Kiri

Euroopa Regionaalarengu fondi projekti 2014-2020.4.04.19-0943 “Arras Construction Furniture OÜ arengukava” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Arras Construction Furniture OÜ rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne ERF-348/2022 14.09.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et rakendusüksuse tegevus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Oluline tähelepanek 7.1 – Rakendusüksus on projekti abikõlblikkuse pikendamisel eiranud meetme määruses sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi pikkust. Mitteabikõlblik kulu auditeeritavas projektis 70 897,23 eurot, sh mitteabikõlblik toetus summas 31 903,75 eurot (45%). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks Projekti number 2014-2020.4.04.19-0943 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Arras Construction Furniture OÜ arengukava Toetuse saaja ja partner(id): Arras Construction Furniture OÜ Taotluse rahuldamise otsuse Otsus nr 06.02.19135; 08.02.2019 (otsuse muutmise) number ja Otsus nr 09.07.206807; 09.07.2020 kuupäev Otsus nr 16.11.207520; 18.11.2020 Otsus nr 24.11.207551; 27.11.2020 Otsus nr 17.12.21_1.1-5.1_21_2110; 20.12.2021 Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 1.02.2019 - 31.01.2022 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Katrin Vaher, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 20.05.2022 – 14.09.2022 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 75295; 29.09.2021; 13 592,83 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 45% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 55% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 13 592,83 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 70 897,23 € sh auditi ulatuses 13 592,83 € (tähelepanek nr 7.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU 75295 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 6 116,77 6 116,77 0 7 476,06 13 592,83 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 25 786,98 25 786,98 0 31 517,42 57 304,40 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 100 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Auditeeritavate kuludega riigihankeid seotud ei olnud. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja/partner on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja/partner on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Oluline tähelepanek 7.1 – Rakendusüksus on projekti abikõlblikkuse pikendamisel eiranud meetme määruses sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi pikkust. Mitteabikõlblik kulu auditeeritavas projektis 70 897,23 eurot, sh mitteabikõlblik toetus summas 31 903,75 eurot (45%). 21.08.2014. a Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi TMM) § 4 lg 1 punkti 8 kohaselt tuleb toetatavad tegevused teha toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud abikõlblikkuse 6 perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a ning § 10 lg 2 punkti 5 kohaselt tuleb vormistada toetuse rahuldamise otsuse muudatus uue otsusena, kui muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodi. Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ (edaspidi meetme määrus) § 9 lg 2 järgi algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a; määruse § 9 lg 3 järgi on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 18 kuud; määruse § 8 lg 2 järgi peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Meetme määruses ei ole sätestatud abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ja tingimusi enamaks kui § 9 lg 3 märgitud maksimaalne 18 kuud. Korraldusasutuse eriolukorra järgsete suuniste kohaselt (https://www.rtk.ee/eriolukorra-ja-selle-jargsed- juhised#kulude-abiklblikkus): - kui seoses eriolukorraga ei suuda toetuse saajad abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, siis palun esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus; - kui meetme tingimused ei võimalda projekti abikõlblikkuse aega või tegevusi muuta, siis tuleks rakendusüksusel läbi rääkida rakendusasutusega võimalik meetme tingimuste muudatus. Toetuse saaja Arras Construction Furniture OÜ toetuse rahuldamise esialgne otsus on allkirjastatud rakendusüksuse poolt 08.02.2019 ning selle kohaselt on projekti abikõlblikkuse perioodiks 01.02.2019 – 31.07.2020, toetuse määraks 45%. Abikõlblikkuse perioodi on rakendusüksuse poolt muudetud 09.07.2020 ja 27.11.2020 otsustega, millega said uuteks abikõlblikkuse perioodideks vastavalt 01.02.2019 - 31.01.2021 (24 kuud) ning 01.02.2019 – 31.01.2022 (36 kuud). Perioodi pikendamise taotlemisel rakendusüksuselt on toetuse saaja oma avaldustes toonud mõlemal juhul põhjenduseks Covid-19 viiruse levikust tulenevad viivitused ja muudatusotsustega sai toetuse saaja abikõlblikkuse perioodiks kokku 36 kuud, mida on kaks korda rohkem kui meetme määrus lubab. Rakendusüksus on pöördunud rakendusasutuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) poole abikõlblikkuse perioodi pikendamise osas arvamuse saamiseks 2019. aasta juunis, viidates meetme määruse § 9 lõikes 3 toodule ning sama määruse § 21 lõikes 1 toodule (taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel TMM § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras). Rakendusasutus selgitas oma vastuses, et programmi põhipostulaadiks on kokkulepitud eesmärkide saavutamine, olles samas paindlik ja ettevõtete vajadusest lähtuv ning projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine on lubatud meetme määruse § 21 lg 1 alusel, aga sellega peab kaasnema arenguplaani üle vaatamine ja vajadusel muutmine. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel peab lähtuma arenguplaani muudest tegevustest ja nende elluviimisega seotud tähtaegadest ja tingimustest. Rakendusasutuse sõnul saab ja tuleb arenguplaani vajadusel muuta ning meetme määrus ei sätesta, kui mitu korda ja kui pikaks perioodiks võib projekti pikendada, seega ei näe rakendusasutus vajadust meetme määruse senist sõnastust abikõlblikkuse perioodi osas muuta ega seada sellega projektide pikendamisele lisapiiranguid. Muuta ei saa aga kokku lepitud arenguprogrammi eesmärke (lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärgid) ja muudatuste tegemisel peab lähtuma sellest, kas muudatused aitavad kaasa nimetatud eesmärkide saavutamisele või mitte. Rakendusasutus on meetme määrust mitu korda muutnud, kuid maksimaalse abikõlblikkuse perioodi sätet ei ole muudetud. 7 Audiitorite hinnangul on rakendusüksuse poolt tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisotsus vastuolus meetme määruse § 9 lõikega 3. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib küll pikendada, kuid vastavalt meetme määrusele on abikõlblikkuse perioodi maksimaalne pikkus 18 kuud. Kui projekte ei rakendata vastavalt meetme määruses toodud tingimustele, võib meetme määrusest toetust saanutele osaks saada ebavõrdne kohtlemine. Audiitorite hinnangul tuleb vajadusel meetme määruse tingimusi muuta, et tagada ühtsed reeglid kõikidele toetuse saajatele. Eelnevale tuginedes saab auditeeritava projekti abikõlblikkuse perioodiks lugeda esialgselt otsustatud vahemikku 01.02.2019 – 31.07.2020 (18 kuud). Meetme määruse § 8 lg 2 järgi peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega on kuni 31.07.2020 k.a. tekkinud kulud abikõlblikud, kui nende eest on tasutud hiljemalt 14.09.2020 ning alates 01.08.2020 tekkinud kulud on mitteabikõlblikud. Projektikulude väljavõtte põhjal on alates 01.08.2020 tekkinud ja väljamakstud kulude kogusummaks 70 897,23 eurot (auditi ulatuses 13 592,83 eurot), millest toetuse määr 45% on 31 903,75 eurot (auditi ulatuses 6 116,77 eurot) ning omafinantseering 55%, summas 38 993,48 eurot (auditi ulatuses 7 476,06 eurot). Risk rakendusüksusele: Meetme määruses sätestatud tingimuste eiramisel võib esineda oht toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudeks ning määruses sätestatud tingimustega vastuolus tehtavad muudatusotsused võivad lisaks tingida toetuse saajate ebavõrdse kohtlemise. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 31 903,75 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 38 993,48 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame edaspidi lähtuda taotluse rahuldamise otsuste muutmisel meetme määruse tingimustest. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu auditi tähelepanekuga. Ettevõtja arenguprogrammi toetusmeetme määruse § 9 lg 3 ja § 21 lg 1 on omavahel üldsätte ja erisätte suhtes. Kui § 9 lg 3 üldsättena kehtestab 18-kuulise projekti perioodi, siis projekti muutmisel kohaldub erisättena § 21 lg 1 ja selles viidatud taotluste menetlemise määruse § 10 lg 2 p 5, mis võimaldab projekti abikõlblikkuse perioodi muuta. Seega on rakendusüksus seisukohal, et projekti muutmisel (perioodi pikendamisel) ei pea kinni pidama üldsättena kehtestatud projekti pikkuse sättest, vaid võib põhjendatud juhtudel pikendada projektiperioodi vajalikus ulatuses (kuid mitte ületades 31.10.2023 kuupäeva). Sellise määruse sätete tõlgenduse on andnud ka määrusandja esindaja, mis viitab, et rakendusüksuse tõlgendus on kooskõlas sätete mõttega (määruse sõnastus ei olnud mõeldud perioodi pikendamise osas piiravana). Korraldusasutuse suunistes on märgitud, et vajadusel tuleb määruse regulatsiooni muuta, kui need ei võimalda projekti abikõlblikkuse aega või tegevusi muuta. Leiame, et arenguprogrammi meetme puhul ei ole määruse regulatsioon sõnastatud selliselt, mis oleks piirav. Näitena sellisest piiravast regulatsioonist võib tuua „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ määruse, mille § 8 lg 5 oli sätestatud piiravana selliselt: Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist abikõlblikkuse perioodi jooksul, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Projekti pikendamist saab taotleda ühe korra ning maksimaalselt kuue kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaegu. Korraldusasutuse suuniste kohaselt nimetatud sätet ka muudeti 2020 kevadel, eemaldades piiravad tingimused projekti pikendamiseks. Vastav muudatus tehti nn kobareelnõuga, mille raames muudeti mitmete toetusmeetmete 8 sarnaseid tingimusi leebemaks. Kobareelnõusse ei kaasatud ettevõtja arenguprogrammi toetusmeetme määrust, kuna rakendusasutus hindas antud määruse sätteid projektiperioodi pikendamise osas mittepiiravateks, millega rakendusüksus nõustub. NB! Viidatud kobareelnõu (https://www.riigiteataja.ee/akt/112052020001, mille eesmärgiks oli kõrvaldada toetusmeetmetest igasugused piirangud projektiperioodi pikendamise osas, et leevendada ettevõtjate olukorda koroonapandeemia olukorras, mida on märgitud ka seletuskirjas) kooskõlastusringis ei laekunud ühtki kommentaari selles osas, et uus sõnastusettepanek (nt innovatsiooni ja arendusosaku meetme puhul: toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks) oleks vajalik täpsustada viitega, et võiks pikendada rohkem kui maksimaalne projektiperiood. Nimetatud sõnastusega oligi mõeldud, et pikendada saab nii palju kui igal konkreetse projekti juhul põhjendatud ja vajalik ning piiravaks on üksnes rahastusperioodi lõppemisest tulenev lõppkuupäev. Auditi käsitluse kohaselt oleks aga vajalik kobareelnõu sätteid veelkord muuta, lisades selge viite, et muutmisel võib ületada määruses sätestatud maksimaalset projektiperioodi pikkust, mis RÜ hinnangul aga tuleneb sätte mõttest ning on ületatav tõlgendamise teel (teleoloogiline tõlgendamine – tuginedes sätte mõttele ja vastuvõtmise eesmärgile). Kõiki toetuse saajaid on koheldud võrdselt, kuivõrd kõigile on antud võimalus projekte pikendada, kui pikendamine on põhjendatud. Alternatiivina on võimalik ka määrust muuta (tagasiulatuvalt alates selle jõustumisest), lisades määrusesse sõnaselge sätte, mille kohaselt projekti pikendamisel ei pea kinni pidama § 9 lg 3 sätestatud projekti pikkusest, kuid rakendusüksuse hinnangul ei ole see otstarbekas. Olukorda on võimalik lahendada sätete tõlgendamise teel ning määruse formaalne muutmine tooks kaasa täiendava tööjõuressursi kulu, mis ei ole kooskõlas bürokraatia vähendamise ja avaliku sektori ressursside kokkuhoiu eesmärkidega. Selleks, et määruse sõnastus oleks üheselt arusaadav kõigile lugejatele, oleme algatanud määruse muutmise lisades sinna sõnaselge sätte, et abikõlblikkuse perioodi pikendamisel ei pea järgima § 9 lõikes 3 sätestatud maksimumperioodi pikkust (täiendus lisaks juba määruses olevale võimalusele projekti muuta, sh pikendada). Määruse muutmine on töös ning eeldatavasti jõustub paari nädala jooksul. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Terje Kleemann (koostöös MKMiga), 07.10.2022 Risk rakendusasutusele: Meetme määruses sätestatud tingimuste eiramisel võib esineda oht toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudeks ning määruses sätestatud tingimustega vastuolus tehtavad muudatusotsused võivad lisaks tingida toetuse saajate ebavõrdse kohtlemise. Soovitus rakendusasutusele: Soovitame rakendusasutusel vajadusel toetuse andmise tingimusi muuta, et tagada rakendusüksuse otsuste õiguspärasus ning toetuse saajate võrdne kohtlemine. Rakendusasutuse kommentaar: Kinnitan üle auditi aruandes toodu, et vastavalt ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ (edaspidi ettevõtte arenguprogrammi määrus) § 21 lõikele 1 saab taotluse rahuldamise otsust muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel juhul, kui seda tehakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ Seega ei saa nõustuda auditi aruandes toodud järeldustega, et projekti abikõlblikkuse perioodi ei saa pikendada. 9 Vastavalt seletuskirjas toodule rahastatakse Ettevõtte arenguprogrammi määrusega ettevõtja arenguplaanide elluviimist. Ettevõtja arenguplaan on ettevõtja strateegiline tegevuskava, mis sisaldab kõiki ettevõtja arendustegevusi (lisaks käesolevale meetmele ka teisi riiklike ja eraturu instrumente, omavahendeid, jne), mis aitavad saavutada seatud strateegilisi eesmärke. Arenguplaan, mille kestvus on tavapäraselt 3−5 aastat ja mis sisaldab erinevaid ning samas üksteist mõjutavaid tegevusi, viiakse ellu etapiviisiliselt. Juhul kui mõni arenguplaani tegevus muutub või tegevuse tulemuse ei vasta algselt planeeritule, võimaldab etapiviisiline elluviimine paindlikkust. Võimalust teha vajadusel muutusi. Eelnõu kaudu rahastatav projekt on osa ettevõtja arenguplaanist, mille kaudu rahastatakse arenguplaani kindla etapi elluviimist. Kuna ettevõtjaarenguplaanid on ajaliselt kauakestvad tegevused, mis sisaldavad väga erinevaid ja üksteise tulemustest sõltuvaid erinevatest rahastusallikatest lähtuvaid arendustegevusi, mille tulemusi ei saa arenguplaani ettevalmistamisel lõplikult ette näha, siis on arenguplaan jaotatud etappideks. Vastavalt seletuskirjale võrdsustatakse arenguplaani etapp projektiga, ehk et üldjuhul ei saa ettevõtja alustada arenguplaani järgmise etappi elluviimist kui sellele eelnev etapp on lõpetatud ja selle tulemused kliendihalduriga üle hinnatud ja vajadusel arenguplaani muudetud. Seega lähtub projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus vajadusest jagada arenguplaan etappideks, mille lõppedes on võimalik arenguplaan üle vaadata ja vajadusel viia sisse muudatusi. Oluline on siinkohal üle rõhutada, et arenguplaani elluviimisel lepitakse ettevõtjaga kokku saavutavad eesmärgid ja oodatavad tulemused, samas tulemuste saavutamiseks vajaminevad tegevused ja nende eluviimise ajakava ja maht võivad muutuda. Ettevõtja viib tavapäraselt ellu korraga ühte arendusplaani ja toetuse taotlemise eelduseks, vastavalt ettevõtte arenguprogrammi määruse § 5 lõikele 5, on arenguplaani heakskiitmine ja lisaks sätestab määruse § 10 lõige, et maksimaalne toetuse summa ühe äriühingu kohta on 500 000 eurot. Sellest tulenevalt tehakse sisuline otsus ettevõtja arenguprogrammi arvamise ja seeläbi antud meetmest toetuse taotlemise võimaldamise kohta arenguplaani heakskiitmisel. Ettevõtja arenguprogrammi arvamisel ja arenguplaani heakskiitmisel tekib ettevõtjale võimalus saada meetmest toetust maksimaalset 500 000 eurot ja ühtlasi kaasneb kohustus arenguplaani elluviimise tulemusel kasvatada müügitulu ja lisandväärtust aastas keskmiselt 10% (20 mln müügituluga ettevõtjad +5%) rohkem kui tema sektori teised ettevõtjad. Ettevõtjal tuleb arenguprogrammi eesmärgid saavutada sõltumata sellest, kas ettevõtja lõplik toetussumma antud toetusmeetmes on 50 000 või 500 000 eurot või mitme erineva projektiga arenguplaani ellu viiakse. Sellest tulenevalt ei vasta tõele auditi väide, et projektide pikendamisel võib meetme määrusest toetust saanutele osaks saada ebavõrdne kohtlemine, sest igal ettevõtjal on individuaalne arenguplaan, mille elluviimiseks saab ettevõtja kasutada maksimaalselt 500 000 eurot koos teiste rakendusüksuse teenustega. Eesmärgiga vältida mitmeti tõlgendamist muudame ära ettevõtte arenguprogrammi määruse § 9 lõike 3, lisades võimaluse projekti pikendada. Määruse muudatus jõustakse tagasi ulatuvalt alates määruse jõustumisest ja kiirendatud korras. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses: Kaie Nurmik, 07.10.2022 Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus nõustub auditi seisukohaga. Meetmes abikõlblikkuse perioodi sätestamisel tuleb lähtuda meetmes toetatavate projektide eripärast. TAT § 9 lõige 3 sätestab ühemõtteliselt, et projekti abikõlblikkuse periood saab olla maksimaalselt 18 kuud. TAT seletuskiri ei täpsusta piirangu vajadust, vaid sedastab, et ühe projekti pikkus on maksimaalselt 18 kuud. Seega oleks rakendusüksus pidanud vaatamata sellele, et rakendusasutus oli abikõlblikkuse perioodi pikendamisega sisuliselt nõustunud, lähtuma taotluse rahuldamise otsuse muutmisel kehtivast õigusaktist. Kui on ette näha erandlikke olukordi, siis tuleb meetme määruses erandlikel asjaoludel ja põhjendatud juhtudel lubada projektide pikendamist. Nimetatud asjaolu peab olema sätestatud meetme määruses. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta rakendusasutusel tagasiulatuvalt meetme määrust. Haldusmenetluse seadus TATi tagasiulatuvat muudatust ei välista. Viimast toetab korraldusasutuse eriolukorras välja antud juhised, mis samuti viitavad sellele, et projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuli vajadusel muuta ka toetuse andmise tingimusi. 10 Kuna COVID kriis mõjutas väga paljude projektide elluviimist, soovitame rakendusüksusel kontrollida, et teistes rakendatavates meetmetes ei ole tegemist sarnase olukorraga. Kontrolli tulemuste kokkuvõte tuleb esitada korraldusasutusele. Audiitorite täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud saadud kommentaaridega ja jäävad tähelepanekus esitatud hinnangute juurde. Audiitorid nõustuvad sellega, et määruse § 21 lg 1 ja selles viidatud taotluste menetlemise määruse § 10 lg 2 p 5 võimaldab projekti abikõlblikkuse perioodi muuta, kuid määruse § 9 lg 3 kehtestab selgesõnaliselt, et maksimaalselt võib projekti abikõlblikkuse periood olla 18-kuud. Seega võib abikõlblikkuse perioodi küll muuta lähtudes määruse § 21 lg 1 ja selles viidatud taotluste menetlemise määrusest § 10 lg 2 p 5, kuid tuleb jälgida, et kokku ei ületaks abikõlblikkuse periood koos muudatustega lubatud maksimaalset 18-kuud ning toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud abikõlblikkuse perioodi hilisemat kuupäeva - 31.12.2023. Projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamine vastuolus meetme määruses toodud tingimustele võib meetme määrusest toetust saanutele tuua kaasa ebavõrdse kohtlemise, kui osa toetuse saajaid järgivad määruse § 9 lg 3 maksimaalse abikõlblikkuse perioodi nõuet ning ei tea, et tegelikkuses oleks neil võimalik esitada pikendamistaotlus üle lubatud maksimumi. Audiitorid nõustuvad korraldusasutuse soovitusega rakendusüksusel viia läbi täiendav kontroll veendumaks, et teistes sarnastes meetmetes ei ole tegemist sarnase olukorraga. Kinnitame lõpparuande 11 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Katrin Vaher I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 14.09.2022 11  Andrus Arras Arras Construction Furniture OÜ Meie 15.09.2022 nr 10-5/7379-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Arras Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.19-0943 „Arras Construction Furniture OÜ arengukava“ auditi lõpparuande nr ERF-348/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Audiitorite hinnangul on aruandes toodud mitteabikõlblikud kulud tekkinud rakendusüksuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevuse tõttu. Kulude abikõlblikkuse küsimuse lahendamiseks on rakendusüksus koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga alustanud meetme määruse muutmist. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (11 lehel) Sama: Hr Lauri Lugna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teadmiseks: Hr Kristjan Järvan, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Katrin Vaher 611 3113 [email protected] 2