Käskkirja kooskõlastamine

KÄSKKIRI /kuupäev digiallkir jas/ nr XX Toetuse andmise tingimused taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2 021 . a määruse nr 108 „Taaste- ja va stupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 alusel kehtestan toetuse andmise tingimused ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks välisturgudel . Reguleerimisala Käskkirjaga kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava ) „Ettevõtete digipöörde“ komponendi „ Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ ala reformide „Riigi- ja regioonistrateegiad“, „Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel“ ja „Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad“ (edaspidi alareform ) toetuse an dmise ja kasutamise tingimus ed . Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on edendada Eesti ettevõt ete ekspordivõimekust ja konkurentsivõime t ning läbi äridiplomaatia tõsta Eesti ettevõtluskeskkonna mainet ja kuvandit välisturgudel punktides 3.2– 3.4 kirjeldatud alareformide tegevuste kaudu , mida Välisministeerium viib ellu koostöös partneritega. Taaste- ja vastupidavuskava „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel ei tuvastatud punktis 1.1 nimetatud alareformide olulist kahju. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju . Toetatavad tegevused ja kulud Toetatavad tegevused viiakse ellu kolme teineteisega seotud alareformi kaudu : riigi- ja regioonistrateegiad ning neid toetavad tootepaketid ; majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel ; globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad . Alareformi „Riigi- ja regioonistrateegiad“ elluviimise peamised toetatava d tegevus ed on E esti ettevõt e te jaoks olulisemate ja kõrge kasvupotentsiaaliga v älisturgude kohta erinevaid sektoreid kirjeldavate turuanalüüside tellimine ja analüüsidele baseeruvate tegevusplaanide loomine , mille raames koostatakse tootepaketid (tooteid- ja teenuseid kirjeldavad materjalid vastavalt sihtturgude eripäradele ja vajadustele) ning viiakse läbi turundus - ja teavitustegevused sihtriikide ( ja vajadusel – regioonide ) turgudel ; targa nõuande teenuse loomine , mille tulemusel valmib IT lahendusepõhine ( back -end ) taustasüsteem, kus omavahel suhtlevad kõik riigi- ja erasektori äridiplomaatilised kasutajaliidesed ja kuhu koonduvad kokku ka turuanalüüsid, -vajadused ja ettevõtete pakkumised . Alareformi „Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel“ elluviimise peamised toetatava d tegevus ed on i nnovaatiliste ettevõtluskeskuste paiknemise kontseptsiooni väljatöötamine ning tegevusmetoodika koostamine ja selle rakendamine vähemalt 7 sihtriigis; Eesti ettevõtluskeskkonda ja äridiplomaatia mainet ja kuvandit arendavate tegevuste läbi viimine sihtriikides , sealhulgas Eesti kuvandi sõnumiloome ja turundus, sündmuste korraldamine ja/või seotud teenuste hankimine . Alareformi „ Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad“ elluviimise peamised toetatavad tegevused on Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõt ete konkurentsivõime edendamisele suunatud äridiplomaatiliste ekspordi löögirühmade (edaspidi missioonid ) sihtkohtade valiku kriteeriumide ning missioonide koosseisu ja läbiviimise põhimõtete väljatöötamine ; valitud eksporditurgudel m issioonide elluviimine ; valitud siht kohtades toimuvatel ärikomponendiga rahvusvahelis tel suurüritustel Eesti virtuaallava de korraldamine ja üritustel osalemine Eesti ettevõtluskeskkonna ning erinevate majandussektorite ettevõtjate digi- ja uute tehnoloogi ate toodete/teenuste tutvustamiseks . Suurüritus võib toimuda füüsiliselt, hübriidvormis või virtuaalselt. Abikõlblikud on kõik kulud, mis seonduvad alareformide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalike , põhjendatud ja mõistlike tegevus t e ga . Abikõlblikud ei ole ettevõtja müügivõrgustiku loomisele/toimimisele suunatud ja eksporditegevusega seonduvad jooksvad kulud ja investeeringud . Mittetoetatavad tegevused, kooskõla s „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, on järgmis ed : fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevused, mille prognoositav KHG heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus; tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 3. 7 . Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi määrus ) § 2 lõikest 2 tulenevalt võib t oetatavateks reformideks saada toetust täiendavalt muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest , tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu. 3.8. M ääruse § 2 lõike 5 kohaselt ei hüvitata taastekava raames antavast toetusest käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu . Saavutatavad t ulemused 4.1. Toetatavate tegevuste elluviimi se eesmärk on saavutada taaste- ja vastupidavuskava alapeatükis „verstapostid, sihid ja ajakava“ reformi „Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel“ juures välja toodud tulemused järgmiselt: Alareform Verstapost/ seire-/ sihtnäitaja Verstapost/ sihtnäitaja nimetus Tulemus (verstapost) Tulemus (sihtnäitaja) Ajakava (valmimine) Ühik Algtase Sihttase Kvartal Aasta Riigi- ja regioonistrateegiad Verstapost Strateegiate, tootepakettide ja targa teenuse lähteülesande koostamine Lähteülesanne on koostatud NA* Q2 2022 Riigi- ja regioonistrateegiad Seirenäitaja Valikuliste strateegiate ja tootepakettide komponentide riigi hangete ettevalmistus, korraldus Riigih angete alusd okumendid on ette valmistatud NA Q3 2023 Riigi- ja regioonistrateegiad Verstapost Valikuliste strateegiate ja tootepakettide komponentide riigi hangete ettevalmistus, korraldus Riigih anked on tehtud ja lepingud sõlmitud NA Q2 2024 Riigi- ja regioonistrateegiad Sihtnäitaja Strateegiate arv NA Arv 0 13 Q2 2026 Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Verstapost Keskuste sisu ja asukohtade lähteanalüüsi koostamine Lähteanalüüs on koostatud NA Q2 2022 Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Seirenäitaja Keskuste arv NA Arv 4 Q3 2025 Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Sihtnäitaja Keskuste arv NA Arv 0 7 Q2 2026 Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Verstapost Analüüs globaalsete missioonide sihtkohtade valiku kohta ning löögirühmade moodustamine Analüüs on koostatud ning löögirühmad moodustatud (võivad ajas muutuda) NA Q2 2022 Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Seirenäitaja Löögirühmade lepingud NA Arv 7 Q2 2024 Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Sihtnäitaja E-teenuste löögirühmade missioonide arv ja globaalsete digiürituste virtuaallavade arv NA Arv 0 29 ( 14 missiooni, 15 virtuaallava ) Q2 2026 * NA – ei kohaldu 4.2 kõik käskkirjas kirjeldatud alareformid panustavad ühisesse näitajasse „Toetatavad ettevõtjad (millest: väikesed ( sealhulgas mikro- ) , keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“. Toet use abikõlblikkuse periood 5.1. Toet use abikõlblikkuse periood on 1. veebruar 2020 kuni 3 0. juuni 2026. Tegevuste eelarve ja toetuse maksmise tingimused Tegevuste kogueelarve on 33 , 17 miljonit eurot, mis rahastatakse 100% ulatuses taaste- ja vastupidavuskavas Välisministeeriumile eraldatud eelarvevahenditest . 6.2. Eelarve jaguneb alareformide lõikes järgmiselt: riigi- ja regioonistrateegiad ning neid toetavad tootepaketid: 14 miljonit eurot; majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel : 11 miljonit eurot; globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad : 8,17 miljonit eurot. 6.3 . Toetus makstakse: 6.3.1. toetuse saajale käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste saavutamise eesmärgil; 6.3.2. partneritele käesolevas käskkirjas toodud tingimuste ning tegevuskavas kokku lepitud ja partneriga sõlmitud lepingus fikseeritud tulemuste saavutamisel. 6.4. Partneritest juriidiliste isikutega sõlmitavates lepingutes võib põhje ndatud juhul ette näha toetuse ettemakse. Tegevuste elluviija ja partnerid 7.1. Toetuse saaja on Välisministeerium ja tegevuste elluviimise eest vastutab majandus diplomaatia osakond . 7.2. Toetuse saaja kaasab tegevuste elluviimisel partnerina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse, keda volitatakse rahastatavate tegevuste elluviimiseks määruse § 7 lõike 2 alusel. 7.3. Punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks koostab Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakond iga alareformi elluviimiseks tegevuskava kogu rakendusperioodi kohta (2021-2026), mille kinnitab Välisministeeriumi kantsler. Tegevuskava peab sisaldama tegevus i, nende ajakava, eelarvet, partnereid ja saavutatavaid tulemusi. 7. 4 Tegevus (t) e elluviija esitab alareformi raames tema läbiviidavate tegevuste kohta aastase tegevusplaani kinnitamiseks Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor ile. Tegevuskava ja selle muudatused esitatakse peale kinnitamist koordineerivale asutusele ( Riigi Tugitee nuste Keskus ) teadmiseks. Toetuse saaja ja partneri kohustused 8.1 . Toetuse saaja ja partner kohustuvad: 8.1.1. Kasutama toetust tegevuskavas kokkulepitud tingimustel . 8.1.2. Tagama, et ükski kulutus ei ole kaetud mitmest rahastamisallikast . 8.1.3. L ähtu ma kulutuste rahastamisel konkurentsiseaduse 6. peatükist , k ui tegevus on käsitl etav riigiabi või vähese tähtsusega abi na . 8.1.4. R iigihanke läbiviimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja ja partner seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab riigi hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. 8.1.5. Säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist juhul, kui toetuse suurus ületab 60 000 eurot , ning kolme aasta jooksul juhul, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem. 8.1.6. Järgima alates taastekava kinnitamise päevast käesoleva käskkirja punktis 6. 1 nimetatud vahendite arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt määruse §-st 12 ja märkima, et tegevuse rahastaja on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse, kasutades vastavates trükistes, pressiteadetes, raamatutes, trüki-, tele- ja raadioreklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet. 8.2. Toetuse saaja kohustub: 8.2 . 1. sõlmima iga Välisministeeriumi partneriga tegevuste läbiviimiseks ja kulude rahastamiseks lepingu vastavalt planeeritavate tööde sisu, mahu ja aja hinnangutele ning fikseerima lepingus tehtavate tööde oodatavad tulemused; 8.2 . 2 . t eostama partneri tegevuste üle seiret vasta valt tegevuskavas või partneriga sõlmitud lepingus kokkulepitule. 8.3. Partner kohustub: 8.3.1 . täitma lepingus sätestatud toetuse maksmise ja seotud aruandluse tingimusi ja korda; 8.3.2. kasutama rahalisi vahendeid läbipaistvalt, konkurentsi soodustavalt, s äästlikult, otstarbeka lt ja huvide konflikti välistavalt. 8.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja S ihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus kohustuvad lisaks punktis 8.3 sätestatule koostama toetuse taotlejatele toetuse andmise tingimused lähtudes riigiabi reguleerivatest õigusaktidest . Riigiabi 9.1 Iga p unktis 3.1 toodud a lareformide elluviimiseks kavandatud tegevuse osas viiakse läbi riigiabi analüüs, milles toetuse saaja või partner ist volitatud elluviija hindab iga tegevuskavas kavandatava tegevuse puhul kas tegevuse elluviimiseks antav toetus on käsit atav : 1) riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta), millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.6.2014, lk 1) ( edaspidi grupierandi määrus ) mõistes ; või 2 ) vähese tähtsusega abi na Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ( edaspidi VTA määrus ) mõiste s; või 3) ei ole käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina. Riigiabi analüüsi koostamisel lähtutakse käesoleva käskkirja L isas 1 . Riigiabi analüüs toodud põhimõtetest . 9.2 Juhul, kui p unktides 3.1 – 3.4 toodud tegevus te elluviimiseks antav toetus on punktis 9.1 nimetatud riigiabi analüüsi kohaselt käsitatav riigiabi na või vähese tähtsusega abina , teavitab partner abi saajat abi andmisest. Abi saaja teavitamisel peavad olema täidetud punktides 9.3 - 9.6 toodud tingimused. 9. 3 . Kui punkti de s 3.1 – 3.4 toodud tegevuste elluviimiseks antakse vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes , kohalduvad muuhulgas järgmised nõuded : 9. 3 .1 toetuse saaja või partnerist volitatud elluviija abi andjana kehtestab kavandatavale tegevusele VTA osakaalu ning kasusaaja omafinantseeringu määra ; 9. 3 .2 abi andja järgib määruse §-s 10, VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut ; 9. 3 .3 ü hele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ; 9. 3 .4 ü hele maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva käskkirja alusel antava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ; 9. 3 .5 v ähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt ; 9. 3 .6 v ähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ; 9. 3 .7 k omisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel ; 9. 4 . Kui punktides 3.1–3.4 toodud tegevuste elluviimiseks antakse riigiabi grupierandi määruse mõistes, kohalduvad muuhulgas järgmised nõuded: 9. 4 .1 abi andja järgib määruse §-s 10, grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 3 4 2 sätestatut; 9. 4 . 2 komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel ei anta grupierandiga hõlmatud abi raskustes olevale ettevõtjale viidatud määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses , välja arvatud juhul kui viidatud komisjoni määruses on sätestatud teisiti ; 9. 4 .3 grupierandiga hõlmatud abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks ; 9. 4 .4 grupierandi alusel abi andes järgib abi andja, et abi vasta ks kõigile määruse (EL) nr 651/2014 I peatükis sätestatud tingimustele ja määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele. 9.5. P artnerist volitatud elluviija pea b riigiabi andmisel teavitama taotlejat sellest, et taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist partnerist volitatud elluviijale. 9. 6 . Partnerist v olitatud elluviijal on kohustus säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat projekti lõppmaksest arvates. Aruandlus 10.1 Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded määruse § 14 kohaselt . 10.2 Partnerile rakenduv aruandluse kord (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad) määratletakse lepingus . 10.3 Riigiabi andmisel esitavad abi andjad KonkS § 49 2 lg 3 kohaselt rii giabi ja vähese tähtsusega ab i registrile andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta . 10.4 Grupierandi määruse alusel riig i abi andmisel esitab abi andja hiljemalt 10 tööpäeva enne abi kava rakendamist Rahandusministeeriumile riigiabi andmise kokkuvõtlik u teabeleh e vastavalt KonkS § 34 2 lg 3 . Käskkirja kooskõlastamine K äskkiri esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Ra handusministeeriumi le , Riigi Tugiteenuste Keskuse le ning teadmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Sihtasutusele Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Ke s kus. Vaiete lahendamine 1 2 .1 Vaided lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 1 2 .2 Kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv asutus. ……………. M inister Liis Kasemets , tel 637 72 11 , liis.kasemets @mfa.ee Lisa 1 Riigiabi analüüs Üldised kommentaarid Alareformide raames kavandatavate tegevuste detailne sisu ning tingimused selguvad nende lõplikul välja töötamisel ja teostamisel iga järgneva aasta kohta koostatavas tegevus plaanis . Riigiabi analüü s viiakse läbi tegevusepõhiselt ja riigiabi analüüsi viib läbi tegevuse elluviija (samuti juhul kui reformi elluviimiseks on vajalikud antud käskkirjas loetlemata tegevused) . Alljärgnevalt tuuakse välja ü ldised riigiabi kaalutlused seonduvalt riigiabi analüüsi põhimõtetega ning protsessiga . ELTL artikli 107 lg 1 ja Euroopa Komisjoni teatis e riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) ( edaspidi Riigiabi mõiste teatis ) kohaselt on meetme näol tegemist riigiabiga, kui on täidetud viis kumulatiivset kriteeriumi t : (i) abi antakse ettevõtjale (meedet rakendatakse majandustegevuseks ) ; (ii) sellega antakse ettevõtjale eelis (majanduslik kasu) ; (iii) meetmel on r iiklik päritolu ((a) meetme andmine on riigile omistatav ; ja ( b ) meede on antud riigi vahenditest ); (iv) meede on valikuline (meede soodustab vaid teatud ettevõtjaid ); (v) meede mõjutab konkurentsi ja kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust . Valdavalt täidavad enamik alareformide raames kavandatava i d tegevus i riigiabi tingimused (i)-(iii) ning tegevuse riigiabina käsitlemine sõltub valikulisuse olemasolust ja/ või liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamisest. Alljärgnevalt kirjeldatakse meetmete riigiabina käsitlemist/ mitte-käsitlemist primaarselt lähtuvalt valikulisuse kriteeriumist. Kui riigiabi analüüsist selgub, et tegemist on riigiabiga, antakse toetust VTA-na või grupierandi määruse alusel antava abina ja kooskõlas konkreetselt rakenduvate tingimustega . Grupierandi määruse artikkel 1 lg 2 punkti c ja VTA määruse artikkel 1 lg 2 punkti d kohaselt ei kohaldu asjaomased erandid ekspordiabile. Seega tuleb alareformide elluviimisel vältida ekspordiabi andmist. Alareformide kaudu kavandatavad tegevused ei kujuta endast ekspordiabi, ku i abi andja tagab, et : (i) abimeetmed ei ole selgelt seotud eksporditavate kogustega; (ii) neil puudu b vahetu seos müügi võrgu stiku loomise/ toimimisega; ja (iii) meetmetega ei kaeta eksportimisest tekkivaid jooksvaid kulusid ( EKo nr C-518/16 – “ZPT” AD v Bulgaaria , p 55 ) . Alareform 1 Alareform 1 „Riigi- ja regioonistrateegiad“ raames koostatakse s trateegiate osaks olevad analüüsid ja tegevus plaanid kasutades näitena välisturgudel potentsiaalselt eduka i d Eesti majandussektoreid, sh : toit, puit , IKT, loomemajandus, elektroonikatööstus, transport ja logistika, fintech , masinatööstus, keemiatööstus, kaitsetööstus, turism, haridus. Strateegiaid ei koostata sektoritele/ valdkondadele, kus kasusaavate ettevõtete arv on liiga madal. Välisministeerium (edaspidi VM ) loob avalikult ja tasuta kättesaadava konkretiseeritud targa nõuande, mis sisaldab erinevate sektorite lõikes analüüside tulemusi ja muud teavet , millistes riikides/regioonides on täna Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid kõige otstarbekam müüa. Eelneva kõrval ei ole välistatud vajadus pakkuda ettevõt e tele ka koolitusi. Samuti võidakse teha kättesaadavaks strateegiate ning t ootepakettide koostamisel valminud nn projekt-materjale (videod, vms). VM-le ei anta riigi abi . VM ei tegele alareform 1 läbi viies majandustegevusega, vaid avaliku võimu teostamisega , vastavalt on riigiabi andmine VM le välistatud (Riigiabi mõiste teatis, p 17). Samuti on riigiabi andmine välistatud kui tegeletakse avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega (Riigiabi mõiste teatis, p 18). VVS § 69 lg 1 kohaselt on välismajandusega seotud küsimuste lahendamine välisministeeriumi valitsemisalas ehk selliseid küsimusi lahendades teostab VM avalikku võimu. Targa nõuande loomine on käsitletav välismajanduse arendamisena või vähemalt sellega seotud tegevusena ehk avaliku võimu teostamisena. Samuti on avaliku võimu teostamiseks laiemalt, RRF taastekava elluviimine . Lisaks, VM-i poolt targa nõuande loomisel majanduslik iseloom puudub, kuna selle kasutamist võimaldatakse ühistes huvides tasuta (EKo ühendatud kohtuasjades nr T‑443/08 ja T‑455/08 – Freistaat Sachsen jt v komisjon , p 93 94) . VM ei saa strateegiate koostamisest vähimatki eelist, mis juba iseenesest välista b tegevuste/ kulutuste hüvitamise riigiabi na käsitlemise Ettevõtjatele ei anta riigiabi . Alareform 1 tegevuste näol ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 tähenduses. Targa nõuande aluseks olevad analüüsid tellitakse riigihangete tulemusel ehk turutingimustel , mis välistab riigiabi andmise analüüse teostavatele ettevõtjatele , kui analüüside tegemiseks ka kaasatakse väliseid eksperte ( Riigiabi mõiste teatis , p 89 ). Tar k nõuan n e annab ettevõtjatele teatud eelise, kuid meede ei ole valikuline, kuna tegevuste tulem on tasuta kõigile kättesaadav ehk nõuandest saavad kasu kõik ettevõtjad (sh ka teatud sektori - spetsiifilised juhised on kasulikud ettevõtja tele , kelle valdkonnale iseseisev juhend puudub). Veelgi enam, et nn tark nõuanne saab olema osaks laiemast eesti.ee ettevõtluse keskkonnast, mis annab edasi laiemat teavet ettevõtjate erinevate võimaluste/ kohalduvate nõuete jms kohta. Sektsiooni lisatakse jooksvalt uut teavet ning sellist keskkonna asja-/ ajakohastamist teatud üksiku teabekogumiga ei tohiks käsitleda eraldiseisva riikliku meetmena, vaid hinnata kogumis. On arusaadav, et teabekogumis võivad teatud analüüsid olla suurema praktilise väärtusega mõnele ettevõtjale, kuid eelnev ei ole veel aluseks asumaks seisukohale, et üksik analüüs toob kaasa valikulise eelise. Ettevõtluse sektsioonist kogumina saavad kasu kõik ettevõtjad ehk valikulisus puudub. Samas, isegi kui esmapilgul valikulisust jaatada ( kuivõrd kasu ettevõtjale, kelle sektorile juhend ei keskendu, võib olla oluliselt väiksem, kui ettevõtjatele, kelle valdkonnale on konkreetne juhend koostatud ), on see õigustatud meetme üldise ülesehitusega (Riigiabi mõiste teatis, p 138 ja EKo nr C 143/99 – Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke , p 42 ) . Täpsemalt on strateegiate koostamine sektorite lõikes põhjendatud, kuna asjaomane teave on teataval määral valdkonniti erinev. Selliselt oleks üldine kõikehõlmav juhend teatud osas ebapraktiline ning on juhendi asjakohasuse huvides, et selles sisalduv informatsioon keskendus teatud sektori le (selliselt on teatud erisuse loomine vajalik). S trateegiaid ei koostata vaid sek toritele/ valdkondadele, kus kasusaavate ettevõtete arv oleks liiga madal. Sellise erandi tegemine on samuti põhjendatud, kuna mõne üksiku ettevõtja pärast eraldiseisva strateegia koostamine ei oleks otstarbekas laiemat avalikku huvi (Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu) silmas pidades . Samuti ei kahjusta targa nõuande loomine liikmesriikide vahelist kaubandust – esiteks, strateegiaid saavad kasutada kõik, seega ei parane ühegi ettevõtja konkurentsipositsioon (Riigiabi mõiste teatis , p 190) ; teiseks , ei ole realistlik, et kaasnev hüpoteetiline eelis (kui selle olemasolu jaatada) omaks reaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele (Riigiab i mõiste teatis, p 195). Alareform 1 raames võivad aset leiad ka võimalike koolituste korraldamine ettevõt e tele ja/ või a lareformi 1 raames loodavate materjalide valikulise kasutamise võimaluste andmine (näiteks nn musta-videomaterjali või kogutud alginfo ettevõt e tele kasutada andmine). Sellised tegevused oleksid valikulise d ning käsitletavad riigiabina. Vastavalt rakendataks viidatud tegevusi VTA määruse alusel . Samuti saab koolitusi ellu viia Grupierandi määruse artikkel 31 lg 1 (koolitusabi) või potentsiaalselt ka artikli 18 lg 1 ( VKE -dele nõustamiseks antav abi ) alusel . Kuna viidatud tegevuste elluviimine ei ole selge, viiakse detailne riigiabi analüüs läbi tegevuskava alusel . Samuti märgitakse selles abi andja ja abi andmise alus. Alareform 2 Alareform 2 „Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel“ raames rajab VM oluliste eksporditurgudena käsitletavatesse riikidesse seal asuvate Eesti saatkondade hallatavad ettevõtluskeskused – esitlus- ja esindusfunktsiooniga ruum(id), kus saab korraldada eri nevaid äridiplomaatia võimestamise üritusi ja sündmusi. Samuti saavad kõik soovijad ruum e broneerimislahenduse kaudu tasuta kasutada. Täiendavalt viiakse alareform 2 alusel läbi üritusi, mis on üldiselt jaotatavaks ettevõt e tele korraldatavateks koolitusteks/ seminarideks ning üldisteks Eestit/ ettevõtluskeskkonda tutvustavateks infopäevadeks/ konverentsideks . Alareform 2 tegevused jagunevad nelja kategooriasse. H innang on esitatud iga kategooria osas eraldi: Ruumide kasutamine : VM-le ei anta riigiabi . VM ei ole ettevõtluskeskuste rajamise (ja ruumide kasutamise ) kontekstis käsitletav abisaajana, kuna riigiabi andmine on välistatud, kui riik teostab avalikku võimu (Riigiabi mõiste teatis, p 17). Äridiplomaatiliste eesmärkide saavutamiseks riiklike ettevõtluskeskuste rajamine ning laiemalt, RRF taastekava elluviimine, on käsitletavad avaliku võimu teostamisena. VVS § 69 lg 1 kohaselt on mh välismajandusega seotud küsimuste lahendamine ja Eesti tutvustamine välisministeeriumi valitsemisalas . VäSS § 9 lg 1 kohaselt on VM-i pädevuses ka välisriikidega suhtlemine ehk ettevõtluskeskusi luues teostab VM avalikku võimu või vähemalt on tegevused seotud avaliku võimu teostamisega (Riigiabi mõiste teatis, p 18) . Veelgi enam, VM-i poolt ruumide kasutusse andmisel majanduslik iseloom puudub, kuna nende kasutamist võimaldatakse ühistes huvides tasuta (EKo ühendatud kohtuasjades nr T‑443/08 ja T‑455/08 – Freistaat Sachsen jt v komisjon , p 93 - 94). Lisaks on komisjon leidnud, et kui infrastruktuuri saab piiranguteta tasuta külastada, ei kasutata seda majandustegevuseks ning vastavalt ei toetata selle rajamisel ühtegi ettevõtjat (komisjoni 20. novembri 2021 otsus nr SA.34891 (2012/N) - Poland - State support to Związek Gmin Fortecznych Twierdzy Przemyśl , p 29). Samuti sätestab Riigiabi mõiste teatis e p unkt 203, et riiklike taristute rajamine, mis ei ole ette nähtud kommertskasutuseks, jääb riigiabi reeglistiku kohaldamisalast välja . Vastavalt ei kujuta ettevõtluskeskuste kui riiklike taristute rajamine endast majandustegevust, kuna ruume antakse tasuta kasutada kõigile. Veelgi enam, VM teostab ettevõtluskeskuste rajamisel/ kasutusse võtmisel riigivara valitsejana avalikku võimu. Lisaks puudub VM-le eelise andmine. Selliselt ei ole VM-le vastava rahastuse tagamine käsitletav riigiabi andmisena. Ettevõtjatele ei anta riigiabi . Ruumide ettevõtjatele kasutada andmine ei ole valikuline ning seetõttu ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 mõistes. R uumide kasutamine tagatakse broneerimislahenduse kaudu ühetaoliselt kõigile registreerunutele tasuta vältides erinevate sõelumiskriteeriumide kehtestamist ning diskretsiooni teostamist. B roneerimissüsteem i kaudu antakse ruumid neid ajaliselt esimesena küsinud ettevõtja kasutusse . Selliselt piirab ettevõtja võimalust ruume kasutada vaid asjaolu, kui sel hetkel ei ole vabu ruume saada. Vastav näilik valikulisus on õigustatud broneerimissüsteemi üldise olemusega (Riigiabi mõiste teatis, p 138; ja EKo nr C 143/99 – Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer &amp; Peggauer Zementwerke , p 42) – ruumide kasutuse piiramine on seotud nende konkreetse kättesaadavusega. Samuti on komisjon oma varasemas 5. märtsi 2003 otsuses abikava kohta, mida Saksamaa Liitvabariik rakendab seoses toodete müügi ja ekspordiga Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt (2003/595/EÜ), p unktis 52 leidnud, et välisturul alustavatele/ vähetähtsatele ettevõtjatele ruumide, tehnika ja personali jms kasutusse andmise potentsiaalne mõju ei ole piisav, et jaatada liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamise ohtu. Selliselt puudub VM-i rakendataval meetmel ka mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele (isegi kui valikulisust jaatada) . Riigibränding : VM-le ei anta riigiabi . VM ei ole riigibrändingu kontekstis käsitletav abisaajana, kuna teostab tegevusi avalikku võimu na (Riigiabi mõiste teatis, p 17). VVS § 69 lg 1 kohaselt on mh välismajandusega seotud küsimuste lahendamine ja Eesti tutvustamine välisministeeriumi valitsemisalas ehk riigibrändingut tehes teostab VM avalikku võimu. Ettevõtjatele ei anta riigiabi . Meede ei anna ettevõtjatele eelist ega ole valikuline ning vastavalt ei ole tegemist riigiabiga ELTL artikli 107 mõistes, kuna riigibrändinguga seotud tegevused on suunatud Eestit ja ettevõtluskeskkonda laiema l t tutvustavale sõnumile. Konkreetsete ettevõttespetsiifiliste näidete rakendamine on põhisõnumit toetav ning mitte suunatud ettevõtte enda eeliste tutvustamisele. Selliselt ei anta ühelegi ettevõtjatele majanduslikku kasu ehk eelist. Hüpoteetiliselt kaasnev kasu konkreetsetele ettevõtjatele on meetme marginaalne kõrvalmõju. Konkreetsetest ettevõtjatest riigibrändingu eesmärgil näidete toomisega kaasnev näilik valikulisus on õigustatud, kuna on meetme toimimiseks ja mõjususeks vajalike mehhanismide tulemus. Hüpoteetilise eelise andmisel puudub valikulisus põhjusel, et erinevates turundusmaterjalides konkreetsete ettevõtjate kohta näidete toomine on põhjendatud/ vajalik, kuna Eesti kui ettevõtluskeskkonna reklaamimine ilma potentsiaalselt huvipakkuvate näid ete (nn edulood) toomiseta ei oleks tulemuslik. Turundussõnumite edastamine/ esitamine ilma konkreetsete näidete toomiseta ei oleks sihtgruppidele usutav ega veenev. Samuti on riigibrändinguga seotud tegevuste primaarne eesmärk tähelepanu püüdmine, mida saavutavad paremini väiteid toetavad konkreetsed näited kui üldised väited eraldiseisvalt. Lisaks on enesestmõistetav, et Eesti kui ettevõtluskeskkonna reklaamimisel ei ole võimalik eraldi välja tuua kõiki Eesti turul tegutsevaid ettevõtjaid. Vastavalt tuleb teha valikuid, mis lähtuvad turundustegevuse primaarsest eesmärgist – Eesti ja selle ettevõtluskeskkonna reklaamimine. Vastavalt on õigustatud, et riigibrändingul tuuakse konkreetseid näiteid potentsiaalselt huvipakkuvatest ja/ või edukatest Eesti ettevõtjatest. Seega on antud juhul erandi tegemine õigustatud riigibrändingu mõjususe eesmärgil. Lisaks puudub meetmel mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, kuna pelgalt hüpoteetiline ettevõtjale kaasnev eelis ei saa realistlikult mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust (Riigiabi mõiste teatis, p 195). Selguse huvides, kui riigibrändingu raames loodavad materjalid keskenduvad liigselt konkreetsetele ettevõt e tele (tutvustades näiteks tema erilisi konkurentsieeliseid), on meetme mõjuks konkreetse(-te) ettevõt te (-te) turundami ne . Selline meede on juba olemuselt valikuline. Kuigi on küsitav ka sellisel juhul meetme poolt liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamine, käsitletakse erinevate turundusmaterjalide loomist sellisel juhul VTA-na. Lõplik analüüs viiakse läbi meetmepõhiselt aladokumendis . Ürituste korraldamine : Ü ritused, mis on suunatud Eesti osas teadlikkuse tõstmisele sihtriigis, on käsitletavad samadel tingimustel riigibrändinguga (ja samas ulatuses ei ole valikulised ning riigiabi) . Koolitu ste, seminaride jms ürituste korraldamine on käsitletav avaliku võimu teostamisena ning vastavalt ei anta VM-le riigiabi . VVS § 69 lg 1 kohaselt on mh välismajandusega seotud küsimuste lahendamine välisministeeriumi valitsemisalas ehk välismajandust puudutavaid koolitusi korraldades teostab VM avalikku võimu. Ettevõtjatele antakse riigiabi . K oolitused, seminarid vms on ettevõtjale eelist andvad valikulised meetmed ning tegemist on riigiabiga . S elliste sündmuste korraldamine leiab aset VTA vormis või Grupierandi määruse artikkel 31 lg 1 (koolitusabi) alusel . Lõplik analüüs viiakse läbi alareformi aluseks olevas dokumendis, milles sätestatakse abi andja, abi andmise alus ja täidetakse muud konkurentsiseaduse VI peatükist tulenevad nõuded. Ärikonsultatsioonid : VM-le ei anta riigiabi . VM ei ole ärikonsultatsioonide kontekstis käsitletav abisaajana, kuna riigiabi andmine on välistatud, kui riik teostab avalikku võimu (Riigiabi mõiste teatis, p 17). VVS § 69 lg 1 kohaselt on mh välismajandusega seotud küsimuste lahendamine VM v alitsemisalas ehk välismajandusega seonduvat ärikonsultatsiooni teenust rahastades teostab VM avalikku võimu. Samuti ei saa VM meetme kaudu eelist. Ettevõtjatele antakse riigiabi . Ärikonsultatsioonid on eelist andvad ja valikulised meetmed, mis võivad kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust ehk vastavalt on tegemist riigiabiga . Meedet rakendatakse VTA määruse / g rupierandi määruse artikkel 18 lg 1 (VKE-dele nõustamiseks antav abi) alusel . Lõplik analüüs viiakse läbi alareformi aluseks olevas dokumendis, milles sätestatakse abi andja, abi andmise alus ja täidetakse muud konkurentsiseaduse VI peatükist tulenevad nõuded. A lareform 3 Alareform i 3 „Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad“ kaudu viiakse ellu kaks tegevus suunda : (i) ekspordi edendamisele suunatud majandusdiplomaatiliste missioonide läbiviimine; ja (ii) virtuaallavade korraldamine. A lareformiga luuakse nii avaliku sektori asutuste kui ka muude sidusrühmade, sealhulgas eraettevõtjate esindajatest koosnevaid rühmi, kes toetavad Eesti toodete ja teenuste tutvustamist lähetuste ning füüsilistel, virtuaalsetel ja hübriidüritustel osalemise kaudu. A lareformi rakendamine hõlmab ka digitaalsete vahendite paremat kasutamist Eesti toodete ja teenuste tutvustamiseks suurüritustel. Nn virtuaallavad loovad Eesti sidusrühmadele rohkem osalemisvõimalusi ja tõstavad esile Eesti digilahendusi. Virtuaallavad koosnevad tehnilistest lahendustest, mis ühendavad füüsilisi ja digitaalseid elemente, et võimaldada Eestis toimuvatel ekspordiga seotud üritusel jõuda ülemaailmse vaatajaskonnani või Eesti eksportijatel osaleda välismaal korraldatavatel ülemaailmsetel üritustel. M issioonide tegevuste läbiviimisel keskendutakse eelkõige valdkondadele või majandus sektoritele, kus on ettevõtluse ja ekspordi edendamise riiklikest strateegiatest lähtuvalt potentsiaal suure lisandväärtusega ekspordi kasvuks prioriteetsetel sihtturgudel kõige suurem . Nendeks on kõrgemat lisandväärtust loovaid tooteid ja teenuseid eksportivad või eksporti alustavad ettevõtjad IKT ning digilahendusi , d igitaalseid ja/või uusi teenuseid ja tehnoloogiaid pakkuvatest valdkondadest majandus sektoreid läbivalt . H õlmatud saaksid seega olema ka need kõrgema lisandväärtusega sektorid/ettevõtted, kes ei pruugi tingimata või vaid e-ekspordi põhiselt turgudele siseneda või seal tegutseda, vaid kelle tooted-teenused on ülalnimetatud valdkondadest. Kriteeriumide alusel valitud rahvusvahelistel ärikomponendiga suurüritustel Eesti virtuaallavade korraldamiseks viiakse ellu mitmeid erinevaid tegevusi Eesti ettevõtlus-ja investeerimiskeskkonna tutvustamiseks, Eesti tuntuse kasvatamiseks digimajanduse ja uute tehnoloogiate tõmbekeskusena ning ülalmainitud fookussektorite ettevõtjate digi- ja uute tehnoloogiate lahenduste tutvustamiseks. Alareformi 3 tegevused jagunevad peamiselt kahte kategooriasse: M issioonid : VM-le ei anta riigiabi . VM ei ole missioonide kontekstis käsitletav abisaajana, kuna riigiabi andmine on välistatud, kui riik teostab avalikku võimu (Riigiabi mõiste teatis, p 17). VäSS § 9 lg 2 p 7 kohaselt on mh välisriikidesse missioonide moodustamine ja lähetamine välisministeeriumi valitsemisalas ehk missioonidega seonduvaid tegevusi tehes teostab VM avalikku võimu. Ettevõtjatele antakse riigiabi . Ekspordi löögirühmade m issioonidega seotud tegevused on olemuselt vägagi erinevad, seetõttu võivad ka erineda neile laienevad riigiabi reeglid. Lõppastmes on enamik missioonidega seotud tegevused eelist andvad ning valikulised. Potentsiaalselt saab neid riigiabina mitte-käsitleda vaid juhtudel, kus neil puudub mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Vastav hinnang konkreetsetele tegevustele valitud sihtturgudel antakse alareformi tegevuste elluviija või partneri poolt , kui nende osas valitseb lõplik selgus . Juhul kui konkreetne tegevus kujutab endast riigiabi, antakse ettevõtjale vähese tähtsusega abi või riigiabi Grupierandi määruse artikli 19 lg 1 ( VKE-dele messidel osalemiseks antav abi) alusel. Lõplik analüüs viiakse läbi käskkirja punkti 9 põhimõtete kohaselt. Selguse huvides, alareformi tegevuste konkretiseerimisel võib tekkida aluseid teatud tegevuste riigiabina mitte-käsitlemiseks (seda eelkõige üldiste ettevalmistavate tegevuste, mis ei ole ettevõtte/ kitsama sektori - spetsiifilised; äridelegatsioonide visiitide; ja üldisemate riigibrändigust kantud tegevuste osas) . Virtuaallavad : VM-le ei anta riigiabi . VM ei ole virtuaallavade kontekstis käsitletav abisaajana, kuna riigiabi andmine on välistatud, kui riik teostab avalikku võimu (Riigiabi mõiste teatis, p 17). VVS § 69 lg 1 kohaselt on mh välismajandusega seotud küsimuste lahendamine ja Eesti tutvustamine välisministeeriumi valitsemisalas ehk virtuaallavasid korraldades/ neil osaledes teostab VM avalikku võimu. Ettevõtjatele riigiabi andmine ei ole hetkel üheselt määratletav . V irtuaallavadega seotud tegevused on olemuselt vägagi erinevad, seetõttu võivad erineda neile laienevad riigiabi reeglid. Kuigi tegevused on valdavalt valikulised, ei ole neist e namik siiski riigiabina käsitletavad, kuna ettevõt te omaosaluse summa hõlmab teenusega seotud kulud ning virtuaallava keskendub eelkõige Eesti majanduskeskkonna , digimajanduse, uute tehnoloogiate arengute ja kogemuste tutvustamisele ( konkreetsetele ettevõtjatele antav eelis on pelgalt hüpoteetiliselt kaasnev (ning marginaalne) kõrvalmõju) . See tähendab, et meetmega ei pruugita ettevõtjale eelist anda. Samuti ei ole reaalne, et hüpoteetiliselt ettevõtjale kaasnev eelis võiks kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust (Riigiabi mõiste teatis, p 195). Juhul kui teatud tegevused endast riigiabi kujutavad, rakendatakse neid VTA määruse / Grupierandi määruse artikli 19 lg 1 (VKE-dele messidel osalemiseks antav abi) alusel . Lõplik analüüs viiakse läbi käskkirja punkti 9 põhimõtete kohaselt. Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 06.09.2022 nr 15.1-2/5680 Taaste- ja vastupidavusrahastu käskkirja kooskõlastamine Saadame teile välisministri käskkirja projekti ja palume teie kooskõlastust 9. septembriks 2022. Edastame käskkirja projekti teadmiseks ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mariin Ratnik välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Lisa: Käskkirja eelnõu15 lehel Teadmiseks: 1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 2. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Liis Kasemets +372 637 7211 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saadetud: 07.09.2022 12:00 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Webdesktop: Taaste- ja vastupidavusrahastu käskkirja kooskõlastamine Reg. number: 15.1-2/5680Reg. kuupäev: 02.09.2022Sisu: Saadame teile välisministri käskkirja projekti ja palume teie kooskõlastust 9. septembriks 2022.Edastame käskkirja projekti teadmiseks ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuselemajanduskoostöö osakondVälisministeerium637 7200*** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.*** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e- mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.