Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) muudatusettepanekud

Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon 12.09.2022 nr 1-4/22/667-11 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) muudatusettepanekud Austatud härra Michal Esitame täiendavad muudatusettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule1 (656 SE). Teeme ettepaneku täiendada eelnõu elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu maardlatele ehitamise regulatsiooniga, et maardlatel saaks planeerida ning lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmiseks (praegu sisalduvad sätted maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (EIS toimiku nr 22-0156). Muudatused tuleb teha nii ehitusseadustikus kui maapõueseaduses. Selline vajadus on seotud taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengu võimendamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgi täitmisega. Muudatus aitab kaasa äritegevuse aktiivsuse kasvuks vajalike tegevuskohtade leidmisel, kus maardla alal saab maavarale juurdepääsu halvendamata või tähtajaliselt tegeleda taastuvenergia tootmisega, mis omakorda soodustab kliimaneutraalsuse saavutamist ja aitab kaasa elektrienergia tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Muudatuste vajadus on tekkinud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest tagada seadusemuudatuste kiirem rakendamine. Loodame, et leiate võimaluse nende ettepanekutega eelnõu menetlemisel arvestada. Maapõueseaduse muutmise vajadus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.14), mis näeb ette taastuvenergiale ülemineku kiirendamist nii tootmises kui tarbimises. Muudatuse elluviimisega aidatakse kaasa riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmisele ja luuakse võimalused maardlale taastuvenergia ehitise ehitamise lubamiseks tähtajaliselt, kui selleks puudub muu mõistlik asukoht. Tagada tuleb ehitiste lammutamine tähtaja saabumisel. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d- a21502955d02/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Sellega seoses teeme eelnõule 656 SE järgmised muudatusettepanekud: 1) muuta eelnõu 656 SE pealkirja ja sõnastada see järgmiselt "Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus"; 2) lugeda eelnõu tekst §-ks 1 ja pealkirjastada see "Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine"; 3) täiendada eelnõu §-dega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: "§ 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) lammutamise tähtaeg.“; Selgitus: Punktiga 1 täiendatakse § 26 lõiget 10 punktiga 10 ja sätestatakse, et projekteerimistingimuste andmisel saab asjakohasel juhul määrata ehitise lammutamise tähtaja. Tähtaja määramine ei ole igal juhul kohustuslik, vaid pigem erandlik võimalus üksnes juhul, kui selle määramise alus tuleneb planeeringust või mõnest õigusaktist, näiteks maardla alale taastuvenergia ehitise ehitamine tähtajaliselt, määrates lammutamistähtaja. 2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust;“; Selgitus: Punktiga 2 täiendatakse § 42 lõiget 3 punktiga 11, mis annab võimaluse sätestada ehitusloa kõrvaltingimusena tähtaja ehitise lammutamiseks koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgsele olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist või asjakohasest planeeringust. Ehitusseadustiku § 53 lõike 3 kohaselt saab kasutusloa kõrvaltingimusena seada ka punkti 1 kohaselt põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja. Tähtaja seadmise võimalus on ehitusloa menetluses piiratud. Nimelt saab ehitusloa alusel püstitava ehitise püsimise tähtaega piirata vaid ajutise ehitise lammutamise tähtaja määramisega. Selline lahendus ei ole kooskõlas kasutusloa sätetega, sest kasutusloa kehtivusele võimaliku tähtaja seadmine ei ole piiritletud vaid ajutiste ehitistega. Isiku õiguskindlus võib sattuda ohtu, kui alles kasutusloa menetluses määratakse ehitise kasutusloale kehtivuse tähtaeg. Arvestades ehitiste maksumust ning ajakulu, siis peab selline piirang olema teada juba ehitusloa menetluses. Seetõttu täiendatakse EhS-i sättega, milles on piiritletud tähtaja andmise võimalus kahe erineva juhuga. Ehitamine ja ehitised peavad vastama planeeringutele, seega sellise tähtajaga piiramise võimalus saab tulla otseselt planeeringust või konkreetselt teistest õigusaktidest, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21 . Ehitise ehitamise ja kasutamise ajaline tasuvus sõltub juba konkreetsetest ehitistest, seega ei sätestata ajalisi raame ehitise lammutamise lõplikule tähtajale. Ajaliste piirangute määramine ja kaalumine tuleneb planeeringust või teistest õigusaktidest. Lisaks luuakse võimalus määrata ehitusloas etteulatuvalt lammutusjärgne olukord. Kuna lammutamiseks määratud lõpptähtaeg võib olla kaugemas tulevikus, siis ei ole sellise olukorra kirjeldus kohustuslik, vaid on toodud võimalusena. Olemasoleva olukorra täpne taastamine (näiteks maardla alal metsa taastamine) ei pruugi olla alati mõistlik, eriti kui tegevus toimub kaugemas tulevikus ja tuleviku vajadused ei pruugi olla kohe ettenähtavad. 3) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest;“; Selgitus: Punktiga 3 täiendatakse § 54 lõiget 3 punktiga 11, mis annab võimaluse sätestada ehitise kasutusloa kõrvaltingimustena kasutusloa tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgse olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21 või asjakohasest planeeringust või on määratud ehitusloa kõrvaltingimustega. Ehitise valmimisel taotletakse ehitistele kasutusluba. EhS-i mõistes väljastatakse kasutusluba üldiselt tähtajatult. Andes võimaluse ehitusloaga määrata ehitistele lammutamise tähtaja, tekib vajadus ka kasutusloa tähtaega piiritleda. Seetõttu lisatakse seadusesse punkt, et seoses ehitise lammutamise tähtajaga saab kasutusloale määrata kõrvatingimusena kasutusloa kehtivuse tähtaja. Ehitise lammutamise tähtaeg võib tuleneda ehitusloa kõrvaltingimusena või tähtaja määramise alus planeeringust või õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21 . 4) paragrahvi 130 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas, ranna või kalda ehituskeeluvööndis ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.“; Selgitus: Punktiga 4 muudetakse § 130 lõiget 5, millega laiendatakse Keskkonnaameti järelevalvepädevust maardlatel asuvate taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamise kontrollimisel, et ehitised saaks likvideeritud maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 kohaseks tähtajaks. Oluline on sättes täpsustada, et Keskkonnaameti pädevus on kontrollida vaid maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamist. Muul alusel seatud lammutamistähtaja järgimine on KOVi ülesanne tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõikest 2. Tähtaeg arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 järgi – tähtaja alguseks loetakse maardla suhtes antud Maa-ameti loa andmise päevale järgnev päev ja see lõpeb tähtpäeva saabumisel, sel kuupäeval, mis on märgitud kõige viimases Maa-ameti kooskõlastuskirjas ja milleks peab maardlale ehitatud ehitis olema teisaldatud või lammutatud. Maardla vabastamine sinna rajatud tähtajalistest ehitistest on oluline, et maardla ala saaks edasi kasutada selle kasutusotstarbe järgi, sh kaevandamiseks. Vajadus erinevate toorainete järgi on ajas kasvav ja seetõttu tuleb haldusorganil tagada maapõueseaduse § 14 lõigete 1 ja 2 kõikide punktide rakendamine, et säilitada ligipääs maavaradele ja tagada nende ratsionaalne ning kestlik kasutamine. Seetõttu tuleb järelevalveorganil võtta kasutusele kõik meetmed, et vabastada maardla ala sinna rajatud taastuvenergia ehitisest või nende grupist. Taastuvenergia ehitise maardlale rajamise lubamise maksimaalne tähtaeg on kaalutlusotsusena seotud ehitise elueaga, milleks on kuni 35 aastat. Ehitise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan tegutseda ehitusseadustiku § 132 järgi, rakendades riikliku järelevalve erisust ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid, mille koostoimes on võimalik nõuda maardlale ehitatud ning seal ebaseaduslikult asuva ehitise lammutamist. 5) paragrahvi 132 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.“; Selgitus: Punktiga 5 täiendatakse § 132 lõiget 3 punktiga 3 riikliku järelevalve sätteid ja antakse korrakaitseorganile õigus ehitise lammutamiseks, kui ehitise ehitusloa või kasutusloa või muu haldusaktiga määratud lammutamise tähtaeg on saabunud, kuid ehitis on jäetud lammutamata või seda ei ole teisaldatud. Lammutamine on ehitusvaldkonnas järelevalve kõige rangem meede, sest selle tulemusel lakkab ehitis eksisteerimast. Kehtivad alused lammutusettekirjutuse koostamiseks on väga suure põhjendamise koormusega ja ehitisest peavad tulenema olulised häiringud, mida ei saa muuta. Ajutiste ehitiste ja lammutamistähtaega sisaldavate ehituslubade alusel (eelnõuga lisanduv võimalus) püstitatavad ehitised võivad lammutamistähtaja saabudes olla endiselt muudele nõuetele vastavad ega pruugi ohtlikud. Seega tekib olukord, kus tähtaeg on saabunud ja pädeval asutusel on vaja rakendada lammutamise sundimiseks kehtivaid aluseid, mida kas sisustada või tõestada ei ole võimalik või on ebamõistlikult raske. Seega on vaja ehitiste lammutamine reguleerida sellise olukorra tarbeks, kus ehitised vastavad nõuetele, aga nende ehitamist on lubatud vaid tingimusel, et need ei ole seal tähtajatult. Ehitusloa ja kasutusloa menetlustes (või planeeringus) kõrvaltingimustena tähtaja määramise alused ja põhjendused tulevad juba tähtaja määramise menetluse käigus antavalt Maa-ameti loalt, seega ehitise kasutusaja lõppemine või lammutamise kuupäeva saabumine peaksid olema käsitletavad ühe lammutamise alusena EhS-i § 132 lõike 3 tähenduses. Seega ei peaks pädev asutus enam hakkama eraldi hindama ehitise ohtlikkust või mõju avalikule ruumile, sest ehitise eksisteerimise õigus tekkis vaid tingimusel, et ehitis mingil ajahetkel lammutatakse. Kui ehitise kasutusaeg, mida on kaalutud juba varasemas menetluses, on lõppenud ja lammutamise kuupäev saabunud, siis tuleb see ehitis lammutada või uue tähtaja seadmiseks läbida kogu asjakohane menetlus – nii planeerimis- kui ka loamenetlus –, sest üldsus on arvestanud lammutamise kuupäeva saabumisel olukorraga, kus seda ehitist enam ei eksisteeri. Muu haldusakti all on silmas peetud näiteks ehitusteatise menetluses koostatavaid kõrvaltingimustega haldusakte, kui need sisaldavad lammutamise tähtaega. § 3. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.“; Selgitus: Punktiga 1 muudetakse maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 3. Sättesse lisatakse taastuvenergia ehitis ja seonduv taristu, mis võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist ja sellele juurdepääsu. Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja suurendada võimalikult suures mahus taastuvenergia tootmist. Kuna kõiki maardlaid ei võeta kasutusele lähiaastate jooksul, on võimalus rakendada maardlate maadel tähtajalist vahekasutust. Kui ilmneb vajadus maavara kasutuselevõtmiseks, on see pärast seaduse alusel määratud lammutamise tähtaja saabumist võimalik. Metallid, teised maavarad ja muud looduslikud materjalid on meie igapäevaelu osa. Tooraineid, mis on majanduslikult kõige olulisemad ja mille tarnerisk on suur, nimetatakse kriitilise tähtsusega tooraineteks. Nendele ressurssidele juurdepääsu tagamine on strateegiline julgeolekuküsimus, mis on seotud Euroopa sooviga saavutada roheline kokkulepe. Kui taastuvenergia ehitis lammutatakse määratud lammutustähtaja saabumisel, siis on tagatud ka juurdepääs maavarale. 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: 1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust; 2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks; 3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.“; Selgitus: Punktiga 2 lisatakse maapõueseadusesse § 14 lõige 21, millega täpsustatakse seaduses maavara kaitse põhimõtteid taastuvenergia ehitise ehitamisel, arvestades maardla põhimaavara. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti (volituse käskkiri registreeritud 05.03.2019, reg-nr 1-2/19/198) luba. Nimetatud luba ehitise ehitamiseks antakse projekteerimistingimuste, ehitusteatise, ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluse raames antava kooskõlastuse kaudu. Kui soovitakse maardla alale ehitada taastuvenergia ehitist, siis tuleb arvestada, et selleks taotletav ehitusluba, muu luba või muu haldusakt peab olema antud kooskõlas Maa-ameti loaga ja selles sätestatud tingimustel. Maa-ameti luba saab taotleda nii ehitisregistri kaudu toimuva menetluse ajal kui ka enne seda. Maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 alusel maardla suhtes antavas loas määratakse kuupäev, milliseks ajaks maardlale rajatud ehitis peab olema likvideeritud. Kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste ja teenindusmaade aladel saab kehtiva seaduse alusel lubada taastuvenergia ehitiste rajamist kaevandamisloa omaja nõusolekul näiteks juhul, kui mäeeraldisel esineb ammendatud kohti või saab anda osale alale tähtajalise loa, kui mäeeraldist ei kasutata kaevandamisloa kehtivuse perioodil korraga kogu ulatuses, rakendades § 14 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt ei tohi halvendada juurdepääsu maavarale ning ligipääs maavaradele tuleb säilitada ka pärast loas määratud tähtaega. Punkti 1 kohaselt sobivad taastuvenergia ehitise rajamiseks turbamaardlate alad, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Kaevandamis- ja uuringulubadega ja taotlustega hõlmamata aladele, kaevandamiseks sobivatele turbaaladele ja mahajäetud turbaaladele taastuvenergia ehitiste rajamist kaalutakse juhtumi põhjal, kui ehitise püstitamist kavandatakse. Kõige sobilikumad maa-alad taastuvenergeetika rajatise rajamiseks on ammendatud turbatootmisalad, mida ei ole kavas muuta märgalaks ja mis ei ole seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Tähtaega turbamaardla koormamiseks taastuvenergia ehitisega ei sätestata, kuna pärast maardlale taastuvenergia ehitise rajamist ei leidu ehitise alal enam kaevandamisväärset turvast. Punkti 2 kohaselt võib savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardlal lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ja taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat ja pärast lammutamist taastub juurdepääs maavarale. Kaalutlusotsuse tegemisel taastuvenergia ehitise lubamisel saab vajaduse korral küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust haldusmenetluse seaduse alusel või kaasata maavarade komisjon. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad muu kasutusvõimaluseta ammendatud pealmaakaevandamisalad. Muude maavarade maardlate aladele ehk ehitusmaavarade ja fosforiidimaardlate aladele võib lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ning taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat, lammutamise järgselt juurdepääs maavarale taastub. Selle tegevuse vältimatuks eelduseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõustuv seisukoht. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad ammendatud või korrastamisel olevad muu kasutusvõimaluseta endiste karjääride alad. 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest. (82) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.“; Selgitus: Punktiga 3 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 81 ja 82. Lõikega 81 sätestatakse ehitisele või ehitamisele tingimuste, sealhulgas ehitise lammutamise tähtaja seadmise võimalus. Maardla suhtes asjaomase loa andmise toimingud teeb Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus ehk Maa-amet, kes kaalub asjaolusid ja määrab maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 alusel tähtpäeva, milleks tuleb maardlale rajatud taastuvenergia ehitis lammutada. Säte lisatakse, et tagada MaaPS-i § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada ehitusõiguse aluseks olevat planeeringut või ehitada maardlale ehitist. Tähtaja kulgemist arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 alusel, millega on määratud tähtaja algus ja lõpp. Selle alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg kulgeb alates kooskõlastuse andmisest ja lõppeb konkreetse tähtpäevaga, mis on määratud Maa-ameti loas. Samale ehitisele mitmekordsel tähtaja määramisel tuleb lähtuda viimasest Maa-ameti loast, ja alustada tähtaja lugemist sellest. Tähtaja määramisel on selle maksimaalseks pikkuseks kuni 35 aastat, kui ei ole tegemist taastuvenergia ehitise rajamisega turbamaardlale, mille kasutamiseks tähtaega seadusega ei sätestata. Turbamaardla alal antakse luba väljaspool kaevandamiseks sobivaid turbaalasid (maapõueseaduse § 45 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 87 lisa 2). Teiste maavarade maardlate aladele võib Maa-amet lubada ehitada taastuvenergia ehitise tingimusel, et ehitis lammutatakse Maa-ameti loas määratud tähtpäevaks. Lõikega 82 sätestatakse, et planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi. Säte lisatakse, et tagada MaaPS-i § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada planeeringut, milleks on planeerimisseaduses sätestatud maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Planeeringu kooskõlastamise toiming tehakse, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa. Vaja on tagada, et maapõue kaitse korraldamisel ei oleks erinevusi sõltuvalt esimese toimingu menetluse liigist, st kas ehitamine kavandatakse esmaselt planeeringu kaudu või alustatakse arendust ilma planeeringuta, näiteks projekteerimistingimuste taotlemisega. Planeeringu kooskõlastab Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena Maa-amet. 4) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud.“; Selgitus: Punktiga 4 lisatakse maapõueseaduse § 15 lõikesse 9 sõnad „või tingimused“. Muudetav säte on Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse jaoks loast või kooskõlastuse andmisest keeldumise aluseks, kui maardla alal kavandatakse tegevust, mille puhul ei ole §-s 14 sätestatud põhimõtted täidetud. Täpsustatakse seaduses välja toodud asjaolusid, mille korral keeldutakse loa andmisest maardlale ehitamiseks või jäetakse planeeringule kooskõlastus andmata. Tegemist on olukorraga, kus maardla ja maavara kasutamise vajadus ja tõenäosus on taastuvenergia ehitise rajamisest kaalukam, taastuvenergia ehitist soovitakse maardlale ehitada pikemaks ajaks kui 35 aastat või seadme ehitamise asukoht kattub mäeeraldise, selle teenindusmaa või uuringuruumi teenindusalaga või on esitatud nimetatud alale taotlus uuringu- või kaevandamisloa saamiseks. Kehtiv uuringuluba annab eesõiguse samal alal kaevandamisloa saamiseks. Muid tingimusi ei reguleerita ja mis ei ole ka nimetatud sätte eesmärgiks. Kohustus luba anda ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust. 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades. (11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral.“; Selgitus: Punktiga 5 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 10 ja 11, millega kohustatakse pädevat asutust arvestama maardla alal ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute puhul maavara kaitseks seatud tingimusi. Need tingimused võivad olla määratud juba planeerimise etapis või saadud keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse loaga projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa taotlemise etapis. Kui maardla alale ehitamiseks ei ole luba ega kooskõlastust saadud, siis pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmisest. Maa-ameti luba maardlale ehitamiseks on vajalik igal juhul, ka sel juhul, kui ehitusseadustiku alusel antavates lubades kõrvaltingimusi ei sätestata. Maardla alal tekib alus ehitusõiguse andmiseks Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti loaga. Nimetatud luba saab taotleja halduskoormuse vähendamiseks taotleda projekteerimistingimuste või ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluses ehitisregistri kaudu, kui seda ei ole tehtud varem maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel või saadud kooskõlastus planeeringumenetluses § 15 lõike 7 alusel. Kohustus ehitusseadustiku alusel luba anda Maa-ameti loas määratud tingimustel ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust ehitusseadustiku alusel tehtavates toimingutes. Muid tingimusi ei reguleerita ja see ei ole ka nimetatud maapõueseaduse sätte eesmärgiks. 6) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: „§ 1241. Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamine (1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. Selgitus: Punktiga 6 täiendatakse maapõueseadusega sätestatud väärteokoosseise ja lisatakse §-ga 1241 koosseis maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu halvendamise korral, kui see peaks muutuma võrreldes algse olukorraga ebasoodsamaks. Maapõuevarasid tuleb uurida ja kasutada Eesti ühiskonna jaoks võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades geoloogia, keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke julgeoleku aspekte. Maavarad kui rahvuslik rikkus vajavad kaitset väära kasutuse või kasutuselevõtmise takistamise eest (näiteks ületatakse loast tulenevat tähtaega ehitise lammutamiseks, maardlale rajatud tuulepark jääb kasutuse lõppemisel tähtajaks lammutamata ja endine olukord taastamata või maardla broneeritakse taastuvenergia ehitise rajamiseks, kuid selle projekteerimine või ehitamine, ehitise kasutuselevõtt jms jääb realiseerimata või seda ei tehta selleks määratud ajal ja mahus). Tegemist on punktides 1-5 muudatustega seotud muudatusettepanekuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Reeli Sildnik, 6260758 [email protected] Annemari Vene, 5565 5707 [email protected]