Kiri

Norra finantsmehhanismi 2014-2021 Projekti nr 2014-2021.1.02.20-0080 “Development a fully-automated edible insect mass rearing and production technology” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: BugBox OÜ Programmi elluviija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne NOR_EMP-15/2022 20.09.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudused esinevad tarkvarateenuse hanke läbiviimisel. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ Märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole IT-teenuste hanke läbiviimisel taganud täielikku ja õiglast konkurentsi ning eduka pakkujaga sõlmitud töövõtulepingut ei ole täidetud korrektselt (auditi ulatuses tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 92 035,50 eurot, väljaspool auditi ulatust 20 002,50 eurot). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Programmi nimetus 2014-2021.1.2 Green ICT Meetme tegevus 2014-2021.1.2.1 Green ICT põhitoetusskeem (GII) Projekti number 2014-2021.1.02.20-0080 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Development of a fully-automated edible insect mass rearing and production technology Toetuse saaja ja partner: Toetuse saaja BugBox OÜ, partner Prediktor Instruments AS Taotluse rahuldamise otsuse 09.07.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 1.1-5.1/20/6256 (otsuse muutmise) number ja kuupäev Programmioperaator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Programmi elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.08.2020 – 30.09.2021 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Norra finantsmehhanismi rakendusmääruse artikkel 5.5(1)(c) nimetades ära projektiauditi läbiviimise. Vastastikuse mõistmise memorandumi3 artikkel 5 (lisa A) nimetades ära auditeeriva asutuse ülesandeid täitva üksuse. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna auditeerimise 2022. a tööplaan4 nimetades ära projektiauditite valimisse sattunud projektid. Eesmärk Projektiauditi eesmärgiks oli analüüsida ja hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ja kulude vastavust rakendusmääruses ja projekti elluviimislepingus toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus Auditi läbiviijad Marten Janno, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakonna II auditi talituse audiitor (auditi juht); Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakonna II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). 3 Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum. 4 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi läbiviimise aeg 03.03.2022 –20.09.2022 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • Norra finantsmehhanismide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 71518, 12.07.2021, abikõlblik summa 67 496,66 eurot; olevad väljamaksed SFOS nr PO1683, 07.12.2021, abikõlblik summa 402 705,58 eurot; (väljamaksetaotluse SFOS nr, SFOS nr W0582, 09.04.2021, abikõlblik summa 121 689,26 eurot. kuupäev, abikõlblik summa) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 49,99% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 50,01% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 591 891,50 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)5 Tuvastatud auditeeritavates kuludes mitteabikõlblikud kulud kokku (eurodes): 92 035,50 eurot. TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: Sh EMP Sh riiklik FINANTSEERING KOKKU Kokku 50,01% fond toetus 49,99% 44,38% 5,61% Mitteabikõlblik summa 46 008,55 40 845,36 5 163,19 46 026,95 92 035,50 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 9 999,25 8 877,11 1 122,14 10 003,25 20 002,50 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 6 15,55 % 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ artikkel 11 lõike 2 järgi sätestatakse projekti elluviijaga sõlmitavas või õigusaktis projekti elluviija ja muu toetust saava isiku kohustus osutada järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi ning tagatakse ligipääs toetuse kasutamisega seotud ruumidele, territooriumile ning seadmetele. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Toetuse eesmärgipärane kasutamine Toetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas toetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Toetuse maht ning ajastus Toetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja ja partner ei ole hankijad riigihangete seaduse mõistes. Puudusi esines tarkvaraarenduse teenuse ostmisel. Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole IT-teenuste hanke läbiviimisel taganud täielikku ja õiglast konkurentsi ning eduka pakkujaga sõlmitud töövõtulepingut ei ole täidetud korrektselt (auditi ulatuses tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 92 035,50 eurot, väljaspool auditi ulatust 20 002,50 eurot). Rakendusmääruse artikkel 1.3.2 sätestab muuhulgas järgmist: “Kõik Norra finantsmehhanismi 2014-2021 kaudu rahastatavad programmid ja tegevused peavad järgima hea valitsemistava põhimõtteid, olema osaluspõhised ja kaasavad, usaldusväärsed, läbipaistvad, tundlikud, tulemuslikud ja tõhusad.” TAT p 21.1.23 sätestab järgmist: “kui projekti toetuse määr on alla 50%, peavad toetuse saaja ja/või partner esitama vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem.”. Lisaks on toetuse saaja kohustatud alla 50%-lise toetuse määra puhul hangete läbiviimisel järgima Rakendusmääruse artiklis 8.15 lg-s 3 sätestatut: “Juhul, kui programmi rakendamise osana sõlmitud lepingud jäävad alla siseriiklike või Euroopa Liidu riigihangetele seatud piirmäärade või ei mahu kohaldatavate riigihangete seaduste piiridesse, järgivad selliste lepingute sõlmimine (sealhulgas sõlmimisele eelnevad protseduurid) ja selliste lepingute tingimused parimaid majanduspraktikaid, sealhulgas aruandekohustust, võimaldavad täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse teel, ja tagavad Norra finantsmehhanismi 2014–2021 ressursside optimaalse kasutuse.” Rakendumääruse artikkel 8.15 lg 4 omakorda sätestab toetuse saajale kohustuse hankes ja lepingu täitmisel järgida kõrgemaid eetikanorme ja vältida huvide konflikti. Kuivõrd antud projektis oli toetuse määr 49,99%7, pidi toetuse saaja hangete läbiviimisel järgima eelnimetatud TAT punkti 21.1.23 ja Rakendusmääruse artikli 8.15 lõikes 3 sätestatut. 7 Taotluse rahuldamise otsus p 2: Projekti kogumaksumus 753 638,40 €, millest toetus maksimaalselt 376 743,84 €. 6 Toetuse saaja korraldas tarkvaraarenduse8 soetamiseks hanke, mille käigus edastas pakkumuse lähteülesanded kolmele üksteisest sõltumatule IT ettevõttele - Dolm IT OÜ, FOB Solutions OÜ ja Flowit Estonia OÜ. Edukaks pakkujaks osutus Flowit Estonia OÜ, kelle pakkumus oli ühtlasi ka kõige odavam. Auditi käigus selgus, et toetuse saaja saatis lähteülesanded välja 24.03.2020 õhtul9 ja andis ettevõtjatele aega hinnapakkumiste esitamiseks kuni 27.03.2020 ehk kolm päeva. Kusjuures edukas pakkumus laekus toetuse saajale 25.03.2020 hommikul kell 10:54 ehk ca 15 tundi peale lähteülesande välja saatmist. Audiitori hinnangul on tegemist äärmiselt lühikese ajaga, arvestades tööülesande keerukust10, tööde mahtu (s.o 6 990 tundi) ja maksumust (eduka pakkuja hind 454 350 € ilma käibemaksuta). Auditi toimingute läbiviimisel selgus, et hanke esemega seotud teavet hakati vahetama juba enne pakkumuse lähteülesande väljastamist. Edukas pakkuja Flowit Estonia OÜ esindaja selgitas, et nad olid juba enne lähteülesande saamist projektiga ja selle sisuga kursis, kuna teostasid projekti jaoks eelanalüüsi. Lisaks oli lähteülesandes toodud kirjeldus nende poolt koostatud. Pakkumuse koostamine toimus kiiresti, sest pakkumuse põhi oli standard kujul olemas ja hinnangud koostas arhitekt, kellel kulus selleks tund aega. Mitte edukaks osutunud pakkuja FOB Solutions OÜ esindaja selgitas, et 3 päeva pakkumuse vormistamiseks oli piisav, sest suhtlus toetuse saajaga hangitava tarkvaraarenduse teemal algas juba mõni nädal enne lähteülesande saamist. Suhtlust ei ole kirjalikult säilitatud, sest see toimus telefoni teel või koosoleku vormis. Omavahel arutati detailselt tarkvaraarendusega seotud nõudeid, soove ja vajadusi, et saada hinnang soovitud töödele. Pakkuja Dolm IT OÜ esindaja omakorda ei mäleta täpset aega, millal hakati toetuse saajaga suhtlema ning väidetavalt ei toimunud see enne lähteülesande saamist. Küll aga suheldi toetuse saajaga peale lähteülesande saamist hanke teemal telefoni teel. Toetuse saaja omakorda selgitas, et enne lähteülesande väljasaatmist suheldi pakkujatega telefoni teel, mille raames uuriti, kas ettevõtetel on huvi ja antud valdkonnas kompetentsi/võimekust töö teostamiseks. Hanke eseme täpne sisu esitati toetuse saaja väidetel lähteülesande kirjeldusega. Pakkujate ja toetuse saaja selgitustest nähtub, et suhtlus hanke eseme teemal algas juba enne lähteülesande kirjelduse väljasaatmist 24.03.2020. Kuivõrd suhtlus toimus telefoni teel või koosoleku vormis, siis puudub selle kohta tõendusmaterjal ja ei ole võimalik üheselt tuvastada, et mis ajahetkest suhtlema hakati ja millest täpsemalt pakkujatega räägiti. Audiitorite hinnangul omas edukas pakkuja Flowit Estonia OÜ võrreldes teiste pakkujatega konkurentsieelist. Seda põhjusel, et ettevõte osales auditeeritava projekti ettevalmistusprojektis11, mille käigus töötas välja käesoleva hanke sisuks oleva tarkvaraarenduse visioonidokumendi12. Seeläbi pidi Flowit Estonia OÜ projekti ja loodava tarkvaraarenduse sisu ning tehniliste aspektide kohta omama paremat ülevaadet ja teadmisi kui teised pakkujad, mis pidi tagama ka paremad alusteadmised pakkumuse täpsemaks hinnastamiseks. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et edukas pakkumus oli teistest tunduvalt detailsem ja odavam13 ning asjaolu, et lähteülesande kirjeldus oli Flowit Estonia OÜ poolt koostatud. Lisaks olid teistes pakkumustes puudused, st need ei sisaldanud kõike lähteülesandes nõutut. Dolm IT OÜ pakkumus ei sisaldanud plaanitavate tööde täpsemat kirjeldust, metoodika kirjeldust ja meeskonnaliikmete koormust projektis. FOB Solutions OÜ pakkumus ei sisaldanud arendustegevuste elluviimise ajakava ja meeskonnaliikmete koormust projektis. 8 Arenduse käigus pidi välja töötama iseõppiva IT platvormi putukate kasvatamiseks. 9 Vahemikus kl 19:20 kuni 19:24 10 Lähteülesande kirjelduses nõuti pakkujatelt järgnevat: „Projekti idee seisneb uuendusliku tehnoloogia arendamises söödavate putukate masstootmiseks, mis võimaldab oluliselt suurendada täna manuaalsel meetodil töötavate putukate kasvukeskkonna efektiivsust. BugBox innovaatilise IT-süsteemide abil ontrollitavas putukate kasvatamise kasvukeskkonnas on kaks olulist komponenti – reaktor ja IT-server. IT-serveri kaudu toimub kasvukeskkonna juhtimine ja andmete kogumine. Reaktor võimaldab sensorite abil automatiseerida järgmiseid tegevusi: • jootmine ja toitmine • puhastamine • valguse, niiskuse ja temperatuuri kontrollimine • munade haudumise süsteem • putukate külmutamine, kuumtöötlemine ja kuivatamine • transport tootmisesse. Pakkumine peab muuhulgas sisaldama: • arendustegevuste tööplaan (st tööpakettide ja nende lamtegevuste kirjeldus) • arendustegevuste elluviimise ajakava • metoodika kirjeldus • meeskonna kirjeldus (roll ja koormus projektis, varasem kogemus) • maksumus (võimalusel arendustegevuste lõikes)“ 11 Projekt nr 2014-2021.1.02.19-0017 „Putukavalgu masstootmise automatiseeritud tehnoloogia arendamise ettevalmistusprojekt” 12 Vt projektis nr 2014-2021.1.02.19-0017 Flowit Estonia OÜ koostatud visioonidokument ja BugBox OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping 13 Flowit Estonia OÜ pakkumus KM-ta 454 350,00 €, Dolm IT OÜ pakkumus KM-ta 530 400,00 €, FOB Solutions OÜ pakkumus KM-ta 601 000,00 €. 7 Lisaks tuvastasid audiitorid, et Flowit Estonia OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingus ja selle täitmisel esines mitmeid ebakõlasid ja puuduseid. Näiteks on lepingus sätestatud, et tööde üleandmine toimub vastavalt lepingu lisas väljatoodud ajakavale ja tööde teostamisel peab Täitja järgima lepingu lisas toodud tähtaegasid. Küll aga puudusid lepingu lisas nimetatud ajakava ja tähtajad. Samuti on leping sõlmitud tähtajatult, kuid projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks oli 30.09.2021, mis on ühtlasi lepingu lisas märgitud viimase arve tasumise tähtpäevaks. Toetuse saaja selgitas, et projekti iseloomust lähtuvalt tekkis olukordi kus tööde vaheetappidena vastuvõtmine ei olnud võimalik ja keskenduti üksnes eesmärgi täitmisele. Lisaks on lepingus sätestatud, et Tellijale esitatakse arve igakuiselt koos teostatud tööde aruandega ning üleandmis- vastuvõtmise vaheaktidega. Küll aga hõlmavad osad arved ja aktid mitut kuud ning teostatud tööde aruandeid ei ole esitatud. Samuti ei ühtinud osade arvete sisu nende kohta käivate üleandmise-vastuvõtmise aktide sisuga, mis oli toetuse saaja sõnul põhjustatud inimlikust eksimusest. Lisaks puudusid tööde lõppaktist osad projektiplaanis ettenähtud tööd, mis oli toetuse saaja sõnul samuti põhjustatud inimlikust eksimusest. Vaatamata sellele, et lepingus ja dokumentides esinesid eelnimetatud ebakõlad, ei ole neid parandatud ja esialgsed verisoonid jäid jõusse. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et lisaks lähteülesandes kirjeldatule vahetas toetuse saaja pakkujatega ka muud hankega seotud infot ja edukas pakkuja omas võrreldes teistega märgatavat konkurentsieelist. Kuivõrd infovahetus toimus telefoni ja koosoleku vahendusel, siis puudub selle kohta tõendusmatejal, millest tulenevalt ei ole võimalik veenduda mis ajahetkest alates, millist infot ja kui palju iga pakkujaga vahetati. Ehk teisisõnu puudub tõendumaterjal selle kohta, et toetuse saaja võimaldas täielikku ja õiglast konkurentsi pakkujate vahel. Täieliku ja õiglase konkurentsi oleks näiteks taganud mh see kui toetuse saaja oleks kõigile pakkujatele edastanud hanke eseme detailse tehnilise kirjelduse, mis oleks koostatud Flowit Estonia OÜ poolt loodud visioonidokumendi alusel ning kõik infovahetused pakkujatega oleks toimunud kirjalikult ja neid säilitades ning pakkujatele oleks jäetud piisav aeg pakkumuse tegemiseks arvestades lähteülesande sisu ja keerukust. TAT p 25.4 sätestab, et toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi Ühendmäärus). Ühendmääruse § 21 lg 2 sätestab järgmist: “Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Oluline on mainida, et Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et olukorras, kus eduka pakkuja osalemine hanke ettevalmistamises on viinud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseni ja konkurentsi moonutamiseni, kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra14. STS § 26 lg 6 sätestab omakorda järgmist: “Kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud põhimõtteid.” Audiitorite hinnangul on toetuse saaja poolt rikutud Rakendusmääruse artikli 8.15 lõikes 3 sätestatud aruandekohustus sisuliselt sama, mis RHS § 3 punktis 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte15. Samas artikli punktis nimetatud täieliku ja õiglase konkurentsi tagamise kohustus, mida toetuse saaja samuti rikkus, on meie hinnangul sisuliselt sama, mis RHS § 3 14 ANNEX to the COMMISSION DECISION laying down the guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union for non-compliance with the applicable rules on public procurement subsection 2.1 article 18: „Where the prior advice of a tenderer to the contracting authority leads to a distortion of the competition or results in a violation of the principles of nondiscrimination, equal treatment and transparency, in the conditions indicated in Articles 40 and 41 of Directive 2014/24/EU“. 15 RHS § 3 p 1: „hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt;” 8 punktis 2 nimetatud võrdse kohtlemise16 ja punktis 3 nimetatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte17. Seega, lisaks Rakendusmääruse artikkel 8.15 lg-s 3 sätestatuga, oli toetuse saaja tegevus hanke läbiviimisel vastuolus ka RHS § 3 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtetega. Audiitorid, juhtides tähelepanu eeltoodud tähelepanekus ja täiendavas kommentaaris kirjeldatule ning olles analüüsinud kõigi osapoolte esialgseid ja täiendavaid kommentaare, on asunud seisukohale, et toetuse saaja poolne läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte, võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rikkumine tarkvaraarenduse hankel on üheselt selge. Sellest tulenevalt on audiitorite hinnangul, võttes eelkõige arvesse eelnimetatud Euroopa komisjoni juhendit korrektsioonimäära osas, õige kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Struktuuritoetuse keskregistri (SFOS) andmetel oli seisuga 20.05.2022. a. auditeeritud projektis Flowit Estonia OÜ arendusteenusena deklareeritud abikõlblikke kulusid kokku summas 448 152 eurot, seega 25%-ne finantskorrektsioon moodustab 112 038 eurot, millest toetuse osa on 56 007,80 eurot. Auditi ulatuses on (maksetaotlus PO1683) arendusteenuse kulust projekti kulusse kantud 368 142 eurot. 25%-ne finantskorrektsioon moodustab 92 035,50 eurot, milles toetuse osa on 46 008,55 eurot. Risk toetuse saajale: Kui toetuse saaja ei teosta pakkumiste võtmist läbipaistvalt ja ei taga pakkujate võrdset kohtlemist, eksisteerib risk, et toetuse saaja peab mitteabikõlbliku kulu ulatuses toetuse osaliselt või täielikult tagasi maksma. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 56 007,80 (projektis Flowit Estonia OÜ deklareeritud abikõlblikud kulud 448 152*49,99%*25%)€, ning nimetatud summa projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja ei nõustu huvide konflikti esinemisega pakkujatega suhtlemise tõttu ning FlowIt osalemise tõttu lähteülesande koostamisel. Mööname, et varasem seotus võiks anda pakkujale eelise teiste ees. See saab aga juhtuda vaid siis, kui pakkumuste esitamiseks on liiga vähe aega ning tehnilise kirjelduse detailsus ei võimalda teistel pakkujatel töömahtu ja toetuse saaja vajadusi hinnata. Ükski pakkuja ei viidanud pakkumuskutse saamisel liiga lühikesele pakkumuste esitamise tähtajale. Toetuse saaja oleks olnud nõus vajadusel tähtaega pikendama. Samuti esitasid kõik 3 pakkujat oma pakkumuse enne 3-päevast tähtaega, mistõttu puudub põhjus tähtaja liiga lühikeseks pidamiseks. Lisaks leiab toetuse saaja, et ei saa vastutada selle eest, mis kiirusega pakkujad oma pakkumused esitavad, sest ei kontrolli ega oma ülevaadet pakkujate töökorralduse üle. Pakkumuste sisu ning esitamise kiirus sõltuvad ainult pakkujatest ning ei sõltu sellest, milline on pakkumuskutse sisu. Puudustega pakkumusi on võimalik esitada sõltumata hanketingimuste keerukusest, mistõttu ei mängi tehnilise kirjelduse koostamise abi seejuures rolli. Tõsiasi, et projekt ise on keerukas, ei tähenda ilmtingimata, et pakkumuse esitamine sellise töö teostamiseks on keerukas. Pakkujatel on oma töös olemas oma standardmetoodikad ja kirjeldused, samuti arusaam mingiteks protsessideks kuluvast ajast, mistõttu ei mängi töö keerukus sellise töö hinnastamise käigus suurt rolli. Eelnevast tulenevalt ei saa töö keerukust pidada määravaks asjaoluks pakkumuse koostamisele kuluva aja osas. Samuti ei ole asjakohane, et pakkujatega eelnevalt suheldi. Toetuse saajal ei ole keelatud enne hanke välja kuulutamist uurida erinevatelt ettevõtetelt, kas neil on võimalik nimetatud teenust osutada ja milline võiks olla selleks vajalik aeg ja kulu, et tehnilist kirjeldust efektiivsemalt koostada. Nagu audiitori selgitustest välja tuli, ei mäleta enam pakkujad täpselt, milline oli pöördumiste sisu. Samuti soovib toetuse saaja rõhutada, et pakkumuste küsimise eelne konsulteerimine ei ole pakkumuskutse ja pakkumuse nõuete osas kuidagi siduv, mistõttu ei saa seda pidada eelise andmiseks, eriti kui puuduvad tõendid, et tegemist oli lisainformatsiooni pakkuvate konsultatsioonidega. Seega ei esine toetuse saaja hinnangul huvide konflikti. 16 RHS § 3 p 2: „hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;” 17 RHS § 3 p 3: „hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 9 Edukas pakkumus valiti hinna alusel. Seega puudus pakkujal võimalus mõjutada eduka pakkuja valimist. Edukas pakkumus selgus alles peale kõigi pakkumuste laekumist. Nagu audiitor välja tõi, laekus edukas pakkumus esimesena ning pärast seda ei korrigeeritud, mistõttu ei saa väita, et toetuse saaja on kuidagi mõjutanud, milline pakkuja osutub edukaks. Toetuse saaja täiendav kommentaar 13.07.2022: Palume selgitada, milles seisneb audiitori hinnangul eduka pakkuja konkurentsieelis. Kuigi edukas pakkuja osales tehnilise kirjelduse koostamises, said kõik pakkujad tehnilise kirjelduse koos selles sisalduva informatsiooniga. Seega olid kõik pakkujad ühes infoväljas. Mistõttu ei saa ka toetuse saaja hinnangul öelda, et tagatud ei olnud võrdne kohtlemine. Palume selgitada, milles seisnes võrdse kohtlemise puudumine audiitori hinnangul. Esitati 3 pakkumust – puudub alus ütlemaks, et pakkumuste esitamise aeg oli liiga lühike või piirati teadlikult konkurentsi. Kui pakkumuste esitamise aeg või pakkujatele jagatud info oleks olnud pakkumuse esitamiseks liialt vähene, ei oleks eelduslikult pakkujad oma pakkumusi esitada soovinud või jõudnud. Toetuse saaja ei saa vastutada puuduste eest pakkumuste sisus. Kõigil pakkujatel oli teada, millised dokumendid tuleb esitada. Pakkumuste esitamise aega ei saa pidada põhjuslikus seoses olevaks puudustega pakkumuses, vastasel korral oleks välistatud pikemate hankemenetluste käigus puudustega pakkumuste esitamine, mida juhtub siiski palju. Pakkujate hoolsus dokumentide lugemisel on nende vastutusalas ning toetuse saaja ei saa selle eest vastutada või pakkumuste sisu kontrollida enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Teave, et hange on tulemas, ei anna pakkujatele sisulist eelist pakkumuse koostamise osas. Lõplik tehniline kirjeldus saadeti kõigile pakkujatele üheaegselt. Palume selgitada, mida oleks toetuse saaja saanud teha, et vältida väidetavat huvide konflikti tulenevalt ühe pakkuja poolt potentsiaalselt lähiajal avaldatava hanke osas informatsiooni omamisest enne teisi, kui pakkumuste esitamise aeg ja tehniline kirjeldus olid hankele pakkumuse esitamise jaoks piisavad. Tõsiasi, et eduka pakkuja hind oli madalam, ei tähenda, et madalam hind tulenes varasemast teadmisest. Teadmine ei anna ühelegi ettevõttele põhjust teha tööd kasumita või muul põhjusel odavamalt kui konkurendid. Hinnastamispoliitika on ettevõtte enda otsustada ning seda ei mõjuta tehnilise kirjelduse sisu. Samuti ei mõista toetuse saaja, mis põhjusel oleks pidanud esinema subjektiivne huvi kindla pakkuja võitmiseks. Kui toetuse saaja oleks soovinud kindla ettevõttega koostööd teha, ei oleks tegevusele taotletud toetust. Nagu on eelnevalt ka välja tulnud, ei ole tegemist toetuse saaja esimese toetusprojektiga, mistõttu on toetuse saaja teadlik, et koostöö partnerid valitakse avaliku objektiivse menetluse läbi, tagades võimalikult suur konkurents. Toetuse saaja eesmärgiks on olnud alati arendada ettevõtte tegevust ning puudub põhjus kellegi eelistamiseks või subjektiivne huvi kindlate ettevõtete kaasamiseks. Kokkuvõtlikult on toetuse saaja tegutsenud oma parima olemasoleva teadmise alusel ning ei ole oma tegevustes olnud pahatahtlik. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Erlend Sild Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel põhjalikumalt kontrollida väljamaksetaotluste korrektsust ja vastavust Norra finantsmehhanismi rakendusmäärusest tulenevatele nõuetele ning algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess. Rakendusüksuse kommentaar: Esmalt peame märkima, et viide Norra rakendusmääruse artiklile 7.5 ei ole asjakohane, kuna viidatud punkt reguleerib projektide valimist rahastaja poolt, mitte projektide elluviimist toetuse saaja poolt. Juhul, kui rääkida huvide konfliktist, siis saaks selles osas tugineda riigihangete seaduse vastavale mõistele (RHS § 4 p 8). Samuti auditis viidatud EK, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) „Huvide konflikti kindlakstegemine struktuurimeetmetega seotud riigihankemenetluses“ – juhises on viide, et see on suunatud ühtekuuluvuspoliitika ning struktuurifondide osas, seega ei ole sellel otsest seost Norra finantsmehhanismiga. Samuti ei ole tegemist õigusaktiga ning ei ole juriidiliselt siduv. 10 Rakendusüksuse hinnangul ei ole tegemist ei ole huvide konfliktiga Huvide konflikt riigihangete seaduse tähenduses on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (RHS § 4 p 8). Seega on huvide konflikti puhul tegemist olukorraga, kus hankija on isiklike huvidega seotud pakkujaga, kellelt teenust tellitakse. Oleme seisukohal, et asjaolu, et toetuse saaja ja pakkuja on teinud varasemat koostööd eelprojekti raames, ei ole piisav väitmaks, et toetuse saaja esindaja omaks finantsalaseid, majanduslikke või isiklikke huvisid või oleks sel määral seotud pakkujaga või tema esindajaga, mis mõjutaks hanke tulemust. Huvide konflikti väide peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja faktilistel argumentidel, mida auditis toodud ei ole. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes (lk 72) on huvide konflikti mõiste juures selgitatud, et „huvide konflikt ei pruugi seega esineda mitte igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute vahel, vaid sellele peab lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus“. Auditis on küll välja toodud isikute vaheline objektiivne seos (varasema teenuse tellimine), kuid ei ole selgitatud subjektiivse erapoolikuse tekkimist. Rakendusüksuse täiendav kommentaar 13.07.2022: Seega, riigihangete seaduse § 4 p 8 defineerib huvide konflikti läbi finantsalaste, majanduslike või muude isiklike huvide. Auditis ei ole välja toodud ühtki fakti ega argumenti selle kohta, kellel ja miks on tekkinud selliseid isiklikke huvisid pakkuja suhtes. On üksnes eelneva koostöö fakt, kuid selle põhjal ei saa eeldada huvide konflikti teket RHS mõttes. See põhineks eeldusel, et huvide konflikt tekib kõigi ettevõtjatega, kes mingil moel teise ettevõttega koostööd teeb (nt teenust osutab), mis on meelevaldne. Auditi aruandes on toodud, et huvide konflikti risk on olemas, kuid selle kohta puudub piisav tõendusmaterjal. Oleme seisukohal, et tõendamata kahtluseid ei saa aluseks võtta rikkumise kvalifitseerimisel ega ka korrektsioonimäära kaalumisel. Leiame, et huvide konflikt ja hankemenetluse ettevalmistamises osalemine on kaks erinevat koosseisu (erinevate asjaoludega). Need on erinevalt sisustatud nii riigihanke direktiivis 2014/24/EL (huvide konflikt artiklis 24, eelnev osalemine hankemenetluse ettevalmisemises artiklis 41), samuti annab riigihangete seaduse § 97 lg 4 erinevad alused hankemenetlusest kõrvaldamiseks (p 6 – kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida, p 7 - kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida). Antud juhul on auditis toodud info põhjal audiitoril tekkinud kahtlus asjaolus, kas hanke ettevalmistamises osalemise tõttu oli ühel pakkujal konkurentsieelis teistega võrreldes, mis aga ei ole huvide konflikti olukord riigihangete seaduse mõttes. Rakendusüksus ei nõustu audiitori hinnanguga, et teatavad puudused, mis esinesid töövõtulepingus ja selle täitmisel viitavad võimalikule huvide konfliktile. Rakendusüksus märgib, et tööde ajakava ja tähtajad olid kaudselt olemas, sest lepingu lisas oli viidatud pakkumusele, kus lk 8 on toodud ajakava nädalate lõikes. Lepingus ei ole küll konkreetset sätet projekti lõpptähtaja kohta, kuid lepingu lisas on viide pakkumusele, kus on kirjas, et töö teostatakse 40 nädala jooksul. Samuti on lepingu lisas p 3.3. sätestatud viimase arve tasumise tähtpäev, mis samuti viitab tööde teostamise tähtajale. Seega lepingu punkte ja lisasid koosmõjus hinnates ei saa öelda, et leping oleks sõlmitud tähtajatult. Audiitor viitab, et lõppakt ei sisaldanud kõiki projektiplaanis sisaldunud töid, täpsustamata, mis osas puudused esinesid. Rakendusüksus tuvastas üksnes Phase 4 puhul, et lõppaktis on toodud see etapp koondreana, kuigi projektiplaan sisaldas viite alamrida. Rakendusksus leiab, et see on ebaoluline puudus ning tõenäoliselt tõesti põhjustatud inimlikust eksimusest. See aga ei tähenda, et need tööd oleksid teostamata. Lõppaktis osade ebaoluliste tööde kajastamata jätmine ei ole kuidagi tõendiks huvide konflikti esinemisest. Audiitorite hinnangul viitavad auditi käigus kogutud tõendid kogumis sellele, toetuse saajal oli subjektiivne huvi, et hanke võidaks edukas pakkuja Flowit Estonia OÜ. Tuletame meelde, et huvide konflikti mõiste kohaselt peab füüsilisel isikul esinema isiklike huvide konflikt ametialaste huvidega. Seega subjektiivne huvi saab olla üksnes füüsilisel isikul, mitte ettevõttel. Antud juhul ei olnud toetuse saaja juhatuse liige isiklikult huvitatud teenuseosutaja valikust, vaid temal 11 kui ettevõtte juhatuse liikmel oli üknes ühesuunaline huvi saada ettevõttele parim teenusepakkuja. Toetuse saaja juhatuse liikmel ei olnud subjektiivset (isiklikku) huvi, vaid ta käitus üksnes ettevõtte huvides. Seega ei ole antud juhul tegemist huvide konfliktiga. Kokkuvõttes ei ole antud juhul siiski tegemist mitte ametialase huvide konfliktiga (mida regulseerib RHS § 4 p 8 ja § 95 lg 4 p 6), vaid võimaliku konkurentsi kahjustamisega olukorras, kus pakkujatel on erinev info (RHS § 10, § 95 lg 4 p 7). Rakendusüksuse seisukoht riigihangete üldpõhimõtete järgimisel Oleme seisukohal, et rikkumise olukorra kaalumine võib tõusetuda seoses asjaoluga, et ühel pakkujal võis varasema projekti kaudu tekkida eelis pakkumise esitamisel võrreldes teiste ettevõtetega. Samas ei ole me nõus, et antud juhul on ka see olukord tekkinud. Riigihangete seaduse § 10 lg 3 annab suunised, mil moel peab hankija hanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtte puhul võtma tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks: 1) tuleb hanketeates avaldada kogu teave, mis edastati riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel ja 2) määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. Leiame, et antud juhul oli lähteülesanne piisavalt detailne ning sisaldas pakkumise tegemiseks piisavat infot. Seda tõendab asjaolu, et kõik pakkujad esitasid pakkumise ilma täiendavate küsimusteta, seega oli pakkumise tegemiseks vajalik info piisav ja täielik. Pakkumise tegemise tähtaeg oli kolm päeva. Auditis on toodud: „Audiitori hinnangul on tegemist äärmiselt lühikese ajaga, arvestades tööülesande keerukust, tööde mahtu (s.o 6 990 tundi) ja maksumust (eduka pakkuja hind 454 350 € ilma käibemaksuta)“. Samas on pakkujad jõudnud selle ajaga pakkumuse esitada, samuti on üks pakkuja audiitoriga vestluses kinnitanud, et „3 päeva pakkumuse vormistamiseks oli piisav“. Samuti märgiti, et „suhtlus toetuse saajaga hangitava tarkvaraarenduse teemal algas juba mõni nädal enne lähteülesande saamist“. Auditi aruandes on eelneva suhtluse toimumist kirjeldatud kui negatiivset aspekti pakkumismenetluse läbiviimises, kuid meie arvates on sellel just positiivne mõju konkurentsiolukorrale, kus eelprojektis mitteosalenud pakkujatele anti piisava ajavaruga (ja piisava mahuga) teave hanke eseme kohta. Pakkuja FOB Solutions OÜ on selgitanud, et „Omavahel arutati detailselt tarkvaraarendusega seotud nõudeid, soove ja vajadusi, et saada hinnang soovitud töödele.“ Seega, suhtlus ei ole küll dokumenteeritud, mistõttu ei ole teada edastatud teabe täpne sisu, kuid esitatud selgitustest nähtub, et suuliste arutelude käigus selgitati välja vajaliku detailsusega info, mis oli vajalik pakkumuse esitamiseks. Samuti tuleb arvesse võtta, et kõik pakkujad esitasid pakkumise, mis on selge viide asjaolule, et pakkujatel oli pakkumise esitamiseks piisav teave olemas. Samas, pakkumise tegemiseks piisavaks teabeks võib lugeda ka lähteülesannet, mis on piisavalt detailne töö sisu ja mahu osas ülevaate saamiseks ning sellest lähtuvalt pakkumise esitamiseks. Audiitori väide, et pakkumuse esitamiseks on kolm päeva alates pakkumiskutse saamisest äärmiselt lühike aeg, on üksnes hinnang, mis ei tugine faktidele. Samuti on see väide meie hinnangul ümber lükatud pakkuja kinnitusega, et kolm päeva oli piisav aeg pakkumise tegemiseks. Seega leiame, et riigihangete seaduse § 10 lõikes 3 loetletud meetmed olid tarvitusele võetud, mistõttu ei saanud ühe pakkuja varasem kokkupuude projektiga konkurentsi kahjustavaks. Auditi aruandest ei selgu faktilised asjaolud, et antud juhul oleks tekkinud ebavõrdsed tingimused pakkumiste esitamisel. On esitatud kahtlused ja hinnangud, kuid puuduvad faktilised tõendid ning argumenteeritud järeldused. Samuti on oluline märkida, et ettevõtte hankemenetlusest kõrvaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui vähem sekkuvamatest abinõudest ei piisa – riigihangete seaduse § 95 lg 4 p 7, riigihangete seadus: kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 72, 574-576. Kuna antud juhul oli võimalik kohaldada vähem sekkuvamaid meetmeid, ei olnud põhjendatud Flowit Estonia OÜ-d hankemenetlusest kõrvale jätta, see oleks olnud alusetu õiguste piiramine. Samuti on pakkumistest nähtav, et 12 nimetatud ettevõtte kaasamine pakkumismenetlusse on kaasa toonud vahendite säästliku kasutuse, mis on kooskõlas Norra rakendusmääruse artikli 8.15 lõikega 3. Kokkuvõttes leiame, et rikkumiseks oleks alust juhul, kui teenust oleks tellitud otseostuna ilma konkureerivaid pakkumisi võtmata, või kui pakkumiste hulgast oleks valitud Flowit Estonia OÜ ilma selgete põhjendusteta (näiteks kui ta oleks teistest kallim pakkuja). Antud juhul on aga toetuse saaja käitunud korrektselt, võtnud kolm omavahel sõltumatut pakkumist ning teinud nende hulgast põhjendatud valiku (odavama hinna alusel), mistõttu rikkumist ei esine ning korrektsiooniks alust ei ole. Rakendusüksuse hinnangul ei ole korrektsiooniks aluseid Rakendusüksus ei nõustu auditi aruandes toodud korrektsiooni määraga. Audiitor on põhjendamatult leidnud, et kuna hankerikkumiste puhul (huvide konflikti olukorras) on korrektsiooniks 100%, siis tuleks seda kohaldada ka antud juhul. Leiame, et võimaliku mittehankija poolse riigihangete põhimõtete mittejärgimise puhul saab kaaluda vaid ühendmääruse § 21 lõikes 2 toodud spetsiifilisi korrektsioonimäärasid, mille kohaselt kuuluks üldreeglina kohaldamisele 10%. Toonitame, et me ei nõustu ka nimetatud alusel korrektsiooniga, mille põhjendused oleme toonud eelnevalt. Leiame, et antud juhul rikkumine puudub ning korrektsiooniks ei ole aluseid. Rakendusüksuse täiendav kommentaar 13.07.2022: Audiitor on aruandes leidnud asjakohaseks korrektsiooni määraks 50%, tuginedes ühendmääruse artikli 21 lõikele 2 ning tuues tavapärase korrektsioonimäära (10%) suurendamise argumendiks tõendamata huvide konflikti. Eelnevalt selgitasime, miks me leiame, et huvide konflikt ei ole korrektne määratlus kaasuse asjaoludele, vaid tegemist on ühe pakkuja eelneva osalemisega hankemenetluse ettevalmistamises. Sellise olukorra võimaliku konkurentsimoonutuse tagajärjeks riigihankijale näeb ühendmääruse § 236 lõige 2 ette 25% suurust korrektsioonimäära. Ei ole õiglane, et mittehankijale kohaldatav korrektsioonimäär oleks rangem hankijale sarnases olukorras kohaldatava korrektsioonimääraga. Leiame, et antud juhul ei ole üldse alust korrektsioonimäära suurendamisele, kuivõrd ei esine selliseid asjaolusid (huvide konflikt), mille tõttu oleks korrektsioonimäära tõstmine põhjendatud. Tuues analoogiana olukorra, kus ettevõte jätab pakkumismenetluse korraldamata, kohaldatakse tema suhtes reeglina 10% korrektsiooni. Antud juhul toetuse saaja käitus korrektselt ja võttis kolm pakkumist, mistõttu ei ole põhjendatud tema suhtes kohaldada kõrgemat korrektsioonimäära kui tavapärane ilma pakkumismenetluse korraldamiseta kohaldatav korrektsioonimäär. See oleks ilmselgelt karistusliku iseloomuga, mis aga ei ole korrektsiooni eesmärgiga (hüvitada rikkumisest tulenev kahju) kooskõlas. Kokkuvõttes leiame, et antud juhul ei ole korrektsiooniks alust. Mittehankijate puhul ei saa riigihangete seaduse põhimõtteid kohaldada sama jäikusega kui riigihankijate puhul. Mittehankijate puhul on RHS § 3 järgimine ja konkurentsi kasutamine eesmärgiga tagada toetusmeetme vahendite säästlik kasutamine, mida tõendatakse kolme pakkumise võtmise abil. Antud juhul olid pakkumiste esitajad omavahel sõltumatud isikud, nad said toetuse saajalt piisavalt infot (nii kirjalikult kui suuliselt) pakkumise esitamiseks, nad ei ole auditi raames väljendanud, et tunneksid, et nende õiguseid oleks rikutud, pakkumised on tavapärases suurusjärgus (konsulteerides rakendusüksuse hangete valdkonnajuhiga, on IT hangete puhul tavapärane sellises mahus pakkumiste erinevus), leiame, et toetusmeetme vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine on leidnud kinnitust ehk ei ole toimunud ülemäärase kulu hüvitamist, mistõttu ei ole tekkinud kahju fondile ning korrektsiooniks puudub alus. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: 13 Riikliku kontaktasutuse kommentaar: Vaidlust ei ole selles, kas toetuse saaja Bugbox OÜ pidi tulenevalt programmi korrast tarkvaraarenduse ostmisel tagama täieliku ja õiglase konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, mis siseriiklikult korra kohaselt eeldab vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumise küsimist, sh. tagades nende objektiivse hinnavõrdluse kaudu ressursside optimaalse kasutamise. Programmi „Green ICT“ punkti 21.1.23 järgi kui projekti toetuse määr on alla 50%, peavad toetuse saaja ja/või partner esitama vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem. Audiitorite hinnangul ei ole tagatud täielikku ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, kuivõrd FlowIT Estonia OÜ oli selge konkurentsieelis seoses faktiga, et pakkuja esindaja oli koostanud lähteülesande kirjelduse. Samas on auditi aruandes tuvastatud, et mõni nädal enne lõpliku lähteülesande saamist suhtles ka teine pakkuja (FOB Solutions OÜ) toetuse saajaga hangitavast tarkvaraarendusest, kus arutati detailselt tarkvaraarendusega seotud nõudeid, soove ja vajadusi. Kolmas pakkuja Dolm IT OÜ aga täpselt ei oska öelda, millal toetuse saajaga tarkvaraarenduse teemal suhtlema hakati. Kokkuvõtvalt on AA asunud seisukohale, et lisaks lähteülesandes kirjeldatule vahetas toetuse saaja pakkujatega ka muud hankega seotud infot ja edukas pakkuja omas võrreldes teistega märgatavat konkurentsieelist. Kuivõrd infovahetus toimus telefoni ja koosoleku vahendusel, siis puudub selle kohta tõendusmaterjal, millest tulenevalt ei ole võimalik veenduda mis ajahetkest alates, millist infot ja kui palju iga pakkujaga vahetati. Ehk teisisõnu puudub tõendumaterjal selle kohta, et toetuse saaja võimaldas täielikku ja õiglast konkurentsi pakkujate vahel. RKA nõustub audiitorite järeldusega selles, et AA poolt tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa läbiviidud konkurssi pakkumiste küsimisel ja parima pakkumise välja valimisel pidada läbipaistvaks ning eelkõige on toetuse saaja kohustus tõendada asjaolu, kuidas ja milliste meetodite kasutamise kaudu tulenevalt selgunud asjaoludest võimaliku konkurentsieelise tekkimist ühele pakkujale ikkagi välditi. Olukorras, kus hanke raames on ka teiste pakkujatega enne lähteülesande esitamist peetud läbirääkimisi pigem kahandab konkurentsieelise tekkimist konkreetselt FlowIT OÜ-le. Pisut ebaselgeks jääb aurandest FlowIT visioondokumendi seos pakkumiste esitmaisega (kas see oli aluseks kõigile pakkujatele pakkumise eistmaiseks või on see vaid ühe pakkuja eelläbirääkimistel loodud visioon). Kokkuvõttes ei võta RKA hetkel seisukohta, kas konkurentsieelis esines või mitte kuid juhib tähelepanu, et konkurentsieelis peab olema sisuliselt seostatav (nt. piiravad tingimused hankes, pakkumuse hind on võrdne või lähedal eeldatavale maksumusele ja väga suur hinnavahe teiste pakkumustega jne.). Riikliku kontaktasutuse täiendav kommentaar 14.07.2022: Esialgseid kommentaare andes ei olnud RKA tutvunud kõigi osapoolte seisukohtadega, mistõttu ei olnud RKA-l endal võimalik võtta seisukohta, vaid juhtida tähelepanu teatud aspektidele. Olles tänaseks tutvunud kõigi osapoolte seisukohtadega, saab RKA anda täiendava kommentaari: RKA märgib esmalt, et suhtub äärmiselt tõsiselt huvide konflikti olukordadesse ning rakendab sellistel juhtudel nulltolerantsi. See, aga tähendab, et juhtum peab kvalifitseeruma piisavate ja konkreetsete tõendite alusel huvide konfliktiks. Pelgalt potentsiaalne oht huvide konflikti olukorra tekkeks või kahtlus selle esinemises ei ole piisav, et käsitleda juhtumit huvide konfliktina. RKA on auditis toodud asjaolusid ja osapoolte seisukohti analüüsides jõudnud järeldusele, et antud juhtumis ei ole huvide konflikti esinemine piisavalt tõendatud ning kõnealust olukorda ei saa seetõttu huvide konfliktina RHS tähenduses käsitleda. Ka audiitorid ise märgivad, et hanke korraldamisel on huvide konflikti risk olemas, kuid selle kohta puudub piisav tõendusmaterjal. Küll aga on RKA seisukohal, et praegusel juhul esineb riive RHS üldpõhimõtete järgimisele ning auditis tuvastatud asjaolud ei kinnita riive kõrvaldamist pakkumuste küsimise protsessis. Riigihangete puhul tooks selline olukord kaasa 25%-lise finantskorrektsiooni ühendmääruse § 226 lõige 2 alusel. Arvestades, et toetuse saaja näol on tegemist mitte- hankijaga, kelle puhul ei saa riigihangete üldpõhimõtteid sisustada sama rangelt kui hankijatel, siis oleme taolistes juhtumites kohaldanud ühendmääruse § 21 lg 2 alusel 10%-list korrektsiooni. Sellest määrast suurema korrektsiooni tegemine ei ole toetuse saajate võrdse kohtlemise seisukohalt põhjendatud arvestades, et käesoleval juhul ei esine ka muid finantskorrektsiooni määra tõstmist õigustavaid asjaolusid. 14 Seega leiab RKA, et RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumise tõttu on antud juhtumil õigustatud korrektsioon 10%-lises määras. Audiitori täiendav kommentaar: Seoses RHS üldpõhimõtete järgimisega hankija poolt, ei nõustu audiitorid rakendusüksuse väitega, et toetuse saaja on võrdse konkurentsi tagamiseks järginud RHS § 10 lg-t 3. Nimelt on RHS kommenteeritud väljaandes18 selgitatud, et antud sätte eesmärgiks on välistada projekti ettevalmistamises osalenud pakkujale sisulise ja ajalise eelise andmine. Sisuline eelis seondub mh tehniliste ja pakkumuste hindamise tingimustega, millest eelprojektis osalenud ettevõtte omas võrreldes teiste pakkujatega paremat ülevaadet. Ajaline eelis omakorda tähendab seda, et eelprojektis osalenud ettevõtja on kavandatavast riigihankest informeeritud varem kui teised huvitatud isikud. Nagu oma tähelepanekus on audiitor kirjeldanud, omas edukas pakkuja teiste ees konkurentsieelist, sest osales auditeeritava projekti ettevalmistusprojektis ja koostas ise lähteülesande kirjelduse. Oluline on mainida, et visioonidokument oli tunduvalt detailsem kui lähteülesande kirjeldus. Samuti oli edukas pakkumus teistest pakkumustest tunduvalt odavam ja detailsem ning teistes pakkumustes esines puuduseid. Lisaks suheldi pakkujatega hanke eseme teemal ka telefoni teel ja koosoleku vormis, mida ei säilitatud. Järelikult ei ole teada kas teistele pakkujatele antud informatsioon oli samaväärne, mida omandas edukas pakkuja eelprojekti käigus. Eeltoodust tulenevalt pidi audiitorite hinnangul edukas pakkuja omama sisulist eelist teiste pakkujate ees ning seda just tehniliste aspektide näol, mis võimaldas ka pakkumust täpsemini hinnastada. Audiitorite hinnangul oli edukal pakkujal võrreldes teistega ka ajaline eelis. Nimelt Dolm IT OÜ väitis, et temaga enne lähteülesande väljasaatmist ei suheldud. Ehk ettevõte sai kavandatavast hankest teada 3 päeva enne pakkumuste tegemise tähtaega, mis on ilmselgelt hiljem kui lähteülesande kirjelduse koostanud Flowit Estonia OÜ pidi kavandatavast hankest teada saama. Seda, millal pakkuja FOB Solutions OÜ kavandatavast hankest teada sai, ei ole puuduva tõendusmaterjali tõttu fikseeritud. Sellest tulenevalt on olemas risk, et ka FOB Solutions OÜ sai kavandatavast hankest hiljem teada kui Flowit Estonia OÜ. Riski kinnitavad ka asjaolud, et Flowit Estonia OÜ koostas lähteülesande kirjelduse ning tegi võrreldes teiste pakkujatega tunduvalt odavama pakkumuse, mis oli ka kõige sisukam ja ei sisaldanud puuduseid. Eelnevat kokkuvõttes leiame, et edukas pakkuja Flowit Estonia OÜ on saanud nii sisulise kui ka ajalise eelise teiste pakkujate ees ja toetuse saaja ei ole võtnud konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks tarvitusele RHS § 10 lg-s 3 nimetatud meetmeid. Asjakohane ei ole ka rakendusüksuse väide, et lähteülesande kirjeldus oli piisavalt detailne ning sisaldas pakkumuse tegemiseks piisavalt infot põhjusel, et kõik pakkujad esitasid pakkumused ilma täiendavate küsimusteta. Selgitame, et pakkujatega suheldi hanke eseme teemal ka telefoni teel ja koosoleku vormis ning FOB Solutions OÜ on kinnitanud, et suhtlus algas juba enne pakkumise lähteülesande saamist. Juhul kui lähteülesanne oleks olnud piisavalt detailne, siis oleks puudunud ka vajadus täiendavateks infovahetusteks. Pakkumise tähtaja, s.o 3 päeva, osas märgime, et pakkuja FOB Solutions OÜ kinnitas, et nimetatud kolm päeva oli pigem pakkumuse vormistamisele kulunud aeg. Edukas pakkuja Flowit Estonia OÜ omakorda selgitas, et pakkumus on alati standardkujul olemas ja arhitekt saab selle esitamisega hakkama tunni ajaga. Samas on oluline, et Flowit Estonia OÜ oli projekti sisuga kursis, sest osales eelprojektis. Dolm IT OÜ küll väitis, et pakkumuse esitamise tähtaeg oli piisav, küll aga oli ettevõtte pakkumus kõige üldisem ja kallim ning ei konkureerinud seeläbi teiste pakkumustega. Audiitorite hinnangul on pakkumuste esitamise tähtaja puhul oluline, et selle aja jooksul oleks võimalik esitada sisult selline pakkumus, mis suudab konkureerida ettevalmistusprojektis osalenud ettevõtte pakkumusega. Antud juhul esitas kõige detailsema ja odavama pakkumuse eelprojektis osalenud Flowit Estonia OÜ. Paremuselt, s.o hinna ja detailsuse osas, järgmine pakkumus oli FOB Solutions OÜ poolt, kellega suheldi hanke eseme teemal ka enne lähteülesande väljasaatmist ja 3 päeva oli pigem pakkumuse vormistamisele kulunud aeg. Kõige kallima, üldisema ja mitmete puudustega pakkumuse esitas Dolm IT OÜ kes väitis, et enne lähteülesande väljasaatmist hankijaga ei suheldud ja 3 päeva oli pakkumuse esitamiseks piisav. Eelnevat kokkuvõttes võis audiitorite hinnangul 3 päeva olla 18 RHS kommenteeritud väljaanne 2019 lk 136 15 piisav, et esitada pakkumus, küll aga ei olnud see piisav, et esitada eelprojektis osalenud Flowit Estonia OÜ-ga võrdväärselt konkureeriv pakkumus. Audiitorid ei nõustu ka rakendusüksuse väitega, et lähteülesande väljasaatmisele eelnenud suhtlusel pakkuja FOB Solutions OÜ ja toetuse saaja vahel on positiivne mõju konkurentsiolukorrale, kus eelprojektis mitteosalenud pakkujatele anti piisava ajavaruga (ja piisava mahuga) teave hanke eseme kohta. Märgime, et olukorras kus ei ole teada, kas pakkujatega vahetati samas hulgas ja samaväärset infot, ei saa väita, et sellel on positiivne mõju konkurentsile. Veel enam, pakkuja Dolm IT OÜ väite kohaselt temaga enne lähteülesande väljasaatmist ei suheldud, samas kui FOB Solutions OÜ väitis, et temaga suheldi juba nädalaid enne lähteülesande väljasaatmist. Sellisel olukorral on just negatiivne mõju konkurentsile kuivõrd pakkujaid ei ole võrdselt koheldud. Asjaolu, et kõik pakkujad esitasid pakkumused ei tähenda seda, et kõigile esitati samas hulgas ja samaväärset infot. Sellele viitab ka asjaolu, et Dolm IT OÜ ja FOB Solutions OÜ pakkumustes esinesid puudused ehk need ei sisaldanud kõike, mida lähteülesandes nõuti ning need olid tunduvalt kallimad kui edukas pakkumus. Lähtudes eeltoodud asjaoludest kogumis on audiitorite hinnangul üheselt selge, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud RHS § 10 lg-t 3 ja ei ole seeläbi taganud täielikku ja õiglast konkurentsi ega kohelnud pakkujaid võrdselt. Lisaks, pakkujatega telefoni teel ja koosolekul vahetatud informatsiooni kohta puudub tõendusmaterjal, millest tulenevalt toetuse saaja ei järginud hanke läbiviimisel ka RHS § 3 punktis 1,2 ja 3 nimetatud lpõhimõtteid. Audiitorite seisukohta nimetatud rikkumiste osas ei muuda ka toetuse saaja esitatud kommentaar. 5. Riigiabi andmine Toetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Toetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 16 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaisa Kallas Marten Janno II auditi talituse juhataja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 20.09.2022 16  Erlend Sild BugBox OÜ Meie 20.09.2022 nr 10-5/7492-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Sild Edastame Teile projekti nr 2014-2021.1.02.20-0080 „Development of a fully-automated edible insect mass rearing and production technology“ auditi lõpparuande nr NOR-EMP-15/2022. Projektiauditi eesmärgiks oli hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ja kulude vastavust Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruses ja projekti elluviimislepingus toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli osakonnajuhataja Lisa: Auditi lõpparuanne (16 lehel) Sama: Hr Lauri Lugna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]); Teadmiseks: Pr Riina Sikkut, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (info@mkm); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Laura Pikkoha, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Marten Janno 611 3164 [email protected] 2