Käskkiri

KÄSKKIRI 15.09.2022 nr 201 Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 alusel ning võttes arvesse, et 30. juunil 2022. a esitas Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjaga nr 1-12/2428-1 raudteeprojektide investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks, kinnitan Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava nimekirja perioodiks 2021–2027 käesoleva käskkirja lisas. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  KINNITATUD majandus- ja taristuministri 15.09.2022 käskkirjaga nr 201 Lisa Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava ÜF Riikliku toetuse Projektile kaasfinants Projektile Projekti suurim eraldatav eeringu Investeeringuobjekti edasise kasutuse eraldatav Projekti eeldatav osakaal maksimaalne suurim täiendavate püsikulude suurus ja maksimaalne Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas Nr Projekti nimetus rakendamise abikõlblik abikõlbl riikliku osakaal nende katmise allikad aastate kaupa ÜF toetuse panus Eesti 2035 sihtidesse) eeldatav tähtaeg kogusumma ike kaasfinantseeri abikõlblike projekti abikõlblikkuse perioodil ja summa (eurodes) kulude ngu summakulude kestuse nõude täitmise ajal (eurodes) eelarves (eurodes) eelarvest t (%) (%) 1. Kõverate I pa 2022–II pa 13 054 706 11 096 500 85% 1 958 206 15% Projekti eesmärk: Võimaldada Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2025 reisirongide sõidukiiruste suurendamist kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee kuni 160 km/h, teostades selleks ja 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont raudtee plaanigeomeetria ümberehituse (püsihindades 2021. aastat Tapa–Narva (kõverate õgvendamine) ja rööbastee baasaastana kasutades, arvestamata raudteelinidel kapitaalremondid Tapa–Narva inflatsiooni) kaetakse raudteeliini lõikudel. raudteeinfrastruktuuri kasutustasude Projekti väljundnäitaja: 12 km arvelt arvestades seejuures veo- rekonstrueeritud või ajakohastatud ettevõtjate maksevõimet. Kui rööbaste pikkus, ca 12% rakenduskava viimane ei ole kõikide kulude näitaja 2029.a lõpptasemest (105 km). katmiseks piisav, rahastatakse Projekti panus rakenduskava puudujääv osa vastavalt tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat raudteeseaduse paragrahvi 73 lõikele aastas aastaks 2029. 5. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Kõverate I pa 2022–II pa 69 952 941 59 460 000 85% 10 492 941 15% Projekti eesmärk: Võimaldada Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2026 reisirongide sõidukiiruste suurendamist kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee kuni 160 km/h teostades selleks raudtee 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont plaanigeomeetria ümberehituse (kõverate (püsihindades 2021. aastat Tallinna–Tartu– õgvendamine) ja rööbastee baasaastana kasutades, arvestamata Koidula kapitaalremondid Tallinna–Tartu– inflatsiooni) kaetakse  3 raudteeliinidel Koidula raudteeliini lõikudel. raudteeinfrastruktuuri kasutustasude Projekti väljundnäitaja: 74 km arvelt arvestades seejuures veo- rekonstrueeritud või ajakohastatud ettevõtjate maksevõimet. Kui rööbaste pikkus, ca 70,48% viimane ei ole kõikide kulude rakenduskava näitaja 2029.a katmiseks piisav, rahastatakse lõpptasemest (105 km). puudujääv osa vastavalt Projekti panus rakenduskava raudteeseaduse paragrahvi 73 lõikele tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat 5. aastas aastaks 2029. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3. Raudtee I pa 2022–I pa 236 177 647 200 751 000 85% 35 426 647 15% Projekti laiem eesmärk on pikendada Investeeringuobjekti edasise elektrifitseerimine 2028 raudtee elektrifitseeritud rööbasteede kasutuse püsikulud summas ca 27 Tallinna–Tartu ja ulatust 800 kilomeetrini, millest projekti 443 eurot kilomeetri kohta Tapa–Narva 1. etapis on aastaks 2027 plaanis (püsihindades 2021. aastat raudteeliinidel (1. elektrifitseeritud rööbasteede mahtu baasaastana kasutades, arvestamata etapp) kasvatada ca 500 kilomeetrini. inflatsiooni) ning ca 3 miljonit eurot Projekti väljundnäitaja: ca 500 km aastas seoses rajatava elektrifitseeritud raudteede pikkus – elektritoitesüsteemi ja alajaamadega TEN-T, s.o 111% rakenduskava väljund kaetakse raudteeinfrastruktuuri näitaja 2029.a lõpptasemest (450 km). kasutustasude arvelt arvestades Projekti panus rakenduskava seejuures veo-ettevõtjate tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat maksevõimet. Kui viimane ei ole aastas aastaks 2029. kõikide kulude katmiseks piisav, Panus Eesti 2035 mõõdikusse: rahastatakse puudujääv osa vastavalt ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl raudteeseaduse paragrahvi 73 lõikele käivate inimeste osakaalu kasv ja 5. kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. kokku 319 185 294 271 307 500 85% 47 877 794 15% * summad tabelis on ilma käibemaksuta  12.09.2022 Majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus). Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood 11575838) (edaspidi ER) 30. juunil 2022. a kirjaga nr 1-12/2428-1 esitatud raudteeprojektide investeeringute kirjeldusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). Esialgse riigiabianalüüsi koostas MKMi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 ER infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetusega mahus 271 307 500 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 47 877 794 eurot (riigi toetus moodustab seega 100%). Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevaid raudteeinfrastruktuuri projekte: Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus Riiklik Abikõlblik (85%) kaasfinantseering kogumaksumus (15%) 1. Raudtee elektrifitseerimine Tallinna– 200 751 000 35 426 647 236 177 647 Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel (1.etapp) 2. Kõverate õgvendamine ja raudtee 59 460 000 10 492 941 69 952 941 kapitaalremont Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliinidel 3. Kõverate õgvendamine ja raudtee 11 096 500 1 958 206 13 054 706 kapitaalremont Tapa–Narva raudteeliinidel Kokku 271 307 500 47 877 794 319 185 294 Eelnimetatud projektid on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste projekti kvalifitseerimistingimuste ning rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja lisa „Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht“). Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“ meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja eritasandilised liitumised); raudtee elektrifitseerimine“ (edaspidi raudteede tegevused, mõlemad koos ühenduste prioriteet). Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti 20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20353 kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini. Rahastavate raudteeprojektide laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on raudteel kiiruste tõstmine, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada raudteeohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Ühtlasi suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning suurendada raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale. Meede 21.3.1.2 on üldiselt kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega ning tulenevalt projektide kirjelduste punktis 3.11 toodule, puudub projektidel negatiivne mõju, st mõju on pigem positiivne. Toetuse saaja esitab taotlemisel ka täpsema „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi kui ka kliimakindluse tagamise analüüsi vastavalt RTK juhistele.CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks on otsustatud4 kogu riigi avalikud raudteelõigud elektrifitseerida mahus ca 800 km, millest käesoleva investeeringute kava alusel elektrifitseeritakse Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinid 2029. aastaks ca 500 km (moodustades 111% rakenduskava väljundnäitaja „elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN- T“ sihttasemest, milleks on 450 km) ulatuses. Selleks, et võimaldada reisirongide sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h, tuleb raudteed Tallinna–Tartu–Koidula ja Tapa–Narva lõikudes nii rekonstrueerida kui ka kõveraid õgvendada 2029. aastaks kokku ca 86 km (moodustades ligikaudu 82% rakenduskava väljundnäitaja „rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus“ 1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html 2 www.eesti2035.ee 3 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 4 Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028: https://www.mkm.ee/media/6948/download sihttasemest5) ulatuses. Samas, raudtee kõverate õgvendamised tuleb teostada enne raudteelõikude elektrifitseerimist, et vältida hilisemaid lisakulutusi riigile elektriliinide ümbertõstmisel. Tallinna–Tartu–Koidula ja Tapa–Narva lõikude kõverate õgvendamiseks tuleb projektide raames ka maid omandada. Maad omandab MKM, kes on ER-i partner nimetatud projektide elluviimisel. Selleks sõlmivad pooled omavahel partnerluslepingu. Kinnisvara soetamist (sh maade omandamist) toetatakse Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikude kõverate õgvendamise projektide raames ÜF-ist kuni 10% ulatuses projektide abikõlblikust kogumaksumusest. 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Esmane riigiabianalüüs 3.1 Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“ Seega on riigiabi andmisega tegemist juhul, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile; 2) abi annab abisaajale majandusliku eelise; 3) eelis on valikulise iseloomuga ning 4) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi reeglid kohalduvad vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja. 3.1.1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja olemasolu MKMi ja ER 23. detsembril 2015. a sõlmitud finantseerimislepingu alusel lasub Eesti Raudteel raudteeinfrastruktuuriettevõtjana kohustus võimaldada raudteeveoettevõtjatele Eesti Raudtee omandis oleva avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutamist diskrimineerimata neid kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas. 30. oktoobril 2017. a kinnitatud põhikirja alusel on ER põhitegevuseks raudtee infrastruktuuri majandamine (EMTAK kood 4212), sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine. 5 Ülejäänud 18% eesmärgist täidab Edelaraudtee AS. Majandustegevuse registri (MTR) põhjal on raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusluba ER-ile väljastatud 27. märtsil 2009. a. Äriregistri ja majandusaasta aruannete põhjal on ER põhitegevusalaks Muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 52219), mille alla kuulub ka raudteeinfrastruktuuri käitus. EMTAK koodid on küll erinevad, kuid mõlemad väljendavad ER tegevuse põhisisu, milleks on raudteeinfrastruktuuri majandamine ja käitamine. ER ei osuta ise raudteeveoteenust, tema tegevusalaks ei ole ka kauba raudteevedu (EMTAK kood 49201) ning tegemist ei ole veoste käitlemisega. Tagatud on Euroopa raudteepiirkondade direktiiviga6 sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhiülesannete sõltumatus raudteeveo-ettevõtjatest. Seega on toetuse saaja käesoleva projekti raames ettevõtja. 3.1.2. Avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile Riigi vahenditest otseselt või kaudselt eelise andmine ja meetme omistatavus riigile on riigiabi olemasolu oluline tingimus. Aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kujutavad riigiabi üksnes need eelised, mis on võimaldatud otseselt või kaudselt riigi ressurssidest, kusjuures riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, näiteks otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised. Investeeringute kava projektide elluviimiseks on ER-ile kavas eraldada rahalisi vahendeid Ühtekuuluvusfondist. Kuigi antud vahendid tulevad Euroopa Liidu vastavast fondist Eesti riigi eelarvesse ning neid vahendeid eraldab avalik sektor, siis tuleb nimetatud meedet ka käsitleda riigi vahenditena ja need on riigile omistatavad. 3.1.3. Valikulise eelise olemasolu ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud. Leipzig/Halle kohtuasjas tehtud otsus7 kinnitas, et mis tahes liiki infrastruktuurirajatise ehitamine, kui see rajatis on ette nähtud majanduslikuks kasutamiseks (nagu näiteks kommertslennuvälja lennurada), kujutab endast majandustegevust, mis tähendab, et selle rahastamise suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju. Maanteede puhul loetakse majandustegevuseks ka näiteks tasulisi maanteid, sildu jne. Seega sellise infrastruktuuri riiklik rahastamine, mis ei ole ette nähtud kommertskasutuseks, jääb põhimõtteliselt riigiabi eeskirjade reguleerimisalast välja. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21.11.2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. 7 https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?docid=131967&text=&dir=&doclang=ET&part=1&o cc=first&mode=lst&pageIndex=0&cid=4712434 Käesoleval juhul rahastatakse konkreetse ettevõtja, st ER, projekte mis on olemuselt valikuline eelis, kuivõrd kõnealune toetus antakse vaid sellele ettevõtjale. Seetõttu on ka valikulise eelise olemasolu tingimus täidetud. 3.1.4. Konkurentsi ning kaubanduse mõjutamine Komisjoni teatises riigiabi mõiste8 punktis 200 on selgitatud, et taristuprojektid hõlmavad sageli mitut liiki osalejaid ja tehinguga seotud mis tahes riigiabi võib tuua kasu taristu ehitamisele, käitamisele või kasutamisele. Järgnevalt on analüüsitud võimalikku konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamist kolmel tasandil: raudteetaristu omanik/arendaja, käitaja ja lõppkasutaja. 3.1.4.1.Riigiabi esinemine raudteeinfrastruktuuri ehitamise ja käitamise tasandil Riigiabi seisukohalt on oluline teha vahet ER kui taristu arendaja/omaniku (tegeleb taristu ehitamisega) ning ER kui taristu käitaja/majandaja (kasutab taristut otseselt lõppkasusaajatele teenuste osutamiseks) vahel. ER-il raudteeinfrastruktuuriettevõtjana on kohustus võimaldada raudteeveoettevõtjatele ER omandis oleva avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutamist diskrimineerimata neid kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas vastavavalt raudteeseaduse § 4 lõikele 3. ER põhitegevusalaks on raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine. Eesti Raudtee ei osuta ise raudteeveo-teenust. ER majandustegevusele kohaldub raudteeseadus eriõigusena, kus on kirjeldatud nii raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesanded, kui nende ülesannete täitmisega kaasnevate majandamis ja investeeringu kulude rahastamise põhimõtted. Raudteeseaduse § 9 kohaselt raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab raamatupidamises juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste ja abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Tagatud on ka Euroopa raudteepiirkondade direktiiviga 9 sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhiülesannete sõltumatus raudteeveo-ettevõtjatest. Raudteevõrgud on tavaliselt loomulikud monopolid, mis ei konkureeri muude sama laadi infrastruktuuridega, kuna nende dubleerimine oleks ebaökonoomne ja sellise infrastruktuuri ehitamiseks antav erarahastus on tavaliselt ebaoluline.10 Peamiste raudteeinfrastruktuurivõrkude haldamine ja käitamine toimub üldiselt riiklikel, geograafiliselt suletud ja eraldiseisvatel turgudel, kus konkurents ei ole, mistõttu ettevõtjale antav riiklik rahaline toetus üldiselt ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Ka Eestis (i) ei konkureeri raudteetaristu (sh toetatavad raudteelõigud) otseselt muude sama laadi taristutega; (ii) erasektor ei rahasta avaliku raudteetaristu rekonstrueerimist, raudtee kasutajad osalevad raudtee majandamise kulude katmises tasudes määratud kasutustasu, milles 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/32/EL, 21.11.2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. 10 Komisjon taristu juhendites (raudtee kohta) https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/grid_rail_metro_en.pdf) 156/5000 ei arvestata abi korras sihtfinantseeritud vara soetust ja (iii) raudteetaristu toob kasu kogu ühiskonnale ja on kättesaadav võimalikele kasusaajatele võrdselt ja mittediskrimineerival moel. Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta on punktis 219 selgitatud, et kui raudteetaristu käitamine võib kujutada endast majandustegevust, siis sellise raudteetaristu ehitamine, mis on tehtud kättesaadavaks võimalikele kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, erinevalt käitamisest, vastab enamasti teatise punktis 211 sätestatud tingimustele ja selle rahastamine tavaliselt ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. Seega ei mõjuta toetus ER taristu ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. ER kui taristu käitaja/majandaja kasutab taristut otseselt lõppkasusaajatele teenuste osutamiseks. Eesti Raudtee põhitegevusalaks on raudtee infrastruktuuri majandamine, sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine. Raudteeseaduse kohaselt on raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanneteks rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale. Selgitame, et raudteetaristu majandajale raha andmine, nii sihtfinantseeringuna majandamis- või investeeringukulude katteks, ei ole riigiabi EL toimimise lepingu art 107 lg 1 tähenduses, kuna eesmärgiks on tagada avaliku raudteetaristu teenus, sh raudteetaristu liikluskorralduse ja seisundi ohutus, läbilaskevõime ning seda kõigile liiklejatele ühetaolistel tingimustel. Lisaks, kuna toetust antakse ER-ile kui omanikule infrastruktuuri ehitamiseks ning raamatupidamine on raudtee infrastruktuuri ehitamise ja käitamise osas eraldatud, siis ei kandu infrastruktuuri ehitamiseks antud toetus edasi ER-ile kui käitajale. Seega ei ole ER kui käitaja (kasutab taristut lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks) riigiabi saaja. 3.1.4.2. Riigiabi lõppkasutaja (raudteeveoettevõtja) tasandil Raudtee infrastruktuuri direktiivi 2012/34/EL tähenduses, mida kasutab raudtee(veo)ettevõtja, kui selle kasutamine on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele võrdsetel ja mitte- diskrimineerivatel tingimustel ja sellele infrastruktuurile juurdepääsu eest võetakse tasu vastavalt EL õigusaktide kohasele tariifile, loetakse tavaliselt, et sellise infrastruktuuri ehituse rahastamine ei kujuta endast riigiabi raudtee-ettevõtjatele11. Raudteeseaduse § 98 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude katmises peavad osalema raudteeveo-ettevõtjad, kes peavad tasuma selle eest kasutustasu. Kasutustasu peab määrama vedajast sõltumatu organ, kelleks meil on määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kasutustasu arvestamise raamistiku annab ette eelpool nimetatud seadus, luues vastava volitusnormi kasutustasude arvestamise metoodika kehtestamiseks MKM-i määrusega. Viimases on etteantud konkreetne arvestusmetoodika tasu määrajatele, sh 11 Vt komisjoni taristu juhend raudtee kohta (punkt 25). lähtutakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtja otsekulude määramisel KOM-i otsekohalduvast määrusest. Muus osas direktiivi 2012/34 printsiipidest. Peale projektide elluviimist on rekonstrueeritavad raudteelõigud avatud avalikuks kasutamiseks. Raudteeseaduse § 4 lõike 3 alusel peavad avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks kõik taotlejad raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega ei ole lõppkasutaja (kasutab raudteeinfrastruktuuri lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks) riigiabi saaja. 3.1.5. Toetuse saamine Projekti tasandil Projektide rahastamine jääb seega riigiabi reeglite kohaldamisalast välja, kuna lisaks eelnevale ei kasutata toetust taristu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks muu majandustegevuse, sh taristu käitamise ristsubsideerimise või kaudsete kulude rahastamiseks. Projektide raames antakse toetust üksnes käesoleva käskkirjaga kinnitatava investeeringute kava põhjal tehtud rahastamisotsuste alusel abikõlblike kulude katteks ning nende nõuete täitmine on tagatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määruses nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ toodud auditite ja kontrollinõuetega. 3.2. Järeldus riigiabi olemasolu kohta ER ei konkureeri otseselt oma taristu ja osutatavate teenustega teiste samalaadsete taristutega. ER puhul on tegemist loomuliku monopoliga. Kuivõrd raudteeinfrastruktuuri ehitamine on loomulik monopol, siis puudub raudtee ehitamisel potentsiaalne mõju kaubandusele ja konkurentsi moonutamine raudtee ehitamisel. ER on raudteeinfrastruktuuriettevõtja (raudtee- ettevõtja), millise põhitegevuseks on avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine ja käitlemine, ettevõtja ei tegele raudteeveoga. Eelnevast lähtuvalt ei ole ER kui raudteeinfrastruktuuri arendaja/omaniku (ehitaja) riigiabi saaja. Samuti ei esine riigiabi ER kui ehitatava ja rekonstrueeritava taristu käitaja tasandil ning taristu lõppkasutajate ehk raudteeveoettevõtete tasandil. 4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust. 5. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt ER raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot. Ning millest käesoleva käskkirjaga raudteelõikude elektrifitseerimiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks eraldatakse ÜFi ca 271,3 miljonit eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut ca 47,88 miljonit eurot, moodustades kokku ca 319,185 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb ER-il endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). 6. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll- leht (Excelis)