Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

DPS2 ALU-MÄLIVERE 20113 Hagudi-Kodila RIIGITEE (OR1245) JA VIADUKT (BR1245) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2022 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................2 Sissejuhatus .........................................................................................................................4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ...................................................................................5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .................................................................... 8 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 9 2.3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..............................................................................15 2.3.1. Maakonnaplaneeringud ..............................................................................................15 2.3.2. Üldplaneeringud .........................................................................................................16 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas .....................................................................................16 2.3.4. Arengudokumendid.....................................................................................................16 2.4. Ressursside kasutamine ................................................................................................17 2.5. Energiakasutus ..............................................................................................................17 2.6. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ...........................................................................17 2.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................18 2.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud .............................................................................................................................18 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ..............................................19 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused .............................................................................................................................................19 3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................22 3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ................................................................22 3.4. Natura 2000 võrgustiku alad ..........................................................................................25 3.5. Kaitstavad loodusobjektid ..............................................................................................25 3.6. Põhjavesi ja pinnavesi ...................................................................................................26 3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...................................................................................29 3.8. Pinnavormid ja pinnas ...................................................................................................29 3.9. Metsad ja kõrghaljastus .................................................................................................30 3.10. Roheline võrgustik ja loomastik ...................................................................................30 3.11. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad.....................................32 3.12. Väärtuslikud maastikud................................................................................................33 Lk 2 / 45 3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................................33 3.14. Asustus .......................................................................................................................33 3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet ................................................................................................................................33 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................37 4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ..................................................................................................38 4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed.......................................................38 5. Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................41 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................43 Lk 3 / 45 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Rapla vallas paikneva riigitee nr 20113 Hagudi-Kodila km 0,93–1,63 riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Riste kaudu on lahendatud riigitee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav riste asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas. Käesoleva töö aluseks on projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames koostatud: 1) põhiprojekt „DPS2 Alu-Mälivere. 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245)“; 2) põhiprojekt „DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245“. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Lk 4 / 45  1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Käesoleva projektiga kavandatud tegevustes ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 toodud aluseid2. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega3. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 KeHJS § 6 lõige 1 punktis 13 määratletud olulise keskkonnamõjuga tegevused: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) Lk 5 / 45 seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise 4, 5 juhendmaterjalidest . Olulisemad keskkonnaalased õigusaktid Eestis on muuhulgas, kuid mitte ainult järgmised: Looduskaitseseadus ja selle alamaktid Veeseadus ja selle alamaktid Atmosfäärikaitseseadus Kemikaaliseadus ja selle alamaktid Jäätmeseadus ja selle alamaktid Olulisemad keskkonnaalased õigusaktid EL-i tasandil on muuhulgas, kuid mitte ainult järgmised: • Vee raamdirektiiv (2000/60/EC) • Nitraadidirektiiv (91/676/EEC) • Suplusvee direktiiv (2006/7/EC) • Põhjaveedirektiiv (2006/118/EC) • Olmevee direktiiv (98/83/EC) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas • Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EEC) • Direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EC) • Direktiiv arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja PAH sisalduse kohta välisõhus (2004/107/EC) • Lenduvate orgaaniliste ühendite direktiiv (94/63/EC) • Elupaikade direktiiv (loodusdirektiiv) (92/43/EEC) • Direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (2009/147/EC) • Euroopa kvaliteedi standardi direktiiv (2008/105/EC) • Direktiiv üleujutuste kohta (2007/60/EC) • Joogivee direktiiv 4 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5 European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf Lk 6 / 45  • Keskkonna kvaliteedi standardite direktiiv (EU 2008/105/EC) • Üleujutuste direktiiv (EU 2007/60/EC) • Põhjavee direktiiv (2006/118/EC) • Joogivee direktiiv • Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia Keskkonnaalal järgitakse vastavaid Design Guidlines`i nõudeid. Projekt on koostatud järgides ökoloogilisi piirangud ning lähtudes rohelise projekteerimise põhimõtetest. Lisaks järgitakse järgmisi olulisi keskkonnapoliitika üldpõhimõtteid: • Bioloogiline mitmekesisus, maakasutus ja metsamajandus • Ressursitõhusus ja ringmajandus • Kestlik tarbimine ja tootmine Loomastiku kohta leiab täpsemat infot taustadokumendist, mis on leitav järgnevalt lingilt: SP - 2020-01-14 Rewild RB wildlife expertise Alu-Mälivere section large mammal crossings.pdf - Kõik dokumendid (sharepoint.com) Lk 7 / 45  2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada Hagudi-Kodila tee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav Hagudi-Kodila riste (riste põhiprojekti mõistes OR1245 ja viadukt BR1245) asub Rapla maakonnas Rapla vallas (joonis 1). Kavandatavast raudteest ülepääsuks rajatakse eritasandiline riste ning viadukt. Joonis 1. Projekti asukoht ja kavandatava Rail Balticu trass Maa-ameti kaardil6 Kavandatava Rail Balticu trassi koridor (RB maakonnaplaneeringu lõigud 7C, 8A, 16A) läbib Rapla vallas Juula, Väljataguse, Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi, Alu-Metsaküla, Mõisaaseme, Kuku ja Röa küla, möödudes Rapla linnast lääne poolt. Trassi koridori laius kogu Rapla valla osas on 350 m (joonis 2)7. 6 Maa-amet, 2020 7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. Lk 8 / 45  Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ja Hagudi-Kodila tee ristumine8 Kuku külas kulgeb trassi koridor valdavalt põllumajandusmaadel, ristub Hagudi-Kodila teega ning suundub Röa küla suunas lääne pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed, vahepeal Kohila valla Mälivere küla läbides9. RB Rapla maakonnaplaneeringu10 alusel lahendatakse raudtee põhitrassi ristumised olulisemate avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Rapla valda kaheksale teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Hagudi-Kodila ristele ei ole planeeritud eraldi teed kergliiklejatele. Hagudi-Kodila riste ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE etapis11 koostatud lahendusest. 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Käesolevas dokumendis on kavandatava tegevuse kirjeldamisel aluseks võetud riste ja viadukti põhiprojektide seletuskirjad ja asendiplaani joonised12 13. Projektis käsitletav maantee lõik jääb 20113 Hagudi-Kodila maanteel vahemikku km 0,934 – 1,634 (joonised 3.1-3.5). Teeregistri andmetel on Rapla maakonnas asuva kõrvalmaantee 20113 Hagudi-Kodila kogupikkus 7,958 km. Olemasoleva tee katte laius projektis käsitletavas 8 Maa-amet, 2020. 9 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 10 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 11 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine, mis on põhiprojekti etapile eelnenud alternatiivide võrdlemise etapp 12 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245) 13 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245 Lk 9 / 45 lõigus km 0,93–1,63 on 6,9–7,3 m, mulde laius on 6,9–7,3 m. Kergliiklusteed puuduvad. 20113 Hagudi-Kodila riigiteel on projekteeritavas lõigus 3 mahasõitu, ristmikud puuduvad. Teelõigul on freespurust kate. Olemasolevad kraavid on projekteeritaval lõigul paremal km 0,934–1,142 ja km 1,284–1,594 ning vasakul km 0,934–1,209 ja 1,389–1,439. Truupe maantee ja mahasõitude all ei ole. Joonis 3.1. Vaade projektiala algusest lääne suunas (vaade rajatava riste asukoha suunas; foto autor Kristo Kiiker) Joonis 3.2. Vaade kavandatava viadukti asukohast põhja suunas (foto autor Kristo Kiiker) Lk 10 / 45  Joonis 3.3. Vaade kavandatava viadukti asukohast lõuna suunas (foto autor Kristo Kiiker) Joonis 3.4. Vaade kavandatava viadukti asukohast ida suunas (vaade Tallinn-Rapla-Türi mnt suunas; foto autor Kristo Kiiker) Lk 11 / 45  Joonis 3.5. Vaade projektiala lõpust lääne suunas, elamud tee ääres (foto autor Kristo Kiiker) Viadukt Viadukti projekti koosseisus on projekteeritud betoonist viadukt pikkusega 75 m ning avade jaotusega 2,5 + 10,5 + 15,0 + 19,0 + 15,0 + 10,5 + 2,5 m. Kokku on 5 vaheava ja kaks 2,5 m konsooli mõlemas otsas. Silla ristlõike kogulaius on 12,1 m, mis koosneb kahest 4,5 m laiusest sõiduteest ja 1,55 m laiustest käiguteedest mõlemal pool (eraldatakse sõiduteest piirdega, joonis 4, joonis 5, joonis 6). Sillale paigaldatakse käsipuu, raudtee kohal asuvale sillaavale paigaldatakse kontaktvõrgu kaitseekraan. Silla konstruktsiooniks on monoliitsest raudbetoonist integraalsüsteem. Raudbetoonist sillateki ristlõike läbiv paksus keskel on 0,95 m, külgede suunas on 2,5% põikkalle. Silla tugiosad koosnevad kahest sillatekiga monoliitselt seotud sambast. Samba ristlõige on ringikujuline läbimõõduga 1,0 m. Vaiapikkused on telgedel P1 kuni P6 vastavalt 9,88 m; 11,8 m; 11,26 m; 11,27 m; 11,2 m; 9,92 m. Sillasambad toetuvad vundamendi taldmikele. Keskmised sambad P2-P5 toetuvad taldmikele mõõduga 3m x 3m x 1m. Külgmised sambad P1 ja P6 toetuvad taldmikele mõõduga 6.0x8.0x1.3 m. Taldmikud rajatakse aluspõhjale (murenemata lubjakivi kihile). Taldmike ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele. Lk 12 / 45  Joonis 4. Silla teki lõige14 Joonis 5. Silla plaan15 14 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245 15 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245 Lk 13 / 45  Joonis 6. Silla kõrgus16 Riste Hagudi-Kodila riste projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud: • 20113 Hagudi-Kodila tee (OR1245) – pikkus 748 m, katte laius 8,0-9,0 m, pikikalle 0,13-3,50%; • Juurdepääsutee (OR124501) – pikkus 136 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 14 m enne ristumist Hagudi-Kodila teega 2,5%, sealt edasi 0,05-2,88%; • Juurdepääsutee (OR124502) – pikkus 156 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 17 m enne ristumist Hagudi-Kodila teega 3%, sealt edasi 0,68%-2,51%; • Juurdepääsutee (OR124503) – pikkus 124 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 50 m enne ristumist Hagudi-Kodila teega 2,5%, sealt edasi 1,96%; • Juurdepääsu-/hooldustee (OR124504) – pikkus 1929 m, katte laius 4,0 m, pikikalle 22 m enne ristumist Hagudi-Kodila teega 2,5%, sealt edasi 0,15-4,02%. Hooldustee ehitatakse riste projekti käigus kuni tagasipöördekohani, s.o ca 250 m pikkuses lõigus, ülejäänud osa ehitatakse lõpuni koos RB raudteega. Hagudi-Kodila tee tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži lõikudes kuni 4%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4,0%. Kõik nõlvad on projekteeritud nõlvusega 1:2. Kõrgete mullete korral on tee serva projekteeritud põrkepiire. Ligipääsu tagamiseks kinnistutele ja kohalikule teele rajatakse kruuskattega juurdepääsuteed, mis on ühepoolse põikkaldega 3,5%. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR1245, eraldiseisva projektina). Raudtee hooldusteed projekteeritakse raudtee projekti koosseisus. Projektiga kavandatud tegevuste lühikirjeldus: • Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa; • Eemaldatakse mullete laienduste alla jääv kasvupinnas kogu paksuses; 16 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245 Lk 14 / 45  • Ehitatakse muldkeha, planeeritakse ja kindlustatakse nõlvad. Ehitatud mullete nõlvad on üldjuhul ette nähtud katta 5–7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m² (muruklass III). • Ehitatakse teekatend 5443 m2 suurusel alal, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ning tugipeenarde ehitamist; • Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning teepiirded. Enne ehitustööde algust koostab töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastab selle kohaliku omavalitsuse ja Transpordiametiga (vt ptk 3.1). Riste alla jäävate kinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ehituse ajal ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tagatakse vähemalt päästeteenistuse ja elanike pidev juurdepääs maa kasutamiseks. Projekteeritud teelõigu piirkonnas asuvad mitmed tehnovõrgud (elektri kõrgepingeliin ja keskpingeliin, sidekaablid). Enne ehitustööde algust kooskõlastab töövõtja tegevused tehnovõrkude valdajatega. 2.3. TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.3.1. Maakonnaplaneeringud • Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Lk 15 / 45 Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. • Rapla maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud RB Rapla maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. 2.3.2. Üldplaneeringud Seoses Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla valdade ühinemisega, kehtib käesoleval ajal Rapla vallas neli varem koostatud üldplaneeringut: • Rapla valla üldplaneering17 – kehtestatud aastal 2011. Projekteeritud Hagudi-Kodila riste paikneb endise Rapla valla territooriumil; • Juuru valla üldplaneering – kehtestatud 2010; • Kaiu valla üldplaneering – kehtestatud 2004; • Raikküla valla üldplaneering – kehtestatud 2003. Uue, ühinenud omavalitsusi hõlmava, üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92 (käesoleval ajal koostamisel). 2.3.3. Detailplaneeringud piirkonnas Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projekteeritaval teelõigul puuduvad. 2.3.4. Arengudokumendid • Rapla valla arengukava 2018-2025 Rapla valla arengukava 2018-2025 on kehtestatud 27. septembril 2018 volikogu määrusega nr 39. Arengukavas on sätestatud Rapla valla arengu põhisuunad ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. Kavandatav tegevus on seotud majanduse, tehnilise taristu ja looduskeskkonna valdkondlike eesmärkidega: 1) Elukeskkonna planeerimine koos vajalike tehniliste taristutega kogu valla territooriumil; 17 Rapla valla üldplaneering aastani 2025. Rapla, 2011. Lk 16 / 45  2) Teehoiu kvaliteet ja kvantiteet – uued tehnoloogiad, investeeringute suurendamine. • Raplamaa arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu väljaarendamine. 2.4. RESSURSSIDE KASUTAMINE Viadukti ja tee, sh muldkeha ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Riste põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite,maastikukujundustööde jm kohta. Muldkeha ehitamine toimub kindlatele tehnilistele parameetritele vastavast mineraalsest materjalist. Vajaminev juurdeveetava pinnase maht on ca 55 000 m3. Teekatend rajatakse 5443 m2 suurusel alal. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist jätkub tee tavapärane hooldamine (sarnaselt olemasolevale olukorrale). Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele18. Nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad. 2.5. ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.6. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed ja puidujäätmed, seejuures on suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatavad. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Riste ehitusega seotud väljakaevemaht kokku on ca 11 000 m3. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, 18 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) Lk 17 / 45 madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse teemaa-alal kasvavad puud ja võsa. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas ja muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele19. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 2.7. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada 20113 Hagudi-Kodila tee ristumine kavandatava Rail Balticu trassiga. Selleks ehitatakse viadukt üle raudtee. Kahetasandiline ristumine välistab autode kokkupõrked rongidega. Samuti on ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne). Töötsooni peab ehitaja tähistama vastavalt Transpordiameti peadirektori poolt kinnitatud juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus”20. 2.8. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub olemasoleva 20113 Hagudi-Kodila teega, kuhu projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. 19 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 20 Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_ma_2018-009.pdf Lk 18 / 45  3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1. OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav riste paikneb olemasoleva tee kohal ning lisaks hõlmab piirnevaid maatulundusmaid ja tootmismaad. Hagudi-Kodila riste paikneb järgmistel katastriüksustel (joonis 7): • transpordimaa 20113 Hagudi-Kodila tee (KÜ 66903:001:00760); • maatulundusmaa Näägu (KÜ 66903:001:0048); • maatulundusmaa Matsi (KÜ 66903:001:0171); • tootmismaa Matsilauda ( KÜ 66903:001:0057); • maatulundusmaa Härmatise (KÜ 66903:001:0173); • maatulundusmaa Näägo (KÜ 66903:001:0371); • maatulundusmaa Kubja (KÜ 66903:001:0157); • maatulundusmaa Nõlvaku (KÜ66903:001:0340); • maatulundusmaa Näägo (KÜ 66903:001:0372); • maatulundusmaa Kasteheina ( KÜ 66801:001:0147); • maatulundusmaa Palupõllu (KÜ 66903:001:0241). Juurdepääsu-/hooldustee (OR124504) hõlmab lisaks järgmisi katastriüksuseid: maatulundusmaa Palu (KÜ 66903:001:0242), maatulundusmaa Keldrimäe (KÜ 66903:001:0087), maatulundusmaa Arakaaluse (KÜ 66903:001:0111). Hooldusteed ei ehitata riste projekti koosseisus välja kogu ulatuses, vaid ainult tagasipöördekohani (ca 250 m pikkuses). Projektialal on valdavalt tegemist olemasoleva tee ja piirnevate põllumaadega, väiksemal pindalal on muid lagedaid alasid ja metsamaad (projektiala idapoolses osas). Riste alla jäävad eramaad (vastavad kinnistuosad) võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu ehitustegevust eramaadel. Lk 19 / 45 Joonis 7. Katastriüksused projektipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2020). Projekti elluviimisel muutub maakasutus uuele teemaale jäävatel maatulundusmaadel ja tootmismaal. Ristega piirnevatel maaüksustel ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega tuleks projekteerimisel arvestada. Riste rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele, seega ei põhjusta riste rajamine piiranguid maakasutusele. Rapla maakonnaplaneering 2030+ kaardile on kantud Tallinn-Rapla-Türi maantee neljarealiseks ehitamise eelprojekti trass R15, mis Hagudi-Kohila ristest põhja pool kohati ristub RB trassiga. Rail Balticu maakonnaplaneeringu koostamise käigus on arvestatud Röa külas kavandatud maanteelõigu võimaliku lahendusega. Rail Balticu planeeringus tehti ettepanek jätta kaks võimalikku teekoridori mõlemal pool Rail Balticu raudteetrassi, selle lõplik valik tehakse projekti koostamise käigus. Ehitusega kaasnevad ajutised piirangud – eelkõige ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Põhiprojektis on märgitud, et võimalusel ehitatakse tee pool-poolega meetodil. Kuna Hagudi- Kodila tee jääb olemasolevale trassile, tuleb liiklus suunata ajutisele teele, mis rajatakse planeeritavate hooldusteede peale (käesoleval ajal põllumaad, joonis 8). Seoses suuremate töödega, kus on vajalik täielik tee sulgemine, tuleb kasutada ümbersõitu (joonis 9). Sel juhul on liiklus võimalik ümber suunata tugimaanteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ning kõrvalmaanteedele 20141 Rapla-Varbola ja 20131 Seli-Koigi-Alu. Ehitusaegse liikluskorralduse skeemi koostab töövõtja ja see kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse ja Transpordiametiga. Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tagatakse vähemalt päästeteenistuse ja elanike juurdepääs maa kasutamiseks. Joonis 8. Ajutine liiklusskeem21 21 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245) Lk 21 / 45  Joonis 9. Võimalikud ümbersõidud, kui projektiala sulgeda22 Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. 3.2. ALAL ESINEVAD MAAVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal maardlaid. Lähim maardla (Hagudi turbamaardla pindalaga 1777,79 ha) paikneb viaduktist enam kui 900 m kaugusel (projektiga kavandatud töömaa piirist ca 570 m kaugusel) lääne pool. Riste ehitamine ei halvenda juurdepääsu maavaradele ega avalda mõju maavarade kasutusele, kuna tegevus ei toimu maardlana kaardistatud alal ega selle piiril ning ehitusperioodil tagatakse ligipääs maaüksustele maa kasutamiseks. Riste ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. 3.3. MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse – tegemist on otseste mõjudega. Kaudne mõjuala ulatub väljapoole otsese mõju ala. Kaudsete mõjude puhul on eelkõige tegemist müra ja vibratsiooniga, aga ka veerežiimi muutustega, mis võivad kaudselt mõjutada 22 Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245) Lk 22 / 45 nt kaitstavaid loodusobjekte. Antud objekti puhul ei ole ette näha negatiivseid mõjusid ümbruskonna veerežiimile – uusi kraave ei rajata, olemasolevad kraavid säilivad. RB raudtee poolt tekitatava barjääri võimalikku mõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse täpsemalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Antud viadukti ja riste kontekstis on oluline välja tuua, et RB raudtee projekteerimisel on nö standardlahendusena ette nähtud maanteeviaduktide alla 5 m laiused ja 5 m kõrgused loomarajad, mis võimaldavad loomadel liikuda piki RB trassi ilma, et loomad peaksid teed ületama. Hagudi-Kodila viadukti alla on projekteeritud viie meetri laiune loomarada (hooldustee) kahele poole raudteed. Piirkonnas elavatest loomadest on ülevaade koostatud eluslooduse uuringus23, mis hõlmab ka Hagudi- Kodila riste piirkonda (ptk 3.10). Kirjeldatud on loomastikku Röa ökoduktist 10 km raadiuses, Röa ökodukt paikneb Hagudi-Kodila ristest ca 1 km kaugusel põhja pool. Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müra: ehitusega kaasnev müra ning tee kasutamisel tekkiv müra (sõidukite mootor ning rataste veeremine). Ehitusaegne müra on ajutise loomuga, objekti valmides müraallikas kaob. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tabelis 1 on antud müra normtasemed vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. 23 Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. Lk 23 / 45 Tabel 1. Müra normtasemed24 1 Lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Joonis 10 kirjeldab mürataseme sõltuvust müraallika kaugusest. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni (ekskavaator, kopplaadur, üksik kallur, purusti ja buldooser), mitme masina koos töötamisel on müratase mõnevõrra suurem. Mürataseme langus sõltuvalt müraallika kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega. 24 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1. Lk 24 / 45  Joonis 10. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest25. Antud projekti puhul on asjakohane hinnata müra võimalikku mõju kaitstavatele aladele (hinnatakse ptk-s 3.5) ja elamutele (maatulundusmaa õuealad kategooria II, hinnatakse ptk-s 3.15). Kuna vibratsiooni tunnetavad ruumis viibijad, mitte õues olijad, siis on hinnatud vibratsiooni võimalikku mõju lähedalasuvatele elamutele ptk-s 3.15. 3.4. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Rabivere loodusala (EE0020316)26, mis asub riste keskpunktist 700 m kaugusel, projektiala piirist ligikaudu 500 m kaugusel loodes. Käesoleval ajal ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale (vt ka ptk 3.3). 3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri27 andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on: 25 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 26 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood 27 Keskkonnaregister, seisuga 19.06.2020 Lk 25 / 45  • Matsi-Kärneri tammik (KR kood KLO1000531) – asub riste keskpunktist ligikaudu 300 m kaugusel ja projektiala piirist 200 m kaugusel kagus; • Rabivere maastikukaitseala (KR kood KLO1000246) – asub riste keskpunktist 700 m kaugusel ja projektiala piirist ligikaudu 500 m kaugusel loodes; • kaitstava liigi sulgjas õhik (III kaitsekategooria) kasvukoht – asub 800 m kaugusel edelas. Piret Remmilt (OÜ Rewild teadusjuht) saadud info kohaselt avastati hiljuti Rabivere metsise leiukoht, mis jääb Hagudi-Kodila ristest ca 1 km kaugusele. Piret Remmi hinnangul võib metsist häirida inimtegevus kuni 500 m kaugusel, seega ei avalda Hagudi-Kodila viadukti ja riste projektide elluviimine mõju metsise elupaigale. Teiste kaitstavate liikide, sh müra suhtes tundlike liikide, elupaiku ei ole registreeritud vähemalt 2 km raadiuses. Müra mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele tuleb arvestada mürataset, kaitstavate liikide elupaikade kaugust müra tekkekohast ja müra hajuvust maastikul. Müra piirnorme kaitstavatel aladel ei ole kehtestatud. Müra võimaliku mõju hindamisel võib tinglikult aluseks võtta Keskkonnaministri määrusega kehtestatud I kategooria ehk vaiksete alade määratluse (tabel 1), kus müra lubatud tase vaiksel alal on päeval kuni 55 dBA, öösel kuni 40 dBA. Müra hajuvust kirjeldava joonise 10 põhjal võib väita, et lagedal alal toimuva ehitustegevuse puhul vastab müra I kategooria päevasele piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja buldooseri puhul) kuni 600 m kaugusel (purusti puhul). Seega ei põhjusta ehitustegevusega seotud müra olulisi negatiivseid häiringuid kaitstavatele liikidele nende elupaikades. RB loomastiku uuringus28 on välja toodud loomastiku jaoks olulised liikumisalad (sh rohekoridorid). Hagudi-Kodila riste piirkond ei jää rohealale ning seal ei ole tegemist loomade jaoks olulise liikumisala ega elupaigaga. Hagudi-Kodila viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. RB loomastiku uuringutes ei ole ette nähtud muid meetmeid seoses Hagudi-Kodila ristega29 30 31. Loomastiku-uuringus välja toodud lähim oluline ala on ristest põhja suunas (elektriliinialune, ristest ca 300 m kaugusel). See on kahepaiksete jaoks väärtuslik toitumispaik, kuhu tuleb rajada kaks lihtsat läbipääsu kahepaiksetele raudtee ületamiseks (lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga). Hagudi-Kodila riste ehitusel tuleb arvesse võtta, et piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda ehitusalast kaugemale. RB raudtee ja sellega seotud taristu võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. 3.6. PÕHJAVESI JA PINNAVESI Põhjavesi 28 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. 29 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. 30 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS2 Alu-Mälivere section crossings for small and meedium-sized mammals and amphibians. 31 OÜ Rewild. 2021. EIA mitigation measures for DS1DPS2. Lk 26 / 45 Projektipiirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 11). Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel32 kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Joonis 11. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud kollase täpiga (Maa-amet, 2020). Riste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata joogiveekaevude veetasemele ja nende veekvaliteedi säilitamisele. Keskkonnaregistri andmetel projektialal puurkaevusid ei ole. Ristele lähim puurkaev (KR kood PRK0008203) asub projektialast vahetult edelas Matsi kinnistul. Tegemist on tarbepuurkaevuga, mida kasutatakse olmevee saamiseks. Tõenäoliselt kasutati puurkaevu ka loomapidamise tarbeks – kõrvaloleval Matsilauda kinnistul (66903:001:0057, tootmismaa) on kaks lauta. Käesoleval ajal seal loomapidamist ei toimu (seisuga 17.09.2020 ei ole hooned registreeritud PRIA andmebaasis kui loomakasvatushooned). Puurkaevu sügavus on 60 m, sanitaarkaitseala on 50 m. Sanitaarkaitsealal tuleb vältida pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib kaasa tuua joogivee tootmisel veetöötluse kulude olulise suurenemise. Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal. Sanitaarkaitseala on lubatud kasutada üksnes hooldusalana, sanitaarkaitsealal ehitamine on keelatud. Puurkaevu veetase on madalamal kui projektiga kavandatud tegevused, sealhulgas 350 m kaugusele rajatavate vaiade taldmike sügavus. Lisaks on puurkaevul 30 m sügavune manteltoru. Seetõttu ei mõjutata rajatistega põhjavett. Seega projektiga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist, reostuse ärahoidmiseks tuleb rakendada vastavaid meetmeid (ptk 4.2). Lisaks on riste läheduses mitmed üksikmajapidamised (Näägu (KÜ 66903:001:0048), Matsi (KÜ 66903:001:0171), Nõlvaku (KÜ66903:001:0340) kinnistutel), kus eeldatavalt on salvkaevud. Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid dreene, rajatakse 32 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine Lk 27 / 45 ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele. Projektiga kavandatud tegevused ei mõjuta salvkaevusid. Sademevesi Projektialal ei ole maaparandusehitisi33. Olemasolevad kraavid projekteeritaval lõigul on paremal km 0,934–1,142 ja km 1,284–1,594 ning vasakul km 0,934–1,209 ja 1,389–1,439. Olemasolevaid truupe maantee 20113 Hagudi–Kodila tee ja mahasõitude all ei ole. Uusi kraave ja truupe projektlahendusega ei kavandata. Teedelt ärajuhitava sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Üldiselt sisaldab see suures koguses heljumit ning vähem orgaanilisi ühendeid (naftaproduktid jm), raskmetalle, jäätõrjeaineid ja toiteaineid. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljastpoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi)34. AS Maves on hinnanud35, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot/ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Liiklussagedus Hagudi-Kodila riste juures on ca 310 autot/ööpäevas36, seega on liiklussagedus väga madal. Sademevee suublasse juhtimise nõuded tulenevad Veeseaduse §-st 129. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama saasteainesisalduse piirväärtustele, mis on sätestatud Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 6137. Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse üldisi veekaitselisi meetmeid: • Ehitamisel tuleb vältida olemasolevate kraavide toimimise halvendamist, projektipiirkonnas maaparandusehitisi ei ole; • Tagada tuleb pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides. Oluline on, et maantee- ja raudteetamm ei tohi saada pinna- ja põhjaveele tõkestavaks rajatiseks. Mullet läbivate truupidega tuleb tagada pinna- ja põhjaveetaseme ühtlustumine ja säilimine kummalgi pool raudtee ja maantee mullet; • Puurkaevu sanitaarkaitsealal tehtavate tööde korral tuleb arvestada veeseaduses kehtestatud piiranguid, et ära hoida negatiivset mõju puurkaevu seisundile; Sanitaarkaitsealal on keelatud ehitamine; 33 Maa-amet. 2020. Maaparandussüsteemide kaardirakendus. 34 Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 35 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 36 Rapla maakonna ristumiste kohta on Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud „Rail Baltic raudtee ja maanteede ristumised Rapla maakonna lõigul. Liiklusuuring“ Töö nr 2019_0029, 05.02.2020. 37 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) Lk 28 / 45  • Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega; • Tehnikat hooldatakse nõuetekohaselt, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski; • Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7. MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega puuduvad seosed kavandatava tegevusega. 3.8. PINNAVORMID JA PINNAS Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Käesoleva projekti alasse jäävad ehitusgeoloogilise uuringu puuraugud GL10-412 kuni GL10-417 ning rajatiste puuraugud GL10-IP9 ja EE-DS2- DPS2-IP71. Maa-ameti mullakaardi alusel on projektialal valdavalt leetjas muld (KI) ja koreserikas leostunud muld (Kor, joonis 12). Joonis 12. Mullastik (Maa-amet, 2020) Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse mullete laienduste alla jääv kasvupinnas kogu paksuses. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik konstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Riste ehitusega seotud väljakaevemaht kokku on ca 11 000 m3. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või Lk 29 / 45 planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Muldkeha ehitamine toimub kindlatele tehnilistele parameetritele vastavast mineraalsest materjalist. Täiendavalt vajamineva pinnase maht on 55 000 m3. Riste ja viadukti projekteerimisel on aluseks võetud ehitusgeoloogiliste uuringutega kogutud andmed, arvestatud on projektiala geoloogilisi omadusi. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Rakendades eelkirjeldatud meetmeid, ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist pinnavormidele ja pinnasele. 3.9. METSAD JA KÕRGHALJASTUS Projektialal ei ole väärtuslikke metsaalasid. Ehitustööde ettevalmistavas etapis on vajalik metsaraie väikesel pindalal Näägo kinnistul (projektiala idaosas), kuhu rajatakse uus juurdepääsutee (OR124502). Sellest 200 m kaugusel lõunas on Matsi-Kärneri tammik (kaitstav loodusobjekt). Tee servas kavandatud väikesemahulised raied ei kahjusta tammikut ega ohusta selle seisundit, sest tegevus ei toimu vahetult tammiku lähedal. Ka ei muutu tammik tuultele avatuks, sest säilib uue riste ja kaitstava tammiku vaheline metsaosa. Metsamaal on raied vajalikud ca 0,1 ha suurusel alal (Maa-ameti aprill 2020 ortofoto põhjal on raied juba tehtud). Lisaks on vajalik eemaldada üksikpuud Nõlvaku kinnistul mulde laienduse alla jäävas osas. Lähim vääriselupaik (VEP) asub 700 m kaugusel loodes (KR kood VEP000529). Kavandatud tegevusega ei mõjutata vääriselupaiga seisundit. Ristete/kogujateede (sh mullete) alla jäävad kinnistuosad võõrandatakse enne ehitustegevuse algust, seega ei toimu raied eramaadel. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.t raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist – 15. juulini38. 3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK JA LOOMASTIK Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 2030+ alusel ei asu projektiala rohevõrgustiku alal. RB loomastiku uuringus39 on välja toodud loomastiku jaoks olulised liikumisalad (sh rohekoridorid). Hagudi-Kodila riste piirkond ei jää rohealale ning seal ei ole tegemist loomade jaoks olulise liikumisala ega elupaigaga. Hagudi-Kodila ristest ca 1 km kaugusele on kavandatud Röa ökodukt, mis ühendab loomastiku jaoks olulised elupaigad. Teadaolevad imetajate liigid on kirjeldatud Röa ökoduktist 10 km raadiuses (tabel 2)40. Hagudi-Kodila 38 Looduslikult esinevate lindude kaitset reguleerib looduskaitseseaduse § 55 lõige 6 1. 39 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. 40 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. Lk 30 / 45 viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. Tabel 2. Imetajate liigid, mis on registreeritud Röa ökoduktist 07-EC01 10 km raadiuses (Hagudi-Kodila riste paikneb Röa ökoduktist 1 km kaugusel)41 42. Selts Liik Sõralised Põder, Alces alces Metssiga, Sus scrofa Metskits, Capreolus capreolus Kiskjalised Pruunkaru, Ursus arctos (IV) Hunt, Canis lupus (V) Ilves, Lynx lynx (V) Rebane, Vulpes Vulpes Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides Mäger, Meles meles Metsnugis, Martes martes (V) Tuhkur, Mustela putorius (V) Mink, Neovison vison Kärp, Mustela erminea Nirk, Mustela nivalis Saarmas, Lutra lutra (II, IV, 3) Jäneselised Halljänes, Lepus europaeus Valgejänes, Lepus timidus (V) Närilised Orav, Sciurus vulgaris Kobras, Castor fiber (V) Pisihiir, Micromys minutus Koduhiir, Mus musculus Rändrott, Rattus norvegicus Juttselg-hiir, Apodemus agrarius Kaelushiir, Apodemus flavicollis Niidu-uruhiir, Microtus agrestis Mügri, Arvicola amphibious Leethiir, Myodes glareolus Põld-uruhiir, Microtus arvalis Kuhja-uruhiir, Microtus levis Putuktoidulised Harilik siil, Erinaceus europaeus Mutt, Talpa europaea Mets-karihiir, Sorex araneus Käsitiivalised Põhja-nahkhiir, Eptesicus nilssonii (IV, 2) Suurkõrv, Plecotus auritus (IV, 2) 41 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. 42 Informatsioon põhineb olemasolevatel andmebaasidel: eElurikkus (Tartu Ülikool), Loodusvaatluste andmebaas LVA (Eesti Looduseuurijate Selts, Keskkonnaagentuur), Eesti Looduse Infosüsteem EELIS (Keskkonnaagentuur) ja riiklik ulukiseire (Keskkonnaagentuur). Sulgudes on välja toodud liigi kaitsestaatus: rooma number tähistab Euroopa loodusdirektiivi lisa ning araabia number tähistab Eesti looduskaitseseadusega määratud kaitsekategooriat. Lk 31 / 45  Veelendlane, Myotis daubentonii (IV,2) Tiigilendlane, Myotis dasycneme (II, IV, 2) Nattereri lendlane, Myotis nattereri (IV, 2) Suurvidevlane, Nyctalus noctula (IV,2) Pargi-nahkhiir, Pipistrellus nathusii (IV, 2) Kääbus-nahkhiir, Pipistrellus pipistrellus (IV, 2) Hõbe-nahkhiir, Vespertilio murinus (IV, 2) RB loomastiku uuringutes ei ole ette nähtud muid meetmeid seoses Hagudi-Kodila ristega43 44 45 . RB raudtee ja sellega seotud taristu rajamise võimalikku koondmõju loomade liikumisvõimalustele hinnatakse RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Loomapääsudest annab täpsema ülevaate vastava lõigu KMH aruande tabel 7. 3.11. KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisena kaitstavaid objekte. Lähimad kaitstavad kultuurimälestised – ohvrikivi registrinumbriga 12178 ja kultusekivi registrinumbriga 12175 – paiknevad teest lõuna pool ca 200 ja 330 m kaugusel. Arvestades objektide kaugust projektialast, ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist muinsuskaitsealustele objektidele riste ehitamise ega selle kasutamise etapis. Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostati kultuuriväärtuste uuring46 ning selle täpsustamiseks ja täiendamiseks viidi läbi arheoloogiline eeluuring47. Nimetatud uuringutega ei leitud Kuku külast muistiseid, mis jääksid kavandatava raudtee trassi lähedusse ning vajaksid täpsemaid uuringuid. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest48, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Projektialal ei ole pärandkultuuriobjekte. Lähim objekt on Seli-Hagudi vana koolimaja, mis asub teest 40 m kaugusel lõunas, jäädes kavandatud töömaa piirist ca 140 m kaugusele. Arvestades objekti kaugust, ei ole ette näha negatiivsete mõjude avaldumist pärandkultuuriobjektile. 43 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu-Mälivere section DS1DPS2. 44 OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS2 Alu-Mälivere section crossings for small and meedium-sized mammals and amphibians. 45 OÜ Rewild. 2021. EIA mitigation measures for DS1DPS2. 46 OÜ Hendrikson & Ko, 2013. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2. 47 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 48 Muinsuskaitseseadus §31 (RT I, 19.03.2019, 13). Lk 32 / 45 2011. aasta kehtestatud endise Rapla valla üldplaneeringu kaardile on kantud miljööväärtuslikud hoonestusalad. Projektiala ei paikne väärtuslikul hoonestusalal. 3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei asu projektialal ja selle läheduses väärtusliku maastikuna määratletud alasid, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Projektiala hõlmab osaliselt põllumaid, mis piirnevad olemasoleva teega. 2011. aastal kehtestatud endise Rapla valla üldplaneeringu järgi ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on olemasolevast teest põhja poole jäävad põllud määratletud väärtuslike põllumajandusmaadena. Kuna uue riste ehitus hõlmab teega piirnevaid maid, siis väheneb ehitustegevuse tulemusena väärtusliku põllumajandusmaa pindala mahus, mis jääb mulde laienduste ja juurdepääsuteede alla. Mõju hinnati raudteetrassi asukoha valikul RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis, toodi leevendavate meetmetena välja vajadus tagada põllumaadele ligipääs ning hüvitada tekkinud kahjud. 3.14. ASUSTUS Projekteeritud riste paikneb Rapla vallas Kuku külas. Statistikaameti andmetel elas Kuku külas 01.01.2019 seisuga 106 elanikku. Riste piirkonnas on tegemist hajaasustusega, kus olulisemat mõju avaldab kavandatav RB raudtee oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud. Käesoleva töö objektiks ongi Hagudi-Kodila teele kavandatud ülesõit, mis võimaldab raudteed ohutult ületada. Riste ehitamisest tulenevalt muutub maakasutus minimaalselt, kuna uus riste rajatakse valdavalt olemasoleva tee kohale ning vähesel määral piirnevatele põllumaadele. Projektialale lähimad hoonestatud kinnistud on Kernu, Matsi, Näägu, Nõlvaku, Vanakooli, Matsilauda (laudad tootmismaal). Kõikidele elamutele ja maaüksustele tagatakse ligipääs nii ehitusperioodil kui ka pärast riste valmimist. Võimalikku avalduvat mõju inimese tervisele on analüüsitud ptk-s 3.15. Seoses RB raudtee ehitamisega on kavandataval ristel positiivne mõju asustusele, kuna eritasandilise ülesõidu rajamisega säilib olemasolev teedevõrk, ligipääsud maaüksustele ning väljakujunenud liikumismarsruudid. 3.15. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Tee läheduses on valdavalt tegemist juba olemasolevate mõjudega, mis riste rajamisega oluliselt ei suurene ega vähene. Erandiks on ehitusperiood, mida on allpool täpsemalt käsitletud. Visuaalsed mõjud Kavandatava RB raudtee ja 20113 Hagudi-Kodila riigitee ristumisele rajatakse viadukt. Uus teelõik rajatakse muldele. Viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus ligikaudu 10 meetrini. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise Lk 33 / 45 vajadusest kavandatava Rail Baltica raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel. Riste rajamisega muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated. Need muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Ehitustööde lõpp-etapis on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on riste põhiprojektis ette nähtud. Müra ja vibratsioon • Ehitusaegne müra ja vibratsioon Hagudi-Kodila viadukti ja riste ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon, mis võib mõju avaldada lähedal asuvate hoonete tarinditele. Viadukti ehitamisel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat (nt vaiade rammimist), siiski tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, sel juhul ei saa mõju pidada oluliseks. • Liiklusmüra Projekti elluviimise järgselt võib olemasolev müraolukord muutuda ebasoodsamaks, kui riste ehitamise järgselt kasvab oluliselt liiklussagedus, tõstetakse lubatud sõidukiirust või kui toimub tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale võrreldes olemasoleva olukorraga. Antud projekti puhul suurendab müra tee tõstmine pikiprofiilis kõrgemale. Lisaks suureneb vähesel määral liiklussagedus. Lk 34 / 45 Vastavalt liiklusuuringule49 on 20113 Hagudi-Kodila teelõigu olemasolev liiklussagedus 261 autot/ööpäevas (2018), prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 310 autot/ööpäevas. Projektkiirus antud teelõigul on 60 km/h. Liiklussageduse kasv järgnevatel aastatel ei ole otseselt seotud riste rajamisega (seda mõjutavad mitmed tegurid, nt üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne50). Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Maanteega piirnevatel elamualadel on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – maatulundusmaa õuealad (tabel 1). Projektiala läheduses on elamud Matsi, Näägu ja Nõlvaku kinnistutel. Teelõigu liiklussagedus on väga madal. Lähteandmetele tuginedes on juba vahetult maantee ääres olemasolevate eluhoonete juures täidetud liiklusmüra siht- ja piirväärtused, seetõttu puudub vajadus rakendada leevendusmeetmeid autoliiklusest põhjustatud keskkonnamüra vähendamiseks. Kokkuvõtteks: Riste projektis ei ole ette nähtud liiklusmüra leevendavaid meetmeid, kuna liikluskoormus antud teelõigul on väga madal ning elamute piirkonnas ei ületata liiklusmürale kehtestatud siht- ja piirväärtuseid. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutised, kuid nende tase peab vastama kehtestatud normatiividele. Selliselt ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju. Vee kvaliteet Keskkonnaregistri andmetel projektialal puurkaevusid ei ole. Ristele lähim puurkaev (KR kood PRK0008203) asub projektialast vahetult edelas Matsi kinnistul (KÜ 66903:001:0171). Tegemist on tarbepuurkaevuga, mida kasutatakse olmevee saamiseks. Tõenäoliselt kasutati puurkaevu ka loomapidamise tarbeks – kõrvaloleval Matsilauda kinnistul (66903:001:0057, tootmismaa) on kaks lauta. Käesoleval ajal seal loomapidamist ei toimu (seisuga 17.09.2020 ei ole hooned registreeritud PRIA andmebaasis kui loomakasvatushooned). Puurkaevu sügavus on 60 m, sanitaarkaitseala on 50 m. Sanitaarkaitsealal tuleb vältida pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib kaasa tuua joogivee tootmisel veetöötluse kulude olulise suurenemise. Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal tegutsemise piirangud tulenevad veeseadusest51. Sanitaarkaitsealal on kavandatud uue tee kõrguslik kokkuviimine olemasoleva teega. Projektiga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist. Reostuse ärahoidmiseks tuleb rakendada vastavaid meetmeid (ptk 4.2). Lisaks on riste läheduses mitmed üksikmajapidamised (Näägu (KÜ 66903:001:0048), Matsi (KÜ 66903:001:0171), Nõlvaku (KÜ66903:001:0340), kus on salvkaevud. Projekti raames kaevatakse ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele, et rajada vundamendi taldmikud. Projektiga ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid dreene. Hüdrogeoloog Ingo Valgma hinnangul ei mõjuta kavandatud tegevus lähedal asuvaid salvkaevusid. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb 49 Rapla maakonna ristumiste kohta on Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud „Rail Baltic raudtee ja maanteede ristumised Rapla maakonna lõigul. Liiklusuuring“ Töö nr 2019_0029, 05.02.2020. 50 Transpordiamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede- liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 51 Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) Lk 35 / 45 jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres (veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ning põhjaveetase vee kõrgperioodil võib tõusta maapinnani, siis olenevalt ehitusetapist võib olla vajalik pumbata ehitusaegset liigvett. Liigvee väljapumpamine tekitab veetaseme alandamise, mille mõjuala ei ulatu lähedal asuvate kaevudeni. Seetõttu saab järeldada, et ehitusaegne liigvee pumpamine ei mõjuta objekti ümbruses olevaid veekaeve. Kuigi projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, siis ei ole riste rajamisega ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, mille ärahoidmiseks tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Vastavate meetmete rakendamisel olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ei ole. Ehitaja on kohustatud ehitusperioodil tagama, et vee kvaliteet vastaks Eesti seadusandluse nõuetele ning vajadusel võtma kasutusele meetmed selle tagamiseks ning viima läbi monitooringu, et seda tõendada. Vee kvaliteedi tagamiseks koostab töövõtja monitooringuplaani. Välisõhu kvaliteet Olemasoleva tugimaantee kasutamisega kaasneb käesoleval ajal ja ka pärast riste valmimist õhu saastamine sõidukite poolt. Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab samuti ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“52. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Meetmeid rakendades ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid välisõhu kvaliteedile. 52 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) Lk 36 / 45  4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud viadukti ja riste projektide elluviimisega kaasnevaid võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva kõrvalmaanteega 20113 Hagudi-Kodila, kuhu rajatakse viadukt ning riste, mis võimaldab sõidukitel ohutult ületada raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Riste on projekteeritud valdavalt olemasoleva tee asukohale, lisaks teega piirnevatele põllumaadele, muudele lagedatele aladele ja metsamaadele. Riste alla jäävad eramaad (vastavad kinnistuosad) võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu ehitamist eramaadel. Projekti elluviimisega muutub maakasutuse sihtotstarve – senisest maatulundusmaast ja tootmismaast saab transpordimaa. Olemasolevast teest põhja poole jäävad põllud on määratletud väärtuslike põllumajandusmaadena, ehituse tulemusena väheneb nende pindala väikeses mahus. Mõju hinnati raudteetrassi asukoha valikul RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis. Ristega piirnevatele katastriüksustele luuakse juurdepääsud, seega ei põhjustata piiranguid maa kasutamiseks ristega külgnevatel aladel. Tee ehitusega seotud liikluskorralduslikud muudatused on ajutised ja vältimatud. Mõju ei saa pidada oluliseks, kuna tagatakse ligipääs maa kasutamiseks. Ehitustööde ettevalmistavas etapis on vajalik puude eemaldamine uuele teemaale jäävas osas. Tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtuslike metsaaladega ning raiemaht on väga väike. Riste alla jäävatel metsamaadel on raied juba tehtud (puudutab ca 0,1 ha suurust ala). Avalduvat keskkonnamõju ei saa pidada oluliseks. Eramaadel raieid ei tehta, kuna uuele teemaale jäävad kinnistuosad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, rohevõrgustiku alasid, väärtuslikke maastikke, miljööväärtuslikke alasid, pärandkultuuriobjekte, arheoloogilisi, muinsuskaitselisi ega kultuuriväärtusi. Seega ei avaldu mõjusid neile väärtustele. Projektiala ei ole loomade jaoks oluline liikumispiirkond ega elupaik. Hagudi-Kodila viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Matsi kinnistul asub puurkaev (KR kood PRK0008203) sanitaarkaitsealaga 50 m. Puurkaevu kasutati varem muuhulgas kõrvalasuva Matsilauda (KÜ 66903:001:0057) kinnistu veega varustamiseks (kinnistul on kaks lauta, mida käesoleval ajal loomapidamiseks ei kasutata). Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal, kuid kavandatud tegevus ei ulatu puurkaevu veetasemeni, seega ei avalda kavandatud tegevus mõju puurkaevule. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal tegutsemisel tuleb järgida veeseaduses kehtestatud piiranguid53. Lisaks on riste läheduses mitmed üksikmajapidamised, kus on salvkaevud. Projekti raames ei rajata sügavat süvendit (viadukt rajatakse vundamenditaldmikele, mille ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele) ega uusi olemasolevatest sügavamaid 53 Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) Lk 37 / 45 dreene, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedal asuvate salvkaevude veetasemele. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2), sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Teelõigu ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa andmisel KMH või KMH eelhinnangu raames. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi negatiivseid mõjusid. Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on suuresti vältimatud. Projektide elluviimisel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat, seega ei ole ette näha olulisi mõjusid lähedal asuvate hoonete tarinditele. Müra, vibratsioon ja õhusaaste peavad vastama normatiividele ning rakendada tuleb meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks ja vältimiseks (vt ptk 4.2). Tee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab liiklusmüra ulatust, kuna tee rajatakse kõrgele muldele. Tee liikluskoormus on väike (310 autot/ööpäevas) ning lähedal asuvate elamute juures ei ületata liiklusmürale seatud siht- ja piirväärtuseid. Seega riste kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele. Raudteelt lähtuva müra tõkestamiseks on ette nähtud müratõrjerajatised raudtee ääres elamute piirkonnas (Hagudi- Kodila ristest lõuna suunas), mis lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga. RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Need muutused on vältimatud ning mõju ei saa pidada oluliseks. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Hagudi-Kodila riste ja viadukti projektidega on seotud järgmised ehitusprojektid: 1. Raudtee projekt (Railway); 2. Siderajatiste projekt (LVS); 3. Elektrirajatiste projekt (Electricity). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee. Kavandatava raudtee ja sellega seotud taristu rajamis- ja käitamisaegseid koondmõjusid hinnati maakonnaplaneeringute KSH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis. Tulevikus on samasse asukohta planeeritud Tallinn-Rapla-Türi maantee perspektiivse projektiga, nn Hagudi ümbersõit. 4.2. EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: Lk 38 / 45 1. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit; 2. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 3. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit; 4. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; 5. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides; 6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 7, 8, 14); 7. Matsi kinnistul asub puurkaev (KR kood PRK0008203) sanitaarkaitsealaga 50 m. Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal tegutsemisel tuleb järgida veeseaduses kehtestatud piiranguid54. 8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada; 9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast 54 Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) Lk 39 / 45 taset55,56,57. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas; 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist; 12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja teemaa haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks; 13. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist kuni 15. juulini58; 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele; 15. Kahepaiksete jaoks oluline toitumispaik on ristest ca 300 kaugusel põhjas (elektriliinialune piirkond metsaalal). Piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda raudteetammist kaugemale. 55 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 56 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 57 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 58 Looduslikult esinevate lindude kaitset reguleerib looduskaitseseaduse § 55 lõige 61 Lk 40 / 45 5. Kokkuvõte ja järeldused Hagudi-Kodila viadukti ja riste ehituse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kahetasandiline riste võimaldab sõidukitel ohutult ületada raudtee ning sellega vältida suurõnnetusi ja kokkupõrkeid. Riste rajamisega tagatakse liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus. Keskkonnamõju hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist: • Riste ehitus toimub valdavalt olemasoleval transpordimaal ning lisaks piirnevatel põllu- ja metsamaadel ning muudel lagedatel aladel. Käesoleval ajal on tegemist transpordimaa, maatulundusmaa ja tootmismaaga. Riste alla jäävate erakinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust, seega ei toimu tegevust eramaadel; • Riste rajamisega ei muutu oluliselt piirnevate maaüksuste maakasutus – säilib ligipääs kõikidele maaüksustele. Ehitusega kaasnevad ajutised liikluskorralduslikud muudatused. Pärast riste valmimist jätkub tee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale; • Projekti elluviimiseks vajalikud raied on väga väikese mahuga – metsamaale jäävas osas (hõlmab 0,1 ha) on raied juba tehtud (Maa-ameti aprill 2020 ortofoto põhjal). Nõlvaku kinnistul on vajalik üksikpuude raie riste alla jäävas osas.Tegemist ei ole looduskaitseliselt väärtuslike metsaaladega; • Projekti elluviimisel väheneb väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähesel määral uuele teemaale jäävas osas. Mõju hinnati raudteetrassi asukoha valikul RB maakonnaplaneeringute koostamise etapis, lisaks töötati välja leevendavad meetmed; • Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, rohevõrgustiku alasid, väärtuslikke maastikke, miljööväärtuslikke alasid, arheoloogilisi, muinsuskaitselisi ega kultuuriväärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutaks; • Projektiala ei ole loomade jaoks oluline liikumispiirkond ega elupaik. Hagudi-Kodila viadukti alla rajatakse raudtee mõlemale küljele 5 m laiune ja 5 m kõrgune loomarada (hooldustee). See võimaldab eelkõige keskmise suurusega ja väiksematel loomadel liikuda piki Rail Balticu piirdeaeda, ilma et loomad peaksid teed ületama; • Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Viadukti vundamendi taldmik rajatakse aluspõhjale (murenemata lubjakivi kihile). Taldmike ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (vt ptk 4.2). Lk 41 / 45  • Matsi kinnistul asub puurkaev (KR kood PRK0008203), mille sanitaarkaitseala (50 m) ulatub transpordimaale (sh käesoleva projektiga kavandatud töömaale). Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal tegutsemisel tuleb järgida veeseaduses kehtestatud piiranguid59 ning ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). Projektiga kavandatud tegevus ei mõjuta puurkaevu seisundit. • Riste läheduses on mitmed üksikmajapidamised, kus on salvkaevud. Projektiga kavandatud tegevus ei mõjuta salvkaevude seisundit; • Tee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud. Riste rajamine suurendab mõnevõrra liiklusmüra ulatust, kuna tee rajatakse kõrgele muldele. Tee liikluskoormus on väga madal(prognoosi järgi 310 autot/ööpäevas), mistõttu ei ületata elamute läheduses liiklusmürale seatud siht- ja piirväärtuseid. . Raudteelt ja maanteelt lähtuva liiklusmüra vähendamiseks on ette nähtud müratõrjerajatised raudtee ääres elamute piirkonnas (Hagudi-Kodila ristest lõuna suunas), mis lahendatakse RB raudtee põhiprojektiga; • Tee ehitusaegsed mõjud müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas on vältimatud. Projekti elluviimisel ei kasutata olulist vibratsioonitaset põhjustavat tehnoloogiat. Ehitustegevus peab vastama normatiividele ning rakendada tuleb meetmeid mõjude vähendamiseks (vt ptk 4.2). • RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on vältimatud. Mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Rapla maakonnas. Kokkuvõtteks, kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töös antud soovitusi ning välja töötatud meetmeid (ptk 4.2), siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ning varale. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavad mõjud on ajutised ja lokaalsed. Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et 20113 Hagudi-Kodila teele rajatava riste ja viadukti ehitamiseks ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt. 59 Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) Lk 42 / 45 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. EELIS. 2020 2. European Commission. 2017. Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance of Screening. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_screening_final.pdf 3. Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf 4. Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5. Keskkonnaregister. 2020 6. Kultuurimälestiste riiklik register. 2020 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul 8. Maa-amet. 2020 9. Transpordiamet. 2018. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_m a_2018-009.pdf 10. Transpordiamet. 2020. Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,8%. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/uudised/riigiteede-liiklussagedus-kasvas-aastaga-38 11. Transpordiamet. 2020. Vesi ja pinnas. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja- pinnas 12. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 13. OÜ Hendrikson & Ko, 2013. Rail Baltic KSH aruande lisa VI-2 14. PRIA veebikaart. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ 15. Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245). Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames Lk 43 / 45  16. Põhiprojekt DPS2 Alu-Mälivere. Tee viadukt BR1245. Koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames 17. Raplamaa arengustrateegia 2035+ 18. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018 19. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016 20. Rapla valla arengukava 2018-2025. Rapla, 2018 21. Rapla valla üldplaneering aastani 2025. Rapla, 2011 22. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 23. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine 24. OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. Large mammal crossings at Alu- Mälivere section DS1DPS2. 25. OÜ Rewild. 2020. Wildlife expertise for Rail Baltica. DS1DPS2 Alu-Mälivere section crossings for small and meedium-sized mammals and amphibians. 26. OÜ Rewild. 2021. EIA mitigation measures for DS1DPS2. Seadused ja määrused 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 21.12.2019, 3) 2. Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 4. Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 5. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 6. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6) 7. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 8. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) Lk 44 / 45 9. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (RT I, 12.11.2019, 6) 10. Tee seisundinõuded (RT I, 02.11.2018, 3) 11. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 28.01.2020, 6) 12. Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44) 13. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 14. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) Lk 45 / 45  KORRALDUS 22.09.2022 nr 1.1-3/22/695 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 01.08.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93 -1,63 asuv lõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 66801:001:1619; 66801:001:1368; 66903:001:0157; 66801:001:1377; 66801:001:1590; 66801:001:1589; 66801:001:1588; 66801:001:1373; 66801:001:1386; 66801:001:1678; 66801:001:1384; 66801:001:1379; 66801:001:1371; 66801:001:1411; 66801:001:1568; 66801:001:1570; 66801:001:1560) Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku küla. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS2 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS2 ALU- MÄLIVERE 20113 HAGUDI-KODILA RIIGITEE (OR1245)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.01.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/pOYNmXTxv64CJmO. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1.  3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DS1-DPS2 ALU-MÄLIVERE 20113 HAGUDI- KODILA RIIGITEE (teeprojekt OR1245 ja viadukti projekt BR1245) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. KMH eelhinnang DPS2 ALU-MÄLIVERE 20113 HAGUDI-KODILA RIIGITEE (OR1245) JA VIADUKT (BR1245). 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/695 Tee ehitusloa andmise kuupäev 22.09.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93–1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Muinsuskaitseseaduse alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit; 3. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski; 4. Ehituse käigus tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit; 5. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; 6. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tagada tuleb piirkonnas asuvate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Raudtee ja viadukti ehitamisega seotud veerežiimi lahendused kajastuvad vastavates projektides; 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks 1  (käesoleva tee ehitusloa punktid 3,4,8, 9, 15); 8. Matsi kinnistul asub puurkaev (KR kood PRK0008203) sanitaarkaitsealaga 50 m. Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal tegutsemisel tuleb järgida veeseaduses kehtestatud piiranguid . 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada; 10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas; 11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”; 12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist; 13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja teemaa haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks; 14. Ehituse käigus tuleb vältida ebavajalikke raieid ning säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Lisaks tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. aprillist kuni 15. juulini; 15. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele; 16. Kahepaiksete jaoks oluline toitumispaik on ristest ca 300 kaugusel põhjas (elektriliinialune piirkond metsaalal). Piirkonnas ei tohi kasutada herbitsiide ja teisi taimetõrjelahendusi, mille suhtes on kahepaiksed tundlikud ja mille mõju võib ulatuda raudteetammist kaugemale. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒ Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DS1-DPS2 ALU- MÄLIVERE 20113 HAGUDI-KODILA RIIGITEE (teeprojekt OR1245 ja viadukti projekt BR1245)“ 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Majandus- ja - Otsus: kommunikatsiooniminsteerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 01.08.2022 kirja nr 8-1/21-024/17029-1, millega Otsus: Järelevalve Amet küsite Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 8-1/21-024/17029-5 ehitamise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise osas TTJA seisukohta. Projekti eesmärk on riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus Rail Balticu raudtee trassi ületamiseks, mis on kooskõlas riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. TTJA-l puuduvad vastuväited esitatud ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Rapla Vallavalitsus - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2 Põllumajandus- ja Esitasite 01.08.2022 kirjaga nr 8-1/21-024/17029-1 Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) Rail Balticut Otsus: Toiduamet (edaspidi RB) ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 8-1/21-024/17029-3 ehitamise tee ehitusloa ning KMH aruande eelnõule seiskoha esitamiseks. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev RB ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93 -1,63 paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 66801:001:1619; 66801:001:1368; 66903:001:0157; 66801:001:1377; 66801:001:1590; 66801:001:1589; 66801:001:1588; 66801:001:1373; 66801:001:1386; 66801:001:1678; 66801:001:1384; 66801:001:1379; 66801:001:1371; 66801:001:1411; 66801:001:1568; 66801:001:1570; 66801:001:1560) Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Seli-Kernu 1 maaparandusehitise reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood 4109740020020, ehitise kood 001) ulatub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuku külas 20113 Hagudi-Kodila tee (katastritunnusega 66801:001:1373, transpordimaa sihtotstarbega) ja 20113 Hagudi-Kodila tee katastriüksusetele (katastritunnusega 66801:001:1588, transpordimaa sihtotstarbega). Antud maaparandusehitise reguleeriv võrk ei ulatu RB ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehituse projekti piirkonda. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise tee ehitusloa ning keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav. Põllumajanduse ja Toiduamet nõustub riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata jätmisega. 3 Terviseamet Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail Otsus: 8-1/21-024/17029-2 Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. ehitamiseks tee ehitusloa ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒ Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DS1-DPS2 ALU-MÄLIVERE 20113 HAGUDI-KODILA RIIGITEE (teeprojekt OR1245 ja viadukti projekt BR 1245)“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS2). Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20113 Hagudi-Kodila lõik km 0,93–1,63 asub Rapla vallas Rapla maakonnas. Lähimaks suurimaks keskuseks Hagudi, mis jääb projekteeritavast teelõigust ca 1 km kaugusele. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Matsi kinnistul asub puurkaev (KR kood PRK0008203) sanitaarkaitsealaga 50 m. Puurkaevu kasutati varem muuhulgas kõrvalasuva Matsilauda (KÜ 66903:001:0057) kinnistu veega varustamiseks (kinnistul on kaks lauta, mida käesoleval ajal loomapidamiseks ei kasutata). Projekti töömaa on osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsealal, kuid kavandatud tegevus ei ulatu puurkaevu veetasemeni, seega ei avalda kavandatud tegevus mõju puurkaevule. Lisaks on riste läheduses mitmed üksikmajapidamised, kus on salvkaevud. Projekti raames ei rajata sügavat süvendit (viadukt rajatakse vundamenditaldmikele, mille ehitamiseks kaevatakse ajutised süvendid kuni 5 m sügavusele) ega uusi olemasolevatest sügavamaid dreene, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedal asuvate salvkaevude veetasemele. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid, sel juhul ei avaldu olulist mõju põhja- ja pinnavee seisundile. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu tulemusena leitakse, et riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitamise projekti puhul pole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga ning ei esita vastuväiteid Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒ Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusloale ega keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. 4 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning Põhjendus 8-1/21-024/17029-4 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 10 Lisa 1 Tee ehitusloa dokumendis tehakse vastavasisuline viitamise alusel) keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu eelhinnangu koos lisadega1. parandus. Otsus: Projektiga oli võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/pOYNmXTxv64CJmO 1) Arvamusega arvestada. Korrigeerida lisa 1 „tee ehitusluba“ dokumenti. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒ 2) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitus ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee heakskiidetuks. ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Keskkonnaamet on seisukohal2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest3. Siiski juhime tähelepanu järgnevale asjaolule, millega palume projekti elluviimisel arvestada. Ehitusloa eelnõu lisas 1 on öeldud: „Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus-ja hoiuplatside rajamisel kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (käesolevas ptk-s punktid 2, 3, 7, 8, 14)“. Viidatud punktid vastavad KMH eelhinnangu ptk-s 4.2 toodud numeratsioonile, kuid mitte otsuse eelnõu lisas märgitule. Peame vajalikuks korrigeerida viidatud punkte. 1 Korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodilakm 0,93- 1,63asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas“, keskkonnamõju eelhinnang „DPS2 Alu-Mälivere 20113 Hagudi-Kodila riigitee (OR1245) ja viadukt (BR1245) 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused. 5 Rail Baltic Estonia - Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 6 Telia Eesti AS - Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 7 Elektrilevi OÜ - Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 8 Elering AS 1. Riigitee nr 20113 Hagudi-Kodila km 0,93- 1,63) ehitusalas ristub teega Elering AS-le kuuluv 110kV Põhjendus kõrgepinge õhuliin L186 Kohila – Rapla visangus M45 – M46. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on 25m liini Projektlahendus on Elering AS poolt kooskõlastatud e-kirja teel teljest mõlemale poole. 10.01.2022. 2. Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/ Otsus: 1) Arvamusega arvestada. 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 3. Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. 2) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. heakskiidetuks. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kait-sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esi-tatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurde-pääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saasta-mist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda). 4. Seoses planeeritava riigitee ümberehitamisega ja viadukti rajamisega tuleb olemasoleva 110kV õhuliini ristumine nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada teega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku leppida. 5. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile; 6. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult. 7. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-umberehitus. 8. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga peab olema tagatud 7,0 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +80°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +80°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud. 9. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m. 10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla ra-jamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks. 11. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega. 12. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses masti-de vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas. 13. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +80° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas). 14. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m. 15. Projekti kooskõlastamiseks esitada tehnovõrkude asendiplaan koos lõigete ja ristumiste lahendusega dwg. kujul ning seletuskiri. Failid saata aadressile [email protected]; 16. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/taotlusvormid-ja- kooskolastused 9 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet on saadetud dokumentidega tutvunud. Kuna projektiga käsitletaval alal Otsus: 8-1/21-024/17029-6 kultuurimälestisi ei paikne, kooskõlastab Muinsuskaitseamet ehitusloa ja keskkonnamõju Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu täiendavate märkusteta. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20113 Hagudi‒Kodila km 0,93-1,63 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse 20113 Hagudi- 66801:001:1377 Tallinna-Rapla 66801:001:1581 tunnus Kodila tee raudtee 570 Kasteheina 66801:001:1376 20113 Hagudi- 66801:001:1619 20113 Hagudi- 66801:001:1379 Kodila tee Näägo 66801:001:1567 Kodila tee Näägo 66801:001:1580 Tallinna-Rapla 66801:001:1384 20113 Hagudi- 66801:001:1678 Vanakooli 66801:001:1412 raudtee 703 Kodila tee Näägo 66801:001:1567 20113 Hagudi- 66801:001:1386 Näägo 66801:001:1580 Kubja 66903:001:0157 Kodila tee Nõlvaku 66801:001:1569 20113 Hagudi- 66801:001:1411 Härmatise 66801:001:1679 Näägu 66801:001:1618 Kodila tee Palupõllu 66801:001:1555 Tallinna-Rapla 66801:001:1368 Tallinna-Rapla 66801:001:1560 Matsilauda 66801:001:1385 raudtee 710 raudtee 610 Matsi 66801:001:1372 Raudteeääre 66801:001:1369 Vanakooli 66801:001:1412 20113 Hagudi- 66801:001:1568 20113 Hagudi- 66801:001:1371 Kodila tee Kodila tee 20113 Hagudi- 66801:001:1570 20113 Hagudi- 66801:001:1373 Kodila tee Kodila tee * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 5