Kiri

Norra finantsmehhanismi 2014-2021 Projekti nr 2014-2021.1.02.20-0068 “Development and launching Offur” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: Silvercode OÜ Programmi elluviija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne NOR_EMP-13/2022 15.09.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Arendustegevuse teenuse ostmisel ei ole tagatud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel ning ei ole välditud huvide konflikti. Märge struktuuritoetuse registris2:  Märkustega, olulised tähelepanekud. Oluline tähelepanek toetuse saajale: Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole arendustegevuse teenuse ostmisel taganud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel eelistades endisi projekti taotluse koostajaid ja arendajaid ning ei ole vältinud huvide konflikti - mitteabikõlblik kulu kokku 191 280 eurot, millest auditi ulatuses kokku 94 280 eurot ning toetus 37 712 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Programmi nimetus 2014-2021.1.2 Green ICT Meetme tegevus 2014-2021.1.2.1 Green ICT põhitoetusskeem (GII) Projekti number 2014-2021.1.02.20-0068 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Development and launching Offur Toetuse saaja ja partner: Toetuse saaja Silvercode OÜ, partner Verge Opplæring AS Taotluse rahuldamise otsuse 09.07.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 1.1-5.1/20/6583; 05.08.2020 (otsuse muutmise) number ja muutmise otsus nr 1.1.-5.1/20/6583; 21.10.2020 muutmise otsus nr 1.1- kuupäev 5.1/20/6921. Programmioperaator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Programmi elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 15.07.2020 - 30.06.2022 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Norra finantsmehhanismi rakendusmääruse artikkel 5.5(1)(c) nimetades ära projektiauditi läbiviimise. Vastastikuse mõistmise memorandumi3 artikkel 5 (lisa A) nimetades ära auditeeriva asutuse ülesandeid täitva üksuse. Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakonna auditeerimise 2022. a tööplaan4 nimetades ära projektiauditite valimisse sattunud projektid. Eesmärk Projektiauditi eesmärgiks oli analüüsida ja hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ja kulude vastavust rakendusmääruses ja projekti elluviimislepingus toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3 Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum. 4 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus Auditi läbiviijad Ülle Mets, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakonna II auditi talituse audiitor (auditi juht); Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakonna II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 4.03.2022 –15.09.2022 Metoodika Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  Norra finantsmehhanismide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 71503, 13.08.2021, abikõlblik summa 23 113,02 eurot; olevad väljamaksed SFOS nr PO591, 08.11.2021, abikõlblik summa 67 438,25 eurot; (väljamaksetaotluse SFOS nr, SFOS nr PO2292, 27.12.2021, abikõlblik summa 104 269,83 eurot. kuupäev, abikõlblik summa) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 40% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 60% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 194 821,10 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)5 Tuvastatud auditeeritavates kuludes mitteabikõlblikud kulud kokku (eurodes): 94 280 eurot. VMT PO591 summas 21 980 eurot ja PO2292 summas 72 300 eurot (tähelepanek 4.1); VMT PO5312 summas 97 000 eurot, väljaspool auditi ulatust (tähelepanek 4.1) 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 4  TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: Sh EMP Sh riiklik FINANTSEERING KOKKU Kokku 40% fond toetus 60% 35,51% 4,49% Mitteabikõlblik summa PO591 8792,00 7805,10 986,90 13 188,00 21 980,00 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa PO2292 28 920 25 673,73 3246,27 43 380,00 72 300,00 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 38 800,00 34 444,70 4355,30 58 200 97 000,00 väljaspool auditi ulatust PO5312 (eurodes): Leitud vea määr (%) 6 48,39 % 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ artikkel 11 lõike 2 järgi sätestatakse projekti elluviijaga sõlmitavas või õigusaktis projekti elluviija ja muu toetust saava isiku kohustus osutada järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi ning tagatakse ligipääs toetuse kasutamisega seotud ruumidele, territooriumile ning seadmetele. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab rakendamisega seotud asutustelt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 6 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Toetuse eesmärgipärane kasutamine Toetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas toetuse saaja ja partneri raamatupidamise andmetele. 3. Toetuse maht ning ajastus Toetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja ja partner ei ole hankijad riigihangete seaduse mõistes. Puudusi esines arendustegevuse teenuse ostmisel. Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole arendustegevuse teenuse ostmisel taganud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel eelistades endisi projekti taotluse koostajaid ja arendajaid ning ei ole vältinud huvide konflikti - mitteabikõlblik kulu kokku 191 280 eurot, millest auditi ulatuses kokku 94 280 eurot ning toetus 37 712 eurot. Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse (edaspidi määruse) artikli 1.3.2. järgi kõik Norra finantsmehhanismi 2014-2021 kaudu rahastatavad programmid ja tegevused peavad järgima hea valitsemistava põhimõtteid, olema osaluspõhised ja kaasavad, usaldusväärsed, läbipaistvad, tundlikud, tulemuslikud ja tõhusad. Need peavad rakendama korruptsiooni suhtes nulltolerantsi. Määruse artikli 8.15 punkt 1 järgi programmide ja projektide rakendamise kõikidel tasanditel järgitakse siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangete õigust. Määruse artikli 8.15 punkti 3 järgi juhul kui programmi rakendamise osana sõlmitud lepingud ei mahu kohaldatavate riigihangete seaduste piiridesse, järgivad selliste lepingute sõlmimine ja selliste lepingute tingimused täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse teel ja tagavad EMP finantsmehhanismi 2014-2021 ressursside optimaalse kasutamise. Määruse artikli 8.15 punkti 4 kohaselt hanke ja lepingute täitmise ajal järgitakse kõrgeimaid eetikanorme ja välditakse huvide konflikti. 7 Programmi „Green ICT“7 punktis 4.1.2. ja punktis 5.1.2. nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi üldine grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Programmi „Green ICT“ punkti 21.1.23 ning projektilepingu8 punkti 3.2.22 järgi kui projekti toetuse määr on alla 50%, peavad toetuse saaja ja/või partner esitama vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem. Toetuse saaja Opus Online OÜ (äriregistri nr 11665961) esitas 21.04.2020. a EAS-ile toetuse taotluse seoses projektiga „Development and launching Offur“, mis rahuldati 9.07.2020. aastal. Auditi toimingute käigus tuvastati taotluses nimetatud projekti meeskonna liikmetega seotud muudatusi: 1. Projekti meeskonda kuulusid Opus Online OÜ kuus töötajat (juhatuse liige A. Lall, S. Kristjansen, R. Viskar, M. Eha, A. Koplus ja A. Kikkas) kuni 28.12.2020. aastani. Taotluse allkirjastanud juhatuse liikme A. Lalli asemel nimetati 4.09.2020 juhatuse liikmeks M. Eha. 2. Äriregistri andmetel registreeriti 7.12.2020. a uus ettevõte Opus Development OÜ (reg nr 16115975), kuhu liikusid 2021. a jaanuarist alates kõik projekti meeskonna endised liikmed9. 3. Opus Online OÜ 28.12.2020 otsusega kutsuti juhatusest tagasi M. Eha ja uueks juhatuse liikmeks kinnitati K.Tamme, kes on tänaseni Silvercode OÜ10 juhatuse liige. 4. Opus Online OÜ projekti meeskond tegeles projekti arendustegevuse etapiga WP1 kuni 2020. a detsembri lõpuni. Projekti 15.07.- 30.09.2020 vahearuandes on kirjas, et eelanalüüs on läbi viidud, disainiprototüübi vaated on loodud, detailanalüüs on koostatud. Projekti plaani punktis 1.1 on lühiülevaade taotlejast, kus rõhutatakse meeskonna suurt kogemust ja märgitakse, et Opus Online OÜ põhiroll selles projektis on koolitusplatvormi tehniline arendus - analüütika, süsteemi projekteerimine, projekteerimine ja testimine. Planeeritud tööde läbiviija pidi olema Opus Online OÜ projekti meeskond. Arendusteenuse osutaja (perioodiks mai-detsember 2021. a) leidmiseks saadeti 27.04.2021 pakkumiskutsed kolmele ettevõttele: BrainArt OÜ-le kell 1:01 AM, Bellcom Estonia OÜ-le kell 12:59 AM ja Opus Development OÜ-st M.Ehale kell 12:57 AM. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli üks ööpäev 28.04.2021 kell 18.00. Pakkumiskutses toodi raamistikud, mida tuleb kasutada lahenduse loomisel: React.JS (frontend) 1-2 arendajat ja PHP (backend) 1-3 arendajat. Pakkumine tuli esitada tunnihinna alusel. Spetsialistidelt nõuti mõlema rakenduse osas 3 aastast kogemust. Pakkumised laekusid kõigilt kolmelt: Opus Development OÜ-lt 28.04.2021, tunni hind 35 eurot. 7 Eesti-Norra koostööprogramm „Green ICT“ põhitoetusskeemi kord ja tingimused, (edaspidi programm „Green ICT“). 8 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edapidi EAS) ja Opus Online OÜ vahel 20.07.2020 sõlmitud projektileping nr 22-8.5/20/226. 9 Opus Development OÜ osanikud – M. Eha (juhatuse liige), R. Viskar, A. Koplus, A. Kikkas. S. Kristjansen täiendas aprillikuus 2021. aastal esitatud arenduse pakkumust. 10 Opus Online OÜ (reg nr 11665961) 5.11.2021 kandeavaldusega on ärinimi Silvercode OÜ. 8 Kahe teise pakkumused laekusid esitamise tähtajast hiljem, BrainArt OÜ-lt 30.04.2021, tunni hind 40 eurot ning Bellcom Estonia OÜ-lt 30.04.2021, tunni hind 45-50 eurot. Hindadele lisandus käibemaks. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise teadet ei esitatud, kuid hindamisel arvestati kõiki esitatud pakkumusi. Edukaks pakkujaks tunnistati Opus Development OÜ, kellega sõlmiti 5.05.2021 teenuse osutamise leping, mille allkirjastasid juhatuse liikmed M. Eha (pakkuja esindaja) ja K. Tamme (toetuse saaja esindaja). Toetuse saaja on selgitanud, et: „kutse saatmine Opus Development OÜ-le tundus olema õigustatud samm, sest me teadsime, et nende meeskond on kursis projekti üksikasjadega ning nende kaasamine projekti oleks kuluefektiivne . Võimalik, et see on ka põhjus, miks nad olid valmis pakkuma soodsat hinda tööde teostamiseks“. Äriregistri andmetest selgus, et K. Tamme (toetuse saaja poolelt) ja M. Eha ning teised algselt projekti liikmed (pakkuja poolelt) on kõik olnud varem seotud Silvercode OÜ-ga. Samamoodi on nad kõik olnud varem seotud Hard Work Capital OÜ-ga11. Silvercode OÜ osanik on 100% ulatuses Hard Work Capital OÜ. M. Eha (asutaja) ja K. Tamme (alates 2020 detsembri lõpust) on lisaks olnud seotud juhatuse liikmetena NewCap OÜ-ga. Huvide konflikti mõiste on seotud usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kui õigusaktidega on ette nähtud usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kohustus, hõlmab see huvide konfliktide hoolikat käsitlemist, eelkõige selleks, et tagada võrdsed tingimused. Euroopa Kohus12 on leidnud, et huvide konflikt sisaldab ohtu, et hankija laseb ennast juhtida muudel kui asjaomase riigihankega seotud kaalutlustel ja et ainuüksi seetõttu eelistatakse ühte pakkujat. Selline huvide konflikt võib seega endast kujutada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumist. Hankemenetlustes osalevatel ettevõtjatel ei tohiks olla huvide konflikte, mis võivad lepingu täitmist kahjustada13. Seda nimetatakse tavaliselt ametialaseks huvide konfliktiks ja seda tuleks käsitleda valikuetapis, et vältida juhtumeid, kus näiteks ettevõtjaga sõlmitakse leping sellise projekti arendamiseks, milles ta on osalenud, kuna sellistel juhtudel on ettevõtja juba olnud kaasatud hanke täpse eseme loomisse14. Programmi tingimused kui ka toetuse taotluse rahuldamise otsus viitavad sellele, et arendusteenuse osutaja leidmiseks tuli võtta kolm sõltumatut pakkumust. Toetuse saaja valis sellise pakkuja pakkumuse, mille omanik oli eelnevalt toetuse saajaga seotud, koostanud ja esitanud projektitaotluse ning osalenud projekti arenduse esimeses etapis. Lisaks oli pakkumiskutses pakkumuse esitamise tähtaeg põhjendamatult lühike – üks tööpäev. Ainsa pakkumuse suutis tähtaegselt esitada vaid Opus Development OÜ, kellel oli eelnevalt olemas konkurentsieelis ja eelteadmised seoses arendusteenuse pakkumisega. Audiitori hinnangul on ilmne, et Silvercode OÜ ja Opus Development OÜ ei olnud üksteisest sõltumatud ning Opus Development OÜ-l oli selge konkurentsieelis võrreldes teiste pakkujatega. Kõnealuse juhtumi puhul ei kontrollinud rakendusüksus piisavalt, kas toetuse saaja ja tema töövõtja on teineteisest sõltumatud. Kuigi selle pakkumuse hind oli esitatutest madalaim, siis kirjeldatud otsustusprotsessis olid huvide konflikti elemendid olemas. Audiitori hinnangul tuleb kirjeldatud juhtumit lugeda konkurentsi kahjustavaks huvide konfliktiks määruse artikli 8.15 mõistes, kuivõrd pakkumiste võtmisel ei tagatud konkurentsi efektiivset kasutamist, teenus osteti sisse toetuse 11 Hard Work Capital OÜ (reg nr 12051600), osanikud on M. Eha, A. Koplus, A. Kikkas, S. Kristjansen, S. Viskar ja NewCap OÜ (reg nr 16115395). NewCap OÜ asutaja on M. Eha, mille osanik on ka K. Tamme Logic Technologies OÜ (reg nr 12934127) kaudu. 12 Riigihankeid käsitlev kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. märts 2015, eVigilo Ltd., C-538/13, ECLI:EU:C:2015:166, punktid 35, 42 ja 43. 13 2018. aasta finantsmääruse artikli 167 lõike 1 punkt c ja I lisa punkt 20.6. 14 EK teatis Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames (2021/C 121/01), lk 19 p 4. 9 saaja endiste töötajate ettevõttelt ning toetuse saaja ja tema töövõtja ei olnud teineteisest sõltumatud. Audiitorite hinnangul ei ole tagatud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, kuivõrd Opus Development OÜ-l oli selge konkurentsieelis seoses eelneva seotusega toetuse saajaga ja arendustööde I etapi läbiviimisega. Eelmärgitud toimingud on toonud kaasa avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise projektiga seotud isikule, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et toetuse saaja ei ole kinni pidanud määruse artiklis 8.15 punktist 4 ning määruse artiklist 1.3.2., mille järgi kõik Norra finantsmehhanismi 2014-2021 kaudu rahastatavad programmid ja tegevused peavad järgima hea valitsemistava põhimõtteid, olema osaluspõhised ja kaasavad, usaldusväärsed, läbipaistvad, tundlikud, tulemuslikud ja tõhusad. Audiitori hinnangul ei ole toetuse saaja käesoleva kaasuse puhul lähtunud lisaks Norra rakendusmääruse artikli 8.15 lõikes 4 esitatud põhimõtetest, mis kohustab toetuse saajat järgima hanke ja lepingute täitmise ajal kõrgemaid eetikanorme ja ka rakendusmääruse artikli 8.15 punktis 3 esitatud põhimõttest. Märgime, et ka OLAF15 on oma juhendis rõhutanud, et huvide konflikt on muutunud põhiprobleemiks, eriti struktuurimeetmetega seotud riigihangete puhul, põhjustades seetõttu tõsist kahju nii ELi kui ka asjassepuutuva riigi eelarvele ja mainele. OLAF juhendi punktis 1 on selgitatud, et tegelik huvide konflikt kujutab endast konflikti ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, mille puhul ametiisikul on isiklikud huvid, mis võivad sobimatult mõjutada tema ametikohustuste ja ülesannete täitmist. Lisaks on juhendis toodud huvide konfliktina näide, kus töötaja osales riigihanke dokumentide koostamises või täpsustamises, seejärel lahkus töölt ja ühines äriühinguga, mis esitas varsti pärast seda pakkumuse. Seega üks pakkuja omas ettevalmistusmenetluse etapis osalemisest tingituna täiendavat teavet ja eelist ning seeläbi jäid teised pakkujad ilma õiglasest võimalusest hange võita. Antud näide on ülekantav ka käesoleva arendusteenuse hanke osas tuvastatud asjaoludega. Võttes arvesse eduka pakkuja eelisseisundit, viimase majanduslikku seotust toetuse saajaga enne pakkumiste võtmist ning asjaolu, et pakkujate võrdne kohtlemine ei ole tagatud, ei saanud audiitorid veenduda ka selles, et toetuse saaja on hanke korraldamisel olnud erapooletu. Vabariigi Valitsuse määruse nr 5516 § 10 lõike 2 järgi toetuse tagasinõudmisel lähtutakse STS17 § 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest.18 Programmi „Green ICT“ punkt 25.4 sätestab, et toetuse tagasinõudmisel lähtutakse STS §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi Ühendmäärus). STS § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt on õigustatud teha finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Audiitori hinnangul on arvestades tähelepanekus välja toodud rikkumise sisu seoses huvide konfliktiga ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, 15 EK, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) „Huvide konflikti kindlakstegemine struktuurimeetmetega seotud riigihankemenetluses“ praktiline juhend juhtidele, mille on koostanud liikmesriikide ekspertrühm, kelle tegevust koordineeris OLAFi pettuste ennetamise üksus D2, lk 7. 16 Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord, vastu võetud 5.07.2018, RT I, 10.07.2018, 10. 17 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS), redakts RT I, 02.06.2021, 21. 18 Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse § 45 lõike 1 punkti 2 järgi, kui toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks ning punkti 3 järgi kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 10 mistõttu on õigustatud toetus täielikult tagasi nõuda, kuivõrd analoogse rikkumise osas riigihangete seaduse eksimuse osas on finantskorrektsiooni määraks 100%19 Struktuuritoetuse keskregistri (SFOS) andmetel oli seisuga 2.05.2022. a. auditeeritud projektis Opus Development OÜ arendusteenusega deklareeritud mitteabikõlblikke kulusid kokku summas 191 280 eurot, millest toetuse osa on 76 512 eurot. Auditi ulatuses on (maksetaotlused PO2292, PO591) mitteabikõlblikke arendusteenuse kulusid projekti kulusse kantud 94 280 eurot, millest toetus moodustab 37 712 eurot. Risk toetuse saajale: Kui toetuse saaja ei hoidu konkurentsi kahjustavast huvide konfliktist kolme pakkumise võtmisel, eksisteerib risk, et toetuse saaja peab mitteabikõlbliku kulu ulatuses toetuse tagasi maksma. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tagasimakse toetuse mitteabikõlbliku osa ulatuses ning nimetatud summa projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Auditi tulemuste kokkuvõttes on toodud tähelepanek, et arendustegevuse teenuse ostmisel ei ole tagatud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel ning ei ole välditud huvide konflikti. Toetuse saaja sellise järeldusega ei nõustu ning põhjendab seda alljärgnevalt. Nõustume, et huvide konflikti vältimine on kahtlemata oluline ning seetõttu oleme võtnud vastavad meetmed, et seda mistahes kujul vältida. Ka riigihangete seaduse § 3 p 4 kohaselt tuleb ühe üldpõhimõttena järgida hangete korraldamisel konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise kohustust. Samas ei saa mitte igasugust isikute omavahelist seotust (või varasemat seotust) pidada millekski, mis välistab automaatselt ausa konkurentsiolukorra tekke. Ainuüksi see, et isikud on omavahel tuttavad või on teinud varasemalt koostööd, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks huvide konflikti olukorraga, mis võiks kuidagi ebaausalt juhtida toetuse saajat hankel otsuste tegemisel või panna konkreetset pakkujat eelistama. Selleks, et tekiks keelatud huvide konflikti olukord peab olema tõendatud isiku subjektiivne erapoolikus või sõltuvus, mida praegusel juhul esinenud ei ole. Selgitame, et arendushanke osalejate valimisel ning ka arendushanke võitja valimisel lähtusime täiel määral projekti huvidest, sh toetuse otstarbekast ja kuluefektiivsest kasutamisest. Seejuures oli arendushanke võitja valimine täielikult erapooletu ning ühelgi hankel osalejal ei olnud teiste ees eelist, mis oleks võinud konkurentsi kahjustada. Kõik ettevõtted, kellelt küsisime pakkumised, said samasuguse kutse, milles oli lühidalt kirjeldatud projekti eesmärk ja kasutatavad tehnoloogiad ning osalejad pidid pakkuma välja vaid arendaja tunnihinna maksumuse. See on väga oluline erinevus võrreldes klassikalise arendusteenuse hankega, kus pakkujalt küsitakse tööde terviklikku ning lõplikku maksumust ning sellises olukorras annaks projekti detailide teadmine tõepoolest pakkujale eelise. Antud juhul oli aga jutt vaid tunnihinnast. Arendaja töötunni hind sõltub peamiselt programmeerimiskeelest ja raamistikust, mida programmeerija valdab ning tema kogemusest. See ei ole seotud projekti nüansside ega kliendiga. Meiepoolses pakkumiskutses olid kirjeldatud projektis kasutatavad programmeerimiskeeled ning raamistikud aga tööde jaotus partneri ning meie meeskonna vahel ning konkreetsed tööülesanded ei olnud selleks hetkeks veel määratletud. See on tavaline praktika arendusprojektides, kus erinevate meeskonnaliikmete tööd on läbipõimunud ning need tegevused kooskõlastatakse alles tööde käigus koos partneriga. Sellest tulenevalt oligi mõistlik küsida 19 Ühendmääruse § 226 lõige 1. 11 pakkumisi just tunnihinnale. Kõikidel osalejatel oli ühesugune võimalus ja vabadus pakkuda välja mistahes tunnihinda. Seega, selleks, et huvide konflikti olukorda kindlasti vältida, kasutasime hanke ülesehitamiseks vastavat metoodikat – pakkumusi hinnati üksnes tunnihinna maksumusest lähtudes, mis võimaldas kaotada hindamise protsessist igasuguse subjektiivsuse ning tunnihinna pakkumiseks ei olnud pakkujatel vaja muud teavet kui see, mis oli kõigile üheselt pakkumiskutses esitatud. Selliselt saime tagada, et isegi kui kellelgi pakkujatest oleks olnud projekti kohta rohkem informatsiooni, ei annaks selline informatsioon sellele pakkujale projekti hinnastamise osas eelist. Auditi lõpparuande projektis viidatakse toetuse saaja juhatuse liikme ja arendushanke võitja varasematele seostele. Tuleb tõdeda, et arvestades Eesti IT-turu väiksust, on nii toetuse saaja juhatuse liige või tema partnerid suuremal või väiksemal määral seotud peaaegu kõikide antud valdkonna arvestatava kogemusega ettevõtjatega. Seosed võivad olla tekkinud, kas siis otseselt tööde tellimisest või teostamisest, partneri töötajate kasutamisest allhankijana või töötades ise partneri allhankijana. Samuti on kõik meie ettevõtte varasemad töötajad liikunud edasi nendesse ettevõtetesse. See on paratamatu, et professionaalsete tegijate juures on endisi kolleege, tuttavaid või koostööpartnereid. Samas on ebaõiged auditis toodud viited toetuse saaja juhatuse liikme ja M.Eha omavahelise „sõltuvuse“ kohta. Toetuse saaja juhatuse liige K. Tamme ja M.Eha teavad üksteist, sest töötasid aastatel 2011-2017 samaaegselt Opus Online OÜ-s. Aastatetagune koos töötamise kogemus ei tähenda aga, et aastaid hiljem oleks sellest tulenevalt võimatu tagada üksteisega seotud äriühingute suhtes sõltumatute otsuste tegemine. Seda enam, et hanke metoodika mistahes subjektiivsuse välistas. Arvestades Eesti turu väiksust ning inimeste omavahelisi seoseid ei oleks kuidagi mõistlik ega konkurentsi soodustav seada toetuse saajatele absoluutset keeldu sõlmida lepinguid töövõtjatega, kellega nad kuidagi omavahel seotud on olnud, mistõttu õigusaktid sellist keeldu ka ei sisalda. See ei ole olnud ei EL-i riigihankeõiguse ega EL-i finantsvahendite kasutamise regulatsiooni eesmärk. Oluline on vältida üksnes olukorda, kus isikute omavahelised seosed võiksid kahjustada negatiivselt konkurentsi, kuid mitte välistada seostega isikute osalemist hankel. Kui huvide konflikti tõlgendataks absoluutse keeluna kaasata projektidesse kunagiste omavaheliste seostega isikuid, poleks võimalik valida partnereid enam selle järgi, kellel on parimad oskused, vaid otsima tuleks hakata ettevõtjaid, kelle kogemusest ja võimekusest küll midagi ei teata, kuid kelle koosseisus vähemalt ühtegi tuttavat nime pole. See ei saa aga olla kooskõlas toetuste kasutamise tulemuslikkuse ega tõhususe põhimõtetega. Ka auditi aruandes viidatud Euroopa Kohtu otsus ei välista, et pakkumismenetluses võiks osaleda isikud, kes varasemalt on hankija ekspertidega olnud erinevate koostöö- ja töösuhete raames seotud. Toetuse saaja on pakkumismenetluses analüüsinud ja hinnanud, kas Opus Development OÜ võiks potentsiaalselt saada mingi eelise varasemaste seoste kaudu, ning on tuvastanud, et hanke ülesehitust ja hindamise metoodikat arvestades ei saanud käesoleval juhul konkurentsi kahjustavat huvide konflikti olukorda tekkida. Kutsed saadeti kolmele ettevõtjale (vastavalt nõutule), kelle võimekuses oli toetuse saaja veendunud, ning võitis see, kes pakkus madalaimat tunnihinda. Mis puudutab hankepakkumise läbiviimise kuupäevi, siis on tõsi, et algselt määrasime pakkumuste esitamise tähtpäevaks 28.04 kell 18:00. Lühikese tähtaja põhjuseid oli siin kaks - koroonaviiruse tõttu olime kaotanud aega ning meil ei õnnestunud leida piisavalt pädevaid arendajaid, seetõttu oli meil natuke kiire partneri leidmise ja tööde jätkamisega. See osutus aga tõepoolest liiga lühikeseks tähtajaks ning kaks pakkumist ei laekunud õigeks ajaks, mistõttu saatsime kõikidele osalejatele uue kirja, milles palusime pakkumise juurde lisada kinnitus, kas partner on valmis panustama ressurssi meie poolt määratletud maksimaalses mahus. Küll aga ei saa väita, et hinnapakkumist oleks olnud võimalik esitada 1 päeva jooksul ainult juhul, kui projekti kohta olid olemas eelteadmised. See, kui kiiresti suudavad ettevõtjad hinnapakkumised esitada on tugevalt kinni ettevõtte sisemistes korralduslikes nüanssides, mistõttu mõned suudavad reageerida kiiremini kui teised. Siiski, 30.04 saime kõigi kolme ettevõtte käest pakkumised 12 koos vajaliku kinnitusega ning seejärel 4.05 sõlmisime võitjaga lepingu. Ehk siis sisuliselt kuulutasime hanke välja 27.04, pakkumised laekusid 30.04 ning võitja selgitasime välja kutsest kuus päeva hiljem 03.05. Kuna arvestasime kõiki pakkumusi, mis olid esitatud pakkumiskutse saanud ettevõtjate poolt, siis koheldi kõiki ettevõtjaid lõppastmes võrdselt – kõigil oli võimalik esitada pakkumus kuni 30.04. Meie hinnangul on audiitori seisukohtades mitmeid viiteid, mida on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ebaõigesti tõlgendatud või mis pole asjaolusid arvestades asjakohased. Lisaks sellele, et audiitorid on ebaõigesti võrdustanud huvide konflikti mõiste isikute vaheliste objektiivsete seostega, viidatakse mh näiteks turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelule, mis pole aga kuidagi siin asjakohane. Eeltoodut arvestades ei ole rikutud Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse artikli 8.15 p-s 4 toodud kohustusi ega artiklis 1.3.2 toodud kohustusi. Audiitorite väited, et edukal pakkujal oli eelisseisund või et võrdne kohtlemine polnud tagatud, on alusetud ja ei vasta tõele. Sellest tulenevalt on ka ekslik auditis märgitud järeldus kulude mitteabikõlblikkuse kohta ning alusetu on soovitus kulude tagastamise osas. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei teosta väljamaksetaotluste kontrolli piisava põhjalikkusega ja toetuse saajad rikuvad Norra finantsmehhanismi rakendusmääruses sätestatud nõudeid, võib see viia väljamakstud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmiseni. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel põhjalikumalt kontrollida väljamaksetaotluste korrektsust ja vastavust Norra finantsmehhanismi rakendusmäärusest tulenevatele nõuetele ning algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu auditi seisukohaga. Esmalt peab märkima, et auditi aruandes toodud osad õiguslikud alused on ebaõiged: 1. Viited 2018. a finantsmäärusele (auditi lk 8) ja selle alusel antud komisjoni suunisele ei ole asjakohased, kuna auditeeritava projekti näol ei ole tegemist EL struktuurifondide vahenditega, vaid Norra finantsmehhanismiga. 2. EK, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) „Huvide konflikti kindlakstegemine struktuurimeetmetega seotud riigihankemenetluses“ – juhises on viide, et see on suunatud ühtekuuluvuspoliitika ning struktuurifondide osas, seega ei ole sellel otsest seost Norra finantsmehhanismiga. Samuti ei ole tegemist õigusaktiga ning ei ole juriidiliselt siduv. 3. Viide Norra rakendusmääruse artiklile 7.5 ei ole samuti asjakohane, kuna viidatud punkt reguleerib projektide valimist rahastaja poolt, mitte projektide elluviimist toetuse saaja poolt. Nõustume, et Norra finantsmehhanismi projektidele kohaldub riigihangete regulatsioon Norra rakendusmääruse artiklis 8.15 sätestatud korras. Nimetatud artikli lõige 2 sätestab, et kui toetuse protsent on 50 või sellest suurem ja kui lepingu summa on võrdne Euroopa Liidus kehtivate riigihangete piirmääradega või ületab seda, tuleb hankeid läbi viia selliselt, nagu projekti elluviija oleks hankija. Antud juhul on projekti toetuse protsent alla 50, mistõttu antud lõige kohaldamisele ei kuulu, vaid asjakohane on lõige 3 - selliste lepingute sõlmimine (sealhulgas sõlmimisele eelnevad protseduurid) ja selliste lepingute tingimused peavad järgima parimaid majanduspraktikaid, sealhulgas aruandekohustust, võimaldavad täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, näiteks tõhusa 13 hinnavõrdluse teel, ja tagavad Norra finantsmehhanismi 2014–2021 ressursside optimaalse kasutuse. Lihtsustatult öeldes tuleb järgida riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid, sh vältima huvide konflikti, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ning tagama parima hinna ja kvaliteedi suhte. Tegemist ei ole huvide konfliktiga Huvide konflikti argument auditi aruandes põhineb asjaolul, et pakkuja juhatuse liige ja toetuse saaja (tellija) juhatuse liige on varasemalt kokku puutunud kahes ettevõttes, seega omavahel tuttavad. Tutvunud äriregistri andmetega, oleme seisukohal, et audiitori järeldused on ekslikud, samuti on auditi aruandes viga seoste kirjeldamisel. Väljavõte auditist: Äriregistri andmetest selgus, et K. Tamme (toetuse saaja poolelt) ja M. Eha ning teised algselt projekti liikmed (pakkuja poolelt) on kõik olnud varem seotud Silvercode OÜ-ga. Samamoodi on nad kõik olnud varem seotud Hard Work Capital OÜ-ga[1], mille osanik on Silvercode OÜ 100%-lt. M. Eha (asutaja) ja K. Tamme (alates 2020 detsembri lõpust) on lisaks olnud seotud juhatuse liikmetena NewCap OÜ-ga. Hard Work Capital OÜ osanik on Kristjan Tammele kuuluv ettevõte Logic Technologies OÜ, kes on osanikuks saanud 23.12.2020. Samamoodi on toimunud omandi üleminek Newcap OÜ puhul, kus Margus Ehalt on ettevõte üle läinud Kristjan Tammele kuuluvale ettevõttele 29.12.2020. Seega ei ole M. Eha ja teised projekti meeskonna liikmed olnud üheaegselt Kristjan Tammega osanikud üheski nimetatud ettevõttes, vaid üksteisele järgnevad osanikud. Huvide konflikt riigihangete seaduse tähenduses on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (RHS § 4 p 8). Oleme seisukohal, et asjaolu, et toetuse saaja ja pakkuja juhatuse liikmed on omavahel tuttavad ning olnud seotud teatud ettevõtetega, ei ole piisav väitmaks, et toetuse saaja juhatuse liige omaks finantsalaseid, majanduslikke või isiklikke huvisid või oleks sel määral seotud pakkujaga või tema esindajaga, mis mõjutaks hanke tulemust. Huvide konflikti väide peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja faktilistel argumentidel, mida auditis toodud ei ole. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes (lk 72) on huvide konflikti mõiste juures selgitatud, et „huvide konflikt ei pruugi seega esineda mitte igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute vahel, vaid sellele peab lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus“. Auditis on küll väljatoodud (mõningaste ebatäpsustega) isikute vaheline objektiivne seos, kuid ei ole selgitatud subjektiivse erapoolikuse tekkimist. Auditi lk 9 on viidatud EK teatisele „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ järgnevalt: Seda nimetatakse tavaliselt ametialaseks huvide konfliktiks ja seda tuleks käsitleda valikuetapis, et vältida juhtumeid, kus näiteks ettevõtjaga sõlmitakse leping sellise projekti arendamiseks, milles ta on osalenud, kuna sellistel juhtudel on ettevõtja juba olnud kaasatud hanke täpse eseme loomisse. Viidatud lõike tegelik tsitaat: Seda nimetatakse tavaliselt ametialaseks huvide konfliktiks ja seda tuleks käsitleda valikuetapis, et vältida juhtumeid, kus näiteks ettevõtjaga sõlmitakse leping sellise projekti hindamiseks, milles ta on osalenud, või tema poolt varem kinnitatud raamatupidamisaruannete auditeerimiseks, kuna sellistel juhtudel on [1] Hard Work Capital OÜ (reg nr 12051600), osanikud on M. Eha, A. Koplus, A. Kikkas, S. Kristjansen, S. Viskar ja NewCap OÜ (reg nr 16115395). NewCap OÜ asutaja on M. Eha, mille osanik on ka K. Tamme Logic Technologies OÜ (reg nr 12934127) kaudu. 14 ettevõtja juba olnud kaasatud hanke täpse eseme loomisse. Sellised olukorrad tekivad sageli hindamise või auditeerimise raamlepingute puhul, kus töövõtjal võib olla konkreetse lepingu puhul ametialane huvide konflikt. Sellega on mõeldud, et avalik hankija ei kaasaks oma avaliku ülesande täitmisele (kui hankijal on vaja erapooletut hinnangut millelegi) isikuid, kel on isiklik huvide konflikt lepingu esemega – näiteks et eksperdina ei kaasata hindajaks isikut, kes on hinnatava taotluse/projektiga eelnevalt olnud seotud, mistõttu ta ei saa anda erapooletut hinnangut sellele. Seda aga ei saa tuua antud kaasusesse üle, sest tegemist on mittehankijaga ning samuti ei ole teenuse tellijal (uuel juhatuse liikmel) isiklikku huvide konflikti teenuseosutajaga, tellitav tenus ei ole seotud erapooletu hinnangu andmine millelegi, vaid arenduse elluviimine. NB! Samas suunises on märgitud „Ametialane huvide konflikt erineb punkti 4.1 alapunktis 3 kirjeldatud väljavalimismenetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises osalemisest.“ Antud juhul on tegemist just nimelt sellise olukorraga ehk teenuseosutajal oli eelneva tegevuse tõttu ehk rohkem teavet osutatava teenuse suhtes. Seega ei ole antud juhul siiski tegemist mitte ametialase huvide konfliktiga (mida reguleerib RHS § 4 p 8 ja § 95 lg 4 p 6), vaid võimaliku konkurentsi kahjustamisega olukorras, kus pakkujatel on erinev info (RHS § 10, § 95 lg 4 p 7). Auditi lk 10 on viidatud OLAFi juhises toodud näitele. Rakendusüksuse hinnangul see näide ei ole sobilik huvide konflikti kirjeldama, pigem on tegemist võrdse kohtlemise rikkumise näitega. Samuti, kuna tegemist on mitteametliku dokumendiga, ei saa huvide konflikti sisustamisel tugineda üksnes sellele näitele, eriti juhul, kui see on vastuolus õigusaktis toodud huvide konflikti mõistega – nimetatud näide ei sisalda etteheiteid isiklike huvide olemasolule, vaid üksnes konkurentsi ebapiisavale kasutamisele, mis aga ei ole huvide konflikti koosseis RHS mõttes. Eelpool toodu kohaselt on isikute seos piirdunud ettevõtete osade võõrandamises ja juhtimise üleandmises ühelt isikult teisele, mis on väga minimaalne seos ning ei ole reaalne huvide konflikti tekkimise aluseks. Auditis toodud väide, et „Audiitori hinnangul on ilmne, et Silvercode OÜ ja Opus Development OÜ ei olnud üksteisest sõltumatud“ on paljasõnaline ning ei tugine põhjendavatel argumentidel, mil moel isikute varasem kokkupuude on tekitanud nende omavahelise seose selliselt, et oleks finantsalaseid, majanduslikke või isiklikke huvisid üksteise suhtes. Audiitori täiendavas kommentaaris toodud väited, mis võisid mõjutada ka audiitori lõppjärelduste kujunemist. Toome omapoolsed selgitused neile: Pakkumised küsis uus juhatuse liige K. Tamme, kes on M. Ehaga seotud ettevõtte NewCap OÜ kaudu, kus mõlemad on osanikud. Tegemist on üksteisele järgnevate osalustega. Margus Eha oli NewCap OÜ osanik kuni 29.12.2020, misjärel omandas osaluse Kristjan Tammele kuuluv äriühing Logic Technologies OÜ. Samuti toimus muutus juhatuse liikmetes, Margus Eha oli juhatuse liige kuni 30.12.2020, misjärel sai juhatuse liikmeks Kristjan Tamme. Audiitori väitest jääb mulje, et isikud on üheaegselt osanikud, kuid tegemist on siiski üksteisele järgnevate osalustega ehk firma üleminekuga ühelt isikult teisele, mida ei saa lugeda isikute selliseks seotuseks, mis tekitaks potentsiaalse huvide kontlikti. Toetuse saaja endine ärinimi viidi hiljem üle eduka pakkumise teinud firmasse, mis viitab täiendava detailina veel lisaks, et ettevõtted olid seotud. Ärinime ei viidud üle, see ei eelda mingit lepingut vms toimingut kahe ettevõtja vahel. Üks ettevõtja muutis nimetust, misjärel vabanes ärinimi, mida sai kasutada teine ettevõtja. Sellel väitel ei ole mingit tõendusjõudu huvide konflikti võtmes. Rakendusüksus jääb oma seisukoha juurde, et tegemist ei ole huvide konfliktiga riigihangete seaduse tähenduses. Huvide konflikti mõistet riigihangete seaduse tähenduses tuleks sisustada lähtuvalt seaduse mõiste tekstist, selle 15 seletuskirjast ning asjakohasest kohtupraktikast, mitte aga teistest õigusaktidest (2018. aasta finantsmäärus) ega suunistest (EK teatis „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“), kuna need ei ole antud juhul kohalduvad. Toetusmeetmete osas ühiste põhimõtete kohaldamine (olenemata rahastusallikast) on küll põhimõttena toetatav lähenemine, kuid toetuse saajale kehtivate kohustuste käsitlemisel ja võimaliku korrektsiooni kaalumisel tuleb siiski jääda rangelt kohalduvate õigusnormide piiridesse, milleks antud juhul on Norra finantsmehhanismi rakendusmäärus ja riigihangete seadus (millele kohaldumisele on konkreetselt viidatud), samuti programmi kord. Kui nimetatud aktide alusel on rikkumine tuvastatud, kohaldatakse korrektsiooni vormistamisel ja korrektsioonimäära määramisel STSile ja ühendmääruse, kuna nendele õigusaktidele on konkreetselt viidatud nii programmi korras kui Vabariigi Valitsuse määruses nr 55. Riigihangete üldpõhimõtete järgimine Oleme seisukohal, et kui üldse mingist rikkumisest rääkida, siis on see seotud asjaoluga, et ühel pakkujal võis varasema projektiga töötamise kaudu tekkida eelis pakkumise esitamisel võrreldes teiste ettevõtetega. Samas ei ole me nõus, et antud juhul on ka see olukord tekkinud. Riigihangete seaduse § 10 lg 3 annab suunised, mil moel peab hankija hanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtte puhul võtma tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks: 1) tuleb hanketeates avaldada kogu teave, mis edastati riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel ja 2) määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. Leiame, et antud juhul oli lähteülesanne piisavalt detailne ning sisaldas pakkumise tegemiseks piisavat infot. Seda tõendab asjaolu, et kõik pakkujad esitasid pakkumise ilma täiendavate küsimusteta, seega oli pakkumiseks vajalik info piisav ja täielik. Pakkumiskutses oli selgelt välja toodud, et pakkumises on vajalik esitada pakkumises osaleva teenuse pakkuja tunnihind vajalike oskustega töötajate lõikes. Pakkumises ette antud info: 1) tellitava teenuse sisu, so „valmistada antud meetme raames online keskkond, mis viib kokku erinevate valdkondade ekspertid ning ettevõtted, kes vajavad spetsiifilisi erialaseid konsultatsioone. Keskkonna vahendusel saab kasvatada enda ärivõrgustikku ja leida ning pakkuda erialast nõustamisteenust online-chati või videokõne vahendusel. Käesolevaga otsib Opus Online OÜ partnerit, kes on valmis kaasa aitama projekti tööde teostamisel ning kutsume teid tegema omapoolse pakkumise arendusressursi vajaduste katmiseks.“ 2) Raamistikud, mida kasutatakse lahenduse loomisel: a. React.JS (frontend) b. PHP (backend) 3) Tööde planeeritud maht: „1-2 arendajat frontend tööde teostamiseks ning 1-3 arendajat backend tööde teostamiseks. Seoses sellega, et töötajate koormus on projekti kestel kõikuv, palume esitada pakkumine tunni hinna maksumuse lõikes (tunni hind ilm käibemaksuta). Vajadusel võib erineva ressursi lõikes tuua välja erineva hinna.“ 4) Nõudmised spetsialistidele: a. React.JS arendaja - kogemusi vähemalt 3 aastat analoogsete projektidega b. PHP arendaja - kogemusi vähemalt 3 aastat analoogsete projektidega 16  5) Töökorraldus: „Palume kinnitust, et olete valmis osutama arendusteenuseid järgmistel tingimustel: a. Tööd teostatakse tunnihinna alusel; b. Arendajate koormus projekti kestel on kõikuv, täpne vajadus lepitakse kokku jooksvalt“ Pakkumise tegemise tähtaeg oli määratud 1 päev. Arvestades, et kõik nõutav info oli ette antud (teenuse sisu, töömaht jooksvalt vajalike töötajate arvu lõikes ning nõuded spetsialistidele) ning eraldi lisaks hinnale ei olnud vaja muud pakkuda (nt tehniline lahendus vms), siis võib asuda seisukohale, et pakutud aeg (1 tööpäev) ettevõtte teenuse tunnihinna väljapakkumises ei olnud ebamõistlikult väike aeg. Samuti, võttes arvesse asjaolu, et tähtajast hilisemaid pakkumisi tagasi ei lükatud, vaid vastupidi, peale pakkumiste esitamist (30.04.2021) saadeti pakkujatele veel lisainfo töötundide kogumahu osas, paludes pakkumist sellest infost lähtuvalt korrigeerida, mida pakkujad ka tegid. Seega on toetuse saaja oma käitumisega pakkumise tähtaega pikendanud ning kõik kolm ettevõtet said võimaluse oma pakkumise esitamiseks, mis näitab, et väikese tähtaja määramine ei saanud konkurentsi kahjustavaks asjaoluks. Seega leiame, et riigihangete seaduse § 10 lõikes 3 loetletud meetmed olid tarvitusele võetud, mistõttu ei saanud ühe pakkuja varasem kokkupuude projektiga konkurentsi kahjustavaks. Samuti on oluline märkida, et ettevõtte hankemenetlusest kõrvaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui vähem sekkuvamatest abinõudest ei piisa – riigihangete seaduse § 95 lg 4 p 6 ja 7, riigihangete seadus: kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 72, 574-576. Kuna antud juhul oli võimalik kohaldada vähem sekkuvamaid meetmeid, ei olnud põhjendatud Opus Development OÜ-d hankemenetlusest kõrvale jätta, see oleks olnud alusetu õiguste piiramine. Samuti on pakkumistest nähtav, et nimetatud ettevõtte kaasamine pakkumismenetlusse on kaasa toonud vahendite säästliku kasutuse, mis on kooskõlas Norra rakendusmääruse artikli 8.15 lõikega 3. Kokkuvõttes leiame, et rikkumiseks oleks alust juhul, kui teenust oleks tellitud otseostuna ilma konkureerivaid pakkumisi võtmata, või kui pakkumiste hulgast oleks valitud Opus Development OÜ ilma selgete põhjendusteta (näiteks kui ta oleks teistest kallim pakkuja). Antud juhul on aga toetuse saaja käitunud korrektselt, võtnud kolm omavahel sõltumatut pakkumist ning teinud nende hulgast põhjendatud valiku (odavama hinna alusel), mistõttu rikkumist ei esine ning korrektsiooniks alust ei ole. Korrektsiooni määr Ei nõustu auditi aruandes toodud korrektsiooni määraga. Audiitor on põhjendamatult leidnud, et kuna hankerikkumiste puhul (huvid konflikti olukorras) on korrektsiooniks 100%, siis tuleks seda kohaldada ka antud juhul. Leiame, et saame rääkida üksnes mittehankija poolsest võimalikust riigihangete põhimõtete mittejärgimisest, milleks on ühendmääruse § 21 lõikes 2 toodud spetsiifilised korrektsioonimäärad, mille kohaselt kuuluks üldreeglina kohaldamisele 10%. Toonitame, et me ei nõustu ka nimetatud alusel korrektsiooniga, mille põhjendused oleme toonud eelnevalt. Leiame, et antud juhul rikkumine puudub ning korrektsiooniks ei ole aluseid. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Riikliku kontaktasutuse kommentaar: Sisulist lõplikku seisukohta RKA antud hetkel ei anna kuivõrd auditi aruandest on puudu rakendusüksuse EIS vastused ja selgitus. Vaidlust ei ole selles, kas toetuse saaja Silvercode OÜ pidi tulenevalt programmi korrast arendustegevuste teenuste ostmisel tagama täieliku ja õiglase konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, mis siseriiklikult korra kohaselt eeldab vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumise küsimist, sh. tagades nende objektiivse hinnavõrdluse kaudu ressursside optimaalse kasutamise. Programmi „Green ICT“ punkti 21.1.23 ning projektilepingu punkti 3.2.22 järgi kui projekti toetuse määr on alla 50%, peavad toetuse saaja ja/või partner esitama vähemalt kolm võrreldavat 17 hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem. Audiitorite hinnangul tuleb kirjeldatud juhtumit lugeda konkurentsi kahjustavaks huvide konfliktiks määruse artikli 8.15 mõistes, kuivõrd pakkumiste võtmisel ei tagatud konkurentsi efektiivset kasutamist, teenus osteti sisse toetuse saaja endiste töötajate ettevõttelt ning toetuse saaja ja tema töövõtja ei olnud teineteisest sõltumatud. Audiitorite hinnangul ei ole tagatud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, kuivõrd Opus Development OÜ-l oli selge konkurentsieelis seoses eelneva seotusega toetuse saajaga ja arendustööde I etapi läbiviimisega. RKA nõustub audiitorite järeldusega selles, et AA poolt tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa läbiviidud konkurssi pakkumiste küsimisel ja parima pakkumise välja valimisel pidada tavapäraseks ja lõpuni läbipaistvaks. RKA-le jääb aga aruande projektis selgusetuks, milles täpsemalt seisneb antud juhul huvide konflikt toetuse saaja ja eduka pakkuja vahel ning kas see on näiline, potentsiaalne või sisuline. Huvide konflikt riigihangete seaduse tähenduses on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (RHS § 4 p 8). Huvide konflikt ei pruugi esineda mitte igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute (toetuse saaja ja pakkuja) vahel, vaid sellele peab lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus. Antud juhul on aruandes puudu selgitus või käsitlus, milles sisuliselt seisneb toetuse saaja või eduka pakkuja vaheline erapoolikus, samuti eduka pakkuja konkurentsieelis. Kui sisulist konkurentsieelise tekkimist ei ole võimalik tuvastada, võib olla tegemist kas näilise või potentsiaalse huvide konfliktiga. RKA hinnangul tuleks enne lõplikke seisukohti täiendavalt hinnata ka seda, kas pakutud tunnihinnad on turupõhised ning kas hanke kirjelduse kaudu oli objektiivselt võimalik konkurentsieelise tekkimine edukale pakkujale. Näiteks tunnihinna pakkumine oma sisus on pigem pakkuja enda riski võtmine teenuse osutamisel, mille kaudu konkurentsieelise tekkimine üksnes hinna põhiselt on küsitav. Samas kui näiteks tehnilist lahendust pakkuvate pakkumiste puhul on võimalik konkurentsieelise tekkimine objektiivsemalt piiritletav (eelnev hanke ettevalmistustöö, piiravad tingimused jne.). Konkurentsieelis ei saa aga RKA hinnangul seisneda üksnes eelnevates faktilistes töösuhetes või juhatuse liikmete omavahelistes tutvustes. Riikliku kontaktasutuse täiendav kommentaar: Esialgseid kommentaare andes ei olnud RKA tutvunud kõigi osapoolte seisukohtadega, mistõttu ei olnud RKA-l endal võimalik võtta seisukohta, vaid juhtida tähelepanu teatud aspektidele. Olles tänaseks tutvunud kõigi osapoolte seisukohtadega, saab RKA anda täiendava kommentaari: RKA märgib esmalt, et suhtub äärmiselt tõsiselt huvide konflikti olukordadesse ning rakendab sellistel juhtudel nulltolerantsi. See, aga tähendab, et juhtum peab kvalifitseeruma piisavate ja konkreetsete tõendite alusel huvide konfliktiks. Pelgalt potentsiaalne oht huvide konflikti olukorra tekkeks või kahtlus selle esinemises ei ole piisav, et käsitleda juhtumit huvide konfliktina. RKA on auditis toodud asjaolusid ja osapoolte seisukohti analüüsides jõudnud järeldusele, et antud juhtumis ei ole huvide konflikti esinemine piisavalt tõendatud ning kõnealust olukorda ei saa seetõttu huvide konfliktina RHS tähenduses käsitleda. Küll aga möönab RKA võimalikku riigihangete üldpõhimõtete riivet algse pakkumuskutse edastamisel ettevõtjatele. Sellises olukorras tuleks riigihangete puhul kõne alla rakendada ühendmääruse § 226 lõiget 2 ja kohaldada 25%-list finantskorrektsiooni. Samas näeb viidatud õiguslik alus ette, et finantskorrektsiooni kohaldatakse üksnes juhul, kui hankija pole rakendanud meetmeid riigihangete seaduse § 10 lõigete 3 ja 4 kohaselt ehk võimaliku konkurentsieelise kõrvaldanud. Antud juhul nähtub juhtumi asjaoludest kogumina, et pakkumuskutse 18 ülesehitamisel, eduka pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumi valikul ning pakkumuste küsimise protsessis tervikuna on toetuse saaja võimaliku konkurentsieelise kõrvaldamiseks teinud piisavalt jõupingutusi ning pakkumuste saamise ajaks on võimalik riive ka kõrvaldatud. Kõik ettevõtjad, kelle poole pöörduti, esitasid oma pakkumuse ning valiku tegemisel võeti kõik pakkumused arvesse. Arvestades, et tellitava teenuse sisuks oli IT- lahenduse arendustööd, mille maksumust arvestati tunnihinna põhiselt ning ka edukas pakkumus selgitati välja tunnihinna alusel, siis varasema koostöö puudumine ei raskenda tunnihinna määramist ega teiste ettevõtjate võimalusi eduka pakkumuse esitamiseks. Kui varasema koostöö puudumisest tingituna kulub ettevõtjal töö teostamiseks rohkem aega, siis kajastub see tundide arvus ja teenuse lõppmaksumuses, kuid mitte tunnihinnas (ühikuhinnas). Teenuse eeldatav kogumaht mängib tunnihinna määramisel küll rolli, kuid see info on ettevõtjatele esitatud ja antud võimalus pakkumuste korrigeerimiseks. Väärib märkimist, et üldjuhul on kallima tunnihinnaga teenus, mille kogumaht on väiksem. Seega ei ole eluliselt usutav, et edukas pakkuja sai esitada väiksema tunnihinna seetõttu, et tal oli varasema koostöö tõttu võimalik teadmine, et teenuse kogumaht on eeldatavast väiksem. Auditi lõpparuandest ei nähtu ka, et toetuse saaja oleks edastanud pakkujatele teadlikult ebaõiget infot teenuse eeldatava kogumahu kohta. Samuti tuleb siinkohal arvesse võtta, et toetuse saaja näol on tegemist mitte-hankijana, kelle puhul ei saa olla RHS üldpõhimõtete sisustamine nii range kui hankijatel. RKA möönab, et kuigi üldjuhul tuleb pakkumuste esitamise tähtaega pikendada ja pakkumuse esitamiseks oluline informatsioon esitada enne pakkumuste esitamise tähtaega, ei ole ühelegi pakkujale praegusel juhul sisulist eelist antud. Eelise andmine võib tulla mh kõne alla olukorras, kus eduka pakkuja pakkumus on esitatud peale algset tähtaega ja hankija on andnud edukale pakkujale juhtnööre eduka pakkumuse esitamiseks, nt maksumusega manipuleerimiseks. Käesolevas auditis ei ole audiitorid ka sellist kahtlust väljendanud. Sellest tulenevalt on RKA seisukohal, et auditis väljatoodud asjaoludel puudub finantskorrektsiooni tegemiseks õiguslik alus. Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja esindaja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadi Triinu Järviste ja advokaadi Liisa Levandi kommentaaridega, rakendusüksuse ning riikliku korraldusasutuse kommentaaridega. Audiitorid möönavad, et lepingut täitma asunud ettevõtte töötajate varasem töösuhe toetuse saajaga ei ole iseenesest veel probleem, kuid vaadates juhtumi asjaolusid tervikuna kogumis, moodustub pilt, mis viitab üheselt pakkumise suunamisele sobivale ettevõttele ja huvide konfliktile: 1. Pakkumist küsiti ettevõttelt, kus nüüd töötavad varem toetuse saaja juures arenduse ette valmistanud ja I etapis osalenud isikud. 2. Projekti TRO muudatuse 2020 oktoobris valmistas ette M. Eha, kes hiljem oli ka eduka pakkuja esindaja. 3. Pakkumised küsis uus juhatuse liige K. Tamme, kes on M. Ehaga seotud ettevõtte NewCap OÜ kaudu, kus mõlemad on osanikud. 4. Kolmele pakkujale jäeti pakkumise esitamiseks tavatult lühike tähtaeg, üks päev. 5. Arvestades, et ühes ettevõttes isikud teadsid tellitava teenuse sisu, siis oli neil ühe päeva jooksul pakkumuse esitamiseks nii ajaline- kui ka sisuline eelis, võrreldes teiste pakkujatega. 6. Projekti taotluses (projekti plaan) on taotleja (Opus Online OÜ) tutvustavas kirjelduses, et ettevõtte meeskonda kuulub üle 60 andeka veebidisaini, tarkvaraarendusteenuste ja muu eksperdi (neist 30 ettevõttesiseselt). Opus Online OÜ arendusmeeskond on töötanud mitmete suurettevõtete ja projektidega nii Eestis kui välismaal. Toetuse saaja projektimeeskond liikus 2020. a lõpus uude ettevõttesse (Opus Development OÜ) ja toetuse saaja majanduskulude aruande järgi personali arv vähenes 30 töötajalt 2021. a neljale töötajale. 19  7. Taotleja ärinimi viidi hiljem üle teenuse eduka pakkumise teinud firmasse (Opus Development OÜ), mis viitab täiendava detailina veel lisaks, et ettevõtted olid seotud. Kõike eeltoodut arvestades ei jää eluliselt usutavat pilti, et tegemist oli kolme sõltumatu ja võrreldava pakkumise küsimisega. On näha, et juba projekti muutmise ajal oli teada, et toetuse saaja töötajad liiguvad teise ettevõttesse millelt hakatakse teenust ostma, pakkumised küsis uus juhatuse liige, kes on eelneva juhatuse liikme ja pakkujaga teise äride kaudu seotud ning pakkumise esitamiseks oli vaid üks päev – mis eelduslikult võimaldabki reageerida vaid pakkujal, kes on asjaoludest teadlik. Riigihangete seaduse § 4 määratleb huvide konflikti olukorrana, kus hankijat esindaval isikul on otseseid või kaudseid finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavana. Audiitorid leidavad, et käesoleval juhul on huvide konflikti definitsioonile vastav olukord aset leidnud. Toetuse saaja eelmine juhatuse liige M. Eha oli ette valmistanud projekti muudatuse, mis nägi ette edaspidi teenuse sisse ostmist. Toetuse saaja uus juhatuse liige K. Tamme, kes on M. Ehaga seotud teistes ettevõtetes, liikuski edasi teenuse sisseostuga, küsides ühe päevase tähtajaga pakkumist M. Ehalt, kes oli nüüd pakkuja rollis. Nii isikute seos kui ka ühepäevane pakkumiste küsimine mis sisuliselt ei võimaldagi teistel ettevõttetel adekvaatselt reageerida, viitavad üheselt, et huvide konflikt esines ehk uuel juhatuse liikmel oli huvi küsida pakkumist just varasema juhatuse liikme ettevõttelt. Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud hinnangute juurde ning esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta: 1) EAS kommentaari punktide 2 kuni 4 selgituseks: Norra rakendusmääruse artikli 1.3 punkti 2 järgi kõik Norra finantsmehhanismi 2014-2021 kaudu rahastatavad programmid ja tegevused peavad järgima hea valitsemistava põhimõtteid, olema osaluspõhised ja kaasavad, usaldusväärsed, läbipaistvad, tundlikud, tulemuslikud ja tõhusad. Need peavad rakendama korruptsiooni suhtes nulltolerantsi. Norra finantsmehhanismi 2014–2021 õigusliku raamistiku alla kuulub ka Norra Kuningriigi ja abisaajariigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendamise kohta, mille artikli 11 punktis 2 rõhutatakse, et Norra ja abisaaja riik nõustuvad järgima Norra finantsmehhanismi 2014–2021 kõigis rakendamisetappides võimalikult rangeid läbipaistvuse tagamise, aruandekohustuse täitmise ja kulutõhususe nõudeid, rakendama head juhtimistava, koostöö, mitmetasandilised valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtteid. Green ICT programmi punkti 6.1 kohaselt toetusskeemi raames on abikõlblikud need kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, õigusaktidega kooskõlas ja otseselt vajalikud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti kulud peavad olema kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega. Punktis 21 on toodud toetuse saaja ja partneri kohustused, sealhulgas punktis 21.1.21. peavad täitma kõiki asjakohaseid kohalikke, siseriiklikke ja Euroopa Liidu õigusakte (sealhulgas, kuid mitte ainult, keskkonna, riigihangete ja riigiabi alaseid õigusakte). Audiitorite esile toodud näited huvide konflikti osas, mis põhinevad Struktuurivahenditel, on üle kantavad ka Norra finantsmehhanismile. Audiitorite hinnangul on oluline tagada erinevatest välisabivahenditest rahastatud projektide ja toetuse saajate võrdset kohtlemist. Ainuüksi asjaolu, et OLAF-i juhendis on viide Struktuurivahenditele ning mitte Norra finantsmehhanismile, ei saa olla aluseks, et käesolevas projektis rikkumine puudub. Huvide konflikti mõisted ja käsitlused peaksid olema kõikide rahastusvahendite osas universaalsed ja ühetaolised ning ka rakendusüksuse roll huvide konflikti kontrollimise osas peaks olema ühetaoline. 20  2) Seoses RHS üldpõhimõtete järgimisega hankija poolt, ei nõustu audiitorid rakendusüksuse väitega, et toetuse saaja on võrdse konkurentsi tagamiseks järginud RHS § 10 lg-t 3. Nimelt on RHS kommenteeritud väljaandes20 selgitatud, et antud sätte eesmärgiks on välistada projekti ettevalmistamises osalenud pakkujale sisulise ja ajalise eelise andmine. Sisuline eelis seondub mh tehniliste ja pakkumuste hindamise tingimustega, millest eelprojektis osalenud ettevõtte omas võrreldes teiste pakkujatega paremat ülevaadet. Ajaline eelis omakorda tähendab seda, et eelprojektis osalenud ettevõtja on kavandatavast riigihankest informeeritud varem kui teised huvitatud isikud. Käesoleval juhul ei nõustu audiitorid RÜ väitega, et üks päev pakkumiste esitamiseks oli piisav aeg, et oleks olnud välistatud ajalise eelise andmine edukale pakkujale, kes oli juba eelnevalt osalenud arendustööde I etapis ja omas seeläbi juba teadmist varem, mis võimaldas tal juba varem arvestada, et teatud ajal on vajalik pakkumus koostada või nt teavitada alltöövõtjaid, et eeldatavasti on vaja mõne aja pärast vaja informatsiooni edastada või koostööleping sõlmida. Nii saab selline ettevõtja nt planeerida paremini oma töötajate koormus ja tööaega ning arvestada ette, et teatud hetkel suunatakse osa tööjõust pakkumuse koostamisele. Ettevõtjad, kes saavad hankes teada alles hanketeate avaldamisel, peavad hakkama vajalikke korraldusi tegema aga siis, kui pakkumuste esitamise tähtaeg juba kulgeb, milleks oli käesolevas hankes vaid üks päev. Audiitoritele on püütud selgitada, et kolme pakkumise võtmises kõigil kolmel ettevõttel olid võrdsed tingimused/teadmised, kuna sooviti tunnihinda. Antud väide ei ole õige, kuna projekti esialgne meeskond jõudis suure osa eeltööst ära teha ja teadmised tööde sisust ning mahust olid neil olemas, et edasi jätkata. 3) Audiitorid ei nõustu rakendusüksuse väitega selles osas, et kuivõrd küsiti vaid tunnihinda, olid kõik pakkujad võrdselt koheldud. Tunni hinna maksumuse kujundamisel on oluline mõista teenuse sisu. Käesolevas lähteülesandes oli selgitatud küllaltki lakooniliselt, milles arendusteenuse sisu seisneb (valmistada antud meetme raames online keskkond, mis viib kokku erinevate valdkondade eksperdid ning ettevõtted, kes vajavad spetsiifilisi erialaseid konsultatsioone. Keskkonna vahendusel saab kasvatada enda ärivõrgustikku ja leida ning pakkuda erialast nõustamisteenust online-chati või videokõne vahendusel. Käesolevaga otsib Opus Online OÜ partnerit, kes on valmis kaasa aitama projekti tööde teostamisel ning kutsume teid tegema omapoolse pakkumise arendusressursi vajaduste katmiseks). Kuivõrd sisu kirjeldusest ei selgu kõik eeldused ja ootused ning nõuded arendatavale online keskkonnale, siis on selge, et arendamise I faasis juba osalenud meeskonnal olid vastavad teadmised ja nägemus sellest oluliselt selgemalt paigas, mis võimaldas neil ka pakkuda kõige soodsamat tunnihinda. Audiitoritele ei ole jõudnud kirjalik teave, et tähtaegu pikendati, samuti ei ole teada ka, et teised kaks pakkujat omasid nii põhjalikku teadmisi arenduse ettevalmistavas etapis tehtud töödest. Rakendusüksuse ja toetuse saaja väljavõtetest on pigem näha, et pakkumiskutset ja lähteülesannet täpsustati teostava töö mahu osas. Audiitorite hinnangul tulnuks selline info lisada juba esialgsesse pakkumiskutsesse, kuivõrd arendustööde kogumaht omab otsest mõju ka tunnihinnale. Audiitoritele jääb selgusetuks kuidas saab käsitleda peale pakkumuste esitamist (30.04.2021) pakkujatele saadetud lisainfot töötundide kogumahu osas, paludes pakkumist sellest infost lähtuvalt korrigeerida, pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisena. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine peab toimuma enne reaalset pakkumuste esitamist. Lisaks ei ole asjakohane rakendusüksuse väide, et üks ööpäev on pakkumuste esitamiseks piisav ajavahemik. Ühe tööpäeva jooksul ei ole võimalik huvitatud ettevõtetel teha vastavaid analüüse oma tööplaanide ning vaja minema personali osas, mis võimaldaks oma töötunde ka õiglaselt hinnastada. Audiitorid ei saa nõustuda 20 RHS kommenteeritud väljaanne 2019 lk 136 21  väitega, et ei ole rikutud konkurentsi ja pakkujate võrdset kohtlemist. Toetuse saaja sai kolm kuud planeerida projekti arendust ja ette valmistada lahkumist teise ettevõttesse. Audiitorid täpsustavad tähelepanekus toodud seoseid, mis tõendavad toetuse saaja ettevõtte ja arendusteenust osutanud ettevõtte vahelisi seoseid. Äriregistri andmetest selguvad järgmised faktid: 1. 3.09.2020. a on allkirjastatud (A.Lall ja M.Eha) Opus Online OÜ osanike koosoleku otsus ja Tartu Maakohtu registriosakonnale on esitatud avaldus, millega palutakse lisada juhatuse liikmeks tähtajatult M. Eha. 2. 2020. a septembrikuu teises pooles juhatuse liige A. Lall suri. 3. 12.10.2020. a Opus Online OÜ (M. Eha) esitas EASile taotluse TRO muutmiseks, mis rahuldati 20.10.2020. a. TRO muudatusega muudeti sisemiselt projekti eelarvet (lisandusid projekti tulemuste levitamine ja välisaudiitori kulu). 4. 7.12.2020. a registreeriti uus ettevõte Opus Development OÜ (reg nr 16115975), mille juhatuse liikmeks sai M.Eha ja asutajaks neli projekti meeskonna endist liiget. 5. 22.12.2020. a esitas M. Eha avalduse Opus Online OÜ juhatusest tagasikutsumiseks. Ühingu uueks juhatuse liikmeks määrati K. Tamme, kes esindas Opus Online OÜ osanikku Logic Technologies OÜ-d (kellele kuulus Ühingu osa nimiväärtusega 2600). 6. 28.12.2020. a projekti taotluses märgitud projekti meeskonna liikmed S. Kristjansen, R. Viskar, A. Koplus, A. Kikkas ja paar kuud juhatuses olnud M. Eha lahkusid ja liikusid uude loodud ettevõttesse Opus Development OÜ-sse. 7. Arendusteenuse osutaja (perioodiks mai-detsember 2021.a) leidmiseks saadeti 27.04.2021 pakkumiskutsed kolmele ettevõttele: BrainArt OÜ-le, Bellcom Estonia OÜ-le ja Opus Development OÜ-st M.Ehale. 8. 11.01.2022-st Opus Development OÜ sai OÜ Silvercode OÜ algse nime Opus Online OÜ. Huvide konflikt on olukord, kus ühe või mitme organisatsiooni liikme (töötaja, agent, konsultant) huvid on seatud ettepoole ettevõtte kui terviku huvidest. Konflikt tekib olukordades, kus töötaja osaleb ettevõtte tegevustes ja otsustusprotsessides, mis võivad olla tema enda, lähisugulaste või sõprade huvides. See võib väljenduda töötaja otsese finantshuvi kaudu või osalise töötamisega konkurendi, varustaja, kliendi või mõne muu koostööpartneri heaks21. Audiitorite hinnangul on ülaltoodud kronoloogiast tulenevalt selge, et tegemist tegeliku huvide konfliktiga, kuivõrd M. Eha kutsus end Opus Online OÜ juhatusest tagasi 22.12.2020 ning arendusteenuse pakkumisi küsiti M.Ehalt 27.04.2021 ehk neli kuud peale ettevõttest lahkumist. Antud juhul oli säärase muudatuse tegemine projektis (arendusteenuse sisseostmine) otseselt juhatuse liikme huvides kuivõrd lõpptulemusena osteti teenust sisse sama juhtuse liikme uuest asutatud ettevõttest. Huvide konflikti tegelikku mõju konkreetsele otsustamisprotsessile ei ole vaja tõendada (see tuleneb ka huvide konflikti määratluses sisalduvast tajumise mõistest). Eelkõige ei ole vaja tõendeid selle kohta, et huvide konflikti on tahtlikult kasutatud selleks, et hanke võitnud pakkuja sellest kasu saaks (see on asjakohane üksnes pettuse 21 „Korruptsiooni ennetamise käsiraamat erasektorile“, 2011, Ühing Korrupstioonivaba Eesti, lk 11 22 tuvastamisel)22. Lisaks on ka Euroopa Kohus23 leidnud, et huvide konflikt kujutab endast läbipaistvuse tagamise kohustuse rikkumist. Huvide konflikt sisaldab endast ohtu, et hankija laseb ennast juhtida muudel kui asjaomase riigihankega seotud kaalutlustel ja ainuüksi seetõttu eelistab ühte pakkujat. Auditi raames ei ole audiitoritele esitatud ka tõendeid, et auditi raames esile toodud seosed ettevõtete vahel ei omanud mõju pakkumuste küsimise protsessile ning lõpptulemusele. Audiitorid soovitavad riiklikul kontaktasutusel tagada Norra finantsmehhanismist rahastatud programmidel selge siseriiklik regulatsioon, mis võimaldaks tagada Norra finantsmehhanismist finantseeritud toetuse kasutamisel finantshuvide kaitse. Audiitorid pöördusid antud teema osas päringuga Norra Finantsmehhanismide kantselei (FMO) finants- ja kontrolliosakonna juhataja poole ja said vastuse, et nad nõustuvad audiitori hinnangutega ning käsitlevad antud juhtumit huvide konfliktina. 5. Riigiabi andmine Toetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Toetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 23 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaisa Kallas Ülle Mets II auditi talituse juhataja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 15.09.2022 22 The Commission Notice on Guidance on the avoidance and management of conflicts of interest under the Financial Regulation, C(2021) 2119 final, 7.4.2021, provides with examples on how to interpret and apply the EU rules in order to facilitate implementation, to encourage good practice(s) and avoid situation of conflicts of interest. 23 C-538/13, p 35 23  Kristjan Tamme Silvercode OÜ Meie 19.09.2022 nr 10-5/7460-1 [email protected] Austatud härra Tamme Edastame Teile projekti nr 2014-2021.1.02.20-0068 „Development and launching Offur” auditi lõpparuande nr NOR EMP -13/2022. Projektiauditi eesmärgiks oli hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ja kulude vastavust Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruses ja projekti elluviimislepingus toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (23 lehel) Sama: Hr Lauri Lugna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]); Teadmiseks: Pr Riina Sikkut, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Laura Pikkoja, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Ülle Mets, 6113342 [email protected] 2 Saatja: [email protected] Saaja: "Silvercode OÜ" <[email protected]>, "Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus " <[email protected]>, "MKM info" <[email protected]>, "Urmo.Merila3" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: Auditi lõpparuande edastamine Kuupäev: 2022-09-19 08:56 Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Auditi lõpparuande edastamine Registreerimise kuupäev: 19.09.2022 Registreerimise number: 10-5/7460-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee