dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. september 2022
Viit
1.15-5/2022/5665-1
Registreeritud
14. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. oktoober 2022

Failid

  • 📎E-kiri.eml309 KB
  • 📎EVEA seisukohad energeetika dialoogis.asice206 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "EVEA" <[email protected]> Saaja: "Riina Sikkut" <[email protected]>, "MKM info" <[email protected]> Teema: EVEA seisukohad energeetikadialoogis Kuupäev: 2022-09-12 03:35 Tere Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon esitab oma seisukohad käimasolevas energeetikadialoogis. EVEA seisukohad energeetikadialoogis Energiapoliitika on täna ettevõtjate jaoks kõige teravam teema – paljude jaoks lausa elu ja surma küsimus ning seetõttu on tõhus dialoog riigi ja ettevõtjate vahel hädavajalik. Käesolevaga esitame väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) seisukohad. EVEA käsitleb teemat kolmes osas: 1. Kriisiabimeetmed 2. Pikaajalised meetmed 3. Turg 1. Kriisiabimeetmed 2. Mõistame, et elanike toetamine üle jõu käivate energiakulude kandmisel on oluline. Selle kõrval on aga hädavajalik leevendada ka ettevõtete, eriti väikeste– ja keskmiste ettevõtete kõrgetest energiahindadest tulenevat probleemi ning kriisiabina saab seda teha läbi reguleeritud hinnalae (universaalteenus või hinnalagi). Elektrivarustus ja hoonete soojavarustus elutähtsa ja universaalse teenusena peab hõlmama ka ettevõtteid sõltumata sektorist, suurusest ja energiamahukusest. Aga - sekkumine hinnakujundusse on ajutine kriisimeede, see ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis. 1. Pikem vaade tulevikku. 2. Riigi energiapoliitika on liigselt kontsentreerunud energia tootmisele ja toetustele. Piisava tähelepanuta on jäänud ettevõtete energiasäästumeetmed. On oluline hoida fookuses, et kõige odavam energia on säästetud energia. Valdav osa hooneid - nii elamufond kui tööstushooned - on soojustamata. Kõrgete energiahindade kompenseerimise asemel tasub riigil kaaluda pikaajalise laenu abil olulisel määral toetada hoonete soojustamist ning soojustagastuse/jääksoojuse kasutamise lahenduste väljaehitamist. Pole mõtet toota järjest rohkem energiat, et seda õhku paisata või soojustamata hoonete kaudu ilma kütta. Siin on peidetud reserv säästa ca 40% või enamgi praegu vajaminevast soojusenergiast. 3. Vajame uut energiatootmise mudelit, mis põhineb hajutatud energiatootmisel. Igal inimesel ja ettevõttel peab olema tagatud praktiliselt võimalus toota, salvestada ja müüa võrku elektrienergiat. Selle võimaldamiseks peab riik kohustama monopoolses seisus olevaid riigiettevõtteid moderniseerima elektrivõrgud. Tuleb suunata võrguinvesteeringud eelkõige ülekandevõimsuse suurendamiseks „perifeersetes“ regioonides. Võrguarenduskulude liitujate õlgadele veeretamine ei ole õiglane ning on absoluutselt ebamõistlik – see takistab otseselt täiendava energia turule toomist olukorras, kus meil tegelikult on vältimatult vaja just kiireid lahendusi. 4. Riik omanikuna peab kohustama võrguettevõtteid menetlema taastuvenergia tootmise liitumistaotlusi mõistliku ajaga. Kuude ja aastatepikkune ooteaeg ei too lahendusi. 5. Riiklikud investeeringutoetused hajutatud territooriumil uute taastuvenergia väikelahenduste ehitamiseks (nii tuul kui päike) on vajalikud nüüd, mitte aastate pärast. 6. Riik omanikuna peab kohustama võrguettevõtjaid arendama välja „nutikad võrgud“ Eelkirjeldatud meetmete elluviimiseks tuleb maksimaalselt kasutada EL struktuurifondide vahendeid. 1. Turg 2. Peame oluliseks turuosaliste võrdset kohtlemist. On lubamatu, et võrguettevõtjad eelistavad riiklikke ja kontsernisiseseid energiaettevõtteid. 3. Võrdse kohtlemise tagamiseks peame oluliseks, et Elektrilevi eraldatakse Eesti Energiast. 4. On väga oluline soodustada energiaühistute teket. 5. Kohe ja kiiresti on vaja rakendada meetmeid ekstreemsete hindade elimineerimiseks börsil. Sisulise dialoogi käivitamiseks ootame võimalikke aegu kohtumiseks, et meie põhiteeside üle sisuliselt arutleda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fail lisatud manusena. Ille Nakurt-Murumaa EVEA president e-post: [email protected] [email protected] tel. &#43;372 57809806 Koostas: Kaul Nurm, EVEA asepresident, [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] , [email protected] Rahandusministeerium, [email protected] , [email protected] , [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon, [email protected] Riigikogu majanduskomisjon, [email protected] Riigikogu fraktsioonid Eesti Keskerakonna fraktsioon, [email protected] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, [email protected] Eesti Reformierakonna fraktsioon, [email protected] Isamaa fraktsioon, [email protected] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, [email protected] Meie: 11.09.2022 nr 1209-V/2022 EVEA seisukohad energeetikadialoogis Energiapoliitika on täna ettevõtjate jaoks kõige teravam teema – paljude jaoks lausa elu ja surma küsimus ning seetõttu on tõhus dialoog riigi ja ettevõtjate vahel hädavajalik. Käesolevaga esitame väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) seisukohad. EVEA käsitleb teemat kolmes osas: A. Kriisiabimeetmed B. Pikaajalised meetmed C. Turg A. Kriisiabimeetmed 1. Mõistame, et elanike toetamine üle jõu käivate energiakulude kandmisel on oluline. Selle kõrval on aga hädavajalik leevendada ka ettevõtete, eriti väikeste– ja keskmiste ettevõtete kõrgetest energiahindadest tulenevat probleemi ning kriisiabina saab seda teha läbi reguleeritud hinnalae (universaalteenus või hinnalagi). Elektrivarustus ja hoonete soojavarustus elutähtsa ja universaalse teenusena peab hõlmama ka ettevõtteid sõltumata sektorist, suurusest ja energiamahukusest. Aga - sekkumine hinnakujundusse on ajutine kriisimeede, see ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis. B. Vaade tulevikku 2. Riigi energiapoliitika on liigselt kontsentreerunud energia tootmisele ja toetustele. Piisava tähelepanuta on jäänud ettevõtete energiasäästumeetmed. On oluline hoida fookuses, et kõige odavam energia on säästetud energia. Valdav osa hooneid - nii elamufond kui tööstushooned - on soojustamata. Kõrgete energiahindade kompenseerimise asemel tasub riigil kaaluda pikaajalise laenu abil olulisel määral toetada hoonete soojustamist ning soojustagastuse/jääksoojuse kasutamise lahenduste väljaehitamist. Pole mõtet toota järjest rohkem energiat, et seda õhku paisata või soojustamata hoonete kaudu ilma kütta. Siin on peidetud reserv säästa ca 40% või enamgi praegu vajaminevast soojusenergiast. 3. Vajame uut energiatootmise mudelit, mis põhineb hajutatud energiatootmisel. Igal inimesel ja ettevõttel peab olema tagatud praktiliselt võimalus toota, salvestada ja müüa võrku elektrienergiat. Selle võimaldamiseks peab riik kohustama monopoolses seisus olevaid riigiettevõtteid moderniseerima elektrivõrgud. Tuleb suunata võrguinvesteeringud eelkõige ülekandevõimsuse suurendamiseks „perifeersetes“ regioonides. Võrguarenduskulude liitujate õlgadele veeretamine ei ole õiglane ning on absoluutselt ebamõistlik – see takistab otseselt täiendava energia turule toomist olukorras, kus meil tegelikult on vältimatult vaja just kiireid lahendusi. 4. Riik omanikuna peab kohustama võrguettevõtteid menetlema taastuvenergia tootmise liitumistaotlusi mõistliku ajaga. Kuude ja aastatepikkune ooteaeg ei too lahendusi. 5. Riiklikud investeeringutoetused hajutatud territooriumil uute taastuvenergia väikelahenduste ehitamiseks (nii tuul kui päike) on vajalikud nüüd, mitte aastate pärast. 6. Riik omanikuna peab kohustama võrguettevõtjaid arendama välja „nutikad võrgud“ Eelkirjeldatud meetmete elluviimiseks tuleb maksimaalselt kasutada EL struktuurifondide vahendeid. C. Turg 7. Peame oluliseks turuosaliste võrdset kohtlemist. On lubamatu, et võrguettevõtjad eelistavad riiklikke ja kontsernisiseseid energiaettevõtteid. 8. Võrdse kohtlemise tagamiseks peame oluliseks, et Elektrilevi eraldatakse Eesti Energiast. 9. On väga oluline soodustada energiaühistute teket. 10. Kohe ja kiiresti on vaja rakendada meetmeid ekstreemsete hindade elimineerimiseks börsil. Sisulise dialoogi käivitamiseks ootame võimalikke aegu kohtumiseks, et meie põhiteeside üle sisuliselt arutleda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ille Nakurt-Murumaa EVEA president e-post: [email protected] [email protected] tel. +372 57809806 Koostas: Kaul Nurm, EVEA asepresident, [email protected] _____________________________________________________________________________________ ______ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel