EELNÕU ............. 20 22 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus e muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus t (RT I 2015, 3) täiendatakse §-ga 5 1 järgmises sõnastuses : „§ 5 1 . Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohaldamise erisused maismaatuuleparkide rajamisel (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal käimasoleva d planeerimismenetlused, millega kavandatakse tuuleparkide rajamist maismaale, loetakse lõppenuks ning tuuleparkide rajamiseks väljastatakse isikule, kelle taotlusel planeering algatati, tema taotluse alusel projekteerimistingimused tuulepargi rajamiseks vastavalt ehitusseadustiku §-le 26 . (2) Lõikes 1 sätestatu kehtib tuulepar kide kohta, mis vastavad järgmistele nõudmistele: tuulepargi rajamine on ette nähtud kehtivas üldplaneeringus; tuulepargi ühendamiseks on rajatud liitumispunkt põhivõrguga; tuulepargi rajamiseks on omandatud oluline osa tuulepargi rajamiseks vajaliku st maakasutusõigustest. (3) Lõike 1 alusel projekteerimistingimuste andmise otsustamisel ei saa pädev asutus tugineda ehistusseadustiku §-s 32 sätestatud alustele“. § 2. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” ………… 20 22 . a.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus e muutmise seadus e eelnõu SELETUSKIRI I Eelnõu eesmärk Eesti vajab kiiresti täiendavaid tootmisvõimsusi, et tagada omamaise elektrienergia suuremamahuline tootmine ning elektrihindade langus tarbijate jaoks , järgides samas ka nn rohepöörde eesmärke . Probleem, miks Eestis endiselt ei lisandu täiendavaid märkimisväärseid tuuleenergia tootmisvõimsusi, seisneb selles, et kohalike omavalitsuste menetletavad planeerimis- ja loamenetlused on arusaamatul põhjusel takerdunud ja neid menetletakse loiult . President Kersti Kaljulaid ütles 08. septembril 2022 Äripäeva raadios, et „ samal ajal kui Eesti taastuvenergia arendajad ootavad riigilt projektide kooskõlastusi ja lube, millega rahastajate jutule minna, on Läti, Leedu ja Poola loonud taastuvenergia projektidele regulatiivsed konkurentsiee lised ning on valmis liikuma kiiremini “. Arvestades , et Eesti on energeetikas sisuliselt kriisiolukorras, on riigil kohustus sekkuda kohaliku tasandi juhtimisse ning tagada täiendavate tootmisvõimsuste kiirem lisandumine. Esitatud eelnõu seda eesmärki ka kannab. II Eelnõu sisu selgitused Eelnõuga lisatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse (EhSRS) täiendav paragrahv, mis puudutab seaduse jõustumise ajal käimasolevate planeerimismenetluste lõpetamist. Vaieldav võib olla, kuhu täpselt nimetatud paragrahv sobitada (st et kas selle lisamine § 5 järele on õige), kuid see on vaid tehniline küsimus: EhSRS loogilist ülesehitust järgides ei ole uue paragrahvi asukoht seaduses kindlasti vale, aga samas ei ole selles ka erilist tähtsust; tähtis on sisu. Paragrahv 1. Lõige 1 : Eelnõu kohaselt lõpetatakse seaduse jõustumise ajal käimasolevad planeerimismenetlused, millega kavandatakse tuuleparkide rajamist maismaale, loetakse lõppenuks ning tuuleparkide rajamiseks väljastatakse isikule, kelle taotlusel planeering algatati, tema taotluse alusel projekteerimistingimused tuulepargi rajamiseks. Selle tulemusel vähendatakse tavaolukorras ehk mõistetavat, aga kriisiolukorras täiesti kohatut ja mõistetamatut bürokraatiat ning kiirendatakse oluliselt uute tootmisvõimsuste lisamise protsessi. Eesti on täna olukorras, kus tähtis on kogu ühiskonna huvi ja vajadus ; kohalike mängude mängimine stiilis „mulle ei meeldi tuulikupark minu vaateväljas“ ehk siis inglise keelest tuntud lühend NIMBY ( not in my backyard ) on riigi ja kodanikkonna kui terviku huve arvestades täiesti kohatu ja lubamatu. Avalik huvi peab alati prevaleerima erahuvi ees ning see põhimõte on olnud aastate jooksul kehtiv ka Eesti õiguses. Lõige 2 : Et vältida olukorda, kus iga käimasolev planeerimismenetlus seaduse alusel lõpetatakse, sh selline, mis tegelikult ei ole täna veel realiseeritav – puudub fikseeritus üldplaneeringus, liitumine või maakasutusõigus – on lõikes 2 ette nähtud selged tingimused, millele peab vastama planeerimisjärgus olev tuulikupark, et see vastaks lõikes 1 sätestatule. Juhul, kui mõni neist tingimustest on täitmata, ei ole tuulikupargi kiire realiseerimine nagunii võimalik ja puudub igasugune vajadus üritada sellist menetlust kiirendada. Ometi on Eestis mitmeid projekte, mille puhul on kõik need tingimused täidetud . Juba eos võib vastata võimalikule küsimusele, et mis saab keskkonnamõjude hindamisest (KMH) selliste tuuleparkide puhul, mis mahuvad lõikes 1 sätestatu alla. Lihtne vastus on, et kui tegemist on tuulepargiga, mille rajamine on ette nähtud kehtivas üldplaneeringus (eelnõu § 1 lg 2 p 1), siis on KMH juba tehtud üldplaneeringu menetlemise ajal ning üldplaneeringu kehtestamisel on otsustatud, et tuulepargi rajamine planeeritud alale on võimalik ja mõeldav. Hilisemad sellekohased menetlused on tegelikult liigne bürokraatia, mille tõttu näemegi täna sellist olukorda nagu meil on. Lõige 3 : Eelnõu alusel on välistatud võimalus tugineda projekteerimistingimuste mitteandmisel ehitusseadustiku §-le 32. Säte on eelnõus esitatud seetõttu, et välistada kohalike omavalitsuste võimalus ka projekteerimistingimuste andmisel torpedeerida tuulepargi rajamist, jättes lihtsalt projekteerimistingimused andmata, viidates mõnele ehitusseadustiku §-s 32 sätestatud alusele. Sellise võimaluse jätmine muudaks kogu eelnõu seadusena kehtestamise mõttetuks, sest võimaldaks jätkata tuulikuparkide kiire rajamise blokeerimist. Eelnõu seadu sena kehtestamise mõte on ikkagi selles, et arvestades tekkinud olukorda riigis võtab riik ohjad uute tootmisvõimsuste rajamise tagamisel/abistamisel ajutiselt endale, lähtudes sealjuured haldusmenetluse seaduse ühest põhiprintsiibist, mis on sätestatud haldusmenetluse § 5 lg-s 2: „ (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele “ . Tänased tuulikuparkide planeeringumenetlused kohalikes omavalitsustes ilmselgelt ei ole selle printsiipnormiga kooskõlas. Paragrahv 2. Eelnõus on kavandatud seaduse jõustumine üldkorras. Kuigi vastavalt põhiseaduse §-le 108 üldkorras jõustumist eraldi sätestama ei pea, siis selguse huvides on seda siiski tehtud; seda seetõttu, et oleks selge, et lõikes 1 sätestatud regulatsioon puudutab ainult neid planeeringumenetlusi, mis on käimas seaduse jõustumise päeval, mitte näiteks neid, mis algatatakse päev hiljem. See võimaldab veelgi enam vältida seaduse mõtte väärkasutust. / allkirjastatud digitaalselt / Harry Raudvere Juhatuse liige Tuuletehnoloogia Liit
Saatja: "Harry Raudvere" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Pöördumine menetluse kiirendamiseks
Kuupäev: 2022-09-12 04:59
Tere
Edastan pöördumise tuuleenergiaprojektide menetluse kiirendamiseks.
Lugupidamisega
Harry Raudvere
Tuuletehnoloogia Liit
Juhatuse liige
+372 506 6740