Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus 09.09.2022 nr 1-4/22/4058
Keskkonnaministri käskkirjade 18.04.2016 nr 336
(PURTSE) ja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 (ALARA)
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirja nr 336
ja 04.04.2019 käskkirja nr 1-2/19/286 muutmise käskkirja eelnõu.
Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjas nr 336 vähendatakse tegevuste lõikes projekti kogu
eelarvet 1 140 854,66 eurot koos käibemaksuga ning keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas
nr 1-2/19/286 suurendatakse projekti kogu eelarvet 1 000 000,00 euro võrra koos käibemaksuga
ning muudetakse vajalike tegevuste elluviimist.
Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse keskkonnaministri käskkirja 18.04.2016
nr 336 (PURTSE) ja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 (ALARA).
Õigusselguse huvides kehtestatakse muudetavate käskkirjade lisade uus terviktekst.
Muudatus toimub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme
tegevuses 7.2.2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Lisa 1 keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjale nr 336
3. Lisa 2 keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjale nr 336
4. Lisa 1 keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286
5. Lisa 2 keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286
6. Seletuskiri koos kahe lisaga
Arvamuse avaldamiseks: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlike
komisjonide liikmed
Teadmiseks: välisõhu ja kiirgusosakond, veeosakond, AS A.L.A.R.A., SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
27.07.2022
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Keskkonnaministri käskkirjade
18.04.2016 nr 1-2/16/336 ja
04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjas nr 1-2/16/336 „Toetuse andmise tingimuste,
tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Purtse jõel ja selle
lisajõgedel, Kroodi ojal ja Piirimetsa ning endistel Maadevahe asfaltbetoontehaste
territooriumitel aastateks 2016‒2023 tehakse järgnevad muudatused:
1.1 Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1);
1.2 Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
2. Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 „Toetuse andmise tingimuste,
korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski
endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ tehakse järgmised muudatused:
2.1 Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 3);
2.2 Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 4).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide
Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi
2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: Keskkonnaagentuur, Rahandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
Riigi Tugiteenuste Keskus, keskkonnakorralduse osakond, eelarve- ja strateegiaosakond,
AS A.L.A.R.A.
Lisa 1
Keskkonnaministri …………...
käskkirjale nr ………………...
Lisa 1
Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjale nr 336
„Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Purtse jõel ja selle lisajõgedel,
Kroodi ojal ja endistel Maadevahe ning Priimetsa
asfaltbetoonitehaste territooriumitel aastateks 2016–2023”
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme „Saastunud alade ja
veekogude korrastamine“ tegevuse 7.2.2 „Saastunud alade ja maastikupilti risustavate
ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende
kaldaalade korrastamine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna
7 „Veekaitse“ meetme „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“ eesmärgil, milleks
on „Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad“ ja tulemusnäitajate, milleks on
„Korrastatud riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide osakaal“ ja „Veekogumid, kus on
vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht“ saavutamiseks.
2.2. Toetust antakse Purtse jõe ja selle lisajõgede (Kohtla jt), Kroodi oja ja endiste Maadevahe
ning Priimetsa asfaltbetoonitehaste territooriumitel asuva saastuse likvideerimiseks või
ohutumaks muutmiseks.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Purtse jõe ja selle valgala ohutustamisega seotud tegevused. Tegevused viiakse läbi Purtse
jõel ja selle lisajõgedes. Kroodi oja ohutustamise tööd toimuvad põhiliselt oja sängis ja
selle kaldaaladel. Endiste asfaltbetoonitehaste (Maadevahe, Priimetsa) tegevused
piirduvad alal, kus reostus on levinud. Ohutustamistööde esialgne maht ja tegevused, mis
on vajalikud saastunud alade ohutumaks muutmiseks või likvideerimiseks on määratletud
Keskkonnaministeeriumi poolt 2015. aastal valminud programmi „Jääkreostusobjektide
inventariseerimine“ töödes:
1) Purtse, Erra, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise tööde eelprojekt;
2) Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööde eelprojekt;
3) Maadevahe endise asfaltbetoonitehase jääkreostuse likvideerimise eelprojekt;
4) endise Priimetsa asfaltbetoonitehase jääkreostuse likvideerimise eelprojekt.
Eelprojektid on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritud
programmis „Tõkestusrajatiste inventariseerimine” seatud eesmärkidele ning
kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel www.envir.ee.
3.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste (edaspidi projekt) tulemusena likvideeritakse või
muudetakse ohutumaks endiste jääkreostusobjektide territooriumid. Projekt on üle-
eestiline ning viiakse ellu 31.12.2023.
4. Tulemused
4.1. Projekti tulemuseks on ohutumad või likvideeritud saastunud alad ja veekogud.
4.2. Projekti ja meetme tulemusnäitajad ja nende sihttasemed:
Näitaja Algtase
Sihttase (2023)
nimetus (2014. aasta)
Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike
ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine
Projekti tulemusnäitaja
Ha 0 17
Taastatud maa kogupindala
5. Projekti elluviimine
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaministeeriumi veeosakond.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis
koosneb Keskkonnaministeeriumi esindajatest.
5.5. Kasusaaja on ettevõtjast kinnistu omanik, kelle kinnistu on toetatava tegevuse tulemusena
jääkreostusest puhastatud või ohutumaks muudetud.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2016 ning lõppeb hiljemalt
31. detsembril 2023.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest, sealhulgas projekti riikliku
kaasfinantseeringu osakaal on kuni 5% abikõlblikest kuludest. Projekti omafinantseeringu
minimaalne osakaal on vähemalt 10% abikõlblikest kuludest.
7.3. Projekti kogueelarve on 41 659 061,01 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja eelarve on
toodud lisas 2.
7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta
5. veebruariks.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks;
8.2.2 punktis 3 nimetatud tegevustega seonduvad avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid,
keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud võivad moodustada kuni 10%
projekti abikõlblikest kuludest;
8.2.3 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;
8.2.4 hoonestatud või hoonestamata maa ostmise kulud kuni 10% projekti abikõlblikest
kuludest;
8.2.5 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded
ja kord“ nõuete täitmiseks.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 üldkulud;
8.3.3 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69
lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud
korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt
järgmised dokumendid:
9.3.1. lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotus
(summade jagunemine põhivaraks või tegevuskulude katteks).
9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas. Elluviija lisab
E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot
või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära, rakendusüksuse nõudmisel.
9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.
9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud
abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.
9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale
tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal
puuduste kõrvaldamiseks.
9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud
projekti tegevused ellu viiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse
saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal
1. märtsiks ja 1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja riigihankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4. Elluviija analüüsib enne toetavate tegevuste läbiviimist, kas toetatavate tegevuste
tulemuseks võib olla vähese tähtsusega abi kasusaajale ja teavitab kasusaajat analüüsi
tulemustest.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste kohta vahe- ja lõpparuande käesoleva
käskkirja lisas sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuste registris koos nõutud lisadega.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning
hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti
lõpuks. Kui projektil on mõju läbivatele teemadele, kajastab lõpparuanne informatsiooni
ka selle kohta.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi,
tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt struktuuritoetuse seaduses
sätestatule.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
12. Vähese tähtsusega abi
12.1. Kui käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisel antakse kasusaajale vähese
tähtsusega abi (VTA), järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määrust (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning
konkurentsiseaduse § 33 nõudeid.
12.2. Enne kasusaajale VTA andmist kontrollib tegevuste elluviija kasusaaja vastavust Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 nõuetele.
12.3. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
12.4. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot.
12.5. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
12.6. Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja andmeid nimetatud abi andmise kohta
10 aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest.
12.7. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides b–e nimetatud
majandussektori ettevõtjatele abi ei anta.
13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
13.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt
kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud
taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva
käskkirja muudatused.
Lisa 2
Keskkonnaministri …...............
käskkiri nr ………..….
Lisa 2
Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkiri nr 336
“Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks
Purtse jõel ja selle lisajõgedel, Kroodi ojal ja endistel Maadevahe ning Priimetsa asfaltbetoonitehaste
territooriumitel aastateks 2016–2023”
2016–2023 eelarve ja tegevuskava
Projekti maksumus
Toetus, sh
Abikõlbliku Toetuse, sh riikliku Oma- Oma-
riiklik kaas-
Kogumaksumus (EUR) kulu summa kaasfinantseeringu finantseering finantseeringu
finantseering
(EUR) määr (%) (EUR) määr (%)
(EUR)
41 659 061,01 40 198 653,27 34 972 860,53 89,1 4 396 512,57 10,9
Tegevuste loetelu ja eelarve
Abikõlblik Projekti kogukulu
Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp
summa (EUR) summa (EUR)
Purtse jõe valgala (Purtse
jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo
ala) jääkreostuse Taastatud maa
ohutustamise tööd kogupindala (ha) 9 01.10.2017 01.12.2023 24 969 428,06 25 743 006,93
Kroodi oja jääkreostus Taastatud maa
9 293 998,74
ohutustamise tööd kogupindala (ha) 6 01.12.2017 01.10.2021 8 830 577,69
Endise Maadevahe ja endise
Priimetsa
asfaltbetoonitehase
territooriumi jääkreostuse Taastatud maa
ohutustamise tööd kogupindala (ha) 2 01.10.2017 01.11.2018 5 915 667,52 6 139 075,34
Projektijuhtimine 01.01.2016 31.12.2023 300 000,00 300 000,00
Administreerimine 01.04.2016 31.12.2023 100 000,00 100 000,00
Ettevalmistustavad
tegevused Purtse jõe
valgalal Erra jõe ja Kiviõli
kraavi jääkreostuse
ohutustamiseks 16.01.2016 31.12.2018 82 980,00 82 980,00
KÕIK KULUD KOKKU 40 198 653,27 41 659 061,01
Eelarve jaotus rahastusallikate kaupa
Rahastaja Eelarve (EUR)
Keskkonnaministeerium 0,00
Omafinantseering 4 396 512,57
Ühtekuuluvusfond 34 168 855,28
Riiklik kaasfinantseering 1 633 285,42
Toetuse summa kokku: 35 802 140,70
Abikõlblik kulu KOKKU 40 198 653,27
Kogu kulu kokku: 41 659 061,01
Lisa 3
Keskkonnaministri ………...
käskkirjale nr …………
Lisa 1
Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286
„Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve
kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski
endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 7 „Veekaitse“ meetme nr 7.2
“Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevuse nr 7.2.2 raames toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
2. Toetuse andmise eesmärgid
Toetust antakse tegevuse „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik
käitlemine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja
radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude
hindamiseks vajalike uuringute elluviimine“ täitmiseks eesmärgiga vähendada radioaktiivsete
jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on
ohuks inimeste tervisele.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest
keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse
täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks
planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Tegevuse ulatus on riigisisene ja
viiakse läbi aastaks 2023.
3.2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise
(dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud, sh
reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis (nn. sektsioonide
läbivalgustamine). Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed
likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks
käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamiseks. Paldiski objekti
reaktorisektsioonide konserveerimisel võtsid Vene Föderatsiooni esindajad reaktoritest
küll tuumkütus välja, kuid sektsioonidesse ladustati ja seejärel kaeti betooniga
kiirgusallikad ning radioaktiivsed jäätmed, mille asukoht ei ole teada. Kiirgusallikate ja
jäätmete asukohtade kaardistamisel betoonimassis on võimalik reaktorsektsioonide
likvideerimine läbi viia ohutumalt valides sektsioonide lammutamiseks parima tehnilise
lahenduse, mille tulemusel on näiteks kiirgusdoose töö läbiviijatele võimalik hoida
madalamal ja sektsioonide lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused on
väiksemad. Seega on reaktorsektsioonide läbivalgustamise näol on tegemist andmete
kogumisega eesmärgiga jääkreostusobjekt likvideerida optimaalseima aja, inimressursi
ning rahaliste vahenditega, vähendades seega radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid
1
ohtusid nii inimesele kui keskkonnale. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi
aastaks 2023.
3.3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. Valdavalt on metallijäätmete näol
tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi
peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed
vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2025 on planeeritud
metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende
puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud
tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski
objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik
betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni
nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas.
Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete
jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud
betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023.
3.4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise
tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise
raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju.
3.5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused sobivaima
lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks.
Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjude hindamistega. Samuti on loodud
tingimused, et lõppladustamiseks vajalikul viisil saaks perioodil 2024-2025 käideldud
Paldiski endisel tuumaobjektil asunud radioaktiivselt saastunud metallijäätmed. Selle
tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem kaitse.
Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud radioaktiivsete
jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise
nõue.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ning sihttasemed on:
Näitaja Algtase Sihttase
nimetus (2023)
Väljundinäitaja
Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga tk 0 15
rajamiseks vajalike uuringute läbiviimine
Väljundinäitaja
Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike tk 0 9
uuringute läbiviimine
Väljundinäitaja
Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
tk 0 1
lõppladustamiseks vajalik käitlemine – betoonisõlme
soetamine
Väljundinäitaja
Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
tk 0 24
lõppladustamiseks vajalik käitlemine –
betoonkonteinerite soetamine
2
Näitaja Algtase Planeeritav
nimetus sihttase
(2025)
Tulemusnäitaja
ha 0 1,18
Taastatud maa kogupindala
4.2.1 punktis 3 nimetatud tegevuste väljundid on:
a) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud uuringud
1. Tektoonilise omapära kaardistamine;
2. Seismiline analüüs;
3. Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs;
4. Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud;
5. Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs;
6. Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs;
7. Hüdrograafilised uuringud;
8. Põhja – ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud;
9. Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring;
10. Atmosfääriõhu seire;
11. Klimaatiliste tingimuste uuring;
12. Keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne);
13. Sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus,
majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne);
14. Mürauuring;
15. Teede ja taristu analüüs.
b) Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud
1. Paldiski objekti peahoone seisukorra insener-tehniline uuring (betooni tugevuse
määramine seintes, põrandates, vahelagedel; ehitus konstruktsioonide seisukorra
hindamine, sildkraanade liikumisteede kandevõime määramine; sildkraanade tehniline
seisukorra ja kandevõime määramine; olemasoleva vee – ja elektrivarustuse seisukorra
hindamine jne);
2. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ehitusmaterjali ja konstruktsiooni insener-tehniline
uuring (betooni omadused, konstruktsiooni vastupidavus jne);
3. Paldiski objekti peahoone ja vahehoidla radioloogiline uuring (saastunud alade
identifitseerimine, isotoobilise koostise määramine, isotoopide vektori määramine jne);
4. Reaktorisektsioonide radioloogiline uuring (ilma reaktorisektsioonidesse sisenemiseta);
5. Reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring (materjalide
omadused, dimensioonid, konstruktsiooniliste iseärasuste kaardistamine jne);
6. Paldiski objekti radioloogiline uuring (ümbritseva keskkonna analüüs, saastunud alade
kaardistamine, isotoopide määramine jne);
7. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite
väljatöötamine;
8. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis.
9. Uuringutulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga
kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise
tulemustega.
3
c) Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine
1. Kontsentreeritud jäätmete käitlemiseks betoonisõlme soetamine;
2. Käideldud kontsentreeritud jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite
soetamine;
3. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine.
d) Planeering ja mõjuhindamised
Alustatud on lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu koostamise ja
mõjuhindamisega.
e) Kommunikatsioon
Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel on avalikkusele proaktiivselt ja selgelt tutvustatud
projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi.
5. Projekti elluviimine
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on AS A.L.A.R.A.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustas Keskkonnaministeerium projekti
juhtrühma, mis koosneb Keskkonnaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja Rahandusministeeriumi esindajatest.
5.5. Projekti juhtrühma töökorra kinnitab ja selle tööd korraldab Keskkonnaministeerium.
5.6. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise
edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja
edenemise aruanded.
5.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
5.8. Projekti partner on Keskkonnaministeerium.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta
31. detsembril.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest.
7.3. Projekti kogueelarve on 9 559 163,60 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuskava
on toodud lisas 2.
7.4. Projekti detailse tegevuskava ja aastaeelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta
5. veebruariks. 2019. a tegevuskava ja aastaeelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul toetuse
andmise tingimuste kehtestamisest.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisega ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamisega.
4
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 kinnisasja soetamise kulud;
8.3.3 üldkulud;
8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69
lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
9.2. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud
korras.
9.4. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele
vähemalt järgmised dokumendid:
9.4.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav hind on 20 000 eurot
või suurem käibemaksuta ja hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja dokumente
ei ole juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
9.4.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt
rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud;
9.4.3 lepingu muudatused, sh lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.4.4 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.4.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.4.6 raamatupidamises projekti kulude ja tulude kajastamist tõendav dokument;
9.4.7 kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument.
9.5. Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis
toodud loetelule.
9.6. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
9.7. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis.
9.8. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale
tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal
puuduste kõrvaldamiseks.
9.9. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud
projekti tegevused elluviiduks.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse
saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh
toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest,
hankeplaani muutmisel esitatakse see rakendusüksusele viivitamata.
5
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande punktis 11.3 määratud
tähtpäeval ja rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt
allkirjastatuna.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning
hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti
lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril
2020.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet,
teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega
pikendada.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt
kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud
taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva
käskkirja muudatused.
6
Lisa 4
Keskkonnaministri ………….
käskkiri nr ………….
Lisa 2
Keskkonnaministri 4.04.2019 käskkirjale nr 1-2/19/286
„Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve
kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski
endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“
2019–2023 eelarve ja tegevuskava
Projekti maksumus
Toetuse, va
Ühtekuuluvus-
Abikõlbliku kulu riikliku kaas-
Kogumaksumus (EUR) fondi toetus
summa (EUR) finantseeringu
(EUR)
määr (%)
9 559 163,60 9 559 163,60 8 125 289,06 85
Oma- 1 306 504,89
finantseering
(EUR)
Riiklik
kaasfinantseering
(EUR) 127 369,65
1
Tegevuste loetelu ja eelarve
Abikõlblik summa
Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR)
Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A)
Radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamiseks ja
reaktorsektsioonide
likvideerimiseks vajalikud
uuringud 01.01.2019 31.12.2023 8 389 747,60
Radioaktiivselt saastunud
metallijäätmete
lõppladustamiseks vajaliku
käitlemise ettevalmistus 01.01.2019 31.12.2023 211 600
Planeeringu koostamine ja
mõjude hindamine 01.01.2019 31.12.2023 837 816,00
Projekti elluviija (AS
A.L.A.R.A) KOKKU: 9 439 163,60
Projekti
kommunikatsiooniteenus 01.01.2021 31.12.2023 120 000,00
Projekti partner
(Keskkonnaministeerium)
KOKKU: 120 000,00
KÕIK KOKKU 9 559 163,60
2
Eelarve jaotus rahastajate kaupa kogu projekt abikõlblik kulu tervikuna
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Keskkonnaministeerium 0,00
Omafinantseering 1 306 504,89
Riiklik kaasfinantseering 127 369,65
Ühtekuuluvusfond 8 125 289,06
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
8 252 658,71
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 9 559 163,60
Eelarve jaotus rahastajate kaupa keskkonnaministri 22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202 alusel– ELLUVIIJA
Finantsallika
Abikõlblik
Rahastaja jagunemise
summa (EUR)
määr (%)
Keskkonnaministeerium 0,00 0
Omafinantseering (KIK
1 265 874,54 15
keskkonnaprogramm)
Ühtekuuluvusfond 7 173 289,06 85
Abikõlblik kulu KOKKU 8 439 163,60 100
3
Lisanduv eelarve: jaotus rahastajate kaupa käesoleva käskkirja alusel – ELLUVIIJA
Finantsallika
Abikõlblik
Rahastaja jagunemise
summa (EUR)
määr(%)
Keskkonnaministeerium 0,00 0
Omafinantseering (KIK
40 630,35 10,94
keskkonnaprogramm)
Riiklik kaasfinantseering 109 369,65 4,06
Ühtekuuluvusfond 850 000,00 85
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
959 369,65 89,06
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 1 000 000,00 100
Eelarve jaotus rahastajate kaupa keskkonnaministri 22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202 alusel - PARTNER
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Keskkonnaministeerium 0,00
Riiklik kaasfinantseering 18 000,00
Ühtekuuluvusfond 102 000,00
Toetus (riiklik kaasfinantseering ja
120 000,00
Ühtekuuluvusfond) kokku
Abikõlblik kulu KOKKU 120 000,00
4
Keskkonnaministri käskkirjade 18.04.2016 nr 1-2/16/336 ja 04.04.2019 nr 1-2/19/286
muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri
käskkirjades 18.04.2016 nr 336 (edaspidi Purtse projekt) ja 04.04.2019 nr 286 (edaspidi Alara
projekt). Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjas nr 336 toodud eelarvelisi vahendeid
vähendatakse 1 140 854,66 euro võrra, kuna on selgunud, et vajalikud eesmärgid saab täita
väiksema eelarvega ning võetakse välja mitteabikõlblikud kulud. Keskkonnaministri
04.04.2019 käskkirjas nr 286 toodud eelarvelisi vahendeid suurendatakse 1 miljoni euro võrra
ning võetakse välja tegevus, mida ei ole võimalik projektis enam ellu viia ja lisatakse tegevused,
mida on võimalik ellu viia.
Keskkonnaministeeriumil on 2023 aasta lõpuni rakendada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
perioodi 2014-2020 meede 7.2 ”Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevus 7.2.2
“Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike
ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine”.
Alara projektis on tänase teadmise juures võimalik 2023. aasta lõpuks ellu viia
reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja
radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks (nn sektsioonide läbivalgustamiseks)
detektorite välja töötamine, reaktorsektsioonide läbivalgustamine ja läbivalgustamise tulemuste
alusel reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringutulemuste täiendamine. Nimetatud
tegevused olid algselt planeeritud läbi viia rahaliste vahendite puudumise tõttu aastatel 2024-
2025. Praegusel juhul oleks aga reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud läbi
viidud ühe korraga, mis tagaks uuringute terviklikuma läbiviimise, sest uuringutest tulenevateks
soovitusteks ja otsusteks on kõik vajalikud andmed olemas.
Alara projektis ei ole võimalik 2023 aasta lõpuks metallijäätmete käitlemist läbi viia, sest
läbiviidud avatud menetlusega riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete
käitlusteenuse tellimine“ tulemusel on selgunud, et olemasoleva eelarve ning ajaraamiga ei ole
võimalik tegevust ellu viia. Seda seetõttu, et Euroopas on vaid kaks ettevõtet, kes vastavat
teenust pakuvad. Nendest esimene loobus hankes osalemast tuues põhjenduseks Vene-Ukraina
sõjast ja piiratud gaasitarnetest tingitult teenuse osutamise peatamise lähiaastatel. Teine
ettevõtja küll osales hankes, kuid esitas alternatiivse ja osalise pakkumuse, mille kohaselt
osutatakse teenus küll tähtaegselt aga seda hanke eeldatavast maksumusest tunduvalt kallimalt
ja osaliselt, mis ei võimaldaks täita tegevuse eesmärki. Metallijäätmete käitlemine on uuesti
kavas teostada aastatel 2024-2025, riigieelarvega (RES taotlus esitatud). Käesoleva projekti
raames teostatakse käitlemiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused, milleks on
kontsentreeritud radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlme ja jäätmete ladustamiseks
vajalike betoonkonteinerite soetamine.
Purtse projekti eelarvet vähendatakse 1 140 854,66 euro võrra koos käibemaksuga, kuna
projektis seatud eesmärgid planeerime ellu viia väiksema eelarvega (1 000 000,00 eurot) ning
projektis võetakse välja finantskorrektsioonid kokku summas 140 854,66 eurot. Purtse valgalal
on vajalik samuti tegevusi ellu viia, kuid praegu peab Keskkonnaministeerium väheste
eelarveliste võimalustega arvestama ning tegevuste elluviimise ajaliselt prioritiseerima.
1
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja
Karin Kroon (e-post
[email protected], telefon 626 865); Keskkonnaministeeriumi
välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Maria Leier (e-post:
[email protected],
telefon 626 2908), Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist
Eerika Purgel (e-post:
[email protected], tel: 626 0709) ja õigusosakonna jurist
Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu koosneb kahest punktist:
1. Käskkirja eelnõu esimese punktiga muudetakse Purtse projekti. Kahe alapunktiga
kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 1 ja teisega kehtestatakse uuesti muudetava
käskkirja lisa 2. Kuigi muudetakse käesoleva muudatusega ainult eelarvet, siis õigusselguse
huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst, kus kajastuvad
ka keskkonnaministri 05.08.2019 käskkirja nr 1-2/19/557, 14.12.2020 käskkirja
nr 1-2/20/452, 22.01.2021 käskkirja nr 1-2/21/46 ja 22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202
muudatused.
Sisuliselt muudetakse käskkirja lisas 1 punkti 7.3, väheneb projekti eelarve 1 140 854,66
euro võrra, kuna projektis seatud eesmärgid planeerime ellu viia väiksema eelarvega
(1 000 000,00 eurot) ning projektis võetakse välja finantskorrektsioonid, mis tulenevad
SA KIKi juhatuse finantskorrektsiooni otsusest 21.12.2020 nr 1-25/2853 ja on seotud
tagastustega 43976, 44075 ja 460 (kokku summas 140 854,66 eurot). Lisaks täpsustatakse
punktis 13 seatud piiranguid projekti tegevuste elluviimisel. Kuna projektis detailne
tegevuskava koos eelarvega kinnitatakse projekti juhtrühmas, siis kehtestatud eelarve piires
võib summasid tegevuste lõikes juhtrühma heakskiitmisel muuta ning piiravamaid tingimusi
ei ole vajalik enam seada.
Seletuskirja lisas 1 on kajastatud Purtse projekti käskkirja lisa 2 eelarveliste vahendite
muudatused. Käskkirja lisas 2 toodud eelarvelisi vahendeid muudetakse esimeses punktis
toodud põhjendustel.
2. Käskkirja eelnõu teise punktiga muudetakse Alara projekti. Kahe alapunktiga
kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 1 ja teisega kehtestatakse uuesti muudetava
käskkirja lisa 2. Õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1
uus terviktekst, kus kajastuvad ka keskkonnaministri 14.12.2020 käskkirja nr 1-2/20/452 ja
22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202 muudatused.
1) Sisuliselt muudetakse käskkirja muutmise lisaga 3 algse käskkirja lisas 1 punkti 3.2 ja
3.3, täiendades toetatavaid tegevusi.
Allpool lisatakse käesoleva muudatuse vajalikkuse selgitused.
a) Lõppladustuspaiga rajamisega alustamine kogu KeM-i koordineeritava perioodi
vaates.
Kogu KeM-i koordineeritavat perioodi 2021-2025, millal toimub radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine (edaspidi
KOV EP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) ning selleks vajalike
uuringute läbiviimine, on otstarbekas vaadelda ühe tervikuna. Kuigi perioodist 2021-2023
on mõned tegevused edasi lükatud, siis lisarahastuse vajadus edasilükatud tegevuste
2
täitmiseks püsib. Edasilükatud tegevuste täitmine peab toimuma perioodil 2024-2025, sest
ilma nende tegevuste täitmiseta pole võimalik KOV EP ja KSH lõpule viia.
TORT käskkirja muudatus hõlmaks perioodil 2021-2023 järgmiseid tegevusi:
lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute
läbiviimine, sh. sektsioonide läbivalgustamine;
radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise
ettevalmistamisega seotud tööd;
lõppladustuspaiga rajamise KOV EP ja KSH I etapp (s.o paiga sobivaima asukoha
leidmine);
reaktorisektsioonide likvideerimise uuringutulemuste täiendamine sektsioonide
läbivalgustamisest saadud tulemustega;
kommunikatsiooniteenuse I etapp.
Kokkuvõttes on võimalik panna Alara TORT-i tagasi kolm tegevust lõppladustuspaiga
rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute läbiviimiseks, mis
võeti rahaliste vahendite puudumise tõttu välja eelmise TORT käskkirja muudatusega
(keskkonnaministri 22.04.2021 käskkiri nr 1-2/21/202) ning tuli planeerida perioodiks
2024-2025.
Teise lõppladustuspaiga rajamisega ja reaktorsektsioonide likvideerimise etappi s.o perioodi
2024-2025 jäävad:
lõppladustuspaiga KOV EP ja KSH II etapp (s.o eriplaneeringu kehtestamine);
lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukoha
spetsiifilised uuringud;
kommunikatsiooniteenuse II etapp;
radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine (vt.
selgitust seletuskirja punktis 1);
reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine.
b) Lõppladustuspaiga rajamine kui riiklikult oluline eesmärk
Oluline on siinkohal tegevuste ajakriitilisus – 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus
tehti kindlaks, et lõppladustuspaik peab valmima hiljemalt aastaks 2040. Sellele eelneb
pikk lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, ehituslubade ning
kiirgustegevuslubade taotlemise ning ehitustegevuse periood. 2040 on oluline seetõttu,
et aastatel 2014-2015 läbi viidud reaktorsektsioonide likvideerimise eeluuringute
tulemusena leiti, et Paldiski objekti olulisimate jääkreostusallikate –
reaktorsektsioonide – lõplikku likvideerimist on otstarbekas alustada pärast 50-aastast
sektsioonide hoidmist, st orienteeruvalt 2040. aastal. Selleks ajaks peab
lõppladustuspaik juba valmis olema. Sektsioonide hoidmise algust loetakse hetkest, mil
peatati reaktorite töö s.o. 1989. a. Projekti tulemusena leiti ka, et pärast 50 aastat ei saa
reaktorsektsioonide hoidmist enam ohutuks lugeda st sektsioonide tehniline olukord ei
taga enam kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada radioaktiivse vee leket
reaktorsektsioonides asuvatest torustikest pinna- ja põhjavette.
3
Oluline on ka märkida, et kui käskkirja eelnõuga lisatavaid tegevusi ei ole võimalik
Ühtekuuluvusfondi vahenditega katta, siis uueks Ühtekuuluvusfondi perioodiks ei ole
selleks tegevuseks raha ette nähtud ning kulud tuleb katta riigieelarvest.
Lõppladustuspaiga rajamiseks uuringute läbiviimine ning eriplaneeringu koostamine on
ühe tegevusena kajastatud Vabariigi Valitsuse 2021-2023 tegevusprogrammis;
Lõppladustuspaiga kahe reaktorsektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamiste,
ning nendeks vajalike uuringute elluviimine on keskkonnakaitse- ja kasutuse
programmis ühe olulise tegevusena riigi eelarvestrateegias 2022-2025;
Samuti on nimetatud tegevused märgitud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018-
2027, kui ühed olulisemad kava strateegilise eesmärgi „Vähendatud on radioaktiivsete
jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte“ täitmiseks.
Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine on „Eesti 2035“ 2022. a
tegevuskavas.
Riigikontroll esitas Riigikogule 11. juulil 2022. a ohtlike ja radioaktiivse jäätmete
korralduse järelauditi aruande, kus toodi välja, et lõppladustuspaiga rajamise peamine
probleem on ebakindlus pikaajalises rahastuses ning see seab kahtluse alla kogu projekti
tähtaegse elluviimise. Samuti sedastati, et riigieelarve strateegias tuleks kokku leppida
rahastus vähemalt järgmiseks, 2024-2025. aasta etapiks, sest vastasel juhul võivad
praegused ettevalmistavad tegevused kaotada oma aja- ja asjakohasuse. Samuti on ka
risk, et tööd seetõttu kallinevad.
Euroopa Komisjon esitas 19. mail 2022 Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse
rikkumismenetluses nr (2018)2028. Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud
direktiivi 2011/70/Euratom. Komisjoni leidis, et Eestil puudub pikaajaline rahastus
radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Välisministeeriumi hinnangul on reaalne võimalus, et
komisjon pöördub veel enne käesoleva aasta lõppu Euroopa Kohtusse.
2) Muudetakse käskkirja muutmise lisaga 3 algse käskkirja lisas 1 punkti 4.1 täpsustades
sõnastust ning ajakohastades näitajaid punktis 4.2. Tulemusnäitajat (taastatud maa
kogupindala 1,18 hektarit) ei ole võimalik projekti elluviimise lõpuks saavutada, seda on
plaanitud teha 2025 aasta lõpuks.
3) Veel muudetakse käskkirja muutmise lisaga 3 algse käskkirja lisas 1 punkti 7.3, mille
tulemusel suureneb projekti eelarve 1 000 000,00 euro võrra, kuna riigile seatud eesmärke on
võimalik planeeritust erinevalt ellu viia.
Selgunud on asjaolu, et saastunud metallijäätmete käitlemist ei ole võimalik Eestile sobiva
eelarve ning ajaraamiga projekti raames tervikuna läbi viia, kuid võimalik on teostada
käitlemiseks ettevalmistavad tegevused. Samas on võimalus praegu viia läbi algselt teise
etappi jäetud reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute kolm tegevust, mille
täitmine oli planeeritud aastateks 2024-2025.
Need tegevused on:
1. reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate
ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite
väljatöötamine;
2. reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate
ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis;
3. uuringutulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga
kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise
tulemustega.
4
4. Lisaks muudetakse muudetava käskkirja lisa 1 (käesoleva käskkirja lisa 3), punkti 12,
sest projektis detailne tegevuskava koos eelarvega kinnitatakse projekti juhtrühmas,
mistõttu kehtestatud eelarve piires võib summasid tegevuste lõikes juhtrühma
heakskiitmisel muuta ning piiravamaid tingimusi ei ole vajalik enam seada.
Seletuskirja lisas 2 on kajastatud Alara projekti käskkirja lisa 2 eelarveliste vahendite
muudatused.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.
Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele.
Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
5