dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. september 2022
Viit
24.1-1/2022/4252-3
Registreeritud
23. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Ketli Lindus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. september 2022

Failid

  • 📎Seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule.asice599 KB

Sisu (failidest)

Ketli Lindus Teie 22.09.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 23.09.2022 nr 6-2/22/14030-4 Seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 22.09.2022 kirjaga1 Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi ettepanekule ning palute teha neile omapoolsed ettepanekud ja/või kommentaarid hiljemalt 23.09. Keskkonnaamet tutvus seletuskirjaga „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust“ (edaspidi seletuskiri). Keskkonnaametil on järgnevad ettepanekud ja kommentaarid: 1. Seletuskiri lk 11: „Erinevate planeeringute (nt Eesti üleriigiline merealaplaneering, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering) on arvesse võetud kõiki looduskaitselisi aspekte“. Nimetatud planeeringud näevad ette siiski järgmistes etappides keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) läbiviimist, mille käigus tuleb vajadusel teha lisauuringuid. Seega, kõiki looduskaitselisi aspekte planeeringud ei ole arvestanud sellises täpsusastmes, mis annaks lõpliku vastuse keskkonnale kaasnevate mõjude ja tagajärgede osas. 2. Seletuskirjas on käsitletud töökoormuse tõusu ja ressurssi vajadust REPowerEU eelnõu elluviimisel. Ametiasutustest on töökoormuse tõus välja toodud TTJA korral, ressurssi vajadus on toodud (lk 14-15) RaMi, MKM ja TTJA ning KAURi korral. Siinkohal on oluline välja tuua, et ressursivajadus suureneb ka kaasatud asutustel. Keskkonnaametil (edaspidi KeA) on taastuvenergeetika projektide korral kindlasti asjaomane asutus ehk kaasatav ja koostöö tegija, KeAle tuleb edaspidi kindlasti planeeringud, projektid, loa eelnõud, eelhinnangud, KMHd jne arvamuse kujundamiseks ja sisendi andmiseks, kooskõlastamiseks. Seega, REPowerEU eelnõu elluviimine toob kaasa töökoormuse tõusu ka KeAs ja seega ka ressursi vajaduse. Seletuskirjas on KeM valitsemisala, sh KeA töökoormuse tõus ja ressursi vajadus välja jäänud. RePoweEU töögruppide töö tulemusel on KeM valitsemisala, sh KeA ressursivajadus täpsemalt kaardistatud – koostatud ressursivajaduse tabel ning summad on välja arvutatud ja KeMile/RaMile antud ning koos vastava auditiga Riigikanteleile esitatud. RePowerEU töörühmade töö käigus koostatud ressursivajadus tabeli 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.09.2022 kirja nr 6-2/22/14030- 3 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kohaselt on KeM valitsemisala jaoks kaasnevad kulud 17 203037 € (summa ilma käibemaksuta), sellest 10 256 897 € tööjõukulud ja 6 946 139 € majanduskulud. KeM valitsusala (KeM, KeA, Keskkonnaagentuur, Maa-amet) kulud peavad olema välja toodud ptk „Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele“. 3. Päris õige ei ole öelda, et tegevusloa etapis reeglina KMHd ei koostata (nt seletuskirja lk 20, 21). KMH on teatud juhtudel siiski vajalik, nt olulise piiriülese keskkonnamõju korral, kui KSH ei ole olnud piisav. Tasuks nt teha joonealune märge. 4. Seletuskiri ei too välja REPowerEU eelnõu elluviimisega kaasnevaid riske, mida kaardistati taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi koostamisel. Või neid ei ole antud juhul vaja? 5. Seletuskiri lk 21 p 2.2. Maismaal on tuuleparkide arendusalasid kavandatud väga erineva täpsusastmega planeeringutes, lisaks suurema täpsusega teema- või detailplaneeringutele ka näiteks suhteliselt suure üldistusastmega maakonnaplaneeringutes. Selgusetuks jääb, kas ka on viimaseid peetud punktis 2.2 kirjeldatud vastuvõetud tuuleenergeetika kavadeks, milliste puhul peaks liikuma edasi loamenetlusse ning neid alasid mitte käsitlema eelisarendusalade kaardistamisel. Leiame, et eelisarendusalade kaardistamise protsessis erineva täpsusastmega kehtivate planeeringutega arvestamine vajaks täpsemat selgitust. 6. Seletuskiri p 3.1. ja 4.1. Siinkohal selgitame, ettepanekud aega juurde saada on tehtud eeldusel, et kehtivat korda muudetakse arvestades taastuvenergeetika auditis toodud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Kai Ginter 5699 4373 (veeosakond) [email protected] Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Märt Öövel 53068315 (looduskasutus) [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel