Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) muudatusettepanekud

Kristen Michal Riigikogu 16.09.2022 nr 17-7/17-0298/5730-1 [email protected] Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Esitame täiendavad muudatusettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule1 (656 SE). Teeme ettepaneku täiendada eelnõu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 09.08.2022, 1) muudatustega, et kiirendatult menetleda ja jõustada tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti täpsustavad muudatused. Muudatuste vajadus on tekkinud seotud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest muuta eelnõu selgemaks, et tagada hilisem sujuvam rakendamine. Lisaks palume taastuvenergia arendamise kiirendamiseks muuta elektrituruseadust selliselt, et muudatused võimaldaks võrguettevõtjatel osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Ühtlasi peame oluliseks vähendada tarbijate müüjavahetuse protsessi pikkust selliselt, et aastal 2024 ei kestaks müüjavahetus rohkem kui ühe päeva. Detailsed muudatused on toodud järgnevalt. 1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“. Selgitus: Käesolevas kirjas tehtavate ettepanekute arvestamisel muudetakse ka maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust ja elektrituruseadust, mistõttu on sellisel juhul vaja muuta ka eelnõu pealkirja. 2. Lugeda eelnõus esitatud energiamajanduse korralduse seaduse muudatused eelnõu §-ks 1 pealkirjaga „Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine“ ja täiendada eelnõu §-ga 2 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d- a21502955d02/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 järgmises sõnastuses: „§ 2. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.08.2022, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „3000-ga“ tekstiosaga „750-ga“; Selgitus: Tegemist on tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastu võetud seaduse tekstis on esitatud maismaa tuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (3000, mis vastab ligikaudu 35%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis seda numbrit eelnõus kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et maismaatuuleparkide puhul tasu arvutamisel lähtutakse kvartali puhul 750-st tunnist. 2) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab 10. päeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel.“. Selgitus: Lõikega 3 kehtestatakse, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud, rakendub tasu madalam määr. Tasu madalamaks määraks on keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 kohaselt 0,7%. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tuuleenergia kohaliku kasu instrument igal juhul rakenduks ning need, kes tasu alusel tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama peaksid, seda saaksid. Sellisel juhul on olemas ka olemas kindlus füüsilistel isikutel, kes elavad tuuleenergeetika mõjualas saada tasu isegi juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus pole õigeks ajaks volikogu määrust jõudnud vastu võtta. Lõike 4 eesmärk on parandada määra muutuse ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Tasu suurus on kõikidele tuuleenergia tootmisseadmetele ühesuurune, mis asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Lõige 5 sätestab, et turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna, mis on tuuleenergiast tootmise tasu arvutamise aluseks, avaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil regulaarselt oma veebilehel. 3) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: „(11) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa.”. 2 (11) Selgitus: Deklaratsiooni käigus arvutatakse meres paikneva tuuleelektri tootmise tasust ainult 10% kalandusettevõtja hüvitise osa ehk meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 0,5% määr jaguneb 0,45% kohaliku omavalitsuse üksuse häiringu osaks ning 0,05% kalandusettevõtja hüvitise osaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu peamiseks eesmärgiks on häiringu hüvitamine kohalike omavalitsuse üksustele ja nende kaudu kohaliku kasu hüvitamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse puudumisel ei oleks see sellisel viisil võimalik. 4) paragrahvi 5 punktis 1 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „4000-ga“ tekstiosaga „1000-ga“; Selgitus: Tegemist on tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastu võetud seaduse tekstis on esitatud meretuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (4000, mis vastab ligikaudu 45%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis eelnõus seda numbrit kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et meretuuleparkide puhul lähtutakse tasu arvutamisel kvartali puhul 1000-st tunnist. 5) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Meres paikenva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb mere paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Muutmise seaduses sisalduva regulatsiooni kohaselt tekkis kalandusettevõtja hüvitise maksmise kohustus alles pärast kalandusettevõtjate taotluste menetlemist, misjärel tuli koostada maksuteade. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest järgmise punktiga tehtava muudatuse kohaselt on tegemist konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kui kalandusettevõtjate taotlused on kokku vähem kui lõikes 4 nimetatud määr, makstakse ülejäänud tasu osa tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. 6) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ,,(4) Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.“. Selgitus: Meres paikenva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb mere paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest tegemist on konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kalandusettevõtjate hüvitise jaoks broneeritakse 10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, üle jäänud tasu jaguneb kohalike omavlitsuste vahel ära vastavalt käesoleva § 552 alusel. Kohalikele omavalitsuse üksustele minev tasu selgub kohe deklaratsiooni esitamisel. 3 (11) 7) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: „(11) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult.”; Selgitus: Selguse huvides lisatakse säte, et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, peame vajalikuks rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. 8) paragrahvi 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Sätted tunnistatakse kehtetuks, sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldab nii kohalike omavalitsuse üksusele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. 9) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.”;“; Selgitus: Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, sest andmed on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooni arvutuse aluseks. Seaduses tuleb selleks sätestada eraldi kohustus, sest andmed tuleb kanda keskkonnatasude infosüsteemi juba enne deklaratsiooni esitamist, kohe kui tekib tasukohustus. See võimaldab saada ülevaate tasukohustuslikest isikutest, sh saata teavitusi deklaratsiooni esitamise kohustuse jm kohta. 10) paragrahvi 5 punktis 13 esitatud keskkonnatasude seaduse § 331 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „halduslepingust tulenevas ulatuses“; Selgitus: Selguse huvides lisatakse säte, et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, peame vajalikuks rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. 11) paragrahvi 5 punktid 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Sätted tunnistatakse kehtetuks, sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldab nii kohalike omavalitsuse üksusele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Seega ei ole vaja ka maksuteate koostamine. Samuti puudub vajadus sätestada eraldi regulatsiooni maksmise aja kohta (p 17). 4 (11) 12) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: „171) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva seaduse §-s 554 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu-ja Tolliamet Keskkonnaministeeriumi eelarvesse või käesoleva seaduse §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui käesoleva seaduse § 554 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile.“;“; Selgitus: Selleks, et kalandusettevõtja hüvitise menetleja saaks maksta hüvitist kalandusettevõtjatele, tuleks laekunud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust kalandusettevõtja hüvitise osa kanda kord aastas, kas käesoleva seaduse §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse või Keskkonnaministeeriumi eelarvesse. 13) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „, kord kvartalis“; Selgitus: Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt KeTSi § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. 14) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kord aastas“; Selgitus: Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt KeTSi § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. 15) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ,,kord kvartalis“; Selgitus: Muudatus on seotud punktiga 16 tehtavate muudatusega. 16) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.”; Selgitus: Sättes täpsustakse, millise perioodi eest ja millise regulaarsusega kohaliku omavalitsuse üksus maksab eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik esitab taotluse üks kord aastas kalendriaasta eest, seega kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu välja ka üks kord aastas. 5 (11) 17) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.”; Selgitus: Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendri aasta eest kord aastas, seega säte täpsustab, millal kohaliku omavalitsuse üksus maksab üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. 18) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.”; Selgitus: Muudatus on seotud punktidega 6 ja 7 tehtavate muudatustega. 19) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates kahe kuu jooksul.”. Selgitus: Lõikes 61 sätestatakse, et juhul kui kalandusettevõtja hüvitisena arvestatud kogusumma on väiksem kui algselt selle hüvitamiseks makstud summa (§ 214 lõige 4) tasaarveldatakse ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. 3. Täiendada eelnõu §-ga 3 järgmises sõnastuses: „§ 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 6 (11) „(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 33 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus.“; 2) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses: „(4) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast arvates kahe aasta möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Võrguettevõtja tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. (5) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole võrgulepingu sõlmimisest arvates kahe aasta möödumisel oma võrgulepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruses. (6) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega ning mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunaline võimsuse suurus. (7) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühenduse tootmissuunalist ülekandevõimsust ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise ülekandevõimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 või 5 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.“; 3) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Tarbija võib elektrilepingu või agregeerimislepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt seitse päeva.“; 4) paragrahv 88 lõikes 6 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „ühe“; 5) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 87 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu või sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.“. Selgitus: Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatused panustavad sarnaselt 656SE muudatustega taastuvenergia arendusse. Võrguettevõtja võimalus kasutada kaoenergia katmiseks 7 (11) taastuvenergiat aitab kaasa uute tootmisseadmete püstitamisele. Võrguettevõtja saab hankida kaoenergia vähempakkumise raames pikaks perioodiks otse taastuvenergia tootjalt. Üheks võrguettevõtja kuluartikliks on võrgukadude katteks ostetav elektrienergia, mida näiteks võrguettevõtja Elektrilevi AS peab hankima ca 300 GWh aastas, mis on sisuliselt võrdeline Pärnu linna kogu elektritarbimisega aastas. Seejuures on võrgukadude osakaal pikaajalise töö tulemusena langenud ligikaudu 4%-ni võrku sisenevast elektrienergiast ning selle edasine vähendamine ei ole hüppeliselt suurenevaid kulutusi kaasa toovalt otstarbekas. Võrguettevõtjad hangivad elektrienergiat ettevõtjate jaoks kontrollimatult kujuneva börsihinna alusel. Kuigi varasemalt olid börsihinna muudatused stabiilses majanduskeskkonnas suhteliselt pika perioodi võrra prognoositavad ning seeläbi ka võrgutasudes arvesse võetavad, on majanduskeskkonna viimaste aastate järsk halvenemine muutnud elektrienergia hindade muudatused ja muutumismustrid prognoosimatuks. Lõige 11 sätestab, et pikaajalised taastuvenergialepingud on efektiivseks võimaluseks elektrienergia börsihindade prognoosimatust kõikumisest tingitud riskide jagamiseks, mis tagab nii võrguettevõtjatele kui ka võrguteenuse tarbijatele stabiilsuse nii investeeringute kui ka sisendkulude planeerimisel. Ühtlasi loob võrguettevõtjate poolt võrgukadude katteks ostetavate mahtude lisandumine taastuvenergia pikaajaliste lepingute turule eeldused veelgi tihedama konkurentsi tekitamiseks, millest võidavad nii võrguettevõtja kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Konkurentsiameti kaasamine tingimuste kooskõlastusprotsessi tagab nii turuosaliste võrdse kohtlemise kui ka taastuvenergia tarnelepingu sõlmimise tingimuste põhjendatuse. Ettepaneku kohaselt võib võrguettevõtja osta kuni kolmandiku oma kaoenergiast otse taastuvelektri tootjalt. See tagab optimaalse tasakaalu otselepingutega ostetud elektrienergia ning müüjatelt elektripakettidega ostetud elektrienergia kulude vahel. Teine ja viies muudatusettepanek on seotud nn fantoomliitumistega. Eesti elektri põhivõrk on täna dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremamahulise võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi blokeerima. Hetkel puudub motivatsioon tühjalt seisva liitumispunkti kiireks kasutusele võtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi tõttu kasvanud ebamõistlikult suureks. Samas on hädasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada, mis aitaks kaasa elektrihinna taltsutamisele. Analüüsitud on erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks ja konsulteeritud ka turuosalistega, eesmärgiga lahendada kirjeldatud probleem terviklikult ehk selliselt, et adresseeritud oleks mitte ainult tulevikus sõlmitavates vaid ka juba varasemalt sõlmitud võrgu- ning liitumislepingutes potentsiaalselt kasutamata jäävad võimsused. 8 (11) ELTS täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima. Samuti mõjutaks antud tasu vanade ning demonteeritud tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Sisuliselt tähendab see seda, et kui võrguga 150 MVA võimsusel liitunud isik suudab kahe aasta jooksul vähemalt korra seda võrguühendust 150 MVA ulatuses vähemalt ühe korra (nt ühel tunnil) kasutada, ei pea see isik eelnõus toodud tasu võrguettevõtjale maksma. Kui aga selle perioodi jooksul kasutatakse 150 MVA-st näiteks ainult 100 MVA (nt tuuleolud on olnud pikalt halvad vms), peab isik maksma võrguettevõtjale kasutamata 50 MVA eest 38 tuh eurot/MVA x 50 MVA = 1,9 miljonit eurot. Tasu suuruse arvutamise aluseks on võetud viimaste liitumispakkumiste keskmise võrgutugevduste annuiteetmakse 1 MVA tootmisvõimsuse kohta. Ehk teisisõnu väljendab tasu seda, kui palju lisakulu põhjustavad mittekasutatavad liitumisvõimsused täiendava võrgu ülekanderessursi loomiseks. Turuosalistelt korjatud tasusid peab võrguettevõtja kasutama tootmissuunalise võimsuse arendamiseks. See aitab kaasa tekkinud pudelikaelade lahendamisele ning leevendab kõigi tulevikus tootmist alustavate isikute koormist liitumistasude vähenemise näol. Seejuures on ka vajalik, et ettevõtja peab selle tulu kohta eraldi arvestust – see tulu peab olema kajastatud investeeringute real sihtotstarbelise kuluna. Kolmas ja neljas muudatus käsitleb müüjavahetuse protsessi kiirendamist Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 234 tulenevalt võivad elektrimüüjad hoida lepingust lahkuda soovivat tarbijat kinni üle kuu aja, mida ka kõrgete elektrihindade juures praktiseeritakse. Eelneva talve kurb statistika näitas, et tarbija sai müüjat vahetada pea kaks kuud hiljem, kuigi abiks oleks olnud müüja kiirem vahetus. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et tarbijal peab jääma võimalus oma elektrihinda mõjutada ning seda mitte ainult tarbimise juhtimisega vaid ka soodsama müüja leidmisega. Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad innustavad tarbijaid otsima paremaid pakkumisi ja vahetama tarnijat. Müüja vahetuse protsessi kiirendamisega elavdame elektriturgu ning parandame müüjate konkurentsivõimet. 4. Täiendada eelnõu §-ga 4 järgmises sõnastuses: „§ 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 3 punkt 4 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus: Alates 2024. aastast peab tarbijal olema võimalik elektrileping või agregeerimisleping üles öelda ühe päevaga, et alustada järgmisest päevast juba uue müüja või agregaatori juures. Elektriturg on 2024. aastaks valmis selleks, et müüja- ja agregaatori vahetus toimuks sisuliselt vaid ühe päeva jooksul. See tagab kiire müüjavahetuse protsessi ning mõjub positiivselt elektrituru arengule 9 (11) . Loodame, et leiate võimaluse nende ettepanekutega eelnõu menetlemisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Kristo Kaasik 625 6465 [email protected] 10 (11) 11 (11)