on lahti või pihkub. X
4) Mitterahuldav toimimine. X
1.1.6. Seisupidur, pidurihoob, Kontrollitakse 1) Pidur ei lukustu. X
piduri lukustus, vaatlusega 2) Hoovaliigend või X
elektromehaaniline seisupidur pidurisüsteemi lukustusmehhanism on kulunud.
käitamisel. 3) Hoovaliigend või X
lukustusmehhanism on ülemäära
kulunud.
3
4) Hoova liigne liikumine, mis viitab X
ebaõigele reguleerimisele.
5) Tööseade on kahjustunud, X
töökõlbmatu või puudub.
6) Mitterahuldav toimimine, X
hoiatusmärgulamp näitab riket.
1.1.7. Piduriklapid/ventiilid Kontrollitakse 1) Kahjustunud või pihkub. X
(sõidupidurikraanid, vaatlusega 2) Puudub või töökõlbmatu. X
rõhualandajad, regulaatorid) pidurisüsteemi 3) Kinnitamata või valesti X
käitamisel. paigaldatud.
4) Lekib. X
5) Kompressorist tuleb liigselt õli. X
1.1.8. Haagisepidurite Kõigi pukseeriva 1) Eralduskraan või ühendusotsak on X
ühendused (elektrilised ja veoki ja haagise defektne.
pneumaatilised) pidurisüsteemide 2) Eralduskraan või ühendusotsak on X
ühenduste kahjustunud.
lahtivõtmine ja 3) Eralduskraan või ühendusotsak ei X
uuesti ühendamine. vasta nõuetele, see on valesti
paigaldatud või kinnitamata.
4) Eralduskraan või ühendusotsak ei X
vasta nõuetele, see on valesti
paigaldatud või kinnitamata ja see
mõjutab oluliselt pidurdamist.
5) Pihkub. X
6) Ühendused on töökõlbmatud. X
7) Ühendused on töökõlbmatud ja see X
mõjutab oluliselt pidurdamist.
1.1.9. Energiavaru survepaak, Kontrollitakse 1) Paak on halvenenud seisukorras või X
suruõhupaak vaatlusega. pindmiselt korrodeerunud.
2) Paak on kahjustunud, X
korrodeerunud või pihkub.
3) Paak on kinnitamata või valesti X
paigaldatud.
4) Kondensaadi klapp on defektne. X
5) Kondensaadi klapp on X
töökõlbmatu.
1.1.10. Pidurivõimendi, Kontrollitakse 1) Defektne või kinnitamata. X
peasilinder vaatlusega 2) Töökõlbmatu või lekib. X
pidurisüsteemi 3) Pidurivedeliku tase on alla X
käitamisel. miinimumi.
4) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla X
miinimumi.
5) Pidurivedeliku tase ei ole enam X
nähtav.
6) Puudub peasilindri paagi kork. X
7) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp X
põleb (vedeliku tase on normis) või on
defektne.
1.1.11. Jäigad piduritorud Kontrollitakse 1) Ilmne purunemise või murdumise X
vaatlusega oht.
pidurisüsteemi 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad. X
käitamisel. 3) Torud või ühenduskohad lekivad. X
4) Torud on kahjustunud või X
korrodeerunud.
4
5) Torud on oluliselt kahjustunud või X
korrodeerunud.
6) Torud on valesti paigaldatud. X
7) Torud on valesti paigaldatud ja X
need võivad viga saada.
1.1.12. Elastsed Kontrollitakse 1) Ilmne purunemise või murdumise X
pidurivoolikud vaatlusega oht.
pidurisüsteemi 2) Väändunud või liiga lühikesed. X
käitamisel. 3) Kahjustunud, hõõrdunud või X
poorsed.
4) Voolikud või ühenduskohad X
pihkuvad.
5) Voolikud või ühenduskohad X
lekivad.
6) Paisuvad rõhu all. X
1.1.13. Piduri hõõrdkatted ja Kontrollitakse 1) Kulunud. X
piduriklotsid vaatlusega. 2) Määrdunud (õli vms). X
3) Valesti paigaldatud või puudub. X
1.1.14. Piduritrumlid, Kontrollitakse 1) Kulunud või halvenenud. X
pidurikettad vaatlusega. 2) Kinnitamata või kahjustunud. X
3) Määrdunud (õli vms). X
4) Puuduvad. X
1.1.15. Piduritrossid, -vardad, Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
-hoovastik vaatlusega 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
pidurisüsteemi 3) Oluliselt kahjustunud või X
käitamisel. korrodeerunud.
4) Kinnitamata. X
5) Valesti paigaldatud või reguleeritud X
või sõlmes.
1.1.16. Töösilindrid (sh Kontrollitakse 1) Kahjustunud või korrodeerunud. X
vedruakud või hüdraulilised vaatlusega 2) Oluliselt kahjustunud või X
silindrid) ja pidurisadul pidurisüsteemi korrodeerunud.
käitamisel. 3) Lekib. X
4) Kinnitamata või valesti X
paigaldatud.
5) Kinnitamata või valesti paigaldatud X
ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.
6) Survekolvi või -membraani X
ebapiisav või ülemäärane vabakäik.
7) Tolmukaitse on halvenenud X
seisukorras.
8) Tolmukaitse puudub või on X
kahjustunud.
1.1.17. Pidurdusjõu regulaator Kontrollitakse 1) Kinnitamata või kahjustunud. X
vaatlusega 2) Valesti paigaldatud või X
pidurisüsteemi reguleeritud.
käitamisel. 3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). X
4) Töökõlbmatu või puudub. X
5) Andmesilt puudub, andmed on X
loetamatud või ei vasta nõuetele.
1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse 1) Kulunud või kahjustunud. X
vaatlusega. 2) Kompensaator on töökõlbmatu. X
3) Valesti paigaldatud, reguleeritud X
või asendatud.
5
1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse 1) Kinnitamata. X
vaatlusega. 2) Kinnitamata ja see mõjutab X
oluliselt pidurdamist.
3) Süsteem on ilmselt defektne või X
puudub.
1.1.20. Haagisepidurite Pukseeriva veoki ja 1) Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu X
automaatne rakendumine haagise piduri- haagisepidur automaatselt.
süsteemide
ühenduste lahti
võtmine.
1.1.21. Kogu pidurisüsteem Kontrollitakse 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks X
vaatlusega. külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on
väliselt kahjustunud või
korrodeerunud.
2) Muud süsteemi seadmed (näiteks X
külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on
väliselt oluliselt kahjustunud või
korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
3) Pihkumine või külmumisvastase X
aine leke.
4) Pihkumine või külmumisvastase X
aine leke ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
5) Mistahes komponent on X
kinnitamata või valesti paigaldatud.
6) Mistahes komponenti on sobimatult X
parandatud või muudetud.
7) Mistahes komponenti on sobimatult X
parandatud või muudetud ja see
mõjutab oluliselt pidurdamist.
1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse 1) Ühendused puuduvad. X
vaatlusega. 2) Ühendused on kahjustunud. X
3) Ühendused on kasutuskõlbmatud X
või pihkuvad.
1.1.23. Pealejooksupidur Kontrollitakse 1) Kahjustunud või töökõlbmatu. X
vaatlusega
pidurisüsteemi
käitamisel.
1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud X
staatilise katsetamise on ebapiisav.
seadmel, või kui see 2) Ühe või enama ratta pidur on X
ei ole võimalik, siis töökõlbmatu.
teekatsetuse ajal. 3) Ühe ratta pidurdusjõud erineb X
rohkem kui 30% sama telje teise ratta
maksimaalsest mõõdetud
pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale.
4) Esimese juhttelje ratta X
pidurdusjõud erineb rohkem kui 50%
sama telje teise ratta maksimaalsest
mõõdetud pidurdusjõust.
6
5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
(blokeerumine).
6) Mõne ratta pidur rakendub liiga X
vara või hilja.
7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud X
kõigub ülemääraselt.
1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on nõutust X
staatilise katsetamise väiksem.
seadmel, või kui 2) Pidurdustõhusus on nõutust poole X
seda ei saa tehnilistel väiksem.
põhjustel kasutada,
siis teekatsetusel,
kasutades
pidurdusaeglustuse
mõõturit.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha
kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)
1.3.1. Toimimine Kui pidurisüsteem 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud X
on sõidupiduri- on ebapiisav.
süsteemist eraldatud, 2) Ühe või enama ratta pidur on X
kasutatakse punktis töökõlbmatu.
1.2.1 osutatud 3) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
meetodit. (blokeerumine).
1.3.2. Tõhusus Kui pidurisüsteem 1) Pidurdusjõud on väiksem kui 50% X
on sõidupiduri- punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri
süsteemist eraldatud, pidurdustõhususest.
kasutatakse punktis 2) Vähem kui 50% punktis 1 X
1.2.2 osutatud nimetatud väärtustest.
meetodit.
1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe ratta pidurdusjõud erineb X
staatilise katsetamise rohkem kui 70% sama telje teise ratta
seadmel, või kui see maksimaalsest mõõdetud
ei ole võimalik, siis pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
teekatsetuse ajal. sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale.
2) Ühe või enama ratta pidur on X
töökõlbmatu.
1.4.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on ebapiisav. X
staatilise katsetamise
seadmel, või kui
seda ei saa tehnilistel
põhjustel kasutada,
siis teekatsetusel,
kasutades
pidurdusaeglustuse
mõõturit. Kui
sõiduki tehniliste
omaduste tõttu ei saa
seisupiduri tõhusust
mõõta pidurite
7
staatilise katsetamise
seadmel või teekatsel
aeglustusmõõturiga,
siis kontrollitakse
seisupiduri
rakendumist.
1.5. Aeglustisüsteemi Kontrollitakse 1) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
toimimine vaatlusega ning (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).
võimaluse korral 2) Töökõlbmatu. X
süsteemi toimimise
testimisega.
1.6. Blokeerumatu Kontrollitakse 1) Märgutuli on defektne. X
pidurisüsteem (ABS) vaatlusega ja 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. X
märgutule 3) Ratta pöörlemissagedusandurid X
kontrolliga. puuduvad või on kahjustunud.
4) Juhtmestik on kahjustunud. X
5) Muud osad puuduvad või on X
kahjustunud.
1.7. Elektromehaanilne Kontrollitakse 1) Märgutuli on defektne. X
pidurisüsteem (EBS) vaatlusega ja 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. X
märgutule 3) Vedava sõiduki ja haagise vaheline X
kontrolliga. ühenduskaabel ei ühildu või puudub.
1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse 1) Pidurivedelik on saastunud või X
vaatlusega. settinud.
2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X
2. JUHTIMISSEADE
2.1. Mehaaniline seisund
2.1.1. Roolimehhanismi Sõiduki kontroll 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. X
(roolikarp, roolireduktor, vaatlusega kanalil 2) Kahjustunud või kulunud. X
roolilatt) seisund või tõstukil. Sõiduki 3) Oluliselt kahjustunud või kulunud X
rattad on õhus või ja sõidukit ei ole võimalik ohutult
pöördplatvormidel, juhtida.
tehakse roolirattaga 4) Lekib. X
täispööre. 5) Puudub ohutu roolimehhanism. X
Roolimehhanismi 6) Sobimatu parandamine või X
toimimise kontroll muutmine.
vaatlusega. 7) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu ei ole võimalik
sõidukit ohutult juhtida.
2.1.2. Roolimehhanismi Sõiduki kontroll 1) Kinnitamata. X
(roolikarp, roolireduktor, vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata ja üle 50% kinnitustest X
roolilatt) kinnitus või tõstukil. lahti.
Ratastega 3) Kinnituskohad on kahjustunud. X
maapinnale toetuval 4) Korpus on kahjustunud. X
sõidukil keeratakse
rooliratast/juhtrauda
päripäeva ja
vastupäeva.
2.1.3. Roolihoovastiku Sõiduki kontroll 1) Liigend on kulunud. X
seisund vaatlusega kanalil 2) Liigend on kulunud ja võib X
või tõstukil. muutuda töökõlbmatuks.
Ratastega 3) Kahjustunud või kinnitamata. X
8
maapinnale toetuval 4) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, X
sõidukil loksutatakse deformeerunud vms) ja sõidukit ei ole
rooliratast päripäeva võimalik ohutult juhtida.
ja vastupäeva. 5) Sobimatu parandamine või X
Roolihoovastiku muutmine.
komponentide 6) Sobimatu parandamise või X
võimaliku kulumise muutmise tõttu ei ole võimalik
ja mõranemise ning sõidukit ohutult juhtida.
nende turvalisuse 7) Tolmukaitse on halvenenud X
kontroll vaatlusega. seisukorras.
8) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
2.1.4. Roolihoovastiku Sõiduki kontroll 1) Roolihoovastik käib vastu kere. X
toimimine vaatlusega kanalil 2) Pöördepiirikud reguleerimata või X
või tõstukil. puuduvad.
Ratastega
maapinnale toetuval
ja töötava mootoriga
(roolivõimendi)
sõidukil tehakse
roolirattaga
täispööre.
Hoovastiku
liikumise kontroll
vaatlusega.
2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil 1) Lekib. X
kontrollitakse lekete 2) Töövedelikku ei ole piisavalt. X
esinemist ja 3) Töövedelikku on X
hüdraulikavedeliku miinimumtasemest vähem kui 50%.
taset paagis (kui see 4) Töökõlbmatu. X
on nähtav). 5) Töökõlbmatu ja sõidukit ei ole X
Maapinnale võimalik ohutult juhtida.
toetuvate rataste ja 6) Voolikud või torud või nende X
töötava mootoriga ühendused on kahjustunud.
sõidukil 7) Roolivõimendi rihm on lõtv, X
kontrollitakse kulunud või purunenud.
võimendiga
roolimehhanismi
töötamist.
2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud
2.2.1. Rooliratta/juhtraua Maapinnale 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. X
seisund toetuvate ratastega 2) Kinnitamata. X
sõidukil loksutatakse 3) Lahtituleku oht. X
rooliratast 4) Kahjustunud. X
roolisamba suhtes 5) Reguleerimismehhanism on X
täisnurga all küljelt töökõlbmatu.
küljele ning 6) Sobimatu parandamine või X
rakendatakse kerget muutmine või asendamine.
survet.
2.2.2. Roolisammas/roolikann Sõiduki kontroll 1) Laagrid või puksid kulunud. X
ja roolisamba külge vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
kinnitatavad hoovad/kangid või tõstukil. 3) Sobimatu parandamine või X
Ratastele toetuval muutmine.
sõidukil lükatakse ja 4) Rooliamort on kahjustunud. X
9
tõmmatakse
rooliratast
roolisamba suhtes
üles-alla,
rooliratast/juhtrauda
lükatakse roolisamba
suhtes täisnurga all
eri suundades.
2.3. Rooliratta vabakäik Sõiduki kontroll 1) Ülemäärane rooliratta vabakäik. X
vaatlusega kanalil 2) Ülemäärane rooliratta vabakäik ja X
või tõstukil. sõidukit ei ole võimalik ohutult
Ratastele toetuval juhtida.
sõidukil keeratakse
rooliratast kergelt
päripäeva ja
vastupäeva, ilma et
rattad liiguks,
kusjuures rattad on
otseasendis ja
roolivõimendiga
sõidukitel mootor
töötab. Vabakäiku
kontrollitakse
vaatlusega.
2.4. Haagise esitelje Kontrollitakse 1) Kahjustunud. X
pöördering vaatlusega. 2) Oluliselt kahjustunud (nt X
pragunenud).
3) Ülemäärane lõtk. X
4) Ülemäärane lõtk, mille tõttu ei ole X
võimalik sõidukit ohutult ja otse
juhtida.
5) Kinnitamata. X
6) Üle 50% kinnitustest lahti. X
2.5. Elektrooniline Kontrollitakse 1) EPS-märgutuli näitab süsteemi X
roolivõimendi (EPS) vaatlusega märgutule riket.
süttimist. 2) Märgutuli on defektne. X
3. NÄHTAVUS
3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva 1) Takistused juhi vaateväljas, mis X
vaatevälja kontroll mõjutavad oluliselt nähtavust
vaatlusega. ettepoole ja külgedele.
2) Otsene takistus juhi vaateväljas või X
välimised tahavaatepeeglid ei ole
nähtavad.
3) Päikesesirm on halvenenud X
seisukorras.
4) Päikesesirm on kahjustunud või X
puudub.
3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse 1) Mõranenud või tuhmunud või X
vaatlusega ja halvenenud seisukorras.
vajadusel klaaside 2) Liikluse jälgimist raskendavad X
läbipaistvuse kahjustused või tahavaatepeeglid ei
mõõtjaga. ole nähtavad.
10
3) Nähtavus läbi tuuleklaasi X
klaasipuhastite ala on väga halb.
4) Juhiistme seljatoest ettepoole X
jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta
nõuetele.
5) Klaas ei vasta nõuetele. X
3.3. Tahavaatepeeglid Kontrollitakse 1) Puudub. X
või -seadmed vaatlusega. 2) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
3) Halvenenud seisukorras. X
4) Kahjustunud või töökõlbmatu. X
5) Kinnitamata. X
6) Ei vasta nõuetele. X
3.4. Tuuleklaasipuhastid Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
vaatlusega ja 2) Kulunud. X
käitamisega. 3) Töökõlbmatu või puudub. X
3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse 1) Pesuvedelik puudub. X
proovilülitamisega. 2) Veejuga valesti reguleeritud. X
3) Töökõlbmatu. X
3.6. Tuuleklaasi soojendi Kontrollitakse 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X
proovilülitamisega.
3.7. Aknaklaasi tõstukid Kontrollitakse 1) Tõstukiga ei ole võimalik akent X
käitamise või avada või sulgeda.
proovilülitamisega. 2) Tõstukiga ei ole võimalik juhiakent X
avada või sulgeda.
4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
4.1. Lähi- ja kaugtulelaternad
4.1.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal X
vaatlusega ja on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed
proovilülitamisega. või puudu.
2) Lähitulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed või puudu).
3) Kaugtulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed), kuid
minimaalselt ette nähtud arv
kaugtulelaternaid on töökorras.
4) Kaugtulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
5) Laterna seisukord on halvenenud. X
6) Latern on kahjustunud. X
7) Latern on kinnitamata. X
4.1.2. Lähitulelaternate Kontrollitakse 1) Reguleerimata – valgusvihu X
reguleeritus esilaternate langemisnurk üle tootja ettenähtud
reguleerituse langemisnurga.
kontrollimise 2) Reguleerimata – valgusvihu X
seadmega. langemisnurk alla tootja ettenähtud
langemisnurga.
11
3) Valgusallikas on valesti laternasse X
paigaldatud.
4) Valgusvihu projektsioon on vale X
kujuga.
4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Samaaegselt sisselülitatavate X
proovilülitamisega. laternate arv ületab lubatud arvu.
3) Samaaegselt sisselülitatavate X
kaugtulede valgustugevuse
kontrollarvude summa ületab 100.
4) Laternad ei sütti või ei kustu X
üheaegselt.
5) Lüliti tõrge. X
4.1.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Mistahes ese vähendab laterna X
valgustugevust.
4.1.5. Lähitulelaternate Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu või puudub. X
reguleerimisseadmed vaatlusega, 2) Üle 2000 lm valgusvooga X
proovilülitamisega. gaaslahenduslambiga laterna
valgusvihu reguleerimine ei toimu
automaatselt.
4.1.6. Laterna hajutiklaasi Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu või puudub. X
puhasti vaatlusega, 2) Üle 2000 lm valgusvooga X
proovilülitamisega. gaaslahenduslambiga laterna
hajutiklaasi puhasti on töökõlbmatu
või puudub.
4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad
4.2.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Päevatulelaterna valgusallikas on X
vaatlusega, defektne või puudub (mitmest
proovilülitamisega. päevatule valgusallikast koosneval
laternal on kuni 1/3 valgusallikatest
defektsed).
2) Päevatulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (latern koosneb
üksikust päevatule valgusallikast või
mitmest päevatule valgusallikast
koosneval laternal on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
3) Ääretule valgusallikas on defektne X
või puudub (mitmest ääretule
valgusallikast koosneval laternal on
üle 1/3 valgusallikatest defektsed).
4) Kuni 2 ääretulelaternaga sõidukil X
on kõik eesmised või tagumised
ääretule valgusallikad defektsed või
puudu.
5) Rohkem kui 2 ääretulelaternaga X
sõidukil on ühel poolel eesmised või
tagumised ääretule valgusallikad
defektsed või puudu.
12
6) Kohustuslike X
küljeääretulelaternatega sõidukil on
kõik ühe poole ääretule valgusallikad
defektsed või puudu.
7) Laterna seisukord on halvenenud. X
8) Latern on kahjustunud. X
9) Latern on kinnitamata. X
10) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.2.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.3. Piduritulelaternad
4.3.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest piduritule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
piduritule valgusallikast või mitmest
piduritule valgusallikast koosneval
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Ükski piduritulelatern ei põle. X
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.3.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Laterna valgustugevus ei vasta X
nõuetele.
6) Laterna valgustugevus on oluliselt X
vähenenud.
4.4. Suuna- ja ohutulelaternad
4.4.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest suunatule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
suunatule valgusallikast või mitmest
suunatule valgusallikast koosneval
13
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.4.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valguse värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X
vaatlusega,
proovilülitamisega.
4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad
4.5.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest udutule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
udutule valgusallikast või mitmest
udutule valgusallikast koosneval
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.5.2. Eesmiste Kontrollitakse 1) Reguleerimata – valgusvihk näitab X
udutulelaternate reguleeritus esilaternate liiga alla.
reguleerituse 2) Reguleerimata – valgusvihk näitab X
kontrollimise üles.
seadmega. 3) Valgusallikas on valesti laternasse X
paigaldatud.
4) Valgusvihu projektsioon on vale X
kujuga.
4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.5.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.6. Tagurdustulelaternad
4.6.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (latern koosneb mitmest
proovilülitamisega. tagurdustule valgusallikast; LED-
14
valgusallika puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
tagurdustule valgusallikast; LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.6.2. Lülitid Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Tagurdustule võib sisse lülitada X
proovilülitamisega. siis, kui tagasikäik ei ole sisse
lülitatud.
4.6.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern
4.7.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Latern heidab otsevalgust taha. X
vaatlusega, 2) Registreerimismärk on osaliselt X
proovilülitamisega. valgustamata.
3) Registreerimismärk on täielikult X
valgustamata.
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.7.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tunnusmärgid
4.8.1. Seisund Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või puudub. X
3) Kinnitamata. X
4) Küljest ära kukkumise oht. X
4.8.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Paigutus ei vasta nõuetele. X
vaatlusega. 2) Ei vasta nõuetele. X
3) Peegeldab ette punast või taha X
valget värvust.
4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled
4.9.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Märgulamp on töökõlbmatu või X
vaatlusega, puudub.
proovilülitamisega. 2) Kaugtulede või tagumise X
udulaterna märgulamp on
töökõlbmatu või puudub.
15
4.9.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Ei vasta nõuetele. X
vaatlusega,
proovilülitamisega.
4.10. Veduki ja haagise Kontrollitakse 1) Pistikupesa kinnitus on X
ühendusjuhtmed vaatlusega. halvenenud.
2) Pistikupesa on kinnitamata. X
3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. X
4) Lühise tekkimise oht. X
5) Ühendused on töökõlbmatud. X
4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse 1) Juhtmestik või selle kinnitus on X
vaatlusega. halvenenud seisukorras või ei ole
õigesti kaitstud.
2) Juhtmestik on kahjustunud, X
kinnitamata, võib lahti tulla või
puutub vastu teravaid servi või on
lühise oht.
3) Juhtmestik on oluliselt X
kahjustunud, võib kokku puutuda
kuumade või pöörlevate osadega või
maapinnaga, ühendused lahti (piduri-
või roolisüsteemi vastavad osad) või
ilmne tule- või sädelusoht.
4.12. Muud laternad, Kontrollitakse 1) Ei vasta nõuetele. X
valgustusseadmed ja helkurid vaatlusega, 2) Peegeldab ette punast või taha X
proovilülitamisega. valget valgust.
3) Töökõlbmatu. X
4) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
5) Kinnitamata. X
6) Küljest ära kukkumise oht. X
7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit X
või märgutuld või tunnusmärke.
8) Märgulamp on töökõlbmatu või X
puudub.
4.13. Aku Kontrollitakse 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega. 2) Kinnitamata. X
3) Akust lekib ohtlikke aineid. X
4) Aku lüliti on defektne. X
5) Kaitsmed on defektsed. X
6) Sobimatu ventilatsioon. X
5. VEERMIK JA VEDRUSTUS
5.1. Teljed
5.1.1. Teljed Sõiduki kontroll 1) Telg on kahjustunud. X
vaatlusega ja 2) Telg on kinnitamata. X
lõtkutestriga kanalil 3) Liikumine raami või kere suhtes X
või tõstukil, ülemäära suur.
vajadusel kasutada 4) Sobimatu parandamine või X
heeblit. muutmine.
5) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu on sõiduki stabiilsus
halvenenud või on telg liiga lähedal
muudele sõidukiosadele või
maapinnale.
16
5.1.2. Käändmik Sõiduki kontroll 1) Käändmik on kahjustunud. X
vaatlusega ja 2) Käändteljepolt või kuulliigend või X
lõtkutestriga kanalil puksid on kulunud.
või tõstukil. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on X
Kõigile ratastele kulunud ning võib lahti tulla ja see
rakendatakse mõjutab sõiduki suunastabiilsust.
vertikaal- või 4) Kinnitamata. X
külgjõudu ning 5) Kinnitamata ja võib lahti tulla. X
kontrollitakse
liikumise ulatust
teljetala ja
käändmiku vahel.
5.1.3. Rattalaagrid Sõiduki kontroll 1) Lõtk rattalaagrites. X
vaatlusega kanalil 2) Rattalaagri purunemise oht. X
või tõstukil. 3) Rattalaagrid poovad. X
Kasutada lõtkutestrit 4) Rattalaagrid on kinni kiilunud. X
või tõsta ratas maast
lahti. Lõtkutestrile
paigutatud või maast
lahti tõstetud ratast
loksutatakse või
rakendatakse rattale
külgjõudu ja
kontrollitakse, kui
suures osas liigub
ratas käändmiku
suhtes.
5.2. Veljed ja rehvid
5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse 1) Rattamutrid või -poldid puuduvad X
vaatlusega. või on kinnitamata.
2) Rohkem kui 25% rattamutritest või X
-poltidest puuduvad või on
kinnitamata.
3) Rumm on kulunud või X
kahjustunud.
4) Rumm on kahjustunud sellisel X
viisil, et ratast ei saa ohutult kinnitada.
5.2.2. Veljed Sõiduki kontroll 1) Velg on kulunud (kinnituspoldiava X
vaatlusega kanalil või rummuava).
või tõstukil. Kõikide 2) Velg on kulunud ja see mõjutab X
velgede kontroll rehvi püsivust veljel või rummul.
vaatlusega mõlemast 3) Rehvi lukustusrõngas on X
küljest. kinnitamata.
4) Rehvi lukustusrõngas võib küljest X
ära kukkuda.
5) Velg on kahjustunud. X
6) Velje suurus või tüüp ei vasta X
nõuetele ning mõjutab liiklusohutust.
7) Velje kinnituspoldi- või X
mutrikatted puuduvad.
8) Velje kinnituseks kasutatakse selle X
tüübile mittevastavaid kinnituspolte
või -mutreid.
17
5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, X
vaatlusega, kas siis koormustaluvus, tüübikinnitusmärk
pöörates maapinnalt või kiiruskategooria ei vasta nõuetele
üles tõstetud ratast ning mõjutab liiklusohutust.
koos või sõites 2) Rehv puutub kokku sõiduki X
sõidukiga edasi ja liikumatute osadega, mis halvendab
tagasi, kontrollides ohutut juhtimist.
rehvi 3) Samal teljel asuvate rataste või X
kulumisindikaatorit topeltrataste rehvid on erinevate
või vajadusel mõõtmetega.
kasutades 4) Samal teljel asuvad rehvid on X
mõõtevahendit. erineva konstruktsiooniga (nt radiaal-
/diagonaalrehvid).
5) Mistahes kahjustus rehvis. X
6) Koort on nähtav või katki. X
7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta X
nõuetele.
8) Vähem kui 80% nõutavast mustri X
jääksügavusest.
9) Rehv puutub kokku sõiduki muude X
liikumatute osadega, ei mõjuta ohutut
juhtimist.
10) Rehv ei vasta nõuetele. X
11) Koordi kaitsekiht on kahjustunud. X
12) Rehvirõhu kontrollsüsteemi X
talitluses esineb tõrge.
13) Rehvirõhu kontrollsüsteem on X
töökõlbmatu.
5.3. Vedrustus
5.3.1. Vedrud ja stabilisaator Sõiduki kontroll 1) Vedru kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Vedru on kinnitamata. X
või tõstukil ja 3) Keerdvedru või lisavedruleht on X
lõtkutestriga. kahjustunud.
4) Vedru pealeht on kahjustunud. X
5) Keerdvedru või lisavedruleht X
puudub.
6) Vedru pealeht puudub. X
7) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
8) Stabilisaatori puksil või X
kuulliigendis esineb lõtkusid.
9) Stabilisaator kahjustunud, X
kinnitamata või puudub.
5.3.2. Amortisaatorid Sõiduki kontroll 1) Amortisaatori kinnitus on X
vaatlusega kanalil halvenenud.
või tõstukil. 2) Amortisaator kinnitamata või X
puudub.
3) Amortisaatorist on õli lekkinud või X
töökõlbmatu.
4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid X
on kahjustunud, kinnitamata või
puuduvad.
5.3.3. Torsioonvedru, Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
reaktiivvardad, õõtshargid vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata või puudub. X
ja -hoovad 3) Kahjustunud või korrodeerunud. X
18
või tõstukil ja 4) Töökõlbmatu. X
lõtkutestriga. 5) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6) Liigub vastu teisi sõiduki osi. X
5.3.4. Vedrustuse liigendid Sõiduki kontroll 1) Puksi seisukord on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Puks puudub või on kulunud. X
või tõstukil ja 3) Kuulliigendis on lõtk. X
lõtkutestriga. 4) Kuulliigend võib lahti tulla. X
5) Tolmukaitse seisukord on X
halvenenud.
6) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse 1) Süsteem on töökõlbmatu. X
vaatlusega, 2) Mistahes komponent on X
kuulamisega ja kahjustunud.
vajadusel 3) Sobimatu parandamine või X
seebiveega. muutmine.
4) Pihkub. X
6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD
6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad
6.1.1. Üldine seisund Sõiduki kontroll 1) Konstruktsiooni kandevelement on X
vaatlusega kanalil kahjustunud.
või tõstukil. 2) Konstruktsiooni kandevelement on X
kahjustunud ja ilmne purunemise oht.
3) Kinnituskohad raamil või kerel on X
kahjustunud.
4) Kinnituskohad raamil või kerel on X
lahti tulnud või kinnitamata.
5) Konstruktsiooni kandevelement on X
korrodeerunud.
6) Konstruktsiooni kandevelement on X
korrodeerunud ja ilmne purunemise
oht.
7) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.2. Väljalasketorud ja Sõiduki kontroll 1) Heitgaasisüsteemi osade kinnitus X
summutid vaatlusega kanalil on halvenenud.
või tõstukil. 2) Heitgaasisüsteemi osad on X
kinnitamata.
3) Heitgaasisüsteem pihkub. X
4) Heitgaasid tungivad kabiini või X
sõitjateruumi ja see kujutab ohtu
reisijate tervisele.
5) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.3. Kütusepaak ja -torud Sõiduki kontroll 1) Paagi või torude kinnitus on X
(sh kütteaine paak ja torud) vaatlusega kanalil halvenenud.
või tõstukil. 2) Paagi või torude kinnitustest lahti X
LPG-, CNG- ja tuleku oht, mis võib tekitada
LNG- süsteemi võimaliku tuleohu.
kontrollimiseks 3) Kütuse leke, täiteava kork puudub X
kasutatakse lisaks või laseb läbi.
19
vaatlusele ka 4) Tuleoht: kütuseleke või valesti X
lekketuvastusseadet. varjestatud kütusepaak.
5) Kütusetorud või -voolikud on X
halvenenud seisukorras.
6) Kütusetorud või -voolikud on X
kahjustunud.
7) LPG-, CNG-, LNG- või X
vesinikusüsteem ei vasta nõuetele.
8) Kütusepaak või selle paigutus ei X
vasta nõuetele.
9) LPG, CNG või LNG leke rohkem, X
kui 200 ppm-i
6.1.4. Kaitserauad, Kontrollitakse 1) Kahjustunud. X
allasõidutõkked, vaatlusega. 2) Kinnitus on halvenenud. X
esikaitsesüsteemid 3) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. X
4) Ei vasta nõuetele. X
5) Paigutus ei vasta nõuetele. X
6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse 1) Seisukord on halvenenud. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või kinnitamata. X
3) Varuratas ei ole kandurile X
turvaliselt kinnitatud.
4) Varuratta või kanduri küljest ära X
kukkumise oht.
6.1.6. Haakeseadmed ja Võimaliku kulumise 1) Haakeseade on kahjustunud. X
pukseerimisseadised ja nõuetekohase 2) Haakeseade on kahjustunud X
talitluse visuaalne (autorong).
kontroll, pöörates 3) Haakeseade on kulunud. X
erilist tähelepanu 4) Haakeseade on kulunud ja lõtk X
kõikidele veduki ja haagise haakeseadmete
paigaldatud vahel ületab piirväärtust.
ohutusseadistele, 5) Kinnitus on halvenenud. X
ja/või mõõturi 6) Kinnituskoht on kahjustunud. X
kasutamine. 7) Kinnitamata. X
8) Mis tahes ohutusseadis puudub või X
on töökõlbmatu.
9) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.7. Jõuülekanne Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
või tõstukil ja 3) Püsikiirus- või kardaanliigend on X
käitamisega. kulunud.
4) Püsikiirus- või kardaanliigendi X
purunemise või lahtituleku oht.
5) Elastsed liigendid on kahjustunud. X
6) Elastsed liigendid on oluliselt X
kahjustunud ja võivad lahti tulla.
7) Veovõll on kahjustunud. X
8) Laagripukk on kahjustunud või X
töökõlbmatu.
9) Laagripuki purunemise või lahti X
tuleku oht.
10) Tolmukaitse on halvenenud X
seisukorras.
11) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
20
12) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
13) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. X
14) Kett või rihm ei ole pingutatud. X
15) Kett või rihm on kulunud. X
16) Hammas- ja rihmaratas on X
kulunud või kahjustunud.
6.1.8. Mootori kinnitused Kontrollitakse 1) Kinnitus on halvenenud seisundis. X
vaatlusega. 2) Kinnitus on kahjustunud. X
3) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
4) Kinnitused on lahti tulnud või X
mõranenud.
6.1.9. Mootor Kontrollitakse 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi X
vaatlusega. või jõuallika muutmine.
2) Mootor kuumeneb üle. X
3) Mootor ei tööta ühtlaselt. X
6.1.10. Elektrisõiduki Kontrollitakse 1) Laadimispistik on halvenenud X
laadimine vaatlusega. seisukorras.
2) Laadimispistik on selliselt X
kahjustunud, et see võib kujutada ohtu
tervisele.
6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus
6.2.1. Seisund Kontrollitakse 1) Terav, väljaulatuv või haakuv osa, X
vaatlusega. millega kokkupuude võib põhjustada
vigastusi.
2) Kattepaneeli või -detaili küljest X
ärakukkumise oht.
3) Kahjustuse tõttu on kogu X
konstruktsiooni stabiilsus halvenenud.
4) Heitgaasid või mootorisuits X
pääsevad kabiini või sõitjateruumi.
5) Kabiini või sõitjateruumi pääsevad X
heitgaasid või mootorisuits kujutavad
ohtu reisijate tervisele.
6) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
7) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu on tekkinud oht
reisijate või liiklejate tervisele.
8) Kasutatakse alarmsõiduki X
värviskeemi ja eritunnuseid, kuigi
selleks puudub luba.
9) Alarmsõidukil ei vasta värviskeem X
või eritunnused nõuetele.
6.2.2. Paigaldus Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
või tõstukil. 3) Valesti paigaldatud. X
4) Kinnituskohad on korrodeerunud X
või kahjustunud.
5) Kinnituskohad on korrodeerunud X
või kahjustunud nii, et kogu sõiduki
stabiilsus on halvenenud.
21
6) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse 1) Uks ei avane või ei sulgu X
vaatlusega. korralikult.
2) Uks võib iseenesest avaneda või ei X
püsi suletuna (liuguks).
3) Uks võib iseenesest avaneda või ei X
püsi suletuna (pöörduks).
4) Uks, uksehing, tuulelukk või X
uksepost on halvenenud seisundis.
5) Uks, uksehing, tuulelukk või X
uksepost on kahjustunud, kinnitamata
või puudu.
6) Luuk ei sulgu korralikult. X
6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum Kontrollitakse 1) Oluliselt halvenenud seisukorras. X
vaatlusega. 2) Reisijatel ei ole ohutu sõidukis X
viibida või veost ohutult vedada.
3) Veoseruumis puuduvad X
koormakinnituse kohad.
4) Koormakinnituse kohad või nende X
paigutus ei vasta nõuetele.
5) Veose- ja sõitjateruumi vahel X
puudub vahesein.
6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse 1) Istme konstruktsioon on X
vaatlusega. kahjustunud.
2) Kinnitamata. X
3) Istet ei saa reguleerida. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
6) Kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse 1) Istme konstruktsioon on X
vaatlusega. kahjustunud.
2) Kinnitamata. X
3) Istet ei saa reguleerida. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
6) Kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
7) Sõidukisse on paigaldatud lubatust X
rohkem istmeid.
6.2.7. Muud juhtimisseadmed Kontrollitakse 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või X
(nt gaasipedaal) vaatlusega ja jääb peale.
käitamisega. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või X
jääb peale ning sõidukit ei ole ohutu
juhtida.
3) Käigud lülituvad raskelt. X
4) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult X
välja.
6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse 1) Astme või platvormi kinnitus on X
vaatlusega. halvenenud.
2) Aste või platvorm kinnitamata ja X
kasutamisel võib sõitja ennast
vigastada.
22
6.2.9. Muud sõiduki sise- ja Kontrollitakse 1) Kinnitamata. X
välisseadmed või varustus vaatlusega. 2) Ei vasta nõuetele. X
(tõstuk, kraana vms) 3) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
4) Lekib. X
5) Seade on kohustuslikus korras X
auditeerimata või kontrollimata.
6.2.10. Porikaitsmed Kontrollitakse 1) Porikaitse on halvenenud X
(poritiivad, -põlled, vaatlusega. seisukorras.
porikaitsevarustus) 2) Porikaitse on kahjustunud või X
korrodeerunud.
3) Kinnitus on halvenenud. X
4) Kinnitamata. X
5) Porikaitsesüsteemi osa puudub. X
6) Ei vasta nõuetele. X
7) Paigutus ei vasta nõuetele. X
6.2.11. Tugijalg ja -hark Kontrollitakse 1) Puudub või kinnitamata. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
3) Ei vasta nõuetele. X
4) Sõiduki liikumise ajal lahtituleku X
oht.
6.2.12. Käepidemed ja Kontrollitakse 1) Puudub või kinnitamata. X
jalatoed vaatlusega. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
3) Ei vasta nõuetele. X
7. MUU VARUSTUS
7.1. Turvavööd/turvavööpandlad ja turvasüsteemid
7.1.1. Turvavööde ja nende Kontrollitakse 1) Kinnituskoht on halvenenud X
pannalde kinnituste turvalisus vaatlusega. seisundis.
2) Kinnituskoht on muutunud X
kasutuskõlbmatuks.
3) Kinnitamata. X
7.1.2. Seisund Kontrollitakse 1) Turvavöö puudub. X
vaatlusega. 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. X
3) Turvavöö on kahjustunud. X
4) Turvavöö ei vasta nõuetele. X
5) Turvavöö pannal või lukusti on X
kahjustunud või töökõlbmatu.
6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud X
või töökõlbmatu.
7.1.3. Turvavöö leevendi Kontrollitakse 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub X
vaatlusega. või ei sobi kasutamiseks asjaomases
sõidukis.
7.1.4. Turvavöö eelpingutid Kontrollitakse 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei X
vaatlusega. sobi kasutamiseks asjaomases
sõidukis.
7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse 1) Turvapadi ilmselt puudub. X
vaatlusega. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X
7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse 1) SRS-süsteemis on tõrge. X
vaatlusega. 2) SRS-rikkeindikaator ei sütti. X
7.2. Tulekustuti Kontrollitakse 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on X
vaatlusega. kohustuslikus korras kontrollimata.
2) Puudub, ei vasta nõuetele või on X
kohustuslikus korras kontrollimata,
23
kui on nõutav ühissõidukis (nt takso,
liinibuss, reisibuss jne).
7.3. Ukselukud ja Kontrollitakse 1) Kasutustõkis ei takista sõiduki X
kasutamistõkis vaatlusega. käitamist.
2) Ukselukud on defektsed. X
3) Kasutustõkise tahtmatu X
lukustumine või blokeerumine.
7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse 1) Puudub või ei vasta nõuetele. X
vaatlusega.
7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse 1) Puuduvad. X
vaatlusega.
7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse 1) Puuduvad või on valede X
vaatlusega. mõõtmetega.
7.7. Helisignaalseade Kontrollimine 1) Tõrgub. X
visuaalselt ja 2) Töökõlbmatu. X
käitamisel. 3) Signaali lülitamine raskendatud. X
4) Helitugevus ei vasta nõuetele. X
5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X
7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse 1) Ei ole paigaldatud vastavalt X
vaatlusega. nõuetele.
2) Puudub. X
3) Toimimine on halvenenud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Mõõdikut ei saa piisavalt X
valgustada.
6) Ei ole valgustatud. X
7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse 1) Ei ole paigaldatud vastavalt X
vaatlusega ja nõuetele.
käitamisega. 2) Töökõlbmatu. X
3) Plommid on kahjustunud või X
puuduvad.
4) Paigaldusplaat puudub, on X
loetamatu või aegunud.
5) Ilmne rikkumine või X
manipuleerimine.
6) Rehvide mõõdud või X
registreerimisnumber ei vasta
sõidumeeriku kontrolli parameetritele.
7) Printer on töökõlbmatu või paber X
on otsas.
7.10. Kiiruspiirik Kontrollitakse 1) Kiiruspiirik puudub või ei ole X
vaatlusega ja töökorras.
käitamisega. 2) Seadistatud kiirus on vale. X
3) Plommid on kahjustunud või X
puuduvad.
4) Paigaldusplaat puudub või on X
loetamatu.
5) Rehvide mõõtmed ei vasta X
seadistatud parameetritele.
7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu. X
vaatlusega.
7.12. Elektrooniline Kontrollitakse 1) Ratta pöörlemissagedusandurid X
stabiilsuskontroll (ESC) vaatlusega. puuduvad või on kahjustunud.
2) Juhtmestik on kahjustunud. X
24
3) Muud osad puuduvad või on X
kahjustunud.
4) Lüliti on kahjustunud või X
töökõlbmatu.
5) Süsteemi rikkeindikaator näitab X
mis tahes riket süsteemis.
7.13. eCall (kui see on paigaldatud, vastavalt ELi tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele)
7.13.1. Paigaldus ja Visuaalne kontroll 1) Süsteem või mõni komponent X
konfiguratsioon koos puudub.
elektroonilise liidese 2) Tarkvara versioon on vale. X
kasutamisega, kui 3) Süsteemi kodeering on vale. X
see on
võimalik sõiduki
tehniliste
omaduste tõttu ja kui
vajalikud andmed on
kättesaadavad.
7.13.2. Seisund Visuaalne kontroll 1. Süsteem või komponendid on X
koos kahjustunud.
elektroonilise liidese 2. eCall-süsteemi rikkeindikaator X
kasutamisega, kui näitab süsteemis tõrget.
see on 3. eCall-süsteemi elektroonilise X
võimalik sõiduki juhtseadme rike.
tehniliste 4. Mobiilsideseadme rike. X
omaduste tõttu ja kui 5. GPS-signaali rike. X
vajalikud andmed on 6. Audiokomponendid ei ole X
kättesaadavad. ühendatud.
7. Toiteallikas ei ole ühendatud või X
piisavalt laetud.
8. Süsteem näitab tõrget sõiduki X
elektroonilise liidese kaudu.
7.13.3. Toimimine Visuaalne kontroll 1. Miinimumteave (MSD) on vale. X
koos 2. Audiokomponendid ei tööta X
elektroonilise liidese nõuetekohaselt.
kasutamisega, kui
see on
võimalik sõiduki
tehniliste
omaduste tõttu ja kui
vajalikud andmed on
kättesaadavad.
8. SAASTED
8.1. Müra
8.1.1. Müravähendussüsteem Subjektiivne 1) Seisumüratase ületab valmistaja X
hindamine (välja lubatud taset.
arvatud juhul, kui 2) Mistahes osa kinnitamata. X
ülevaataja arvates 3) Mistahes osa kahjustunud. X
võib müratase 4) Valesti paigaldatud. X
ületada piirnorme – 5) Mistahes osa puudub. X
sel juhul tuleb teha 6) Sobimatu muutmine või X
seisumüra katse, parandamine.
kasutades 7) Mis tahes osa võib küljest ära X
müramõõdikut). kukkuda.
25
8.2. Heitgaasid
8.2.1. Ottomootori heitmed
8.2.1.1. Heitgaaside Kontrollitakse 1) Tootja paigaldatud heitgaaside X
toksilisuse vähendamise vaatlusega. Euro 6 ja toksilisuse vähendamise seadmed
seadmed Euro VI ilmselt puuduvad või on defektsed.
heitgaasiklassiga 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt X
sõidukitel mõjutavad pihkumised.
teostatakse ka 3) Rikkeindikaator ei toimi X
veakoodide korrektselt.
lugemine EOBD 4) Pardadiagnostika tester tuvastas X
pardadiagnostika veakoodi vahemikust P0001-P0499
testri abil. Kui või veakoodi P0650.
sõiduk pole
pardadiagnostika
kontrolliks valmis
või kontrolli pole
võimalik teha, siis
tuleb kontrollida
rikkeindikaatori
olekut.
8.2.1.2. Heitgaasid Heitgaaside 1) Heitgaasid ületavad nõuetega X
mõõtmine kehtestatud piirväärtuseid.
heitgaasianalüsaatori 2) Töötava mootori püsival X
ga. Nähtava suitsu töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a
kontroll vaatlusega. veeaur).
Mõõtmist ei teostata 3) Mootor ei tööta valmistaja X
kahetaktilistele ettenähtud tühikäigupöörete
mootoritele ja vahemikus.
L-kategooria
sõidukitele.
8.2.2. Diiselmootori heitmed
8.2.2.1. Heitgaaside Kontrollitakse 1) Tootja paigaldatud heitgaaside X
toksilisuse vähendamise vaatlusega. Euro 6 ja toksilisuse vähendamise seadmed
seadmed Euro VI ilmselt puuduvad või on defektsed.
heitgaasiklassiga 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt X
sõidukitel mõjutavad pihkumised.
teostatakse ka 3) Rikkeindikaator ei toimi X
veakoodide korrektselt.
lugemine EOBD 4) Ebapiisav kogus reagenti. X
pardadiagnostika 5) Pardadiagnostika tester tuvastas X
testri abil. Kui veakoodi vahemikust P0001-P0499
sõiduk pole või veakoodi P0650.
pardadiagnostika
kontrolliks valmis
või kontrolli pole
võimalik teha, siis
tuleb kontrollida
rikkeindikaatori
olekut.
8.2.2.2. Suitsusus Heitgaaside 1) Suitsusus ületab nõuetega X
suitsususe mõõtmine kehtestatud piirväärtuseid.
suitsususe 2) Töötava mootori püsival X
mõõturiga. töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a
veeaur).
26
Nähtava suitsu ja 3) Mootori pööretepiirik on X
tahmaosakeste töökõlbmatu.
kontroll vaatlusega. 4) Euro 6 või Euro VI sõiduki X
heitmed sisaldavad nähtavaid
Mõõtmist ei teostata
tahmaosakesi.
L-kategooria
sõidukitele.
8.3. Elektromagnetiliste häirete vähendamine
8.3.1. Raadiohäired Kontroll vaatlusega. 1) Raadiovastuvõtja töö on häiritud. X
8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused
8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), X
mis võib kujutada ohtu teistele
liiklejatele või keskkonnale.
9. TÄIENDAVALT KONTROLLITAVAD SÕLMED REISIJATE VEOKS KASUTATAVATELE M2- ja
M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE
9.1. Väljapääsud
9.1.1. Sisse- ja väljapääsud Kontroll vaatlusega 1) Tõrge toimimisel. X
ja käitamisel. 2) Halvenenud seisund. X
3) Võib tekitada reisijale vigastusi. X
4) Väljapääsude (nt uste) avamise ja X
sulgemise seadmed on defektsed.
5) Väljapääs ei vasta nõuetele. X
6) Väljapääs ei ole piisavalt lai. X
9.1.2. Avariiväljapääsud Kontroll vaatlusega 1) Tõrge toimimisel. X
ja käitamisel (kui see 2) Avariiväljapääsu tähistavad sildid X
on asjakohane). on loetamatud.
3) Avariiväljapääsu tähistavad sildid X
puuduvad.
4) Avariiväljapääsu avamise seade X
puudub või on defektne.
5) Väljapääs ei vasta nõuetele. X
6) Ei ole piisavalt lai või on X
blokeeritud.
9.2. Niiskuse ja jäite Kontroll vaatlusega 1) Tõrgub. X
eemaldamise süsteem ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
3) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi.
4) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.
9.3. Ventileerimis- ja Kontroll vaatlusega 1) Tõrgub. X
küttesüsteem ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
3) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi.
4) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.
9.4. Istmed
27
9.4.1. Reisijate istmed (sh Kontroll vaatlusega. 1) Klappiste ei pöördu automaatselt X
reisisaatjate istmed) tagasi.
2) Klappiste ei pöördu automaatselt X
tagasi ja blokeerib avariiväljapääsu.
9.4.2. Juhi istekoha Kontroll vaatlusega. 1) Juhikabiini vaheseina kinnitus on X
lisanõuded halvenenud või ei vasta nõuetele.
2) Juhikabiini vahesein kinnitamata X
või ei vasta nõuetele ja võib tekitada
vigastusi.
9.5. Sisevalgustusseadmed Kontroll vaatlusega 1) Defektne või ei vasta nõuetele. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
9.6. Vahekäigud ja seisukohad Kontroll vaatlusega. 1) Põrand on ebakindel. X
2) Käsipuud/käepidemed on X
halvenenud seisukorras.
3) Käsipuud/käepidemed on X
kahjustunud või puudu.
4) Käsipuude/käepidemete paigutus ei X
vasta nõuetele.
5) Vahekäigud pole piisavalt laiad. X
9.7. Trepid ja astmed Kontroll vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. X
2) Kahjustunud ja ohustab reisijate X
turvalisust.
3) Sissetõmmatavad astmed ei toimi X
õigesti.
4) Ei vasta nõuetele. X
5) Valgustamata, liiga kitsad või X
kõrged.
9.8. Reisijate sidesüsteem Kontroll vaatlusega 1) Süsteemis on tõrge. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
9.9 Kirjalik teave (kirjed) Kontroll vaatlusega. 1) Vajalik teave puudub, on eksitav X
või loetamatu.
2) Ei vasta nõuetele. X
3) Vale teave. X
1
VO – väheoluline rike või puudus
2
OV – oluline rike või puudus
3
EOV – ohtlik rike või puudus
28
MÄÄRUS
07.09.2022 nr 68
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 ning § 200 lõike 10 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 täiendatakse grupiga 16 järgmises
sõnastuses:
„Grupp 16
Muud lisaseadmed
Kood 1601. Hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem
1. Kui sõiduki valmistaja on varustanud sõiduki hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall
süsteemiga, siis peab süsteem olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja elektroonilise liidese kasutamisega.“.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 8 lõikest 81 jäetakse välja sõna „eriliigilist“;
2) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse sõnad „punktis 3“ sõnaga „tabelis“;
3) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Lisa 4 tabeli punktis 7.13 nimetatud hädaabikõne eCall süsteemi nõuetele vastavust
kontrollitakse alates 2023. aasta 20. maist.“;
4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja
nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ
(ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128), muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342,
27.09.2021, lk 48–51);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel
otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218), muudetud direktiiviga (EL)
2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47).“;
5) määruse lisa 2 punkt 8.10. sõnastatakse järgmiselt:
„8.10. õhkpidurisüsteemi kontrollimise seadmed, nagu manomeetrid, ühendusseadmed ja
voolikud, kui ülevaatuspunktis teostatakse ülevaatust üle 3500 kg täismassiga M2-; N2-; M3-; N3-;
T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria sõidukitele;“;
6) määruse lisa 2 punktis 8.16. asendatakse sõna „Maanteeameti“ sõnaga „Transpordiameti“;
7) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise ulatus ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruses nr 114 „Politseiametniku
poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „on ka“ tekstiosaga „T1b-, T2b-, T3b-,
T4.1b-, T4.2b-, T4.3b- ja“;
2) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel
otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218), muudetud direktiiviga (EL)
2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47).“;
3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
4) määruse lisa 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruses nr 39 „Traktori, liikurmasina ja
nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina korralisel ja erakorralisel
ülevaatusel kontrollitakse lisas 5 loetletud masina osasid, seadmeid, sõlmi ning varustust, mille
kontrollimine on jaotatud järgmistesse valdkondadesse:
1) identifitseerimine;
2) pidurisüsteem;
3) juhtimisseade;
4) nähtavus;
5) tuled, helkurid ja elektriseadmed;
6) veermik ja vedrustus;
7) raam, kere ja sellele kinnituvad osad;
8) muu varustus;
9) saaste.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kontroll tehakse vastavalt määruse lisas 5 sätestatud
metoodikale.“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinal on rohkem kui neli riket
või puudust § 9 lõike 11 punktides 1–9 nimetatud samas valdkonnas, liigitatakse rikked või
puudused järgmisesse lõikes 4 sätestatud rikke või puuduse raskusastmesse.
(6) Rikke või puuduse võib liigitada järgmisesse raskusastmesse ka juhul, kui esineb vähemalt
kaks riket või puudust § 9 lõike 11 punktides 1–9 nimetatud samas valdkonnas ning nendest
tingituna on masina ohutus halvenenud määral, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik
korduvülevaatus või on masin omal jõul sõitmiseks kõlbmatu.“;
3) määruse normitehnilise märkuse teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja
nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ
(ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128), muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342,
27.09.2021, lk 48–51).“;
4) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
5) määrust täiendatakse lisaga 5 (lisatud).
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. a 27. septembril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa 4 Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel avastatud
vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
Lisa 1 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart
Lisa 6 Kommertssõiduki kontrolliakt
Lisa 1 Masina tehnonõuded ja nõuded varustusele
Lisa 5 T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatusel kontrollitavate
osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise
metoodika
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. detsembri 2011. a määrus nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
MOOTORSÕIDUKI JA SELLE HAAGISE TEHNONÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLKAAR T
1. K ontrolli koht ( 1 ) :
2. K uupäev: 3. K ellaaeg:
4. Regist reeri mi smärk: Riigi tunnusmärk:
5. Valmi stajatehase tähis (VIN - kood):
Mark: Kaubandus lik nimet us ( mudel):
6. K ategooria ( 2 )
(a) N 2 (3,5–12 t ) (b) N 3 (üle 12 t ) (c) O 3 (3,5–10 t)
(e) M 2 (rohkem kui 9
(d) O 4 (üle 10 t ) (f) M 3 (rohkem kui 9 ist ekoht a ( 3 ) , rohkem kui 5 t )
ist eko ht a ( 3 ) , kuni 5 t )
(g) T1b (h) T2b (i) T3b
(j) T4.1b (k) T4.2b (l) T4.3b
(m) Muu kat egooria (t äpsust ada)
7. Läbisõidu mõõdi ku näit:
8. Vedaja (vedu teost ava ettevõtte) andmed :
a) vedaja nimi ja äri regist ri koo d:
Aad ress Riik: Linn võ i maakond, vald ja kü la:
Tänav, maja- ja kort erinumber / t alu:
b) ühenduse tegevu sloa kinnitatud äraki rja nu mber ( 4 ) :
9. K odakondsus: 10. Ees- ja perekonnani mi ning isi ku kood/väli sriigi kodani ku sünniaeg:
Juhi
andmed
11. K ontrollitavate osade ja sõlmed e loetelu
Ko nt rollit ud ( 5 ) E i kont rollit ud E i vast a nõuet ele
(0) ident ifit seer imine
(1) pidur isüst eem
(2) rooliseade
(3) näht avus
(4) valgust usseadmed ja elekt r isüst eem
(5) t eljed, veljed, rehvid, vedrus t us
(6) šassii ja selle kinnit used
(7) muu varust us, sh sõ idumeer ik ja kiiruspiir ik
(8) saast ed, sh heit gaasid ning küt use - ja/ võ i õ lilekked
(9) t äiendavad kont rollit avad sõ lmed reis i jat eveoks kasut at avale M2 - ja M3-
kat egooria mootorsõiduki le
(10) veose kinnit amine
K ontrolli tulemu s
11. Sõidukeeld ( 7 ) 14. Suunatud erakorrali sele ülevaatu sele ( 8 )
15. Suunatud erakorrali sele ülevaatu sele (lii klu sregist ri and met e täpsustamin e M aanteeametis) ( 8 )
12. Avastatud ri kke või puuduse ki rjeld us, märku sed ja teave lii klu sjärelevalve infosü steemi li satud fai lide (doku mendi koopia, salvestis, foto jne) kohta :
13. Kontrollija (6) : Juhi allkiri:
(1)
Asul a/t äna va või ma a nt e e/p ar kla, linna/valla j a m a akonna nim et us
(2)
Mooto rsõid uki ja s elle ha agis e kat eg oori a ko oskõla s ma j and us - j a komm uni katsioo nimi nistri 13. j uuni 2 0 11. a m äär us e ga nr 42 „ Moo tors õid uki j a sell e haa gise t ehno nõ ude d ni ng nõ ude d var ust us ele “ ja 8 . j uuni 20 11. a
mää rus e ga nr 39 „ Tr a ktori, liikurm asina j a ne nd e ha a giste t e hno nõ ud e d, nõ ude d var ust us ele ning te hno nõ uet ele vas ta vus e ko ntr ollimise tingi m use d j a kor d “
(3)
Ist e ko ht ad e a rv, k. a j uhiko ht (r egis tre erimist unnist us e punkt S.1)
(4)
T äid et a kse ol ema solu korr al
(5)
Asj aom as es r ühm as on ko ntr ollitud vähem alt üht e või mit ut dir e ktiivi 20 14/4 7EL II lisas loe tle tud kontroll ita va t de taili
(6)
E es- j a p er e ko nna nimi, am eti nime t us, -as ut us j a all kiri
(7)
Alus: liikluss e ad us e § 91 lõig e 2 p unkt 5
(8)
Alus: liikluss e ad us e § 19 62 lõig e 1 p unkt 9
Hald usakt i edasi kaeba mi ne
Kä esol e va hald us akti p e ale võib esit a da vaid e P olitse i - ja Piirivalve am eti p e adir e kto rile hal dus m e netl use s ea d use s sä tes ta tud korr as ja tä ht a jal või ka e buse ha ldus ko ht ul e hald us ko ht um e ne tlus e s ea d usti kus sä tes t at ud ko rras j a
tä ht aj al.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
15.122011. a määrus nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“
Lisa 6
(muudetud sõnastuses)
KOMMERTSSÕIDUKI KONTROLLIAKT
Vastavalt liiklusseaduse § 1962 lõike 1 punktile 8
1. Kontrolli koht (1):
2. Kuupäev: 3. Kellaaeg:
4. Registreerimismärk: Riigi tunnusmärk:
5. Kategooria (2)
(a) N2 (3,5–12 t) (b) N3 (üle 12 t) (c) O3 (3,5–10 t)
(d) O4 (üle 10 t) (e) M2 (rohkem kui 9 (f) M3 (rohkem kui 9 istekohta(3), rohkem kui 5
istekohta(3), kuni 5 t) t)
(g) T1b (h) T2b (i) T3b
(j) T4.1b (k) T4.2b (l) T4.3b
(m) Muu
kategooria
6. Vedaja (vedu teostava ettevõtte) andmed:
a) vedaja nimi ja äriregistri kood:
7. Kontrolli tulemus: kontrollitud osadel või sõlmedel rikkeid või puudusi ei
avastatud
8. Kontrollija (4): Juhi allkiri:
(1) Asula/tänava või maantee/parkla, linna/valla ja maakonna nimetus
(2) Mootorsõiduki ja selle haagise kategooria kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ II lisaga
(3) Istekohtade arv, k.a juhikoht (registreerimistunnistuse punkt S.1) (4) Ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, -asutus ja allkiri
Haldusakti edasikaebamine
Käesoleva haldusakti peale võib esitada vaide Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja tähtajal või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
8. juuni 2011. a määrus nr 39
„Traktori, liikurmasina ja nende haagiste
tehnonõuded, nõuded varustusele
ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord”
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
MASINA TEHNONÕUDED JA NÕUDED VARUSTUSELE
Grupp 1
Varustus
Kood 101. Registreerimismärk
1. Liiklusregistrisse kantud masina registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76
lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud
nõuetele.
2. Registreerimismärk peab asuma masina taga valmistaja poolt ette nähtud kohas ja
olema ilma katteta.
3. Masinal, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib
kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud
registreerimismärgi loetavus.
4. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri
kauguselt ja pimeda ajal vähemalt 25 meetri kauguselt.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori registreerimismärgi kinnituskoht
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
6. Masinal tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille
numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 102. Ratta tõkiskingad
Masinal peab olema vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat
tõkiskinga.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 103. Esmaabivahendid
1. Esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
§ 132 nõuetele.
2. Esmaabivahendid peavad asuma kättesaadavas kohas.
28
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 104. Tulekustuti
1. Traktoris ja liikurmasinas, välja arvatud kombainis, peab olema üks vähemalt kahe
kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustuti. Kombainis peab olema üks vähemalt
kuue kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt kahe
kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks neist peab asuma juhi
läheduses.
2. Nõuded tulekustutitele on kehtestatud tuleohutuse seaduse § 32 lõike 5 alusel ja nõuded
nende asukoha märgistusele on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike
4 alusel.
3. Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma juhile kättesaadavas kohas ning olema
kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 105. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele ning olema E-
sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 106. Ohukolmnurk
Traktoril ja liikurmasinal peab olema E-reegli nr 27 nõuetele vastav ning E-
sertifitseeritud ohukolmnurk.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 107. Laia masina tunnusmärk
Laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 341
lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 108. Kiiruspiirangu tunnusmärk
Kiiruspiirangu tunnusmärk on 150–200 millimeetrise läbimõõduga musta või punase
äärisega kollane või valge ring, milles olev must number näitab tunnusmärki kandva
masina lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 109. Väljaulatuva veose tunnusmärk
29
Masinast või masinrongist ette- või tahapoole üle ühe meetri väljaulatuva veose kaugeim
punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose
tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7
alusel kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 2
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
1. Masinale on lubatud paigaldada ainult koodides 202–214 ja 216 käsitletud valgustus-
ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib masinale paigaldada valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb liiklusseaduse § 73
lõike 11 või teeseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Kõik masinale
paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras.
2. Kasutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Transpordiamet võib põhjendatud juhtudel
lubada kasutada teistele masinatele ette nähtud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja
laternate paigutus vastavad nõuetele.
3. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest
elementidest ja hajutiklaasidest.
4. Laterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid.
5. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei
tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.
6. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitulelaternaid
(vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille
teravik on eest vaadates suunatud paremale).
7. Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos
eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug-
ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks.
8. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritava traktori valgustus- ja
valgussignalisatsiooni seadmed peavad vastama direktiivide 79/532/EMÜ, 2009/68/EÜ,
76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ,
77/538/EMÜ, 77/539/EMÜ või 77/540/EMÜ või E-reeglite nr 1, 3, 4, 6, 7, 8, 19, 20, 38
või 98 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 202. Lähitulelaternad
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähitulelaternat. Lähitulede värvus peab
olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritud traktori või liikurmasina
30
lähitulede värvus võib olla valge või valikkollane. Lähitulelaternate paigaldamine
haagisele on keelatud.
2. Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema
üheaegselt kaugtuledega.
3. Lähitulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 millimeetrit ja
alaserv madalamal kui 500 millimeetrit teepinnast. Traktoril või liikurmasinal võib
ehituse eripära tõttu kõrgust 1200 millimeetrit suurendada kuni 1500 millimeetrini.
4. Lähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte.
5. Kui traktoril või liikurmasinal esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab
ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitulelaternat, mille valgusava
ülaserv võib olla kuni 3000 millimeetri kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar
lähitulesid.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lähitulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 203. Kaugtulelaternad
1. Traktorile või liikurmasinale on lubatud paigaldada kaks või neli kaugtulelaternat,
sealhulgas lisakaugtulelaternad. Kaugtulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari
2003. a esmaregistreeritava traktori või liikurmasina kaugtulede värvus võib olla valge
või valikkollane. Haagisele on kaugtulelaternate paigaldamine keelatud.
2. Kõigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need
peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt
kaugtuledega.
3. Kui traktorile või liikurmasinale on kaugtuled paigaldatud, siis peab armatuurlaual
olema kaugtulede sisselülitatavuse märgulamp.
4. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 100,
mis vastab valgustugevusele 300 000 kandelat. E- või e-sertifitseeritud kaugtulelaternate
hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht „R“ (võib esineda R, CR, HR, HCR,
SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse
kontrollarv.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaugtulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 204. Numbritulelatern
1. Masinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastav
numbritulelatern. Numbritule värvus peab olema valge.
31
2. Numbritulelatern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal
ajal vähemalt 25 meetri kauguselt.
3. Numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav masina tagant 25 meetri kauguselt ja 1,0 meetri
– 2,2 meetri kõrguselt.
4. Numbrituli peab lülituma koos tagumiste ääretuledega.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori numbritulelaterna paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 205. Eesmised ja tagumised ääretulelaternad
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema ees ja taga kaks alumist ääretulelaternat. Haagisel
peab olema taga kaks alumist ääretulelaternat. Lisaks peab üle 1600 millimeetri laiusel
haagisel olema kaks alumist eesmist ääretulelaternat. Kui traktori või liikurmasina
esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid eesmisi ääretulesid, võib
ette paigaldada lisaks kaks ääretulelaternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000
millimeetri kõrgusel. Pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv ääretule valgusava punkt
ei tohi asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 millimeetrit. Alumised
ääretulelaternad ei tohi olla madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada alumisi
ääretulelaternaid 1900 millimeetri kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni
2300 millimeetri kõrgusele.
2. Ülemisi eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid on lubatud paigaldada ainult üle 2100
millimeetri laiusele traktoritele või liikurmasinatele.
3. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge ja tagumiste ääretulede värvus punane.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ääretulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 206. Piduritulelaternad
1. Masinal peab taga olema kaks piduritulelaternat, mille paigaldus peab vastama
valmistaja poolt ettenähtule ning peavad olema töökorras.
2. Piduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui
tagumistel ääretuledel.
3. Pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendumisel ja ei tohi töötada vilkuval või
mõnel muul muutuval režiimil.
4. Piduritulelaternad ei tohi olla madalamal kui 250 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 millimeetrit
suurendada kuni 2300 millimeetrini.
32
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori piduritulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 207. Suunatulelaternad
1. Alates 1. jaanuarist 1980. a valmistatud traktoril ja liikurmasinal peavad olema ees ja
taga suunatuled. Haagisel peavad olema taga suunatuled.
2. Suunatulelaternate paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja need peavad
olema töökorras.
3. Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.
4. Suunatulede värvus on merevaigukollane.
5. Traktori ja liikurmasina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise
märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud.
6. Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 millimeetrit
suurendada kuni 2300 millimeetrini.
7. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori suunatulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 208. Ohutuled
1. Kui ohutuled on paigaldatud, siis peavad need olema töökorras. Ohutuled on
kohustuslikud alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoritele.
2. Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peavad vastama koodi 207
nõuetele.
3. Ohutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp,
kui valmistaja on sellise paigaldanud.
4. Ohutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori
korral.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ohutuled peavad vastama
direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 209. Töötulelaternad
33
1. Töötulelaternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada
töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses
on keelatud.
2. Töötulelaternad võivad olla teisaldatavad.
3. Töötule valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast
funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Töötulelaterna klaasil ei tohi olla masina
valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge
või valikkollane.
4. Töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ning traktori ja liikurmasina
armatuurlaual peab olema nende sisselülitatuse märgulamp, kui valmistajatehas on sellise
märgulambi paigaldanud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 210. Muud masinale paigaldatavad laternad
1. Traktorile ja liikurmasinale võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid:
1.1. päevatulelaternad;
1.2. udutulelaternad;
1.3. lisa piduritulelaternad;
1.4. seisutulelaternad;
1.5. tagurdustulelaternad;
1.6. lisa suunatulelaternad.
2. Haagisele võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid:
2.1. tagumised udutulelaternad;
2.2. lisa piduritulelaternad;
2.3. tagurdustulelaternad;
2.4. lisa suunatulelaternad.
3. Päevatule- ning eesmised ja tagumised udutulelaternad peavad olema E- või e-
sertifitseeritud ja nende pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi
asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 millimeetrit, kui see ei ole
valmistaja poolt ette nähtud teisiti.
4. Punktis 1 ja 2 nimetatud laternad ei tohi olla teepinnast madalamal kui 250 millimeetrit
ja kõrgemal kui:
4.1. päevatulelaternad – 1500 millimeetrit;
4.2. eesmised udutulelaternad – ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal
lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist;
4.3. tagumised udutulelaternad – 1900 millimeetrit. Masina ehituse eripära tõttu võib
kõrgust 1900 millimeetrit suurendada kuni 2100 millimeetrini;
4.4. lisa piduritulelaternad – 1900 millimeetrit. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust
1900 millimeetrit suurendada kuni 2300 millimeetrini;
4.5. seisutulelaternad – 1900 millimeetrit. Traktori ja liikurmasina ehituse eripära tõttu
võib kõrgust 1900 millimeetrit suurendada kuni 2100 millimeetrini;
4.6 tagurdustulelaternad – 1200 millimeetrit;
4.7. lisa suunatulelaternad – 4000 millimeetrit.
34
5. Lisa suunatule värvus peab olema merevaigukollane. Lisa piduritule, tagumise udutule
ja seisutule (tahasuunas) värvus peab olema punane. Päevatule, eesmise udutule ja
tagurdustule värvus peab olema valge. Kui seisutuli on ühitatud külgmise suunatulega,
siis peab tema värvus olema merevaigukollane.
6. Päevatule-, eesmisi ja tagumisi udutule-, eesmisi ja tagumisi lisa suunatulelaternaid
võib paigaldada kaks. Lisa piduritulelaternaid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt
masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele. Seisutulelaternaid võib paigaldada kaks
ette ja kaks taha või ühe laterna kummalegi küljele. Tagurdustulelaternaid võib paigaldada
kas ühe või kaks.
7. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab punktis 1 toodud laternate
paigutus vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 211. Armatuurlaua märgulambid
1. Armatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
töökorras.
2. Traktoril ja liikurmasinal peavad olema:
2.1. kaugtulede märgulamp, kui kaugtuled on paigaldatud;
2.2. suunatulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud;
2.3. ohutulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud;
2.4. töötulede märgulamp, kui valmistajatehas on sellise märgulambi paigaldanud.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori armatuurlaua märgulambid
peavad vastama direktiivi 86/415/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 212. Masinrongi tähistamine
1. Masinrongi vedukmasinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinrongi
tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga
vähemalt 70 millimeetrit või kolm traktori või liikurmasina pikiteljega risti olevas reas
asuvat kollast laternat vahedega 150 millimeetrit–300 millimeetrit.
2. Masinrongil, millel on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole masinrongi
tunnusmärk kohustuslik.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 213. Kollased vilkurid
1. Kollase vilkuri kasutamine masinal peab vastama liiklusseaduse §-s 44 toodud
nõuetele.
2. Üksik paikne kollane vilkur peab asetsema masina pikiteljel või masina ehituse
iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas
horisontaalsuunas.
35
3. Üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga,
mis peab asetsema sümmeetriliselt masina pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab
asuma juhi ja kaassõitja kohal.
4. Üle kuue meetri pikkusel masinal peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid
mitte kaugemal kui 1,2 meetrit masina tagaseinast olema kollane lisavilkur. Lisavilkur
võib olla paigaldatud ka teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile.
5. Kollane vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis ning vilkuri
minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 kandelat ja pimeda ajal 100
kandelat.
6. Kollane vilkur peab vastama E-reegli nr 65 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 214. Helkurid
1. Traktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised helkurid ja haagisel lisaks eesmised
helkurid. Masinale võib lisaks paigaldada külgmisi helkureid.
2. Helkurite paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Haagisel peab ees olema kaks mittekolmnurkse kujuga helkurit ja nende värvus peab
olema valge.
4. Külgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema
merevaigukollane.
5. Traktoril ja liikurmasinal peab olema kaks või neli tagumist helkurit, need peavad
olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane.
6. Haagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga
kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga
külje pikkus peab olema 150 millimeetrit–200 millimeetrit.
7. Eesmised ja tagumised helkurid ei tohi olla madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal
kui 900 millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900
millimeetrit suurendada kuni 2300 millimeetrini. Külgmised helkurid ei tohi olla
madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal kui 900 millimeetrit maapinnast. Masina
ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 millimeetrit suurendada kuni 1200 millimeetrini.
8. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helkurite paigutus peab vastama
direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 215. Punaste tulede nähtavus ettepoole ja valgete tulede nähtavus tahapoole
36
25 meetri kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski
valge tuli, välja arvatud tagurdustuli. Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste
vahemikus 1 m kuni 2,2 m (joonis 1).
Joonis 1. Tulede nähtavus masina ees ja taga. 1 – masin, 2 – sõidusuund, 3 – masina
pikitelg
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 216. Masina külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine
Masina külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant
punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose
külge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
1. Juhtimisseadmed peavad olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Võib kasutada juhtimisseadmeid, mis toimivad rataste erineva pöörlemiskiiruse kaudu.
3. Traktori ja liikurmasina juhtimisseadmed ja juhiiste peavad paiknema nii, et juhile on
tagatud nõutav vaba väljavaade ette ja mõlemale poole kõrvale.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhtimisseadmed peavad
vastama direktiivi 75/321/EMÜ või 2009/66/EÜ või 70/311/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Juhtrataste pöördepiirikud
Juhtrataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
37
Kood 303. Roolihoovastik
1. Roolihoovastiku osadel ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
2. Roolihoovastik peab olema kindlalt kinnitatud.
3. Roolihoovastiku liigendid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, neis ei tohi olla
ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 304. Rooliratas
Rooliratas peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Rooliratta vabakäik
Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 25 kraadi või valmistaja poolt lubatut.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 306. Roolimehhanism
1. Roolimehhanism peab olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi lekkida.
2. Koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Roolivõimendi
1. Roolivõimendi peab olema töökorras.
2. Hüdrosüsteem peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 308. Hüdrosilinder (pöördesilinder)
1. Hüdrosilinder peab olema kindlalt kinnitatud. Kinnituskohtades ei tohi olla tuntavat
lõtku ja kinnitusmutrid peavad olema kindlalt kinnitatud.
2. Hüdrosilinder peab olema töökorras.
3. Hüdrosilinder ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
38
Kood 309. Roolivõimendi õlitorud, õlivoolikud, õlipump ja -radiaator
1. Roolivõimendi õlitorud ja õlivoolikud, õlipump ja -radiaator ei tohi lekkida.
2. Õlitorud ja voolikud peavad olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp
4 Pidurid
Kood 401. Üldnõuded piduritele
1. Pidurisüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja käesoleva määruse
nõuetele. Ei tohi muuta pidurisüsteemi ehitust ega kasutada valmistaja poolt selleks mitte
ette nähtud osi või sõlmi.
2. Traktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi
kohalt kergesti lülitatavat piduri juhtimisseadet: sõidupidur ja seisupidur.
3. Pidurisüsteem ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava
efektiivsusega.
4. Sõidupidur peab võimaldama peatada masinat efektiivselt, sõltumata kiirusest,
koormusest või tee profiilist.
5. Vedelikajamiga pidurisüsteemis ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud
selle masina versioonile või ei vasta valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori pidurisüsteem peab vastama
direktiivi 76/432/EMÜ või 71/320/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 402. Nõuded sõidupidurile
1. Sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist.
2. Rataste pidurimehhanismid peavad rakenduma üheaegselt ja ühtlaselt vähemalt ühe
telje mõlemale rattale.
3. Vedelikajamiga pidurisüsteemi pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti
ligipääsetavas kohas.
4. Sõidupiduril võib olla kaks eraldi pedaali, kuid neid piduripedaale peab saama kokku
ja lahku ühendada.
5. Piduripedaali töö- ja vabakäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
6. Trossid ja hoovad peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
39
7. Traktorile ja liikurmasinale, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab
olema paigaldatud manomeeter ehk optiline või akustiline signaalseade, mis hoiatab juhti
rõhu ohtliku languse eest süsteemis.
8. Traktori ja liikurmasina pidurdusteekond kuival, rõhtsal ja kõva kattega teel ei tohi
ületada tabelis 1 toodud väärtusi.
Tabel 1
V (km/h) 6 10 15 20 25 30 35 40
S (m) 1,2 2,4 4,2 6,4 9,2 12,3 15,8 19,8
8.1. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina rataste pidurdusjõudude
summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites)
sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50 protsenti või vähim keskmine
aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 4,9 meetrit sekundi ruudu
kohta.
9. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda
korrigeerima.
Kontrollimine: vaatluse, mõõtevahendi ja proovisõiduga.
Kood 403. Nõuded seisupidurile
1. Seisupidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
2. Seisupiduri hoovad ja trossid peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
3. Seisupiduri hoova vabakäik ja töökäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud
nõuetele.
4. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinal seisupiduriga
pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe masina massist teepinnale põhjustatud
koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui 16 protsenti.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 404. Haagise pidurid
1. Kui haagisele on pidurid paigaldatud, siis peavad need olema tööle
rakendatavad juhi töökohalt. Pidurite rakendamine ei tohi olla mõne teise juhtimisorgani
kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud.
2. Kui traktori või liikurmasina õhusüsteem või hüdrosüsteem on ühendatud haagise
vastava süsteemiga, siis sõidupidurisüsteem peab olema ühendatud eraldi voolikuga või
voolikutega ning masinrongi sõidupidur peab olema rakendatav ühe juhtimisseadme abil.
3. Haagise pidurid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende rikke,
haakeseadme katkemise või pidurisüsteemi ühendusvoolikute purunemisel säiliks
vedukmasina pidurdusvõime.
40
4. Haagise ja vedukmasina vaheline vedelikajamiga pidurisüsteemide ühendus peab
olema ühevoolikuline. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistajatehase poolt
ettenähtud nõuetele. Vooliku ühendust ei tohi olla võimalik rõhuallikast lahutada
tööriistadeta, välja arvatud kiirliitega ühendused.
5. Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline õhkpiduri süsteemide
ühendus võib olla kas ühe- või kahevoolikuline. Süsteemid peavad automaatselt
ühenduma, kui vedukmasina süsteemis rõhk suureneb töörõhuni.
6. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema
töökorras ega tohi pihkuda.
7. Kõik valmistaja poolt ette nähtud rataste piduriseadmed peavad olema töökorras.
8. Haagise kõikide rataste piduriseadmed peavad rakenduma enne vedukmasina pidurite
rakendumist.
9. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peavad haagise sõidupiduri
juhtimine ning traktori ja haagise vahelised ühendusvoolikud vastama direktiivi
89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 405. Piduritorustik ja pidurivoolikud
1. Piduritorustik ja pidurivoolikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi
lekkida ega pihkuda.
2. Torudel ei tohi olla ohtlikke korrosioonikahjustusi.
3. Torude ja voolikute pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud või murenenud
kohti.
4. Torude ja voolikute kinnitus ja paigutus peavad tagama nende säilivuse.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 406. Kompressor
1. Hiljemalt kuus minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina mootori
käivitamist peab rõhk haagiseta traktori või liikurmasina õhusüsteemi pidurikontuurides
tõusma 65 protsendi kuni 100 protsendini nimirõhust.
2. Hiljemalt üheksa minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina
mootori käivitamist peab rõhk haagisega või traktori või liikurmasina õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma 65 protsendi kuni 100 protsendini nimirõhust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 407. Rõhuregulaator
1. Rõhuregulaator peab hoidma õhusüsteemis nimirõhku.
41
2. Kui rõhk tõuseb õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu, peab rõhuregulaator toimima
kaitseklapina.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 408. Manomeeter
Õhusüsteemi manomeeter peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 409. Õhurõhu langus pidurisüsteemis
Rõhu langus süsteemis ei tohi olla suurem valmistaja poolt ettenähtust.
Kontrollimine: mõõtevahendiga.
Kood 410. Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp
Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 411. Ratta piduriseadme vedruakud ja kambrid
1. Vedruakud ja kambrid peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
2. Vedruakude ja kambrite hoobade käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei
tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 412. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed
Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 413. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, olema töökorras ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 414. Energiavaru survepaak ja suruõhupaak
Energiavaru survepaak ja suruõhupaak peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule,
olema töökorras ega tohi pihkuda.
42
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega
Grupp 5
Rattad ja roomik
Kood 501. Rehv
1. Masinal, välja arvatu roomiktraktoril peavad olema õhkrehvid. Masinal, välja arvatud
roomiktraktoril, mille kiirus ei ületa kümme kilomeetrit tunnis, võivad olla täisrehvid.
2. Rehvide mõõtmed peavad olema vastavuses valmistaja poolt ettenähtuga ja kasutatava
velje mõõtmetega.
3. Rehvide paigaldus peab olema vastavuses masina, v.a roomiktraktori ja rehvi valmistaja
poolt ettenähtuga.
4. Masina, v.a roomiktraktori ühel teljel ei tohi üheaegselt kasutada diagonaal- ja
radiaalrehve või erineva turvisemustri tüübiga rehve.
5. Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.
6. Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist.
7. Rehvi mustri minimaalne jääksügavus peab olema:
7.1. veoratastel – 7 millimeetrit;
7.2. juhtratastel – 2 millimeetrit;
7.3. haagise ratastel – 1 millimeeter.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 502. Velg
1. Veljed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Velje kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kinnitusmutrite avad ei tohi
olla kulunud sellisel määral, et see ei taga velje kindlat kinnitust.
3. Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või
ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.
4. Veljel ei tohi esineda velje märgatavat viskumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 503. Roomik
1. Roomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Roomik peab olema elastsest materjalist või varustatud elastsete patjadega.
43
2. Roomikul ja selle juhtkõrvadel või vahelülidel ei tohi esineda ohtlike murdeid, pragusid
ega muid vigastusi, mis olulisel määral mõjutavad masina kasutamist. Roomiku ja selle
juhtkõrvade või vahelülide kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud piire.
3. Roomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad olema rullikute suhtes tsentreeritud
valmistaja juhendi kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 6
Kabiin, raam ja veermik
Kood 601. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber ja andmesildid
1. Masinal peab olema TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber, mis on valmistaja või
Transpordiameti poolt masinale omistatud. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber
peab olema kantud:
1.1. traktori šassiile, kabiinile või muule samalaadsele konstruktsioonile ja alates 1.
jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril ka valmistaja andmesildile;
1.2. liikurmasina või haagise šassiile, muule samalaadsele konstruktsioonile või
valmistaja andmesildile.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori valmistaja andmesilt peab
vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 602. Kabiin
1. Kabiinil ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid, lõikavaid või haakuvaid osi.
2. Väljaulatuvate osade servad peavad olema tagasi painutatud, muude detailide servade
ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 millimeetrit.
3. Astmelauad peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud.
4. Uksed, kapotid ja nende hinged, käepidemed ja lukustus peavad olema terved,
kinnitatud ja nõuetekohaselt toimima.
5. Värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni- ja muid kahjustusi. Värviparandused ei tohi
oluliselt erineda masina värvist. Keelatud on kasutada alarmsõidukile omaseid või neid
matkivaid värviskeeme, välja arvatud üksnes põhivärvi kasutamisel, ja eritunnuseid.
6. Masinale kantud ohutus- ja juhendkirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele.
7. Klaasipuhasti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
8. Kui aknapesur on valmistaja poolt ette nähtud, peab see olema töökorras.
9. Kabiini sisustusel ei tohi olla teravaid ja lõikavaid osi.
44
10. Alates 1. juulist 2011. a liiklusregistrisse kantud liikurmasin peab olema ehitatud ja
varustatud selliselt, et juhil oleks E-reegli nr 71 kohaselt 180 kraadi-se ettepoole suunatud
vaatevälja ulatuses piisav nähtavus esi- ja külgsuunas.
11. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhi töökoht ja juurdepääs
juhikohale peavad vastama direktiivi 80/720/EMÜ nõuetele.
12. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori klaasipuhastid ja juhi vaateväli
peab vastama direktiivi 74/347/EMÜ või 2008/2/EÜ või 77/649/EMÜ või E-reegli nr 71
nõuetele.
13. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud tuuleklaasi soojendi, siis peab see
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 603. Klaasid ja nende läbipaistvus
1. Klaasid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Tuuleklaasil ei tohi olla juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või
mõrade kogumit, nii-öelda päikest.
3. Traktori ja liikurmasina kõikide klaaside läbipaistvus peab olema vähemalt 70 %.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud masina klaasid peavad vastama direktiivi
89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ või 92/22/EMÜ või E-reegli nr 43 nõuetele ning olema E-
või e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 604. Tahavaatepeegel
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks tahavaatepeegel.
2. Tahavaatepeegel peab olema reguleeritav.
3. Kui vaade taha on varjatud või veetakse haagist, peab mõlemal küljel olema väline
tahavaatepeegel.
4. Tahavaatepeeglil ei tohi olla pragusid ja peegeldav kiht peab olema terve.
Tahavaatepeegel peab olema kindlalt kinnitatud.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori tahavaatepeeglid ja nende
paigaldus peab vastama direktiivi 74/346/EMÜ või 2009/59/EÜ nõuetele ja
tahavaatepeeglid peavad olema e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 605. Istmed
1. Istmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
45
2. Istmete ehitus ja kinnitus peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Istme reguleerimismehhanism peab olema töökorras.
4. Sõidu ajal kasutatav iste, istme tugevus, istme kinnitused traktori ja liikurmasina kere
külge ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhiiste ja selle kinnitus kere
külge peavad vastama direktiivi 78/764/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaassõitja iste ja selle kinnitus
kere külge peavad vastama direktiivi 76/763/EMÜ nõuetele ning olema e- sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. Turvavööd
1. Kui traktoril või liikurmasinal on turvavöö kinnituskohad, siis peavad turvavööd olema
paigaldatud.
2. Turvavöö peab kindlalt lukustuma ja selle avamine peab olema lihtne. Turvavööl ei tohi
olla nähtavaid vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Helisignaal
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema toimiv helisignaal ja selle heli ei tohi olla
vahelduva tonaalsusega.
2. Heli tugevus mõõdetuna seitsme meetri kauguselt traktori ja liikurmasina eest, peab
olema vähemalt 93 dB, kuid ei tohi ületada 104 dB.
3. Traktoril ja liikurmasinal võib olla katkendliku heliga tagurdamise hoiatussignaal, mis
lülitub töösse tagurdamiskäigu sisselülitamisel. Hoiatussignaali helitugevus, mõõdetuna
7 m kaugusel traktoril ja liikurmasinal taga, ei tohi ületada 75 dB.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helisignaal peab vastama
direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ või 70/388/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, proovilülitamise ja vajadusel mõõtevahendiga.
Kood 608. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus
1. Kui traktoril või liikurmasinal on kiirusmõõdik, siis peab see olema töökorras.
2. Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lubatud suurim kiirus peab olema
määratud direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ kohaselt.
46
4. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud kiirusregulaator, siis peab see olema
konstrueeritud ja paigaldatud nii, et traktor või liikurmasin ei saa ületada valmistaja poolt
ettenähtud suurimat kiirust.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kiirusregulaator peab vastama
direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu või mõõtevahendiga.
Kood 609. Raam
1. Raamis või selle osades ei tohi esineda murdeid, pragusid ega jääkdeformatsioone.
2. Poltliited peavad olema pingutatud, neetliited peavad olema tihedad ning keevisliited
pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 610. Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid
Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ümbermineku
kaitsekonstruktsioonid ja nende paigaldus peab vastama direktiivide 77/536/EMÜ,
79/622/EMÜ, 86/298/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2009/57/EÜ või 2009/75/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 611. Lisaraskused
1. Traktori ja liikurmasina lisaraskused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ning
peavad olema paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil selleks ette nähtud
kohtadesse.
2. Lisaraskustele peab olema peale kantud nende ligikaudne mass.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lisaraskused ja nende paigaldus
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 612. Traktori koormusplatvormid
1. Koormusplatvormid peavad paiknema nii, et nende raskuskese asub traktori telgede
vahel.
2. Koormusplatvormi pikkus ei tohi olla suurem kui 1,4-kordne suurim traktori teljerööbe.
3. Koormusplatvormi laius ei tohi olla suurem kui traktori laius.
4. Koormusplatvormid peavad paiknema sümmeetriliselt traktori pikiteljega.
5. Koormusplatvormid ei tohi paikneda kõrgemal kui 1,5 meetrit maapinnast.
47
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori koormusplatvormid ja nende
paigaldus peab vastama direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 613. Haakeseade
1. Haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Haakeseadme poltühendused peavad olema pingutatud ja keevisliited pragudeta.
3. Pukseeritava seadme ning vahetatava pukseeritava seadeldise haakeseade peab olema
ühildatav traktori või liikurmasina haakeseadmetega.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori haakeseade ja selle paigaldus
peab vastama direktiivide 79/533/EMÜ ja 89/173/EMÜ ja 2009/58/EÜ ja 2009/144/EÜ
nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 614. Haagise julgestuskett, julgestustross ja kallurkasti julgestustugi
1. Kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagised, mis haakeseadme katkemisel
ise pidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestusketi või trossiga.
2. Kallurhaagise veokastil peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab
töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti all. Kui tugi või seade ei ole ette nähtud
vastu pidama koormatud veokasti survele, ehk selle toega võib toestada ainult koormata
veokasti, peab kerel või raamil olema nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 615. Poritiivad ja poripõlled
Poritiivad ja poripõlled peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema korralikult
kinnitatud. Täiendavalt võib masinale paigaldada poritiibasid ja poripõllesid, et
vähendada masina poolt ülestõstetava vee, kivide või muu materjali õhku paiskumist.
Täiendavalt masinale paigaldatud poritiivad ja poripõlled peavad olema terved ja
korralikult kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 616. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid
1. Veokasti põhi ja küljeluugid ning tagaluuk peavad olema terved.
2. Luukide sulgurid peavad olema töökorras ja ei tohi iseeneslikult avaneda.
3. Ükski teepinnast kuni 2 meetri kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi haagise külgpinnast
välja ulatuda rohkem kui 50 millimeetrit.
48
4. Puidu, puidukimpude, metalli või torude veoks kasutatava veokasti, platvormi või
aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Puidu või puidukimpude veol
peab aluspakul olema vähemalt 10 millimeetri kõrgune ülespoole suunatud servaga
terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas. Haagise ehitus peab võimaldama
külgtulpade vahelises alas veose sidumist haagise raami, platvormi või veokasti külge.
Külgtulpade vahe korral alla 2,5 meetri peab vahemikus olema sidumiseks üks kinnitusaas
või konks, suurema tulpade vahelise kauguse korral kaks kinnitusaasa või konksu .
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 617. Ühendusjuhtmed
1. Traktorit või liikurmasinat ning haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad
peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemi puhul Tüüp 12N nõuetele vastavad
ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul Tüüp 24N nõuetele vastavad.
2. Ühendusjuhtmed ei tohi olla vigastatud ja peavad olema kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 618. Haagise tagumine allasõidutõke
1. Haagise tagumise allasõidutõkke kõrgus teepinnast tõkke alumise servani ei tohi olla
üle 550 millimeetri ja laius suurem tagasilla laiusest. Kaugus tõkke otsast kuni haagise
külggabariidini ei tohi olla suurem kui 100 millimeetrit. Tõke ei tohi asetseda haagise
tagaosast esiosa suunas kaugemal kui 450 millimeetrit. Tõkke profiili vähim laius on 100
millimeetrit ja profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.
2. Allasõidutõket ei nõuta haagisel, millel tõke teeb haagise kasutamise võimatuks.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 619. Esitelg
1. Esitelg peab olema kindlalt kinnitatud.
2. Käänmiku osades ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
3. Käänmiku tapi radiaallõtk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
4. Rattalaagrid peavad olema reguleeritud valmistaja poolt ettenähtule.
5. Õõtstelje puksides ei tohi olla lõtku, mis ületab valmistaja poolt lubatut.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 620. Tagatelg
1. Tagatelg peab olema kindlalt kinnitatud.
2. Tagateljel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.
49
3. Tagatelg ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 621. Roomiktraktori ja -liikurmasina alusvanker
1. Roomik peab olema pingutatud valmistaja poolt ettenähtud jõuga. Roomiku
pingutussilinder ei tohi lekkida.
2. Traktori või liikurmasina roomiku veoratas, kanderullikud, tugirullikud, juhtrullik ning
pingutusrullik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Roomiku veorattal ja rullikutel ei tohi esineda murdeid, pragusid ega muid vigastusi,
mis olulisel määral mõjutavad traktori või liikurmasina kasutamist. Roomiku veoratta ja
rullikute kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ettenähtud piire.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 622. Täishaagise juhttelje või pöördtelje lukusti
Kui täishaagise juhttelje või pöördtelje lukusti on valmistaja poolt ette nähtud, siis peab
see olema töökorras ega tohi iseeneslikult sisse või välja lülituda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded mootorile
1. Mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside ja karterigaaside pihkumine ei ole lubatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Mootori kinnitus
1. Mootori kinnituspadjad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kinnituspadjad peavad olema terved ja kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 703. Toitesüsteem
1. Toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kütusepaak ja selle kork peavad vastama paagi valmistaja poolt ettenähtule.
3. Kütusepaak peab paiknema valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ettenähtud viisil
kinnitatud.
50
4. Kütuse lekkimine paagist, torudest või voolikutest ei ole lubatud.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kütusepaak ja selle paigaldus
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 704. Heitgaaside väljalaskesüsteem
1. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõetele. Selle
ehituse omavoliline muutmine on keelatud.
2. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja -torudest
nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.
3. Heitgaaside pihkumine kogu väljalaskesüsteemi ulatuses ei ole lubatud.
4. Vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane
valmistaja poolt traktorile või liikurmasinale paigaldatud algsele süsteemile.
5. Töötava mootoriga traktori või liikurmasina heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori
püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 705. Heitgaasid
1. Traktori ja liikurmasina heitgaaside saasteainete piirsisaldus peab vastama valmistaja
poolt ettenähtud nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori heitgaaside saasteainete
piirsisaldus peab vastama direktiivi 2000/25/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 706. Müra
1. Traktori ja liikurmasina seisu- ja sõidumüra peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud
nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori seisu- ja sõidumüra peavad
vastama direktiivide 74/151/EMÜ ja 77/311/EMÜ ja 2009/63/EÜ ja 2009/76/EÜ
nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 707. Käivitusblokeeringu lüliti
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema mootori käivitusblokeeringu lüliti ning see peab
olema töökorras, kui valmistaja on selle paigaldanud.
51
2. Väljastpoolt kabiini või juhtimiskohta käivitataval traktoril ja liikurmasinal peab olema
käivituskohalt nähtav kirje „KÄIK VÄLJA“.
Kontrollimine: vaatluse ja proovilülitamisega.
Kood 708. Raadiohäirete summutid
Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori raadiohäirete summutid peavad
vastama direktiivi 72/245/EMÜ või 75/322/EMÜ või 2009/64/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Üldnõuded jõuülekandele
1. Traktori ja liikurmasina jõuülekande osad peavad olema kaitstud nii, et traktori või
liikurmasina normaalse kasutuse korral hoida ära õnnetusi.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuülekande osade katted ja
nende paigaldus peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 802. Sidur
1. Siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Sidur ei tohi libiseda või kaasa vedada.
3. Käigud peavad lülituma kergelt ja müratult.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Käigukast ja jaotuskast, lõppülekanne (rattareduktorid)
1. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema kindlalt kinnitatud.
2. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema töökorras.
3. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne ei tohi lekkida.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab vastavalt direktiivile
79/533/EMÜ või 2009/58/EÜ olema tagasikäik, mis peab olema lülitatav juhi kohalt.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 804. Kardaanülekanne
1. Kardaanülekanne peab olema kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud.
52
2. Kardaanülekanne ei tohi vibreerida.
3. Kardaanülekande kaitsed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 805. Peaülekanne
1. Peaülekandes ei tohi esineda ülemäärast kõrvalist müra.
2. Peaülekanne ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 806. Jõuvõtuvõll
1. Jõuvõtuvõll peab töösse lülituma müratult ja piduriga varustatud jaotusvõll ei tohi
pärast väljalülitamist pöörelda.
2. Jõuvõtuvõlli tihendid ei tohi lekkida.
3. Jõuvõtuvõll peab olema kaitsekattega varustatud.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuvõtuvõll ja selle kaitse ning
kaitsme paigaldus peavad vastama direktiivi 86/297/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 9
Hüdrosüsteem
Kood 901. Üldnõuded hüdrosüsteemile
1. Hüdrosüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
2. Töötamisel ei tohi esineda hüdrosüsteemis liigset müra.
3. Hüdrosüsteem ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 902. Hüdrojagaja
1. Hüdrojagaja peab olema töökorras.
2. Hüdrojagaja juhthoobade asendid peavad fikseeruma, kui valmistaja on seda ette
näinud.
3. Hüdrojagaja juhthoova tagastusautomaat peab olema töökorras, kui valmistaja on selle
ette näinud.
Kontrollimine: vaatlusega.
53
Kood 903. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud
1. Hüdrosüsteemi torude ja voolikute kinnitused peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja ei tohi lekkida.
2. Voolikud ei tohi olla keerdus, pragunenud või hõõrdunud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 904. Riputusseade
1. Riputusseadme ehitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Riputusseade peab tõstma ja langetama tööorganit sujuvalt.
3. Riputusseade peab hoidma rippmasinat üleval (transpordiasendis) vastavalt valmistaja
poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja proovitõstmisega.
Grupp 10
Mõõtmed ja massid
Kood 1001. Üldnõuded
1. Traktori, liikurmasina ja haagise ning nendest koostatud masinrongi suurimad lubatud
mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 89/173/EMÜ või
2009/63/EÜ või 2009/144/EÜ või käesoleva määruse nõuetele.
2. Pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise ning nendest koostatud
masinrongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama käesoleva määruse
nõuetele.
3. Traktori ja liikurmasina mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 2009/144/EÜ
metoodika kohaselt ning haagise, pukseeritava seadme ja vahetatava pukseeritava
seadeldise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ metoodika kohaselt.
Masina, mis on varustatud topeltratastega, laiuse mõõtmisel ei arvestata välimiste rataste
laiust, kui koos topeltratastega ei ulatu masina laius üle 3,00 meetrit.
4. Veosega või veoseta masin, mille laius ületab 2,55 meetrit või köetava-, termos-,
külmik- või külmutushaagise korral ületab 2,60 meetrit, peab olema tähistatud käesoleva
määruse koodi 107 kohase laia masina tunnusmärgiga.
5. Masina külgpinnast ühelt poolt rohkem kui 0,2 meetrit väljaulatuva veose korral tuleb
veos tähistada käesoleva määruse koodi 216 nõuete kohaselt või määruse koodi 107
kohase laia sõiduki tunnusmärgiga. Masinrongi korral arvestatakse veose külgpinnast
väljaulatuvus laiemast masinast.
6. Koodi 1005 nõuded kehtivad Kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud sõiduki
tegelikule massile teeliikluses osalemisel.
54
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1002. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed
1. Traktori ja liikurmasina suurim lubatud pikkus on 12,0 meetrit.
2. Traktori suurim lubatud laius on 2,55 meetrit.
3. Traktori ja liikurmasina suurim lubatud kõrgus on 4,0 meetrit.
4. Liikurmasina suurim lubatud laius on 3,00 meetrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1003. Haagise (täis-, kesktelg- ja poolhaagise), pukseeritava seadme,
vahetatava pukseeritava seadeldise ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed
1. Suurim lubatud pikkus on:
1.1. täis- või kesktelghaagisel – 12,0
meetrit;
1.2. poolhaagisel (veopoldist tagaosani) – 12,0 meetrit;
1.3. pukseeritav seadmel või vahetataval pukseeritaval seadeldisel – 12,0 meetrit;
1.4. masinrongil täis- ja/või kesktelghaagisega – 18,75 meetrit;
masinrongil poolhaagisega – 16,5 meetrit;
1.5. masinrongil pukseeritava seadme veol – 18,75 meetrit.
2. Haagise, pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise suurim lubatud
laius on 3,00 meetrit.
3. Haagise, pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise või masinrongi
suurim lubatud kõrgus on 4,00 meetrit, elusloomade veol 4,4 meetrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1004. Suurimad lubatud registriteljekoormused
1. Veotelje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 11,5 tonni.
2. Veetava telje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 10,0 tonni.
3. Traktori või liikurmasina kaheteljelise teliku suurim lubatud registrikoormus on:
3.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1 meeter – 11,5 tonni;
3.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1 meeter, kuid väiksem kui 1,3 meetrit – 16 tonni;
3.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit – 18
tonni;
3.4. paaristelgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit,
kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või
mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 tonni – 19,0 tonni.
4. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud
registrikoormus on:
4.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1 meeter – 11 tonni;
55
4.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1 meeter, kuid väiksem kui 1,3 meetrit – 16 tonni;
4.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit – 18
tonni;
4.4. telgede vahekaugus d on 1,8 meetrit või suurem – 20 tonni.
5. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud
registrikoormus on:
5.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,3 meetrit – 21 tonni;
5.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,4 meetrit – 24
tonni;
5.3. telgede vahekaugus d on suurem kui 1,4 meetrit – 24 tonni.
6. Nelja või suurema telgede arvuga telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim
lubatud registrikoormus – 24 tonni.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1005. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud registrimassid
1. Kaheteljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 18 tonni.
2. Kolmeteljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 25 tonni.
3. Neljateljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 31 tonni.
4. alates 1. juulist 2009. a esmaregistreeritavate traktorite suurimad lubatud massid on:
4.1. kaheteljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 18 tonni;
4.2. kolmeteljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 24
tonni;
4.3. kaheteljelise, kolmeteljelise või neljateljelise T4.3 ja C4.3 kategooria traktori
registrimass – 10 tonni;
4.4. kaheteljelise või kolmeteljelise T3 ja C3 kategooria traktori tühimass – 0,6 tonni.
5. Kaitseväe ja Kaitseliidu ratasbuldooseri ja ratasfrontaallaaduri suurim lubatud mass on
22 tonni.
6. Elastsete elementidega Kaitseväe või Kaitseliidu roomiksõiduki suurim lubatud mass
on 40 tonni.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1006. Haagise suurimad lubatud registrimassid
1. Üheteljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 tonni.
2. Kaheteljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 18 tonni.
3. Kolmeteljelise täishaagise ja 3- teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise
lubatud suurim registrimass on 24 tonni.
4. Neljateljelise või suurema telgede arvuga täishaagise lubatud suurim registrimass on
30 tonni.
56
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1007. Masinrongi suurimad lubatud tegelikud massid
1. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 tonni.
2. Kolmeteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 tonni.
3. Nelja või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest
kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
4. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest
koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 36 tonni.
5. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või
kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
6. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või
kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
7. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede
arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on
44 tonni.
8. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 tonni.
9. Kolmeteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 tonni.
10. Nelja või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
11. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass:
11.1. poolhaagise telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8
meetrit on 36 tonni;
11.2. poolhaagise telgede vahekaugus d on 1,8 meetrit või suurem on 38 tonni.
12. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
13. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
14. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema
telgede arvuga poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud mass on 44 tonni.
57
15. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2 või suurema
telgede arvuga, konteinerite veo poolhaagisest koosneva masinrongi, mida kasutatakse
kombineeritud kaubaveol, suurim lubatud tegelik mass on 44 tonni.
16. Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise tegelik mass ei tohi
ületada traktori või liikurmasina tegelikku massi.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1008. Masinrongi koostamine
1. Traktori või liikurmasina järele võib olla haagitud haagis, mille tegelik mass ja
vertikaalkoormus haakepunktile ei ületa traktori või liikurmasina valmistaja poolt
määratud suurusi.
2. Kui traktori või liikurmasina valmistaja ei ole punktis 1 toodud suurusi määranud või
need andmed ei ole kättesaadavad, võib traktori või liikurmasina järele olla haagitud:
2.1. pidurita haagis, mille tegelik mass ei ületa kahekordset traktori või liikurmasina
tühimassi;
2.2. traktori või liikurmasina juhi poolt piduripedaaliga juhitava pidurisüsteemiga haagis,
mille tegelik mass ei ületa kolmekordset traktori või liikurmasina tühimassi.
3. Traktori või liikurmasina või masinrongi pukseerimisel peavad olema täidetud
liiklusseaduse § 62 toodud nõuded ning pukseeritava seadme veol liiklusseaduse § 63
toodud nõuded.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1009. Veose lubatud suurimad mõõtmed
Veose laius ei tohi ületada kolme meetrit, veose kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4,5
meetrit ning veos ei tohi ulatuda masinast või masinrongist ette- ega tahapoole üle kahe
meetri. Masina või masinrongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse
koodides 1002 ja 1003 kehtestatud nõudeid.
Grupp 11
Nõuded vanasõidukile
Kood 1101. Vanasõiduki originaalsus
1. Vanasõiduki vastavus originaalsusele:
1.1. valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 protsendi ulatuses;
1.2. valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 protsendi ulatuses;
1.3. valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 protsendi ulatuses;
1.4. valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 protsendi ulatuses;
1.5 valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 protsendi ulatuses.
2. Originaalsuse hindamisel kontrollitakse kere, pinnakatte, veermiku, mootori,
jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust
originaalsusele.
3. Originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed,
pinnakate ja muud osad.
58
4. Kabiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus plastdetailid ning muud
riide või muu sarnase materjaliga kaetud detailid peavad olema terved ja puhtad.
5. Masina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1102. Vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele
1. Mootorist, kütuse- ja jahutussüsteemist, jõuülekandest, piduriseadmetest,
hüdraulilistest tööseadmetest ning veermikust õlide või kütuse lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
3. Piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama masinat peatada.
4. Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras.
5. Juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ega jääkdeformatsioone, esinevad
lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada masina kasutamist.
6. Muud seadmed peavad olema töökorras.
7. Kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ega murdeid.
8. Kabiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus ning muud riide või
muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved.
9. Õhkrehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist. Õhkrehvi turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm.
Täisrehvil ei tohi esineda vigastusi ega deformatsioone, mis olulisel määral mõjutavad
masina kasutamist.
10. Masina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
11. Masinal peab olema kood 101 nõuetele vastav registreerimismärk, lisaks peab traktor
ja liikurmasin vastama koodis 104 kehtestatud tulekustuti nõuetele, koodis 105
kehtestatud aeglase sõiduki tunnusmärgi nõuetele ning koodis 106 kehtestatud
ohukolmnurga nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga
Kood 1103. Säilinud vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele
Originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 1101 punktides 4
ja 5 ning koodi 1102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili
säilimine on vajalik ajaloo säilitamise huvides.
Kontrollimine: vaatlusega.
59
Majandus- ja taristuministri
…määrus…
„Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruste muutmine“
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ vastavustabel
1. Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1716, 29. juuni 2021, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL seoses sõidukikategooriate tähiste
muudatustega, mis tulenevad tüübikinnitusi käsitlevate õigusaktide muudatustest.
2. Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1717, 9. juuli 2021, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL seoses teatavate sõidukikategooriate
tähistuste ajakohastamise ja eCall-süsteemi lisamisega kõnealuse direktiivi I ja III lisas
esitatud kontrollitavate aspektide loetellu, meetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja
puuduste hinnangu osas.
EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti EL-i õigusakti Kommentaarid
ülevõtmise kohustus normi sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatav
riigisisene õigusakt
Direktiiv (EL) Jah Määruse nr 114 § 1 Kehtiv riigisisene
2021/1716 artikkel 1 lõige 1 õigusakt juba vastab
lõige 1 punkt a) i) direktiivi nõuetele ja
ületab neid, kuna
võimaldab
kontrollida kõiki
sõidukeid, mis
liikluses osalevad,
mitte ainult neid,
millele direktiivi
kohaldatakse.
Direktiiv (EL) Jah Eelnõu § 3 punkt 1
2021/1716 artikkel 1
lõige 1 punkt a) ii)
Direktiiv (EL) Jah Eelnõu § 3 punkt 3
2021/1716 artikkel 1
lõige 2 punkt a)
Direktiiv (EL) Jah Eelnõu § 3 punkt 3
2021/1716 artikkel 1
lõige 2 punkt b)
Direktiiv (EL) Jah Eelnõu § 3 punkt 2 §
2021/1716 artikkel 2 5
lõige 1
Direktiiv (EL) Ei Lõikes 2 sätestatakse,
2021/1716 artikkel 2 et komisjonile tuleb
lõige 2 edastada direktiiviga
1
reguleeritavas
valdkonnas
siseriiklike
õigusnormide tekst.
Seda tuleb lihtsalt
teha, mitte õigusaktis
sätestada.
Direktiiv (EL) Ei Sätestatakse
2021/1716 artikkel 3 direktiivi jõustumine.
Seda ei pea
riigisisestes
õigusaktides
sätestama.
Direktiiv (EL) Ei Sätestatakse
2021/1716 artikkel 4 direktiivi
adressaadid. Seda ei
pea riigisisestes
õigusaktides
sätestama.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 39 § 1 Kehtivad riigisisesed
artikkel 1 lõige 1 lõige 1 ja määruse nr õigusaktid juba
punkt a) i) 77 lõige § 1 lõige 1 vastavad direktiivi
nõuetele, kuna
määrustes nr 39 ja nr
77 on kehtestatud
tehnonõuetele
vastavuse kontrolli
nõuded kõikidele
mootorsõidukitele ja
nende haagistele.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 39 § 5 Kehtivad riigisisesed
artikkel 1 lõige 1 lõige 2 ja määruse nr õigusaktid juba
punkt a) ii) 77 § 3 lõige 7 vastavad direktiivi
nõuetele ja ka
ületavad neid, kuna
Eestis tuleb kõik
traktorid esitada
ülevaatusele ja
samuti kõik L-
kategooria sõidukid,
välja arvatud L1e ja
L2e.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 77 § 3 Kehtiv riigisisene
artikkel 1 lõige 1 lõige 7 õigusakt juba vastab
punkt b) direktiivi nõuetele ja
ka ületab neid, kuna
Eestis tuleb kõik L-
kategooria sõidukid
esitada ülevaatusele
(välja arvatud L1e ja
L2e). Lisaks
direktiivis lihtsalt
2
täpsustatakse, et
mõeldud on
sisepõlemismootoriga
L-kategooria
sõidukeid.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 39 § 7 Kehtiv riigisisene
artikkel 1 lõige 2 lõiked 1 ja 2 õigusakt juba vastab
punkt a) direktiivi nõuetele ja
ka ületab neid, kuna
Eestis tuleb kõik
traktorid
ülevaatuseks esitada,
lisaks on Eestis
ülevaatuse tähtajad
lühemad.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 77 § 3 Kehtiv riigisisene
artikkel 1 lõige 2 lõige 7 õigusakt juba vastab
punkt b) direktiivi nõuetele,
kuna kõik
mootorsõidukid tuleb
ülevaatuseks esitada,
määrusega on
vabastatud
ülevaatusest ainult
kahe- ja
kolmerattaline
mopeed ja
võistlussõiduk.
Direktiiv 2021/1717 Jah Määruse nr 77 lisa 2 Kehtiv riigisisene
artikkel 1 lõige 3 ja lisa 4 õigusakt juba vastab
direktiivi nõuetele.
Eestis peavad kõik
ülevaatuspunktid
olema varustatud
kõikide lisas 2
nimetatud
seadmetega. Seetõttu
ei ole lisas 2 eraldi
kategooriad välja
toodud, välja arvatud
punkti 8.10 juures,
mis käsitleb
õhkpiduri
kontrollimise
seadmeid. Punkti
8.10 juures
täpsustatakse, milliste
kategooria sõidukite
kontrollimise korral
on õhkpiduri
kontrollimise
seadmed
3
kohustuslikud. Kuna
alla 3,5-tonnise
täismassiga
sõidukitel
õhkpidureid ei ole,
siis ei ole mõtet osta
ülevaatuspunkti ka
õhkpiduri
kontrollimise
seadmeid.
Direktiiv 2021/1717 Jah Eelnõu § 2 punktid 3
artikkel 2 lõige 1 ja 4, § 4 punkt 3 ja §
5
Direktiiv 2021/1717 Ei Lõikes 2 sätestatakse,
artikkel 2 lõige 2 et komisjonile tuleb
edastada direktiiviga
reguleeritavas
valdkonnas
siseriiklike
õigusnormide tekst.
Seda tuleb lihtsalt
teha, mitte õigusaktis
sätestada.
Direktiiv 2021/1717 Ei Sätestatakse
artikkel 3 direktiivi jõustumine.
Seda ei pea
riigisisestes
õigusaktides
sätestama.
Direktiiv 2021/1717 Ei Sätestatakse
artikkel 4 direktiivi
adressaadid. Seda ei
pea riigisisestest
õigusaktides
sätestama.
4
Majandus- ja taristuministri määruse
„Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine“
seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Jrk Ettepaneku sisu Seisukoht
nr
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
1. „T0.3. Vastavus liiklusregistri andmetele“ Arvestatud.
Puudus „11) Registreerimistunnistuse
ülevaatuse lahtrid on täis“ on oluline viga
(OV). See on vastuolus Transpordiameti
(endine Maanteeamet) antud juhisega, et
sõidukile võib teostada ülevaatuse
registreerimistunnistuseta ja selle
puudumine ei mõjuta ülevaatuse otsust.
See tähendab, et kui ülevaatuseks ei esitata
täitunud ülevaatuse lahtritega
reg.tunnistust, saab ülevaatuse otsus olla
„tehniliselt korras“. Samas kui sama
tunnistus esitada ei saa ülevaatuse otsus
olla „tehniliselt korras“.
See puudus saaks olla äärmisel juhul VO
viga, millega ei kaasne otsust „esitada
registriandmete täpsustamisele“.
2. „T1.1.20. Haagisepidurite automaatne Arvestatud.
rakendumine“
Haagise pidurite konstruktsiooni nõuetes
ei ole nõutud sellist haagise pidurite
rakendumist. Haagistel ei ole isegi nõutud
pidureid. Seega ei saa sellist nõuet siin
rakendada.
3. „T1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus“ Mittearvestatud. Tegemist on direktiivist
Punktis 1.2.1. on kirjeldatud pidurite 2014/45/EL pärinevate puudustega ja
toimimisega seotud puuduseid, mida ei saa seetõttu ei saa neid eemaldada. Kui
või on väga keeruline teekatsetusel hinnata pidureid rullstendil kontrollida, siis peab
või kontrollida. Puudused nagu olema võimalik valida sobiv puudus.
pidurdusjõud ei muutu järk-järgult, mõne
ratta pidur rakendub liiga vara või hilja,
ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub
ülemääraselt. Neid asju saab hinnata ainult
rullstendis. Kui need puudused on
määruses välja toodud, siis kas eeldatakse,
et neid asju ka kontrollitakse? Kui ei
kontrollita, siis tuleb need välja jätta.
4. „T1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja Arvestatud.
tõhusus (kui tegemist on eraldi
süsteemiga)“
1
Masinalt ei ole nõutud varu-/hädapiduri
süsteemi. Isegi kui vari-/hädapiduri
süsteem on olemas, ei saa või osata seda
teekatsetusega kontrollida. Seega ei pea
kontrollitavate sõlmede loetelus seda
olema.
5. „T1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus “ Mittearvestatud. Tegemist on direktiivist
Seisupiduri kontrollimise meetod jääb 2014/45/EL pärinevate puudustega ja
segaseks. Kas seisupidurit tuleb seetõttu ei saa neid eemaldada.
kontrollida teekatsetusega? Kas
teekatsetuse all peetakse silmas liikumise
peal seisupiduri rakendamist?
Masina seisupidur peab võimaldama
traktorit 18 % tõusul või langusel paigal
hoida ja ei pea olema konstrueeritud
sellisel viisil, et oleks liikumise ajal
rakendatav. Seega ei ole viitamine
teekatsetusele õige (nt kaldumine
sirgjoonest kõrvale).
Kontrollimine ainult kallakul ei oleks ka
õige, sest selliseid kontrollimise tingimusi
ei pruugi olemas olla. Ettepanek on
kontrollimise meetodiks panna
„Kontrollitakse vaatlusega ja
pidurisüsteemi käitamisega.“.
Teekatsetus saab tulla kõne alla ainult N
kategooria sõiduki baasil ehitatud masinal.
6. „T1.5. Aeglustisüsteemi toimimine“ ja Arvestatud.
„T1.1.19. Aeglustisüsteem“
Aeglusti ei ole nõutud. Seda ei saa
olemasolevate kontrollimis meetodite ja
tingimuste juures kontrollida. Seega ei
tuleks seda kontrollitavate sõlmede
nimekirja kanda.
7. „T3.2. Klaasi seisund“ Mittearvestatud. Vastavalt Eesti
Olulise puudusena on kirjeldatud Tehnoülevaatajate Liidu, MKM-i ja
olukorda, kus klaas on asendatud mõne Transpordimeti vahel toimunud
muu materjaliga. See ei tohiks olla nii kohtumisel sõlmitud leppele
üldsõnaline ja igasugust muust materjalist kohaldatakse lisa 5 ainult uutele
asendust tuleks mõistusega võtta. Oluline traktorite kategooriatele, mitte aastaid
puudus saaks olla olukord kus aknaklaas kasutuses olnud masinatele, seega
on asendatud materjaliga, mis purunemisel selliseid asendusi ilmselt nende juures ka
tekitab kildu ja võib sellega sõidukis keegi veel teinud ei ole. Lisaks klaasi
viibijale tekitada tõsiseid lõikehaavu. Kui asendamine mitte läbipaistva materajliga
katuseluuk või istme seljatoe taha jääv halvendab vaatevälja, mistõttu see
kabiini alumine aknaruut on asendatud kahjustab liiklus- ja tööohutust.
plekitüki või vineeriga, siis ei saa see olla Katuseluugi osas see nõue ei kehti.
ohuallikas.
8. „T4.1.2. Lähitulelaternate reguleeritus“ Mittearvestatud. Masinat tuleb
Kontrollimise meetodiks on märgitud kontrollida kohas, kus on vastavad
esilaternate reguleerituse kontrollimise võimalused. Kui väljaspool
seade või valgusvihu projektsiooni kõrgus ülevaatuspunkti vastavad võimalused
2
objektil. Väljaspool ülevaatuspunkti ei ole puuduvad, siis tuleb masinat kontrollida
tagatud tingimusi, et sellist kontrolli saaks ülevaatuspunktis või leida sobiv koht.
läbi viia või saadud tulemused oleksid Lisa 5 on ka täiendatud kontrollimise
objektiivsed. Kontrollimise meetod vastab metoodikaga.
olukorrale, kus masinat kontrollitakse
ülevaatuspunktis.
Kontrollimise meetod peaks olema
vaatlus. Puuduse kirjeldus saab jääda
„reguleerimata“ kui sellele eelneb
täpsustus „ilmselgelt“ ja järgneb täpsustus
(nt valgusallikas valesti laternasse
paigaldatud).
Juhul kui puudus läheb eelnõus toodud
kujul määrusesse, tekib küsimus, millises
vahemikus peab lähituli olema
reguleeritud.
9. „T4.1. Esilaternad“ Arvestatud.
Punktis T4.1.4. on toodud esilaternate
nõuetele vastavusega seotud puudused.
Olulise puudusena on välja toodud
„Laternate arv ei vasta nõuetele“. Direktiiv
ei kirjelda sellist puudust.
Kui eelnõusse pandud puudus jääb sisse,
siis tuleks seda täiendada nii, et oluline
puudus on ettenähtud laterna puudumine
(nt puudub kaugtulelatern kui see on
ettenähtud) ja vähe oluline puudus on
lisalaternate paigaldamine.
Punktis T4.1.5. on toodud nõuded
lähitulelaternate vertikaalse
reguleerimisseadmele. Selline seade ei ole
masinal kohustuslik, seda puudust ei tohiks
siin olla. Ka direktiivis on selle
kontrollsõlme järele pandud märkus: „kui
need on kohustuslikud“.
Punktis T4.1.6. on toodud nõuded laterna
hajutiklaasi puhastile, ilmselt on mõeldud
lähitulelaternat. Puuduseks peetakse üle
2000 lm valgusvooga
gaaslahenduslambiga laterna hajutiklaasi
puhasti puudumist või töökõlbmatust.
Traktoritel on keelatud kasutada üle 2000
lm valgusvooga lähitulelaternaid. Seega ei
ole see puudus asjakohane.
10. 10) „T4.2. Ääretulelaternad ning Osaliselt arvestatud. Topeltrataste korral
päevatulelaternad“ on lisas 5 tehtud erand ja laternate arvu
Punktis T4.2.3. on toodud ääretule- ja osas ettepanekut arvestatud.
päevatulelaternate nõuetega seotud
puudused. Direktiivi kohaselt on laterna,
selle valgusvihu värvuse, märgistuse,
3
asendi ja valgustugevusega soetud
puudused vähe olulised vead. Ettepanek on
rakendada direktiivis toodud
vearaskusastmeid. Näiteks kui traktorile
on paigaldatud topelt rattad, siis oleks
ääretulelaterna paigaldus automaatselt
nõuetele mitte vastav ehk OV viga.
Olulise puudusena on välja toodud
„Laternate arv ei vasta nõuetele “.
Direktiiv ei kirjelda sellist puudust. Kui
eelnõusse pandud puudus jääb sisse, siis
tuleks seda täiendada nii, et oluline puudus
on ettenähtud laterna puudumine (nt
puudub ääretulelatern kui see on
ettenähtud) ja vähe oluline puudus on
lisalaternate paigaldamine.
11. „T4.3. Piduritulelaternad“ Osaliselt arvestatud. Piduritulelaterna
Punktis T4.3.3. on toodud piduritulelaterna eesmärk on teavitada kaasliiklejat, et
nõuetega seotud puudused. Direktiivi eesolev sõiduk pidurdab. Sellest
kohaselt on laterna, selle valgusvihu tulenevalt on laterna värvust, asendit ja
värvuse, märgistuse, asendi ja valgustugevust oluline ülevaatusel
valgustugevusega soetud puudused vähe kontrollida ja mittevastavuse korral
olulised vead. Ettepanek on rakendada märkida oluliseks puuduseks. Laternate
direktiivis toodud vearaskusastmeid. arvu osas ettepanekut arvestatud.
Olulise puudusena on välja toodud
„Laternate arv ei vasta nõuetele“. Direktiiv
ei kirjelda sellist puudust. Kui eelnõusse
pandud puudus jääb sisse, siis tuleks seda
täiendada nii, et oluline puudus on
ettenähtud laterna puudumine (nt puudub
piduritulelatern kui see on ettenähtud) ja
vähe oluline puudus on lisalaternate
paigaldamine.
12. „T4.4. Suuna- ja ohutulelaternad“ Arvestatud.
Punktis T4.4.3. on olulise puudusena välja
toodud „Laternate arv ei vasta nõuetele“.
Direktiiv ei kirjelda sellist puudust. Kui
eelnõusse pandud puudus jääb sisse, siis
tuleks seda täiendada nii, et oluline puudus
on ettenähtud laterna puudumine (nt
puudub suunatulelatern kui see on
ettenähtud) ja vähe oluline puudus on
lisalaternate paigaldamine.
13. „T4.6. Tagurdustulelaternad“ Arvestatud.
Punktis T4.6.2. on olulise puudusena välja
toodud „Laternate arv ei vasta nõuetele“.
Direktiiv ei kirjelda sellist puudust. Kui
eelnõusse pandud puudus jääb sisse, siis
tuleks seda täiendada nii, et oluline puudus
on ettenähtud laterna puudumine (nt
puudub tagurdustulelatern kui see on
4
ettenähtud) ja vähe oluline puudus on
lisalaternate paigaldamine.
14. „T4.7. Tagumise registreerimismärgi tule Arvestatud.
latern“
Punktis T4.7.2. on olulise puudusena välja
toodud „Laternate arv ei vasta nõuetele“.
Direktiiv ei kirjelda sellist puudust. Vähim
arv on üks, suurimat arvu ei ole. Arv ei
vasta nõuetele kui registreerimismärk on
täielikult valgustamata.
15. „T4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise Arvestatud.
märgistus (valgustpeegeldav) ja
tunnusmärgid (masinrong, aeglase sõiduki,
laia masina, kiiruspiirang)“
Kiiruspiirangu märgi nõuet ei ole enam
liiklusseaduses.
16. „T4.12. Muud laternad ....“ Mittearvestatud. Ülevaatusel on oluline
Direktiivis ei ole riket „Latern või selle kontrollida, et töötuled ei süttiks koos
lülitamine ei vasta nõuetele “. Lülitamise mõne teise laternaga ja kui nii on, siis
viga on direktiivis vähe oluline viga. see on oluline puudus, kuna töötulesid ei
Selline viga saaks olla vähe oluline. tohi liikluses kasutada. Samuti on nõutud
Direktiivis ei ole riket „Märgulamp on töötulede märgulambi olemasolu, et juht
töökõlbmatu või puudub“. Miks on see teaks, et töötuled põlevad. Seetõttu on
oluline viga? seda oluline ülevaatusel kontrollida.
17. „T5.2.3. Rehvid“ Mittearvestatud. Tegemist on direktiivis
EOV veana kirjeldatakse puudust kui sätestatud põhimõttega, et kui rehvid on
rehvil on „Vähem kui 80% nõutavast ohtlikult kulunud (alla lubatud
mustri jääksügavusest“. Direktiivis sellist piirmäära) ei tohi sõidukiga liikluses
sõnastust ei leidu. Kui võtta, et veoteljel on osaleda. Kui rehvirõhu kontrollsüsteem
nõutud 7 mm, siis liiklemiskeeld järgneb on olemas, siis tuleks seda ikkagi
alla 5 mm mustriga rehvile (s.o vähem kui kontrollida, isegi kui selle olemasolu ei
80% nõutavast jääksügavusest). Samal ajal ole tüübikinnituseeskirjades ette nähtud.
võib N kategooria sõiduk maastikurehviga
sõita kuni 1,6 mm rehviga. Kas selline
piirang traktori rehvile on õigustatud?
Puudusena kirjeldatakse rehvirõhu
kontrollsüsteemi – kas traktoril peab olema
selline süsteem?
18. „T6.1.6. Haakeseadmed ja Osaliselt arvestatud. Sõnastust
pukseerimisseadised“ muudetud.
Kaks puudust kirjeldavad haakeseadme
või pukseerimisseadise
registreerimismärgi varjamist. Puuduste
kirjeldus ei vasta direktiivis toodule, sest
sealt on välja jäetud täpsustused ja
muudetud veakirjelduse sisu.
Direktiivis on vähe olulise vea kirjeldus:
„Registreerimismärk või üks laternatest
(kui seda ei kasutata) on varjatud.“.
Määruse eelnõusse on pandud „üks
5
laternatest“ asemel „üks
registreerimismärgi latern“. Inglisekeelses
direktiivi versioonis kasutatakse väljendit
„any lamp“ ehk igasugune latern. Seega ei
ole silmas peetud üksnes
registreerimismärgi tule laterna varjamist.
Olulise vea kirjeldus on direktiivis:
„Registreerimismärk ei ole loetav (kui
seadet ei kasutata).“.
Ettepanek on kasutada direktiivi sõnastust.
19. „T6.1.9. Mootor“ Arvestatud.
Kaks olulist puudust on seotud mootori
rikkeindikaatori süttimisega. Direktiivis ei
ole selliseid rikkeid. Kas traktoritel peab
olema mootori rikkeindikaator? Millistel
traktoritel peab olema vastav
rikkeindikaator? Kui rikkeindikaatori
olemasolu ei ole nõutud, siis ei saa pidada
puuduseks selle mitte süttimist.
20. „T6.2.3. Uksed (sh luugid)“ Arvestatud.
Esimese puudusena on kirjeldatud reisijate
ukse mitte avanemist või sulgumist.
Traktoritel ei ole üldiselt eraldi uksi
reisijate sisenemiseks (või on?). Vasakul
küljel on juhi uks, millest siseneb kabiini
juht ja reisija.
Ettepanek on ümber sõnastada esimese
nõude veakirjeldus: „1) Juhiuks ei avane
või ei sulgu.“.
21. „T6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum“ Arvestatud.
Kolmanda puudusena on kirjeldatud
nõudeid koormakinnitamise kohtadele:
„Koormakinnituse kohad või nende
paigutus ei vasta nõuetele.“. Ebaselgeks
jääb milliseid nõudeid on silmas peetud.
Traktori määruses ei ole vastavaid nõudeid
kehtestatud. Juhul kui määrus hakkab
kehtima kiirtraktoritele, siis ei saa seal
rääkida veoseruumist.
22. „T6.2.7. Muud juhtimisseadmed (nt Arvestatud.
gaasipedaal)“
Kahe puudusena kirjeldatakse käikude
lülitamist. Käigukastiga seotud võimalikud
vead peaksid olema paigutatud punkti
„T6.1.7. Jõuülekanne“.
Puuduse kirjeldust „Käigud lülituvad
raskelt“ ei ole vajalik ja seda ei peaks
ülevaatusel veana hindama, sest see ei
mõjuta otseselt sõiduki ohutut juhtimist.
23. „T6.2.9. Muud masina sise- ja Arvestatud.
välisseadmed või varustus“
6
Traktori määrus ei nõua seadme auditi
kontrollimist. Seega ei saa olla puudusena
kirjeldatud masinale paigaldatud seadme
auditi kehtetust. Masinatele ei paigaldata
hüdrotõstukeid või korvtõstukeid.
24. „6.2.10. Porikaitsmed (poritiivad, -põlled, Osaliselt arvestatud. Sõnastust
porikaitsevarustus)“ muudetud.
Vigade raskusastmed ei vasta osaliselt
direktiivis toodule. Ettepanek on kasutada
direktiivi sõnastusi ja raskusastmeid.
Direktiivis on porikaitsesüsteemi
komponendi (nt poripõll) puudumine vähe
oluline viga, aga eelnõus on see oluline
viga. Topelt ratastega traktoril tuleks
täiendavate rataste kohalt ja taga puuduvad
porikaitsmed lugeda oluliseks veaks. See
oleks ilmselgelt liiga tegemine.
Eelnõus peetakse oluliseks veaks kui
porikaitse ei vasta nõuetele, direktiivis on
see vähe oluline. Selgusetuks jääb, mis
nõuete mitte vastavusele viidatakse ja miks
see on oluline viga. Traktori määruses on
küll öeldud, et poritiib ja poripõll peab
vastama valmistaja poolt ettenähtule, aga
see on väga üldsõnaline. Selliste
üldsõnaliste nõuete järgi ei saa ülevaataja
langetada otsuseid, sest ta ei tea mis on
valmistaja poolsed nõuded.
Antud sõnastuse kohaselt tuleks pidada
oluliseks veaks olukorda, kus valmistaja
poolne poripõll on asendatud oma tehtud
porilapiga, sest see oma tehtud ei pruugi
vastata valmistaja poolt ettenähtule.
Eelnõus on oluline veana kirjeldatud
porikaitsesüsteemi nõuetele mitte vastavat
paigutust. Traktori määrusega ei ole
kehtestatud nõudeid porikaitsesüsteemi
paigutusele. Seega ei saa olla sellist
veakirjeldust kui ei ole kehtestatud selgeid
paigaldus nõudeid.
25. „T6.2.11. Tugijalg ja -hark“ Arvestatud.
Milliseid nõudeid on peetud silmas
veakirjelduse all „Ei vasta nõuete“? Kui
tugijalale ei ole kehtestatud nõudeid, siis ei
saa olla ka sellist puudust.
26. „T6.2.12. Käepidemed ja jalatoed“ Arvestatud.
Milliseid nõudeid on peetud silmas
veakirjelduse all „Ei vasta nõuetele“? Kui
käepidemetele ja jalatugedele ei ole
7
kehtestatud nõudeid, siis ei saa olla siin
sellist puudust.
Millised käepidemed peavad traktoril
olema ja ei tohi puududa?
27. „T7.10. Kiiruspiirik“ Arvestatud.
Kiiruspiiriku nõue rakendub M2, M3, N2,
N3 kategooria sõidukitele. Traktoritel ei
ole kiiruspiirikut. Traktoritel on
kiirusregulaator, aga seda ei ole võimalik
ülevaatusel kontrollida.
28. „T.13 Hädaabikõne (eCall)“ Arvestatud.
Traktoritelt ei ole hädaabikõne süsteemi
paigaldust nõutud.
29. „T8.2. Heitgaasid“ Arvestatud.
Vigadena kirjeldataks rikkeindikaatori
toimimise kontrollimist. Kas sellist nõuet
saab olla kui traktoritel ei ole nõutud
rikkeindikaatori olemasolu?
8
16.08.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 ning § 200 lõike 10 alusel.
Eelnõu on koostatud komisjoni delegeeritud direktiivide (EL) 2021/1716 ja (EL) 2021/1717
ülevõtmiseks. Kõnealuste direktiividega muudetakse kehtivaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiive, mis on seotud tehnoülevaatuse ja liikluses osalevate sõidukite tehnokontrolliga.
Kuna vahepeal on muutunud sõidukite kategooriad, siis täiendatakse tehnoülevaatuse ja
liiklevate sõidukite tehnokontrolli direktiive uute kategooriatega. Lisaks täiendatakse
tehnoülevaatusel kontrollitavate süsteemide nimekirja hädaabinumbril 112 põhineva
sõidukisisese eCall-süsteemiga.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeleliselt vaatas üle Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialist Sven Nurk (
[email protected], tel: 625 6498). Eelnõud õigusliku ekspertiisi
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia
Läänemets (ametist lahkunud).
Eelnõuga muudetakse:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr 42 „Mootorsõiduki- ja
selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 17.05.2022, 6) (edaspidi määrus
nr 42);
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määrust nr 77 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (RT I, 17.05.2022, 3)
(edaspidi määrus nr 77);
3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määrust nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise ulatus ja kord“ (RT I, 02.07.2021, 3) (edaspidi määrus nr 114);
4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrust nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord (RT I, 17.05.2022, 10) (edaspidi määrus nr 39)“.
Muudetavad määrused on järjestatud tähestikulises järjekorras.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse nr 42 lisa 1 muutmine. Kuna käesoleva eelnõuga lisatakse tehnoülevaatusel
kontrollitavate süsteemide hulka ka hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall süsteem
(määruse nr 77 lisa 4 uuesti kehtestamine), mille kontrollimise kohustus tuleneb eelnõuga
ülevõetavast direktiivist (EL) 2021/1717, siis täiendatakse määruse nr 42 lisas 1 toodud
tehnonõudeid ning sätestatakse, et nimetatud süsteem peab olema töökorras, kui sõiduki
valmistaja on sõidukisse eCall süsteemi paigaldanud.
Määruse nr 77 § 8 lõike 81 muutmine. Määruse nr 77 § 2 punktist 24 tuleneb, et eriliigilist
ülevaatust tehakse taksole, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse
vahenduseta. Kuna taksole, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub ainult infoühiskonna
teenuse vahendusel ei tehta eriliigilist ülevaatust, siis jäetakse eelnõu § 2 punktiga 1 sõna
„eriliigilist“ muudetava määruse § 8 lõikest 81 välja.
Määruse nr 77 § 81 lõike 1 muutmine. Tegemist on tehnilise muudatusega, kus asendatakse
viide punktile 3 viitega lisas 4 olevale tabelile. Eelnõuga muudetakse muuhulgas lisa 4 selliselt,
et edaspidi nimetatakse lisa punktis 3 olevat tabelit kui „tabel“. Seda tehakse põhjusel, et saaks
tabelis olevatele punktidele täpsemini viidata, et välistada olukord, kus lisas 4 on mitu sama
numbriga punkti. Näiteks on hetkel lisa punkt 3 see tabel ise ja tabelis olev punkt 3, mis käsitleb
nähtavust, on samuti punkt 3. Muudatusega eemaldatakse selline vastuolu.
Määruse nr 77 § 111 täiendamine lõikega 6. Direktiivi (EL) 2021/1717 artikli 2 lõike 1
kohaselt kohaldavad liikmesriigid direktiivi lisa punkti 1 järgimiseks vajalikke meetmeid
hiljemalt alates 20. maist 2023, seega antakse direktiiviga liikmesriikidele aega valmistuda
eCall süsteemi kontrollimiseks, mida Eesti ka kavatseb kasutada, et tehnoülevaatajad ja
Transpordiamet saaks vajalikke ettevalmistusi teha.
Määruse nr 77 normitehnilise märkuse muutmine. Lisatakse viide direktiivile (EL)
2021/1717, mis käesoleva eelnõuga üle võetakse. Lisaks, kuna määrusega nr 77 on üle võetud
ka mõned direktiivi 2014/47/EL sätted, siis lisatakse viide ka direktiivile 2014/47/EL, mida on
muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716.
Määruse nr 77 lisa 2 punkti 8.10. muutmine. Kuna alla 3,5-tonnise täismassiga sõidukitel ei
kasutata õhkpidureid, siis täpsustatakse määrust selliselt, et sellises ülevaatuspunktis, kus üle
3,5-tonnise täismassiga sõidukeid ei kontrollita, ei ole vaja ka õhkpiduri kontrollimise
seadmeid, ning nimetatakse, milliste kategooriate sõidukite kontrollimisel on õhkpiduri
kontrollimise seadmed vajalikud. Need kategooriad, mille kontrollimisel on õhkpiduri
kontrollimise seadmed vajalikud (M2-; N2-; M3-; N3-; T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja
T4.3b) tulenevad direktiivi 2014/45/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717, III
lisa I tabelist.
Määruse nr 77 lisa 2 punkti 8.16. muutmine. Kuna Maanteeamet ühendati Lennuameti ja
Veeteede Ametiga ja uue ühendameti nimeks sai Transpordiamet, siis asendatakse lisa 2 punktis
8.16 Maanteeameti nimi Transpordiametiga.
Määruse nr 77 lisa 4 muutmine. Rikete ja puuduste tabelit täiendatakse eCall-süsteemi rikete
ja puuduste liigitusega (punktid 7.13.1.–7.13.3.), mis tulenevad direktiivi (EL) 2021/1717
lisast.
Määruse nr 114 paragrahvi 1 lõike 3 muutmine. Kõnealune säte sõnastatakse vastavalt
direktiivi (EL) 2021/1716 artikli 1 lõike 1 punktile ii. Kuigi direktiiviga (EL) 2021/1716
asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikli 2 lõike 1 punktis d viide T5-kategooria traktorile
viitega T1b–T4.3b-kategooria traktoritega, siis T5-kategooria traktorid ei ole tegelikult kuhugi
kadunud. See kategooria on lihtsalt eemaldatud tüübikinnituse eeskirjadest, mitte liiklusest,
seetõttu käsitletakse ka edaspidi T5-kategooria traktorit kommertssõidukina.
Määruse nr 114 normitehnilise märkuse muutmine. Lisatakse viide eelnõuga ülevõetavale
direktiivile (EL) 2021/1716, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2014/47.
Määruse nr 114 lisa 1 ja lisa 6 uuesti kehtestamine. Lisad 1 ja 6 kehtestatakse uuesti ning
võrreldes kehtiva määrusega on neid muudetud vastavalt direktiivi (EL) 2021/1716 artikli 1
lõikele 2 asendades kontrollkaardi esiküljel ja kommertssõiduki kontrolliaktil kategooria
T5kategooriaga T1b ning lisatakse kategooriad T2b–T4.3b. Edaspidi tuleb T5-kategooria
sõiduki kontrollimisel see kanda kontrollkaardil tähega „m“ tähistatud lahtrisse ehk muu
kategooria alla.
Määruse nr 39 § 9 täiendamine lõigetega 11 ja 12. Muudatusega ühtlustatakse T1b-, T2b-,
T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina tehnoülevaatuse osas määruse sõnastus
määruse nr 77 sõnastusega (määrus nr 77 § 8 lõige 1), kuna käesoleva eelnõuga lisatakse
määrusesse samasugune rikete ja puuduste tabel (määruse täiendamine lisaga 5) nagu määruses
nr 77, kus kontrollitavad osad, seadmed, sõlmed ning varustus on jaotatud samasugusteks
valdkondadeks.
Rikete ja puuduste tabel lisatakse, kuna vastavalt direktiivi 2014/45/EL, mida on muudetud
direktiiviga (EL) 2021/1717 artikli 6 lõikele 2, tehakse tehnoülevaatus vastavalt direktiivi
2014/45/EL I lisale, kus on samasugune rikete ja puuduste tabel.
Määruse nr 39 § 10 täiendamine lõigetega 5 ja 6. Määrusesse lisatakse samasugused rikete
ja puuduste liigitamise põhimõtted nagu määruses nr 77 (määrus nr 77 § 9 lõiked 4 ja 5). Kuna
T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinale kohaldatakse samuti direktiivi
2014/45/EL, siis ühtlustatakse rikete ja puuduste hindamise põhimõtted teiste kategooriate
sõidukite omadega, millele samuti direktiivi 2014/45/EL kohaldatakse. Need põhimõtted
pärinevad direktiivi 2014/45/EL artikli 7 lõikest 3.
Määruse nr 39 normitehnilise märkuse muutmine. Lisatakse viide eelnõuga ülevõetavale
direktiivile (EL) 2021/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2014/45.
Määruse nr 39 lisa 1 uuesti kehtestamine. Tehnoülevaatus on tehnonõuetele vastavuse
kontroll, mistõttu peab lisas 1 olema sätestatud tehnonõue, mida saab tehnoülevaatusel lisa 5
järgi kontrollida ehk lisa 1 täiendatakse nende tehnonõuetega, mida lisa 5 kohaselt
tehnoülevaatusel peab kontrollima, kuid mille kohta lisas 1 tehnonõuded hetkel puuduvad. Lisa
5 põhineb direktiivi 2014/45/EL I lisal.
Määruse nr 39 lisa 1 gruppi 4 on võrreldes kehtiva lisaga muudetud järgnevalt:
Koodi 402 on lisatud punkt 8.1 ja koodi 403 on lisatud punkt 4 ehk piduritõhususe ja vähima
keskmise aeglustuse nõuded nii sõidupidurile, kui seisupidurile, et pidureid saaks kontrollida
piduristendis või aeglustusmõõturiga.
Koodi 404 punkt 6 on sõnastatud järgmiselt:
„6. Voolikute ühendusotsakud ja eralduskraan peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule,
olema töökorras ega tohi pihkuda.“;
Määruse nr 39 lisa 1 gruppi 4 on täiendatud järgmiselt:
„Kood 413. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, olema töökorras ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 414. Energiavaru survepaak, suruõhupaak
Energiavaru survepaak ja suruõhupaak peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema
töökorras ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.“;
Määruse nr 39 lisa 1 koodi 602 on täiendatud punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud tuuleklaasi soojendi, siis peab see olema
töökorras;“;
Määruse nr 39 lisa 1 koodi 707 punkti 1 on täiendatud peale sõna „töökorras“ sõnadega „, kui
valmistaja on selle paigaldanud““.
Lisaks on muudetud lisas 1 kasutuses olevat nummerdamise süsteemi, et ühtlustada see määruse
nr 42 lisas 1 ja lisas 2 oleva nummerdamise süsteemiga. Uue nummerdamise süsteemiga on iga
nõue nummerdatud punktiga, mis jagunevad alapunktideks, näiteks: „2.; 2.1.; 2.2; 3.“. Kehtivas
määruse lisas on kasutuses nummerdussüsteem, kus punktid jagunevad punktideks ja
alapunktideks näiteks nii „1); a); b); c); 2)“. Taolise liigituse korral on raske lisada tulevikus
veel alapunkte, näiteks kui on vaja punkt „a)“ veel omakorda alapunktideks jaotada, samas kui
näiteks punkti „2.1.“ korral saab seda jagada omakorda punktideks „2.1.1. ja 2.1.2.“. Lisaks
kaotatakse iga koodi algusest sõna „Nõuded“, kuna lisa 1 pealkirjas juba sisaldub sõna
„nõuded“ ja kui punktide sisu lugeda, siis on piisavalt arusaadav, et tegemist on nõuetega.
Määruse täiendamine lisaga 5. Vastavalt direktiivile (EL) 2021/1717, millega muudetakse
direktiivi 2014/45/EL, kohaldatakse alates 2022. aasta 27. septembrist direktiivi 2014/45/EL ka
T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinale. Direktiivi 2014/45/EL artikli 6
lõike 2 kohaselt tehakse tehnoülevaatus vastavalt direktiivi 2014/45/EL I lisale. Seetõttu
lisatakse määrusesse direktiivi 2014/45/EL I lisa kohane rikete ja puuduste liigitamise ning
kontrolli metoodikate tabel, mida kohaldatakse T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-
kategooria masinale.
Paragrahviga 5 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Vastavalt direktiivi (EL) 2021/1716
artikli 2 lõikele 1 ja direktiivi (EL) 2021/1717 artikli 2 lõikele 1 kohaldavad liikmesriigid
direktiivi alates 27. septembrist 2022.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas komisjoni delegeeritud direktiividega (EL) 2021/1716, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL seoses sõidukikategooriate
tähiste muudatustega, mis tulenevad tüübikinnitusi käsitlevate õigusaktide muudatustest (ELT
L 342, 27.09.2021, lk 45–47), ja (EL) 2021/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/45/EL seoses teatavate sõidukikategooriate tähistuste ajakohastamise
ja eCall-süsteemi lisamisega kõnealuse direktiivi I ja III lisas esitatud kontrollitavate aspektide
loetellu, meetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja puuduste hinnangu osas ning on
koostatud nende üle võtmiseks (ELT L 342, 27.09.2021, lk 48–51).
4. Määruse mõjud
Kuna määrusel olulised mõjud puuduvad, esitatakse üksnes mõjude kirjeldus. Kuna direktiivide
(EL) 2021/1716 ja (EL) 2021/1717 peamine eesmärk on kaasajastada direktiive 2014/45/EL ja
2014/47/EL seoses sõidukikategooriate muudatustega Euroopa Liidu tüübikinnitusraamistikus,
siis selles osas on mõju väike. Peamine mõju selle muudatusega on politseiametnikele, kes
peavad T2b–T4.3b. traktorite kontrollimisel, kui puudusi ei avastatud, väljastama määruse nr
11 lisa 6 kohase kontrolliakti, mis näitab, et sõiduki kontrollitud osadel või sõlmedel puudusi
ei avastatud.
Alates 2023. a 20. maist peavad tehnoülevaatajad kontrollima eCall süsteemi. Kogu sõiduki
kontrolli mahust moodustab see väikese osa. Lisaks ei ole eCall nõutud kõikidel sõidukitel,
mistõttu võib hinnata mõju samuti väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad
tulud
Määruse rakendamiseks on vaja teha muudatusi liiklusjärelevalve infosüsteemis, mille
maksumus on umbes 2000 eurot ning mis kaetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, ning Transpordiameti infosüsteemis, mille
maksumus on umbes 10 000 eurot ning mis kaetakse Transpordiameti eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 27. septembril.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ja Eesti Tehnoülevaatajate Liidule.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Tehnoülevaatajate Liidu ettepanekud
on koondatud kooskõlastustabelisse.
Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ vastavustabel
Lisa 2 Kooskõlastustabel
-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 07.09.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 68 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 ning § 200 lõike 10 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ lisa 1 täiendatakse grupiga 16 järgmises sõnastuses: „ Grupp 16 Muud lisaseadmed Kood 1601. H ädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall -süsteem 1. Kui sõiduki valmistaja on varustanud sõiduki hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall süsteemiga, siis peab süsteem olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja elektroonilise liidese kasutamisega. “. § 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikest 8 1 jäetakse välja sõna „eriliigilist“; 2) paragrahvi 8 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „punktis 3“ sõnaga „tabelis “; 3) paragrahvi 11 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Lisa 4 tabeli punktis 7.13 nimetatud hädaabikõne eCall süsteemi nõuetele vastavust kontrollitakse alates 2023. aasta 20. maist.“; 4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128), muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 48–51) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47). “; 5 ) määruse lisa 2 punkt 8.10. sõnastatakse järgmiselt: „ 8.10. õhkpidurisüsteemi kontrollimise seadmed, nagu manomeetrid, ühendusseadmed ja voolikud, kui ülevaatuspunktis teostatakse ülevaatust üle 3500 kg täismassiga M 2 -; N 2 -; M 3 -; N 3 -; T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b - kategooria sõidukitele; “; 6 ) määruse lisa 2 punktis 8.16. asendatakse sõna „Maanteeameti“ sõnaga „Transpordiameti“; 7 ) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse s nr 114 „ Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „on ka“ tekstiosaga „ T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b-, T4.3b- ja “; 2) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47). “; 3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 4) määruse lisa 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse s nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina korralisel ja erakorralisel ülevaatusel kontrollitakse lisas 5 loetletud masina osasid, seadmeid, sõlmi ning varustust, mille kontrollimine on jaotatud järgmistesse valdkondadesse: 1) identifitseerimine; 2) pidurisüsteem; 3) juhtimisseade; 4) nähtavus; 5) tuled, helkurid ja elektriseadmed; 6) veermik ja vedrustus; 7) raam, kere ja sellele kinnituvad osad; 8) muu varustus; 9) saaste. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud kontroll tehakse vastavalt määruse lisas 5 sätestatud metoodikale.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b- kategooria masinal on rohkem kui neli riket või puudust § 9 lõike 1 1 punktides 1– 9 nimetatud samas valdkonnas, liigitatakse rikked või puudused järgmisesse lõikes 4 sätestatud rikke või puuduse raskusastmesse. (6) Rikke või puudus e võib liigitada järgmisesse raskusastmesse ka juhul, kui esineb vähemalt kaks riket või puudust § 9 lõike 1 1 punktides 1– 9 nimetatud samas valdkonnas ning nendest tingituna on masina ohutus halvenenud määral, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus või on masin omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. “; 3 ) määruse normitehnilise märkuse teine lause sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 48–51). “; 4 ) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 5 ) määrust täiendatakse lisaga 5 (lisatud). § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. a 27. septembril. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes L isa 4 Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika L isa 1 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart L isa 6 Kommertssõiduki kontrolliakt L isa 1 Masina tehnonõuded ja nõuded varustusele L isa 5 T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. detsembri 2011. a määrus nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
MOOTORSÕIDUKI JA SELLE HAAGISE TEHNONÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLKAAR T
1. K ontrolli koht ( 1 ) :
2. K uupäev: 3. K ellaaeg:
4. Regist reeri mi smärk: Riigi tunnusmärk:
5. Valmi stajatehase tähis (VIN - kood):
Mark: Kaubandus lik nimet us ( mudel):
6. K ategooria ( 2 )
(a) N 2 (3,5–12 t ) (b) N 3 (üle 12 t ) (c) O 3 (3,5–10 t)
(e) M 2 (rohkem kui 9
(d) O 4 (üle 10 t ) (f) M 3 (rohkem kui 9 ist ekoht a ( 3 ) , rohkem kui 5 t )
ist eko ht a ( 3 ) , kuni 5 t )
(g) T1b (h) T2b (i) T3b
(j) T4.1b (k) T4.2b (l) T4.3b
(m) Muu kat egooria (t äpsust ada)
7. Läbisõidu mõõdi ku näit:
8. Vedaja (vedu teost ava ettevõtte) andmed :
a) vedaja nimi ja äri regist ri koo d:
Aad ress Riik: Linn võ i maakond, vald ja kü la:
Tänav, maja- ja kort erinumber / t alu:
b) ühenduse tegevu sloa kinnitatud äraki rja nu mber ( 4 ) :
9. K odakondsus: 10. Ees- ja perekonnani mi ning isi ku kood/väli sriigi kodani ku sünniaeg:
Juhi
andmed
11. K ontrollitavate osade ja sõlmed e loetelu
Ko nt rollit ud ( 5 ) E i kont rollit ud E i vast a nõuet ele
(0) ident ifit seer imine
(1) pidur isüst eem
(2) rooliseade
(3) näht avus
(4) valgust usseadmed ja elekt r isüst eem
(5) t eljed, veljed, rehvid, vedrus t us
(6) šassii ja selle kinnit used
(7) muu varust us, sh sõ idumeer ik ja kiiruspiir ik
(8) saast ed, sh heit gaasid ning küt use - ja/ võ i õ lilekked
(9) t äiendavad kont rollit avad sõ lmed reis i jat eveoks kasut at avale M2 - ja M3-
kat egooria mootorsõiduki le
(10) veose kinnit amine
K ontrolli tulemu s
11. Sõidukeeld ( 7 ) 14. Suunatud erakorrali sele ülevaatu sele ( 8 )
15. Suunatud erakorrali sele ülevaatu sele (lii klu sregist ri and met e täpsustamin e M aanteeametis) ( 8 )
12. Avastatud ri kke või puuduse ki rjeld us, märku sed ja teave lii klu sjärelevalve infosü steemi li satud fai lide (doku mendi koopia, salvestis, foto jne) kohta :
13. Kontrollija (6) : Juhi allkiri:
(1)
Asul a/t äna va või ma a nt e e/p ar kla, linna/valla j a m a akonna nim et us
(2)
Mooto rsõid uki ja s elle ha agis e kat eg oori a ko oskõla s ma j and us - j a komm uni katsioo nimi nistri 13. j uuni 2 0 11. a m äär us e ga nr 42 „ Moo tors õid uki j a sell e haa gise t ehno nõ ude d ni ng nõ ude d var ust us ele “ ja 8 . j uuni 20 11. a
mää rus e ga nr 39 „ Tr a ktori, liikurm asina j a ne nd e ha a giste t e hno nõ ud e d, nõ ude d var ust us ele ning te hno nõ uet ele vas ta vus e ko ntr ollimise tingi m use d j a kor d “
(3)
Ist e ko ht ad e a rv, k. a j uhiko ht (r egis tre erimist unnist us e punkt S.1)
(4)
T äid et a kse ol ema solu korr al
(5)
Asj aom as es r ühm as on ko ntr ollitud vähem alt üht e või mit ut dir e ktiivi 20 14/4 7EL II lisas loe tle tud kontroll ita va t de taili
(6)
E es- j a p er e ko nna nimi, am eti nime t us, -as ut us j a all kiri
(7)
Alus: liikluss e ad us e § 91 lõig e 2 p unkt 5
(8)
Alus: liikluss e ad us e § 19 62 lõig e 1 p unkt 9
Hald usakt i edasi kaeba mi ne
Kä esol e va hald us akti p e ale võib esit a da vaid e P olitse i - ja Piirivalve am eti p e adir e kto rile hal dus m e netl use s ea d use s sä tes ta tud korr as ja tä ht a jal või ka e buse ha ldus ko ht ul e hald us ko ht um e ne tlus e s ea d usti kus sä tes t at ud ko rras j a
tä ht aj al.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
8. juuni 2011. a määrus nr 39
„Traktori, liikurmasina ja nende haagiste
tehnonõuded, nõuded varustusele
ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord”
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
MASINA TEHNONÕUDED JA NÕUDED VARUSTUSELE
Grupp 1
Varustus
Kood 101. Registreerimismärk
1. Liiklusregistrisse kantud masina registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76
lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud
nõuetele.
2. Registreerimismärk peab asuma masina taga valmistaja poolt ette nähtud kohas ja
olema ilma katteta.
3. Masinal, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib
kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud
registreerimismärgi loetavus.
4. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri
kauguselt ja pimeda ajal vähemalt 25 meetri kauguselt.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori registreerimismärgi kinnituskoht
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
6. Masinal tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille
numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 102. Ratta tõkiskingad
Masinal peab olema vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat
tõkiskinga.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 103. Esmaabivahendid
1. Esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
§ 132 nõuetele.
2. Esmaabivahendid peavad asuma kättesaadavas kohas.
28
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 104. Tulekustuti
1. Traktoris ja liikurmasinas, välja arvatud kombainis, peab olema üks vähemalt kahe
kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustuti. Kombainis peab olema üks vähemalt
kuue kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt kahe
kilogrammise tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks neist peab asuma juhi
läheduses.
2. Nõuded tulekustutitele on kehtestatud tuleohutuse seaduse § 32 lõike 5 alusel ja nõuded
nende asukoha märgistusele on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike
4 alusel.
3. Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma juhile kättesaadavas kohas ning olema
kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 105. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele ning olema E-
sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 106. Ohukolmnurk
Traktoril ja liikurmasinal peab olema E-reegli nr 27 nõuetele vastav ning E-
sertifitseeritud ohukolmnurk.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 107. Laia masina tunnusmärk
Laia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 341
lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 108. Kiiruspiirangu tunnusmärk
Kiiruspiirangu tunnusmärk on 150–200 millimeetrise läbimõõduga musta või punase
äärisega kollane või valge ring, milles olev must number näitab tunnusmärki kandva
masina lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 109. Väljaulatuva veose tunnusmärk
29
Masinast või masinrongist ette- või tahapoole üle ühe meetri väljaulatuva veose kaugeim
punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose
tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7
alusel kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 2
Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
1. Masinale on lubatud paigaldada ainult koodides 202–214 ja 216 käsitletud valgustus-
ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib masinale paigaldada valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb liiklusseaduse § 73
lõike 11 või teeseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Kõik masinale
paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras.
2. Kasutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Transpordiamet võib põhjendatud juhtudel
lubada kasutada teistele masinatele ette nähtud valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmeid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja
laternate paigutus vastavad nõuetele.
3. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest
elementidest ja hajutiklaasidest.
4. Laterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid.
5. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei
tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.
6. Ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitulelaternaid
(vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille
teravik on eest vaadates suunatud paremale).
7. Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos
eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug-
ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks.
8. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritava traktori valgustus- ja
valgussignalisatsiooni seadmed peavad vastama direktiivide 79/532/EMÜ, 2009/68/EÜ,
76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ,
77/538/EMÜ, 77/539/EMÜ või 77/540/EMÜ või E-reeglite nr 1, 3, 4, 6, 7, 8, 19, 20, 38
või 98 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 202. Lähitulelaternad
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähitulelaternat. Lähitulede värvus peab
olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritud traktori või liikurmasina
30
lähitulede värvus võib olla valge või valikkollane. Lähitulelaternate paigaldamine
haagisele on keelatud.
2. Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema
üheaegselt kaugtuledega.
3. Lähitulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 millimeetrit ja
alaserv madalamal kui 500 millimeetrit teepinnast. Traktoril või liikurmasinal võib
ehituse eripära tõttu kõrgust 1200 millimeetrit suurendada kuni 1500 millimeetrini.
4. Lähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte.
5. Kui traktoril või liikurmasinal esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab
ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitulelaternat, mille valgusava
ülaserv võib olla kuni 3000 millimeetri kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar
lähitulesid.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lähitulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 203. Kaugtulelaternad
1. Traktorile või liikurmasinale on lubatud paigaldada kaks või neli kaugtulelaternat,
sealhulgas lisakaugtulelaternad. Kaugtulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari
2003. a esmaregistreeritava traktori või liikurmasina kaugtulede värvus võib olla valge
või valikkollane. Haagisele on kaugtulelaternate paigaldamine keelatud.
2. Kõigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need
peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt
kaugtuledega.
3. Kui traktorile või liikurmasinale on kaugtuled paigaldatud, siis peab armatuurlaual
olema kaugtulede sisselülitatavuse märgulamp.
4. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 100,
mis vastab valgustugevusele 300 000 kandelat. E- või e-sertifitseeritud kaugtulelaternate
hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht „R“ (võib esineda R, CR, HR, HCR,
SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse
kontrollarv.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaugtulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga.
Kood 204. Numbritulelatern
1. Masinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastav
numbritulelatern. Numbritule värvus peab olema valge.
31
2. Numbritulelatern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal
ajal vähemalt 25 meetri kauguselt.
3. Numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav masina tagant 25 meetri kauguselt ja 1,0 meetri
– 2,2 meetri kõrguselt.
4. Numbrituli peab lülituma koos tagumiste ääretuledega.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori numbritulelaterna paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 205. Eesmised ja tagumised ääretulelaternad
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema ees ja taga kaks alumist ääretulelaternat. Haagisel
peab olema taga kaks alumist ääretulelaternat. Lisaks peab üle 1600 millimeetri laiusel
haagisel olema kaks alumist eesmist ääretulelaternat. Kui traktori või liikurmasina
esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid eesmisi ääretulesid, võib
ette paigaldada lisaks kaks ääretulelaternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000
millimeetri kõrgusel. Pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv ääretule valgusava punkt
ei tohi asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 millimeetrit. Alumised
ääretulelaternad ei tohi olla madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada alumisi
ääretulelaternaid 1900 millimeetri kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni
2300 millimeetri kõrgusele.
2. Ülemisi eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid on lubatud paigaldada ainult üle 2100
millimeetri laiusele traktoritele või liikurmasinatele.
3. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge ja tagumiste ääretulede värvus punane.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ääretulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 206. Piduritulelaternad
1. Masinal peab taga olema kaks piduritulelaternat, mille paigaldus peab vastama
valmistaja poolt ettenähtule ning peavad olema töökorras.
2. Piduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui
tagumistel ääretuledel.
3. Pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendumisel ja ei tohi töötada vilkuval või
mõnel muul muutuval režiimil.
4. Piduritulelaternad ei tohi olla madalamal kui 250 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 millimeetrit
suurendada kuni 2300 millimeetrini.
32
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori piduritulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 207. Suunatulelaternad
1. Alates 1. jaanuarist 1980. a valmistatud traktoril ja liikurmasinal peavad olema ees ja
taga suunatuled. Haagisel peavad olema taga suunatuled.
2. Suunatulelaternate paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja need peavad
olema töökorras.
3. Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.
4. Suunatulede värvus on merevaigukollane.
5. Traktori ja liikurmasina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise
märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud.
6. Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 millimeetrit ja kõrgemal kui 1900
millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 millimeetrit
suurendada kuni 2300 millimeetrini.
7. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori suunatulelaternate paigutus peab
vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 208. Ohutuled
1. Kui ohutuled on paigaldatud, siis peavad need olema töökorras. Ohutuled on
kohustuslikud alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoritele.
2. Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peavad vastama koodi 207
nõuetele.
3. Ohutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp,
kui valmistaja on sellise paigaldanud.
4. Ohutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori
korral.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ohutuled peavad vastama
direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 209. Töötulelaternad
33
1. Töötulelaternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada
töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses
on keelatud.
2. Töötulelaternad võivad olla teisaldatavad.
3. Töötule valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast
funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Töötulelaterna klaasil ei tohi olla masina
valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge
või valikkollane.
4. Töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ning traktori ja liikurmasina
armatuurlaual peab olema nende sisselülitatuse märgulamp, kui valmistajatehas on sellise
märgulambi paigaldanud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 210. Muud masinale paigaldatavad laternad
1. Traktorile ja liikurmasinale võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid:
1.1. päevatulelaternad;
1.2. udutulelaternad;
1.3. lisa piduritulelaternad;
1.4. seisutulelaternad;
1.5. tagurdustulelaternad;
1.6. lisa suunatulelaternad.
2. Haagisele võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid:
2.1. tagumised udutulelaternad;
2.2. lisa piduritulelaternad;
2.3. tagurdustulelaternad;
2.4. lisa suunatulelaternad.
3. Päevatule- ning eesmised ja tagumised udutulelaternad peavad olema E- või e-
sertifitseeritud ja nende pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi
asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 millimeetrit, kui see ei ole
valmistaja poolt ette nähtud teisiti.
4. Punktis 1 ja 2 nimetatud laternad ei tohi olla teepinnast madalamal kui 250 millimeetrit
ja kõrgemal kui:
4.1. päevatulelaternad – 1500 millimeetrit;
4.2. eesmised udutulelaternad – ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal
lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist;
4.3. tagumised udutulelaternad – 1900 millimeetrit. Masina ehituse eripära tõttu võib
kõrgust 1900 millimeetrit suurendada kuni 2100 millimeetrini;
4.4. lisa piduritulelaternad – 1900 millimeetrit. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust
1900 millimeetrit suurendada kuni 2300 millimeetrini;
4.5. seisutulelaternad – 1900 millimeetrit. Traktori ja liikurmasina ehituse eripära tõttu
võib kõrgust 1900 millimeetrit suurendada kuni 2100 millimeetrini;
4.6 tagurdustulelaternad – 1200 millimeetrit;
4.7. lisa suunatulelaternad – 4000 millimeetrit.
34
5. Lisa suunatule värvus peab olema merevaigukollane. Lisa piduritule, tagumise udutule
ja seisutule (tahasuunas) värvus peab olema punane. Päevatule, eesmise udutule ja
tagurdustule värvus peab olema valge. Kui seisutuli on ühitatud külgmise suunatulega,
siis peab tema värvus olema merevaigukollane.
6. Päevatule-, eesmisi ja tagumisi udutule-, eesmisi ja tagumisi lisa suunatulelaternaid
võib paigaldada kaks. Lisa piduritulelaternaid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt
masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele. Seisutulelaternaid võib paigaldada kaks
ette ja kaks taha või ühe laterna kummalegi küljele. Tagurdustulelaternaid võib paigaldada
kas ühe või kaks.
7. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab punktis 1 toodud laternate
paigutus vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 211. Armatuurlaua märgulambid
1. Armatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema
töökorras.
2. Traktoril ja liikurmasinal peavad olema:
2.1. kaugtulede märgulamp, kui kaugtuled on paigaldatud;
2.2. suunatulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud;
2.3. ohutulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud;
2.4. töötulede märgulamp, kui valmistajatehas on sellise märgulambi paigaldanud.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori armatuurlaua märgulambid
peavad vastama direktiivi 86/415/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 212. Masinrongi tähistamine
1. Masinrongi vedukmasinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinrongi
tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga
vähemalt 70 millimeetrit või kolm traktori või liikurmasina pikiteljega risti olevas reas
asuvat kollast laternat vahedega 150 millimeetrit–300 millimeetrit.
2. Masinrongil, millel on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole masinrongi
tunnusmärk kohustuslik.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 213. Kollased vilkurid
1. Kollase vilkuri kasutamine masinal peab vastama liiklusseaduse §-s 44 toodud
nõuetele.
2. Üksik paikne kollane vilkur peab asetsema masina pikiteljel või masina ehituse
iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas
horisontaalsuunas.
35
3. Üksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga,
mis peab asetsema sümmeetriliselt masina pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab
asuma juhi ja kaassõitja kohal.
4. Üle kuue meetri pikkusel masinal peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid
mitte kaugemal kui 1,2 meetrit masina tagaseinast olema kollane lisavilkur. Lisavilkur
võib olla paigaldatud ka teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile.
5. Kollane vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis ning vilkuri
minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 kandelat ja pimeda ajal 100
kandelat.
6. Kollane vilkur peab vastama E-reegli nr 65 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 214. Helkurid
1. Traktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised helkurid ja haagisel lisaks eesmised
helkurid. Masinale võib lisaks paigaldada külgmisi helkureid.
2. Helkurite paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Haagisel peab ees olema kaks mittekolmnurkse kujuga helkurit ja nende värvus peab
olema valge.
4. Külgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema
merevaigukollane.
5. Traktoril ja liikurmasinal peab olema kaks või neli tagumist helkurit, need peavad
olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane.
6. Haagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga
kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga
külje pikkus peab olema 150 millimeetrit–200 millimeetrit.
7. Eesmised ja tagumised helkurid ei tohi olla madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal
kui 900 millimeetrit maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900
millimeetrit suurendada kuni 2300 millimeetrini. Külgmised helkurid ei tohi olla
madalamal kui 400 millimeetrit ja kõrgemal kui 900 millimeetrit maapinnast. Masina
ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 millimeetrit suurendada kuni 1200 millimeetrini.
8. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helkurite paigutus peab vastama
direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 215. Punaste tulede nähtavus ettepoole ja valgete tulede nähtavus tahapoole
36
25 meetri kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski
valge tuli, välja arvatud tagurdustuli. Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste
vahemikus 1 m kuni 2,2 m (joonis 1).
Joonis 1. Tulede nähtavus masina ees ja taga. 1 – masin, 2 – sõidusuund, 3 – masina
pikitelg
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 216. Masina külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine
Masina külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant
punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose
külge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
1. Juhtimisseadmed peavad olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Võib kasutada juhtimisseadmeid, mis toimivad rataste erineva pöörlemiskiiruse kaudu.
3. Traktori ja liikurmasina juhtimisseadmed ja juhiiste peavad paiknema nii, et juhile on
tagatud nõutav vaba väljavaade ette ja mõlemale poole kõrvale.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhtimisseadmed peavad
vastama direktiivi 75/321/EMÜ või 2009/66/EÜ või 70/311/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Juhtrataste pöördepiirikud
Juhtrataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
37
Kood 303. Roolihoovastik
1. Roolihoovastiku osadel ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
2. Roolihoovastik peab olema kindlalt kinnitatud.
3. Roolihoovastiku liigendid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, neis ei tohi olla
ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 304. Rooliratas
Rooliratas peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Rooliratta vabakäik
Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 25 kraadi või valmistaja poolt lubatut.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 306. Roolimehhanism
1. Roolimehhanism peab olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi lekkida.
2. Koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Roolivõimendi
1. Roolivõimendi peab olema töökorras.
2. Hüdrosüsteem peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 308. Hüdrosilinder (pöördesilinder)
1. Hüdrosilinder peab olema kindlalt kinnitatud. Kinnituskohtades ei tohi olla tuntavat
lõtku ja kinnitusmutrid peavad olema kindlalt kinnitatud.
2. Hüdrosilinder peab olema töökorras.
3. Hüdrosilinder ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
38
Kood 309. Roolivõimendi õlitorud, õlivoolikud, õlipump ja -radiaator
1. Roolivõimendi õlitorud ja õlivoolikud, õlipump ja -radiaator ei tohi lekkida.
2. Õlitorud ja voolikud peavad olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp
4 Pidurid
Kood 401. Üldnõuded piduritele
1. Pidurisüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja käesoleva määruse
nõuetele. Ei tohi muuta pidurisüsteemi ehitust ega kasutada valmistaja poolt selleks mitte
ette nähtud osi või sõlmi.
2. Traktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi
kohalt kergesti lülitatavat piduri juhtimisseadet: sõidupidur ja seisupidur.
3. Pidurisüsteem ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava
efektiivsusega.
4. Sõidupidur peab võimaldama peatada masinat efektiivselt, sõltumata kiirusest,
koormusest või tee profiilist.
5. Vedelikajamiga pidurisüsteemis ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud
selle masina versioonile või ei vasta valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori pidurisüsteem peab vastama
direktiivi 76/432/EMÜ või 71/320/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 402. Nõuded sõidupidurile
1. Sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist.
2. Rataste pidurimehhanismid peavad rakenduma üheaegselt ja ühtlaselt vähemalt ühe
telje mõlemale rattale.
3. Vedelikajamiga pidurisüsteemi pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti
ligipääsetavas kohas.
4. Sõidupiduril võib olla kaks eraldi pedaali, kuid neid piduripedaale peab saama kokku
ja lahku ühendada.
5. Piduripedaali töö- ja vabakäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
6. Trossid ja hoovad peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
39
7. Traktorile ja liikurmasinale, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab
olema paigaldatud manomeeter ehk optiline või akustiline signaalseade, mis hoiatab juhti
rõhu ohtliku languse eest süsteemis.
8. Traktori ja liikurmasina pidurdusteekond kuival, rõhtsal ja kõva kattega teel ei tohi
ületada tabelis 1 toodud väärtusi.
Tabel 1
V (km/h) 6 10 15 20 25 30 35 40
S (m) 1,2 2,4 4,2 6,4 9,2 12,3 15,8 19,8
8.1. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina rataste pidurdusjõudude
summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites)
sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50 protsenti või vähim keskmine
aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 4,9 meetrit sekundi ruudu
kohta.
9. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda
korrigeerima.
Kontrollimine: vaatluse, mõõtevahendi ja proovisõiduga.
Kood 403. Nõuded seisupidurile
1. Seisupidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
2. Seisupiduri hoovad ja trossid peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
3. Seisupiduri hoova vabakäik ja töökäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud
nõuetele.
4. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinal seisupiduriga
pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe masina massist teepinnale põhjustatud
koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui 16 protsenti.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 404. Haagise pidurid
1. Kui haagisele on pidurid paigaldatud, siis peavad need olema tööle
rakendatavad juhi töökohalt. Pidurite rakendamine ei tohi olla mõne teise juhtimisorgani
kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud.
2. Kui traktori või liikurmasina õhusüsteem või hüdrosüsteem on ühendatud haagise
vastava süsteemiga, siis sõidupidurisüsteem peab olema ühendatud eraldi voolikuga või
voolikutega ning masinrongi sõidupidur peab olema rakendatav ühe juhtimisseadme abil.
3. Haagise pidurid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende rikke,
haakeseadme katkemise või pidurisüsteemi ühendusvoolikute purunemisel säiliks
vedukmasina pidurdusvõime.
40
4. Haagise ja vedukmasina vaheline vedelikajamiga pidurisüsteemide ühendus peab
olema ühevoolikuline. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistajatehase poolt
ettenähtud nõuetele. Vooliku ühendust ei tohi olla võimalik rõhuallikast lahutada
tööriistadeta, välja arvatud kiirliitega ühendused.
5. Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline õhkpiduri süsteemide
ühendus võib olla kas ühe- või kahevoolikuline. Süsteemid peavad automaatselt
ühenduma, kui vedukmasina süsteemis rõhk suureneb töörõhuni.
6. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema
töökorras ega tohi pihkuda.
7. Kõik valmistaja poolt ette nähtud rataste piduriseadmed peavad olema töökorras.
8. Haagise kõikide rataste piduriseadmed peavad rakenduma enne vedukmasina pidurite
rakendumist.
9. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peavad haagise sõidupiduri
juhtimine ning traktori ja haagise vahelised ühendusvoolikud vastama direktiivi
89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 405. Piduritorustik ja pidurivoolikud
1. Piduritorustik ja pidurivoolikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi
lekkida ega pihkuda.
2. Torudel ei tohi olla ohtlikke korrosioonikahjustusi.
3. Torude ja voolikute pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud või murenenud
kohti.
4. Torude ja voolikute kinnitus ja paigutus peavad tagama nende säilivuse.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 406. Kompressor
1. Hiljemalt kuus minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina mootori
käivitamist peab rõhk haagiseta traktori või liikurmasina õhusüsteemi pidurikontuurides
tõusma 65 protsendi kuni 100 protsendini nimirõhust.
2. Hiljemalt üheksa minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina
mootori käivitamist peab rõhk haagisega või traktori või liikurmasina õhusüsteemi
pidurikontuurides tõusma 65 protsendi kuni 100 protsendini nimirõhust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 407. Rõhuregulaator
1. Rõhuregulaator peab hoidma õhusüsteemis nimirõhku.
41
2. Kui rõhk tõuseb õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu, peab rõhuregulaator toimima
kaitseklapina.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 408. Manomeeter
Õhusüsteemi manomeeter peab olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 409. Õhurõhu langus pidurisüsteemis
Rõhu langus süsteemis ei tohi olla suurem valmistaja poolt ettenähtust.
Kontrollimine: mõõtevahendiga.
Kood 410. Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp
Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 411. Ratta piduriseadme vedruakud ja kambrid
1. Vedruakud ja kambrid peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda.
2. Vedruakude ja kambrite hoobade käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei
tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga.
Kood 412. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed
Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 413. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule, olema töökorras ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 414. Energiavaru survepaak ja suruõhupaak
Energiavaru survepaak ja suruõhupaak peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule,
olema töökorras ega tohi pihkuda.
42
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega
Grupp 5
Rattad ja roomik
Kood 501. Rehv
1. Masinal, välja arvatu roomiktraktoril peavad olema õhkrehvid. Masinal, välja arvatud
roomiktraktoril, mille kiirus ei ületa kümme kilomeetrit tunnis, võivad olla täisrehvid.
2. Rehvide mõõtmed peavad olema vastavuses valmistaja poolt ettenähtuga ja kasutatava
velje mõõtmetega.
3. Rehvide paigaldus peab olema vastavuses masina, v.a roomiktraktori ja rehvi valmistaja
poolt ettenähtuga.
4. Masina, v.a roomiktraktori ühel teljel ei tohi üheaegselt kasutada diagonaal- ja
radiaalrehve või erineva turvisemustri tüübiga rehve.
5. Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.
6. Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist.
7. Rehvi mustri minimaalne jääksügavus peab olema:
7.1. veoratastel – 7 millimeetrit;
7.2. juhtratastel – 2 millimeetrit;
7.3. haagise ratastel – 1 millimeeter.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 502. Velg
1. Veljed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Velje kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kinnitusmutrite avad ei tohi
olla kulunud sellisel määral, et see ei taga velje kindlat kinnitust.
3. Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või
ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.
4. Veljel ei tohi esineda velje märgatavat viskumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 503. Roomik
1. Roomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Roomik peab olema elastsest materjalist või varustatud elastsete patjadega.
43
2. Roomikul ja selle juhtkõrvadel või vahelülidel ei tohi esineda ohtlike murdeid, pragusid
ega muid vigastusi, mis olulisel määral mõjutavad masina kasutamist. Roomiku ja selle
juhtkõrvade või vahelülide kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud piire.
3. Roomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad olema rullikute suhtes tsentreeritud
valmistaja juhendi kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 6
Kabiin, raam ja veermik
Kood 601. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber ja andmesildid
1. Masinal peab olema TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber, mis on valmistaja või
Transpordiameti poolt masinale omistatud. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber
peab olema kantud:
1.1. traktori šassiile, kabiinile või muule samalaadsele konstruktsioonile ja alates 1.
jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril ka valmistaja andmesildile;
1.2. liikurmasina või haagise šassiile, muule samalaadsele konstruktsioonile või
valmistaja andmesildile.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori valmistaja andmesilt peab
vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 602. Kabiin
1. Kabiinil ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid, lõikavaid või haakuvaid osi.
2. Väljaulatuvate osade servad peavad olema tagasi painutatud, muude detailide servade
ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 millimeetrit.
3. Astmelauad peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud.
4. Uksed, kapotid ja nende hinged, käepidemed ja lukustus peavad olema terved,
kinnitatud ja nõuetekohaselt toimima.
5. Värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni- ja muid kahjustusi. Värviparandused ei tohi
oluliselt erineda masina värvist. Keelatud on kasutada alarmsõidukile omaseid või neid
matkivaid värviskeeme, välja arvatud üksnes põhivärvi kasutamisel, ja eritunnuseid.
6. Masinale kantud ohutus- ja juhendkirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele.
7. Klaasipuhasti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
8. Kui aknapesur on valmistaja poolt ette nähtud, peab see olema töökorras.
9. Kabiini sisustusel ei tohi olla teravaid ja lõikavaid osi.
44
10. Alates 1. juulist 2011. a liiklusregistrisse kantud liikurmasin peab olema ehitatud ja
varustatud selliselt, et juhil oleks E-reegli nr 71 kohaselt 180 kraadi-se ettepoole suunatud
vaatevälja ulatuses piisav nähtavus esi- ja külgsuunas.
11. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhi töökoht ja juurdepääs
juhikohale peavad vastama direktiivi 80/720/EMÜ nõuetele.
12. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori klaasipuhastid ja juhi vaateväli
peab vastama direktiivi 74/347/EMÜ või 2008/2/EÜ või 77/649/EMÜ või E-reegli nr 71
nõuetele.
13. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud tuuleklaasi soojendi, siis peab see
olema töökorras.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 603. Klaasid ja nende läbipaistvus
1. Klaasid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Tuuleklaasil ei tohi olla juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või
mõrade kogumit, nii-öelda päikest.
3. Traktori ja liikurmasina kõikide klaaside läbipaistvus peab olema vähemalt 70 %.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud masina klaasid peavad vastama direktiivi
89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ või 92/22/EMÜ või E-reegli nr 43 nõuetele ning olema E-
või e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 604. Tahavaatepeegel
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks tahavaatepeegel.
2. Tahavaatepeegel peab olema reguleeritav.
3. Kui vaade taha on varjatud või veetakse haagist, peab mõlemal küljel olema väline
tahavaatepeegel.
4. Tahavaatepeeglil ei tohi olla pragusid ja peegeldav kiht peab olema terve.
Tahavaatepeegel peab olema kindlalt kinnitatud.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori tahavaatepeeglid ja nende
paigaldus peab vastama direktiivi 74/346/EMÜ või 2009/59/EÜ nõuetele ja
tahavaatepeeglid peavad olema e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 605. Istmed
1. Istmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
45
2. Istmete ehitus ja kinnitus peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Istme reguleerimismehhanism peab olema töökorras.
4. Sõidu ajal kasutatav iste, istme tugevus, istme kinnitused traktori ja liikurmasina kere
külge ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhiiste ja selle kinnitus kere
külge peavad vastama direktiivi 78/764/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaassõitja iste ja selle kinnitus
kere külge peavad vastama direktiivi 76/763/EMÜ nõuetele ning olema e- sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. Turvavööd
1. Kui traktoril või liikurmasinal on turvavöö kinnituskohad, siis peavad turvavööd olema
paigaldatud.
2. Turvavöö peab kindlalt lukustuma ja selle avamine peab olema lihtne. Turvavööl ei tohi
olla nähtavaid vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Helisignaal
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema toimiv helisignaal ja selle heli ei tohi olla
vahelduva tonaalsusega.
2. Heli tugevus mõõdetuna seitsme meetri kauguselt traktori ja liikurmasina eest, peab
olema vähemalt 93 dB, kuid ei tohi ületada 104 dB.
3. Traktoril ja liikurmasinal võib olla katkendliku heliga tagurdamise hoiatussignaal, mis
lülitub töösse tagurdamiskäigu sisselülitamisel. Hoiatussignaali helitugevus, mõõdetuna
7 m kaugusel traktoril ja liikurmasinal taga, ei tohi ületada 75 dB.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helisignaal peab vastama
direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ või 70/388/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, proovilülitamise ja vajadusel mõõtevahendiga.
Kood 608. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus
1. Kui traktoril või liikurmasinal on kiirusmõõdik, siis peab see olema töökorras.
2. Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lubatud suurim kiirus peab olema
määratud direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ kohaselt.
46
4. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud kiirusregulaator, siis peab see olema
konstrueeritud ja paigaldatud nii, et traktor või liikurmasin ei saa ületada valmistaja poolt
ettenähtud suurimat kiirust.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kiirusregulaator peab vastama
direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu või mõõtevahendiga.
Kood 609. Raam
1. Raamis või selle osades ei tohi esineda murdeid, pragusid ega jääkdeformatsioone.
2. Poltliited peavad olema pingutatud, neetliited peavad olema tihedad ning keevisliited
pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 610. Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid
Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ümbermineku
kaitsekonstruktsioonid ja nende paigaldus peab vastama direktiivide 77/536/EMÜ,
79/622/EMÜ, 86/298/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2009/57/EÜ või 2009/75/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 611. Lisaraskused
1. Traktori ja liikurmasina lisaraskused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ning
peavad olema paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil selleks ette nähtud
kohtadesse.
2. Lisaraskustele peab olema peale kantud nende ligikaudne mass.
3. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lisaraskused ja nende paigaldus
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 612. Traktori koormusplatvormid
1. Koormusplatvormid peavad paiknema nii, et nende raskuskese asub traktori telgede
vahel.
2. Koormusplatvormi pikkus ei tohi olla suurem kui 1,4-kordne suurim traktori teljerööbe.
3. Koormusplatvormi laius ei tohi olla suurem kui traktori laius.
4. Koormusplatvormid peavad paiknema sümmeetriliselt traktori pikiteljega.
5. Koormusplatvormid ei tohi paikneda kõrgemal kui 1,5 meetrit maapinnast.
47
6. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori koormusplatvormid ja nende
paigaldus peab vastama direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 613. Haakeseade
1. Haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Haakeseadme poltühendused peavad olema pingutatud ja keevisliited pragudeta.
3. Pukseeritava seadme ning vahetatava pukseeritava seadeldise haakeseade peab olema
ühildatav traktori või liikurmasina haakeseadmetega.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori haakeseade ja selle paigaldus
peab vastama direktiivide 79/533/EMÜ ja 89/173/EMÜ ja 2009/58/EÜ ja 2009/144/EÜ
nõuetele ning olema e-sertifitseeritud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 614. Haagise julgestuskett, julgestustross ja kallurkasti julgestustugi
1. Kõikide haagiste haakeseadmed, välja arvatud haagised, mis haakeseadme katkemisel
ise pidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestusketi või trossiga.
2. Kallurhaagise veokastil peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab
töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti all. Kui tugi või seade ei ole ette nähtud
vastu pidama koormatud veokasti survele, ehk selle toega võib toestada ainult koormata
veokasti, peab kerel või raamil olema nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 615. Poritiivad ja poripõlled
Poritiivad ja poripõlled peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema korralikult
kinnitatud. Täiendavalt võib masinale paigaldada poritiibasid ja poripõllesid, et
vähendada masina poolt ülestõstetava vee, kivide või muu materjali õhku paiskumist.
Täiendavalt masinale paigaldatud poritiivad ja poripõlled peavad olema terved ja
korralikult kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 616. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid
1. Veokasti põhi ja küljeluugid ning tagaluuk peavad olema terved.
2. Luukide sulgurid peavad olema töökorras ja ei tohi iseeneslikult avaneda.
3. Ükski teepinnast kuni 2 meetri kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi haagise külgpinnast
välja ulatuda rohkem kui 50 millimeetrit.
48
4. Puidu, puidukimpude, metalli või torude veoks kasutatava veokasti, platvormi või
aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Puidu või puidukimpude veol
peab aluspakul olema vähemalt 10 millimeetri kõrgune ülespoole suunatud servaga
terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas. Haagise ehitus peab võimaldama
külgtulpade vahelises alas veose sidumist haagise raami, platvormi või veokasti külge.
Külgtulpade vahe korral alla 2,5 meetri peab vahemikus olema sidumiseks üks kinnitusaas
või konks, suurema tulpade vahelise kauguse korral kaks kinnitusaasa või konksu .
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 617. Ühendusjuhtmed
1. Traktorit või liikurmasinat ning haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad
peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemi puhul Tüüp 12N nõuetele vastavad
ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul Tüüp 24N nõuetele vastavad.
2. Ühendusjuhtmed ei tohi olla vigastatud ja peavad olema kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 618. Haagise tagumine allasõidutõke
1. Haagise tagumise allasõidutõkke kõrgus teepinnast tõkke alumise servani ei tohi olla
üle 550 millimeetri ja laius suurem tagasilla laiusest. Kaugus tõkke otsast kuni haagise
külggabariidini ei tohi olla suurem kui 100 millimeetrit. Tõke ei tohi asetseda haagise
tagaosast esiosa suunas kaugemal kui 450 millimeetrit. Tõkke profiili vähim laius on 100
millimeetrit ja profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.
2. Allasõidutõket ei nõuta haagisel, millel tõke teeb haagise kasutamise võimatuks.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 619. Esitelg
1. Esitelg peab olema kindlalt kinnitatud.
2. Käänmiku osades ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
3. Käänmiku tapi radiaallõtk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
4. Rattalaagrid peavad olema reguleeritud valmistaja poolt ettenähtule.
5. Õõtstelje puksides ei tohi olla lõtku, mis ületab valmistaja poolt lubatut.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 620. Tagatelg
1. Tagatelg peab olema kindlalt kinnitatud.
2. Tagateljel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.
49
3. Tagatelg ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 621. Roomiktraktori ja -liikurmasina alusvanker
1. Roomik peab olema pingutatud valmistaja poolt ettenähtud jõuga. Roomiku
pingutussilinder ei tohi lekkida.
2. Traktori või liikurmasina roomiku veoratas, kanderullikud, tugirullikud, juhtrullik ning
pingutusrullik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
3. Roomiku veorattal ja rullikutel ei tohi esineda murdeid, pragusid ega muid vigastusi,
mis olulisel määral mõjutavad traktori või liikurmasina kasutamist. Roomiku veoratta ja
rullikute kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ettenähtud piire.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 622. Täishaagise juhttelje või pöördtelje lukusti
Kui täishaagise juhttelje või pöördtelje lukusti on valmistaja poolt ette nähtud, siis peab
see olema töökorras ega tohi iseeneslikult sisse või välja lülituda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded mootorile
1. Mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside ja karterigaaside pihkumine ei ole lubatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Mootori kinnitus
1. Mootori kinnituspadjad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kinnituspadjad peavad olema terved ja kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 703. Toitesüsteem
1. Toitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Kütusepaak ja selle kork peavad vastama paagi valmistaja poolt ettenähtule.
3. Kütusepaak peab paiknema valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ettenähtud viisil
kinnitatud.
50
4. Kütuse lekkimine paagist, torudest või voolikutest ei ole lubatud.
5. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kütusepaak ja selle paigaldus
peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 704. Heitgaaside väljalaskesüsteem
1. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõetele. Selle
ehituse omavoliline muutmine on keelatud.
2. Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja -torudest
nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.
3. Heitgaaside pihkumine kogu väljalaskesüsteemi ulatuses ei ole lubatud.
4. Vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane
valmistaja poolt traktorile või liikurmasinale paigaldatud algsele süsteemile.
5. Töötava mootoriga traktori või liikurmasina heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori
püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 705. Heitgaasid
1. Traktori ja liikurmasina heitgaaside saasteainete piirsisaldus peab vastama valmistaja
poolt ettenähtud nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori heitgaaside saasteainete
piirsisaldus peab vastama direktiivi 2000/25/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 706. Müra
1. Traktori ja liikurmasina seisu- ja sõidumüra peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud
nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori seisu- ja sõidumüra peavad
vastama direktiivide 74/151/EMÜ ja 77/311/EMÜ ja 2009/63/EÜ ja 2009/76/EÜ
nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 707. Käivitusblokeeringu lüliti
1. Traktoril ja liikurmasinal peab olema mootori käivitusblokeeringu lüliti ning see peab
olema töökorras, kui valmistaja on selle paigaldanud.
51
2. Väljastpoolt kabiini või juhtimiskohta käivitataval traktoril ja liikurmasinal peab olema
käivituskohalt nähtav kirje „KÄIK VÄLJA“.
Kontrollimine: vaatluse ja proovilülitamisega.
Kood 708. Raadiohäirete summutid
Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori raadiohäirete summutid peavad
vastama direktiivi 72/245/EMÜ või 75/322/EMÜ või 2009/64/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Üldnõuded jõuülekandele
1. Traktori ja liikurmasina jõuülekande osad peavad olema kaitstud nii, et traktori või
liikurmasina normaalse kasutuse korral hoida ära õnnetusi.
2. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuülekande osade katted ja
nende paigaldus peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 802. Sidur
1. Siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Sidur ei tohi libiseda või kaasa vedada.
3. Käigud peavad lülituma kergelt ja müratult.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Käigukast ja jaotuskast, lõppülekanne (rattareduktorid)
1. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema kindlalt kinnitatud.
2. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema töökorras.
3. Käigukast, jaotuskast ja lõppülekanne ei tohi lekkida.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab vastavalt direktiivile
79/533/EMÜ või 2009/58/EÜ olema tagasikäik, mis peab olema lülitatav juhi kohalt.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 804. Kardaanülekanne
1. Kardaanülekanne peab olema kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud.
52
2. Kardaanülekanne ei tohi vibreerida.
3. Kardaanülekande kaitsed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 805. Peaülekanne
1. Peaülekandes ei tohi esineda ülemäärast kõrvalist müra.
2. Peaülekanne ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 806. Jõuvõtuvõll
1. Jõuvõtuvõll peab töösse lülituma müratult ja piduriga varustatud jaotusvõll ei tohi
pärast väljalülitamist pöörelda.
2. Jõuvõtuvõlli tihendid ei tohi lekkida.
3. Jõuvõtuvõll peab olema kaitsekattega varustatud.
4. Alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuvõtuvõll ja selle kaitse ning
kaitsme paigaldus peavad vastama direktiivi 86/297/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Grupp 9
Hüdrosüsteem
Kood 901. Üldnõuded hüdrosüsteemile
1. Hüdrosüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras.
2. Töötamisel ei tohi esineda hüdrosüsteemis liigset müra.
3. Hüdrosüsteem ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 902. Hüdrojagaja
1. Hüdrojagaja peab olema töökorras.
2. Hüdrojagaja juhthoobade asendid peavad fikseeruma, kui valmistaja on seda ette
näinud.
3. Hüdrojagaja juhthoova tagastusautomaat peab olema töökorras, kui valmistaja on selle
ette näinud.
Kontrollimine: vaatlusega.
53
Kood 903. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud
1. Hüdrosüsteemi torude ja voolikute kinnitused peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule ja ei tohi lekkida.
2. Voolikud ei tohi olla keerdus, pragunenud või hõõrdunud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 904. Riputusseade
1. Riputusseadme ehitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule.
2. Riputusseade peab tõstma ja langetama tööorganit sujuvalt.
3. Riputusseade peab hoidma rippmasinat üleval (transpordiasendis) vastavalt valmistaja
poolt ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja proovitõstmisega.
Grupp 10
Mõõtmed ja massid
Kood 1001. Üldnõuded
1. Traktori, liikurmasina ja haagise ning nendest koostatud masinrongi suurimad lubatud
mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 89/173/EMÜ või
2009/63/EÜ või 2009/144/EÜ või käesoleva määruse nõuetele.
2. Pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise ning nendest koostatud
masinrongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama käesoleva määruse
nõuetele.
3. Traktori ja liikurmasina mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 2009/144/EÜ
metoodika kohaselt ning haagise, pukseeritava seadme ja vahetatava pukseeritava
seadeldise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ metoodika kohaselt.
Masina, mis on varustatud topeltratastega, laiuse mõõtmisel ei arvestata välimiste rataste
laiust, kui koos topeltratastega ei ulatu masina laius üle 3,00 meetrit.
4. Veosega või veoseta masin, mille laius ületab 2,55 meetrit või köetava-, termos-,
külmik- või külmutushaagise korral ületab 2,60 meetrit, peab olema tähistatud käesoleva
määruse koodi 107 kohase laia masina tunnusmärgiga.
5. Masina külgpinnast ühelt poolt rohkem kui 0,2 meetrit väljaulatuva veose korral tuleb
veos tähistada käesoleva määruse koodi 216 nõuete kohaselt või määruse koodi 107
kohase laia sõiduki tunnusmärgiga. Masinrongi korral arvestatakse veose külgpinnast
väljaulatuvus laiemast masinast.
6. Koodi 1005 nõuded kehtivad Kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud sõiduki
tegelikule massile teeliikluses osalemisel.
54
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1002. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed
1. Traktori ja liikurmasina suurim lubatud pikkus on 12,0 meetrit.
2. Traktori suurim lubatud laius on 2,55 meetrit.
3. Traktori ja liikurmasina suurim lubatud kõrgus on 4,0 meetrit.
4. Liikurmasina suurim lubatud laius on 3,00 meetrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1003. Haagise (täis-, kesktelg- ja poolhaagise), pukseeritava seadme,
vahetatava pukseeritava seadeldise ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed
1. Suurim lubatud pikkus on:
1.1. täis- või kesktelghaagisel – 12,0
meetrit;
1.2. poolhaagisel (veopoldist tagaosani) – 12,0 meetrit;
1.3. pukseeritav seadmel või vahetataval pukseeritaval seadeldisel – 12,0 meetrit;
1.4. masinrongil täis- ja/või kesktelghaagisega – 18,75 meetrit;
masinrongil poolhaagisega – 16,5 meetrit;
1.5. masinrongil pukseeritava seadme veol – 18,75 meetrit.
2. Haagise, pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise suurim lubatud
laius on 3,00 meetrit.
3. Haagise, pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise või masinrongi
suurim lubatud kõrgus on 4,00 meetrit, elusloomade veol 4,4 meetrit.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga.
Kood 1004. Suurimad lubatud registriteljekoormused
1. Veotelje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 11,5 tonni.
2. Veetava telje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 10,0 tonni.
3. Traktori või liikurmasina kaheteljelise teliku suurim lubatud registrikoormus on:
3.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1 meeter – 11,5 tonni;
3.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1 meeter, kuid väiksem kui 1,3 meetrit – 16 tonni;
3.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit – 18
tonni;
3.4. paaristelgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit,
kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või
mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 tonni – 19,0 tonni.
4. Kaheteljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud
registrikoormus on:
4.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1 meeter – 11 tonni;
55
4.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1 meeter, kuid väiksem kui 1,3 meetrit – 16 tonni;
4.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8 meetrit – 18
tonni;
4.4. telgede vahekaugus d on 1,8 meetrit või suurem – 20 tonni.
5. Kolmeteljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud
registrikoormus on:
5.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,3 meetrit – 21 tonni;
5.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,4 meetrit – 24
tonni;
5.3. telgede vahekaugus d on suurem kui 1,4 meetrit – 24 tonni.
6. Nelja või suurema telgede arvuga telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim
lubatud registrikoormus – 24 tonni.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1005. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud registrimassid
1. Kaheteljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 18 tonni.
2. Kolmeteljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 25 tonni.
3. Neljateljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 31 tonni.
4. alates 1. juulist 2009. a esmaregistreeritavate traktorite suurimad lubatud massid on:
4.1. kaheteljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 18 tonni;
4.2. kolmeteljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 24
tonni;
4.3. kaheteljelise, kolmeteljelise või neljateljelise T4.3 ja C4.3 kategooria traktori
registrimass – 10 tonni;
4.4. kaheteljelise või kolmeteljelise T3 ja C3 kategooria traktori tühimass – 0,6 tonni.
5. Kaitseväe ja Kaitseliidu ratasbuldooseri ja ratasfrontaallaaduri suurim lubatud mass on
22 tonni.
6. Elastsete elementidega Kaitseväe või Kaitseliidu roomiksõiduki suurim lubatud mass
on 40 tonni.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1006. Haagise suurimad lubatud registrimassid
1. Üheteljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 tonni.
2. Kaheteljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 18 tonni.
3. Kolmeteljelise täishaagise ja 3- teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise
lubatud suurim registrimass on 24 tonni.
4. Neljateljelise või suurema telgede arvuga täishaagise lubatud suurim registrimass on
30 tonni.
56
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1007. Masinrongi suurimad lubatud tegelikud massid
1. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 tonni.
2. Kolmeteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 tonni.
3. Nelja või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest
kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
4. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest
koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 36 tonni.
5. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või
kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
6. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või
kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
7. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede
arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on
44 tonni.
8. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 tonni.
9. Kolmeteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 tonni.
10. Nelja või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
11. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva
masinrongi suurim lubatud tegelik mass:
11.1. poolhaagise telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 meetrit, kuid väiksem kui 1,8
meetrit on 36 tonni;
11.2. poolhaagise telgede vahekaugus d on 1,8 meetrit või suurem on 38 tonni.
12. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
13. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest
poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 tonni.
14. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema
telgede arvuga poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud mass on 44 tonni.
57
15. Kolme või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2 või suurema
telgede arvuga, konteinerite veo poolhaagisest koosneva masinrongi, mida kasutatakse
kombineeritud kaubaveol, suurim lubatud tegelik mass on 44 tonni.
16. Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise tegelik mass ei tohi
ületada traktori või liikurmasina tegelikku massi.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1008. Masinrongi koostamine
1. Traktori või liikurmasina järele võib olla haagitud haagis, mille tegelik mass ja
vertikaalkoormus haakepunktile ei ületa traktori või liikurmasina valmistaja poolt
määratud suurusi.
2. Kui traktori või liikurmasina valmistaja ei ole punktis 1 toodud suurusi määranud või
need andmed ei ole kättesaadavad, võib traktori või liikurmasina järele olla haagitud:
2.1. pidurita haagis, mille tegelik mass ei ületa kahekordset traktori või liikurmasina
tühimassi;
2.2. traktori või liikurmasina juhi poolt piduripedaaliga juhitava pidurisüsteemiga haagis,
mille tegelik mass ei ületa kolmekordset traktori või liikurmasina tühimassi.
3. Traktori või liikurmasina või masinrongi pukseerimisel peavad olema täidetud
liiklusseaduse § 62 toodud nõuded ning pukseeritava seadme veol liiklusseaduse § 63
toodud nõuded.
Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga.
Kood 1009. Veose lubatud suurimad mõõtmed
Veose laius ei tohi ületada kolme meetrit, veose kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4,5
meetrit ning veos ei tohi ulatuda masinast või masinrongist ette- ega tahapoole üle kahe
meetri. Masina või masinrongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse
koodides 1002 ja 1003 kehtestatud nõudeid.
Grupp 11
Nõuded vanasõidukile
Kood 1101. Vanasõiduki originaalsus
1. Vanasõiduki vastavus originaalsusele:
1.1. valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 protsendi ulatuses;
1.2. valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 protsendi ulatuses;
1.3. valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 protsendi ulatuses;
1.4. valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 protsendi ulatuses;
1.5 valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 protsendi ulatuses.
2. Originaalsuse hindamisel kontrollitakse kere, pinnakatte, veermiku, mootori,
jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust
originaalsusele.
3. Originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed,
pinnakate ja muud osad.
58
4. Kabiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus plastdetailid ning muud
riide või muu sarnase materjaliga kaetud detailid peavad olema terved ja puhtad.
5. Masina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1102. Vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele
1. Mootorist, kütuse- ja jahutussüsteemist, jõuülekandest, piduriseadmetest,
hüdraulilistest tööseadmetest ning veermikust õlide või kütuse lekkimine ei ole lubatud.
2. Heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud.
3. Piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama masinat peatada.
4. Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras.
5. Juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ega jääkdeformatsioone, esinevad
lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada masina kasutamist.
6. Muud seadmed peavad olema töökorras.
7. Kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ega murdeid.
8. Kabiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus ning muud riide või
muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved.
9. Õhkrehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise
eraldumist koordist. Õhkrehvi turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm.
Täisrehvil ei tohi esineda vigastusi ega deformatsioone, mis olulisel määral mõjutavad
masina kasutamist.
10. Masina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi.
11. Masinal peab olema kood 101 nõuetele vastav registreerimismärk, lisaks peab traktor
ja liikurmasin vastama koodis 104 kehtestatud tulekustuti nõuetele, koodis 105
kehtestatud aeglase sõiduki tunnusmärgi nõuetele ning koodis 106 kehtestatud
ohukolmnurga nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga
Kood 1103. Säilinud vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele
Originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 1101 punktides 4
ja 5 ning koodi 1102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili
säilimine on vajalik ajaloo säilitamise huvides.
Kontrollimine: vaatlusega.
59
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
18.07.2011. a määrus nr 77
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel
avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma sõiduki
osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses
sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka
sõiduki või selle osa käsitlemist (näiteks koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine) või
abinõu kasutamist (näiteks seebivesi, traathari, heebel), kui sõiduki või selle osa korrasolekus
ei saa ainult vaatlusega veenduda.
Sõiduki kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid sõiduki Eestis
registreerimisel või esmaregistreerimisel.
2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel
järgmistest mõistetest:
2.1. defektne – sõiduki osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni;
2.2. tõrge – sõiduki osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud
funktsiooni;
2.3. halvenenud – sõiduki osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud
sellele ettenähtud funktsioon;
2.4. kahjustunud – sõiduki osa või süsteem on kahjustunud sellisel määral (näiteks murdunud,
purunenud, deformeerinud, väändunud, mõranenud, pragunenud), et ei ole säilinud sõiduki osa
või süsteemi ettenähtud funktsioon või kui see takistab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;
2.5. kulumine – sõiduki osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud
valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse või kui see mõjutab teiste sõiduki ohutusega
seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;
2.6. töökõlbmatu – sõiduki osa või süsteem ei ole võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni
ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda sõidukit ohutult kasutada;
2.7. kinnitamata – sõiduki osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus,
mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on halvenenud või ühendused stoperdamata;
2.8. korrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu
on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus;
2.9. lekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle
seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks;
2.10. pihkumine – suruõhu või -gaasi kuuldav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine
vaakumseadmesse;
1
2.11. ei vasta nõuetele – sõiduk või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid
esmaregistreerimise ajal, või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika arengust tulenevalt pärast
esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad
järelpaigaldades vastama asjakohastele hilisematele õigusnormidele;
2.12. lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites.
3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu
ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud tabelis.
Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning
vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav osa, seade, sõlm Kontrollimise Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse
või varustus meetod kategooria
VO1 OV2 EOV3
0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE JA PARANDUSMEETMED
0.1. Registreerimismärgid Kontrollitakse 1) Registreerimismärk puudub või X
vaatlusega. kinnitamata.
2) Kiri puudub või on loetamatu. X
3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või X
registriandmetele.
4) Registreerimismärk või selle X
paigutus ei vasta nõuetele.
5) Paigaldatud on registreerimismärgi X
nähtavaid tunnuseid omavaid või
matkivaid märke.
6) Registreerimismärgi seisund on X
halvenenud (kulunud, muljutud, aga
loetav).
0.2. Valmistajatehase tähis Kontrollitakse 1) Puudub või seda ei ole võimalik X
(VIN-kood) / tehasetähis / vaatlusega. leida.
seerianumber 2) Loetamatu või ebatäielik. X
3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või X
registriandmetele.
4) Sõidukil on mitu erinevat X
VIN-koodi ja selle kohta puudub
registriandmetes märge.
0.3. Vastavus liiklusregistri Kontrollitakse 1) Sõiduk ei vasta liiklusregistri X
andmetele vaatluse ja andmetele.
dokumentide ning
liiklusregistri
andmete
võrdlemisega.
0.4. Parandusmeede Puudus määratakse 1) Sõidukil on rakendamata X
liiklusregistri parandusmeede.
andmete põhjal
automaatselt.
1. PIDURISÜSTEEM
1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine
2
1.1.1. Sõidupiduri pedaali / Kontrollitakse 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. X
käsipiduri hoova liikumine vaatlusega ja 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X
pidurisüsteemi
käitamisega.
Võimendiga
pidurisüsteemidega
sõidukeid tuleks
kontrollida
väljalülitatud
mootoriga.
1.1.2. Pedaali / käsipiduri Kontrollitakse 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. X
hoova seisund ja vaatlusega ja 2) Piduriseade ei vabane korralikult. X
pidurijuhtimisseadme pidurisüsteemi 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja X
käigutagavara käitamisega. see mõjutab oluliselt pidurdamist.
Võimendiga 4) Piduripedaali libisemisvastane osa X
pidurisüsteemidega puudub, on lahti või siledaks kulunud.
sõidukeid tuleks
kontrollida
väljalülitatud
mootoriga.
1.1.3. Vaakumpump või Kontrollitakse 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et X
kompressor ja mahutid vaatlusega võimaldada piduri rakendamist
tavapärase töörõhu vähemalt neli korda pärast
juures. hoiatusseadise rakendumist või kui
mõõtur näitab ohtu;
2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et X
võimaldada piduri rakendamist
vähemalt kaks korda pärast
hoiatusseadise rakendumist või kui
mõõtur näitab ohtu;
3) Ohutuks tööks vajaliku X
õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg
ei vasta nõuetele.
4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil X
on töökõlbmatu.
5) Pihkumine, mis tekitab X
märkimisväärset rõhulangust.
6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada X
võiv väline kahjustus.
1.1.4. Alarõhu Toimimise kontroll. 1) Mõõtur või märgulamp on defektne X
hoiatusmärgulamp või mõõtur või töökõlbmatu.
2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks X
teha.
1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse 1) Käepide on kahjustunud või X
vaatlusega kulunud.
pidurisüsteemi 2) Käepide või kraan on kinnitamata. X
käitamisel. 3) Ühendus on lahti või pihkub. X
4) Mitterahuldav toimimine. X
1.1.6. Seisupidur, pidurihoob, Kontrollitakse 1) Pidur ei lukustu. X
piduri lukustus, vaatlusega 2) Hoovaliigend või X
elektromehaaniline seisupidur pidurisüsteemi lukustusmehhanism on kulunud.
käitamisel. 3) Hoovaliigend või X
lukustusmehhanism on ülemäära
kulunud.
3
4) Hoova liigne liikumine, mis viitab X
ebaõigele reguleerimisele.
5) Tööseade on kahjustunud, X
töökõlbmatu või puudub.
6) Mitterahuldav toimimine, X
hoiatusmärgulamp näitab riket.
1.1.7. Piduriklapid/ventiilid Kontrollitakse 1) Kahjustunud või pihkub. X
(sõidupidurikraanid, vaatlusega 2) Puudub või töökõlbmatu. X
rõhualandajad, regulaatorid) pidurisüsteemi 3) Kinnitamata või valesti X
käitamisel. paigaldatud.
4) Lekib. X
5) Kompressorist tuleb liigselt õli. X
1.1.8. Haagisepidurite Kõigi pukseeriva 1) Eralduskraan või ühendusotsak on X
ühendused (elektrilised ja veoki ja haagise defektne.
pneumaatilised) pidurisüsteemide 2) Eralduskraan või ühendusotsak on X
ühenduste kahjustunud.
lahtivõtmine ja 3) Eralduskraan või ühendusotsak ei X
uuesti ühendamine. vasta nõuetele, see on valesti
paigaldatud või kinnitamata.
4) Eralduskraan või ühendusotsak ei X
vasta nõuetele, see on valesti
paigaldatud või kinnitamata ja see
mõjutab oluliselt pidurdamist.
5) Pihkub. X
6) Ühendused on töökõlbmatud. X
7) Ühendused on töökõlbmatud ja see X
mõjutab oluliselt pidurdamist.
1.1.9. Energiavaru survepaak, Kontrollitakse 1) Paak on halvenenud seisukorras või X
suruõhupaak vaatlusega. pindmiselt korrodeerunud.
2) Paak on kahjustunud, X
korrodeerunud või pihkub.
3) Paak on kinnitamata või valesti X
paigaldatud.
4) Kondensaadi klapp on defektne. X
5) Kondensaadi klapp on X
töökõlbmatu.
1.1.10. Pidurivõimendi, Kontrollitakse 1) Defektne või kinnitamata. X
peasilinder vaatlusega 2) Töökõlbmatu või lekib. X
pidurisüsteemi 3) Pidurivedeliku tase on alla X
käitamisel. miinimumi.
4) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla X
miinimumi.
5) Pidurivedeliku tase ei ole enam X
nähtav.
6) Puudub peasilindri paagi kork. X
7) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp X
põleb (vedeliku tase on normis) või on
defektne.
1.1.11. Jäigad piduritorud Kontrollitakse 1) Ilmne purunemise või murdumise X
vaatlusega oht.
pidurisüsteemi 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad. X
käitamisel. 3) Torud või ühenduskohad lekivad. X
4) Torud on kahjustunud või X
korrodeerunud.
4
5) Torud on oluliselt kahjustunud või X
korrodeerunud.
6) Torud on valesti paigaldatud. X
7) Torud on valesti paigaldatud ja X
need võivad viga saada.
1.1.12. Elastsed Kontrollitakse 1) Ilmne purunemise või murdumise X
pidurivoolikud vaatlusega oht.
pidurisüsteemi 2) Väändunud või liiga lühikesed. X
käitamisel. 3) Kahjustunud, hõõrdunud või X
poorsed.
4) Voolikud või ühenduskohad X
pihkuvad.
5) Voolikud või ühenduskohad X
lekivad.
6) Paisuvad rõhu all. X
1.1.13. Piduri hõõrdkatted ja Kontrollitakse 1) Kulunud. X
piduriklotsid vaatlusega. 2) Määrdunud (õli vms). X
3) Valesti paigaldatud või puudub. X
1.1.14. Piduritrumlid, Kontrollitakse 1) Kulunud või halvenenud. X
pidurikettad vaatlusega. 2) Kinnitamata või kahjustunud. X
3) Määrdunud (õli vms). X
4) Puuduvad. X
1.1.15. Piduritrossid, -vardad, Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
-hoovastik vaatlusega 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
pidurisüsteemi 3) Oluliselt kahjustunud või X
käitamisel. korrodeerunud.
4) Kinnitamata. X
5) Valesti paigaldatud või reguleeritud X
või sõlmes.
1.1.16. Töösilindrid (sh Kontrollitakse 1) Kahjustunud või korrodeerunud. X
vedruakud või hüdraulilised vaatlusega 2) Oluliselt kahjustunud või X
silindrid) ja pidurisadul pidurisüsteemi korrodeerunud.
käitamisel. 3) Lekib. X
4) Kinnitamata või valesti X
paigaldatud.
5) Kinnitamata või valesti paigaldatud X
ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.
6) Survekolvi või -membraani X
ebapiisav või ülemäärane vabakäik.
7) Tolmukaitse on halvenenud X
seisukorras.
8) Tolmukaitse puudub või on X
kahjustunud.
1.1.17. Pidurdusjõu regulaator Kontrollitakse 1) Kinnitamata või kahjustunud. X
vaatlusega 2) Valesti paigaldatud või X
pidurisüsteemi reguleeritud.
käitamisel. 3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). X
4) Töökõlbmatu või puudub. X
5) Andmesilt puudub, andmed on X
loetamatud või ei vasta nõuetele.
1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse 1) Kulunud või kahjustunud. X
vaatlusega. 2) Kompensaator on töökõlbmatu. X
3) Valesti paigaldatud, reguleeritud X
või asendatud.
5
1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse 1) Kinnitamata. X
vaatlusega. 2) Kinnitamata ja see mõjutab X
oluliselt pidurdamist.
3) Süsteem on ilmselt defektne või X
puudub.
1.1.20. Haagisepidurite Pukseeriva veoki ja 1) Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu X
automaatne rakendumine haagise piduri- haagisepidur automaatselt.
süsteemide
ühenduste lahti
võtmine.
1.1.21. Kogu pidurisüsteem Kontrollitakse 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks X
vaatlusega. külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on
väliselt kahjustunud või
korrodeerunud.
2) Muud süsteemi seadmed (näiteks X
külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on
väliselt oluliselt kahjustunud või
korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
3) Pihkumine või külmumisvastase X
aine leke.
4) Pihkumine või külmumisvastase X
aine leke ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
5) Mistahes komponent on X
kinnitamata või valesti paigaldatud.
6) Mistahes komponenti on sobimatult X
parandatud või muudetud.
7) Mistahes komponenti on sobimatult X
parandatud või muudetud ja see
mõjutab oluliselt pidurdamist.
1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse 1) Ühendused puuduvad. X
vaatlusega. 2) Ühendused on kahjustunud. X
3) Ühendused on kasutuskõlbmatud X
või pihkuvad.
1.1.23. Pealejooksupidur Kontrollitakse 1) Kahjustunud või töökõlbmatu. X
vaatlusega
pidurisüsteemi
käitamisel.
1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud X
staatilise katsetamise on ebapiisav.
seadmel, või kui see 2) Ühe või enama ratta pidur on X
ei ole võimalik, siis töökõlbmatu.
teekatsetuse ajal. 3) Ühe ratta pidurdusjõud erineb X
rohkem kui 30% sama telje teise ratta
maksimaalsest mõõdetud
pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale.
4) Esimese juhttelje ratta X
pidurdusjõud erineb rohkem kui 50%
sama telje teise ratta maksimaalsest
mõõdetud pidurdusjõust.
6
5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
(blokeerumine).
6) Mõne ratta pidur rakendub liiga X
vara või hilja.
7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud X
kõigub ülemääraselt.
1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on nõutust X
staatilise katsetamise väiksem.
seadmel, või kui 2) Pidurdustõhusus on nõutust poole X
seda ei saa tehnilistel väiksem.
põhjustel kasutada,
siis teekatsetusel,
kasutades
pidurdusaeglustuse
mõõturit.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha
kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)
1.3.1. Toimimine Kui pidurisüsteem 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud X
on sõidupiduri- on ebapiisav.
süsteemist eraldatud, 2) Ühe või enama ratta pidur on X
kasutatakse punktis töökõlbmatu.
1.2.1 osutatud 3) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
meetodit. (blokeerumine).
1.3.2. Tõhusus Kui pidurisüsteem 1) Pidurdusjõud on väiksem kui 50% X
on sõidupiduri- punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri
süsteemist eraldatud, pidurdustõhususest.
kasutatakse punktis 2) Vähem kui 50% punktis 1 X
1.2.2 osutatud nimetatud väärtustest.
meetodit.
1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe ratta pidurdusjõud erineb X
staatilise katsetamise rohkem kui 70% sama telje teise ratta
seadmel, või kui see maksimaalsest mõõdetud
ei ole võimalik, siis pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
teekatsetuse ajal. sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale.
2) Ühe või enama ratta pidur on X
töökõlbmatu.
1.4.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on ebapiisav. X
staatilise katsetamise
seadmel, või kui
seda ei saa tehnilistel
põhjustel kasutada,
siis teekatsetusel,
kasutades
pidurdusaeglustuse
mõõturit. Kui
sõiduki tehniliste
omaduste tõttu ei saa
seisupiduri tõhusust
mõõta pidurite
7
staatilise katsetamise
seadmel või teekatsel
aeglustusmõõturiga,
siis kontrollitakse
seisupiduri
rakendumist.
1.5. Aeglustisüsteemi Kontrollitakse 1) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult X
toimimine vaatlusega ning (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).
võimaluse korral 2) Töökõlbmatu. X
süsteemi toimimise
testimisega.
1.6. Blokeerumatu Kontrollitakse 1) Märgutuli on defektne. X
pidurisüsteem (ABS) vaatlusega ja 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. X
märgutule 3) Ratta pöörlemissagedusandurid X
kontrolliga. puuduvad või on kahjustunud.
4) Juhtmestik on kahjustunud. X
5) Muud osad puuduvad või on X
kahjustunud.
1.7. Elektromehaanilne Kontrollitakse 1) Märgutuli on defektne. X
pidurisüsteem (EBS) vaatlusega ja 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. X
märgutule 3) Vedava sõiduki ja haagise vaheline X
kontrolliga. ühenduskaabel ei ühildu või puudub.
1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse 1) Pidurivedelik on saastunud või X
vaatlusega. settinud.
2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X
2. JUHTIMISSEADE
2.1. Mehaaniline seisund
2.1.1. Roolimehhanismi Sõiduki kontroll 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. X
(roolikarp, roolireduktor, vaatlusega kanalil 2) Kahjustunud või kulunud. X
roolilatt) seisund või tõstukil. Sõiduki 3) Oluliselt kahjustunud või kulunud X
rattad on õhus või ja sõidukit ei ole võimalik ohutult
pöördplatvormidel, juhtida.
tehakse roolirattaga 4) Lekib. X
täispööre. 5) Puudub ohutu roolimehhanism. X
Roolimehhanismi 6) Sobimatu parandamine või X
toimimise kontroll muutmine.
vaatlusega. 7) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu ei ole võimalik
sõidukit ohutult juhtida.
2.1.2. Roolimehhanismi Sõiduki kontroll 1) Kinnitamata. X
(roolikarp, roolireduktor, vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata ja üle 50% kinnitustest X
roolilatt) kinnitus või tõstukil. lahti.
Ratastega 3) Kinnituskohad on kahjustunud. X
maapinnale toetuval 4) Korpus on kahjustunud. X
sõidukil keeratakse
rooliratast/juhtrauda
päripäeva ja
vastupäeva.
2.1.3. Roolihoovastiku Sõiduki kontroll 1) Liigend on kulunud. X
seisund vaatlusega kanalil 2) Liigend on kulunud ja võib X
või tõstukil. muutuda töökõlbmatuks.
Ratastega 3) Kahjustunud või kinnitamata. X
8
maapinnale toetuval 4) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, X
sõidukil loksutatakse deformeerunud vms) ja sõidukit ei ole
rooliratast päripäeva võimalik ohutult juhtida.
ja vastupäeva. 5) Sobimatu parandamine või X
Roolihoovastiku muutmine.
komponentide 6) Sobimatu parandamise või X
võimaliku kulumise muutmise tõttu ei ole võimalik
ja mõranemise ning sõidukit ohutult juhtida.
nende turvalisuse 7) Tolmukaitse on halvenenud X
kontroll vaatlusega. seisukorras.
8) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
2.1.4. Roolihoovastiku Sõiduki kontroll 1) Roolihoovastik käib vastu kere. X
toimimine vaatlusega kanalil 2) Pöördepiirikud reguleerimata või X
või tõstukil. puuduvad.
Ratastega
maapinnale toetuval
ja töötava mootoriga
(roolivõimendi)
sõidukil tehakse
roolirattaga
täispööre.
Hoovastiku
liikumise kontroll
vaatlusega.
2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil 1) Lekib. X
kontrollitakse lekete 2) Töövedelikku ei ole piisavalt. X
esinemist ja 3) Töövedelikku on X
hüdraulikavedeliku miinimumtasemest vähem kui 50%.
taset paagis (kui see 4) Töökõlbmatu. X
on nähtav). 5) Töökõlbmatu ja sõidukit ei ole X
Maapinnale võimalik ohutult juhtida.
toetuvate rataste ja 6) Voolikud või torud või nende X
töötava mootoriga ühendused on kahjustunud.
sõidukil 7) Roolivõimendi rihm on lõtv, X
kontrollitakse kulunud või purunenud.
võimendiga
roolimehhanismi
töötamist.
2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud
2.2.1. Rooliratta/juhtraua Maapinnale 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. X
seisund toetuvate ratastega 2) Kinnitamata. X
sõidukil loksutatakse 3) Lahtituleku oht. X
rooliratast 4) Kahjustunud. X
roolisamba suhtes 5) Reguleerimismehhanism on X
täisnurga all küljelt töökõlbmatu.
küljele ning 6) Sobimatu parandamine või X
rakendatakse kerget muutmine või asendamine.
survet.
2.2.2. Roolisammas/roolikann Sõiduki kontroll 1) Laagrid või puksid kulunud. X
ja roolisamba külge vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
kinnitatavad hoovad/kangid või tõstukil. 3) Sobimatu parandamine või X
Ratastele toetuval muutmine.
sõidukil lükatakse ja 4) Rooliamort on kahjustunud. X
9
tõmmatakse
rooliratast
roolisamba suhtes
üles-alla,
rooliratast/juhtrauda
lükatakse roolisamba
suhtes täisnurga all
eri suundades.
2.3. Rooliratta vabakäik Sõiduki kontroll 1) Ülemäärane rooliratta vabakäik. X
vaatlusega kanalil 2) Ülemäärane rooliratta vabakäik ja X
või tõstukil. sõidukit ei ole võimalik ohutult
Ratastele toetuval juhtida.
sõidukil keeratakse
rooliratast kergelt
päripäeva ja
vastupäeva, ilma et
rattad liiguks,
kusjuures rattad on
otseasendis ja
roolivõimendiga
sõidukitel mootor
töötab. Vabakäiku
kontrollitakse
vaatlusega.
2.4. Haagise esitelje Kontrollitakse 1) Kahjustunud. X
pöördering vaatlusega. 2) Oluliselt kahjustunud (nt X
pragunenud).
3) Ülemäärane lõtk. X
4) Ülemäärane lõtk, mille tõttu ei ole X
võimalik sõidukit ohutult ja otse
juhtida.
5) Kinnitamata. X
6) Üle 50% kinnitustest lahti. X
2.5. Elektrooniline Kontrollitakse 1) EPS-märgutuli näitab süsteemi X
roolivõimendi (EPS) vaatlusega märgutule riket.
süttimist. 2) Märgutuli on defektne. X
3. NÄHTAVUS
3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva 1) Takistused juhi vaateväljas, mis X
vaatevälja kontroll mõjutavad oluliselt nähtavust
vaatlusega. ettepoole ja külgedele.
2) Otsene takistus juhi vaateväljas või X
välimised tahavaatepeeglid ei ole
nähtavad.
3) Päikesesirm on halvenenud X
seisukorras.
4) Päikesesirm on kahjustunud või X
puudub.
3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse 1) Mõranenud või tuhmunud või X
vaatlusega ja halvenenud seisukorras.
vajadusel klaaside 2) Liikluse jälgimist raskendavad X
läbipaistvuse kahjustused või tahavaatepeeglid ei
mõõtjaga. ole nähtavad.
10
3) Nähtavus läbi tuuleklaasi X
klaasipuhastite ala on väga halb.
4) Juhiistme seljatoest ettepoole X
jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta
nõuetele.
5) Klaas ei vasta nõuetele. X
3.3. Tahavaatepeeglid Kontrollitakse 1) Puudub. X
või -seadmed vaatlusega. 2) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
3) Halvenenud seisukorras. X
4) Kahjustunud või töökõlbmatu. X
5) Kinnitamata. X
6) Ei vasta nõuetele. X
3.4. Tuuleklaasipuhastid Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
vaatlusega ja 2) Kulunud. X
käitamisega. 3) Töökõlbmatu või puudub. X
3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse 1) Pesuvedelik puudub. X
proovilülitamisega. 2) Veejuga valesti reguleeritud. X
3) Töökõlbmatu. X
3.6. Tuuleklaasi soojendi Kontrollitakse 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X
proovilülitamisega.
3.7. Aknaklaasi tõstukid Kontrollitakse 1) Tõstukiga ei ole võimalik akent X
käitamise või avada või sulgeda.
proovilülitamisega. 2) Tõstukiga ei ole võimalik juhiakent X
avada või sulgeda.
4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
4.1. Lähi- ja kaugtulelaternad
4.1.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal X
vaatlusega ja on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed
proovilülitamisega. või puudu.
2) Lähitulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed või puudu).
3) Kaugtulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed), kuid
minimaalselt ette nähtud arv
kaugtulelaternaid on töökorras.
4) Kaugtulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
5) Laterna seisukord on halvenenud. X
6) Latern on kahjustunud. X
7) Latern on kinnitamata. X
4.1.2. Lähitulelaternate Kontrollitakse 1) Reguleerimata – valgusvihu X
reguleeritus esilaternate langemisnurk üle tootja ettenähtud
reguleerituse langemisnurga.
kontrollimise 2) Reguleerimata – valgusvihu X
seadmega. langemisnurk alla tootja ettenähtud
langemisnurga.
11
3) Valgusallikas on valesti laternasse X
paigaldatud.
4) Valgusvihu projektsioon on vale X
kujuga.
4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Samaaegselt sisselülitatavate X
proovilülitamisega. laternate arv ületab lubatud arvu.
3) Samaaegselt sisselülitatavate X
kaugtulede valgustugevuse
kontrollarvude summa ületab 100.
4) Laternad ei sütti või ei kustu X
üheaegselt.
5) Lüliti tõrge. X
4.1.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Mistahes ese vähendab laterna X
valgustugevust.
4.1.5. Lähitulelaternate Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu või puudub. X
reguleerimisseadmed vaatlusega, 2) Üle 2000 lm valgusvooga X
proovilülitamisega. gaaslahenduslambiga laterna
valgusvihu reguleerimine ei toimu
automaatselt.
4.1.6. Laterna hajutiklaasi Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu või puudub. X
puhasti vaatlusega, 2) Üle 2000 lm valgusvooga X
proovilülitamisega. gaaslahenduslambiga laterna
hajutiklaasi puhasti on töökõlbmatu
või puudub.
4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad
4.2.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Päevatulelaterna valgusallikas on X
vaatlusega, defektne või puudub (mitmest
proovilülitamisega. päevatule valgusallikast koosneval
laternal on kuni 1/3 valgusallikatest
defektsed).
2) Päevatulelaterna valgusallikas on X
defektne või puudub (latern koosneb
üksikust päevatule valgusallikast või
mitmest päevatule valgusallikast
koosneval laternal on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
3) Ääretule valgusallikas on defektne X
või puudub (mitmest ääretule
valgusallikast koosneval laternal on
üle 1/3 valgusallikatest defektsed).
4) Kuni 2 ääretulelaternaga sõidukil X
on kõik eesmised või tagumised
ääretule valgusallikad defektsed või
puudu.
5) Rohkem kui 2 ääretulelaternaga X
sõidukil on ühel poolel eesmised või
tagumised ääretule valgusallikad
defektsed või puudu.
12
6) Kohustuslike X
küljeääretulelaternatega sõidukil on
kõik ühe poole ääretule valgusallikad
defektsed või puudu.
7) Laterna seisukord on halvenenud. X
8) Latern on kahjustunud. X
9) Latern on kinnitamata. X
10) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.2.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.3. Piduritulelaternad
4.3.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest piduritule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
piduritule valgusallikast või mitmest
piduritule valgusallikast koosneval
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Ükski piduritulelatern ei põle. X
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.3.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Laterna valgustugevus ei vasta X
nõuetele.
6) Laterna valgustugevus on oluliselt X
vähenenud.
4.4. Suuna- ja ohutulelaternad
4.4.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest suunatule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
suunatule valgusallikast või mitmest
suunatule valgusallikast koosneval
13
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.4.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valguse värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X
vaatlusega,
proovilülitamisega.
4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad
4.5.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (mitmest udutule
proovilülitamisega. valgusallikast koosneval laternal on
kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
udutule valgusallikast või mitmest
udutule valgusallikast koosneval
laternal on üle 1/3 valgusallikatest
defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.5.2. Eesmiste Kontrollitakse 1) Reguleerimata – valgusvihk näitab X
udutulelaternate reguleeritus esilaternate liiga alla.
reguleerituse 2) Reguleerimata – valgusvihk näitab X
kontrollimise üles.
seadmega. 3) Valgusallikas on valesti laternasse X
paigaldatud.
4) Valgusvihu projektsioon on vale X
kujuga.
4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Lüliti tõrge. X
proovilülitamisega.
4.5.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.6. Tagurdustulelaternad
4.6.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Valgusallikas on defektne või X
vaatlusega, puudub (latern koosneb mitmest
proovilülitamisega. tagurdustule valgusallikast; LED-
14
valgusallika puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed).
2) Valgusallikas on defektne või X
puudub (latern koosneb üksikust
tagurdustule valgusallikast; LED-
valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.6.2. Lülitid Kontrollitakse 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Tagurdustule võib sisse lülitada X
proovilülitamisega. siis, kui tagasikäik ei ole sisse
lülitatud.
4.6.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern
4.7.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Latern heidab otsevalgust taha. X
vaatlusega, 2) Registreerimismärk on osaliselt X
proovilülitamisega. valgustamata.
3) Registreerimismärk on täielikult X
valgustamata.
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
4.7.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Latern ei vasta nõuetele. X
vaatlusega, 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Valgusvihu värvus on vale. X
5) Miski vähendab laterna X
valgustugevust.
4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tunnusmärgid
4.8.1. Seisund Kontrollitakse 1) Halvenenud seisukorras. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või puudub. X
3) Kinnitamata. X
4) Küljest ära kukkumise oht. X
4.8.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Paigutus ei vasta nõuetele. X
vaatlusega. 2) Ei vasta nõuetele. X
3) Peegeldab ette punast või taha X
valget värvust.
4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled
4.9.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse 1) Märgulamp on töökõlbmatu või X
vaatlusega, puudub.
proovilülitamisega. 2) Kaugtulede või tagumise X
udulaterna märgulamp on
töökõlbmatu või puudub.
15
4.9.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse 1) Ei vasta nõuetele. X
vaatlusega,
proovilülitamisega.
4.10. Veduki ja haagise Kontrollitakse 1) Pistikupesa kinnitus on X
ühendusjuhtmed vaatlusega. halvenenud.
2) Pistikupesa on kinnitamata. X
3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. X
4) Lühise tekkimise oht. X
5) Ühendused on töökõlbmatud. X
4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse 1) Juhtmestik või selle kinnitus on X
vaatlusega. halvenenud seisukorras või ei ole
õigesti kaitstud.
2) Juhtmestik on kahjustunud, X
kinnitamata, võib lahti tulla või
puutub vastu teravaid servi või on
lühise oht.
3) Juhtmestik on oluliselt X
kahjustunud, võib kokku puutuda
kuumade või pöörlevate osadega või
maapinnaga, ühendused lahti (piduri-
või roolisüsteemi vastavad osad) või
ilmne tule- või sädelusoht.
4.12. Muud laternad, Kontrollitakse 1) Ei vasta nõuetele. X
valgustusseadmed ja helkurid vaatlusega, 2) Peegeldab ette punast või taha X
proovilülitamisega. valget valgust.
3) Töökõlbmatu. X
4) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
5) Kinnitamata. X
6) Küljest ära kukkumise oht. X
7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit X
või märgutuld või tunnusmärke.
8) Märgulamp on töökõlbmatu või X
puudub.
4.13. Aku Kontrollitakse 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega. 2) Kinnitamata. X
3) Akust lekib ohtlikke aineid. X
4) Aku lüliti on defektne. X
5) Kaitsmed on defektsed. X
6) Sobimatu ventilatsioon. X
5. VEERMIK JA VEDRUSTUS
5.1. Teljed
5.1.1. Teljed Sõiduki kontroll 1) Telg on kahjustunud. X
vaatlusega ja 2) Telg on kinnitamata. X
lõtkutestriga kanalil 3) Liikumine raami või kere suhtes X
või tõstukil, ülemäära suur.
vajadusel kasutada 4) Sobimatu parandamine või X
heeblit. muutmine.
5) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu on sõiduki stabiilsus
halvenenud või on telg liiga lähedal
muudele sõidukiosadele või
maapinnale.
16
5.1.2. Käändmik Sõiduki kontroll 1) Käändmik on kahjustunud. X
vaatlusega ja 2) Käändteljepolt või kuulliigend või X
lõtkutestriga kanalil puksid on kulunud.
või tõstukil. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on X
Kõigile ratastele kulunud ning võib lahti tulla ja see
rakendatakse mõjutab sõiduki suunastabiilsust.
vertikaal- või 4) Kinnitamata. X
külgjõudu ning 5) Kinnitamata ja võib lahti tulla. X
kontrollitakse
liikumise ulatust
teljetala ja
käändmiku vahel.
5.1.3. Rattalaagrid Sõiduki kontroll 1) Lõtk rattalaagrites. X
vaatlusega kanalil 2) Rattalaagri purunemise oht. X
või tõstukil. 3) Rattalaagrid poovad. X
Kasutada lõtkutestrit 4) Rattalaagrid on kinni kiilunud. X
või tõsta ratas maast
lahti. Lõtkutestrile
paigutatud või maast
lahti tõstetud ratast
loksutatakse või
rakendatakse rattale
külgjõudu ja
kontrollitakse, kui
suures osas liigub
ratas käändmiku
suhtes.
5.2. Veljed ja rehvid
5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse 1) Rattamutrid või -poldid puuduvad X
vaatlusega. või on kinnitamata.
2) Rohkem kui 25% rattamutritest või X
-poltidest puuduvad või on
kinnitamata.
3) Rumm on kulunud või X
kahjustunud.
4) Rumm on kahjustunud sellisel X
viisil, et ratast ei saa ohutult kinnitada.
5.2.2. Veljed Sõiduki kontroll 1) Velg on kulunud (kinnituspoldiava X
vaatlusega kanalil või rummuava).
või tõstukil. Kõikide 2) Velg on kulunud ja see mõjutab X
velgede kontroll rehvi püsivust veljel või rummul.
vaatlusega mõlemast 3) Rehvi lukustusrõngas on X
küljest. kinnitamata.
4) Rehvi lukustusrõngas võib küljest X
ära kukkuda.
5) Velg on kahjustunud. X
6) Velje suurus või tüüp ei vasta X
nõuetele ning mõjutab liiklusohutust.
7) Velje kinnituspoldi- või X
mutrikatted puuduvad.
8) Velje kinnituseks kasutatakse selle X
tüübile mittevastavaid kinnituspolte
või -mutreid.
17
5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, X
vaatlusega, kas siis koormustaluvus, tüübikinnitusmärk
pöörates maapinnalt või kiiruskategooria ei vasta nõuetele
üles tõstetud ratast ning mõjutab liiklusohutust.
koos või sõites 2) Rehv puutub kokku sõiduki X
sõidukiga edasi ja liikumatute osadega, mis halvendab
tagasi, kontrollides ohutut juhtimist.
rehvi 3) Samal teljel asuvate rataste või X
kulumisindikaatorit topeltrataste rehvid on erinevate
või vajadusel mõõtmetega.
kasutades 4) Samal teljel asuvad rehvid on X
mõõtevahendit. erineva konstruktsiooniga (nt radiaal-
/diagonaalrehvid).
5) Mistahes kahjustus rehvis. X
6) Koort on nähtav või katki. X
7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta X
nõuetele.
8) Vähem kui 80% nõutavast mustri X
jääksügavusest.
9) Rehv puutub kokku sõiduki muude X
liikumatute osadega, ei mõjuta ohutut
juhtimist.
10) Rehv ei vasta nõuetele. X
11) Koordi kaitsekiht on kahjustunud. X
12) Rehvirõhu kontrollsüsteemi X
talitluses esineb tõrge.
13) Rehvirõhu kontrollsüsteem on X
töökõlbmatu.
5.3. Vedrustus
5.3.1. Vedrud ja stabilisaator Sõiduki kontroll 1) Vedru kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Vedru on kinnitamata. X
või tõstukil ja 3) Keerdvedru või lisavedruleht on X
lõtkutestriga. kahjustunud.
4) Vedru pealeht on kahjustunud. X
5) Keerdvedru või lisavedruleht X
puudub.
6) Vedru pealeht puudub. X
7) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
8) Stabilisaatori puksil või X
kuulliigendis esineb lõtkusid.
9) Stabilisaator kahjustunud, X
kinnitamata või puudub.
5.3.2. Amortisaatorid Sõiduki kontroll 1) Amortisaatori kinnitus on X
vaatlusega kanalil halvenenud.
või tõstukil. 2) Amortisaator kinnitamata või X
puudub.
3) Amortisaatorist on õli lekkinud või X
töökõlbmatu.
4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid X
on kahjustunud, kinnitamata või
puuduvad.
5.3.3. Torsioonvedru, Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
reaktiivvardad, õõtshargid vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata või puudub. X
ja -hoovad 3) Kahjustunud või korrodeerunud. X
18
või tõstukil ja 4) Töökõlbmatu. X
lõtkutestriga. 5) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6) Liigub vastu teisi sõiduki osi. X
5.3.4. Vedrustuse liigendid Sõiduki kontroll 1) Puksi seisukord on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Puks puudub või on kulunud. X
või tõstukil ja 3) Kuulliigendis on lõtk. X
lõtkutestriga. 4) Kuulliigend võib lahti tulla. X
5) Tolmukaitse seisukord on X
halvenenud.
6) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse 1) Süsteem on töökõlbmatu. X
vaatlusega, 2) Mistahes komponent on X
kuulamisega ja kahjustunud.
vajadusel 3) Sobimatu parandamine või X
seebiveega. muutmine.
4) Pihkub. X
6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD
6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad
6.1.1. Üldine seisund Sõiduki kontroll 1) Konstruktsiooni kandevelement on X
vaatlusega kanalil kahjustunud.
või tõstukil. 2) Konstruktsiooni kandevelement on X
kahjustunud ja ilmne purunemise oht.
3) Kinnituskohad raamil või kerel on X
kahjustunud.
4) Kinnituskohad raamil või kerel on X
lahti tulnud või kinnitamata.
5) Konstruktsiooni kandevelement on X
korrodeerunud.
6) Konstruktsiooni kandevelement on X
korrodeerunud ja ilmne purunemise
oht.
7) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.2. Väljalasketorud ja Sõiduki kontroll 1) Heitgaasisüsteemi osade kinnitus X
summutid vaatlusega kanalil on halvenenud.
või tõstukil. 2) Heitgaasisüsteemi osad on X
kinnitamata.
3) Heitgaasisüsteem pihkub. X
4) Heitgaasid tungivad kabiini või X
sõitjateruumi ja see kujutab ohtu
reisijate tervisele.
5) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.3. Kütusepaak ja -torud Sõiduki kontroll 1) Paagi või torude kinnitus on X
(sh kütteaine paak ja torud) vaatlusega kanalil halvenenud.
või tõstukil. 2) Paagi või torude kinnitustest lahti X
LPG-, CNG- ja tuleku oht, mis võib tekitada
LNG- süsteemi võimaliku tuleohu.
kontrollimiseks 3) Kütuse leke, täiteava kork puudub X
kasutatakse lisaks või laseb läbi.
19
vaatlusele ka 4) Tuleoht: kütuseleke või valesti X
lekketuvastusseadet. varjestatud kütusepaak.
5) Kütusetorud või -voolikud on X
halvenenud seisukorras.
6) Kütusetorud või -voolikud on X
kahjustunud.
7) LPG-, CNG-, LNG- või X
vesinikusüsteem ei vasta nõuetele.
8) Kütusepaak või selle paigutus ei X
vasta nõuetele.
9) LPG, CNG või LNG leke rohkem, X
kui 200 ppm-i
6.1.4. Kaitserauad, Kontrollitakse 1) Kahjustunud. X
allasõidutõkked, vaatlusega. 2) Kinnitus on halvenenud. X
esikaitsesüsteemid 3) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. X
4) Ei vasta nõuetele. X
5) Paigutus ei vasta nõuetele. X
6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse 1) Seisukord on halvenenud. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või kinnitamata. X
3) Varuratas ei ole kandurile X
turvaliselt kinnitatud.
4) Varuratta või kanduri küljest ära X
kukkumise oht.
6.1.6. Haakeseadmed ja Võimaliku kulumise 1) Haakeseade on kahjustunud. X
pukseerimisseadised ja nõuetekohase 2) Haakeseade on kahjustunud X
talitluse visuaalne (autorong).
kontroll, pöörates 3) Haakeseade on kulunud. X
erilist tähelepanu 4) Haakeseade on kulunud ja lõtk X
kõikidele veduki ja haagise haakeseadmete
paigaldatud vahel ületab piirväärtust.
ohutusseadistele, 5) Kinnitus on halvenenud. X
ja/või mõõturi 6) Kinnituskoht on kahjustunud. X
kasutamine. 7) Kinnitamata. X
8) Mis tahes ohutusseadis puudub või X
on töökõlbmatu.
9) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.1.7. Jõuülekanne Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
või tõstukil ja 3) Püsikiirus- või kardaanliigend on X
käitamisega. kulunud.
4) Püsikiirus- või kardaanliigendi X
purunemise või lahtituleku oht.
5) Elastsed liigendid on kahjustunud. X
6) Elastsed liigendid on oluliselt X
kahjustunud ja võivad lahti tulla.
7) Veovõll on kahjustunud. X
8) Laagripukk on kahjustunud või X
töökõlbmatu.
9) Laagripuki purunemise või lahti X
tuleku oht.
10) Tolmukaitse on halvenenud X
seisukorras.
11) Tolmukaitse on kahjustunud või X
puudub.
20
12) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
13) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. X
14) Kett või rihm ei ole pingutatud. X
15) Kett või rihm on kulunud. X
16) Hammas- ja rihmaratas on X
kulunud või kahjustunud.
6.1.8. Mootori kinnitused Kontrollitakse 1) Kinnitus on halvenenud seisundis. X
vaatlusega. 2) Kinnitus on kahjustunud. X
3) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
4) Kinnitused on lahti tulnud või X
mõranenud.
6.1.9. Mootor Kontrollitakse 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi X
vaatlusega. või jõuallika muutmine.
2) Mootor kuumeneb üle. X
3) Mootor ei tööta ühtlaselt. X
6.1.10. Elektrisõiduki Kontrollitakse 1) Laadimispistik on halvenenud X
laadimine vaatlusega. seisukorras.
2) Laadimispistik on selliselt X
kahjustunud, et see võib kujutada ohtu
tervisele.
6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus
6.2.1. Seisund Kontrollitakse 1) Terav, väljaulatuv või haakuv osa, X
vaatlusega. millega kokkupuude võib põhjustada
vigastusi.
2) Kattepaneeli või -detaili küljest X
ärakukkumise oht.
3) Kahjustuse tõttu on kogu X
konstruktsiooni stabiilsus halvenenud.
4) Heitgaasid või mootorisuits X
pääsevad kabiini või sõitjateruumi.
5) Kabiini või sõitjateruumi pääsevad X
heitgaasid või mootorisuits kujutavad
ohtu reisijate tervisele.
6) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
7) Sobimatu parandamise või X
muutmise tõttu on tekkinud oht
reisijate või liiklejate tervisele.
8) Kasutatakse alarmsõiduki X
värviskeemi ja eritunnuseid, kuigi
selleks puudub luba.
9) Alarmsõidukil ei vasta värviskeem X
või eritunnused nõuetele.
6.2.2. Paigaldus Sõiduki kontroll 1) Kinnitus on halvenenud. X
vaatlusega kanalil 2) Kinnitamata. X
või tõstukil. 3) Valesti paigaldatud. X
4) Kinnituskohad on korrodeerunud X
või kahjustunud.
5) Kinnituskohad on korrodeerunud X
või kahjustunud nii, et kogu sõiduki
stabiilsus on halvenenud.
21
6) Sobimatu parandamine või X
muutmine.
6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse 1) Uks ei avane või ei sulgu X
vaatlusega. korralikult.
2) Uks võib iseenesest avaneda või ei X
püsi suletuna (liuguks).
3) Uks võib iseenesest avaneda või ei X
püsi suletuna (pöörduks).
4) Uks, uksehing, tuulelukk või X
uksepost on halvenenud seisundis.
5) Uks, uksehing, tuulelukk või X
uksepost on kahjustunud, kinnitamata
või puudu.
6) Luuk ei sulgu korralikult. X
6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum Kontrollitakse 1) Oluliselt halvenenud seisukorras. X
vaatlusega. 2) Reisijatel ei ole ohutu sõidukis X
viibida või veost ohutult vedada.
3) Veoseruumis puuduvad X
koormakinnituse kohad.
4) Koormakinnituse kohad või nende X
paigutus ei vasta nõuetele.
5) Veose- ja sõitjateruumi vahel X
puudub vahesein.
6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse 1) Istme konstruktsioon on X
vaatlusega. kahjustunud.
2) Kinnitamata. X
3) Istet ei saa reguleerida. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
6) Kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse 1) Istme konstruktsioon on X
vaatlusega. kahjustunud.
2) Kinnitamata. X
3) Istet ei saa reguleerida. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
6) Kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
7) Sõidukisse on paigaldatud lubatust X
rohkem istmeid.
6.2.7. Muud juhtimisseadmed Kontrollitakse 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või X
(nt gaasipedaal) vaatlusega ja jääb peale.
käitamisega. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või X
jääb peale ning sõidukit ei ole ohutu
juhtida.
3) Käigud lülituvad raskelt. X
4) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult X
välja.
6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse 1) Astme või platvormi kinnitus on X
vaatlusega. halvenenud.
2) Aste või platvorm kinnitamata ja X
kasutamisel võib sõitja ennast
vigastada.
22
6.2.9. Muud sõiduki sise- ja Kontrollitakse 1) Kinnitamata. X
välisseadmed või varustus vaatlusega. 2) Ei vasta nõuetele. X
(tõstuk, kraana vms) 3) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
4) Lekib. X
5) Seade on kohustuslikus korras X
auditeerimata või kontrollimata.
6.2.10. Porikaitsmed Kontrollitakse 1) Porikaitse on halvenenud X
(poritiivad, -põlled, vaatlusega. seisukorras.
porikaitsevarustus) 2) Porikaitse on kahjustunud või X
korrodeerunud.
3) Kinnitus on halvenenud. X
4) Kinnitamata. X
5) Porikaitsesüsteemi osa puudub. X
6) Ei vasta nõuetele. X
7) Paigutus ei vasta nõuetele. X
6.2.11. Tugijalg ja -hark Kontrollitakse 1) Puudub või kinnitamata. X
vaatlusega. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
3) Ei vasta nõuetele. X
4) Sõiduki liikumise ajal lahtituleku X
oht.
6.2.12. Käepidemed ja Kontrollitakse 1) Puudub või kinnitamata. X
jalatoed vaatlusega. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. X
3) Ei vasta nõuetele. X
7. MUU VARUSTUS
7.1. Turvavööd/turvavööpandlad ja turvasüsteemid
7.1.1. Turvavööde ja nende Kontrollitakse 1) Kinnituskoht on halvenenud X
pannalde kinnituste turvalisus vaatlusega. seisundis.
2) Kinnituskoht on muutunud X
kasutuskõlbmatuks.
3) Kinnitamata. X
7.1.2. Seisund Kontrollitakse 1) Turvavöö puudub. X
vaatlusega. 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. X
3) Turvavöö on kahjustunud. X
4) Turvavöö ei vasta nõuetele. X
5) Turvavöö pannal või lukusti on X
kahjustunud või töökõlbmatu.
6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud X
või töökõlbmatu.
7.1.3. Turvavöö leevendi Kontrollitakse 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub X
vaatlusega. või ei sobi kasutamiseks asjaomases
sõidukis.
7.1.4. Turvavöö eelpingutid Kontrollitakse 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei X
vaatlusega. sobi kasutamiseks asjaomases
sõidukis.
7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse 1) Turvapadi ilmselt puudub. X
vaatlusega. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X
7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse 1) SRS-süsteemis on tõrge. X
vaatlusega. 2) SRS-rikkeindikaator ei sütti. X
7.2. Tulekustuti Kontrollitakse 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on X
vaatlusega. kohustuslikus korras kontrollimata.
2) Puudub, ei vasta nõuetele või on X
kohustuslikus korras kontrollimata,
23
kui on nõutav ühissõidukis (nt takso,
liinibuss, reisibuss jne).
7.3. Ukselukud ja Kontrollitakse 1) Kasutustõkis ei takista sõiduki X
kasutamistõkis vaatlusega. käitamist.
2) Ukselukud on defektsed. X
3) Kasutustõkise tahtmatu X
lukustumine või blokeerumine.
7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse 1) Puudub või ei vasta nõuetele. X
vaatlusega.
7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse 1) Puuduvad. X
vaatlusega.
7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse 1) Puuduvad või on valede X
vaatlusega. mõõtmetega.
7.7. Helisignaalseade Kontrollimine 1) Tõrgub. X
visuaalselt ja 2) Töökõlbmatu. X
käitamisel. 3) Signaali lülitamine raskendatud. X
4) Helitugevus ei vasta nõuetele. X
5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X
7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse 1) Ei ole paigaldatud vastavalt X
vaatlusega. nõuetele.
2) Puudub. X
3) Toimimine on halvenenud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Mõõdikut ei saa piisavalt X
valgustada.
6) Ei ole valgustatud. X
7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse 1) Ei ole paigaldatud vastavalt X
vaatlusega ja nõuetele.
käitamisega. 2) Töökõlbmatu. X
3) Plommid on kahjustunud või X
puuduvad.
4) Paigaldusplaat puudub, on X
loetamatu või aegunud.
5) Ilmne rikkumine või X
manipuleerimine.
6) Rehvide mõõdud või X
registreerimisnumber ei vasta
sõidumeeriku kontrolli parameetritele.
7) Printer on töökõlbmatu või paber X
on otsas.
7.10. Kiiruspiirik Kontrollitakse 1) Kiiruspiirik puudub või ei ole X
vaatlusega ja töökorras.
käitamisega. 2) Seadistatud kiirus on vale. X
3) Plommid on kahjustunud või X
puuduvad.
4) Paigaldusplaat puudub või on X
loetamatu.
5) Rehvide mõõtmed ei vasta X
seadistatud parameetritele.
7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse 1) Töökõlbmatu. X
vaatlusega.
7.12. Elektrooniline Kontrollitakse 1) Ratta pöörlemissagedusandurid X
stabiilsuskontroll (ESC) vaatlusega. puuduvad või on kahjustunud.
2) Juhtmestik on kahjustunud. X
24
3) Muud osad puuduvad või on X
kahjustunud.
4) Lüliti on kahjustunud või X
töökõlbmatu.
5) Süsteemi rikkeindikaator näitab X
mis tahes riket süsteemis.
7.13. eCall (kui see on paigaldatud, vastavalt ELi tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele)
7.13.1. Paigaldus ja Visuaalne kontroll 1) Süsteem või mõni komponent X
konfiguratsioon koos puudub.
elektroonilise liidese 2) Tarkvara versioon on vale. X
kasutamisega, kui 3) Süsteemi kodeering on vale. X
see on
võimalik sõiduki
tehniliste
omaduste tõttu ja kui
vajalikud andmed on
kättesaadavad.
7.13.2. Seisund Visuaalne kontroll 1. Süsteem või komponendid on X
koos kahjustunud.
elektroonilise liidese 2. eCall-süsteemi rikkeindikaator X
kasutamisega, kui näitab süsteemis tõrget.
see on 3. eCall-süsteemi elektroonilise X
võimalik sõiduki juhtseadme rike.
tehniliste 4. Mobiilsideseadme rike. X
omaduste tõttu ja kui 5. GPS-signaali rike. X
vajalikud andmed on 6. Audiokomponendid ei ole X
kättesaadavad. ühendatud.
7. Toiteallikas ei ole ühendatud või X
piisavalt laetud.
8. Süsteem näitab tõrget sõiduki X
elektroonilise liidese kaudu.
7.13.3. Toimimine Visuaalne kontroll 1. Miinimumteave (MSD) on vale. X
koos 2. Audiokomponendid ei tööta X
elektroonilise liidese nõuetekohaselt.
kasutamisega, kui
see on
võimalik sõiduki
tehniliste
omaduste tõttu ja kui
vajalikud andmed on
kättesaadavad.
8. SAASTED
8.1. Müra
8.1.1. Müravähendussüsteem Subjektiivne 1) Seisumüratase ületab valmistaja X
hindamine (välja lubatud taset.
arvatud juhul, kui 2) Mistahes osa kinnitamata. X
ülevaataja arvates 3) Mistahes osa kahjustunud. X
võib müratase 4) Valesti paigaldatud. X
ületada piirnorme – 5) Mistahes osa puudub. X
sel juhul tuleb teha 6) Sobimatu muutmine või X
seisumüra katse, parandamine.
kasutades 7) Mis tahes osa võib küljest ära X
müramõõdikut). kukkuda.
25
8.2. Heitgaasid
8.2.1. Ottomootori heitmed
8.2.1.1. Heitgaaside Kontrollitakse 1) Tootja paigaldatud heitgaaside X
toksilisuse vähendamise vaatlusega. Euro 6 ja toksilisuse vähendamise seadmed
seadmed Euro VI ilmselt puuduvad või on defektsed.
heitgaasiklassiga 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt X
sõidukitel mõjutavad pihkumised.
teostatakse ka 3) Rikkeindikaator ei toimi X
veakoodide korrektselt.
lugemine EOBD 4) Pardadiagnostika tester tuvastas X
pardadiagnostika veakoodi vahemikust P0001-P0499
testri abil. Kui või veakoodi P0650.
sõiduk pole
pardadiagnostika
kontrolliks valmis
või kontrolli pole
võimalik teha, siis
tuleb kontrollida
rikkeindikaatori
olekut.
8.2.1.2. Heitgaasid Heitgaaside 1) Heitgaasid ületavad nõuetega X
mõõtmine kehtestatud piirväärtuseid.
heitgaasianalüsaatori 2) Töötava mootori püsival X
ga. Nähtava suitsu töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a
kontroll vaatlusega. veeaur).
Mõõtmist ei teostata 3) Mootor ei tööta valmistaja X
kahetaktilistele ettenähtud tühikäigupöörete
mootoritele ja vahemikus.
L-kategooria
sõidukitele.
8.2.2. Diiselmootori heitmed
8.2.2.1. Heitgaaside Kontrollitakse 1) Tootja paigaldatud heitgaaside X
toksilisuse vähendamise vaatlusega. Euro 6 ja toksilisuse vähendamise seadmed
seadmed Euro VI ilmselt puuduvad või on defektsed.
heitgaasiklassiga 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt X
sõidukitel mõjutavad pihkumised.
teostatakse ka 3) Rikkeindikaator ei toimi X
veakoodide korrektselt.
lugemine EOBD 4) Ebapiisav kogus reagenti. X
pardadiagnostika 5) Pardadiagnostika tester tuvastas X
testri abil. Kui veakoodi vahemikust P0001-P0499
sõiduk pole või veakoodi P0650.
pardadiagnostika
kontrolliks valmis
või kontrolli pole
võimalik teha, siis
tuleb kontrollida
rikkeindikaatori
olekut.
8.2.2.2. Suitsusus Heitgaaside 1) Suitsusus ületab nõuetega X
suitsususe mõõtmine kehtestatud piirväärtuseid.
suitsususe 2) Töötava mootori püsival X
mõõturiga. töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a
veeaur).
26
Nähtava suitsu ja 3) Mootori pööretepiirik on X
tahmaosakeste töökõlbmatu.
kontroll vaatlusega. 4) Euro 6 või Euro VI sõiduki X
heitmed sisaldavad nähtavaid
Mõõtmist ei teostata
tahmaosakesi.
L-kategooria
sõidukitele.
8.3. Elektromagnetiliste häirete vähendamine
8.3.1. Raadiohäired Kontroll vaatlusega. 1) Raadiovastuvõtja töö on häiritud. X
8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused
8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), X
mis võib kujutada ohtu teistele
liiklejatele või keskkonnale.
9. TÄIENDAVALT KONTROLLITAVAD SÕLMED REISIJATE VEOKS KASUTATAVATELE M 2- ja
M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE
9.1. Väljapääsud
9.1.1. Sisse- ja väljapääsud Kontroll vaatlusega 1) Tõrge toimimisel. X
ja käitamisel. 2) Halvenenud seisund. X
3) Võib tekitada reisijale vigastusi. X
4) Väljapääsude (nt uste) avamise ja X
sulgemise seadmed on defektsed.
5) Väljapääs ei vasta nõuetele. X
6) Väljapääs ei ole piisavalt lai. X
9.1.2. Avariiväljapääsud Kontroll vaatlusega 1) Tõrge toimimisel. X
ja käitamisel (kui see 2) Avariiväljapääsu tähistavad sildid X
on asjakohane). on loetamatud.
3) Avariiväljapääsu tähistavad sildid X
puuduvad.
4) Avariiväljapääsu avamise seade X
puudub või on defektne.
5) Väljapääs ei vasta nõuetele. X
6) Ei ole piisavalt lai või on X
blokeeritud.
9.2. Niiskuse ja jäite Kontroll vaatlusega 1) Tõrgub. X
eemaldamise süsteem ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
3) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi.
4) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.
9.3. Ventileerimis- ja Kontroll vaatlusega 1) Tõrgub. X
küttesüsteem ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
3) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi.
4) Mürgiste gaaside või heitgaaside X
pääsemine juhikabiini või
sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.
9.4. Istmed
27
9.4.1. Reisijate istmed (sh Kontroll vaatlusega. 1) Klappiste ei pöördu automaatselt X
reisisaatjate istmed) tagasi.
2) Klappiste ei pöördu automaatselt X
tagasi ja blokeerib avariiväljapääsu.
9.4.2. Juhi istekoha Kontroll vaatlusega. 1) Juhikabiini vaheseina kinnitus on X
lisanõuded halvenenud või ei vasta nõuetele.
2) Juhikabiini vahesein kinnitamata X
või ei vasta nõuetele ja võib tekitada
vigastusi.
9.5. Sisevalgustusseadmed Kontroll vaatlusega 1) Defektne või ei vasta nõuetele. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
9.6. Vahekäigud ja seisukohad Kontroll vaatlusega. 1) Põrand on ebakindel. X
2) Käsipuud/käepidemed on X
halvenenud seisukorras.
3) Käsipuud/käepidemed on X
kahjustunud või puudu.
4) Käsipuude/käepidemete paigutus ei X
vasta nõuetele.
5) Vahekäigud pole piisavalt laiad. X
9.7. Trepid ja astmed Kontroll vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. X
2) Kahjustunud ja ohustab reisijate X
turvalisust.
3) Sissetõmmatavad astmed ei toimi X
õigesti.
4) Ei vasta nõuetele. X
5) Valgustamata, liiga kitsad või X
kõrged.
9.8. Reisijate sidesüsteem Kontroll vaatlusega 1) Süsteemis on tõrge. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu. X
9.9 Kirjalik teave (kirjed) Kontroll vaatlusega. 1) Vajalik teave puudub, on eksitav X
või loetamatu.
2) Ei vasta nõuetele. X
3) Vale teave. X
1
VO – väheoluline rike või puudus
2
OV – oluline rike või puudus
3
EOV – ohtlik rike või puudus
28
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
6. juuli 2011. a määrus nr 39
„Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded,
nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“
Lisa 5
T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel
avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma masina osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või
mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses masinale ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka
masina või selle osa käsitlemist näiteks koputamine, raputamine, surumine või tõmbamine või abinõu kasutamist näiteks seebivesi, traathari või
heebel, kui masina või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda.
Masina kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid masina Eestis registreerimisel või esmaregistreerimisel.
2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel järgmistest mõistetest:
2.1. defektne – masina osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni;
2.2. tõrge – masina osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni;
2.3. halvenenud – masina osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud sellele ettenähtud funktsioon;
2.4. kahjustunud või töökõlbmatu – masina osa või süsteem on kahjustunud või töökõlbmatu sellisel määral, et masina osa või süsteem ei ole
võimeline täitma talle ettenähtud funktsooni ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda masinat liikluses ohutult kasutada;
2.5. kulumine – masina osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse
või kui see mõjutab teiste masina ohutusega seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab masina ohutut kasutamist liikluses;
2.6. kinnitamata – masina osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus, mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on
halvenenud või ühendused stoperdamata;
2.7. korrodeerunud – masina ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud masina osa tugevus või jäikus;
2.8. lekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta
lekkimiseks;
2.9. pihkumine – suruõhu kuuldav või gaasi kuuldav või mõõdetav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine vaakumseadmesse;
2.10. märgumine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist, mis ei tekita tilka ega juga;
2.11. lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites;
1
2.12. ei vasta nõuetele – masin või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid esmaregistreerimise ajal, või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika
arengust tulenevalt pärast esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad järelpaigaldades vastama asjakohastele
hilisematele õigusnormidele.
3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud
tabelis.
Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid
Kontrollitav osa, seade, Kontrollimise meetod Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse kategooria
sõlm või varutus
VO1 OV2 EOV3
T0. MASINA IDENTIFITSEERIMINE
T0.1. Registreerimismärk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Registreerimismärk puudub või kinnitamata. X
2) Kiri puudub või on loetamatu. X
3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. X
4) Registreerimismärk või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
5) Paigaldatud on registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või X
matkivaid märke.
6) Registreerimismärgi seisund on halvenenud (kulunud, muljutud, aga X
loetav).
T0.2. Valmistajatehase Kontrollitakse vaatlusega 1) Puudub või seda ei ole võimalik leida. X
tähis (TIN-kood) / raamilt või kerelt ja 2) Loetamatu või ebatäielik. X
tehasetähis-/ andmesildilt. 3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. X
seerianumber, andmesilt 4) Masinal on mitu erinevat TIN-koodi ja selle kohta puudub X
registriandmetes märge.
T0.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Masina andmesildil olev täismass ei lange kokku registriandmetega. X
liiklusregistri andmetele masina ning liiklusregistri 2) Telgede arv ei lange kokku registriandmetega. X
andmete võrdlemisega. 3) Mootori kütuseliik ei lange kokku registriandmetega. X
4) Mootori töömaht ei lange kokku registriandmetega. X
5) Masina värvus ei lange kokku registriandmetega. X
6) Masinas on vähem istmeid, kui on neid märgitud registriandmetesse. X
2
7) Masinas on rohkem istmeid, kui on neid märgitud registriandmetesse. X
8) Masina mõõtmed (kõrgus, pikkus või laius) erinevad registriandmetest. X
9) Registriandmetest puudub märkus masina eritingimustel kasutamise X
lubamise kohta (nt mõõtmed või massid ületavad piirnorme vms.).
10) Valmistaja põhiandmesilt puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole X
loetav ja registriandmetes puudub sellekohane märge.
T1. PIDURISÜSTEEM
T1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine
T1.1.1. Sõidupiduri Kontrollitakse vaatluse 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. X
pedaali / hoova liikumine pidurisüsteemi käitamisel. 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X
Võimendiga piduri-
süsteemidega masinatel
tuleks kontrollida
väljalülitatud mootoriga.
T1.1.2. Sõidupiduri Kontrollitakse vaatluse ja 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. X
pedaali / hoova seisund pidurisüsteemi 2) Piduriseade ei vabane korralikult. X
ja pidurijuhtimisseadme käitamisega. Võimendiga 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
vabakäik pidurisüsteemidega 4) Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahti või siledaks kulunud. X
masinaid tuleks kontrollida 5) Puudub piduripedaalide lukustusriiv, kui on kaks eraldi piduripedaali. X
väljalülitatud mootoriga.
T1.1.3. Vaakumpump Kontrollitakse vaatlusega 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist X
või kompressor ja tavapärase töörõhu juures. vähemalt neli korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur
mahutid näitab ohtu).
2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist X
vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur
näitab ohtu).
3) Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta X
nõuetele.
4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil on töökõlbmatu. X
5) Pihkumine, mis tekitab märkimisväärset rõhulangust. X
6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus. X
7) Varupiduri tõhusus ei ole piisav. X
3
T1.1.4. Alarõhu Toimimise kontroll 1) Mõõtur või märgulamp on defektne või töökõlbmatu. X
hoiatusmärgulamp või vaatlusega. 2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha. X
mõõtur
T1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse vaatlusega 1) Käepide on kahjustunud või kulunud. X
pidurisüsteemi käitamisel. 2) Käepide või kraan on kinnitamata. X
3) Ühendus on lahti või pihkub. X
4) Mitterahuldav toimimine. X
T1.1.6. Seisupidur, Kontrollitakse vaatlusega 1) Pidur ei lukustu. X
pidurihoob, piduri pidurisüsteemi käitamisel. 2) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on kulunud. X
lukustus, 3) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud. X
elektromehaaniline 4) Hoova liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele. X
seisupidur 5) Tööseade on kahjustunud, töökõlbmatu või puudub. X
6) Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgulamp näitab riket. X
T1.1.7. Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud seisundis või pihkub. X
Piduriklapid/ventiilid pidurisüsteemi käitamisel. 2) Töökõlbmatu või puudub X
(sõidupidurikraanid, 3) Kompressorist tuleb liigselt õli. X
rõhualandajad, 4) Kinnitamata või valesti paigaldatud. X
regulaatorid) 5) Lekib. X
6) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
T1.1.8. Haagisepidurite Ühenduste kontrollimine 1) Eralduskraan või ühendusotsak on defektne. X
ühendused vaatlusega. 2) Eralduskraan või ühendusotsak on kahjustunud. X
3) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti X
paigaldatud või kinnitamata.
4) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti X
paigaldatud või kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.
5) Pihkub. X
6) Pikkub ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Ühendused on töökõlbmatud. X
8) Ühendused on töökõlbmatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
9) Lekib. X
10) Vedelikajamiga pidurisüsteemi ühendus ei ole ühevoolikuline. X
T1.1.9. Energiavaru Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paak on halvenenud seisukorras või pindmiselt korrodeerunud. X
survepaak, suruõhupaak 2) Paak on kahjustunud, korrodeerunud või pihkub. X
3) Kondensaadi klapp on halvenenud seisukorras või defektne. X
4) Kondensaadi klapp on kahjustunud või töökõlbmatu. X
4
5) Paak on kinnitamata või valesti paigaldatud. X
T1.1.10. Pidurivõimendi, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivõimendi on defektne või ebatõhus. X
peasilinder 2) Pidurivõimendi on töökõlbmatu või lekib. X
3) Peasilinder on defektne, kuid pidur toimib. X
4) Peasilinder on töökõlbmatu või lekib. X
5) Kinnitamata, kuid pidur toimib. X
6) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Pidurivedeliku tase on alla miinimumi. X
8) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla miinimumi. X
9) Pidurivedeliku tase ei ole enam nähtav. X
10) Puudub peasilindri paagi kork. X
11) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp põleb (vedeliku tase on normis) või X
on defektne.
12) Pidurivedelik taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult. X
T1.1.11. Jäigad Kontrollitakse vaatlusega 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. X
piduritorud pidurisüsteemi käitamisel, 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad. X
kui võimalik. 3) Torud või ühenduskohad lekivad. X
4) Torud on kahjustunud või korrodeerunud. X
5) Mõjutab pidurite toimimist blokeerumise või ilmse lekkeohu tõttu. X
6) Torud on valesti paigaldatud. X
7) Torud või toruliitmikud on valesti paigaldatud ja need võivad viga saada. X
T1.1.12. Elastsed Kontrollitakse vaatlusega 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. X
pidurivoolikud pidurisüsteemi käitamisel, 2) Halvenenud, väändunud või liiga lühikesed. X
kui võimalik. 3) Kahjustunud või hõõrdunud. X
4) Voolikud või ühenduskohad pihkuvad. X
5) Voolikud või ühenduskohad lekivad. X
6) Paisuvad rõhu all. X
7) Koort on pragunenud. X
8) Poorsed. X
T1.1.13. Piduri Kontrollitakse vaatlusega, 1) Kulunud. X
hõõrdkatted ja kui võimalik. 2) Ülemääraselt kulunud. X
piduriklotsid 3) Määrdunud (õli vms). X
5
4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist X
5) Valesti paigaldatud või puudub. X
T1.1.14. Piduritrumlid, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud või hõõrdepind on korrodeerunud. X
pidurikettad 2) Ülemääraselt kulunud või pragunenud. X
3) Määrdunud (õli vms). X
4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist X
5) Puuduvad. X
6) Pidurikaitseplekk on kinnitamata. X
T1.1.15. Piduritrossid, - Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud või sõlmes. X
vardad, -hoovastik pidurisüsteemi käitamisel. 2) Kahjustunud või sõlmes ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
3) Kulunud või korrodeerunud. X
4) Kulunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
5) Kinnitamata. X
6) Trossijuhik on defektne. X
7) Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud. X
8) Valesti paigaldatud, reguleeritud või kulunud. X
9) Halvenenud seisukorras. X
T1.1.16. Töösilindrid (sh Kontrollitakse vaatlusega 1) Kahjustunud või pihkub. X
vedruakud või pidurisüsteemi käitamisel. 2) Oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. X
hüdraulilised silindrid) ja 3) Lekib. X
pidurisadul 4) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
5) Kinnitamata või valesti paigaldatud. X
6) Kinnitamata või valesti paigaldatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Korrodeerunud X
8) korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
9) Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik. X
10) Piduritõhusus on halvenenud (liikumisvaru puudub). X
11) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
12) Tolmukaitse puudub või on kahjustunud. X
T1.1.17. Pidurdusjõu Kontrollitakse vaatlusega 1) Kinnitamata, kahjustunud või defektne. X
regulaator pidurisüsteemi käitamisel. 2) Valesti paigaldatud või reguleeritud. X
3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). X
4) Töökõlbmatu. X
5) Puudub. X
6) Andmesilt puudub. X
6
7) Andmesildi andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele. X
T1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud, kinni kiilunud, kulunud või valesti reguleeritud. X
2) Kompensaator on töökõlbmatu. X
3) Valesti paigaldatud või asendatud. X
T1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata. X
2) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
3) Süsteem on ilmselt defektne või puudub. X
T1.1.20. Ei kohaldata
T1.1.21. Kogu Kontrollitakse vaatlusega. 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on X
pidurisüsteem väliselt kahjustunud või korrodeerunud.
2) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on X
väliselt oluliselt kahjustunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt
pidurdamist.
3) Pihkumine või külmumisvastase aine leke. X
4) Pihkumine või külmumisvastase aine leke ja see mõjutab oluliselt X
pidurdamist.
5) Mistahes komponent on kinnitamata või valesti paigaldatud. X
6) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud. X
7) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud ja see X
mõjutab oluliselt pidurdamist.
T1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ühendused puuduvad. X
2) Ühendused on halvenenud. X
3) Ühendused on kasutuskõlbmatud või pihkuvad. X
T1.1.23. Ei kohaldata
T1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus
T1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe või enama ratta piduri pidurdusjõud on ebapiisav. X
staatilise katsetamise 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. X
seadmel või teekatsetuse 3) Ühe ratta pidur erineb rohkem kui 30% sama telje teise ratta X
maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub masin
ajal.
liigselt sirgjoonelt kõrvale.
7
Teekatsetused tuleks 4) Esimese juhttelje ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 50% sama telje X
võimalusel teha kuivades teise ratta maksimaalselt mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub
ilmastikutingimustes masin liigselt sirgjoonelt kõrvale ja kujutab ohtu.
5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine). X
siledal ja sirgel teel.
6) Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja. X
7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt. X
T1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite 1) Pidurdustõhusus on nõutust väiksem, pidurdusteekond või aeglustus X
staatilise katsetamise ületab lubatut.
seadmel või teekatsel. 2) Pidurdustõhusus on nõutust poole väiksem, pidurdusteekond või aeglustus X
Teekatsetused tuleks ületab lubatut kahe kordselt.
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
T1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)
T1.3.1. Ei kohaldata
T1.3.2. Ei kohaldata
T1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus
T1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite 1) Ühe ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 70% sama telje teise ratta X
staatilise katsetamise maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub sõiduk liigselt
seadmel sirgjoonelt kõrvale
2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. X
kallakul või
teekatsetusega.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
T1.4.2. Tõhusus Kontrollitakse piduri 1) Piduritõhusus on või aeglustus on ebapiisav või seisupidur ei hoia masinat X
rakendamisega kallakul paigal.
või teekatsetusega. 2) Piduritõhusus või aeglustus on vähem, kui 50% nõutust või seisupidur ei X
hoia masinat paigal ning võib vabalt liikuda.
Teekatsetused tuleks
võimalusel teha kuivades
ilmastikutingimustes
siledal ja sirgel teel.
8
T1.5. Ei kohaldata
T1.6. Blokeerumatu Kontrollitakse vaatlusega 1) Rikkeindikaator ei sütti. X
pidurisüsteem (ABS) ja rikkeindikaatori 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kontrolliga. Kui on 3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. X
paigaldatud. 4) Juhtmestik on kahjustunud. X
5) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X
T1.7. Elektromehaanilne Kontrollitakse vaatlusega 1) Rikkeindikaator ei sütti. X
pidurisüsteem (EBS) ja rikkeindikaatori 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kontrolliga. Kui on
paigaldatud.
T1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivedelik on saastunud või settinud. X
2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X
T2. JUHTIMISSEADE
T2.1. Mehaaniline seisund
T2.1.1. Roolimehhanismi Maapinnale toetuvate 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. X
(roolikarp, roolireduktor, rataste ja töötava 2) Kahjustunud. X
roolilatt) seisund mootoriga masinal 3) Oluliselt kahjustunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
4) Kulunud. X
kontrollitakse
5) Ülemääraselt kulunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
roolimehhanismi sujuvat 6) Sobimatu parandamine või muutmine. X
töötamist tehes roolirattaga 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult X
täispööre. Rooliseadme juhtida.
toimimise visuaalne 8) Töödevedelikuga märgumine. X
kontroll. 9) Lekib X
T2.1.2. Roolimehhanismi Kontroll vaatluse ja 1) Kinnitamata. X
(roolikarp, roolireduktor, käitamisega. Ratastega 2) Kinnitused lahti ja esineb nähtav liikumine raami suhtes. X
roolilatt) kinnitus maapinnale toetuval 3) Kinnituskohad on kahjustunud/veninud. X
masinal keeratakse 4) Kinnituskohad on kahjustunud/veninud olulisel määral. X
rooliratast/juhtrauda 5) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud. X
päripäeva ja vastupäeva. 6) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud ja see mõjutab oluliselt X
kinnitust.
7) Korpus on kahjustunud. X
8) Korpus on kahjustunud ja see mõjutab kinnitust või stabiilsust. X
9
T2.1.3. Roolihoovastiku Kontroll vaatluse ja 1) Kinnitamata. X
seisund käitamisega. Ratastega 2) Kinnitamata ja võib lahti tulla. X
maapinnale toetuval 3) Liigend on kulunud. X
masinal loksutatakse 4) Kulunud ja võib muutuda töökõlbmatuks. X
rooliratast/juhtrauda 5) Kahjustunud. X
päripäeva ja vastupäeva. 6) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, deformeerunud vms) ja masinat ei ole X
Roolihoovastiku võimalik ohutult juhtida.
komponentide võimaliku 7) Puuduvad lukustusseadmed. X
kulumise ja mõranemise 8) Roolihoovastiku osad ei sobi omavahel. X
ning nende liikumise 9) Sobimatu parandamine või muutmine. X
kontroll vaatlusega. 10) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat X
ohutult juhtida.
11) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
12) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
T2.1.4. Roolihoovastiku Kontroll vaatluse ja 1) Roolihoovastik käib vastu raam kohtkindlat osa. X
toimimine käitamisega. Ratastega 2) Pöördepiirikud reguleerimata või puuduvad. X
maapinnale toetuval
masinal loksutatakse
rooliratast/juhtrauda
päripäeva ja vastupäeva.
Roolihoovastiku
komponentide võimaliku
kulumise ja mõranemise
ning nende liikumise
kontroll vaatlusega.
T2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil 1) Lekib. X
kontrollitakse lekete 2) Töövedelikku ei ole piisavalt. X
esinemist ja 3) Töövedelikku on miinimumtasemest vähem kui 50%. X
hüdraulikavedeliku taset 4) Töökõlbmatu. X
paagis (kui see on nähtav). 5) Töökõlbmatu ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
Maapinnale toetuvate 6) Kahjustunud. X
rataste ja töötava 7) Kahjustunud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. X
mootoriga masinal 8) Osad ei sobi omavahel. X
kontrollitakse võimendiga 9) Osad ei sobi omavahel ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. X
10) Sobimatu parandamine või muutmine. X
10
roolimehhanismi 11) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat X
töötamist. ohutult juhtida.
12) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või X
korrodeerunud.
13) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või X
korrodeernud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida.
14) Komponentide töövedelikuga märgumine. X
15) Roolivõimendi rihm on lõtv, kulunud või purunenud. X
T2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud
T2.2.1. Maapinnale toetuvate 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. X
Rooliratta/juhtraua ratastega masinal 2) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel, mille tõttu ei ole võimalik masinat X
seisund loksutatakse ohutult juhtida.
3) Roolirattarummul kinnitusseade puudub. X
rooliratast/juhtrauda
4) Roolirattarummul kinnitusseade puudumise tõttu ei ole võimalik masinat X
roolisamba suhtes ohutult juhtida.
täisnurga all ning 5) Roolirattarumm, rõngas, kodarad või juhtraud või hoob on kahjustunud. X
rakendatakse kerget survet. 6) Roolirattarumm, rõngas, kodarad või juhtraud või hoob on kahjustunud ja
X
Seisundi kontrollimine ei võimalda masinat ohutult juhtida.
visuaalselt. 7) Reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. X
8) Sobimatu parandamine või muutmine või asendamine. X
T2.2.2. Maapinnale toetuvate 1) Laagrid või puksid kulunud. X
Roolisammas/roolikann ratastega masinal 2) Kinnitamata. X
ja roolisamba külge loksutatakse 3) Rooliamortisaator on kahjustunud. X
kinnitatavad rooliratast/juhtrauda/ 4) Kahjustunud. X
hoovad/kangid juhthooba roolisamba 5) Kahjustunud ja võib lahti tulla. X
suhtes täisnurga all ning 6) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult X
rakendatakse kerget survet. juhtida.
T2.3. Rooliratta/juhtraua Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ülemäärane vabakäik. X
vabakäik käitamisega. Ratastele 2) Ülemäärane vabakäik ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X
toetuval masinal
keeratakse
rooliratast/juhtrauda
kergelt päripäeva ja
vastupäeva, ilma et rattad
liiguks, kusjuures rattad on
11
otseasendis ja
roolivõimendiga masinatel
mootor töötab. Vabakäiku
kontrollitakse vaatlusega.
T2.4. Ei kohaldata
T2.5. Elektrooniline Kontrollitakse vaatlusega, 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
roolivõimendi (EPS) mootorit käivitades ja välja 2) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses. X
lülitades. Kontrollitakse 3) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses mõjutades ohutut X
märgutule süttimist ning juhtimist.
vastavust rooliratta nurga 4) Töökõlbmatu X
ja rataste nurga vahel. Kui 5) Rikkeindikaator ei sütti. X
on paigaldatud.
T3. NÄHTAVUS
T3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja X
vaatevälja kontroll külgedele.
vaatlusega. 2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised tahavaatepeeglid ei ole X
nähtavad.
T3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse vaatlusega 1) Mõranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. X
ja vajadusel klaaside 2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole X
läbipaistvuse mõõtjaga. nähtavad.
3) Klaas on asendatud mõne muu materjaliga. X
4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta X
nõuetele.
5) Klaas ei vasta nõuetele. X
6) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga halb. X
T3.3. Tahavaatepeeglid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või paigaldus ei vasta nõuetele X
või -seadmed 2) Kinnitamata X
3) Halvenenud seisukorras. X
4) Kahjustunud, töökõlbmatu või kinnitamata X
5) Vajalik vaateväli ei ole tagatud. X
T3.4. Klaasipuhastid Kontrollitakse vaatlusega 1) Töökõlbmatud või puuduvad. X
ja käitamisega. 2) Halvenenud seisukorras. X
3) Kulunud. X
T3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse vaatluse ja 1) Pesuvedelik puudub või veejuga valesti reguleeritud. X
käitamisega. 2) Töökõlbmatu. X
12
T3.6. Tuuleklaasi Kontrollitakse 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X
soojendi proovilülitamisega.
T3.7. Aknad Kontrollitakse vaatluse ja 1) Aken ei püsi suletuna. X
käitamisega. 2) Aken ei püsi suletuna ja kujutab ohtu reisijatele või teistele liiklejatele X
T4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED
T4.1. Esilaternad
T4.1.1. Seisund ja Lähitulelaternat 1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed X
toimimine kontrollitakse vaatluse ja või puudu.
proovilülitamisega. 2) Lähitulelaterna valgusallikas on defektne või puudub (LED-valgusallika X
puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu).
Kaugtulelaternat
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
kontrollitakse vaatluse ja 4) Latern on kahjustunud. X
proovilülitamisega kui on 5) Latern on kinnitamata. X
paigaldatud. 6) Kuni 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu, kuid X
minimaalselt ette nähtud arv kaugtulelaternaid on töökorras.
7) Üle 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu. X
T4.1.2. Lähitulelaternate Kontrollitakse esilaternate 1) Reguleerimata X
reguleeritus reguleeritusse
kontrollimise seadmega
või valgusvihu
projektsiooni kõrgust
objektil.
Kui lähitulelaternate
kõrgus on suurem või
võrdne 500 mm ja väiksem
või võrdne 1 200 mm,
peab lähitule valgusvihku
olema võimalik suunata
0,5–4 % võrra allapoole.
Kui lähitulelaternad on
kõrgemal kui 1 200 mm,
kuid madalamal kui
1 500 mm, suurendatakse
4 % piirmäära 6 %-ni;
13
Lähitulelaternad peavad
olema reguleeritud nii, et
laternast 15 m kauguselt
mõõdetuna paikneks
valgustatud vööndit
valgustamata vööndist
eraldav horisontaaljoon
kõrgusel, mis oleks võrdne
ainult poole maapinna ja
laterna keskme vahelise
kaugusega.
T4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Samaaegselt sisselülitatavate laternate arv ületab lubatud arvu. X
proovilülitamisega. 2) Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgustugevuse kontrollarvude X
summa ületab 100.
3) Laternad ei sütti või ei kustu üheaegselt või lülitamine ei vasta nõutele. X
4) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.1.4. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Mistahes ese vähendab laterna valgustugevust. X
3) Valgusallikas ja latern ei ühildu omavahel. X
4) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
5) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.1.5. Lähitulelaternate Kontrollitakse vaatluse ja 1) Töökõlbmatu. X
vertikaal proovilülitamisega. 2) Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada. X
reguleerimisseadmed 3) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
T4.1.6. Laterna Kontrollitakse vaatluse ja 1) Töökõlbmatu X
hajutiklaasi puhasti proovilülitamisega. 2) Pesuvedelik puudub. X
T4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad
T4.2.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kuni 2 ääretulelaternaga masinal on kõik eesmised või tagumised ääretule X
toimimine proovilülitamisega. valgusallikad defektsed või puudu.
2) Latern on kahjustunud X
3) Latern on kinnitamata. X
4) Latern võib küljest ära kukkuda. X
14
5) Ääretule valgusallikas on defektne või puudub (mitmest ääretule X
valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed).
6) Rohkem kui kahe ääretulelaternaga masinal on ühel poolel eesmised või X
tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu.
7) Kohustuslike küljeääretulelaternatega masinal on kõik ühe poole ääretule X
valgusallikad defektsed või puudu.
8) Laterna seisukord on halvenenud. X
9) Mitmest päevatule valgusallikast koosnval laternal on kuni 1/3 X
valgusallikatest defektsed või puuduvad.
10) Kõik päevatule valgusallikad defektsed või puudu. X
T4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
3) Kontrollseadise talitus on häiritud (kui on paigaldatud). X
T4.2.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus (välja arvatud X
nõuetele proovilülitamisega. topeltrataste korral) ei vasta nõuetele.
2) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
3) Hajutiklaas halvenenud seisukorras. X
4) Hajutiklaas on kahjustunud. X
5) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
6) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.3. Piduritulelaternad
T4.3.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule X
valgusallikast või mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
3) Ükski piduritulelatern ei põle. X
4) Laterna seisukord on halvenenud. X
5) Latern on kahjustunud. X
6) Latern on kinnitamata. X
7) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitub hilinemisega. X
3) Lülitamine on töökõlbmatu. X
4) Kontrollseadise talitus on häiritud (kui on paigaldatud). X
15
5) Süsteem näitab tõrget masina elektroonilise liidese kaudu (kui on X
paigaldatud).
6) Hädapidurituli ei tööta (kui on paigaldatud). X
T4.3.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Laterna valgustugevus on oluliselt vähenenud. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.4. Suuna- ja ohutulelaternad
T4.4.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust suunatule X
valgusallikast või mitmest suunatule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.4.3. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
2) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega.
T4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad
T4.5.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti X
toimimine proovilülitamisega. puhul ei tööta kuni 1/3, või tagumine parempoolne udutulelatern ei tööta).
2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust udutule X
valgusallikast või mitmest udutule valgusallikast koosneval laternal on üle
1/3 valgusallikatest defektsed).
16
3) Laterna seisukord on halvenenud. X
4) Latern on kahjustunud. X
5) Latern on kinnitamata. X
6) Latern võib küljest ära kukkuda. X
T4.5.2. Ei kohaldata
T4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X
T4.5.4. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus (välja arvatud X
nõuetele proovilülitamisega. topeltrataste korral) ei vasta nõuetele.
2) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. X
3) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.6. Tagurdustulelaternad
T4.6.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Valgusallikas on defektne või puudub. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Latern on halvenenud seisukorras. X
3) Latern on kinnitamata. X
4) Latern võib küljest ära kukkuda. X
5) Ükski latern ei toimi. X
T4.6.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta X
nõuetele proovilülitamisega. nõuetele.
Kui on paigaldatud. 2) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. X
3) Miski vähendab laterna valgustugevust. X
4) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
5) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.6.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. X
proovilülitamisega. 2) Tagurdustule saab sisse lülitada siis, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud. X
T4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern
T4.7.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern heidab otsevalgust taha. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Registreerimismärk on osaliselt valgustamata. X
3) Registreerimismärk on täielikult valgustamata. X
4) Latern on kinnitamata. X
5) Latern võib küljest ära kukkuda. X
6) Latern on halvenenud seisukorras. X
17
T4.7.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Latern ei vasta nõuetele. X
nõuetele proovilülitamisega. 2) Valgusvihu värvus on vale. X
3) Kohustuslikud laternad puuduvad. X
4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X
T4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tunnusmärgid (masinrong, aeglase sõiduki, laia masina)
T4.8.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. X
2) Kahjustunud seisukorras. X
3) Kinnitamata. X
4) Küljest ära kukkumise oht. X
T4.8.2. Vastavus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Helkur, märgistus, tunnusmärk, selle peegeldav värv või asend ei vasta X
nõuetele nõuetele.
2) Puudub või peegeldab ette punast või taha valget värvust. X
T4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled
T4.9.1. Seisund ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X
toimimine proovilülitamisega. 2) Kaugtulede või tagumise udulaterna märgulamp on töökõlbmatu või X
puudub.
T4.9.2. Vastavus Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ei vasta nõuetele. X
nõuetele proovilülitamisega.
T4.10. Masina Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pistikupesa kinnitus on halvenenud. X
ühendusjuhtmed 2) Pistikupesa on kinnitamata. X
3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. X
4) Lühise tekkimise oht. X
5) Ühendused on töökõlbmatud. X
T4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Juhtmestik on halvasti kinnitatud või õigesti kaitstud. X
2) Juhtmestik on lahti või puutub vastu teravaid servi või ühendused võivad X
lahti tulla.
3) Juhtmestik võib kokku puutuda kuumade või pöörlevate osadega või X
maapinnaga, ühendused lahti (piduri- või roolisüsteemi vastavad osad).
4) Juhtmestik on halvenenud seisukorras. X
5) Juhtmestik on kahjustunud. X
6) Juhtmestik on kahjustunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X
7) Juhtme isolatsioon on halvenenud seisukorras. X
8) Juhtme isolatsioon on kahjustunud või esineb lühise tekke oht. X
9) Ilmne tule- või sädelusoht. X
18
T4.12. Muud laternad Kontrollitakse vaatluse ja 1) Paigaldus ei vasta nõuetele. X
(töötulelatern, proovilülitamisega. 2) Kiirgab/peegeldab ette punast või taha valget valgust. X
alarmsõiduki vilkur või 3) Töökõlbmatu. X
märgutuli, kollane vilkur 4) Latern või selle lülitamine ei vasta nõuetele. X
või märgutuli) ja 5) Kinnitamata. X
helkurid (helkur, 6) Küljest ära kukkumise oht. X
alarmsõiduki 7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit, märgutuld või tunnusmärke. X
lisamärgistus) 8) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X
T4.13. Aku Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on halvenenud. X
2) Kinnitamata või lühise tekkimise oht. X
3) Akust lekib ohtlikke aineid. X
4) Aku lüliti on defektne. X
5) Kaitsmed on defektsed. X
6) Sobimatu ventilatsioon. X
T5. VEERMIK JA VEDRUSTUS
T5.1. Teljed
T5.1.1. Teljed Kontroll vaatluse ja 1) Kahjustunud. X
vajadusel rooli käitamisega 2) Kinnitamata. X
või vajadusel kasutada 3) Kinnitamata, mõjutab masina suunastabiilsust. X
4) Sobimatu parandamine või muutmine. X
heeblit.
5) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on masina stabiilsus X
halvenenud või on telg liiga lähedal muudele masinaosadele või maapinnale.
T5.1.2. Käändmik Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kahjustunud. X
vajadusel rooli 2) Kuulliigend ja/või puksid on kulunud. X
käitamisega. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on kulunud ning võib lahti tulla ja see X
mõjutab masina suunastabiilsust.
4) Kinnitamata. X
5) Kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina suunastabiilsust. X
6) Käändmikupolt kinnitamata. X
7) Käändmikupolt kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina X
suunastabiilsust.
T5.1.3. Rattalaagrid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Lõtk. X
2) Purunemise oht. X
3) Poovad. X
19
4) Kinni kiilunud või ülekuumenemisoht. X
T5.2. Veljed ja rehvid
T5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse vaatlusega. 1) Rattamutrid või -poldid puuduvad või on kinnitamata. X
2) Rohkem kui 25% rattamutritest või -poltidest puuduvad või on X
kinnitamata.
3) Rumm on kulunud või kahjustunud. X
4) Rumm on kahjustunud sellisel viisil, et velge ei saa ohutult kinnitada. X
T5.2.2. Veljed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Mõra või defekt keevises X
Kõikide velgede kontroll 2) Rehvi lukustusrõngas ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. X
vaatlusega mõlemast 3) Rehvi lukustusrõngas võib küljest ära kukkuda. X
küljest. 4) Kahjustunud või kulunud (kinnituspoldiava või rummuava). X
5) Kahjustunud või kulunud ja see mõjutab rehvi püsivust veljel või velje X
püsivust rummul.
6) Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. X
7) Sobimatult muudetud või parandatud (nt keevitamisega). X
8) Velje kinnituspoldi- või mutrikatted puuduvad. X
9) Velje kinnituseks kasutatakse selle tüübile mittevastavaid kinnituspolte X
või -mutreid.
T5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või X
vaatlusega, kas siis kiiruskategooria ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust.
pöörates maapinnalt üles 2) Rehv puutub kokku masina liikumatute osadega, mis halvendab ohutut X
tõstetud ratast koos või juhtimist.
sõites masinaga edasi ja 3) Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erinevate X
tagasi, kontrollides rehvi mõõtmetega.
kulumisindikaatorit või 4) Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal- X
vajadusel kasutades /diagonaalrehvid).
mõõtevahendit. 5) Mistahes kahjustus rehvis. X
6) Koort on nähtav või katki. X
7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele. X
8) Vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. X
9) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega (painduvad X
porikaitsmed).
10) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega (ei mõjuta X
ohutut juhtimist).
11) Rehv ei vasta nõuetele. X
20
12) Koordi kaitsekiht on kahjustunud. X
13) Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb tõrge. X
14) Rehvirõhu kontrollsüsteem on ilmselt töökõlbmatu. X
T5.2.4. Ei kohaldata
T5.2.5. Ei kohaldata
T5.3. Vedrustus
T5.3.1. Vedrud ja Kontrollitakse vaatlusega. 1) Vedru kinnitus on kahjustunud. X
stabilisaator 2) Vedru on kinnitamata. X
3) Keerdvedru või lisavedruleht on kahjustunud või murdunud. X
4) Vedru pealeht on kahjustunud. X
5) Keerdvedru või lisavedruleht puudub. X
6) Vedru pealeht puudub. X
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
8) Sobimatu parandamine või muutmine mis mõjutab ohutut kasutamist X
liikluses või vedrustussüsteem ei toimi või vedrud liiga lähedal muudele
masina osadele.
9) Stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. X
10) Stabilisaator kahjustunud, kinnitamata. X
T5.3.2. Amortisaatorid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Amortisaatori kinnitus on halvenenud. X
2) Amortisaator kinnitamata või puudub. X
3) Amortisaatorist on õli lekkinud või tõsised talitushäire tunnused või X
kahjustunud.
4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid on kahjustunud, kinnitamata või X
puuduvad.
5) Amortisaatori kinnitus on kahjustunud. X
T5.3.3. Torsioonvedru, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud. X
reaktiivvardad, 2) Kinnitamata või puudub. X
õõtshargid ja -hoovad 3) Kahjustunud või korrodeerunud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Sobimatu parandamine või muutmine. X
6) Liigub vastu teisi masina osi. X
T5.3.4. Vedrustuse Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kuulliigendis või puksis on lõtk X
liigendid heebliga. 2) Kuulliigendis või puksis on lõtk ning võib lahti tulla ja see mõjutab X
masina suunastabiilsust.
21
3) Tolmukaitse halvenenud seisukorras. X
4) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
5) Puks on halvenenud seisukorras. X
T5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse vaatluse, 1) Süsteem on töökõlbmatu. X
kuulamisega ja vajadusel 2) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või X
seebiveega. muudetud.
3) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või X
muudetud ja see mõjutab masina suunastabiilsust.
4) Pihkub. X
T6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD
T6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad
T6.1.1. Üldine seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. X
Korrosiooni kahjustuste 2) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud ja ilmne purunemise oht. X
hindamiseks kasutatakse 3) Kinnituskohad raamil või kerel on kahjustunud. X
4) Kinnituskohad raamil või kerel on lahti tulnud või kinnitamata. X
vajadusel abivahendit (nt.
5) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud. X
traathari, haamer vms). 6) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud ja ilmne purunemise X
oht.
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.2. Väljalasketorud Kontrollitakse vaatlusega. 1) Heitgaasisüsteem või nende osad on kinnitamata või pihkub. X
ja summutid 2) Heitgaasid tungivad kabiini X
3) Heitgaasid tungivad kabiini ja see kujutab ohtu reisijate tervisele. X
4) Heitgaasisüsteem ja nende osade kinnitus on halvenenud. X
5) Mistahes osa võib küljest ära kukkuda. X
6) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.3. Kütusepaak ja - Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paagi või torude kinnitustest lahti tuleku oht, mis võib tekitada võimaliku X
torud (sh kütteaine paak LPG-, CNG- ja LNG- tuleohu.
ja torud) süsteemi kontrollimiseks 2) Kütuse leke, täiteava kork puudub või laseb läbi. X
kasutatakse lisaks 3) Tuleoht, kütuseleke. X
vaatlusele ka 4) Kütusepaak, -torud või -voolikud on halvenenud seisukorras. X
lekketuvastusseadet. 5) Kütusepaak, -torud või -voolikud on kahjustunud. X
Kui lekketuvastusseade 6) Kütuse sulgemiskraan ei toimi (kui on nõutud). X
avastab pihkumise, tuleb 7) Tuleoht küttuselekkest või valesti varjestatud kütuspaagist või valesti X
see vajadusel lokaliseerida varjestatud heitgaasisüsteemist või mootoriruumi seisundist.
8) LPG-, CNG-, LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele. X
22
gaasi tuvastuse 9) LPG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem kui 200 ppm- X
aerosooliga. i.
10) CNG või LNG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem X
kui 500 ppm-i.
11) LPG pihkumine rohkem, kui 1790 ppm-i või tuvastati leke gaasi X
tuvastuse aerosooliga.
12) CNG või LNG pihkumine rohkem, kui 5000 ppm-i või tuvastati leke X
gaasi tuvastuse aerosooliga
13) LPG, CNG või LNG pihkumise kontrolli pole võimalik teostada – X
gaasipaak on tühi.
14) Paagi või torude kinnitus on kahjustunud. X
15) Kütusepaak või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
16) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.1.4. Kaitserauad, Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata või kahjustunud või puudub või kokkupuutel võib põhjustada X
allasõidutõkked, vigastusi.
esikaitsesüsteemid 2) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. X
3) Seade või selle paigutus ei vasta nõuetele. X
4) Kinnitus on halvenenud. X
T6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse vaatlusega, 1) Seisukord on halvenenud. X
2) Kahjustunud või kinnitamata. X
3) Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud. X
4) Varuratta või kanduri küljest ära kukkumise oht. X
T6.1.6. Haakeseadmed ja Võimaliku kulumise ja 1) Haakeseade on kahjustunud. X
pukseerimisseadised nõuetekohase talitluse 2) Haakeseade on kahjustunud ja kujutab ohtu. X
visuaalne kontroll, 3) Haakeseade on kulunud. X
pöörates erilist tähelepanu 4) Haakeseade on kulunud ja ületab piirväärtust. X
kõikidele paigaldatud 5) Kinnitus on kahjustunud. X
ohutusseadistele, ja/või 6) Kinnitamata. X
mõõturi kasutamine. 7) Mis tahes ohutusseadis puudub või on töökõlbmatu. X
8) Mis tahes haakeseadme näidik ei tööta. X
9) Registreerimismärk või üks laternatest (kui seadet ei kasutata) on X
varjatud.
10) Registreerimismärk ei ole loetav (kui seadet ei kasutata). X
11) Ohtlik parandamine või muutmine. X
12) Ohtlik parandamine või muutmine, mõjutab liiklusohutust. X
23
13) Haakeseade liiga nõrk. X
T6.1.7. Jõuülekanne Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kinnitus on kahjustunud. X
käitamisega. 2) Kinnitamata. X
3) Püsikiirusliigend on kulunud. X
4) Püsikiirusliigendi purunemise või lahtituleku oht. X
5) Kardaani liigendid või kett või rihm on kahjustunud või kulunud. X
6) Kardaani liigendid või kett või rihm on oluliselt kahjustunud või kulunud X
ja võivad lahti tulla.
7) Elastsed liigendid/ühendused on kahjustunud. X
8) Elastsed liigendid/ühendused on kahjustunud ja võivad lahti tulla. X
9) Veovõll on kahjustunud. X
10) Laagripukk on kahjustunud või töökõlbmatu. X
11) Laagripuki purunemise või lahti tuleku oht. X
12) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. X
13) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X
14) Sobimatu parandamine või muutmine. X
15) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. X
16) Kett või rihm ei ole pingutatud. X
17) Keti- ja rihmaratas on kulunud või kahjustunud. X
18) Jõuvõtuvõll pöörleb väljalülistamise järel edasi. X
19) Jõuülekande või kardaanülekande osad on kaitsmata. X
20) Jõuvõtuvõlli kaitsekate puudub X
21) Lekkimine X
22) Töövedelikuga märgumine X
23) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult välja X
T6.1.8. Mootori Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud. X
kinnitused 2) Kinnitamata või pragunenud. X
3) Sobimatu parandamine või muutmine. X
4) Kinnitus on halvenenud seisundis. X
T6.1.9. Mootor Kontrollitakse vaatluse ja 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine. X
käitamisega. 2) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine millel on mõju X
ohutusele ja/või keskkonnale.
3) Mootor kuumeneb üle. X
24
T6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus
T6.2.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Terav, väljaulatuv, haakuv osa või läbiv korrosioon, millega kokkupuude X
Korrosiooni kahjustuste võib põhjustada vigastusi.
hindamiseks kasutatakse 2) Kattepaneeli või -detaili küljest ära kukkumise oht. X
3) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud. X
vajadusel abivahendit (nt
4) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud ja millel X
traathari, haamer vms). on mõju ohutusele.
5) Heitgaasid või mootorisuits pääsevad kabiini. X
6) Kabiini pääsevad heitgaasid või mootorisuits kujutavad ohtu reisijate X
tervisele.
7) Sobimatu parandamine või muutmine. X
8) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on tekkinud oht reisijate või X
liiklejate tervisele.
T6.2.2. Paigaldus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ebakindel kere või kabiin. X
2) Ebakindel kere või kaabin, millel on mõju ohutusele. X
3) Valesti paigaldatud. X
4) Kinnitus on halvenenud. X
5) Kinnitamata. X
6) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud. X
7) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud nii, et kogu masina X
stabiilsus on halvenenud.
8) Sobimatu parandamine või muutmine. X
T6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse vaatluse ja 1) Uks ei avane või ei sulgu. X
käitamisega. 2) Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna. X
3) Uks, uksehing või uksepost on halvenenud seisundis. X
4) Uks, uksehing või uksepost on kahjustunud, kinnitamata või puudu. X
5) Küljeluuk või kapott ei sulgu. X
T6.2.4. Põrand Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud seisukorras. X
2) Masinas ei ole ohutu viibida. X
3) Halvenenud seisukorras. X
T6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse vaatluse ja 1) Istme konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. X
käitamisega. 2) Kinnitamata. X
25
3) Istme reguleerimismehhanismid ei ole töökorras. X
4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
5) Iste ei vasta nõuetele. X
T6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on halvenenud. X
2) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või X
korrodeerunud.
3) Iste ei vasta nõuetele. X
4) Istmete asetus ei vasta nõutele. X
5) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X
T6.2.7. Muud Kontrollitakse vaatluse ja 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale. X
juhtimisseadmed (nt käitamisega. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale ning masinat ei ole ohutu X
gaasipedaal) juhtida.
T6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Astme või platvormi kinnitus on halvenenud. X
2) Astme või platvormi kinnitus on kahjustunud. X
3) Aste või platvorm kinnitamata ja kasutamisel võib sõitja ennast vigastada. X
T6.2.9. Ei kohaldata
T6.2.10. Porikaitsmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Porikaitsesüsteem või selle kinnitus on halvenenud seisukorras. X
(poritiivad, -põlled, 2) Porikaitsesüsteem või selle osa on kahjustunud või korrodeerunud või X
porikaitsevarustus) kinnitamata või puudub.
3) Komponent on rattale liiga lähedal (pritsmekaitse) X
4) Komponent on rattale liiga lähedal (poritiivad,-põlled). X
5) Ei vasta valmistaja nõuetele. X
6) Turvis on liiga vähe kaetud. X
T6.2.11. Ei kohaldata
T6.2.12. Käepidemed ja Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata, kahjustunud või korrodeerunud. X
jalatoed
T7. MUU VARUSTUS
T7.1. Turvavööd/turvavööpandlad
T7.1.1. Turvavööde ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kinnituskoht on kahjustunud seisundis. X
nende pannalde käitamisega, kui on 2) Kinnituskoht on muutunud kasutuskõlbmatuks. X
kinnituste turvalisus paigaldatud/nõutav, 3) Kinnitamata. X
T7.1.2. Turvavööde ja Kontrollitakse vaatluse ja 1) Kohustuslik turvavöö puudub. X
nende pannalde seisund käitamisega, kui on 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. X
paigaldatud/nõutav, 3) Turvavöö on kahjustunud. X
26
4) Turvavöö ei vasta nõuetele. X
5) Turvavöö pannal on kahjustunud või töökõlbmatu. X
6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud või töökõlbmatu. X
T7.1.3. Turvavöö Kontrollitakse vaatlusega, 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases X
leevendi kui on paigaldatud/nõutav. masinas.
T7.1.4. Turvavöö Kontrollitakse vaatlusega, 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases masinas. X
eelpingutid kui on paigaldatud/nõutav.
T7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse vaatlusega, 1) Turvapadi ilmselt puudub. X
kui on paigaldatud/nõutav. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X
T7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse vaatlusega, 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
kui on paigaldatud/nõutav. 2) Rikkeindikaator ei sütti. X
T7.2. Tulekustuti Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. X
T7.3. Süüte- ja Kontrollitakse vaatlusega, 1) Kasutustõkis ei takista masina käitamist. X
kasutamistõkis kui on paigaldatud/nõutav. 2) Defektne. X
3) Kasutustõkise tahtmatu lukustumine või blokeerumine. X
T7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või ei ole komplektne. X
2) Ei vasta nõuetele X
T7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad. X
T7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad või on valede mõõtmetega. X
T7.7. Helisignaalseade Kontrollimine visuaalselt 1) Tõrgub. X
ja käitamisel. 2) Töökõlbmatu või puudub. X
3) Signaali lüliti tõrge. X
4) Helitugevus ei vasta nõuetele. X
5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X
T7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse vaatluse ja 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. X
käitamisega. 2) Puudub. X
3) Toimimine on halvenenud. X
4) Töökõlbmatu. X
5) Mõõdik ei ole piisavalt valgustatud. X
6) Valgustamata. X
T7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. X
2) Töökõlbmatu. X
3) Plommid on kahjustunud või puuduvad. X
4) Paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud. X
27
5) Ilmne rikkumine või manipuleerimine. X
6) Rehvide mõõdud või registreerimisnumber ei vasta sõidumeeriku X
kontrolli parameetritele.
7) Printer on töökõlbmatu või paber on otsas. X
T7.10. Ei kohaldata
T7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse vaatlusega 1) Töökõlbmatu. X
T7.12. Elektrooniline Kontrollitakse vaatlusega 1) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. X
stabiilsuskontroll (ESC) 2) Juhtmestik on kahjustunud. X
3) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X
4) Lüliti on kahjustunud või töökõlbmatu. X
5) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X
T7.13 Ei kohaldata
T7.13.1 Ei kohaldata
T7.13.2 Ei kohaldata
T7.13.3 Ei kohaldata
T8. SAASTED
T8.1. Müra
T8.1.1. Subjektiivne hindamine 1) Seisumüratase ületab valmistaja lubatud taset. X
Müravähendussüsteem (välja arvatud juhul, kui 2) Mistahes osa kinnitamata, kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub, või X
ülevaataja arvates võib sobimatult muudetud või parandatud.
3) Mis tahes osa võib küljest ära kukkuda. X
müratase ületada piirnorme
– sel juhul tuleb teha
seisumüra katse, kasutades
müramõõdikut).
T8.2. Heitgaasid
T8.2.1. Ottomootori heitmed
T8.2.1.1. Heitgaaside Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt X
toksilisuse vähendamise puuduvad, defektsed sobimatult parandatud või muudetud.
seadmed 2) Heitgaaside pihkumine. X
T8.2.1.2. Heitgaasid Nähtava suitsu kontroll 1) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur). X
vaatlusega. 2) Mootor ei tööta valmistaja ettenähtud tühikäigupöörete vahemikus. X
28
T8.2.2. Diiselmootori heitmed
T8.2.2.1. Heitgaaside Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt X
toksilisuse vähendamise puuduvad, defektsed sobimatult parandatud või muudetud.
seadmed 2) Heitgaaside pihkumine. X
T8.2.2.2. Suitsusus Nähtava suitsu ja 1) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur). X
tahmaosakeste kontroll 2) Mootori pööretepiirik on töökõlbmatu. X
vaatlusega.
T8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused
T8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), mis võib avaldada kahjulikku mõju X
teistele liiklejatele või keskkonnale.
2) Leke, mis kujutab endast väga tõsist ohtu. X
3) Töövedelikuga märgumine X
1
VO – väheoluline rike või puudus
2
OV – oluline rike või puudus
3
EOV – ohtlik rike või puudus
29
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
15.122011. a määrus nr 114
„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“
Lisa 6
(muudetud sõnastuses)
KOMMERTSSÕIDUKI KONTROLLIAKT
Vastavalt liiklusseaduse § 1962 lõike 1 punktile 8
1. Kontrolli koht (1):
2. Kuupäev: 3. Kellaaeg:
4. Registreerimismärk: Riigi tunnusmärk:
5. Kategooria (2)
(a) N2 (3,5–12 t) (b) N3 (üle 12 t) (c) O3 (3,5–10 t)
(d) O4 (üle 10 t) (e) M2 (rohkem kui 9 (f) M3 (rohkem kui 9 istekohta(3), rohkem kui 5
istekohta(3), kuni 5 t) t)
(g) T1b (h) T2b (i) T3b
(j) T4.1b (k) T4.2b (l) T4.3b
(m) Muu
kategooria
6. Vedaja (vedu teostava ettevõtte) andmed:
a) vedaja nimi ja äriregistri kood:
7. Kontrolli tulemus: kontrollitud osadel või sõlmedel rikkeid või puudusi ei
avastatud
8. Kontrollija (4): Juhi allkiri:
(1) Asula/tänava või maantee/parkla, linna/valla ja maakonna nimetus
(2) Mootorsõiduki ja selle haagise kategooria kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ II lisaga
(3) Istekohtade arv, k.a juhikoht (registreerimistunnistuse punkt S.1) (4) Ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, -asutus ja allkiri
Haldusakti edasikaebamine
Käesoleva haldusakti peale võib esitada vaide Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja tähtajal või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.