Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 07.09.2022 nr 24.1-1/2022/5550-1 15161, Tallinn Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad Esitame Vabariigi Valitsuse 08. septembri 2022. a istungile Eesti seisukohad 09. septembril 2022. a toimuva erakorralise energeetika nõukogu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ketli Lindus 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul 09.09.2022 Kellele: Riigikogu, Vabariigi Valitsus Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 07.09.2022 09. septembril 2022. a toimub erakorraline energeetikaministrite nõukogu Brüsselis. Päevakorras on arvamuste vahetus võimalike meetmete kiirkorras rakendamiseks, et leevendada muutlikku energiaturgu ja tõusvaid energiahindu ning arutada liikmesriikide varustuskindlust eelolevaks talveks. Eestit esindab energeetikaministrite nõukogul majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Ülevaate koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eesti alalises esinduses EL juures Kristiina Tammeraid ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Ketli Lindus ([email protected]) ja Annika Päsik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). 1. Võimalikud meetmed kõrgete energiahindade leevendamiseks Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus Eesistuja on liikmesriikidele saadetud aluspaberis välja toonud võimalikud meetmed, mis on järgnevad: A) Gaasihindade eraldamine/mõju vähendamine elektrihindadele  Ajutise hinnalae kehtestamine gaasile, mida kasutatakse elektri tootmiseks;  Ajutise hinnalae kehtestamine teatud piirkondadest pärit gaasile;  Gaasist toodetud elektrienergia ajutiselt elektrituru hinnakujundusest ja turule pääsu pingereast eemaldamine. B) Suurendada maksevõimekust energiaturgudel  Viivitamatu krediidiliini tugi nendele turuosalistele, kellele kehtivad väga kõrged lisatagatise nõuded, sh konkreetne lahendus Euroopa tasandil, näiteks Euroopa Keskpanga kaudu;  Energiaturgude kauplemisreeglite kohendamine, näiteks ajutiselt õigusaktidest tulenevate nõuete muutmine seoses elektrikaubanduses kehtivate tagatistega, sh automaatsete hinnalagede seadistuse ülevaatus;  Ajutine Euroopa elektrienergia tuletisinstrumentide turu seiskamine; või kohaldada futuuridega kauplemisele teatav hinnavahemik. C) Tarbimise vähendamise meetmed elektrisektoris, näiteks sarnaselt 2022.a. juulis gaasisektoris vastu võetud koordineeritud tarbimise vähendamise meetmetele D) Ajutiselt liigse tulu maha arvestamine positiivse hinnavaruga tootjatelt, et kasutada seda tarbijate jaoks kõrge elektrihinna leevenduseks, jättes samas hulgituru hinna muutmata E) Hinnata võimalusi EU ETS kasutamiseks praeguste kõrgete elektrihindade leevendamiseks ning tagada, et Nõukogu kooskõlastab kiiresti taaste- ja vastupidavuskava (Taastekava, RRF) sihtotstarbelised REPowerEU peatükid, sealhulgas võimaluse turustabiilsusreservi heitkoguseid kasutada 1 Eesti seisukohad 1.1 Tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas ning Venemaa manipulatsioonidest energiaturgudel, mis on põhjustanud kõrged energiahinnad, peame õigustatuks ajutiselt sekkuda elektrituru korraldusse elektri- ja gaasihindade lahtiühendamise eesmärgil, et säilitada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste toimetulek. Sealjuures tuleb arvestada riikidevaheliste ühenduste ja pikaajaliste lepingute olemasolu. Eelistame, et sekkumine toimuks viisil, mida on võimalik rakendada võimalikult kiiresti ja ühetaoliselt kõigis Euroopa Liidu riikides. Selgitus: Praeguses olukorras on väga oluline hinnata energiaturu arengut ja määrata kindlaks võimalikud meetmed, et lahendada kõrgeid elektrihindu, mis on tingitud kõrgetest gaasihindadest. Praegune regulatsioon on oluline järjepidevuse hoidmiseks ja investeeringukindluse tagamiseks, kuid tänaste gaasihindadega ei ole antud süsteem loodud toimima seni kuni gaasi hinnad on kõrged. Lisaks komisjoni 2021. aasta oktoobri tööriistakastile ja mais avaldatud REPowerEU kavale tuginedes on liikmesriigid juba võtnud siseriiklikult kasutusele mitmesuguseid meetmeid, et leevendada mõju riiklikul tasandil, kuid kuna olukord turul halveneb, kutsutakse üles rakendama kiiresti kogu ELi hõlmavaid lahendusi, mis leevendaksid negatiivset mõju Euroopa turgudele. On selge, et eelseisev kütteperiood paneb ELi energiaturu vastupidavuse proovile. Kõrged energiahinnad põhjustavad märkimisväärselt inflatsioonitõusu, mis on koormaks EL majandusele. Seetõttu peab ka Eesti õigeks sekkumist elektrituru raamistiku, et säilitada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime ja kodanike toimetulek. Sekkumise eesmärk peab olema siduda lahti elektrihind kõrgetest gaasihindadest, vähendades gaasielektrijaamade mõju hinna kujundusel elektriturul. Oluline on, et see meede ei killusta Euroopa Liidu energia siseturu toimimist, tagab varustuskindluse ja vastavad ajutised muudatused on kiiresti rakendatavad. Elektrituru muudatused peavad säilitama rohepöörde investeerimiskindluse, vajalike hinnasignaalide säilimise energiatarbimise juhtimiseks ja -säästuks. Samuti tagama, et ei kasvaks sõltuvus importkütustest ja on tagatud tarbijate ligipääs taskukohasele energiale. Kindlasti on oluline põhjalikult analüüsida EK ettepanekut, kui see esitatakse, ning kujundada siis täpsemad Eesti seisukohad. Säärane sekkumine oleks võimalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122 alusel, mis sätestab, et EL nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Sellisel juhul toimuks otsustamine liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. 1.2. Toetame elektribörsil elektrihinna kujunemisel läbipaistvuse suurendamist. Tuleb üle vaadata elektrituru regulatsioon, mis sätestab automaatsed hinnalae muutused. Peame oluliseks vältida energiaturgude võimaliku spekuleerimise mõjusid hindadele. Selgitus: Majandus- ja taristuministri poolt läks 30.08 2022 nii Euroopa Komisjonile kui ka Nord Poolile elektribörsi läbipaistvust puudutavad kirjad. Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas töötavad Euroopa energiaturud keerulise olukorras taustal. Arusaadavalt näitavad sellised erakorralised tingimused ka mõningaid puudujääke elektriturgude ja -börside toimimises. Avalik huvi elektribörside toimimise vastu on suurem kui kunagi varem. Seetõttu on eriti oluline, et teave börsil toimuva hinnakujunduse kohta ning põhjalikud selgitused ühiskonnale äärmuslike turusündmuste põhjuste kohta antaks avalikkusele õigeaegselt ja arusaadaval viisil. Inimeste toimetuleku tagamiseks ja usalduse taastamiseks süsteemi vastu tuleb suurendada turu läbipaistvust. Selle tagamiseks peab avalikustama rohkem teavet elektribörsil tehtud pakkumiste kohta, sealhulgas peaks avalik olema näiteks pakkumiste päritolu, allikas ja maht. See aitab saada selgust, kas ootamatult kõrged hinnatasemed on põhjustatud halbadest kokkusattumustest või on selle taga mõne elektritootja soov teenida põhjendamatult kõrget tulu. 2 Probleemide seas tuleks esile tuua ka turujärelevalve teavitamise protsessi, mida tuleks muuta kiiremaks, et intsidente oleks võimalik kiiresti lahendada. Samuti peaks muutma tänast elektribörsi automaatset hinnaregulatsiooni ehk süsteemi, kus ühel tunnil börsi maksimaalse hinnalaeni jõudmine seda mõne aja pärast automaatselt veelgi kõrgemale tõstab. Peab leidma alternatiive, kuidas tagada ettevõtjate huvi investeerida elektritootmise suurendamisesse, kuid seda nii, et see ei mõjuks samal ajal ühiskonnale koormavalt. Peame oluliseks vältida energiaturgude spekuleerimise mõjusid hindadele, et tagada hinnakujunduse läbipaistvus ja turuolukorra reaalne peegeldamine. 1.3. Oluline on, et finantsturud suudavad ka tulevikus jätkuvalt pakkuda riskimaandusinstrumente. Peame õigustatuks liikmesriikide lühiajalist sekkumist, et aidata välja finantsraskustesse sattunud Euroopa Liidu energiafirmasid. Selgitus: Kõrged energiahinnad on põhjustanud finantsraskusi ka energiatootjatele, kes on kasutanud teatud finantsinstrumente hinnariskide maandamiseks. See on toonud kaasa vajaduse erakorralisteks toetusmeetmeteks liikmesriikide poolt, et toetada hättasattunud energiafirmasid. Näiteks on toetustest teatanud Rootsi, Soome ja Saksamaa. Eesti energiafirmasid hetkel riigi poolt toetada ei ole plaanis. Samas energiavarustuskindluse tagamiseks peame õigustatuks antud tegevust teiste liikmesriikide poolt. Peame ka vajalikuks, et finantsturud suudaksid ka tulevikus vajadusel energiafirmadele vajalikke instrumente pakkuda. Tuletisturg peab jätkama tegevust, see on oluline nendele energiaettevõtjatele ka oma positsioonide sulgemiseks ja riskide maandamiseks. Ka nt Eesti Energial on märkimisväärne tuletiste portfell, mida võib nende avalikest aruannetest välja lugeda. 1.4. Arvestades eesolevat kütteperioodi peame oluliseks ka elektritarbimist vähendada Euroopa Liidu üleselt, kuna see aitab vähendada elektrihinna tippe. Me näeme kasutamata potentsiaali elektritarbimise juhtimises ja nihutamises, mis aitab samuti hindu madaldada. Samas tuleks arvesse võtta riikide erinevat kliimat ning kütuste asendamise mõjusid, kuna tarbimine talvekuudel pole kõikjal ühesugune. Selgitus: Elektrienergia tarbimise vähendamine ja energia kokkuhoid aitavad vähendada elektrihinna tippe. Elektrienergia nõudluse vähenemine toob kaasa pakkumise hinna vähenemise. Näiteks 17.augustis 2022, kui Eestis oli ühel tunnil elektrihind 4000 eur/MWh, näitasid Eleringi andmed tarbimise vähenemist ca 100 MW. Samuti loobusid sellel tunnil ka Tallinna suuremad kaubanduskeskused keskuste jahutamisest. See on hea näide energiatarbimise juhtimisest hinna kaudu. Oluline on soodustada nutikate tarimise juhtimislahenduste kasutust. Näiteks elektrilaadimise tarkvarafirma Gridio arvutuste kohaselt aitab Euroopa elektriautode laadimise nihutamine öötundidele vähendada energiatarbimist 10 GW võrra. 10 GW on võrdne nt Belgia või Soome kogutarbimisega ühel tunnil. Seega on märkimisväärne osa kasutamata potentsiaali tarbimise targas juhtimises ja nihutamises. Oluline on seda koordineerida EL-üleselt. Samas tuleb arvestada, et gaasi- ja elektritarbimise vähendamine on erineva iseloomuga. Nad ei ole võrreldavad tarbimise potentsiaali vaatest. Eesmärgi seadmisel tuleks arvestada ka liikmesriikide eripärasid, eriti klimaatilisi erinevusi. 1.5. Toetame võimalikult madala hinnalae kehtestamist Venemaa energiakandjatele, mis aitab vähendada Venemaa tulusid sõjapidamiseks ning aitab lahendada EL-i energiavarustusega seonduvaid probleeme ühtsemalt aluselt. Selgitus: Kõrgetest energiahindadest tulenevalt on Venemaa viimastel kuudel jätkuvalt teeninud miljardeid eurosid tulu energiakandjate müügist. Näiteks oli maagaasiettevõtte Gazprom esimese 3 poolaasta puhaskasum rekordilised 42 miljardit eurot. Meedias ilmunud info kohaselt võib Venemaa energiamüügist teenitav tulu suureneda tänavu 38%, võrreldes eelmise aastaga, jõudes ligi 338 miljardi euroni. Kuigi sanktsioonid on Venemaa majandusele juba mõju avaldanud, on oodata kõrgete energiahindade jätkumist ka tuleval aastal, mis võimaldaks Venemaal jätkata müügitulu suurendamist. Sellises olukorras on põhjendatud püüded Venemaa tulusid piirata, et vähendada vahendeid sõjapidamiseks Ukrainas. Seetõttu toetab Eesti G7 ettepanekut kehtestada Venemaa naftale hinnalagi. Hinnalae meetodi puhul seataks Venemaa naftale kindel hinnapiir. Venemaal kui müüjal jääb üle kas müüa naftat pakutava hinnaga või loobuda tehingust. Hinnalae meetod lubab teatud mahus säilitada Venemaa nafta pakkumise maailmaturul, mis võib aidata stabiliseerida energiahindu ning muuta need prognoositavamaks EL ja muu maailma tarbijatele. Olenevalt meetme ülesehitusest ning olukorrast energiaturul, võib oodata ajutist hindade kasvu, mis on negatiivse mõjuga tarbijatele. Ka võivad saada mõjutatud Eesti ettevõtted, kes vahendavad Venemaa naftatooteid. Samas on ELis kokku lepitud sanktsioonid naftale ja naftatoodetele, mis jõustuvad vastavalt detsembris ja veebruaris; seega lõpevad vastavad kaubavood varem või hiljem nagunii ning ettevõtetel on olnud piisavalt üleminekuaega oma äri ümberkorraldamiseks. Euroopa Komisjon on analüüsimas hinnalae kehtestamist ka Venemaa gaasile. Kuna gaasi kohta pole ELis sanktsioone kokku lepitud, mis on olnud Eesti ettepanek, toetame hinnalae kehtestamist. Gaasile hinnalae kehtestamine võimaldab vastu seista Venemaa manipulatsioonidele energiaturul ning võtab ära Venemaa survevahendi. Ka selle meetme puhul võib oodata ajutist negatiivset mõju gaasi- ja seeläbi ka elektrihindadele, kuna tekib suurem puudujääk turul, mis potentsiaalselt suurendab kulu elektritarbimisele. Hetkel pole võimalik täpsemat mõju elektrihinnale hinnata. Igal juhul on oluline, et gaasi hinnalae kehtestamisel oleks EL-üleselt tagatud gaasiga varustatus, mis aitab omakorda hindu kontrolli all hoida. Mõlema meetme puhul on oluline kujundada need sellisel viisil, mis maksimaalselt vähendaksid Venemaa tulusid, ent ei põhjustaks ootamatut energiapakkumise puudujääki. Hinnalae kehtestamine nii gaasile kui naftale, olenemata hinnatasemest, on tõenäoliselt Venemaa jaoks põhimõtteline samm, seetõttu antud kontekstis ei ole hinnatase enam nii oluline. Samas tuleb arvestada, et hinnalagi oleks vastuvõetav ELi tarbijaile ja sobib ka OPEC ja OPEC+ (va Venemaa) tootjariikidele. Suurtele fossiilkütuste tootjariikidele võib ELi hinnalagi kujuneda teatavaks orientiiriks omapoolse hinna kujundamisel. 1.6. Toetame ajutiselt heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muutmist viisil, et see võimaldaks energiakriisi kontekstis piirata energia hinda tarbijatele. Selgitus: Arvestades Euroopas valitsevat energiakriisi ja ülikõrgeid elektrihindu, on oluline leida võimalusi tuua hinnad alla tasemele, mis on tavatarbijatele taskukohasemad. Kuigi nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka meie hinnapiirkonnas määrab elektrihinna suuresti maagaasi turuhind, moodustab CO2 hind põlevkivist elektri tootmise muutuvkuludest arvestatava osa. Eesti kavatseb kehtestada elektrihinna paketi universaalteenusena, mida toodetaks suurel määral põlevkiviõlist ja vähesemal määral biomassist, seetõttu sisaldab universaalteenusena pakutav elekter suurel hulgal CO2-te ning CO2 hind moodustab märgatava osa universaalteenuse hinnast. ELi HKS ei saa olla lahendus energiakriisile, kuid see võib pakkuda ajutist leevendust elektrihindadele ja vähendada energiakriisist tulenevat survet. Selleks on vajalik, et lubatud heitkoguse ühiku hind langeks ajutiselt. CO2 hinna langetamiseks on välja pakutud kaks võimalust. Poola mitteametlik ettepanek on olnud külmutada CO2 hind ligi 30 euro juures. See eeldaks EL HKSi aluspõhimõtete muutmist, millele täna Euroopa Liidus laia toetust ei ole. CO2 hinna otsene reguleerimine tähendaks sisuliselt ELi HKSi asendamist CO2 maksuga. Keskkonnaministeeriumi ja AEEL esialgse kaardistuse kohaselt ei ole Poola ettepanek hetkel tõsiselt kaalumisel. Poola ettepanek tähendaks ka väiksemat tulu riigi eelarvesse, 4 kuna ühikute koguarv turul ei muutuks, kuid hind ühiku kohta oleks madalam. Näiteks kui Eesti müüb järgmine aasta ligi 4 miljonit ühikut, siis 30-eurose piirhinnaga vähenevad tulud üle 60% (arvestades tänast hinda ca 80 eurot). Teine võimalus hinda ajutiselt langetada oleks suurendada ühikute kogust turul turustabiilsusreservi abil ja seeläbi vähendaks CO2 hinda. Seda tehtaks läbi turustabiilsusreservi viidavate ühikute vähendamise. Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks selleks kaks võimalust: 1) Vähendada reservi suunatavate ühikute kogust, muutes selleks vastavat protsendimäära. Kehtiva otsuse kohaselt suunatakse reservi 24% turul üle jäänud ühikutest. Näiteks 2021. aastal oli turu ülejääk 1,4 miljardit ühikut. Reservi suunati ligi 370 miljonit ühikut. Järgmisel aastal prognoosivad rahvusvahelised analüütikud, et turuülejääk on 1,1 miljardit ühikut ja reservi suunatakse ligi 320 miljonit ühikut. Kui reservi suunatavate ühikute mahtu alandada 12% peale, siis esialgse Keskkonnaministeeriumi hinnangu kohaselt suureneb ühikute maht turul ligi 120 miljoni võrra. See moodustaks ligi 20% ühikute kogusest, mida liikmesriigid müüvad enampakkumisturul. 2) Seada ülempiir ühikute kogusele, mida on võimalik reservi lisada. Ülempiir sõltuks sellest, kui palju ühikuid aasta jooksul enampakkumisel müüakse. Näiteks, seades piirmääraks, et reservi ei viida rohkem kui 25% kogu aasta jooksul enampakkumisel müüdud ühikutest, oleks efekt umbes sama, mis eelnevalt kirjeldatud variant 1/ kasutamisel ehk turule jääks 120 miljonit lisaühikut aastal 2023. Meetmete mõju hinnale on keeruline prognoosida, kuna turuhinda kujundaksid ikkagi turuosalised. Kuid võrdluseks on võimalik kasutada mais 2022 toimunud hinnalangust. Kui komisjon avaldas RePowerEU paketi, kus oli ettepanek meetme rahastamiseks tuua turule turustabiilsusreservist 60 miljonit ühikut aastas, langes LHÜ turuhind 8,5%. Viimasel kahel nädalal on peale meedias kajastatud CO2- ja energiaturu muutmise ettepanekuid CO2 hind langenud ligi 27%. Võime järeldada, et Tšehhi pakutud ELi HKSi turustabiilsusreservi muudatusettepanekul oleks samas mastaabis CO2 hinda vähendav mõju (täna on CO2 hind umbes 70 eurot tonni kohta). Turustabiilsusreservist täiendav ühikute turule toomine suurendaks ka ühikute kogust, mida liikmesriigid saavad enampakkumisel müüa. Seeläbi, kuigi CO2 turuhind langeks, kompenseeriksid suurenenud müügimahud riigieelarves saamata jäänud tulu. Turustabiilsusreservi kaudu ühikute koguse suurendamist turul on Eesti varasemalt ELi HKSi direktiivi läbirääkimiste käigus välja pakkunud. Sel hetkel oli valmis ettepaneku toetajaid vähe ning ilmselt on sellele energiakriisi kontekstis võimalik laiemat liikmesriikide toetust leida. Turustabiilsusreservi muudatust oleks võimalik lihtsamini ja kiiremalt kehtestada ning see ei muudaks ELi HKSi aluspõhimõtteid, mille tõttu oleks see vastuvõetavam Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidele, kelle kliimapoliitika ambitsioonid on üldiselt kõrgemad. 2. Valmistumine eelolevaks talveks Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus Eesti põhisõnumid:  Peame vabanema Vene fossiilkütuste sõltuvusest esimesel võimalusel. Eesti on teinud otsuse lõpetada Venemaa gaasi impordi selle aasta lõpuks. Venemaalt fossiilkütuste ostmisega rahastame nende sõjalise võimekuse tugevdamist. Varustuskindluse tagamiseks rajame koostöös Soomega sügiseks Paldiskisse LNG ujuvterminali võimekuse. See aitab kogu meie 5  regioonil minna vastu talvele, jäädes sõltumatuks Vene gaasist. Samuti oleme otsustanud soetada riiklikku gaasivaru.  Oluline on valmistuda ennetavalt võimalikeks tarnehäireteks ning teha seda koordineeritult kogu Euroopa Liidus. Sektorite prioritiseerimisel gaasi tarbimise vähendamise meetmete planeerimiseks on oluline lähtuda sarnastest põhimõtetest, et tagada ühtne lähenemine regioonis ning võrdne konkurents Euroopa Liidu siseturul. Selgitus: Eesti energiatarbimisest moodustab gaas 4-5% Eestis tarbitavast energiast (33% tööstus; kütteks 21% ehk kuskil 40 000 majapidamist), mis pärineb suuremas osas Läti maagaasihoidlast Inčukalnsis. Lisaks kasutame Eestis vähemal määral ka LNG-d, mis jõuab Eestisse Klaipedas asuvast gaasiterminalist. Kuna poliitiline risk ei kao kuhugi, on regiooni kiiresti tarvis teist LNG-terminali. Eesti ja Soome valitsused on sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi, mille kohaselt luuakse juba käesolevaks sügiseks LNG vastuvõtuvõimekus Soome lahe kaldale. Ujuvterminal sildub esimeseks aastaks selle riigi kai äärde, mis varem valmib (Paldiski või Inkoo). Senimaani on Paldiski kai ja toruühenduse rajamine ajakavas ning eelduslikult on valmis novembris 2022. Mõlemad terminalid on väga olulised kogu regiooni varustuskindluse tagamisel käesoleval kütteperioodil. Samuti on Eesti Varude keskus saanud ülesandeks soetada kuni 1TWh gaasivaru, augusti (22.8.2022) seisuga on hangitud 450 GWh gaasi ehk veidi üle 10% EE aastasest gaasitarbimisest. Kui tavaliselt on Eesti gaasitarbimine ca 5TWh/aastas, siis tänavu tuleb kokku umbes 4 TWh, sest suured tööstustarbijad tarbivad vähem või vahetavad kütust. Samuti juhendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaugkütjaid ja omavalitsusi, et nad valmistuksid ennetavalt kütuse vahetamiseks ning teeksid vajalikud otsused juba praegu. Samuti on MKM teinud energiasäästu kampaania laiemale tarbijaskonnale, mis annab soovitusi, kuidas energiatarbimist vähendada. Esimese poolaasta gaasitarbimise andmete põhjal on näha, et Eesti on oma tarbimist vähendanud 16% võrreldes 2017 – 2021 keskmisega. Lisaks Eesti süsteemihalduri hinnangul tuleb gaasi aastane tarbimismaht hinnasignaalide mõju tõttu tavalise 5TWh asemel ca 3,5 – 4 TWh. 6  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad 9.septembri 2022. a Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad 9. septembri 2022.a Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul: 1.1. Tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas ning Venemaa manipulatsioonidest energiaturgudel, mis on põhjustanud kõrged energiahinnad, peame õigustatuks ajutiselt sekkuda elektrituru korraldusse elektri- ja gaasihindade lahtiühendamise eesmärgil, et säilitada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste toimetulek. Sealjuures tuleb arvestada riikidevaheliste ühenduste ja pikaajaliste lepingute olemasolu. Eelistame, et sekkumine toimuks viisil, mida on võimalik rakendada võimalikult kiiresti ja ühetaoliselt kõigis Euroopa Liidu riikides. 1.2. Toetame elektribörsil elektrihinna kujunemisel läbipaistvuse suurendamist. Tuleb üle vaadata elektrituru regulatsioon, mis sätestab automaatsed hinnalae muutused. Peame oluliseks vältida energiaturgude võimaliku spekuleerimise mõjusid hindadele. 1.3. Oluline on, et finantsturud suudavad ka tulevikus jätkuvalt pakkuda riskimaandusinstrumente. Peame õigustatuks liikmesriikide lühiajalist sekkumist, et aidata välja finantsraskustesse sattunud Euroopa Liidu energiafirmasid. 1.4. Arvestades eesolevat kütteperioodi peame oluliseks ka elektritarbimist vähendada Euroopa Liidu üleselt, kuna see aitab vähendada elektrihinna tippe. Me näeme kasutamata potentsiaali elektritarbimise juhtimises ja nihutamises, mis aitab samuti hindu madaldada. Samas tuleks arvesse võtta riikide erinevat kliimat ning kütuste asendamise mõjusid, kuna tarbimine talvekuudel pole kõikjal ühesugune. 1.5. Toetame võimalikult madala hinnalae kehtestamist Venemaa energiakandjatele, mis aitab vähendada Venemaa tulusid sõjapidamiseks ning aitab lahendada EL-i energiavarustusega seonduvaid probleeme ühtsemalt aluselt. 1.6. Toetame ajutiselt heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muutmist viisil, et see võimaldaks energiakriisi kontekstis piirata energia hinda tarbijatele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär