Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine

MÄÄRUS 13.09.2022 nr 71 Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 61 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „maagaasiseaduse“ sõnadega „§ 61 lõike 3,“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tarbijate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56), artiklis 11 nimetatud hädaolukorras tarbijarühmadesse määramise põhimõtted.“; 3) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 16 lõige 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tarbija kuulumise kohta maagaasiseaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tarbijarühma.“; 5) määrust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses: „61. peatükk Tarbijate tarbijarühmadesse määramise põhimõtted § 221. Kaitstud tarbija (1) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija on isik, kes on sõlminud võrguteenuse lepingu eraisiku, korteriühistu või aiandusühistu nimele. (2) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 2 nimetatud tarbija selgitab jaotusvõrguettevõtja välja koostöös Konkurentsiametiga. § 222. Ühiskonna toimimiseks vajalike teenuse osutajast tarbija Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 4 nimetatud tarbija on isik, kelle kohta on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt üks määruse lisas nimetatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood. § 223. Katkestusajaga muu tarbija (1) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 5 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks mitte rohkem kui kuus tundi. (2) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 6 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks vähemalt kuus tundi. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  majandus- ja taristuministri 13.09.2022 määrus nr 71 „Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ Lisa EMTAK koodide loetelu EMTAK Sektor 1 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 10 Toiduainete tootmine 11 Jookide tootmine 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus 37 Kanalisatsioon 382 Jäätmetöötlus ja -kõrvaldus 473 Mootorikütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 52101 Kaubaladude töö 84232 Vanglate ja parandusasutuste haldus 8610 Haiglaravi 871 Hooldusraviasutuste tegevus 872 Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus 873 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus 879 Muude hoolekandeasutuste tegevus 9104 Botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus 96032 Kalmistute ja krematooriumite tegevus  08.09.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Maagaasiseaduse muutmise seaduse1 järgi kuulub jaotusvõrguettevõtja kohustuse hulka muuhulgas andmevahetusplatvormis märke tegemine oma tarbijate tarbijagruppi jagamise kohta. Käesolev määrus sätestab tarbijagruppi jagamise põhimõtted. Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 61 lõike 3 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 625 6347). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post: [email protected]; tel: 639 7648). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs MGS § 61 lõike 2 kohaselt peab võrguettevõtja määrama andmevahetusplatvormis oma tarbija õigesse tarbijagruppi. Nimetatud tarbijagruppidest lähtuvalt piiratakse tarbija gaasivarustust, kui Eesti gaasisüsteem satub hädaolukorda MGS § 61 mõistes. Vajadusel alustatakse gaasi tarbimise piiramist viimasest ehk antud juhul kuuendast tarbijagrupist. Oluline on tagada vähemalt esimese kolme, võimalusel esimese nelja tarbijagrupi gaasiga varustamine. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on tarbijagruppe kuus: 1) kodutarbijad; 2) muud kaitstud tarbijad käesoleva seaduse § 261 lõike 2 punkti 2 tähenduses; 3) avariireservelektrijaam elektrituruseaduse tähenduses; 4) ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust; 5) muud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi; 6) muud tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni. Võrguettevõtja rolliks on määrata MGS § 61 sätestatud põhimõtete ja käesoleva määruse järgi tarbija õigesse tarbijagruppi, omamata olulist kaalutlusõigust selle tegemisel. Sisuliselt täidab võrguettevõtja siinkohal tehnilist rolli riigi sätestatud põhimõtete alusel tarbijate õigetesse tarbijagruppidesse liigitamisel. Eelnõu koostamise ajal peab võrguettevõtja juba märkima andmevahetusplatvormi info selle kohta, kas tarbija on kaitstud tarbija MGS mõistes (punktid 1 ja 2 eeltoodud loetelus). Sellele kohustusele lisandub nelja täiendava tarbijagrupi määramine. Kaitstud tarbijate täiendavaks defineerimiseks ei ole määruses vajadust – selleks on MGS piisavad nõuded kirjas. Ka avariielektrijaama on Eestis ainult üks, see on defineeritud läbi elektrituruseaduse, mistõttu ei ole vaja määruses ka selle punkti kohta täiendavaid selgitusi ja põhimõtteid lisada. Ühiskonna toimimiseks 1 Maagaasiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 596SE, MGS § 6 1 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6346fd66-7b0f-4e7b-907b- f022ac155b88/Maagaasiseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 1 vajalike teenuste osutajatest tarbijate EMTAK koodid on toodud käesolevas määruses. Lisaks täpsustab määrus, millistest põhimõtetest lähtuvalt peab võrguettevõtja määrama oma tarbija tarbijagruppidesse 5 ja 6. EMTAK koodidest lähtuv tarbijagruppidesse määramine on võrguettevõtjale selge ja tõhus viis tarbijagruppide moodustamiseks. Sellisel juhul ei pea võrguettevõtja iga oma tarbija majandustegevuse süvaanalüüsi koostama ning säästab seeläbi esiteks oluliselt aega tarbijarühmade koostamisel ning vähendab seega ka oluliselt vaidlust sellel teemal, kas üks või teine tarbija kuulub põhimõtte poolest tarbimisrühma nr 4. Eelnõu koosneb viiest punktist. Järgnevalt on punktide lõikes selgitatud muudatuste sisu. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulat sõnadega „§ 61 lõike 3“. Kuivõrd käesoleva määrusega lisatakse gaasituru toimimise võrgueeskirja nõuded tarbijagruppidesse määramise kohta, tuleb selle võrra täiendada ka määruse preambulat. Punktiga 2 lisatakse määruse reguleerimisalasse tarbijarühmadesse määramise põhimõtete sätestamine. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 2 punkt 4. Kõnealune punkt lisatakse ülejäänud muudatustega määruse § 16 lõikesse 1 (vt järgmine muudatus). Punktiga 4 lisatakse määruse § 16 lõikele 1 uus punkt, mis osaliselt katab ka seni kehtinud § 14 lõike 1 punkti 4. Kuivõrd info selle kohta, kas tarbija kuulub ühte või teise tarbijarühma ei ole tehniline info, kuulub see teave määruse § 16 alla. Punktiga 5 lisatakse määrusele uus peatükk 61, mis käsitleb tarbijagruppidesse määramise põhimõtteid. Määruse uus paragrahv 221 täpsustab kaitstud tarbija gruppi määramise põhimõtteid. Kodutarbija tarbijagruppi lisamisel peab võrguettevõtja lähtuma maagaasiseaduse § 6 sätestatud mõistest. Kodutarbija alla kuulub igasugune tarbija, kes tarbib gaasi kodumajapidamises, sealhulgas nii eramud kui korterelamud. Kaitstud tarbijast soojusettevõtja tarbijarühma määratlemisel tuleb arvestada sellega, kas see soojuse tootja saab kasutada muud kütust soojuse tootmiseks kui gaas. Kui kõnealune soojuse tootja sõltub kaugkütte tootmisel näiteks tipukoormusel gaasist, peab see soojuse tootja olema ka kaitstud tarbija. Selle väljaselgitamisel teeb võrguettevõtja koostööd Konkurentsiametiga, kellel on oluline info kaugküttepiirkondades kasutatavate kütuste kohta olemas. Amet saab jagada jaotusvõrguettevõtjaga infot nende piirkondade kohta, kus on ainus kütteliik gaas, selle info alusel saab võrguettevõtja teha märke tarbija kohta. Avariielektrijaam on defineeritud elektrituruseaduses, kodutarbija termin on sätestatud maagaasiseaduses. Määruse uus paragrahv 222 käsitleb ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijate grupeerimise põhimõtteid. Selle paragrahvi järgi on kõnealuseks tarbijaks isik, kelle gaasitarne katkemise tulemusena peatunud majandustegevuseta ei ole ühiskonnal võimalik sujuvalt ja tõrgeteta toimida (viitega määruse lisale). Selliseks tarbijaks on näiteks CNG tankla, mis annab gaasi ühistranspordile või toiduainetööstus. Täpsem loetelu kõnealuste sektorite EMTAK koodidest on toodud määruse lisas. See tagab, et võrguettevõtjal on piiratud ja selge roll tarbijagruppidesse määramisel. EMTAK koodide alusel on võrguettevõtjal võimalik oma tarbija määrata õigesse tarbijagruppi Äriregistris toodud andmetest lähtuvalt. 2 Toiduainetööstuses on gaasil oluline roll – selleta ei ole võimalik toota olulisi toiduaineid, millest ühiskond gaasi pikaajalise tarnehäire korral sõltub. Kui toiduainetööstus gaasist välja lülitada, satub löögi alla ka ühiskonna toimetulek. Kuna toiduainetööstus sõltub suuresti põllumajandusest, on oluline tagada ka põllumajandussektori gaasiga varustamine. Näiteks teraviljakuivatuseta on keeruline tagada jooksvalt leivatööstuse häiringuteta toimimist. Ka seakasvatuse töötlemisprotsessides kasutava gaasita ei ole võimalik lihatööstusel edasi tegutseda. Ühtlasi on määratletud kõnealuses tarbijagrupis gaasitankla EMTAK kood – gaasitankla peab oma tanklateenust edasi osutama, sellest sõltub ühistranspordi toimimine. Sama kehtib ka kanalisatsiooniteenuse osutamise, jäätmetööstuses, haiglaravil jne. Lisas loetletud sektorid on olulised ühiskonna toimimiseks. Seetõttu on kõnealused sektorid neljandasse tarbijarühma ka arvatud. Võrguettevõtja peab tarbijagruppi 4 määramisel lähtuma oma tarbija tegevusalast – kui tegevusala jääb määruse lisas toodud nimekirja, määratakse see tarbija tarbijagruppi 4. See tagab võrguettevõtjale selge ülevaate nendest tarbijatest, mis peavad tarbijagrupis nr 4 olema. Kuigi EMTAK kood on iga äriühingu soovil Äriregistrisse kantud, peab siiski tarbija arvestama tarbijagruppi määramisel ka MGS § 61 toodud põhimõtetega. Selle järgi saab tarbijagrupis 4 olla ainult sellised tarbijad, kelle gaasitarne katkemise tulemusena peatunud majandustegevuse puudumine mõjutab reaalselt ühiskonna toimimist. See tähendab kui tarbija tegeleb päriselt näiteks konsultatsiooniteenuse osutamisega kuid on määranud enda tegevusalaks EMTAK koodi mis kuulub määruse lisasse, ei ole sellel isikul tegelikkuses õigustatud ootust gaasitarne saamiseks hädaolukorras. Paragrahv 222 käsitleb muude tarbijagruppide määratlemise põhimõtteid. Siia alla kuuluvad tarbijagruppides 5 ja 6 nimetatud tarbijad ehk kõik tarbijad, kes ei kuulu gruppidesse 1–4. Sellisel juhul peab võrguettevõtja lähtuma tarbija katkestamise aja määramisel ajast, mis kuluks tarbijani jõudmiseks võrguettevõtja asukohast tarbija asukohani. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu ja komisjoni määrusega (EL) 2017/1938. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse täpsemad põhimõtted, mille alusel nimetada võrguettevõtja tarbijad konkreetsetesse tarbijagruppidesse. Nimetamise peab tegema võrguettevõtja. Eestis on kokku 24 gaasi võrguettevõtjat2. Suurima tarbijaarvuga on nendest AS Gaasivõrk. MGS § 61 lõikes 1 nimetatud tarbijagruppidest esimesed kaks on tänase seadusega võrguettevõtjale juba märkimiseks kohustuslikud, see ülevaade peab võrguettevõtjal juba olema. Kuivõrd käesoleva määrusega ei sätestata kohustust võrguettevõtjale3, ei hinnata seletuskirjas ka sellega kaasnevaid mõjusid. Toiduainetööstus ja põllumajandussektor tarbivad indikatiivselt aastas ca 335 GWh, tanklates tangitakse aastas täiendavalt ca 200 GWh ulatuses gaasi. Seega moodustab kõnealuse tarbijagrupi maht 535 GWh ca 11% kõigi tarbijate gaasitarbimisest. Sellised sektorid on määruse järgi prioriteetsed tarbijad olukorras, kui gaasisüsteemis on hädaolukord. See tähendab, et nendele 2 Majandustegevusregistri info seisuga 21.06.2022 3 Kohustus on sätestatud MGS § 61 lõikega 2 3 tarbijatele peab olema gaasi varustuskindlus võimalusel pärast kaitstud tarbijaid ja avariielektrijaama tagatud. Kaitstud tarbijate tarbimismaht on 2022. a augustikuu seisuga ca 32% kogu tarbimismahust. Seega moodustab kaitstud tarbijate tarbimismahuks ca 1,5 TWh/a. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne avalikult sektorile täiendavaid kulusid ega tulusid. Tarbijagruppidesse määramine võib aga tuua täiendavaid kulutusi võrguettevõtjatele, kes peavad katma ka kohustusega kaasnevad tööjõukulud jne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ning Siseministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks MTÜ-le Eesti Gaasiliit ning läbi selle ka suurematele võrguettevõtjatele ning MTÜ-le Eesti Toiduainetööstuse Liit, MTÜ Eesti Tööandjate Keskliit. Ettepanekute tabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. 4  Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Ettepanekute tabel Enefit Green AS Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu täiendamise ettepanek maagaasiseaduse Arvestatud. Täpsustatud § 261 lg 2 täpsustamiseks seletuskirja. Maagaasiseaduse § 261 sätestab gaasi varustuskindluse miinimumnõuded. Viidatud paragrahvi lg 2 määratleb kaitsetud tarbijad, kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 8 sätestatud varustuskindluse normi. Teeme ettepaneku täpsustada määrusega, et gruppi 2 kuuluvad tarbijad vastavad nõuetele, kui kaugküttevõrgu tarbijate soojuse nõudlust ei ole võimalik tagada ilma maagaasist soojust tootmata. Täpsustus on vajalik, sest maagaasiseaduse § 26¹ lg 2 järgi on võimalik ka tõlgendus, et, kui kaugküttevõrguga on ühendatud üks ükskõik kui väikese võimsusega tootmisseade, mis ei kasuta maagaasi, siis selles maagaasi võrgus ei saa olla grupp 2 nõuetele vastavat maagaasist soojuse tootjat. Näiteks Iru elektrijaamas kui ka Tallinna kaugküttepiirkonnas võib talvisel küttehooajal tekkida perioode, kus soojuse tootmine on võimalik ainult maagaasiga, mistõttu tuleb seadust tõlgendada aja põhiselt. Eeltoodust tuleneb, et kui kasvõi lühiajaliselt ei ole võimalik toota soojust millegi muu, kui gaasiga, siis tuleb need tootmisseadmed samuti maagaasiseaduse § 26 lg 2 alla lugeda. Teeme ettepaneku täpsustada määruses, et gruppi 2 kuulumist tuleb tõlgendada aja põhiselt - kas vastaval hetkel on maagaasist soojuse tootmine vajalik tarbijatele soojuse tootmiseks. 2. Eelnõu täiendab gaasituru toimimise võrgueeskirja Mittearvestatud. Kõnealune §-ga 22² järgmises sõnastuses: säte ei käsitle katkestamise kestvuse õigust. „§ 22² Katkestusajaga muud tarbijad (1) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 5 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks mitte rohkem kui kuus tundi. (2) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 6 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks vähemalt kuus tundi. Seletuskirjast tuleneb, et paragrahv 22² alla kuuluvad tarbijagruppides 5 ja 6 nimetatud tarbijad ehk kõik tarbijad, kes ei kuulu gruppidesse 1–4. Sellisel juhul peab võrguettevõtja lähtuma tarbija katkestamise aja määramisel ajast, mis kuluks tarbijani jõudmiseks võrguettevõtja asukohast tarbija asukohani. Seletuskirjas on näitena toodud, et näiteks Eesti suurim võrguettevõtja AS Gaasivõrk asukoha-aadress on Gaasi 5, Tallinn ja kui tema tarbija asub Raplas aadressil Viljandi mnt 72, peab AS Gaasivõrk arvestama välja aja, millal jõuaks aadressilt Gaasi 5, Tallinn aadressini Viljandi mnt 72, Rapla. Kui see aeg on üle 6 tunni, kuulub tarbija gruppi nr 6. Kui aeg on aga vähem kui 6 tundi, kuulub tarbija gruppi 5. Enefit Green AS hinnangul seab määruse eelnõu sõnastus, et üle 6-tunniseks perioodiks võib maagaasi tarneid katkestada tarbimiskohtades, kuhu gaasivõrgu peakontorist Tallinnas ei jõua 6 tunni jooksul, Tallinnast kaugemal asuvad maagaasi tarbijad ebavõrdsesse olukorda. Viidatud valikukriteeriumi jõustumine põhjustaks selle rakendamisel ebaselgust, kuna pole üheselt selge, millist liiki transpordivahendiga liikumisel 6 tunniga kohalejõudmist mõõdetakse. Samuti ei selgita seletuskiri sellise kriteeriumi kasutamise korral maagaasi tarnimata jätmise tagajärgi. Teeme eelnõu koostajale ettepaneku loobuda praeguses eelnõus kasutatud sisutust kriteeriumist ning piiritleda ka alla 6-tunnise maksimaalse katkestamise õigusega tarbijad EMTAK koodide 2  alusel. Teeme ettepaneku määrata maksimaalselt 6- tunnine katkestamise õigus muuseas elumajadele, koolidele ja lasteaedadele soojust tootvatele ettevõtetele, vastava EMTAK koodiga. AS Gaasivõrk Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Leiame, et määruse § 1 p 10 peaks väga selgelt Mittearvestatud. On juriidiliselt viitama MGS § 61 lg-le 1, kuna sellele viitab ka korrektne viidata kohustusele nii volitusnormi sõnastus ja määrust täiendatakse just nagu see eelnõus oli kajastatud. MGS-i alusel. Et tarbijarühmad on relevantsed just Sisulist erinevust siin ei ole. hädaolukorras, tuleb lg-st 1 selgelt välja. Seega teeme ettepaneku sõnastada määruse § 1 p 10 järgmiselt: 10) põhimõtted maagaasiseaduse § 61 lg 1 sätestatud tarbijarühmade määratlemiseks 2. Lisaks tarbijarühmade täpsustamisele tuleb Arvestatud. Eelnõu vastavalt tulenevalt MGS-i muudatustest muuta ka määruse täiendatud. §-e 14 ja 16. Ilmselgelt ekslikult sisaldub tarbija tüüp ja märge, kas tegemist on kaitstud tarbijaga hetkel §-s 14, mis reguleerib mõõtepunkti tehnilisi andmeid. Tegemist ei ole kindlasti tehnilise küsimusega, vaid väga sisulisega, isegi juriidilisega. Kuna tarbijarühmadesse määramine saab MGS-s täiendava aluse, on õige koht selle jaoks hoopis määruse § 16. Seega teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks § 14 lg 2 p 4 ning täiendada § 16 lg-t 1 punktiga 5 ja sõnastada see järgmiselt: 5) tarbijarühm maagaasiseaduse § 61 lg 1 alusel. Vastavalt määruse muudatusele tuleb ära muuta ka andmevahetusplatvormi tehniline juhend ning arvata tarbija tüübi määramine välja tehniliste andmete hulgast. 3. Kodutarbija mõiste määratlemine MGS-i alusel on Arvestatud. tekitanud keerukust juba varasemalt. Seetõttu on vaidluste vältimiseks väga oluline täpsustada, keda MGS § 61 lg 1 p-s 1 silmas peetakse. Seega teeme ettepaneku pealkirjastada 221 „Maagaasiseaduse § 61 lg-s 1 nimetatud tarbijad“ ning sõnastada lg 1 järgmiselt: „(1) Maagaasiseaduse § 61 lg 1 punktis 1 nimetatud tarbija on füüsiline isik ja korteriühistu.“. 3  Väga oluline on riigil läbi mõelda ja kindlasti määruse seletuskirjas välja tuua millisest allikast ja millist menetlust pidi saab võrguettevõtja andmed korteriühistute kohta. See on meie andmetel tehniliselt keeruline. 4. Nagu eelnevalt selgitatud, puudub Osaliselt arvestatud. jaotusvõrguettevõtjal oma kliendi kohta igasugune Konkurentsiametil ei ole info, v.a gaasitarbimist puudutav info. Sellest lõplikke andmeid selle kohta, kui tulenevalt ei ole võrguettevõtja võimeline hindama palju on ainult gaasi kasutavaid milline soojusettevõtja toodab eluruumide kütteks katlamaju. Lisaks ei ole ameti soojust kaugkütterajatisega, millel ei ole võimalik juures hindu käinud kasutada kütusena muud kütust kui gaas ning kelle kooskõlastamas kõik omandis või valduses olevasse soojuse jaotamiseks kaugküttepiirkonnad. Küll aga kasutatavasse kaugküttevõrku ei ole võimalik toota saab amet olla võrguettevõtjale soojust gaasist erinevat kütust kasutava siin otsuste tegemisel abiks. kaugkütterajatisega. Arvestades seda, et kõik Vastavalt on ka eelnõu soojusettevõtjad kooskõlastavad soojuse piirhindu muudetud. Konkurentsiametiga, omab eelnevatele kriteeriumitele vastavuse kohta infot eelkõige Konkurentsiamet. Seega teeme ettepaneku sõnastada § 221 lõige 2 järgmiselt: (2) Maagaasiseaduse § 61 lg 1 punktis 2 nimetatud tarbija on Konkurentsiameti poolt võrguettevõtjale teatatud tarbija. 5. Elektrituru seadus defineerib avariielektrijaama Mittearvestatud. väga umbmääraselt - elektrijaam, milles toodetakse Avariielektrijaama kohta saab elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises selget infot Elering AS-lt. Kui ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi peaks juhtuma, et rajatakse ka tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu teine avariielektrijaam, siis peab väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi ka selle õigesse tarbijagruppi varustuskindlus. Võrguettevõtjal puudub teadmine määrama ilma et peaks muutma milliste tema mõõtepunktide taga on määrust. avariielektrijaamad. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on see ministeeriumil selgelt teada, mistõttu tuleks need jaamad määruses selgelt välja tuua. Seega teeme ettepaneku sõnastada § 221 lõige 3 järgmiselt: (3) Maagaasiseaduse § 61 lg 1 punktis 3 nimetatud avariireservelektrijaam on …….. 6. Nõustume, et ühiskonna toimimiseks vajalike Arvestatud. Muudetud § 222 teenuste osutajatest tarbija, kelle tegevuse sisu. jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust, määratlemist on kõige parem teostada läbi EMTAKi koodi. Seega teeme ettepaneku sõnastada § 221 lõige 4 järgmiselt: (4) Maagaasiseaduse § 61 lg 1 punktis 4 nimetatud tarbija on tarbija, kelle kohta on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mõni määruse lisas nimetatud Eesti majanduse tegevusalade 4  klassifikaatori kood või selle alamjaotusse kuuluv kood. Sealjuures näeme, et määruse lisa vajaks veidi täiendamist, kuna MGS-i kriteeriumitele vastavad meie hinnangul lisaks eelnõus toodule ka tegevusalad mis seonduvad veemajanduse, prügimajanduse, külmhoonete ja krematooriumite pidamisega ning loomulikult tuleb arvesse võtta kõik hooned, kus elusolendid elavad (haiglad, hooldekodud, loomaaiad). Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada määruse lisas toodud tabel ümber vastavalt edastatud tabelile. Praktilise poole pealt soovime rõhutada, et EMTAK koodist lähtuv tarbijate esmane gruppidesse jaotamine ning edasine info ajakohasena hoidmine nõuab võrguettevõtjalt täiendavaid kulutusi infotehnoloogiasse ja täiendavate tasude maksmist riigile. Kuna määruse § 14 lg-e 4 järgi vastutab võrguettevõtja tema poolt sisestatud mõõtepunkti tehniliste andmete, v.a tarbija poolt esitatud andmete korrektsuse eest andmevahetusplatvormil, ei ole tegemist ühekordse toiminguga vaid regulaarse protseduuriga. Seega tuleb kõik täiendavad kulud arvesse võtta tariifimenetluses, samuti peaks riik võimaldama võrguettevõtjale riikliku ülesande täitmiseks tasuta registripäringuid. 7. Nõustume, et MGS § 61 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud Eelnõus toodud sõnastus on sama tarbijaid saab defineerida nii, nagu seda on eelnõus nagu ettepanekus toodud 1 tehtud. Seega teeme ettepaneku sõnastada § 22 lahendus. lõiked 5 ja 6 järgmiselt: (5) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 5 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks mitte rohkem kui kuus tundi. (6) Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 6 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks vähemalt kuus tundi. 8. Arvestades asjaolu, et MGS muudatus on Arvestatud. Määrus jõustub jõustumas 19.08.2022, on vajalik määruse üldkorras. jõustumisnormi ülevaatamine. 9. Näeme, et täiesti valesti on eelnõu seletuskirjas Arvestatud. Seletuskirja sedastatud, et määruse rakendamisega ei kaasne täiendatud. 5  kulusid. Eriti veel arvestades, et MGS-i eelnõu seletuskirjas oli esitatud täpselt samasugune väide. Õiglane oleks pärida võrguettevõtjatelt neil tekkivad täiendavad kulud ning need ka seletuskirjas välja tuua. Tarbijarühmade märkimisega kaasnevad võrguettevõtjale nii esmase märkimisega seotud ühekordsed, kui ka püsivad kulud, sh IT-kulud, registritest päringute tegemise kulud, personalikulud nii sisestamisele, kui kliendipöördumistega tegelemisele, valmisolekutasud massilise sulgemise tagamiseks. 10. Palume seletuskirjast eemaldada eksitav väide nagu Osaliselt arvestatud. Eelnõu oleks eelnõu saadetud märkuste esitamiseks esitati mitmel korral arvamuse võrguettevõtjatele, AS Gaasivõrk sai eelnõu muust esitamiseks ka AS-le Gaasivõrk, allikast. Samuti palume kõrvaldada AS Gaasivõrk lisaks on AS Gaasivõrk ka MTÜ pinnalt toodud näited. Mõned neist on lausa Eesti Gaasiliit liige. Ekslikud eksitavad, nt puudub AS-l Gaasivõrk võrk Rapla kohad on seletuskirjas piirkonnas. täpsustatud. 11. Soovitame üle vaadata ka seletuskirjas toodud Arvestatud. väide, et „Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.“. MGS § 61 lg 3 nõuab spetsiaalselt, et määrus kehtestataks lähtuvalt EL määrusest 2017/1938. MTÜ Eesti Gaasiliit Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Meie hinnangul ei ole määrus piisavalt detailne Mittearvestatud. Esiteks on tarbijagruppide määramise osas ning absoluutselt kõnealune kohustus on pandud üleliigne on eelnõu seletuskirjas mainitud võrguettevõtjale. Teiseks ei ole võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustus. Konkurentsiametil täielikku infot Oleme seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea kõnealuste tarbijate kohta. Siiski uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema saab amet teha võimalusel infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. koostööd võrguettevõtjatega, et Määrus peab andma selged suunised, et kõik tarbijagruppidesse määramine võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel saaks AVP-s kajastatud. sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse. Oleme vastava ettepaneku esitanud ka varasemalt ja palume seda tugevalt kaaluda, et millise mehhanismi abil on võimalik tekkinud olukorda selgemaks saada. Meie hinnangul oleks õiglane, et Konkurentsiamet, kelle rahastus tuleb osaliselt võrguettevõtjatelt, tagab, et 6  võrguettevõtjad ei määraks tarbijad enda jaoks sobivatesse gruppidesse. Seetõttu teeb vastava määratluse Konkurentsiamet ja edastab need võrguettevõtjatele täitmiseks. 2. Saame nõustuda, et tarbijate grupeerimine toimub Teadmiseks võetud. EMTAK koodidest lähtuvalt. Vaadates määruse Kooskõlastamisringi mõte oligi lisas välja toodud kaitstud tarbijaid, tekkis küsimus, saada tagasisidet nende sektorite kas haiglad ja meditsiiniasutused ei peaks olema kohta, mis peaks konkreetsetesse kaitstud tarbijad? Lisaks tekkis küsimus, et mis tarbijagruppidesse kuuluma. saab vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest, Näiteks AS Gaasivõrk on krematooriumitest ja erinevatest eeskujulikult esitanud väga hoolekandeasutustest? Kas ministeerium on selged ettepanekud EMTAK adekvaatselt hinnanud, et mis toimub erinevates koodide täiendamiseks. sektorites kui gaas keeratakse kinni? 3. Eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud tuleb Teadmiseks võetud. ministeeriumil välja arvutada. Selle teostamiseks Seletuskirja lisatud, et määruse tuleks konsulteerida võrguettevõtjatega, kellele täitmisega kaasneb vastavad kohustused on riigi poolt pandud. On võrguettevõtjale kulu. ilmne, et kui võrguettevõtja peab riigi eest töö ära tegema, siis on vajalik selleks ressursse. Vastavat menetlust on võimalik kiirkorras teha, korraldades võrguettevõtjatele ühise koosoleku/kohtumise, kuhu on kaasatud Konkureantsiamet, kellele peavad tulema suunised võrgutariifide kooskõlastamiseks vastavalt tekkinud mõistlikele kuludele. 4. Määruse eelnõus peaks üle vaatama kodutarbija Mittearvestatud. Määruses ei mõiste, mis on varasemalt ebaselge olnud. ole võimalik defineerida Ebaselgus on juba põhjustanud komplikatsioone seaduses defineeritud termineid. 2021-2022 talveperioodil kehtinud riikliku gaasi ja Lisaks – kui alaliidul on elektrihinna kompensatsioonimeetme raames. ettepanekuid määruse Turuosaliste jaoks tuleks õigusloome tasandil teha täpsustamiseks, on konkreetsed grupeerimine selgemaks. Määruse eelnõus on veel ettepanekud teretulnud. teisigi puudujääke, ka määruse ülesehitus peaks olema loogiline, mis ei ole vähemtähtis selguse tagamisel kui sätted ise. MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda / MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit Nr Ettepanek/märkus Selgitus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi Teadmiseks võetud. EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Seletuskirja vastavalt täiendatud Toiduliit) peavad nimetud määruses toodud muudatust väga oluliseks, sest gaasiga varustatus 7 toidusektoris on valitsevat olukorda arvestades kriitilise tähtsusega küsimus riigi toidujulgeolekut ja toidu varustuskindlust silmas pidades. Määrust täiendatakse peatükiga 61, millega sätestatakse tarbijate tarbijarühmadesse määramise põhimõtted. § 221 kohaselt on Maagaasiseaduse § 61 lõike 1 punktis 4 nimetatud tarbija isik, kelle gaasitarne katkemise tulemusena peatunud majandustegevus takistab ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste toimimist ning kaupade tootmist või tarnimist. Paragrahvi teises punktis on öeldud, et ühiskonna toimimiseks vajalikud kaubad ja teenused on toiduainetööstuse kaubad ja teenused, toiduainetööstust varustava põllumajandussektori kaubad ja teenused ja gaasiliste kütuste tankla teenus vastavalt määruse lisale. Tarbijate gruppe on vastavalt seadusele kuus ning toidutööstused ja põllumajandustootjad kuuluvad eeltoodus nähtuvalt tarbijate gruppi 4. Mõistame, et toidutootjate paigutamine neljandasse gruppi tuleneb maagaasiseadusest. Toetame antud muudatust, kuid meid teeb äärmiselt murelikuks määruse seletuskirjas toodud selgitus, mille kohaselt „alustatakse vajadusel gaasi tarbimise piiramist viimasest ehk antud juhul kuuendast tarbijagrupist ja oluline on tagada vähemalt esimese kolme tarbijagrupi gaasiga varustamine." See tähendab aga, et kuigi toidutootjad on gaasiga varustamise prioriteetide nimekirjas pandud neljandasse gruppi, siis see ei anna neile ikkagi kindlustunnet gaasiga varustamise osas olukorras, kus gaasi kõikidele tarbijatele ei jätku. Eeltoodust tulenevalt peame oluliseks, et seletuskirja sõnastust muudetakse ning selgesõnaliselt tuuakse välja, et "oluline on tagada vähemalt esimese nelja tarbijagrupi gaasiga varustamine". Käesolevaga märgime ühtlasi, et meile teadaolevalt on riigil kavas olulisemad toidutööstused ja põllumajandusettevõtted nimetada elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduse tähenduses. Meile pole selle protsessi ajakava küll täpselt teada, aga siinkohal märgime, et elutähtsa teenuse osutajad peaksid neljandas grupi sees omakorda saama gaasiga varustamisel järjekorras prioriteedi. EPKK ja Toiduliidu hinnangul on ettevõtjatele vajalik ka selgem arusaam, millistele tarbijagruppidele praeguse prognoosi kohaselt 8 eeloleval sügis-talvisel perioodil gaasi kindlasti jätkub arvestades loodud varude suurust ja erinevate tarbijagruppide tarbimise mahtu. Määruse seletuskirjas tuuakse küll välja, et toiduainetööstus ja põllumajandussektor tarbivad indikatiivselt aastas ca 335 GWh ja tanklates tangitakse aastas täiendavalt ca 200 GWh ulatuses gaasi ning kõnealuse tarbijagrupi maht 535 GWh moodustab seega ca 11% kõigi tarbijate gaasitarbimisest. Samas ei selgu seletuskirjast, kui suur on esimese kolme grupi (kaitstud tarbijaid ja avariielektrijaama) hinnanguline tarbimise maht. Toiduainetööstuse ettevõtetes on peamiselt kasutusel keskmise võimsusega põletusseadmed (nimisoojusvõimsus 1-50 MWth) ning maagaas on ühe peamiselt kasutatava kütusena kriitilise tähtsusega. EPKK ja Toiduliidule teadaolevalt on toiduainetööstuses nii neid ettevõtteid, kellel on võimalus alternatiivkütusena kasutada ka põlevkiviõli, kui ka neid, kellel see võimalus puudub ja üleminek teise kütuse kasutamisele vajaks täiendavat investeeringut. Arvestades, et põlevkiviõli kasutamine peamise kütusena ei ole pikemas vaates kehtivat regulatsiooni arvestades majanduslikult mõistlik, siis võivad investeeringud põlevkiviõlile üleminekuks olla ebamõistlikud olukorras, kus antud tarbijale on tegelikult gaasivarustus tagatud. Rõhutame veelkord, et toidutootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist, mistõttu on vajalik tagada toiduainetööstuste gaasiga varustamine olukorras, kus gaasitarnete katkemisel pole võimalik kõikide tarbijate gaasivajadust katta. 9 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 13.09.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 71 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 6 1 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristu ministri 2 8 . juu l i 201 7 . a määruses nr 4 1 „ Gaasituru toimimise võrgueeskiri “ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul i t täiendatakse pärast sõna „maagaasiseaduse“ sõnadega „§ 6 1 lõike 3,“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) tarbijate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määru s (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56) , artiklis 11 nimetatud hädaolukorras tarbijarühmadesse määramise põhimõtted.“; 3) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 16 lõige 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tarbija kuulumise kohta maagaasiseaduse § 6 1 lõikes 1 nimetatud tarbijarühma . “; 5) määrust täiendatakse 6 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 6 1 . peatükk Tarbijate t arbija rühmadesse määramise põhimõtted § 22 1 . Kaitstud tarbija (1) Maagaasiseaduse § 6 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija on isik , kes on sõlminud võrguteenuse lepingu eraisiku, korteriühistu või aiandusühistu nimele. (2) Maagaasiseaduse § 6 1 lõike 1 punktis 2 nimetatud tarbija selgitab jaotusvõrguettevõtja välja koostöös Konkurentsiametiga. § 22 2 . Ühiskonna toimimiseks vajalike teenu s e osutaja st tarbija Maagaasiseaduse § 6 1 lõike 1 punktis 4 nimetatud tarbija on isik , kelle kohta on äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt üks määruse lisas nimetatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood. § 22 3 . Katkestusajaga muu tarbija (1) Maagaasiseaduse § 6 1 lõike 1 punktis 5 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks mitte rohkem kui kuus tundi. (2) Maagaasiseaduse § 6 1 lõike 1 punktis 6 nimetatud tarbija on isik, kelle gaasitarbimise füüsiliseks katkestamiseks kulub võrguettevõtjal oma juriidilisest asukohast tarbijani jõudmiseks ning tarbija gaasitarbimise katkestamiseks vähemalt kuus tundi. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa EMTAK koodide loetelu majandus- ja taristuministri 13.09.2022 määrus nr 71 „Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ Lisa EMTAK koodide loetelu EMTAK Sektor 1 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 10 Toiduainete tootmine 11 Jookide tootmine 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus 37 Kanalisatsioon 382 Jäätmetöötlus ja -kõrvaldus 473 Mootorikütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 52101 Kaubaladude töö 84232 Vanglate ja parandusasutuste haldus 8610 Haiglaravi 871 Hooldusraviasutuste tegevus 872 Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus 873 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus 879 Muude hoolekandeasutuste tegevus 9104 Botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus 96032 Kalmistute ja krematooriumite tegevus