Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 15.09.2022 nr 7-5.6/22-01822-2 Pöördumise edastamine Edastan teadmiseks peaministrile saabunud Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse energiamajanduse korralduse seaduse muutmise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Majanduskomisjon Riigikogu Teie e-kir i 29.08.2022 Lossi plats 1a 151 65 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 1 34 - 2 Täiendavad küsimused taastuvenergia osakaalu eesmärgi suurendamise kohta . Austatud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed, Pöördume Teie poole veelkord seoses energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656 SE menetlusega Riigikogus. Eelnõuga soovitakse energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 tõsta 100 protsen dini elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel. Eesti Tööandjate Keskliit toeta b taastuvenergeetika arengu kiirendamist , kuid eesmärgi 2,5 - kordne tõstmine tekitab ettevõtjates palju küsimusi, millele enne otsustamist vastata tuleks . Esitame eelnõu teiseks lugemiseks järgmised küsimused: Milline on eelnõu lühiajaline ja pikaajaline mõju varustuskindlusele? Milline on eelnõu mõju juhitavate tootmis võimsuste arendamisele ja investeeringutele? Meie hinnangul tuleks anda selge sõnum, et riik toetab endiselt ka kestlike juhitavate võimsuste arendajaid. Konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamiseks vajame mitmekesist energiapakkumist, mis eeldab ka juhitavaid tootmisvõimsusi puhuks, kui taastuvenergia pakkumine pole piisav ja vanad põlevkivielektritehased ei tööta . Peame olema avatud ka tehnoloogiale, mis muudab fossiilsete kütuste tootmise ja tarbimise keskkonnasõbraliku ks ( nt heitgaaside kinni püüdmine ja sidumine). Kuidas mõjutab antud eelnõu võimalikku tuumaenergia arendamist Eestis, mis tagaks stabiilse ja juhitava tootmisvõimsuse? Meie teada on riigil tuumaenergia võimalikkuse analüüs veel lõpetamata. Kuidas aitab antud eelnõu kaasa uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamis ele ? Kas seaduseelnõu lahendab näiteks Liivi lahe meretuulepargi arendamise probleemid? Kas t äiendavad 2023-2045 enampakkumised saab teha ka ilma käesoleva eelnõuta? Milline on taastuvenergeetikal põhineva teoreetilise varustuskindluse hind tarbijale? Millised kulud kaasnevad 9,5TWh päikse- ja tuuleenergia tootmise ks vajaliku võrgu väljaehituse, investeeringuteks vajalike hinnapõrandatoetus t e, ilmselt vajalike võimsustoetuste ja oluliselt ebastabiilsema tootmisega süsteemi stabiilsuse tagamisega lühi- ning pikaajaliselt riigile ja tarbijatele? Tarbijale , eriti energiaintensiivsele tööstusele on energia hind sama oluline kui varustuskindlus. Tänane hinnatase on andnud selge signaali, et tarbimist on vaja piirata ja energiatõhusust suurendada, kuid endiselt on üli oluline ka konkurentsivõimeline sisendihinna tase. Eestis on tuulenergia faktiline koormustegur 28% ja päikseenergia puhu l 11%. Tootmisvõimsuste p rognoositavus on eriti tuulenergia puhul madal, sest eri aastatel erineb toodang kuude lõikes (veebruar, juuni) kuni 100%. Mõistliku hinnaga elektrienergia kättesaadavus on tarbijatele oluline ka tuulevaiksetel ja päikesevaestel perioodidel. Kas nimetatud eesmärgi seadmine on ratsionaalne enne, kui on välja ehitatud paremad ühendused naaberriikidega, mis tagaks mõistliku hinnaga elektrienergia ka nendel perioodidel kui kodumaist taastuvenergiat pole piisavalt? Viimase kuude energiakriis on toonud teravalt esile ebapiisavad ühendused Põhjamaade turgudega, aga meie teada Est L ink3 ühendus Soomega 2030. aastaks kindlasti ei valmi. Millised on edukad näited teistest 100% taastuvenergia eesmärgi ga riikidest , kus pole olulises koguses hüdroenergia pakkumist ? Näiteks Saksamaa ja Taani on ligi 20 aastat aktiivselt tuule- ning päikseenergiat arendanud , aga ikkagi on seal suur osakaal fossi i l kütuste põletamisel, varustuskindlust aitab tagada suuremahuline import naaberriikidest ja elektrienergia lõpphinnad võrgutasude ning toetustega on tarbijatele Euroopa Liidu kõrgeimad . Milliseid võimalikke meetmeid on plaanis kasutada taastuvenergia kasutamise suurendamiseks transpordis ja soojamajanduses? Palume enne eelnõu üle otsustamist anda eelpool loetletud küsimustele vastused, et teha informeeritud otsus . Praegune energiakriis on tõestanud, et me ei saa endale lubada pealiskaudselt ja kiirustades tehtud otsuseid. Ambitsioonikad taastuvenergia plaanid on õigustatud, aga nad peavad olema ka reaalselt teostatavad. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht From: Raul Aron <[email protected]> Sent: Wednesday, September 14, 2022 5:06 PM To: [email protected]; Riina Sikkut <[email protected]>; Kaja Kallas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Cc: [email protected]; Ilona Pallon <[email protected]>; Rivo Sarapik <[email protected]> Subject: Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) menetlemine Riigikogus Lp RK majanduskomisjoni liige, ministrid, Edastan ETKL arvamuse Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise osas, millega tõstetaks taastuvenergia osakaalu eesmärki. Lugupidamisega, RAUL ARON Analüütik-nõunik/ Analyst-advisor GSM: +372 56 475 111 Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers’ Confederation