Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>, "Rein Vaks" <
[email protected]>
Teema: Arvamuse toetusmeetmete määruse eelnõu kohta
Kuupäev: 2022-09-06 12:00
Tere
Edastan ASi Eesti Gaas arvamuse toetusmeetmete määruse eelnõu kohta (EG
06.09.2022 kiri nr 3-1/154-22).
Lugupidamisega
Kristi Lõoke
kontserni jurist
[email protected]
Lgp Rein Vaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] [email protected] 06.09.2022 nr 3-1/1 5 4 -22 Arvamuse toetusmeetmete määruse eelnõu kohta Esitasite turuosalistele arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu . AS Eesti Gaas kommentaarid ja ettepanekud nimetatud eelnõu osas on järgmised: Eelnõu § 2 punktides 2 ja 4 on defineeritud elektri ja gaasi kodutarbija mõisted , andes nendele mõistetele seaduses sätestatust veidi tei s e tähendus e . Esmalt märgime, et kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud terminile teise tähenduse andmine ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga . Te gemist on ka termini te ga, mille tõlgendami sel ja rakendami sel on juba täna tõusetunud küsimusi , mi llele ei ole üheselt mõistetavaid lahendusi leitud , ning see tõttu tuleb täiendava ebaselguse tekitamist igal juhul vältida . Lisaks eelnevalt ei ole nende mõistete ümberdefineerimine ka sisuliselt vajalik , kuna elektrituruseadus e s ( EltS ) ja maagaasiseadus e s (MGS) ei ole kodutarbija mõiste defineeritud läbi selle, kellelt tarbija energiat ostab , vaid üksnes läbi selle, mill isel otstarbel tarbija ise energiat kasutab. Kuna antud määruses on vahendaja mõiste defineeritud ja tema õigused ja kohustused selgelt reguleeritud, siis ei ole meie hinnangul antud määruse rakendamise jaoks ka sisuliselt vajalik kodutarbija mõisteid EltS -ist ja MGS-ist erinevalt defineerida . Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku eelnõu § 2 punktid 2 ja 4 eelnõust välja jätta . Eelnõu § 2 punkti s 6 on vahendaja defineeritud kui korteriühistu, mittetulundusühing või muu ühistu, kes vahendab oma liikmetest kodutarbijatele e nergiat. Juhime tähelepanu, et sellise definitsiooniga ei ole hõlmatud kodutarbijad, kes ostavad energiat äriühingu vahendusel (nt haldusfirmade vahendusel). Eelmisel talveperioodil olid ka sellised kodutarbijad energia hinna kompenseerimise meetmetega hõlmatud sarnaselt kommenteeritava eelnõu vahendaja regulatsioonile – haldurfirmad taotlesid kompensatsiooni otse SA l t Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) . Kui e elnõu eesmär gi ks on jätkata energia hinna kompenseerimise meetmeid, mis olid kehtestatud eelmisel talveperioodil , siis tuleks vahendaja mõistet vastavalt täiendada ja lisada loetellu äriühing . Eelnõu § 4 lõigete s 1 ja 2 ei ole kompensatsiooni arvestamise aluseks olevad olulised kriteeriumid üheselt määratletud. Ka eelmisel talveperioodil tõusetus meetmete rakendamisel mitmeid küsimus i: a) kas arvestus tuleb teha kliendi või mõõtepunkti põhiselt , b) kuidas arvestada mahupõhist piirangut korteriühistute puhul , ning c) milline hind täpselt aluseks võtta olukorras, kus energia hind ei ole ühe kalendrikuu kohta üks kindel hind vaid võib päevade või tundide lõikes erineda. Praktikas lahendati eelmisel talveperioodil need küsimused selliselt, et kompensatsioonid arves tat i välja mõõtepunkti põhiselt , korteriühistutel mahupiirangut ei arvestatud ning aluseks võeti vastava mõõtepunkti tarbimismahuga kaalutud keskmine hind. Selguse huvides oleks vajalik antud põhimõtted ka eelnõus selgelt välja tuua , mistõttu teeme ettepaneku eelnõu § i 4 täiendada järgmiselt: lisada l õigetes 1 ja 2 sõna „kodutarbija“ järgi sõna „ mõõtepunktis “; lisada lõikele 2 lause: „ Mahupiirangut ei rakendada mõõtepunktide osas, mille s kodutarbijad tarbivad gaasi ühiselt vahendaja kaudu “; l isada lg 3 järgmises s õnastuses: „( 3) Kui elektri või gaasi müüja müüs ühes kalendrikuus energiat kodutarbijale mitme hinnaga, võetakse lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel aluseks vastava mõõtepunkti tarbimismahuga kaalutud keskmine energia hind MWh kohta . “. Eelnõu §- is 6 sätestatakse kompenseeritav periood, milleks on 01.10.2022 kuni 31.03.2023 . Juhime tähelepanu, et k õikides asjakohastes eriseadustes ( EltS , MGS, kaugkütteseadus ) on kütteperiood määratletud kui periood oktoobri alguses kuni aprilli lõpu ni. Kuna antud meetmete eesmärk on energiahinna kompenseerimine talveperioodil just seetõttu, et energiakulud on kõige suurem ad just kütteperioodil, siis jääb mõneti arusaamatuks, miks meetme te rakendamise periood ei kattu kütteperioodiga. Eelnõu § - is 11 kehtestatakse kompensatsiooni tagasinõudmise alused . Kui eelmisel talveperioodil kehtinud meetmete kohaselt o li müüjalt kompensatsiooni tagasinõudmise alusteks erinevad müüja poolsed rikkumised, siis eelnõu § 11 punktiga 2 lisatakse täiendav alus, mis aga ei sõltu müüja tegevusest. Näiteks võib antud sätte kohaselt müüja kompensatsi ooni tagasinõude saada ka juhul, kui hil jem leitakse , et kompensatsiooni saanud tarbija ei kvalifitseeru siiski kodutarbijaks ( nt tuvastatakse, et kortermaja s või ka eramajas tegeleti ettevõtlusega). Arvestades, et tegelik kompensatsiooni saaja on antud juhul siiski energia t tarbinud isik ning müüjal ei ole objektiivselt võimalik vaidluse korral oma seisukohti tõendada , siis ei ole sellises olukorras kompensatsiooni tagasinõudmine müüjalt kuidagi põhjendatud. Tulenevalt eelnevast palume taastada kompensatsiooni tagasinõudmise osas varasemalt (st https://www.riigiteataja.ee/akt/105042022014 tood u d määruses) kehtinud regulatsioon . Vajadusel või te lisada täiendava aluse kompensatsiooni tagasinõudmise ks tegelikult kompensatsiooni saajalt, so energiat tarbinud isikult. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kotov Juhatuse liige