center 67945 MTÜ Raikküla Mõis 0 0 MTÜ Raikküla Mõis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected] /kuupäev digiallkirjas/ Ettepanek üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta Käesolevaga esitame oma ettepaneku üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta alljärgnevalt. Peatükk 3, Planeerimispõhimõtted all on - „3.03.03.02 — Pärandikeskne areng“ ning „Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel“: punkt „4. hinnates ehitismälestiste mõjuvööndis (5 km raadiuses) suuremahuliste (näiteks taastuvenergia) rajatiste kavandamisel kaasnevat tervikmõju. Kui suuremahulisi rajatisi ei ole võimalik kavandada väljapoole mõjuvööndit, tuleb visuaalsele analüüsile tuginedes koostöös vastutava ametkonnaga leida minimaalset sekkumist eeldav lahendus“. Praegusel kujul tühistab lõigu pealkirja „Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel“ mõtte viimane lause: „Kui suuremahulisi rajatisi ei ole võimalik kavandada väljapoole mõjuvööndit, tuleb visuaalsele analüüsile tuginedes koostöös vastutava ametkonnaga leida minimaalset sekkumist eeldav lahendus“. Meie ettepanek sõnastada see punkt järgmiselt: „Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel“: punkt „4. hinnates ehitismälestiste mõjuvööndis (5 km raadiuses) suuremahuliste (näiteks taastuvenergia) rajatiste kavandamisel kaasnevat tervikmõju. Mastaapseid rajatisi, milleks loetakse olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME), ei planeerita ehitismälestiste mõjuvööndisse. “. Kui jätta planeeringusse sõnastus - „Kui suuremahulisi rajatisi ei ole võimalik kavandada väljapoole mõjuvööndit (...)“, siis kaotab mõtte igasugune planeerimispõhimõte Pärandikeskse arengu nimel, kuna alati on võimalik leida huvitatud osapoole poolt põhjendusi, miks justnimelt ei ole kindlasti võimalik kavandada mastaapseid rajatisi mujale, väljaspoole mõjuvööndit. Teemal - tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused arvestades tekkivaid vaateid - juhime Teie tähelepanu Euroopa heale praktikale, mis tegeleb tuuletööstuste ja pärandi kooseksisteerimisele maastikes – näiteks Scottish Natural Heritage soovitab kasutada teoreetilise nähtavuse tsooni hindamisel 131-150 m kõrgusega tuulikutel vahemaad kaugusega 40 km ning vahemaad 45 km tuulikutest, mis on kõrgemad kui 150 m. Vt. vastav Scottish Natural Heritage juhendmaterjal - https://www.nature.scot/sites/default/files/2019-09/Guidance%20-%20Visual%20representation%20of%20wind%20farms%20-%20Feb%202017.pdf Eestis tuleks hakata rakendama sarnaseid põhimõtteid „nähtavuse tsoonide hindamisel“, meil on see reaalselt tõesti vajalik, kuna paljude planeeringutega planeeritavad tuulikud on tipukõrgusega lausa kuni 290 m. Euroopa praktikas on kultuuripärandi puhul teada, et iga avaliku sektori investeeritud euro panustab mitmekordselt tagasi kohalikku majandusse, näiteks Prantsusmaal toob avaliku sektori 1 euro kultuuripärandisse, hinnanguliselt tagasi 8 eurot kohalikku majandusse. Dokumendis „ European Heritage Alliance Manifesto “ https://www.europanostra.org/wp-content/uploads/2020/07/2020_EE_-EUROPEAN_HERITAGE_ALLIANCE_MANIFESTO.pdf on kirjas, et kultuuripärandisse investeerimine tähendab investeerimist ka rahva tervisesse, heaolusse ja inimeste elukvaliteedi parandamisse. Kusjuures tuuletööstuste negatiivset mõju turismile on ka uuritud, vt. nt - https://mpra.ub.uni-muenchen.de/65946/1/MPRA_paper_65946.pdf , mis kinnitab seost tuuletööstuste ja väheneva turismi nõudluse vahel piirkonnas. Nagu näiteks Kehtna üldplaneeringus kirjas, siis: „Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele“. Kusjuures väga oluline on siinkohal lisada, et tuulegeneraatorite mõõtmed ajas paraku ainult kasvavad. Kokkuvõt tes tõstatub põhimõtteline küsimus : kas soovime riikliku kaitse all olevaid ehitismälestisi tegelikult kaitsta või mitte ? Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Karmel Jõesoo MTÜ Raikküla Mõis juhatuse esimees