Vastus

Teie 27.06.2022 nr 15-4/5198-2 Rahandusministeerium [email protected] Meie 15.09.2022 nr 25-4/22-07-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Vastuskiri Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse osas Lugupeetud Kaia Sarnet, Täname pöördumise eest ringraudtee eriplaneeringu teemal. Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud raudtee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Tallinna ringraudtee kavandamise eesmärgiks on luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Samuti on eesmärk võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal. Kui ida-suunaline transiitkaubamaht Eestis tervikuna on vähenenud viimase 15 aasta jooksul 3-4 korda, siis peale käesoleva aasta 24. veebruari on selgelt vähenenud veelgi vajadus teenindada ida-suunalisi kaubavedusid raudteel. Raudteel veetavad kaubamahud on vähenenud 2022. aasta teiseks pooleks üle 60% võrreldes 2021. aasta mahtudega ning tõenäoliselt 2022. aasta lõpuks on vähenemine enam kui 80%. Ringraudtee trassikoridori vajaduse välja selgitamist kesklinnast kaubavedude ümbersuunamiseks tähtsustab kehtiv „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“, Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja Harju maakonnaplaneering 2030+. Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava raudtee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas esitas Euroopa Komisjon 27. juulil täiendavad ettepanekud üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks. Ettepaneku järgi kustutatakse näiteks TEN-T kaartidelt kõik Venemaal ja Valgevenes paiknevad indikatiivsed transpordikoridoride liinid/jooned. Seevastu lisatakse kaardile ühendused Ukraina ja Moldovaga. Eesti seisukohast Põhja-Baltimere koridor pikeneb nüüdsest Lvivi, Kiievi ja Mariupolini. Lisaks Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis, Hispaanias ja Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Tegemist on pikaajalise vaatega üle-euroopalisele transpordivõrgustikule ning meie majandus- ja julgeolekupiirkonnale. Ehitusfaasis on Rail Baltica 1435 mm raudteetrass, mis ühendab Eestit Euroopa reisi ja kaubavedudel. Rail Baltica trass on ühendatud Eestis kaubavedude teenindamiseks eksklusiivselt Muuga sadamaga, mis osaliselt kulgeb Saku-Lagedi vahel planeeritava Tallinna ringraudteega samas võimalikus trassikoridoris. Eelnevat silmas pidades on planeeringuala asjakohane, kuid vajab REP algatamise käigus lisaks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kaalumist küsimus, kas mööda lõunast–põhja ehitatavat Rail Balticu trassi oleks mõistlik hargneda Saku kandist 1435 mm raudteega Saueni (nt ringraudteekoridoris) ning Sauelt edasi nt ka ühe variandina dual gauge raudteena (olemasolevate rööbaste/liiprite rekonstrueerimisel, või ka kauges tulevikus 1435 mm) Paldiskini. Sellisel juhul oleks võimalik Paldiski sadam ühendada Rail Balticaga ja Euroopa 1435 mm rööpmelaiusel raudteega. Ühtlasi oleks võimalik teenindada reisijaid Paldiski-Tallinn suunal endiselt 1520 mm raudteel ning Paldiski–Saue uuel ringraudteel kuni Lagedini (ja Ülemisteni) 1435 mm rööpmelaiusega. Antud küsimus võiks lahendada ka Lagedi kandis keerukate 1520 mm, 1435 mm raudteede ja maanteede ristumise ruumikitsikuse küsimuse ning säilitaks võimaluse arendada tulevikus ringraudteed 1435 mm rööpalaiusel. Põhjapoolse ringraudtee koridoriga ja selle 1435mm rajamisega (eeldusel, et tulevikus on Tallinn- Viljandi raudtee 1435mm) võiks haakuda samuti täiendavad reisirongiliikluse korraldamise võimalused ja Tallinn-Helsingi tunneliga seonduvad võimalikud liikumissuunad. Ringraudtee trassikoridori vajaduse välja selgitamist käsitleb ka „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021- 2035“. Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Algatatava planeeringu elluviimine on tulevikus võimalik, kui selleks on olemas poliitiline tahe ja eeldused, mis põhineksid eelkõige just eriplaneeringu raames selguvatel asjaoludel. Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; Ringraudtee perspektiivikuse väljaselgitamiseks tuleb planeeringu algusfaasis läbi viia põhjalik ex-ante mõjuhindamine ja tasuvusanalüüs (CBA), mis selgitavad mh välja erinevate trassikoridoride ja rööpmelaiuste lõikes raudtee rajamise otstarbekuse. Lisaks tuleb uuringuga välja selgitada, kas raudtee tuleb ühe- või mitmeteeline, et hinnata selle läbilaskvust (võib mõjutada reisija- ja kaubavooge). Uuringud peavad välja selgitama mh raudtee rajamise ja käigushoidmise kulud, perspektiivsed kauba- ja reisijate mahud kaubagruppide lõikes (fookusega ohtlikel vedudel) ning eelnevast tulenevalt raudtee sotsiaalmajandusliku efekti, sh arvestades võimalikku modaalnihet ja efekti keskkonnasäästule. Vastavalt Transpordi ja liikuvuse arengukavale tuleb transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgida esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi1. Ringraudtee mõju-uuring peab seega andma vastuse, kas planeeringu algatamisel soovitud efekti oleks võimalik saavutada ka muud moodi. Transporditaristut tuleb arendada selliselt, et see oleks piisava läbilaskevõimega ja kulutõhus. Üledimensioneeritud taristu arendamine halvab konkurentsivõimet suure arendus- ja ülalpidamiskoormusega ning tekitab alakasutuse tõttu suure taristukasutustasu ja lisakoormuse riigieelarvele. Tasuvusuuringu(te) teostamine võib maksta kuni 250 tuhat eurot, sest lisaks traditsioonilisele CBA-le, sisaldab see täiendavate andmete kogumist ja mõju 1 Enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega. 2 (4)  prognoosimist, mille kohta tellijal ei ole eelnevaid andmeid ette anda. Töö teostamine (lisandub hangete läbiviimise aeg) võib aega võtta kuni aasta. Alles pärast põhjalikku ex- ante mõjuhindamist ja tasuvusanalüüsi on teada ruumiliseks planeerimiseks vajalikud eeldused (ühenduskohad, põhimõtteline ruumivajadus, tehniline standard jms). Eelnimetatud uuringutele täiendavalt lisanduvad KSH läbiviimise kulud ja aeg. Pöörame ka tähelepanu, et geotehnilised tingimused võivad paljuski määrata kavandatava raudtee tehnilise teostuse maksumuse, samuti on nende uuringute läbiviimine aeganõudev. Sellest lähtuvalt soovitame kaaluda geotehniliste uuringute läbiviimist juba planeeringu raames. 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt täiendavate algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; Kuna ringraudtee rajamise üheks eesmärgiks on vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine Kopli kaubajaamast, siis on oluline pöörata erilist tähelepanu raudteetrassi mõjuala areaalile. Teisisõnu, raudteetrassi valikuks tuleb välja selgitada nende perspektiivne mõju ümbritsevatele aladele, sh trassikoridoride läheduses asuvatele elamupiirkondadele ja võrdlema seda nn baasstsenaariumiga ehk kui raudteed mitte rajada. Samuti on oluline raudtee kui barjääriefekti tekitaja mõjude hindamine eelkõige elusloodusele. Sellest lähtuvalt tuleks enne planeerimistegevusega alustamist hinnata barjääriefekti suurust ning käivitada võimalikult pika perioodile jäävad uuringud eluslooduse elupaikade ja liikumisteede kaardistamiseks planeeringualal ning selle ümbruses. Oluline on hinnata ka barjääriefekti koosmõju teiste mõjuobjektidega, näiteks teed, inimasustus jms. 3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks? Keskkonnalubade vajalikkuse osas palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole. Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Küsimus 6. Kui RM-le taotleja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Vaadake palun vastuseid küsimustele 1, 2 ja 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister 3 (4) Pärja Bärg 7153 412 [email protected] 4 (4)