Kiri

Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister [email protected] Koopia Pr Riina Sikkut Majandusminister [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Gaasiliidu arvamus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Gaasiliit on koos teiste liitudega esitanud juba eelmisele valitsusele erinevaid ettepanekuid, millega oleks võimalik tagada konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda kõrgete energiakandjate hindade juures ja seeläbi tagada ka mõistlikke kulusid tarbijatele. Saame tunnustada otsuseid, mille tulemusel on planeeritud aktsiisimäärade tõus ära jäetud. Käesolev seaduse eelnõu lükkab kõik varasemalt planeeritud aktsiisitõusud ühe aasta võrra edasi. See on positiivne nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele lühikeses perspektiivis, aga endiselt oleme liikumas aktsiisimäärade suunas, mis on kordades kõrgemad võrreldes lähinaabrite nagu Läti, Leedu, Poola ja Saksamaaga. Seda oleme varasemate pöördumistega juba selgitanud, et hea majanduskeskkonna huvides on oluline jälgida naaberriikide aktsiisipoliitikat. Kui meie kehtiv aktsiisimäär on 3,79 €/MWh, siis Lätis on kehtestatud aktsiisimäär 0,55 €/MWh tööstuste jaoks ning 1,65 €/MWh kütmisele. Leedus on 0,54 €/MWh tööstusele ja 1,08 €/MWh muu tarbimise jaoks. Poolas kehtib aktsiisivabastus gaasilistele kütustele alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Eelneva info põhjal saab väita, et aktsiisimäärad sõltuvad selle kasutamise valdkonnast ja võtavad arvesse majanduslikke aspekte ja eesmärke. Eestis seevastu ei ole vahet, kes gaasi kasutab – on see eratarbija või ettevõte, kõigile on kehtestatud ühesuurune aktsiisimäär. On üsna loogiline, et meie Balti naabrid on aru saanud, et ettevõtete konkurentsivõime on väga tugevasti mõjutatud sisendite hindadest ning gaasikomponent tööstustes on oluline aspekt, mida aktsiisipoliitika kujundamisel arvesse võtta. Kui Lätis ja Leedus on võimalik diferentseerida aktsiisimäärasid Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 vastavalt kasutusele, siis on võimalik seda ka Eestis teha. Aktsiisimäärade diferentseeritud annab võimaluse ka keerulistes olukordades sihitud meetmeid rakendada. Muideks energia maksustamise direktiiv on juba eos ette näinud, et riigid diferentseerivad era- ja äritarbijaid, seetõttu on vastavad minimaalsed aktsiisimäärad ka direktiivis sätestatud. Kui praeguse valitsuse retoorika on olnud sihitud toetusmeetmed, siis praegune aktsiisipoliitika ei võimaldagi seda sihitult teha. Kõik aastad on aktsiisipoliitikas valitsenud „kirvemeetod“ – ei ole vahet, kas oled väike või suurtarbija, era- või äritarbija – kõik maksavad samasugust aktsiisimäära. Seetõttu puudub ka riigil ülevaade, et kui palju on konkreetselt tööstusettevõtjaid, kellele võiks teatud sihitud meedet planeerida ja milline on nende tarbimine ja mis võiks olla meetme maksumus. Loomulikult on mõtestatud aktsiispoliitika kõrval võimalik ka vastavalt tarbimismahtudele ettevõtteid eristada ja sätestada konkreetsed nõuded, mille alusel tööstusettevõtjad muutuksid energiaintensiivseks ettevõtjaks, kellele on võimalik kohaldada madalamat aktsiisimäära. Aga ka siin on eelnevate valitsuste plaan olnud hoiduda soodusaktsiisimäärast ettevõtjatele, kes seda tegelikkuses vajaksid. Seaduses on energiaintensiivse ettevõtte definitsioon niivõrd karmilt defineeritud, et Eestis on ca 10-12 ettevõtet, kes riigi silmis on energiaintensiivsed. Eesti Gaasiliit on asjale varasemalt tähelepanu pööranud ja teinud ettepanekud, et vastav definitsioon tuleks kiirkorras ära muuta ja ettevõtete ring, kes soodusaktsiisimäärast osa saaksid, peaks olema oluliselt laiem. Praeguses olukorras peaks energiaintensiivse ettevõtte määratlema vastavalt EL miinimumile. Ka see annaks valitsusele võimaluse sihitud meetmeks kui toetatakse ainult energiaintensiivseid ettevõtteid, sest nemad on kõige rohkem kõrgete energiahindade tõttu mõjutatud. Loomulikult tuleks eelnevalt definitsiooni muuta. Praegune ettepanek, millega lükatakse aasta võrra edasi kõikide aktsiisimäärade tõus on lühiajaline meede ja indikeerib üsna selgelt, et praeguses energiakriisis ei ole Vabariigi Valitsusel plaanis töötada välja erinevatest meetmetest koosnevat mehhanismi, mis aitaks praeguse kriisi üle elada, sellest edukalt väljuda ja tagada majanduskasvu tulevikus. Vaja on muudatusi, mis aitavad konkreetsel ajahetkel, aga on ühtlasi suunatud tulevikku, sest keeruline periood kestab erinevate majandusanalüütikute sõnul 2-3 aastat. Sellest tulenevalt teeme eelnõusse järgmised ettepanekud: 1) Diferentseerida kütuste aktsiisimäärad vastavalt kasutusotstarbele (tööstus, transport ja muu tarbimine) ning sätestada tööstuses kasutatavale maagaasile aktsiisimääraks 0,55 €/MWh (v.a tööstusettevõtetele, kellel on muu erisoodustus); 2) Muuta § 203 järgmiselt: „Energiamahukas ettevõte on majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest“. Vastav säte kehtiks 2  vähemasti 3 aastat või niikaua kuniks Fit55 paketis olev uus energia maksustamise direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta; Kokkuvõtvalt usume, et kõrgete energiakandjate hindade juures on riigil huvi olukorda tõsisemalt analüüsida ja leida kiiresti lahendusi, mis annaksid sektorile pikema vaate. Leiame, et energiaintensiivse ettevõtte määratlus on võimalik teha kohe nüüd ja praegu ning see võimaldaks riigil ka sihitud meetmeid rakendada, et vältida ettevõtjate pankrotilainet. Eesti Gaasiliit soovib nii rahandusministri kui ka asjassepuutuvate ametnikega kohtumist, et ettepanekutele kiire lahendus leida. Lugupidamisega Heiko Heitur Tegevjuht Eesti Gaasiliit ........................................... /Allkirjastatud digitaalselt/ 3 Saatja: "Heiko Heitur" <[email protected]> Saaja: "Keit Pentus-Rosimannus" <[email protected]> Teema: Eesti Gaasiliidu arvamus Kuupäev: 2022-09-14 08:41 Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus! Käesolevaga edastame Eesti Gaasiliidu arvamuse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Loodetavasti olete valmis pakkuma võimalust kohtumiseks, et ettepanekuid arutada. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] &#43;3725246885