MTÜ Eesti Looduskogukond
Üleriigiline planeering 2050
Arvamused ja ettepanekud.
1. Eesti omavalitsuste rohevõrgustike, VEP -de, Natura 2000 alade seisund on seoses
tuuleparkide detail- ja eriplaneerigutega järsult halvenemas.Töötavates tuuleparkides
rakendatatavad kompensatsioonimeetmed pole taganud liikide säilimist. Mitmete I ja II
kaitsekategooria liikide seisund on halvenenud (must-toonekurg, väike-konnakotkas,
metsis). Elurikkuse pikaajaline seire on puudulik. Eesti ökosüsteemide toimivust ohustavad
metsade üleraie ja projekteeritavad uued energeetika- ja trantspordi taristud. Peame
vajalikuks eelnimetatud üleriigilises planeeringus arvestada tuuleparkide, uute elektriliinide,
tehnovõrkude ja energiataristuste kumulatiivse mõjuga ökosüsteemidele, elupaikade ja
liikide kaitsele.
2. Eesti ajalooliskultuuriruum on seotud hajaasustusega ja looduslähedase elustiiliga, lubamatu
on regionaalpoliitilise survestusega suunata asustus regioonikeskustesse. Tugevate keskuste
eelistamine on küll majanduslikult tasuvam, kuid on vastuolus põlisrahvaste õiguste
deklaratsiooniga. Sellise üleriigilise planeeringuga seatakse ohtu põlisrahvaste õigused.
Põliselanikel on õigus elada ajaloolistel etnograafilistel aladel. Selline regionaalpoliitika on
kahju tekitanud meie maapiirkondadele, suletud on väikekoolid, tervishoiuasutused,
postiteenused ja vähenenud ühistrantspordi võimalused. Üleriigiline planeering peab tagama
eesti rahvuse ja kultuuri säilimisel äbi aegade, vastasel juhul oleks see vastuolus eesti
põhiseadusega, seega riiklik ruumiplaneering peab tagama Eestis väikekeskuste ühtlase
regionaalse arengu(tsenaarium C).
3. Ei saa nõustuda sellega, et üleriigilises planeeringus ei arvestada jõustunud kohtulahenditega
(Tartu Ringkonnakohtu otsus, 10.07.2025, otsus haldusasjas 3-21-2759), Tartu- Valmiera
õhuliini 330 kv on paigaldatud ebaseaduslikult ja menetlust on uuendatud. Seega on antud
õhuliinide asukoht üleriigilises planeeringus õigusvastane.
4. Üleriigilises planeeringus on teatud vastuolud, suurendatakse asulate tuumikalade
asustustiheduse kompaksust ja samas räägitakse asulate liigirikkuse suurendamisest.
Tihehoonestusalad ei võimalda rajada piisavalt suuri rohealasid, mis tagaksid liigirikkuse
suurenemist, sest liigid vajavad populatsiooni säilimiseks piisavalt suurt ala, see ei ole
saavutatav haljastuse üksikeementidega ja on ebareaalne.
5. Palju planeeringus toodud seisukohad on täpsustamata, ei ole toodud välja võimalike
asukohti ja arvestuslikke suurusi. Rail Baltica raudtee avaldab negatiivset mõju mitmetele
kooslustele ja liikidele. Mõjude vähendamiseks rakendakse kompentsiatsioonialasid, kuna
maaressurss on piiratud(eraomand), siis on arvutuslikult ja asukoha põhiselt vaja tuua
võimalikud kompensatsioonialad. Veelgi enam paljude EP-de juures on viidatud
kompensiatsioonaladele, kuid pole näidatud võimalikke alade asukohti. Puudub ka ülevaade
riiklikest rohealadest. Kuna territoorium on piiritletud, siis ruumiplaneering ruumi kasutuse
osas pole realistlik ega ülevaatlik.
Lugupidamisega
MTÜ Eesti Looduskogukond
juhatuse liikmed:
Ene Solom ja Hele Kängsepp
Saatja: "Hele Kängsepp" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Ettepanekud ja arvamused!
Kuupäev: 2026-04-10 20:45
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
MTÜ Eesti Looduskogukond saadab omapoolsed ettepanekud ja arvamused
üleriigilise planeeringu 2050 kohta. Dokument on manuses
Lugupidamisega
Juhatuse liikmed:
Ene Solom ja Hele Kängseep