Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 07.09.2022 nr 7-5.6/22-01766-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Ida-Viru turismiklastri ühispöördumise. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lisa turismiklastri ühispöördumisele 07.09.22 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus maakonna turismiklastri koordinaatorina viis 01.09.-06.09.2022 läbi kiirkaardistuse turismiklastris. Vastas 15 partnerit, s.h. 5 spaad (Noorus puudub). Küsitlusest. Vastajate profiil: 5 spaad, 3 suurt a tr aktsiooni (s.h.2 muuseumi), 3 puhkemaja, 2 kaubanduskeskust, 1 hotell, 1 toitlustus. Kokku töötajaid: 598. I osa spaad Tuge vajavad kõik, aga kuna spaad on süsteemi loovad ettevõtted, kes annavad kliente kõigile teistele, siis on nende säilitamine esmatähtis turismisektori ellujäämiseks. Toome esimesena välja spaade olukorra 5 spaa andmete baasil. Energiaallikad: spaa 1 spaa 2 spaa 3 spaa 4 spaa 5 töötajaid 145 120 90 20 35 küte elekter kaugküte küte gaas päikesepark energia (elekter, võrgutasu, gaas, küte jm) osakaalu % käibest (5 spaa keskmine) jan-märts 2019 (%) 12 jan-märts 2022 (%) 21 dets 2019 (%) 9 dets 2022 prognoos (%) 38 Näide maksumustest Hinnad elektrile ja küttele eurodes keskmistatud suur spaa elekter juuli 2019 (eur) 22 000 elekter juuli 2022 (eur) 37 000 elekter dets 2019 (eur) 26 000 elekter dets 2022 prognoos (eur) 63 000 küte juuli 2019 (eur) 14 000 küte juuli 2022 (eur) 40 000 küte dets 2019 (eur) 25 000 küte dets 2022 prognoos (eur) 103 500 Töötajad, koondamisvajadus ja taastamismaksumus Töötajad (in) 410 Koondamisvajadus (in) 124 Väikese spaa taastamismaksumus ajutisel sulgemisel 3-ks aastaks 1 000 000 eur/spa Plaanid: 5-st 4 plaanivad koondada, mõne osa sulgeda. 1 plaanib alalist sulgemist. 2.väga keerulises olukorras grupp on suured atraktsioonid (s.h.muuseumid), kus energia hinna osakaal käibest moodustas juba jaan-märts 2022 üle 50% . Ja kus on vältimatuid ener gia kulusid (nt.Kaevandusmuuseumi maa - aluse osa pidev veest vabaks pumpamine, hoidlad) II osa- kokkuvõte 1 5 vastaja baasil Milliseid energiaallikaid kasutatakse: Energia (elekter, võrgutasu, gaas, küte) osakaal käibest: Detsember pole talve keskmiseks parim näidiskuu. See oli 2019 näitel enamasti ca 2-4 % väiksem kui jaan-märts keskmine. Seetõttu toome välja andmed 2 osas: talve keskmine (jaan-märts) ja eraldi detsember mida MKM küsis. Energia (elekter, võrgutasu, aas, küte) osakaal käibest kasv kordades jaan-märts 2019/2022 keskmine jaan-märts 2022 Detsember 2022 prognoos spaad 2 korda 20% 25-75% suured atraktsioonid (s.h.muus) 3 korda Üle 50% 70-180% puhkemajad Jäi ca samaks 7-24% 25-100% kaubanduskeskused Tõusis veidi 25% 50% toitlustus 2 korda 4% 10% hotell 7,5 korda 15% 40% Kulud Spaadel tõusis elektrikulu juuli/juuli 2019/2022 keskmiselt 2 korda. Suuremate spaade puhul ca 15000/30000 eur. Detsembris prognoosivad suured spaad elektri kulu suurenemist üle 2 korra. Nt.31000 eurolt 80000 euroni. Lisaks on suurtel spaadel väga suur kütte kulu. Seda ka suvel. Juuli/juuli 2019/2022 1 näide 22 000/59000 eur. Dets prognoos 33 000/87 000 eur või rohkem. 5-st 4 plaanivad koondada, mõne osa sulgeda. Suurte atraktsioonide elektri kulu juuli 2019/2022 on kasvanud ca 2000 eurolt 7000 euroni. Detsember 2019/2022 tõuseb muuseumidel 2000-3000 eurolt 7000-16 000 euroni. A t raktsioonil prognoositavalt 6000 eurolt 80 000 euroni. Selliste hindadega plaanivad 2 ajutist sulgemist, 1 koondamisi. Puhkemajade elektriarved kasvasid ju un i/juuli 2019/2022 ligi 3 korda, prognoosivad kulude dets/dets 2019/2022 keskmiselt 6 korda. Kaalutakse ajutist sulgemist, mõne maja sulgemist. Kaubanduskeskuste prognoos detsembri elektrikulu kasvule on ca 3 kordne (ligi 36 000 eurolt 112 000 euroni). Kaalutakse ajutisi sulgemisi. Toitlustuses kasvab elektri kulu dets e mber 2019/2022 ligi 4 korda. Kaalutakse ajutist sulgemist. Hotellil kasvab elektri kulu dets e mber 2019/2022 ligi 6 korda, tuleb koondada. PS! Piletihinna tõ u smisega pole võimalik olukorda lahendada. 2 näidet : Selleks, et muuseum suudaks ennast ära majandada peaksime muuseumi külastuse hinda tõstma vähemal 100%. Täna on muuseumi komplekspileti hind 23€/inimene . Pileti hinda 46- 50€/inimene, ei suuda inimesed enam maksta ning külastused väheneksid ja lõpuks ikka ja tulu jääb saamata. Väiksem spaa prognoosib 2-kordse energiahinna kompenseerimiseks tuleks toa hind tõsta 300 eurole. Koondamised. Vastajad plaanivad koondada kokku 167 in. neist spaadest 124. Seda olukorras , kus asutuste struktuurides on juba covidi ajal ära tehtud optimeerimised. Taastamiskulud Kaardistasime ära taastamistegevused ja kulud. Spaade taasavamine ajutisel sulgemisel ca 1 milj on eur/spaa. Suuratrak t sioon Kaevandusmuuseum upub kui ei toimu pidevat vee välja pumpamist. 2003.a.oli uputuse likvideerimise maksumus 500 000 krooni. Teine muuseum hindab taastamiskuluks ajutise sulgemise järel 300 000 eur (uue personali värbamine, koolitamine, saamata tulu summa) Lisas veidi täpsemalt. Mida on tehtud, plaanis energiasäästu suurendamiseks. Ettevõtted on juba teinud olulisi energiasäästu arendusi . Sh. kombineeritud energiaallikad , k.a. taastuvenergia. Efektiivsed lahendused (Led jms), nutilahenduste juurutamine energia juhtimiseks, energia kulutamise optimeerimine. Sellega soovitakse jätkata. 1 ettevõtte kommentaar: „ Meil on maaküte, kaugküte, päikeseenergia. Paar aastat tagasi sai soetatud uus ja energiatõhus ventilatsiooniagregaat. Iduettevõte Heatsync optimeerib meie energiakadusid. Nende kommentaar oli, et nad lootsid kuni 15% optimeerida, kuid meil on kõik nii timmitud, et vaevalt 5% saab“ . Milles näete energiahinna 2-kordistumisel kõige suuremat ohtu? Raha, mis on pangakontol, saab kohe otsa. Likviidsuskriis, pole millestki palkasid maksta, ega tarnijatele maksta. Tekib maksejõuetus. Suur külastatavuse langus. Elanike vaesumine, ostujõu langus, ettevõtete pankrot, töötute arvu järsk kasv . Üldise ebakindluse kasv, eriti piirkondades, kus inimesed on haavatavamad (Ida-Virumaa nt) . Personali kaotamine. Kaevandusmuuseumi sulgumist ja Eesti põlevkivitööstuse ajaloo hävimist. Riigil on plaanis mitmed arendustoetused. Kas teil on 2-kordse hinnatõusu korral vahendeid projektide omafinantseeringuks? 1 5 -st vastajast 6 vastas jah. Kommentaar: “ Mida rutem tuleks mõni ärimudeli toetusmeede, seda suurem oleks võimalus, et senise kasumi või rahavoo arvelt leida vahendeid omaosaluseks. Kuid kui sarnane meede avaneb kevadel, siis pole kellelgi seda enam vaja. ” . Millised on teie ootused riigi tegevusele energiakriisis ? S.h.CO2 hinnalae kehtestamine, Luua reguleerimisturg millega saaks energiatarbimist juhtida. Ettevõtete energiahinna kompenseerimine või elektri ja gaasi hinnale lae kehtestamine või universaalteenus ka ettevõtetele, asutustele. Elektribörsilt lahkumine. Tuleb toetada ka ettevõtteid, sest hilisem töötajate ümberõpe ja uute ettevõtete loomine läheb riigile veelgi kulukamaks. Ettevõtjate ja töötajate ja kõigi meie psühholoogiline ebakindlus juba tänu Covidile ja sõjale niigi habras, riik peaks näitama, et ta toetab ka tegelikult. Suurendatud kriisitoetuse andmine kultuuriasutustele, kuna kriisi ajal säästavad inimesed alati kultuuri arvelt. Investeeringuid taristusse, mis võimaldavad edaspidi tarbida energiat soodsamalt. Koostaja: Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Lisa kommentaarid Taastamiskulude juurde lisakommentaarid. Spaa . „ Osakondade sulgemine ei too mingit taasavamise kulu kaasa, kuid see viib nõudluse ja keskhinna alla, kui osad teenused ei tööta. Kuid kui maja läheb 3-ks aastaks kinni, siis on kogu personal laiali koos juhtkonnaga. Lisaks vajab spaa terves ulatuses remonti, sest kõik veetorud kuivavad lõhki, kahhelplaadid kuivavad lahti, filtrite liiv muutub liivakiviks ning rikub filtrid (peab kohe eemaldama), võimalik vandalism kinni oleku ajal. „ Väiksema spaa taastamiskulu: spaaremont ulatuks tänaste hindade juures orienteeruvalt kolmekordseks 2020. aasta hin n ast (lasime vee basseinist 3-ks kuuks välja) = 300 000 €. Muu uue põhivara ja väikevahendite soetamine, tubade, vastuvõtu, köögi ja restorani remont 700 000 € Personali värbamine osutub keeruliseks. Kokku ligi 1 miljon eurot . Eesti Kaevandusmuuseum. Kaevandusmuuseumi 2003 aasta järgse uputuse korral maksis maa - aluse ekspositsiooni taastamine 500 000 krooni. Täna ei oska suurusjärku isegi pakkuda. Kõik maa alune tehnika lihtsalt upuks ära, pumbad ei pumpa vett välja. Maa alune rong, laadimismasin, kombain, kaadur jne kõik töötavad elektriga, Nende kuivatamine ja mudast välja kaevamine tundub ebareaalne. 2019 kevad suurvee järgselt pumpasime maa alt välja 1 - 2 kuu jooksul kusagil ligi 1000 tonni vett tunnis. Kaevandusmuuseumi 2003 aasta järgse uputuse korral maksis maa - aluse ekspositsiooni taastamine 500 000 krooni. Täna ei oska suurusjärku isegi pakkuda. Peale koondamist oleks uue personali leidmine väga keeruline, kuna giidideks on endised kaevurid ja mitte iga kaevur ei sobi giidiks. Me oleme korraldanud koolitusi uutele giididele igal aastal, kuid mitte kõigist ei ole võimalik giide koolitada. Olulised on esineja suhtlemis- ja isikuomadused. Narva Muuseum: 300 000 eur (uue personali värbamine, koolitamine, saamata tulu summa) . Energiasäästu (juba tehtud, plaanis) kommentaarid. Mida olete juba teinud või plaanitakse energiasäästuks Mida olete seni teinud energia säästmiseks? Mida plaanite teha energia säästmiseks? *Meil on maaküte, kaugküte, päikeseenergia. Paar aastat tagasi sai soetatud uus ja energi a tõhus ventilatsiooniagregaat. Iduettevõte Heatsync optimeerib meie energiakadusid. Nende kommentaar oli, et nad lootsid kuni 15% optimeerida, kuid meil on kõik nii timmitud, et vaevalt 5% saab. *Spaa-aegade reguleerimine, 1 saunaosa sulgemine nädalasiseseks ajaks. Nõudluse vähenedes ühe tiiva sulgemine, varude miinimumini viimine ja külmikute välja lülitamine . *Päikesepargi rajamine hoone katusele, Enerbrain energiasäästu tarkvara kasutuselevõtt, LED valgustusele üleminek, valgusreklaamide töötamise aja lühendamine, uue jahutusagregaadi soetamine ja paigaldus . *Valgusreklaamide tööaja lühendamine, lahtiolekuaegade lühendamine, ventilatsiooniagregaatide tööaja lühendamine LED va l gustitele 100% üleminek . *Territooriumi valgustid päikesepaneelidega. Uutes majades ökonoomsemad kütteseadmed. *Päikesepargi rajamine, mis kataks vähemalt suveajal vaj a liku elektri *Kõik valgustid on LED - ideks ümber vahetatud. Kõik pesumasinad, kuivatid ja köögiseadmed on A pluss elektrikuluga. Kõikidesse tubadesse oleme riputanud üles selgitused elektrikulu vähendamise palvega. Töötajad kontrollivad pidevalt tulesid ja elektrikütte seadmeid. Osa pesupesemisest ja kuivatitest oleme rakendanud tööle öösel. *Pl a neerime paigaldada päikesepaneelid. Juhul kui riik elektritoetust ei maksa, sulgeme talveks osad hooned . *Hooaja välistel aegadel kõik võimalud seadmed välja lülitanud . * S äästlikumad lahendused . *Võimsatest seadmetest keeldumine. Lülitame reklaamid öösel välja . *Tarbimist vähendada. Kahjuks lisaks töötajate koondamine. *Oleme paigaldanud LED lampe, alandanud temp hoones +5 kraadini, ning talve perioodil ei paku majutuse teenust. *Sooviksime paigaldada päikesepaneele ja maa-aluse osas valgustuse liikumisandurite peale ning valgustuse maa all viia samuti LED - idele. *100% LED-valgustus, personali tööaja muutmine. *Soovime fikseerida energiahinda . kaalunud alternatiivseid kütteallikaid (tasuvusprognoosid investeeringu tegemisel), vähendanud tarbimist (paigaldanud automaatselt reguleeritavad seadmed küttekehadele), vaadanud üle hoone soojapidavuse (soojakao kohtade leidmine) . *Hotellimaja koridorides liikumisanduritega lambid. Välisvalgustus kellaajaliselt reguleeritud. *Talveperioodil küte miinimumile, kui ruumid tühjad. *vähendanud energia tarbimist . *hetkel teeme energia auditi, kus saab veel kokku hoida . *kasutusele võtnud põlevkiviõli, päikesepaneelid, soojusvahetid . *vähendame vee-ja saunakeskuste lahtiolekuaegu *Põlevkiviõli kasutuselevõtt . Muud kommentaarid NB! Kui erinevatel valdkondadel on oma katusorganisatsioonid, kes kõnelevad nende eest, siis oma "katust" pole MES-i ja KREDEXI-i käest covidilaenu või garantiid saanutel. Neid makseid ei jaksa mitte keegi saabunud energiakriisis maksta. Siin peaks lükkama 3 aastat edasi laenu- ja garantiigraafikud. Igasugused arendustoetused peaksid olema suunatud mitte olukorra leevendamisele, vaid jätkusuutlikkusele ehk hoonete, tegevuste väiksemale energiakulule. Lisaks odavamale hinnale ei ole oluline mitte vähem tarbida vaid teha seda tõhusalt. Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus Lp. Kristjan Järvan, ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister, Majanduse ja Kommunikatsiooniministeeriumi Lp. Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister, Majanduse ja Kommunikatsiooniministeeriumi Lp. Riina Solman, riigihalduse minister, Rahandusministeerium 07.09.22 Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine energiakriisiga seoses: palume kohest sekkumist energiahinna allatoomiseks. Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid). Oleme alates kevadest 2020 aastast andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris ning edastanud ettevõtete ettepanekuid. Meie eesmärk on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud. Viisime 01.09.-06.09.2022 läbi energiakriisi küsitluse klastri valimis: spaad, majutus, toitlustus, atraktsioonid. Töötajaskond kokku 598 inimest. Põhieesmärk selgitada välja, mida peavad ettevõtted tegema olukorras, kus energia hind tõuseb 2022 aasta talvel 2021 aasta talvega võrreldes kaks korda. Me ei pikendanud seda prognoosi 2-3 aastale. Tegevusplaan sel juhul muutub ning ettevõtted peavad panema uksed kinni. Kujunenud olukord: ● Energia osakaal oli tõusnud juba 2022 talveks (jaan-märts) 2019 aastaga võrreldes 2-3 korda, ca 20%-ni käibest. ● Kui hind tõuseb 2022 talvel 2 korda on energia osakaal vähemalt 25%, aga spaadel ca 40% ning suurtel atraktsioonidel üle 50% käibest. Teenuste hinnatõusuga seda kompenseerida ei saa, sel juhul oleks hinnatõus vähemalt 100%, selle hinnaga ei saa müüa sest ei osteta. ● Kõik ettevõtted on sunnitud mõne osakonna sulgema, koondamise prognoos on 167 inimest (kokku valimi ettevõtetes 598 in). Viis ettevõtet plaanib ajutist sulgemist, üks plaanib alalist sulgemist. “Kuna sellist elektrihinda prognoositakse kuni 3 aastaks, siis sulgemisjärgne käivitus on nii kallis, et kolmeks suvekuuks pole mõtet end avada. Seega, kui peab vastu võtma sulgemisotsuse, siis kuni 3 aastaks. Väga kahtlane, kas keegi enam seda käivitabki.” ● Spaadel ja suurtel atraktsioonidel tekivad taastamiskulud. Ajutisel sulgemisel 3-ks aastaks on väiksema spaa taastamiskulu ca 1 miljon eurot. ● Energiasäästu on juba panustatud, edumeelsematel ettevõtetel pole seal enam suurt optimeerimisvõimalust. Omafinantseeringut toetusmeetmeteks enamus sellises majanduskeskkonnas leidma pole suutelised. Kui programmid tulevad kevadel siis pole enam taotlejaid. ● Fikseeritud lepingutest leevendust ei saa, sest hind on juba kordades kallim kui 2021.a.(nt. väikesel hostelil 6,5 korda). Sellise kõrge hinnaga pakutakse lepinguid pikkusega ca 7ks aastaks. Kaob võimalus öö ja päeva hinna alusel ise kokkuhoidu juhtida. Turu kõrfaasis hinna fikseerimine ei ole ratsionaalne otsus. Need kes fikseerisid hinna aasta tagasi ja kes seda teevad nüüd ei ole kuidagi võrdses seisus. ● Suurim lähiaja risk- maksejõuetuse teke. Kõige kriitilisem periood mil abi on vaja on oktoober-aprill, sest see on madalhooaeg, mil täituvus on olnud ca 20- 30%. Eelöeldust tulenevalt palume kaaluda järgmisi ettepanekuid: ● Vajalik on kohene sekkumine energiahinna allatoomiseks. S.h.CO2 hinnalae kehtestamine, reguleerimisturu loomine millega saaks energiatarbimist juhtida, kehtestada energia hindade hinnalagi. ● Tuge vajavad kõik, aga kuna spaad on süsteemi loovad ettevõtted, kes annavad kliente kõigile teistele, siis on nende säilitamine esmatähtis turismisektori ellujäämiseks. ● Luua operatiivsed energiasäästu toetused teenusettevõtetele, asutustele. Ida-Viru topelt kriis ja piirkonnaspetsiifilised mõjud: ● Ida-Virumaad on tabanud topelt kriis-meie peamine välisturg Venemaa (26% 2019.a.) on täielikult ära langenud. Asendus Soomega (Eesti turismi peamine välisturg) võtab vähemalt 5-10 aastat. Juba nõrgenenud sektor. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Reg nr 90003367 Tel +372 339 5620 e-post : [email protected] www.ivek.ee  ● Ida-Virumaa positsiooni rahvusvahelises transpordivõrustikus on inimeste ja kaupade liikumise kontekstis Vene piiri sulgudes oluliselt halvenenud. Enam ei toimu ka transiit turismi. Oleme muutunud nn. lõppjaamaks. ● Ida-Viru on Eesti kõige madalama ettevõtlusaktiivsusega suurtööstusregioon ja meil on kõige keerulisem taastada väikeettevõtlust. ● Siseturism on reaalne integratsiooni tööriist ja turismiettevõtted on toonud alates 2018 a. piirkonda ca 150 000 eestlast. Siseturismi lõppedes pidurduvad lõimumisprotsessid. ● Ida-Viru ebaatraktiivne elukeskkond on üks peamisi regiooni arengu kitsaskohti- siia ei soovita mujalt tööle, elama asuda. Turismisektor on märkimisväärselt parandanud Ida-Viru elukeskkonda (atraktiivne keskkond, toitlustuse, puhkuse ja vaba aja teenused ka kohalikele elanikele). Kahaneb regiooni atraktiivsus. ● Ida-Virumaal on piirangud taastuvenergia rajatiste rajamisele, sest kehtivad Kaitseministeeriumi piirangud (nt.päikesepaneelid). Täpsem informatsioon ettevõtete andmetega on lisatud dokumendis: Lisa turismiklastri ühispöördumisele 07.09.22 Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad on juba üle 10 aasta koondunud turismiklastrisse mida koordineerib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik arenduskeskus). Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Sööt Juhatuse liige Turismiklastri info Kadri Jalonen, Ida-Viru turismikoordinaator, IVEK [email protected] Tel.5174236 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Reg nr 90003367 Tel +372 339 5620 e-post : [email protected] www.ivek.ee  From: Pille Sööt <[email protected]> Sent: Wednesday, September 7, 2022 12:01 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; Riina Sikkut <[email protected]>; Riina Solman <[email protected]> Cc: Riigikantselei <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Subject: Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine energiakriisiga seoses Lp. Kaja Kallas, peaminister, Vabariigi Valitsus Lp. Kristjan Järvan, ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister, Majanduse ja Kommunikatsiooniministeeriumi Lp. Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister, Majanduse ja Kommunikatsiooniministeeriumi Lp. Riina Solman, riigihalduse minister, Rahandusministeerium Ida-Viru turismiklastri ühispöördumine energiakriisiga seoses: palume kohest sekkumist energiahinna allatoomiseks. Ida-Viru turismiklaster koondab Ida-Viru aktiivseid turismiteenuste pakkujaid (majutus, toitlustus, atraktsioonid). Oleme alates kevadest 2020 aastast andnud riigile operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast kriisi sattunud sektoris ning edastanud ettevõtete ettepanekuid. Meie eesmärk on aidata ka omalt poolt lahenduste leidmisele kaasa. Toome teieni ettevõtete ettepanekud. Viisime 01.09.-06.09.2022 läbi energiakriisi küsitluse klastri valimis: spaad, majutus, toitlustus, atraktsioonid. Töötajaskond valimis kokku 598 inimest. Põhieesmärk selgitada välja, mida peavad ettevõtted tegema olukorras, kus energia hind tõuseb 2022 aasta talvel 2021 aasta talvega võrreldes kaks korda. Kujunenud olukord: ● Energia osakaal oli tõusnud juba 2022 talveks (jaan-märts) 2019 aastaga võrreldes 2-3 korda, ca 20%-ni käibest. ● Kui hind tõuseb 2022 talvel 2 korda on energia osakaal vähemalt 25%, aga spaadel ca 40% ning suurtel atraktsioonidel üle 50% käibest. Teenuste hinnatõusuga seda kompenseerida ei saa, sel juhul oleks hinnatõus vähemalt 100%, selle hinnaga ei saa müüa sest ei osteta. ● Kõik ettevõtted on sunnitud mõne osakonna sulgema, koondamise prognoos on 167 inimest (kokku valimi ettevõtetes 598 in). Viis ettevõtet plaanib ajutist sulgemist, üks plaanib alalist sulgemist. “Kuna sellist elektrihinda prognoositakse kuni 3 aastaks, siis sulgemisjärgne käivitus on nii kallis, et kolmeks suvekuuks pole mõtet end avada. Seega, kui peab vastu võtma sulgemisotsuse, siis kuni 3 aastaks. Väga kahtlane, kas keegi enam seda käivitabki.” ● Spaadel ja suurtel atraktsioonidel tekivad taastamiskulud. Ajutisel sulgemisel 3-ks aastaks on väiksema spaa taastamiskulu ca 1 miljon eurot. ● Energiasäästu on juba panustatud, edumeelsematel ettevõtetel pole seal enam suurt optimeerimisvõimalust. Omafinantseeringut toetusmeetmeteks enamus sellises majanduskeskkonnas leidma pole suutelised. Kui programmid tulevad kevadel siis pole enam taotlejaid. ● Fikseeritud lepingutest leevendust ei saa, sest hind on juba kordades kallim kui 2021.a.(nt. väikesel hostelil 6,5 korda). Sellise kõrge hinnaga pakutakse lepinguid pikkusega ca 7ks aastaks. Kaob võimalus öö ja päeva hinna alusel ise kokkuhoidu juhtida. Turu kõrfaasis hinna fikseerimine ei ole ratsionaalne otsus. Need kes fikseerisid hinna aasta tagasi ja kes seda teevad nüüd ei ole kuidagi võrdses seisus. ● Suurim lähiaja risk- maksejõuetuse teke. Kõige kriitilisem periood mil abi on vaja on oktoober-aprill, sest see on madalhooaeg, mil täituvus on olnud ca 20-30%. Eelöeldust tulenevalt palume kaaluda järgmisi ettepanekuid: ● Vajalik on kohene sekkumine energiahinna allatoomiseks. S.h.CO2 hinnalae kehtestamine, reguleerimisturu loomine millega saaks energiatarbimist juhtida, kehtestada energia hindade hinnalagi. ● Tuge vajavad kõik, aga kuna spaad on süsteemi loovad ettevõtted, kes annavad kliente kõigile teistele, siis on nende säilitamine esmatähtis turismisektori ellujäämiseks. ● Luua operatiivsed energiasäästu toetused teenusettevõtetele, asutustele. Lisaks on Ida-Virumaal topelt kriis ja piirkonnaspetsiifilised mõjud: ● Ida-Virumaad on tabanud topelt kriis-meie peamine välisturg Venemaa (26% 2019.a.) on täielikult ära langenud. Asendus Soomega (Eesti turismi peamine välisturg) võtab vähemalt 5-10 aastat. Juba nõrgenenud sektor. ● Ida-Virumaa positsiooni rahvusvahelises transpordivõrustikus on inimeste ja kaupade liikumise kontekstis Vene piiri sulgudes oluliselt halvenenud. Enam ei toimu ka transiit turismi. Oleme muutunud nn. lõppjaamaks. ● Ida-Viru on Eesti kõige madalama ettevõtlusaktiivsusega suurtööstusregioon ja meil on kõige keerulisem taastada väikeettevõtlust. ● Siseturism on reaalne integratsiooni tööriist ja turismiettevõtted on toonud alates 2018 a. piirkonda ca 150 000 eestlast. Siseturismi lõppedes pidurduvad lõimumisprotsessid. ● Ida-Viru ebaatraktiivne elukeskkond on üks peamisi regiooni arengu kitsaskohti- siia ei soovita mujalt tööle, elama asuda. Turismisektor on märkimisväärselt parandanud Ida-Viru elukeskkonda (atraktiivne keskkond, toitlustuse, puhkuse ja vaba aja teenused ka kohalikele elanikele). Kahaneb regiooni atraktiivsus. ● Ida-Virumaal on piirangud taastuvenergia rajatiste rajamisele, sest kehtivad Kaitseministeeriumi piirangud (nt.päikesepaneelid). Lisatud on pöördumine. Palume tagasisidet, kuivõrd meie ettepanekutega on võimalik arvestada. Lugupidamisega, Pille Sööt juhatuse liige +372 514 5801 [email protected] www.ivek.ee SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Keskväljak 4, 41531 Jõhvi