Kiri

US Real Estate OÜ Teie 18.08.2022 [email protected] Meie 16.09.2022 nr 10-4/5813-1 Vastus taotlusele Lugupeetud US Real Estate OÜ esindaja Esitasite Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Justiitsministeeriumile taotluse, milles muuhulgas palusite Justiitsministeeriumil kontrollida haldusjärelevalve raames Tallinna linna poolt taotluses märgitud ehituslubade andmata jätmise õiguspärasust. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 63 lõike 1 kohaselt on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine ehituse valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ehitusseadustiku (EhS) § 39 lõike 1 kohaselt annab ehitusloa reeglina kohaliku omavalitsuse üksus, kes vastutab seega ka ehituslubade õiguspärase menetlemise eest. Vastavalt VVS § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Rõhutame, et seadusest tulenevalt on järelevalve suunatud konkreetsetele haldusaktidele (või nende andmata jätmisele) hinnangu andmisele, mitte valdkonna üldisema korralduse või asutuse töökorralduse hindamisele. Seetõttu tuleb ka järelevalve teostamise eelduste täidetust hinnata konkreetsete haldusaktide suhtes. Justiitsministeeriumi järelevalve eelduseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõikest 4 tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Sõltumata sellest, kas tingimused on või ei ole täidetud, on Justiitsministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas järelevalvet alustada või mitte. Avaliku huvi (rikkumise) puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. Määratlemata õigusmõiste puhul on seadusandja loobunud detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes ning delegeerinud normi täpsustamise seaduse rakendajale. Justiitsministeeriumi poolt läbiviidavas haldusjärelevalves oleme avalikku huvi sisustanud kui ülekaalukat huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, mis hõlmab laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Selliseks saavad olla näiteks rahva tervis, riigikaitse ja - julgeolek, kultuur, loodus, üldine heaolu (loetelu ei ole ammendav) ehk sellised asjaolud, mis puudutavad tervet kogukonda. Seega järelevalve põhiküsimus on, kas haldusakt on seadustega kooskõlas, mitte niivõrd küsimus, kas isiku subjektiivseid õigusi on rikutud (kuigi need küsimused võivad olla lahutamatult seotud), mistõttu ei saa ega pea järelevalve esmane mõte olema erahuvide kaitse. Justiitsministeeriumi peamised järelevalveinstrumendid kohaliku omavalitsuse üksuse üle haldusjärelevalve teostamisel on õigusaktide ärakirjade küsimine, ettepanek tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja ning protestiga halduskohtusse pöördumine, kui ettepanekut arvesse ei võeta. Seega on kohaliku omavalitsuse jaoks tegemist mittesiduva ettepanekuga ning lõppastmes otsustab haldusakti või selle andmata jätmise õiguspärasuse üle kohus. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (755 SE) seletuskirjas on selgelt väljendatud: „Protest on Eesti haldusprotsessi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 traditsiooniline avaldus, millega selleks volitatud haldusorgan käivitab kohtumenetluse avalikes huvides“ ja „protesti esitamisel ei kaitsta subjektiivseid õigusi.“. Justiitsministeeriumi hinnangul võib Teie kirjas märgitud taotletavatest ehituslubadest vaid Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30 kinnistutel asuva Patarei Merekindluse ehitusloa menetluse puhul olla piisavat alust kaaluda olulist avalikku huvi ehitusloa (ehitusloa taotlus nr 2111271/30032, menetlus nr 275729) otsustamise vastu. Patarei Merekindluse näol on tegemist olulise objektiga, mis muuhulgas tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 21 ning on kantud kultuurimälestiste registrisse. Taotluses märkisite, et olete Patarei Merekindluse hoonestatud kinnistu ostnud Riigi Kinnisvara AS-ilt kohustusega see kokkulepitud tähtajaks rekonstrueerida ning et ehitusloa menetluses tekkinud viivitus mõjutab oluliselt tööde tähtaegset valmimist. Märkisite, et olete varasemalt esitatud märkused lahendanud ja esitanud korrigeeritud ehitusprojekti 28.06.2022. Taotluse esitamise hetkeks oli möödunud 50 päeva, kuid ehitusloa taotlus oli seniajani lahendamata, st ehitusprojekti ei ole tagastatud märkuste lahendamiseks ega väljastatud ehitusluba. EhS § 42 lõike 5 esimese lause kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Seda tähtaega menetluses selles etapis ületati, kuid praeguseks on ehitusloa taotlus nr 2111271/30032 ehitisregistri andmete kohaselt edastatud taotlejale märkuste lahendamiseks tähtajaga 01.10.2022. Taotlust menetlev TLPA ametnik selgitas Justiitsministeeriumile telefoni teel, et korrigeeritud ehitusprojekti asendiplaani kohaselt ulatuvad väikeehitised Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille tõttu pöördus TLPA Keskkonnaameti poole ehitusloa taotlusele kooskõlastuse saamiseks. Keskkonnaamet märkis 23.08.2022 kirjas nr 7-9/22/16070-2 et „Kui promenaadile kavandatud väikeehitiste (nt laste mänguväljak, purskkaev, restoranide terrassid, tuuletõkke klaasseinad ümber terrasside) näol on tegemist ehitusseadustiku § 3 lg 1 tähenduses ehitistega, siis nende suhtes ehituskeeluvööndi erandid ei kohaldu ja ehitamine on LKS vastuolus. Kohalik omavalitsus ehitusloa väljastajana kohustub veenduma, et ehitusluba oleks kooskõlas LKS peatükis 6 tooduga.“. Keskkonnaamet märkis ka, et on andnud selgitusi projekteerijale 16.06.2022 kirjaga (ehk enne korrigeeritud ehitusprojekti esitamist). 01.09.2022 edastas TLPA ehitusloa taotluse taotlejale märkuste lahendamiseks, märkides muuhulgas, et „1. Amet arutas projektide komisjonis 31.08.2022 Keskkonnaameti arvamustes toodud LKS-ga vastavust. Amet leiab, et väikeehitised (laste mänguväljak, purskkaev, restoranide terrassid, tuuletõkke klaasseinad ümber terrasside) kavandada varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa poole (LKS § 38 lg 4). Komisjoni hinnangul võiks varem väljakujunenud ehitusjoone määramisel lähtuda Lennusadama hoonest. 2. Varem väljakujunenud ehitusjoon kanda as.plaanile. 3. Palun taotlusel kustutada need rajatised, mille rajamine ei ole tulenevalt eelnevast lubatud (nt mänguväljak) või korrigeerida nende ehitiste andmeid, sh ruumikuju.“. Nimetatud asjaoludel taotluse taotlejale märkuste lahendamiseks edastamist ei saa õigusvastaseks pidada. Seega ei ole menetlus nr 275729 hetkel õigusvastases viivituses. Justiitsministeerium on seisukohal, et teiste Teie taotluses märgitud ehituslubade andmisega viivitamise suhtes ei ole täidetud ülekaaluka avaliku huvi kriteerium järelevalve teostamiseks. Seetõttu ei anna Justiitsministeerium hinnangut nende ehituslubade menetlemisele ega tee TLPA-le ettepanekut haldusaktide andmiseks. Selgitame, et kui kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja antud haldusakti või selle andmata jätmisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi, on isikul oma õiguste kaitseks õigus esitada vaie kohaliku omavalitsuse üksusele või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vaidemenetluse korras võib haldusmenetluse seaduse § 72 kohaselt muuhulgas nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusaktist eraldi võib muuhulgas vaidlustada viivituse või tegevusetuse. Kaebusega võib halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 46 lõike 2 kohaselt muuhulgas nõuda haldusakti andmist. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Avaldame lootust, et meie selgitused on informatiivsed ning abiks edasiste tegevuste planeerimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Glen Roosaar Nõunik Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Linnaplaneerimise Amet Glen Roosaar 620 8258 [email protected]