ATKL ühishanke "Artiklivaramu 2.0 (ARVA) arendamine" volikiri - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

78 12.09.2022 Käskkiri.asice4836 KB

Sisu (failidest)

CV-vorm Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööde kirjelduse juurde Curriculum Vitae 1. Perekonnanimi: 2. Eesnimi: 3. Täidetav roll projektis (märkida „linnuke“ vastava rolli ette): ☐ Projektijuht ☐ Ärianalüütik ☐ Süsteemianalüütik ☐ Arhitekt/vanemarendaja ☐ Programmeerija (full-stack) ☐ Programmeerija (front-end) ☐ Testija ☐ Kasutatavuse ekspert 4. Keelteoskus (Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala alusel): Keel Suuline Kirjalik Kommentaar Eesti Inglise (lisada ridu vastavalt vajadusele) 5. Erialane tööstaaž (aastates): Vastaval erialal nõutud minimaalne töökogemus - Projektijuhil 3 aastat, lisakogemus …. aastat - Analüütikul 5 aastat, lisakogemus …. aastat - Arhitektil 5 aastat, lisakogemus …. aastat - Programmeerijal 3 aastat, lisakogemus …. aastat - Testijal 3 aastat, lisakogemus …. aastat - Kasutatavuse eksperdil 2 aastat, lisakogemus …. aastat 6. Töölugu, mis kinnitab erialase tööstaaži piisavust: Ajaperiood: (kuu/aasta) - (kuu/aasta) Ettevõte/organisatsioon Amet Töökirjeldus (lisada ridu vastavalt vajadusele) 7. Töökogemus Tuua välja spetsialisti töökogemus projektides vastavalt oma rollile. CV-vorm Projekti nimetus, Nõue rollile Töökogemus Tööülesanded projektis Projektis kasutatud Tellija nimi (sh algus – lõpp, (aluseks vastavustingimus antud projektis tehnoloogia/ kontaktisiku andmed) maht töötundides „Nõuded Artiklivaramu (töötundides) platvorm meeskonnale“ nõuded) 1. Nt: Projekt X Hankija palub sõnaliselt 000 h Hankija palub välja tuua 00.0000-00.0000 välja tuua vastavalt vastavalt rollile seatud 0 000 h rollile seatud nõuded: kõik Nt analüütik peab olema tehnoloogiad/platvormid: infosüsteemide loomise nt Java Spring või modifitseerimise ja Framework, JavaScript, juurutamise projekt XML, JSON, OAuth, OpenSAML, OpenID Connect, ORY Hydra, Go, PostgreSQL, Apache Tomcat, Apache Ignite, Maven, NPM, Jenkins, JUnit, REST Assured, JMeter, ELK stack, Rsyslog, GitHub, Docker (lisada ridu vastavalt vajadusele) 8. Omandatud sertifikaadid: 9. Muu oluline informatsioon: Meeskonnaliikme poolt (digi)allkirjastatud/ Lisa 3 "Isikuandmete töötlemise ülevaade" Riigi Infosüsteemi Ameti ja ……. vahel sõlmitud lepingu nr ….. juurde Volitatud töötleja ja/või tema esindaja nimetus Andmetöötlemiseks volitatud isik ja/või osakond IT-süsteemi/-tarkvara /-andmekogu nimetus, ja kontaktandmed tüüp, versioon, tootja nimetus ja asukoht NÄIDIS: ABC OÜ, Eesnimi Perekonnanimi, [email protected] - täitab täitja esindaja nimetus Vastutava (sh olemasolu korral kaasvastutava) Isikuandmete töötlemise kategooriad ja liigid töötleja kontaktid: aadress, e-post, esindaja (milliste isikute andmeid töötleb ja milliseid nimi ja olemasolu korral andmekaitseametniku isikuandmeid täpsemalt) nimi ning kontaktandmed RIA, lepingukontaktstisiku andmed ja Eriliigilised isikuandmed/ mitte-eriliigilised andmekaitseametniku andmed - täidab tellia isikuandmed/ Andmemajutus Andmete edastamine kolmandasse Vajaduse korral: asjakohaste riiki või rahvusvahelisse kaitsemeetmete dokumenteerimine organisatsiooni (nimi, riik jms erakorraliseks andmete edastamiseks kontaktandmed) kolmandasse riiki (vastavalt GDPR artikli 49 lõike 1 alapunktile 2) ei edasta/ Prantsusmaa ei kohaldu Andmete kogumine Tehniliste ja korralduslike (organisatoorsete) turvameetmete üldine kirjeldus (Kuidas on Andmete kogumise õiguslik Kas andmed on kogutud isikuandmed kaitstud? Millistel isikutel alus? nõusoleku alusel? juurdepääs?) Juurdepääs ainult tööde teostamiseks vajalikel kokkupuutuvatel isikutel/ juurdepääs andmetele tehniline tugi ja kontaktisik/ Töölepingus saladuse hoidmise kohustus/ olemas töökorralduse reeglid ning infosüsteemide kasutajad autentitakse ning Raamleping nr ... ja/või jah/ ei tegevused on logitud/ andmeid hoitakse hankeleping nr ... krüpteeritult/ andmete salvestamine ja edastamine krüpteeritult / piiratud juurdepääsuõigused/ toimub andmete perioodiline varundamine/ paigas andmete varukoopiatest taasesitamist protsessid Andmekogu Kommentaarid / tegevuspunktid Sellel Serverit haldab serveril/teenusel (ettevõtte nimi ja andmete Serveri asukoht? Kommmentaarid registreeritud salvestamise / aadress)? kogumise õiguslik alus? Raamleping nr … ABC OÜ Tallinn/ RIA ABC OÜ/ RIA ja/või jhankeleping virtuaalserveriruum tehniline personal nr …/ RIA sisemised (kui tööd teostatakse (kui tööd teostatkse regulatsioonid (kui tellija keskkondades tellija keskkondades) kasutatakse tellija keskkondi) Kommentaarid / tegevuspunktid Planeeritavad tegevused/ vastutus Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööde kirjelduse juurde Nõuded Artiklivaramu meeskonnale Pakkuja peab komplekteerima raam- ja hankelepingu täitmiseks 8-liikmelise meeskonna arvestusega, et see koosneb vähemalt järgmistest rollidest ning üks isik saab meeskonnas täita vaid ühte rolli: 1 projektijuht; 2 analüütikut (1 ärianalüütik ja 1 süsteemianalüütik); 1 arhitekt/vanemarendaja; 2 programmeerijat (1 full-stack ja 1 front-end); 1 testija; 1 kasutatavuse ekspert. Pakkuja peab tagama lepingu täitmisel meeskonna piisavuse, sh olema valmis meeskonda suurendama, et tööd saaksid teostatud vastavalt kokkulepitud ajakavale ja kvaliteedinõuetele. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kvalifikatsioon ei kuulu hindamisele. Vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult tellija kirjalikul taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda mingit meeskonnaliiget, vaid on kaasatud abitööjõuna ja/või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi kaasamise vajadus peab olema tingitud tellija poolt tellitud töö olemusest ning vastavustingimustele mittevastava töötaja ja/või spetsiifilise eksperdi tunnihind ei tohi olla suurem kõrgeima tunnihinnaga hankes kvalifitseeritud meeskonnaliikme tunnihinnast. Meeskonnaliikmete väljavahetamine toimub ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku alusel ning asendaja peab vastama asendatavaga samadele tingimustele. Pakkuja tagab, et projektijuht vastutab tööde korrektse ja tähtajalise elluviimise eest ning on võimeline töötama tellijaga eesti keeles. Projektimeeskonna liikmed peavad vastama järgmistele tingimustele: 1 1. Projektijuht 1.1. Peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast töökogemust infosüsteemide tarkvaraarenduste projektide juhtimisega; 1.2. Kogemuse tõendamiseks peab pakkuja esitama CVs vähemalt 2 tarkvaraarenduse projekti, mis peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud1 ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.2.1 töömaht on vähemalt 3000 töötundi projekti kohta; 1.2.2 vastavas rollis on projektijuht teostanud töid vähemalt 400 töötunni ulatuses. 2. Analüütik (1 ärianalüütik ja 1 süsteemianalüütik, mõlemale rollile kehtivad punktides 2.3- 2.4 toodud nõuded) 2.1. Ärianalüütik peab tundma UML keelt ja BPM notatsiooni. Omama kogemust nõuete kaardistamisel, analüüsimisel ja tehniliste dokumentide koostamisega; 2.2. Süsteemianalüütik peab omama kogemust RestAPI disainimises ja andmeanalüüsi tehnoloogiate/platvormidega (näiteks JavaScript, Matomo, Kibana vmt) ning nende liidestamistega. Lisaks peab ta omama kogemust tehniliste dokumentide koostamisega. 2.3. Peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 5-aastast töökogemust infosüsteemide analüütikuna; 2.4. Kogemuse tõendamiseks peab pakkuja esitama analüütiku CVs vähemalt 3 infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekti, mille lepingud peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 2.2.1 töömaht vähemalt 3000 töötundi projekti kohta; 2.2.2 vastavas rollis on analüütik teostanud töid vähemalt 500 töötunni ulatuses; 2.2.3 projekti raames on realiseeritud funktsionaalsus, mis vastab järgnevale: 2.2.3.1 tarkvara liidestamine andmetevahetuseks välise IT süsteemiga ning süsteemidevahelise andmete esitamise toetamine, esitatud andmete 1 Kõikide dokumendis toodud rollide puhul loetakse täidetuks lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu täitmise tähtaeg on saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta etapiviisiliselt, loetakse täidetuks ka sellised pakkumuste tähtpäeval kehtivad lepingud, mille alt on teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud töid mahus vähemalt 3000 töötundi. 2 loogilised ja aritmeetilised kontrollid ning vea- ja hoiatusteadete väljastamine; 2.2.3.2 erinevatel kasutajarollidel põhinev kasutajaliides ja päringute süsteem; 2.2.3.3 elektroonilise sõnumi moodustamine ja saatmine; 2.2.3.4 saadetavate ja vastu võetavate elektrooniliste sõnumite valideerimine; 2.2.3.5 elektrooniliste sõnumite vigade töötlemine, vigaste sõnumite parandamine ja sõnumite kordussaatmine; 2.2.3.6 vastuvõetud elektroonilises sõnumis sisalduvate andmete salvestamine; 2.2.4 töökogemus turvakriitilises tarkvaraarendusprojektides. 3. Arhitekt/vanemarendaja 3.1. Peab omama vähemalt 5-aastast töökogemust infosüsteemide arhitektina; 3.2. Kogemuse tõendamiseks peab pakkuja esitama CVs vähemalt 3 infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekti ja/või olema osalenud kasutajaliidesega infosüsteemide loomisel, mis peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 3.2.1 töömaht vähemalt 3000 töötundi; 3.2.2 vastavas rollis on arhitekt/vanemarendaja teostanud töid vähemalt 500 töötunni ulatuses; 3.2.3 arendatud on projekti mõnel hankija poolt toetatud platvormil (kas Java, PostgreSQL, Node.js või Python); 3.2.4 kasutatud on relatsioonilist andmebaasi ja see töötab kõrgkäideldavas režiimis (klastris) ning selle raames on realiseeritud funktsionaalsus, mis vastab järgnevale: 3.2.4.1 andmete sisestamine, muutmine, kinnitamine ja tühistamine/kustutamine; 3.2.4.2 XML/JSON failide moodustamine andmetes toimuvate toimingute tagajärjel; 3.2.4.3 genereeritavate ja vastu võetavate XML/JSON failide valideerimine. 3.3 Nõutavad kogemused: 3.3.1 OAuth, SAML põhiste lahenduste kasutamine ja loomine; 3.3.2 mikroteenustel baseeruva arhitektuuri kasutamine, masinliideste loomine; 3 3.3.3 omab kogemust mõne järgmise tehnoloogia/platvormiga: Ansible, Rsyslog, Git, Docker, Jenkins; 3.3.4 tunneb mikroarhitektuuri põhimõtteid ja suudab luua jätkusuutlikku arhitektuuri; 3.3.5 töökogemus turvakriitilistes tarkvaraarendusprojektides. 4 Programmeerija (1 front-end ja 1 full-stack, mõlemale rollile kehtivad punktis 4 toodud nõuded) 4.2 Peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast programmeerimise töökogemust; 4.3 Kogemuse tõendamiseks peab pakkuja esitama CVs vähemalt 3 infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekti, mis peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 4.3.1 töömaht vähemalt 3000 töötundi; 4.3.2 vastavas rollis on programmeerija teostanud töid vähemalt 500 töötunni ulatuses; 4.3.3 arendatud on projekti mõnel hankija poolt toetatud platvormil (kas Java, PostgreSQL, Node.js või Python); 4.3.4 projekt kasutab relatsioonilist andmebaasi ja töötab kõrgkäideldavas režiimis (klasterdatuna); 4.4 Peab omama vähemalt 2-aastast SQL programmeerimise töökogemust; 4.5 Programmeerijad peavad kokku omama kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java, Angular, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Apache, Nginx, Tomcat, Node.js, Jenkins (vms CI rakendus), Ansible, ELK Stack, MySQL/MariaDB, CI/CD; 4.6 Peab olema kogemus kasutada ja publitseerida tarkvara avalikesse koodihoidlatesse; 4.7 Peab olema töökogemus turvakriitilises tarkvaraarendusprojektides. 5 Testija 5.2 Peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast töökogemust infosüsteemide testijana; 4 5.3 Kogemuse tõendamiseks peab pakkuja esitama CVs vähemalt 3 infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekti, mis peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 5.2.1 töömaht vähemalt 3000 töötundi; 5.2.2 vastavas rollis on testija teostanud töid vähemalt 400 töötunni ulatuses; 5.2.3 kasutatud on relatsioonilist andmebaasi; 5.4 Omab kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: JUnit, JMeter, XML, JSON, PostgreSQL, Jenkins, Ansible; 5.5 Omab töökogemust turvakriitilises tarkvaraarendusprojektides. 6 Kasutatavuse ekspert 6.2 Peab omama viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 2-aastast töökogemust kasutatavuse eksperdina. 6.3 Peab olema viimase 5 (viie) aasta jooksul pakkumuse esitamisest osalenud kasutatavuse eksperdina vähemalt 2 (kahe) infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projektis, mis peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud ning esitatud lepingud ei tohi olla sõlmitud rohkem kui 5 (viis) aastat tagasi pakkumuse esitamisest. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: 6.2.1 projekti töömaht vähemalt 3000 töötundi; 6.2.2 vastavas rollis on kasutatavuse ekspert töötanud vähemalt 500 töötunni ulatuses; 6.2.3 projektis on realiseeritud süsteemi kasutatavuse analüüs, kasutajaliidese disain, prototüübi loomine, kasutatavuse ja ligipääsetavuse hindamine, nõuete defineerimine ning kasutatavuse testide teostamine. Vähemalt ühel punktis 1-6 nimetatud spetsialistil peab olema magistrikraad (või kõrgem) ning ta peab olema varasemalt osalenud juhtivas rollis teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud uuringu-, analüüsi- või arendusprojektis. Pakkuja kirjeldab spetsialisti CV vormil (Tööde kirjelduse Lisa 2), milles väljendus juhtiv roll ning esitab teabe projekti kohta. 5 Pakkuja esitab rollide kohta nõutud andmed CV vormil (Tööde kirjelduse Lisa 2), mahus, millest nähtub nõuete täitmine ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida (dokumendi vorm/CV vorm.docx). Iga meeskonnaliige peab enda CV allkirjastama. 6 RIA teenuste arenduspõhimõtted 1.1 Rutiinid, artefaktid ja rollid Rutiin Kirjeldus Eesmärk Osalejad Arenduse alustamise eelduseks on tehnilise sprindi läbimine. Tehniline sprint koosneb kõikidest tegevustest, mis on vajalikud selleks, et arendaja saaks hakata Tehnilise valmisoleku loomine tarnima äriväärtust. Soovituslikult pool planeeritud sprindi pikkusest. tehnoloogia, DevOps, 0-Sprint äriväärtuse arendamiseks ja arhitekt, tootejuht tarnimiseks Aitab veenduda arenduspartneri tehnilises pädevuses, tagada tehniline võimekus arendustöödega alustamiseks ning muudab tehnilise poole läbipaistvamaks ja seeläbi paremini juhitavaks. Sprint – ajaliselt piiratud arendusaeg, mille kestus on Peamine Sprindi eesmärk on tarnida kliendile kasutatav tarkvara osa. eelnevalt kokku lepitud - tavaliselt tootejuht ja ühest nädalast ühe kuuni. Iga Sprint Sprindi käigus uuendab arendaja arendusest tulenevate muudatuste korral ka arendusmeeskond, sprint algab planeerimisega ja teenuste spetsifikatsiooni ja paigaldusjuhendeid, arendus- ja CI keskkonna arhitekt lõppeb ülevaatuse ning evitusskeeme. tagasivaate koosolekuga (retroperspektiiviga). Standup’i abil kontrollitakse arendustsükli (Sprindi) tempot ja tervist. Veendutakse, et meeskonnal pole takistusi ja tööd edenevad plaanitud tempos. Standup’il peab iga osaleja vastama kolmele küsimusele: arendajad, arhitekt, Daily Igapäevane kuni 15 minutiline testijad, tootejuht, stand-up arendusmeeskonna infovahetus  Mis sa eile valmis said? scrum master  Mida sa täna plaanid valmis saada?  Kas sul on takistusi? Võimaldab meeskonnal kokku leppida tööde nimekiri, millega hakatakse tegelema tootejuht ja Sprint Järgmise arendustsükli tööde järgmine Sprint. See on grupitöö, kus osaleb terve meeskond. Antud koosoleku arendusmeeskond, planning (skoobi) kokku leppimine jooksul on vaja leida vastused küsimustele: “mis saab tehtud Sprindi jooksul?” ning arhitekt “kuidas realiseerida valitud töömahu?” tootejuht ja Backlog Vaadata läbi backlog'is olevaid Story/taske , et veenduda tähtsuse järjekorras ja et Backlogi ülevaatamine arendusmeeskond, grooming üksused on kohaletoimetamiseks valmis. arhitekt Kokkuvõtlik ülevaade tootejuht, Sprint arendustsükliga loodud Iga sprindi eesmärgiks on tarnida potentsiaalselt toodangukõlblik toode ning Sprint arendusmeeskond, review äriväärtusest ja teekaardi review on rutiin, kus selles veendutakse kaasates tarvilikke osapooli. kliendi/tellija hetkeseisust esindaja(d) Retro põhieesmärk on saada ülevaade eelmisest sprindist, et vajadusel teha Eelmise arendustsükli töörutiinis parandusi ja kõrvaldada takistusi. tootejuht ja õnnestumiste ja ebaõnnestumiste Retro arendusmeeskond, kaardistamine ning takistuste  Mis läks hästi? arhitekt lahendamise kokkuleppimine  Mida saame tulevikus parandada? Artefaktid Kirjeldus See on list, mis kirjeldab kõik tööd, millised on vajalikud toode valmistamiseks. List on dünaamiline ning sisaldab rakenduse funktsioone, Product backlog nõudeid, detaile ja parandusi. Sprint backlog See on plaan järgmiseks Sprindiks, mis ütleb milline toote funktsionaalsus peab olema tarnitud iteratsiooni tulemusena. Toote osa/ Potentsiaalselt kasutusse antav toote osa, mis valmib Sprindi jooksul. Increment Ingliskeelne Rollid Rolli kirjeldus nimetus Äriomanik Business owner Äriomaniku rollis on valdkonnajuht, kes vastutab saavutavate tulemuste koguväärtuse maksimeerimise eest. Peamine kontakt äri ja IT vahel. Koostöös aitab koostada toote visiooni ning seletada seda arendusmeeskonnale. Vastutab Toote omanik Product owner toote Backlogi eest ning prioritiseerib arendusülesandeid. Scrum Peamine vastutus on suurendada meeskonna tootlikust. Kõrvaldab takistusi tööprotsessis, toetab metodoloogia paremat Scrum master meister kasutamist igapäevaselt, motiveerib, koolitab ning aitab. Development Protsessi poolt eeldatakse, et meeskond sisaldab kõiki vajalikke kompetentse, et tarnida funktsioneerivat toodet. On Arendustiim team iseorganiseeruv ning tervikuna vastutab tulemuse eest. Arhitekt on protsessis osaleja. Tema osaleb aktiivselt süsteemi või teenuse teostamisel (arendamisel). Arhitekti vastutused:  Arhitekt loob teenuse või toote tehnilise kontseptsiooni ja jälgib selle teostamist.  Arhitekt lähtub ärilistest vajadustest, eesmärkidest ja soovidest, leides neile sobiva tehnilise vormi. Arhitekt Architect  Arhitekti töö tulemusteks on artefaktid ja suhtlus.  Artefaktid: kontseptsioonid, kavandid, mudelid, spetsifikatsioonid, kirjalikud arvamused tehnilistes küsimustes, koodiläbivaatuste raportid. Peamine ülesanne on teostada analüüsi, et aru saada millised on ärilised vajadused, selle põhjal loob dokumentatsiooni, mis Analüütik Analyst on lähteülesanne arendajatele. Peamiselt administratiivne roll. Projektijuht koordineerib arendustiimi, koostab projektiplaani ja eelarvet, jagab tööd Projektijuht Project manager inimeste vahel ning jälgib progressi. 1.2 Arendustsükkel Arendustsüklisse planeeritud tööde arendamine, testimine ja vastuvõtmine. Arendajad arendavad ja tarnivad kasutuslood (või bugid) vastavalt kokkulepitud tarnedefinitsioonile. Vastutab Arendamine – kasutusloo vastavusse arendusmeeskond. viimine tarnedefinitsiooniga (Definition of done) Arendamise tööfaasis testib arendaja enda koodi oma keskkondades. Tarkvara kompileeritakse ja paigaldatakse RIA CI keskkonnas. Kuidas ja kelle poolt toimub koodikvaliteedi kontroll? Kokkulepete sõlmimise ja otsuste vastuvõtmise ning nende rakendamise eest arendusprotsessis vastutab arhitekt. Code review – tarnitud koodi kvaliteedi Code review sammus tuleb nõudeid rangelt järgida ja vajaduselt tööd arendajatele tagasi saata kui need ei ole kontrollimine kvaliteetsed. Kui võtame vastu ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks. Minimaalne nõue: Kõik uued arendused liidestatakse RIA-sisese SonarQube'iga kohe peale RIA arenduskeskkonda kandmist. SonarQube'i peab laekuma regulaarselt teave ühiktestide katvuse kohta. Testimisel on soovitav kasutada majasiseseid teenusehaldureid. Testimise eest vastutab arendusmeeskond. Testimine – tarnitud väärtuse funktsionaalne testimine Testimise tööfaasis testib testija (mitte arendaja!) viimast commit’i CI keskkonnas. Kui see pole kvaliteetne, liigub töö tagasi arendusfaasi. Tarnitud äriväärtuse vastuvõtmise või tagasilükkamise eest vastutab tootejuht. Ebakvaliteetsed, poolikud/puudulikud või kokkulepitud äriväärtuse tarnimise (DoD) nõuetele mittevastavad tööd ei kuulu vastuvõtmisele. Kui võtame vastu, oleme need aktsepteerinud ja teostatuks lugenud. Kui võtame vastu Äri vastuvõtutestimine (Acceptance test) – ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks. tarnitud äriväärtuse vastuvõtmine või tagasilükkamine Vastuvõtutestimise töödele assigneeritakse üksnes RIA inimesi vastavalt kompetentsile: arhitektuursed tööd suunatakse arhitektile; funktsionaalsed tööd ja testimisalased tulemid tootejuhile; tarkvara paigaldamise/ehitamisega seotud tööd süsteemiadministraatorile jne. Vastuvõtutestimist realiseeritakse RIA testkeskkonnas. Turva- ja koormustestimine – major reliisidele, vastavalt vajadusele, enne Turva- ja koormustestide läbiviimise vajadust enne reliisi toodangusse jõudmist hindab (vastutab) arhitekt. toodangusse jõudmist 1.3 Keskkonnad Keskkondade eripära sõltub teenusest. Keskkond Kirjeldus Ligipääs Omadus Monitoorimine Arendaja Arendaja keskkond - individuaalne arendustöö; keskkonda haldab arenduspartner Arendaja Arendus masin RIA arenduskeskkond (DEV) - koodi ehitamine, testimine ja paigaldamine arendaja Arendaja, Meeskond ise otsustab DEV poolt, RIA keskkonnas; keskkonda haldab tootetiim (mõned toimingud vajavad RIA Toote Arendus mida monitoorida süsteemiadministraatorit) meeskond Testkeskkond (TEST) - reliisi testimine RIA poolt; keskkonda haldab RIA Toote TEST Reliisi testimine süsteemiadministraator meeskond Teenuse avalik testkeskkond (DEMO) - valmis rakenduse testimine RIA poolt, enne Toote RIA Zabbix info DEMO toodangusse paigaldamist (vastuvõtutestimine); keskkonda haldab RIA Vastuvõtutestimine meeskond monitoorimine süsteemiadministraator Toodangukeskkond (PROD) - rakenduse käitamine toodanguteenuse Toote PROD Toodanguteenus osutamiseks; keskkonda haldab RIA süsteemiadministraator. meeskond Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri käskkirja juurde Artiklivaramu arendustööd TÖÖDE KIRJELDUS 1. Hanke objekti lühikirjeldus Artiklivaramu (edaspidi Artiklivaramu) on RIA poolt arendatav iseseisev avalike infoartiklite hoidmise ja haldamise keskkond, mis liidestuste kaudu on ühendatav teiste keskkondadega ja milles olev info on ristkasutatav. Artiklivaramus kui “ühtse tõe allikas” sisalduva info eest vastutavad infoomanikud, kellel on kohustus infot hoida ajakohasena ning seda vajadustest lähtuvalt muuta. Artiklivaramu on arenduskeskkonnas kättesaadav alates juunist 2022 ning toodangukeskkonnas alates augustist 2022. Artiklivaramu koosneb neljast põhimoodulist ja sisemiseks kasutuseks mõeldud moodulitest. Moodulite kombinatsioon on keskkond, mis võimaldab sügiseks valminud Artiklivaramut kasutada baasfunktsionaalsustega. Tegemist ei ole aga lõpetatud valmistootega, vaid arendustöö toimub agiilselt ning keskkonnale luuakse jätkuarendustega juurde täiendavaid funktsionaalsusi. 2. Hanke eesmärk Hanke kaudu tellitavate arendustööde eesmärk on Artiklivaramu keskkonna laiema kasutuselevõtu toetamine, et pakkuda turvalist, kasutajasõbralikku ja vajaduspõhist teenust. Lepingu raames realiseeritavad tööd on suunatud Artiklivaramu teenusele uute funktsionaalsuste lisamisele. 3. Hankega tellitavad tööd Artiklivaramu arendustööde koosseisus on tööd, mis võimaldavad Artiklivaramu teenuse laiemalt kasutusele võtta ning mille täpne koosseis sõltub tellija ja teenusega liidestuvate klientide tagasisidest ilmnevatest parendusvajadustest. Antud projekti käigus viiakse Artiklivaramu täiustamiseks läbi järgmised analüüsi- ja arendustööd funktsionaalsuste lisamiseks: 1. Viiakse läbi kasutajauuring, mille käigus analüüsitakse kasutajaid ja töötatakse välja lahendus kasutajakesksete kasutajagruppide moodustamiseks; 1 2. luuakse teavitussüsteem, mis annab teada vajadusest Artiklivaramusse sisestatud infoartikkel üle vaadata ning hinnata muutmisvajadust, kas siis tulenevalt asjassepuutuva seaduse muutumisest või tagasisidest; 3. luuakse liidestused Riigi Teatajaga ning TARAga kasutajate autentimiseks; 4. parendatakse sisuhaldusvõimekust. Artiklivaramu jätkuarendustööd sisaldavad: 1. teenuse/tarkvara analüüsi, arendust ja testimist koos dokumentatsiooni ja juhendmaterjali koostamise ja/või täiendamisega; 2. tööd, mis on vajalikud teenuste turvalisuse ja käideldavuse tagamiseks, teenuse ajakohasena hoidmiseks või kasutajamugavuse parandamiseks; 3. juhul, kui toimub turvatestimine, siis turvatestide järgsete paranduste/soovituste sisseviimine. Sõltuvalt turvatestimise tulemustest võib olla vajadus teostada lisaarendusi turvapaikade sisseviimiseks Artiklivaramu teenuses. Turvatestid viiakse läbi kolmanda osapoole poolt ja ei ole käesoleva hanke skoobis; 4. tarkvara testimise tööd, sh funktsionaalsete ning integratsiooni-, jõudlus-, ühik- ja automaattestide kirjutamine/uuendamine, mock teenuste uuendamine, testihalduse ja CI/CD vahenditega (Jenkins) sidumine; 5. evituskeskkonna konveierite (pipeline) seadistustööd vähemalt arendus- ja testkeskkonna jaoks, järgides RIA arenduskeskkonna iseärasusi; 6. teenuste integraatorite arendustööde toetamine ja RIA riigiportaali tootetiimi nõustamine tehnilistes küsimustes; 7. reliiside publitseerimine (vastavalt tellijaga kooskõlastatud ajakavale); 8. koosolekud ja agiilsed rutiinid. Arendustööde detailsem koosseis selgub peale Artiklivaramu piloteerimisfaasi (september 2022), mille järel on võimalik tööd jagada konkreetseteks ja loogilisteks arendusetappideks. Tööde lõplikku nimekirja ja prioriteete mõjutavad muuhulgas ka alustarkvarade uuendused, paigalduskonveierite muudatused ja riiklikest turvaanalüüsidest tulenevad muudatusvajadused. Tulemiteks on erinevad analüüsitud ja testitud funktsionaalsed täiendused Artiklivaramu komponentides, mis paigaldatakse valmimise järjekorras eraldi tarnitavate reliisidena RIA taristus. 4. RIA teenuste arenduspõhimõtted ja töökorraldus 1. Töid teostatakse vastavalt lepingus sätestatule ning töö käigus tellija poolt kinnitatud tingimustele; 2 2. Täitjale antakse töö teostamiseks vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele; 3. Töid teostatakse iteratiivsetena; 4. Arendustööde hinnanguline töömaht fikseeritakse enne töödega alustamist Jiras; 5. Mahuhinnangud teostab täitja, vastavalt tellijalt saadud sisendile ning kooskõlastab need tellijaga enne töödega alustamist; 6. Kui hinnanguline töömaht suureneb alla 10% tuleb tellijat teavitada taasesitamist võimaldavas vormis, kui suureneb üle 10% tuleb tellijaga kooskõlastada; 7. Tööde skoobi määramine ja prioritiseerimine toimub tellija esindajaga regulaarsetel arenduskoosolekutel ja fikseeritakse tellija Jiras; 8. Tööülesannete ja töötundide raporteerimine toimub igapäevaselt tellija Jiras ülesande ja meeskonnaliikme täpsusega; 9. Igal tööpäeval toimub eelmise päeva kokkuvõte ja uue päeva planeerimise kiirkoosolek; 10. Täitja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu; 11. Täitja on kohustatud tegema kohtumisteks vajalikud ettevalmistused, protokollima ja kooskõlastama otsused tellijaga; 12. Täitja sisemised koosolekud ei kuulu tasustamisele; 13. Tellija võib nõuda meeskonna töötamist tellija juures, seonduvaid sõidukulusid ei hüvitata; 14. Tööks vajalikud testandmed koostab täitja tellijaga eelnevalt kooskõlastatud mahus; 15. Täitja meeskonnalt eeldatakse pidevat kontakti ja koostööd tellija ja teiste koostööpartneritega; 16. Probleemide ja küsimuste raporteerimiseks on täitja kohustatud kasutama tellija Jirat; 17. Kõik tööks (ka täitja töökohtades) kasutatavad litsentsid ja autoriõigustega kaetud vahendid on täitja kulul; 18. Täitja tagab vajadusel tehniliste ja funktsionaalsete spetsifikatsioonide tõlkimise (sh väliste osapoolte, nt valmisteekide ja muude valmiskomponentide loojad jt) tellijaga kooskõlastatud osas täitja kulul; 19. Täitja annab tööde teostamisel tellijale koheselt teada vajaliku info puudumisest, tööülesannete lõppemisest, tekkinud tõrgetest jms. Viivituse ajal, mil tellija täpsustab infot, lahendab tõrget vms, teostab täitja neid tööülesandeid, milles on vajalik info olemas ja pole tõrkeid; 20. Tulemid (sh vahetulemid) võetakse vastu peale kooskõlastamist tellijaga; 3 21. Tarkvara tarnimine, ülespanek, seadistamine ja testimine toimub tellija CI/CD keskkonnas; 22. Täitja peab töö planeerimisel ja teostamisel arvestama ning tegema konstruktiivset koostööd tellija teiste koostöö- ja arenduspartneritega; 23. Täitja saab tellijalt töödeks vajaliku sisendi ja kooskõlastab võimalikud lahenduskäigud tellija esindajaga (arhitekt, tootejuht, projektijuht); 24. Täitja ei alusta arendustöödega enne, kui arendustööde skoop ja tehniline lahendus on kokku lepitud tellijaga; 25. Tööde tulemid tarnitakse tellija Confluence keskkonda, Jirasse või Artiklivaramu keskkonda vastavalt tellija poolt antud juhistele. 26. Tellijal on kohustus valmivad vahetulemid üle vaadata ja anda tagasisidet ning juhiseid. 5. Viited ja lisamaterjalid 1. RIA mittefunktsionaalsed nõuded: https://e-gov.github.io/MFN/. 4 KÄSKKIRI 12.09.2022 nr 78 Volikiri ühishanke „Artiklivaramu arendustööd“ (viitenumber 251782) korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4 volitan Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA): 1) korraldama avatud hankemenetlusena riigihanke „Artiklivaramu arendustööd“ (viitenumber 251782) kooskõlas riigihanke alusdokumentidega (lisatud) ja tingimusel, et RIA kooskõlastab ühishankega seotud olulised muudatused (eelkõige hankelepingu eseme kirjeldus ja lepingu tingimused) punktis 4 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) volitatud esindajaga; 2) raamlepingu allkirjastavad mõlemad ühishankijad. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute ning raamlepingu lõppemise kohta esitab teabe riigihangete registrisse RIA. 3) MKM võtab vastu lepingutingimustele vastavad tööd ja tasub arved kogumaksumusega kuni 200 000 eurot käibemaksuta. 4) volituse andja esindajaks on MKM-i digiriigi arengu osakonna programmijuht Jaanus Valdmaa, e-post: [email protected], telefon: 639 7672. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööde kirjelduse juurde LISATEAVE 1. Riigihanke osadeks jaotamine ja olelusringi kulud 1.1. Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks raamlepingu 1 pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise. 1.2. Hankija ei arvesta majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel olelusringi kulusid, sest riigihanke eesmärgiks on arendus- ja hooldusteenuse tellimine raamlepingu alusel tellitavatele töödele lähtuvalt hankija vajadustest ning võimalustest ning seetõttu ei ole võimalik tehtavaid ega kasutamisjärgseid kulusid määratleda ega hinnata. 2. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine 2.1 Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. 2.2 Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning raam- ja hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, lisades pakkumusele volikirja. 3. Pakkumus 3.1 Vastavalt RHS § 122 näitab pakkuja pakkumuses hankelepingu täitmisel selle osa suuruse ja iseloomu, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. 3.2 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav raamleping oleks Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 3.4 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt järgmiste tõendite esitamist: 3.4.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 3.4.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne raamlepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud raamlepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse 4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 4.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub raamlepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 5. Pakkumuse edukaks tunnistamine 5.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. 5.2 Eduka pakkumuse valiku aluseks on vastavalt RHS § 117 lg 1 majanduslik soodsus ja riigihanke alusdokumendis toodud „Hindamismetoodika“. 6. Muud sätted 6.1 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 6.2 Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus raamlepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 6.3 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud raamlepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud raamlepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul raamlepingu edastamisest arvates. 6.4 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööde kirjelduse juurde Täidetud lepingud Riigihanke algatamisele eelneva 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul tööde teostajana täidetud tarkvaraarendustööde lepingute loetelu, millest vähemalt 2 (kaks) tööd on seotud hanke esemele sarnase tööga ning millest iga lepingu maksumus peab olema olnud vähemalt 100 000 EUR km-ta. Hanke esemega sarnaseks tööks peab hankija käesolevas hankemenetluses infosüsteemide arendust. Nimetatud tingimuse tõendamiseks peab pakkuja esitama andmed vastava(te) lepingu(te) kohta. Nr Lepingu objekti Lepingu maht töö- Lepingu/teostatud Teised lepingupooled, Lepingu sõlmimise nimetus ja tundides tööde maksumus ilma kontaktisik(ud) (tellija ja täitmise kuupäev teostatud tööde käibemaksuta (EUR) nimi, e-post) lühikirjeldus 1. 2. 3. 4. 5. Kinnitame, et käesolevas nimekirjas nimetatud lepingud on täidetud nõuetekohaselt. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust. Nõustume hankija õigusega pöörduda nimekirjas toodud lepingute kontaktisikute poole lepingute nõuetekohase täitmise kohta kinnituse saamiseks. Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri käskkirja juurde Hindamismetoodika Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) allpool toodud kriteeriumite alusel: Tabel 1. Hindamiskriteeriumite osakaalud Nr Kriteerium Osakaal 1 Pakkumuse maksumus 40 2 Meeskonnaliikmete kogemus 60 KOKKU 100 1. Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 40 väärtuspunkti 1.1. Pakkumuse maksumuse ehk summaarsete tunnihindade (käibemaksuta) eest omistatakse pakkumusele punktid väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) alusel. 1.2. Maksimaalsed väärtuspunktid (40) omistatakse madalaima hinnaga pakkumusele. Teised pakkumused saavad võimalikust 40-st punktist proportsionaalselt vähem punkte. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse maksumus” × 40. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. „0“ hinda ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. 2. Meeskonnaliikmete kogemus – maksimaalselt 60 väärtuspunkti 2.1. Meeskonnaliikmete kogemuse eest omistatakse pakkumusele punktid väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) alusel. 2.2. Kõikide rollide eest antud punktid summeeritakse. Kõige suurema punktide arvuga pakkumus saab maksimaalsed 60 väärtuspunkti. Ülejäänud pakkumused saavad 60-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nendele pakkumusele antud hinnete summa oli kõige täiuslikumast pakkumusest nõrgem. Väärtuspunktid 1 arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse punktide summa“ × 60. Meeskonna kogemust hinnatakse pakkuja esitatud vormi „CV vorm“ (Tööde kirjelduse Lisa 2) p 5 põhjal. Kõik meeskonnaliikmed saavad lisaks riigihanke alusdokumendis „Nõuded Artiklivaramu meeskonnale“ sätestatud nõuetele aastase lisakogemuse eest 2 punkti ning järgnevate lisa-aastate eest samuti 2 punkti (kuid meeskonnaliikmed ühe rolli kohta kokku mitte rohkem kui 10 hindepunkti). Lisakogemuse eest saavad punkte:  1 projektijuht (0-10p);  2 analüütikut (0-10p);  1 arhitekt/vanemarendaja (0-10p);  2 programmeerijat (0-10p);  1 testija (0-10p);  1 kasutatavuse ekspert (0-10p). 3. Pakkumuste edukaks tunnistamine 3.1. Kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktid liidetakse ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 3.2. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis hindamiskriteeriumite alusel kujunevate väärtuspunktide summeerimisel saab kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. 3.3. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Meeskonnaliikmete kogemuse“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. 3.4. Juhul, kui ka „Meeskonnaliikmete kogemuse“ kriteeriumi väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 2 Lisa 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööde kirjelduse juurde Raamlepingu projekt ühe pakkujaga RAAMLEPING NR ………………….. Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel Margus Noormaa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood …., asukoht …, keda esindab … alusel … (RIA ja MKM edapidi koos tellijad) ja …………………………….. (edaspidi täitja), registrikood ……, asukoht ………………………., keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ………………………..; edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1 Leping sõlmitakse riigihanke „Artiklivaramu arendustööd“ (viitenumber 251782) tulemusena ja kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ja nimetatud riigihankele täitja poolt esitatud eduka pakkumusega. 1.2 Lepingu esemeks on teenuse tarkvara funktsionaalsuse täiendamine ja arenduste teostamine, et pakkuda jätkusuutlikku, turvalist ja kasutajasõbralikku info hoidmise ja haldamise teenust (edaspidi tööd) tellimine lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on toodud dokumendis „Tööde kirjeldus“. 1.3 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu kehtivuse ajal lepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning täitja vahel. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellijate ees vastutavaks täitja. 1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus/tellimused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (edaspidi akt), pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5 Lepingut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine“. 2. Lepingu eeldatav maksumus ja maksmise kord 2.1 Lepingu eeldatav kogumaksumus on kuni 200 000 eurot (edaspidi lepingu maksumus), millele lisandub käibemaks. Nimetatud maksumus on eeldatav ning tellijad ei ole kohustatud täitjalt tellima töid kogumaksumuse summas. 2.1.1 Projektijuhi 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks; 2.1.2 Analüütiku 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks; 1 2.1.3 Arhitekti/vanemarendaja 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks; 2.1.4 Programmeerija 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks; 2.1.5 Testija 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks; 2.1.6 Kasutatavuse eksperdi 1 (ühe,) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 2.2 Kui täitjal tekib tööde teostamise käigus tõlkimise vajadus, siis tõlkimisekulud jäävad täitja kanda. 2.3 Täitja esitab arve tellijale 2 e-arvena pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. 2.4 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 2.5 E-arve saatmise võimalused on: 2.5.1 kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 2.5.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 2.5.3 kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 2.6 Täitja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning EL rahastusele, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid, riigihanke viitenumbrit, tellija 2 kontaktisiku nime ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 2.7 Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva. 3. Lepingu täitmine ja tööde tellimine 3.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute/tellimuste (edaspidi hankeleping) sõlmimine toimub vastavalt vajadusele lepingu kehtivuse perioodil. 3.1.1 Kui tellimuse maksumus on vähemalt 20 000 eurot käibemaksuta, siis sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankeleping. 3.2 Lepingu täitmine toimub esitatud tellimuste ja hankelepingute alusel. Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel lepingu kehtivusaja jooksul käesolevas lepingus sätestatud korras. 3.3 Tööde tellimiseks esitab tellija 1 täitjale elektrooniliselt (e-postiga) või e-riigihangete keskkonna kaudu tellimuse ja pakkumuse esitamise tingimused koos tööde tehnilise kirjelduse ja vajadusel hankelepingu projektiga. Pakkumus aktsepteeritakse eduka pakkumusena, kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele ja selles pakutud töötunni maksumus ei ületa lepingu punktis 2.1.1 -2.1.6 toodud maksumusi. 3.4 Pakkumus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellija 1 kontaktisiku e- posti aadressile, Jira keskkonna või e-riigihangete keskkonna kaudu. 2 3.5 Pärast pakkumuse aktsepteerimist eduka pakkumusena edastab tellija 1 kontaktisik tellimuse/pakkumuse kinnituse e-postiga, Jira või e-riigihangete keskkonna kaudu, millega loetakse tellimus sõlmituks, juhul kui ei sõlmita kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingut. 4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 4.1 Tööd antakse üle igakuiselt. Täitja kohustub esitama tellijatele iga kuu 5-ndaks kuupäevaks üleandmis-vastuvõtmisakti eelnenud arveldusperioodi eest, aluseks tellijate poolt vastu võetud töö ja/või tulemi valmimisele kulunud töötundide arv ning hankelepingus/pakkumuses toodud 1 (ühe) töötunni maksumus. Tööde üleandmise all mõistetakse tööde üleandmist täitja poolt tellijatele akti (lisa 2) alusel, näidates ära meeskonnaliikmete kaupa teostatud tööülesannete loetelu ja nendele kulunud töötunnid. Nimetatud akti vormistab täitja pärast tööde teostamist ja edastab e-posti teel digitaalselt allkirjastatult vahetult enne tööde üleandmist tellijate kontaktisikute e-posti aadressile ja tellijad allkirjastavad selle vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab need täitja kontaktisiku e-posti aadressile. 4.1.1 Juhul kui akt esitatakse paberkandjal, koostab täitja selle 2 eksemplaris, esitab allkirjastatud aktid tellijate kontaktisikule, tellijad allkirjastavad aktid vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab ühe eksemplari täitja kontaktisikule. 4.2 Täitja kohustub koos aktiga tellijatele üle andma kõik tellimuse/hankelepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 4.3 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 20 tööpäeva tööde ülevaatamiseks. Tellijatel on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette. 4.4 Akti allkirjastamine tellijate poolt on tema kirjalik kinnitus, et tehtud tööd vastavad hankelepingu tingimustele ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on tellijatele üle läinud. 4.5 Akti võib tellijate poolt allkirjastada ja kinnitada ka hankelepingus/tellimuses nimetatud kontaktisik. 4.6 Kui tellijad tuvastavad täitja poolt teostatud töödes või aktis puudusi, võib ta tööde vastuvõtmisest keelduda või võtta vastu vaid nõuetekohaselt teostatud tööd. Vastuvõtmisest keeldumisel esitavad tellijad täitjale tööde mittevastavuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate, kirjeldades selles ära töödes või aktis esinevad puudused ja määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 4.6.1. Juhul, kui täitja ei kõrvalda töödes esinevaid puudusi tellijate poolt antud täiendava tähtaja jooksul, loetakse, et täitja on hankelepingut oluliselt rikkunud. 4.6.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda puudusi põhjusel, et pooled ei jõua tehtud tööde kvaliteedi või hankelepingule vastavuse osas kokkuleppele, siis kaasatakse mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu ekspert. Eksperdi otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Eksperdi kaasamise kulud tasub süüdiolev pool. 4.7 Tellijad ei pea andma täitjale täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui tegemist on tööde olulise 3 mittevastavusega hankelepingule. Nimetatud juhul on tellijal 2 õigus keelduda teostatud tööde eest tasumisest puudustele vastavas osas. 4.8 Juhul, kui täitja kasutab hankelepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused ning maksumused aktis. 5. Kvaliteedi tagamine 5.1 Täitja täidab hankelepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus ja hankelepingus sätestatud tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele ning lähtub sealhulgas „Riigi IT koosvõime raamistikust” (kättesaadav veebiaadressil: https://abi.ria.ee/riha/files/4620393/4620534/1/1588165199683/riigi_it_koosvoime_raamist ik.pdf). Arendusmeeskonna liikmed peavad kogu arendustöö vältel jälgima Eesti infoturbe Standardi (edaspidi E-ITS) (https://eits.ria.ee/) asjakohaseid meetmeid standardturbe tasemel lähtudes tellimustöö spetsiifikast ja varadest. Muuhulgas tuleb tagada kooskõlalisus ka RIA MFN nõuetega (edaspidi MFN) (https://e-gov.github.io/MFN/). E-ITSining MFN versioonid täpsustatakse tellimustöös. 5.2 Täitja peab kasutama tööde teostamiseks tellija keskkondi. 5.3 Täitja vastutab tööde kvaliteedi ning terviklikkuse eest ja et selle alusel tehtav infosüsteem on realiseeritav ja rakendatav koostoimelise ja riigi IT põhimõtetele vastava infosüsteemina. Pakutavad lahendused peavad olema otstarbekad ning arvestama Eestis kehtivaid õigusakte. 5.4 Juhul kui on tegemist struktuurivahenditest rahastatava või muu välisrahastusega hankega, siis kohustub täitja tööde teostamisel järgima EL struktuuritoetusele viitamise juhendit. Vastavad nõuded ning stiilijuhised on kättesaadavad aadressil https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika. Sümboolika paigutus ja formaat tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga 1. 5.5 Tellijal 1 on õigus tööde teostamise käigus kontrollida täitja poolt teostatavate tööde kvaliteeti, lepingu ja hankelepingu tingimustest kinnipidamist. 5.6 Mittekvaliteetsete tööde või lepingule ja hankelepingule mittevastavate tööde avastamisel informeerib tellija 1 koheselt täitjaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.7 Täitjal on kohustus viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tellijat 1 probleemidest, mis segavad hankelepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist ning õigus esitada tellijale 1 ettepanekuid tööde ja tähtaegade muutmiseks. 6. Dokumentatsioon 6.1 Täitja varustab tellijat 1 piisava dokumentatsiooniga, mis on vajalik, et tellija 1 saaks hankelepingu alusel loodud töid efektiivselt kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades juba olemasolevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni. 6.2 Hankelepingu raames koostatavad dokumendid antakse tellijale 1 või tellija 1 poolt määratud kontaktisikutele üle eestikeelsetena või inglise keelsena, täpne vajadus sätestatakse hankelepingus/tellimuses. Üksnes tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. Tõlkimise kulud kannab täitja. 6.3 Täitja esitatud dokumentatsioon peab vastama tööde kirjelduses toodud töödele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 4 6.4 Täitja uuendab või asendab kõik esinenud vigade või puudustega dokumendid lepinguperioodi jooksul. 6.5 Dokumentide koostamiseks ja üleandmiseks kasutatakse elektroonilist infokandjat ning sensitiivne info tuleb edastada krüpteeritult, kasutades ID-tarkvara või tellijaga 1 kokku lepitud muud võimalust. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad sõlmitava lepingu tingimuste rikkumise eest maksimaalselt lepingu kogumaksumuse ulatuses. Pooled vastutavad sõlmitava hankelepingu/tellimuse tingimuste rikkumise eest maksimaalselt sõlmitava hankelepingu/tellimuse kogumaksumuse ulatuses. 7.2 Lepinguliste kohustuste rikkumise eest võivad tellijad täitjalt sisse nõuda leppetrahvi või pidada leppetrahv kinni täitjale makstavast summast, mis aga ei välista muude õiguskaitsevahendite kasutamist, mh nõuda kahju hüvitamist. 7.3 Tööde teostamise kokkulepitud ajakavast kõrvalekaldumise korral pole täitjal õigust nõuda kahjude korvamist, kui see on täitja nõuetekohase tegevusega välditav ja kahjud ei ole tekkinud tellija 1 otsesel süül. 7.4 Kui täitja viivituse põhjustavad tellijad, on täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. Täitja peab tellijaid viivitusest ning sellest tulenevatest tagajärgedest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 7.5 Tellijad peatavad täitjale hankelepingujärgsete summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 7.5.1 täitja ei täida hankelepingut; 7.5.2 tööde teostamise käigus, testimise käigus või aktis avastatakse puudusi või muid täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 7.5.3 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab asjaolu, mille eest vastutab täitja. 7.6 Täitja võib peatada tööde teostamise kas osaliselt või täielikult, kui: 7.6.1 tellijad ei täida hankelepingut; 7.6.2 tellija 2 ei tasu hankelepingujärgset maksumust õigeaegselt; 7.6.2 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab asjaolu, mille eest vastutavad tellijad. 7.7 Tööde teostamisel sh vigade kõrvaldamisel tekkivate täitja ja tellijate vaheliste erimeelsuste lahendamisel lähtutakse eelkõige tööde eesmärkidest tellijate seisukohalt. Kui täitja ei nõustu tellijate seisukohaga, lasub tellijate seisukoha mittesobivuse tõendamise kohustus täitjal. 7.8 Kui tellijad keelduvad või hoiavad kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti allkirjastamisest ja tööde eest tasumisest, on täitjal õigus nõuda viivist 0,02% päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20% vastuvõtmisest keeldutud tööde maksumusest. 7.9 Kui täitja ei teosta töid, ei anna töid tellijatele akti alusel üle või ei kõrvalda vigu määratud tähtajaks, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi 0,2% päevas teostamata või üleandmata tööde maksumusest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% hankelepingu maksumusest.. Tellijatel on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra. 7.10 Aja eest, mil täitja teeb töödes parandusi tulenevalt tellijate poolt tuvastatud puudustest, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% hankelepingu kohaselt täitjale makstavast tasust iga vigade kõrvaldamisega kaasneva kalendripäeva eest, kuid 5 kokku mitte rohkem kui 20% täitjale makstavast tasust. Tellijatel on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra. 7.11 Täitja on kohustatud üle andma kvaliteetsed tööd. Tellijad on nõus üleantud tööde osas 1 (ühel) korral viima läbi vastuvõtutestimise täitjalt kompensatsiooni nõudmata. Alates 2. (teisest) tellijate poolt teostatavast või tellijate poolt korraldatavast täiendavast vajalikust vastuvõtutestimisest üleantud tööde osas, on tellijatel õigus nõuda täiendavat tasu tunnihinna alusel hinnaga 50 eurot iga kulunud töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tellijatel on õigus kaasata vastuvõtutestimisse kolmandaid osapooli. Täiendava vastuvõtutestimise maksumus arvestatakse maha tasumisele kuuluvate tööde maksumusest, mille osas vastuvõtutestimine telliti ja fikseeritakse poolte vahel sõlmitavas tööde üleandmise - vastuvõtmise aktis. 7.12 Tööde tähtajaks esitamata jätmisel täitja poolt on tellijatel õigus nõuda hankelepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. 7.13 Kui pool ei täida lepingu punktides 8, 9 ja/või 10 sätestatud kohustust, on poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi kuni 20% lepingu maksumusest iga vastava juhtumi korral. 7.14 Pooled peavad esitama lepingust/hankelepingust tuleneva leppetrahvi ja/või viivise nõude kohustusi rikkunud poolele mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates päevast, mil poolel tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 7.15 Pretensioonidest meeskonnaliikme töö teostamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija 1 teada meeskonnaliikmele, hankelepingu kontaktisikule ja lepingu kontaktisikule. Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija 1 juhiste järgimata jätmisel, ülesannete teostamisel, meeskonnatööga arvestamise vmt osas, loetakse hankelepingu rikkumiseks. Tellijal 1 õigus nõuda selle meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei vasta tellija õigustatud ootustele. Nimetatud vahetuse nõue on tellijapoolne otsustus ning täitja kohustub tagama meeskonna liikme vahetuse 7 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest vastavasisulisest teavitusest. 7.16 Lepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu ja hankelepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 8. Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine1 8.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab kumbki pool, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud lepingujärgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks käesolevas lepingus toodud ulatuses ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. Pooled kinnitavad, et on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist. 8.2 Pool kohustub lahendama kõikvõimalikud tööga seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale 1 rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija 1 on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud töö kasutamise, on täitja kohustatud tellija 1 Kui tellija 1 ei sätesta konkreetses hankelepingus/tellimuses teisiti. 6 1 nõudmisel täitma selle rahalise või muu kohustuse ja/või looma samaväärse tulemi tasuta ning võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tulemi arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 8.3 Tellija 1 annab täitjale tööde teostamise ajaks üleilmse lihtlitsentsi tellijale 1 kuuluva tarkvara varaliste õiguste kasutamiseks ning täitja poolt teostatud tööde tellijale 1 tagasi litsentsimiseks käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. 8.4 Täitja loovutab tellijatele tehtud tööde varalised õigused. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad tellijatele üle töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest. 8.5 Täitja annab tellijatele tehtud tööde osas tagasivõetamatu ainulitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega tööde või selle etapi vastuvõtmise hetkest. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja kasutamise territooriumiks on kogu maailm. 8.6 Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks tellijatel tema varaliste õiguste teostamist. 8.7 Pooled annavad üle ja võtavad vastu lepingus ja/või hankelepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse tellijale 1 eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates tellijalt 1 vastava nõude saamisest. 8.8 Tellijad võivad vastuvõetud töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 8.9 Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab töö teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too tellijatele kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel (va juhul, kui nimetatud komponentide kasutamine on ette nähtud täitja pakkumuses). 8.10 Täitja võib kasutada töö teostamiseks kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente vaid tellijate eelneval kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel on täitja kohustatud esitama tellijatele litsentsi hinna, litsentsitingimused ja andmed lähtekoodi kättesaamise võimaluse kohta. 8.11 Tasu intellektuaalse omandi õiguste tellijatele ülemineku ja litsentside eest sisaldub hankelepingute maksumuses ning täitjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste üleandmise ega litsentsimise eest (sh lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus). 8.12 Lepinguga reguleerimata autoriõiguse küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest autoriõigusealastest õigusaktidest. 9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 9.1 „Konfidentsiaalne informatsioon“ on igasugune informatsioon, mis avaldamise hetkel on määratletud kui konfidentsiaalne või mille olemusest võib järeldada, et see on konfidentsiaalne, sealhulgas isikuandmed, turvaandmed, kirjeldus infosüsteemide turvameetmete, turvaintsidendi või selle ohu kohta, arvutiprogrammid, koodid, algoritmid, oskusteave, formularid, protsessid, ideed, strateegiad ja muu teave, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellijate huve või mille suhtes kehtivad avaliku teabe seaduse või muu õigusakti kohaselt juurdepääsupiirangud või mille suhtes juurdepääsupiirangud ei kehti, kuid mida tellijad ei ole avalikkusele teatavaks teinud. 7 9.2 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 9.3 Täitja peab käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel, samuti lepingujärgsete kohustuste täitmisel saadud informatsiooni tellijate ja nende tegevuse kohta ning isikuandmeid sisaldavat teavet hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tellijate eelneva kirjaliku selgesõnalise nõusolekuta. 9.4 Täitjal on õigus töödelda isikuandmeid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.5 Täitjal on õigus töödelda käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes lepingu ja hankelepingu kehtivuse ajal ning lepingu ja hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. 9.6 Isikuandmete töötlemisel kohustub täitja juhinduma kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 9.7 Täitja rakendab konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks isikuandmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on täitja isikuandmete töötlemisel kohustatud: 9.7.1 eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamatult kustutama; 9.7.2 ebaõigete isikuandmete parandamiseks võtma viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud; 9.7.3 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 9.7.4 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 9.7.5 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 9.7.6 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 9.7.7 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 9.7.8 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 9.7.9 dokumenteerima isikuandmete töötlemise toimingud vastavalt käesoleva lepingu lisale 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade“ ja säilitama eelnimetatud vormile kantud andmeid kogu hankelepingu kehtivuse aja. Tellijatel on õigus igal ajal kontrollida andmetöötlustoimingute registri pidamist ja täitmist täitja poolt. 9.8 Lepingu punktis 9.3 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja punktis 9.7 sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile 8 juurdepääsu on täitja kohustatud tellijaid teavitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast selle teada saamisest. Tellijatel on õigus saada CERT-EElt täielikku infot käesolevas punktis viidatu turvaintsidentide kohta.. 9.9 Konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks rakendatavate meetmete valikul lähtub täitja tellija juhistest. Tellijatel on õigus anda täitjale soovituslikke juhiseid isikuandmete töötlemise nõuete paremaks rakendamiseks. 9.10 Täitja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on täitja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib käesolevas lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid ning omab baasteadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest. 9.11 Täitja on kohustatud teavitama tellijaid konfidentsiaalsuskohustuse täitmisega seonduvatest takistustest, mis on tekkinud või tõenäoliselt võivad tekkida. 9.12 Konfidentsiaalsuskohustuse, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on täitja kohustatud viivitamatult võtma kasutusele meetmed rikkumise leevendamiseks ning teavitama rikkumisest tellijat mitte hiljem kui 24 tunni möödudes rikkumisest teadasaamisest arvates. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumiseks loetakse mis tahes sündmus, mis põhjustab isikuandmete hävimise, kaotsimineku või kolmandatele isikutele, sealhulgas avalikkusele juurdepääsu võimaldamise või avalikustamise. Teade konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tuleb tellijatele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 9.12.1 konkreetse rikkumise kirjeldus; 9.12.2 juhtunust puudutatud andmesubjektide arv ning isikuandmete liik; 9.12.3 juhtunuga tegeleva kontaktisiku andmed; 9.12.4 meetmete kirjeldus, mida täitja on rakendanud või rakendab rikkumise mõju leevendamiseks; 9.12.5 rikkumise mõju ja tagajärg andmesubjektidele ja nende isikuandmetele; 9.12.6 muu teave, mis on tellijale vajalik andmesubjekti ja pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks. 9.13 Kohustus tagada konfidentsiaalse informatsiooni kaitse, sealhulgas isikuandmete konfidentsiaalsus on tähtajatu ning kehtib nii hankelepingu täitmise ajal kui ka pärast hankelepingu lõppemist. 9.14 Hankelepingu lõppemisel on täitja kohustatud hankelepingu täitmisel kogutud isikuandmed kustutama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu punktis 9.7.9. nimetatud isikuandmete töötlemise ülevaate annab täitja hankelepingu lõppemisel üle tellijale. 9.15 Täitja on kohustatud tagama käesolevas lepingus ja Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise iga isiku poolt, keda täitja on kaasanud hankelepingust tulenevate kohustuste täitmisele. Täitja vastutab tellijate ees, kui ta on rikkunud käesolevas lepingus või õigusaktides isikuandmete volitatud töötlejale sätestatud isikuandmete töötlemise tingimusi. 9.16 Konfidentsiaalsuskohustuse või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist käsitletakse kui lepingu ja hankelepingu olulist rikkumist. 9.17 Täitja on kohustatud avaldama tellijatele teavet, mis on vajalik konfidentsiaalsuskohustuse, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise kontrollimiseks. 9 9.18. Täitja teeb tellijatega koostööd võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil andmesubjekti taotlusel tema kohta käivate andmete väljastamisel, andmete parandamisel ja kustutamisel. 10. Avalikud suhted 10.1 Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu ja hankelepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. 10.2 Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib 12 kuud või kuni punktis 2.1 sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni. 11.2 Hankelepingu kehtivuse aeg ei ole piiratud lepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga. 11.3 Tellija 1 võib lepingu või hankelepingu mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, teatades täitjale sellest 30 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu või hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingu ülesütlemine ei muuda kehtetuks selle alusel sõlmitud hankelepinguid. 11.3.1 Juhul kui, täitja on lepingut rikkunud vähemalt 2 korda ja rikkumine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud, võib tellija 1 lepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades täitjale sellest 14 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 11.4 Täitjal on õigus leping või hankeleping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijale 1 kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui tellija 2 keeldub nõuetekohaselt valmistatud tööde eest tasu maksmisest ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu või hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingu ülesütlemine ei muuda kehtetuks lepingu alusel sõlmitud hankelepinguid. 11.5 Täitja ei tohi lepingust ega hankelepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija 1 eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.6 Lepingu ja hankelepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu või hankelepingu lisana. Muudatused tööde ajakavas ning kulude muudatused eelarveridade vahel ei ole käsitletavad hankelepingu muutmisena tingimusel, et hankelepingu täitmise lõpptähtaeg ei muutu ning hankelepingu kogumaksumus ei suurene. 12. Meeskonnaliikmed ja lepingu kontaktisikud 12.1 Hankelepingu täitmisel peavad osalema pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, va juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, riigihanke alusdokumentides ja tellimuses esitatud tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 12.2 Täitja võib tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihanke alusdokumentides ja tellimuses seatud tingimustele. 12.3 Täitja vastutab tellija 1 otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde ajakavast. 12.4 Täitja poolt lepingu täitmiseks esitatud isikud ei tohi olla tellijate teenistuses. 10 12.5 Meeskonnaliikmetel peab olema valmidus töötada tellija juures kohapeal, täpsemad tingimused sätestatakse tellimuses. 12.6 Selleks, et meeskonnaliikmed saaksid töötada kohapeal, peavad meeskonnaliikmed läbima taustakontrolli (avalikest ja mitteavalikest andmebaasidest sh Karistusregister, Äriregister jt), juhul kui meeskonnaliige ei läbi taustakontrolli, peab pakkuja esitama uue meeskonna liikme, kes vastab kõikidele hanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele. 12.7 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 12.7.1 tellija1 kontaktisik on …………., e-post: [email protected], tel: ……………; 12.7.2 tellija 2 kontaktisk on …………., e-post: [email protected], tel: ……………; 12.7.2 täitja kontaktisik on ………………..……………. (nimi, tel, e-post). 12.8 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingus või hankelepingus sätestatud kontaktisikutele. Kõik pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis. 12.9 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu või hankelepingu juurde ning ei käsitleta lepingu või hankelepingu muutmisena. 12.10 Pooled kinnitavad, et ei teosta sihtvärbamist lepingu kehtivuse jooksul teise poole poolt lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikmete suhtes. 12.11Ühelgi juhul ei vastuta pooled lepingu rikkumise tõttu teise poole saamata jäänud tulu eest. 13. Lõppsätted 13.1 Pooled juhinduvad lepingu ja hankelepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus ja hankelepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 13.2 Juhul kui lepingu või hankelepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 13.3 Täitja on teadlik, et leping ja hankeleping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 13.4 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 13.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Lisad 14.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 14.1.1 lisa 1 „Hankelepingu projekt“; 14.1.2 lisa 2 „Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt - näidis“; 14.1.3 lisa 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade“; 14.1.4 lisa 4 „Tööde kirjeldus“; 14.1.5 lisa 5 „RIA teenuste arenduspõhimõtted“ 11 Raamlepingu nr ……………. lisa 1 Hankelepingu projekt HANKELEPING nr … Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a, 15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Margus Noormaa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood …., asukoht …, keda esindab … alusel … (RIA ja MKM edapidi koos tellijad) ja …………………………….. (edaspidi täitja), registrikood ……, asukoht ………………………., keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ………………………..; edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihangete seaduse § 30 lõikest 3 ja täitjaga sõlmitud raamlepingust nr ….. 1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 „Tööde kirjeldus“. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on tellija 1 „Artiklivaramu arendustööd“ (viitenumber 251782) riigihanke alusdokumendid, tellija 1 tellimus, täitja pakkumused ning arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi. 2. Lepingu maksumus, maksetingimused ja tööde üleandmine 2.1 Lepingu kogumaksumus/maksus on kuni ………. eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu maksumus). Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.2 2.1.1 …. töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks. 2.2 Lepingut rahastatakse projektist ….. 2.3 Tööd antakse üle … (täpsustatakse tellimuses): 2.3.1 …. 2.3.2 … 2.4 Tööde üleandmisel lähtutakse raamlepingu punktis 4 sätestatust. 2.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 20 tööpäeva tööde ülevaatamiseks. Tellijal 1 on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette. 2.6 Töö teostamise käik ja/või tulem kantakse tellija 1 lähtekoodi repositooriumisse või Githubi, vastavalt tellija 1 juhistele. 2.8 Aktis tuuakse eraldi välja meeskonnaliikmete kaupa tehtud tööülesannete loetelu ja nendele kulunud töötunnid. 2 Punktid 2.1 – 2.8 täpsustatakse tellimuse käigus. 12 3. Lepingu kehtivus ja ülesütlemine 3.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib … (….) kuud või kuni punktis … sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni / või lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni, vastavalt varem saabunud asjaolule. 3.2 Tellija 1 võib lepingu 30 kalendripäevase etteteatamistähtajaga olenemata põhjusest üles öelda ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 3.3. Täitjal on õigus leping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijatele kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat, kui tellija 1 keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt valmistatud tööde vastuvõtmisest ja/või tellija 2 nende eest tasu maksmisest. 3.4. Ülaltoodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt 2 sisse nõuda tasu lepingu lõpetamise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. 4. Kontaktisikud 4.1 Tellija 1 kontaktisik on ……(tel, e-post); 4.2 Tellija 2 kontaktisik on ……(tel, e-post); 4.3 Täitja kontaktisik on ……(tel, e-post). 5. Lõppsätted 5.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt. 5.2 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 5.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 6. Lisad 6.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: …… 6.1.1 lisa 1“…“. 13 Raamlepingu nr ……… lisa 2 Riigi Infosüsteemi Ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning …………….. vahel sõlmitud lepingu nr……………….juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT3- näidis Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ………………. (edaspidi täitja) täitja kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA või tellija 1) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM või tellija 2) ……………., (edaspidi koos nimetatud pool või pooled) tõendamaks, et täitja andis üle poolte vahel sõlmitud lepingu nr …………. ja riigihanke viitenumber …, alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (tehtud tööd, meeskonnaliikmete kaupa tehtud tööülesannete loetelu, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingupunktidele vm). 2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijale üle antuks ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks. 3. Kinnitame, et ……………… töötles tööde elluviimisel talle teatavaks saanud isikuandmeid vaid tellija poolt tellitud töödega seotud tööde teostamiseks. Akti esitamisega kinnitame, et oleme kustutanud kõik tööde käigus teatavaks saanud isikuandmed. 4. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale 2 arve esitamiseks summas ………….. eurot, millele lisandub käibemaks. 5. Käesolev saadetakse pärast allkirjastamist pooltele. 6. Käesoleva akti lahutamatud lisad on: 6.1 ……………………. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord4“. 3 Akti võib muuta vastavalt vajadusele ja tellitavale tööle. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 14

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →