Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

EELNÕU 21.09.2022 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus § 1. Meresõiduohutuse seadust täiendatakse §-ga 9510 järgmises sõnastuses: „§ 9510. Veeteetasu arvestamise erisused 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 2023. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 25 protsendi võrra.“. § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………………..… 2022. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 2022. a (allkirjastatud digitaalselt)  21.09.2022 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise vajadus on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Olukord mõjutab kõiki reedereid (reisi-, kaubalaevad) ja sadamapidajaid, sest teenindatavad mahud ning käive on vähenenud olulises mahus. Kaubamahte on 2022. aastal oluliselt mõjutanud ka sõda Ukrainas ja sellega seoses kehtestatud sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni suhtes. 15.04.2020 võttis Riigikogu vastu riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)1. Seadusega vabastati kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini veeteetasu maksmisest. Sama seadusega vähendati veeteetasu maksmise kordade arvu 2021. aasta 1. aprillist kuni sama aasta 31. detsembrini. 09.12.2020 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse2. Seadusega vähendati 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra. 07.12.2021 võttis Riigikogu vastu meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse, millega vähendati 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.3 Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 25 protsendi võrra. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663, e-post: hana- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]). 1.3.Märkused Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust redaktsioonis RT I, 04.08.2022, 6. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud riigi 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. 1 Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001 2 Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020005 3 Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021022 1 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.4 2. Seaduse eesmärk Meresõiduohutuse seaduse muutmine on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Eelnõu eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOSi täiendamist ja § 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Paragrahviga 1 täiendatakse MSOSi §-ga 9510. Paragrahvis 9510 sätestatakse, et 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem samas seaduses sätestatust. MSOS § 501 kohaselt on veeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu. Veeteetasu peab maksma, kui laev siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist. Veeteetasu tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet. MSOS § 505 kohaselt arvestatakse veeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot, teistel laevadel vastavalt laeva jääklassile 0,28 eurot, 0,30 eurot või 0,35 eurot. Seadus näeb ette veeteetasu maksimaalse suuruse ühe reisi kohta: tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot. Veeteetasu vähendamise alused ja vähendatud määrad näeb ette MSOS § 5010. Muu hulgas tasutakse reidile saabunud laeva eest veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse. Muudatusega vähendatakse veeteetasu suurust 25 protsendi võrra 1. jaanuarist 2023. a kuni 31. detsembrini 2023. a kõigile Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad. Muus osas ja kui see ei ole vastuolus rakendussättes kehtestatud regulatsiooniga, sh kui kehtiv MSOS näeb ette suuremad veeteetasu vähendamise määrad (nt MSOS § 5010 lg 2 reidile saabunud laeva osas, kes ei sisene sadamasse; § 5010 lg 3 jäämurdjaga mitteteenindatava sadamasse saabunud laeva osas; § 5010 lg 4 remonti saabunud laeva eest, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid), kohaldatakse MSOS 111. peatükis sätestatut. Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 4 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 1 2 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Järgnevalt analüüsitakse eelnõu võimaliku riigiabi andmisega seoses. Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb artiklis nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Selleks, et meedet käsitleda riigiabina peavad olema täidetud kõik neli tingimust. Euroopa Komisjoni teatises5 on riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade reederid. Meede on omistatav riigile, kuna riik otsustab seni riigieelarvesse laekunud veeteetasu maksmise kohustusest ettevõtjad üheks aastaks vabastada ja loobub sellega riigitulust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtiv kõikidele reederitele, kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile, olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kellel laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile, on võrdses olukorras. Seega kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid koheldakse ühte moodi, siis ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate, siis võib meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile. Kuna ELTL art 107 lg 1 loetletud tingimused on kumulatiivsed tingimused, st meetme kvalifitseerimiseks riigiabina peavada olema täidetud kõik tingimused. Eelnõuga kavandatava meetme puhul ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element ja tegemist ei ole riigiabiga. Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Eelnõul on otsene mõju majandusele. Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele. Majanduslik mõju Seni kehtinud vähendatud veeteetasude määr on tõstnud Eestit läbivaid kaubamahtusid, võrreldes 2021. aastat 2019. ja 2020. aastaga, ca 2,9 miljonit tonni6. Veeteetasu laekus 2019. aastal ca 18,2 miljonit eurot ning laevakülastuste arv ulatus 12,1 tuhandeni.7 Kaubamaht läbi Eesti sadamate ulatus 36,3 miljonit tonnini. Vastavad näitajad 2021. aastal olid 6,7 miljonit eurot veeteetasude laekumist, laevakülastuste arv 11 tuhat ning kaubamaht 39,2 miljonit tonni. Seega oli suurim mõju veeteetasude alalaekumisele reisilaevandusel, mis 2021. aastal oli 5 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.07.2016, lk 1-50). 6 39,2 miljonit tonni -36,3 miljonit tonni= 2,9 miljonit tonni kaupu rohkem. 7 Siin ja edaspidi veeteetasude laekumine Transpordiameti andmete kohaselt. 3 endiselt piirangute tõttu raskes seisus. Samal ajal siiski kasvasid jõudsalt sadamate kaubamahud, samas kui konkureerivate lähiriikide sadamate kaubamahud langesid. Logistikasektori indikatiivne panus riigieelarvesse läbi sotsiaalmaksu, tootemaksude, eraisiku tulumaksu, ettevõtte tulumaksu ning riigiettevõtete dividendide on hinnanguliselt 1,04 miljardit eurot8. Logistikasektor tervikuna panustab SKT-sse ca 3,4 miljardi euroga (teiste sektorite panus ca 19 miljardit eurot). Sellest on võimalik tuletada, et kaubamahtude 1 miljoni tonni võrra suurenemine toob hinnanguliselt 11,7 miljonit eurot tulu. Seega, kui kaubamahud kasvasid 2019-2021 2,9 miljonit tonni, siis hinnanguliselt tõi see majandusse 33,9 miljonit eurot võrreldes veeteetasude määra vähendamisega saamata jäänud alalaekumisega. Siiski on sanktsioonid avaldamas märkimisväärset mõju kaubamahtudele. Näiteks 2022. aasta 6 kuuga oli AS Tallinna Sadam sadamaid läbinud kaubamaht kokku 9,5 miljonit tonni, kahanedes 1,6 miljoni tonni võrra eelneva aasta sama perioodiga võrreldes (–14,7%). Reisilaevade osakaal veeteetasude laekumisesse oli enne Covid-19 kriisi ca 7,1 miljonit eurot (kogulaekumine ca 18 miljonit). 2021. aastaks oli see kukkunud ca 3 miljonit euroni. Siiski ei ole reisilaevandus saavutanud kriisieelset taset ning 2022. aastal on suurim parvlaevaoperaator Tallink prahtinud mitmed laeva välja, mis tähendab, et 2022. aasta sügisel/talvel reisilaevade panus veeteetasudesse ei taastu, sest laevu on vähem. Samas on DFDS lisanud täiendava laeva Rootsi suunale ning Viking Line opereeris suvekuudel Tallinn-Helsinki liinil kokku 3 laevaga, mistõttu 2022. aasta laekumine tuleb eelduste kohaselt summaarsena suurem kui eelneval aastal, isegi kui tankerite külastuste arv jätkab langemist. 2023. aastaks on määramatuse aste suur. Üheltpoolt on reisilaevade segmendis mitu laeva välja prahitud (renditud) ehk ei ole teada, millal nad võiksid liinile saabuda, samas andsid reisilaevad pea 50% veeteetasude laekumisest kriisieelsel ajal. Eelduste kohaselt ei tule laevad tagasi mitte enne järgmist suvehooaega. Samas ei ole operaatorid kinnitanud ka järgmise aasta graafikuid, mis tähendab, et ei ole ka teada, mitu laeva järgmisel aastal sõidab. Lisaks võib oluliselt olukorda muuta ka reisilaevade toetusmeetmega mittejätkamine, mis võib tuua olukorra, kus osasid laevu polegi ettevõtjatel mõtet tagasi liinile tuua, mis omakorda mõjutab negatiivselt ka veeteetasude laekumist. Sanktsioonide mõju sõltub sanktsioonide kehtivusest. Täna on surve laiendada oluliselt sanktsioone meretranspordi ettevõtjatele, mis omakorda võib kaasa tuua vedellasti ja puistlasti segmentide jätkuva langemise ka 2023. aastal. Samas Ukrainas toimuva sõja lõppedes ning sanktsioonide lõppemisel võib segment pöörata kasvule. Arvestusega, et vedellasti transportimise mahud jäävad 20% juurde enne sanktsioonide kehtestamise aega näidatud mahtudest, siis on prognoositav veeteetasude laekumine (miljonites eurodes) allolevas tabelis. Prognoos Prognoos 2023 25% Prognoos 2023 50% Prognoos 2023 100% 2022. aasta lõpuks 8,1 8,55 5,7 13,4 50% prognoos tugineb 2021. aasta andmetel, milles on vähendatud vedellastiga tegelevatelt laevadelt laekuvat veeteetasu 20%ni. 100% määra 2023. aasta prognoosi juures on alusandmeteks võetud 2019. aasta andmeid, vähendades vedellastiga tegelevatelt laevadelt 8 PwC on perioodiliselt hinnanud logistikasektori majandusmõju uuringus „Eesti logistikasektor: Majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs“. 4 laekuvat veeteetasu 20% tasemini ning ka reisilaevade laekumist 70% tasemeni võrreldes kriisieelse tasemega. Veeteetasude 25% vähendamise mõju ulatust on keeruline täpselt hinnata, sest osad Vene Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonid alles jõustuvad ning Euroopa Liidu tasandil on surve neid meretranspordi vaates veelgi karmistada, mistõttu pole kaubamahtude languse lõppu veel näha. Vedellasti osakaal pärast 2022. aasta detsembrit, mil jõustuvad sanktsioonid ka Vene naftale, ilmselt veelgi langeb, mis tähendaks täiendava kuni ca 3,2 miljonit tonni kaotamist ainuüksi AS Tallinna Sadama puhul (6 kuud). Samas on tekkinud Kesk-Aasia riikidel huvi vedada kaupu läbi Baltikumi sadamate. See aga paneb kõikide Balti riikide sadamad omavahel konkureerima ning ka seetõttu on mõistlik jätkata veeteetasude määra vähendamisega, sest Eesti kaubakoridor oli enne varasemat veeteetasude määra vähendamist üks kallemaid Balti riikidest. Vastasel korral jätkub praegune langustrend ning kasvus olevate segmentide trend pidurdub või pöörab samamoodi langusesse. Arvestades, et Sillamäe sadama kaubamahud ulatusid ca 9,7 miljonit tonnini (valdav osa vedellast ja väetised) aastas ning AS Tallinna Sadam on kaotanud 6 kuuga juba 1,7 miljonit tonni, siis sanktsioonidest tulenev kadu Eesti majandusele, kasutades PwC uuringu metoodikat, oleks hinnanguliselt 133 miljonit eurot.9 Kui sanktsioonid veelgi karmistuvad ning transiit täielikult peatub, siis mõju kaubamahtudele on ca 21 miljonit tonni, mis negatiivse mõjuna tähendaks kuni 245 miljoni euro suuruse tulu kadumist. Kui 2022. aasta 15. septembri seisuga oli veeteetasude laekumine ca 5,8 miljonit eurot ja aasta lõpuks on prognoositav laekumine 8,1 miljonit eurot, siis 2023. aastaks, vähendades veeteetasu määra 25%, on prognoositav laekumine ca 8,55 miljonit eurot. Kuna veeteetasude laekumine sõltub laevade külastuste arvust, Covid-19 kriisist tulenevalt ei ole reisiparvlaevandus endiselt taastunud ning sanktsioonid mõjutavad tugevalt kaubavedu, siis veeteetasude laekumise suurust ei ole siiski täpselt võimalik prognoosida. Vähendatud määraga mittejätkamine võib tuua kaasa sadamate kaubamahtude vähenemise, millel on otsene negatiivne mõju riigi tuludele. Veeteetasude muutmata jätmisel: - Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused halvenevad, teiste lähiriikide sadamate eelised jätkuvad, säilitades transiidiahela kulubaasi; - Sadamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine; - Kaubakogused ei suurene ja pigem jäävad samaks või vähenevad suurimate landlord- tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt; - Suurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele; - Vähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul umbes 10 miljonit eurot aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki. Eelnõuga kehtestatav veeteetasu suuruse vähendamine mõjutab positiivselt reedereid ja laevade operaatoreid. Veeteetasu määra vähendamisega annab riik positiivse sõnumi nii ettevõtjatele kui ka teistele riikidele. Sellega tagatakse merendussektori elujõulisus ning võimalus taastuda keerulistest oludest tugevamas positsioonis olles. Veeteetasu suuruse vähendamisega võimaldatakse vältida sektoriaalset pankrotilainet (mahtude puudumine, makseraskused), samuti spetsiifiliste oskustega meremeeste massilist koondamist ning oskustööjõukadu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele 9 9,7+1,7 x 11,7= 133,4 miljonit eurot. PwC hindas 1 miljonit tonni lisandumisel mõjuks 11,7 miljonit eurot. 5 Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähendatud määra muutumisega 2022. aastal kehtinud 50 protsendilt 2023. aasta jaanuarist alates 25 protsendile ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht. Eelnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasude määradele 25-protsendilist vähendamist eeldab seega ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too seega kaasa märkimisväärset lisatööd, vaid Transpordiameti senine töökorralduslik olukord jätkub. Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi. Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 8,55 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot ning 2021. aastal laekus 6,76 miljonit eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna seadust menetletakse koos 2023. aasta riigieelarve seadusega ning seadusega ette nähtud muudatus peab hakkama kehtima alates 1. jaanuarist 2023. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei esitatud eelnõud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele, vaid neile esitati eelnõu teadmiseks. Eelnõu saadeti teadmiseks ka MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile ja Transpordiametile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2022. a. 6  Riigikantselei 23.09.2022 nr 2-1/2022/5890 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu Esitame meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) täiendamise seaduse eelnõu, millega täiendatakse MSOS-i §-ga 9510. Kuivõrd tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud 2023. aasta riigieelarve eelnõu menetlusega, ei esitatud seda kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks huvirühmadele. Nimetatud asutustele ja isikutele saadeti eelnõu teadmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu - 1 lk; seletuskiri - 6 lk. Lisaadressaadid: MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Transpordiamet Hana-Maarja Helinurm 639 7663 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2 1 .09.202 2 M eresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise vajadus on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Olukord mõjutab kõiki reedereid (reisi-, kaubalaevad) ja sadamapidajaid, sest teenindatavad mahud ning käive on vähenenud olulises mahus. Kaubamahte on 2022. aastal oluliselt mõjutanud ka sõda Ukrainas ja sellega seoses kehtestatud sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni suhtes. 15.04.2020 võttis Riigikogu vastu r iigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus e (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) . Seadusega vabastati kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini veeteetasu maksmisest . Sama seadusega vähendati veeteetasu maksmise kordade arvu 2021. aasta 1. aprillist kuni sama aasta 31. detsembrini. 09.12.2020 võttis Riigikogu vastu k ohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus e . Seadusega vähendati 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra . 07.12.2021 võttis Riigikogu vastu meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse, millega vähendati 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra. Eelnõu eesmärk on jätkata r ahvusvahelise meretranspordi toetamis t läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate . Eelnõuga v ähendatakse 202 3 . aasta 1. jaanuarist kuni 202 3 . aasta 31. detsembrini kõik idel Eesti sadamatesse või sadama reidile siseneva tel laevad el tasumisele kuuluvat veeteetasu 25 protsendi võrra. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koosta s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663 , e-post : [email protected] ). Eelnõu ja selet uskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ( e-post: [email protected] ). Märkused Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust redaktsioonis RT I, 04.08.2022, 6 . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud riigi 202 3 . aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. 2. Seaduse eesmärk Meresõiduohutuse seaduse muutmine on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Eelnõu eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOSi täiendamist ja § 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Paragrahviga 1 täiendatakse MSOSi §-ga 95 10 . Paragrahvi s 95 10 sätestatakse, et 202 3 . aasta 1. jaanuaris t kuni 202 3 . aasta 31. detsembrini peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem samas seaduses sätestatust . MSOS § 50 1 kohaselt on v eeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu. Veeteetasu peab maksma, kui lae v siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile . Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist. Veeteetasu tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet . MSOS § 50 5 kohaselt arvestatakse v eeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot , teistel laevadel vastavalt laeva jääklassile 0,28 eurot , 0,30 eurot või 0,35 eurot. Seadus näeb ette veeteetasu maksimaal s e suurus e ühe reisi kohta : tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot. Veeteetasu vähendamise aluse d ja vähendatud määrad näeb ette MSOS § 50 10 . Muu hulgas tasutakse r eidile saabunud laeva eest veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse. Muudatusega vähendatakse veeteetasu suurust 25 protsendi võrra 1. jaanuarist 202 3 . a kuni 31. detsembrini 202 3 . a kõi gile Eesti sadama te sse või sadama reidile siseneva tele laevad ele . Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad . Muus osas ja kui see ei ole vastuolus rakendussättes kehtestatud regulatsiooniga, sh kui kehtiv MSOS näeb ette suuremad veeteetasu vähendamise määrad (nt MSOS § 50 10 lg 2 reidile saabunud laeva osas, kes ei sisene sadamasse; § 50 10 lg 3 jäämurdjaga mitteteenindatava sadamasse saabunud laeva osas; § 50 10 lg 4 remonti saabunud laeva eest, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid ), kohaldatakse MSOS 11 1 . peatükis sätestatut . Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Järgnevalt analüüsitakse eelnõu võimaliku riigiabi andmisega seoses. Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb artiklis nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Selleks, et meedet käsitleda riigiabina peavad olema täidetud kõik neli tingimust. Euroopa Komisjoni teatises on riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade reederid. Meede on omistatav riigile, kuna riik otsustab seni riigieelarvesse laekunud veeteetasu maksmise kohustusest ettevõtjad üheks aastaks vabastada ja loobub sellega riigitulust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtiv kõikidele reederitele , kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile , olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kellel laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile , on võrdses olukorras . Seega kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras oleva i d ettevõtjaid koheldakse ühte moodi , siis ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate , siis võib meede mõjutada lii k mesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile. Kuna ELTL art 107 lg 1 loetletud tingimused on kumulatiivse d tingimus ed , st meetme kvalifitseerimiseks riigiabina peavada olema täidetud kõik tingimused. Eelnõuga kavandatava meetme puhul ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element ja tegemist ei ole riigiabiga. Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õigus e rakendamisega . 6. Seaduse mõju d Eelnõul on otsene mõju majandusel e . Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele. M ajanduslik mõju Seni kehtinud vähendatud veeteetasude määr on tõstnud Eestit läbivaid kaubamahtusid , võrreldes 2021 . aastat 2019 . ja 2020. aastaga , ca 2,9 miljonit tonni . Veeteetasu laekus 2019. aastal ca 18,2 miljonit eurot ning laevakülastuste arv ulatus 12,1 tuhandeni. Kaubamaht läbi Eesti sadamate ulatus 36,3 miljonit tonnini. Vastavad näitajad 2021. aastal olid 6,7 miljonit eurot veeteeta s ude laekumist , laevakülastuste arv 11 tuhat ning kaubamaht 39,2 miljonit tonni. Seega oli suurim mõju veeteetasude alalaekumisele reisilaevandusel, mis 2021. aastal oli endiselt piirangute tõttu raskes seisus. Samal ajal siiski kasvasid jõudsalt sadamate kaubamahud, samas kui konkureerivate lähiriikide sadamate kaubamahud langesid. Logistikasektori indikatiivne panus riigieelarvesse läbi sotsiaalmaksu, tootemaksude, eraisiku tulumaksu, ettevõ t te tulumaksu ning riigiettevõtete dividendide on hinnanguliselt 1,04 m iljardit eurot . Logistikasektor tervikuna panustab SKT - s se ca 3,4 m iljardi euroga (teiste sektorite panus ca 19 miljardit eurot). Sellest on võimalik tuletada, et kaubamahtude 1 miljoni tonni võrra suurenemi ne toob hinnanguliselt 11,7 miljonit eurot tulu. Seega , kui kaubamahud kasvasid 2019-2021 2,9 miljonit tonni, siis hinnanguliselt tõi see majandusse 33,9 miljonit eurot v õrreldes veeteetasude määra vähendamisega saamata jäänud alalaekumi s e ga . Siiski on sanktsioonid avaldamas märkimisväärset mõju kaubamahtudele. Näiteks 2022. aasta 6 kuuga oli AS Tallinna Sadam sadamaid läbinud kaubamaht kokku 9,5 miljonit tonni, kahanedes 1,6 miljoni tonni võrra eelneva aasta sama perioodi ga võrreldes (–14,7%). Reisilaevade osakaal veeteetasude laekumisesse oli enne Covid-19 kriisi ca 7,1 miljonit eurot (kogulaekumine ca 18 miljonit ). 2021. aastaks oli see kukkunud ca 3 miljonit euroni. Siiski ei ole reisilaevandus saavutanud kriisieelset taset ning 2022. aastal on suurim parvlaevaoperaator Tallink prahtinud mitmed laeva välja, mis tähendab, et 2022. aasta sügise l /talvel reisilaevade panus veeteetasudesse ei taastu, sest laevu on vähem. Samas on DFDS lisanud täiendava laeva Rootsi suunale ning Viking Line opereeris suvekuudel Tallinn-Helsinki liinil kokku 3 laevaga, mistõttu 2022. aasta laekumine tuleb eelduste kohaselt summaarsena suurem kui eelneval aastal, isegi kui tankerite külastuste arv jätkab langemist. 2023. aastaks on määramatuse aste suur. Üheltpoolt on reisilaevade segmendis mitu laeva välja prahitud (renditud) ehk ei ole teada, millal nad võiksid liinile saabuda, samas andsid reisilaevad pea 50% veeteetasude laekumisest kriisieelsel ajal. Eelduste kohaselt ei tule laevad tagasi mitte enne järgmist suvehooaega. Samas ei ole operaatorid kinnitanud ka järgmise aasta graafikuid, mis tähendab, et ei ole ka teada, mitu laeva järgmisel aastal sõidab. Lisaks võib oluliselt olukorda muuta ka reisilaevade toetusmeetmega mittejätkamine, mis võib tuua olukorra, kus osasid laevu polegi ettevõtjatel mõtet tagasi liinile tuua, mis omakorda mõjutab negatiivselt ka veeteetasude laekumist. Sanktsioonide mõju sõltub sanktsioonide kehtivusest. Täna on surve laiendada oluliselt sanktsioone meretranspordi ettevõtjatele, mis omakorda võib kaas a tuua vedellasti ja puistlasti segmentide jätkuva langemise ka 2023. aastal. Samas Ukrainas toimuva sõja lõppedes ning sanktsioonide lõppemisel võib segment pöörata kasvule. Arvestusega, et vedellasti transportimise mahud jäävad 20% juurde enne sanktsioonide kehtestamise aega näidatud mahtudest , siis on prognoositav veeteetasude laekumine (miljonit es euro des ) allolevas tabelis . Prognoos 2022 . aasta lõpuks Prognoos 2023 25% Prognoos 2023 50% Prognoos 2023 100% 8,1 8,55 5,7 13,4 50% prognoos tugineb 2021. aasta andmetel, milles on vähendatud vedellastiga tegelevatelt laevadelt laekuvat veeteetasu 20%ni. 100% määra 2023. aasta prognoosi juures on alusandmeteks võetud 2019. aasta andmeid, vähendades vedel l astiga tegelevatelt laevadelt laekuvat veeteetasu 20% tasemini ning ka reisilaevade laekumist 70% tasemeni võrreldes kriisieelse tasemega. Veeteetasude 25% vähendamise m õju ulatust on keeruline täpselt hinnata, sest osad Vene Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonid alles jõustuvad ning E uroopa Liidu tasandil on surve neid meretranspordi vaates veelgi karmistada, mistõttu pole kaubamahtude languse lõppu veel näha. Vedellasti osakaal pärast 2022. aasta detsembrit, mi l jõustuvad sanktsioonid ka Vene naftale, ilmselt veelgi langeb, mis tähendaks täiendava kuni ca 3,2 miljonit tonni kaotamist ainuüksi AS Tallinna Sadama puhul (6 kuud). Samas on tekkinud Kesk-Aasia riikidel huvi vedada kaupu läbi Baltikumi sadamate. See aga paneb kõikide Balti riikide sadamad omavahel konkureerima ning ka seetõttu on mõistlik jätkata veeteetasude määra vähendamisega , sest Eesti kaubakoridor oli enne varasemat veeteetasude määra vähendamist üks kallemaid Balti riikidest. Vastasel korral jätkub praegune langustrend ning kasvus olevate segmentide trend pidurdub või pöörab samamoodi langusesse. Arvestades, et Sillamäe sadama kaubamahud ulatusid ca 9,7 miljonit tonnini (valdav osa vedellast ja väetised) aastas ning AS Tallinna Sadam on kaotanud 6 kuuga juba 1,7 miljonit tonni, siis sanktsioonidest tulenev kadu Eesti majandusele, kasutades PwC uuringu metoodikat , oleks hinnanguliselt 133 miljonit eurot. Kui sanktsioonid veelgi karmistuvad ning transiit täielikult peatub, siis mõju kaubamahtudele on ca 21 miljonit tonni, mis negatiivse mõjuna tähendaks kuni 245 miljoni euro suuruse tulu kadumist. Kui 20 22 . aasta 15. septembri seisuga oli veeteetasude laekumine ca 5,8 miljonit eurot ja aasta lõpuks on prognoositav laekumine 8,1 miljonit eurot, siis 2023. aastaks, vähendades veeteetasu määra 25%, on prognoositav laekumine ca 8,55 miljonit eurot. Kuna veeteetasude laekumine sõltub laevade külastuste arvust , Covid-19 kriisist tulenevalt ei ole reisiparvlaevandus endiselt taastunud ning sanktsioonid mõjutavad tugevalt kaubavedu , siis veeteetasude laekumi se suurust ei ole siiski täpselt võimalik prognoosida . Vähendatud määraga mittejätkamine võib tuua kaasa sadamate kaubamahtude vähenemise , millel on otsene negatiivne mõju riigi tuludele . Veeteetasude muutmata jätmisel : Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused halvenevad, teiste lähiriikide sadamate eelised jätkuvad , säilitades transiidiahela kulubaasi ; S adamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine ; K aubakogused ei suurene ja pigem jäävad samaks või vähenevad suurimate landlord -tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt ; S uurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele ; V ähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul umbes 10 miljonit eurot aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki . Eelnõuga kehtestatav veeteetasu suuruse vähendamine mõjutab positiivselt reedereid ja laevade operaatoreid. V eeteetasu määra vähendamise ga annab riik positiivse sõnumi nii ettevõt jate le kui ka teistele riikidele . Sellega tagatakse merendussektori elujõulisus ning võimalus taastuda keerulistest oludest tugevamas positsioonis olles. Veeteetasu suuruse vähendamisega võimaldatakse vältida sektoriaalset pankrotilainet (mahtude puudumine, makseraskused), samuti spetsiifiliste oskustega meremeeste massilist koondamist ning oskustööjõukadu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähenda tud määra muutumisega 202 2 . aasta l kehtinud 50 protsendilt 202 3 . aasta jaanuarist alates 25 protsendile ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht . E elnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasude määradele 25-protsendilist vähendamist eeldab seega ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too seega kaasa märkimisväärset lisatööd, vaid Transpordiameti senine töökorralduslik olukord jätkub. Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi . V eeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 202 3 . aastaks on ca 8,55 miljonit eurot , 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot ning 2021. aastal laekus 6,76 miljonit eurot . 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval , ku na seadust menetletakse koos 2023. aasta riigieelarve seadusega ning seadusega ette nähtud muudatus peab hakkama kehtima alates 1. jaanuarist 2023. a . 10. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei esitatud eelnõud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele , vaid neile esitati eelnõu teadmiseks . Eelnõu saadeti teadmiseks ka MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile ja Transpordiametile . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 202 2 . a. EELNÕU 2 1 .09 .202 2 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus § 1. Meresõiduohutuse s eadus t täiendatakse §-ga 95 10 järgmises sõnastuses: „ § 95 10 . Veeteetasu arvestamise erisused 202 3 . aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 202 3 . aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 25 protsendi võrra. “ . § 2 . Käesolev s eadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………………..… 202 2 . a ___________________________________________________________________________Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 202 2 . a (allkirjastatud digitaalselt)