Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ELAMUTE RENOVEERIMISE PROTSESSIDE TÕHUSTAMISEKS TEHNILINE KIRJELDUS TALLINN 2022 Sisukord 1. Uurimisprobleem ja analüüsi vajadus ................................................................................................. 3 2. Senine elamute renoveerimine ........................................................................................................... 4 3. Võimalikud takistused elamute renoveerimisel .................................................................................. 5 4. Uurimisülesanne ja metoodika............................................................................................................ 6 4.1 Mõisted ja kontseptsioonid ........................................................................................................... 6 4.2 Uurimistöö eesmärk ...................................................................................................................... 7 4.3 Uurimisküsimused ......................................................................................................................... 7 3.4 Uuringu eeldatavad tulemused ..................................................................................................... 8 3.5 Metoodika ..................................................................................................................................... 8 4. Nõuded aruandlusele .......................................................................................................................... 8 5. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine ............................................................................................... 9 6. Ajakava ................................................................................................................................................ 9 1. Uurimisprobleem ja analüüsi vajadus 2020. aastal kiitis valitsus heaks Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia1 (edaspidi REKS), mille peamine eesmärk on renoveerida terviklikult kogu enne 2000. aastat ehitatud hoonefond aastaks 2050. Strateegia esitab hoonete renoveerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende mahtu (joonis 1). Arvud joonisel näitavad mitu korda renoveerimise maht peab kasvama võrreldes 2020 aastaga. Joonis. 1. Kumulatiivne aastane renoveerimise vajadus hoonetüüpide lõikes aastani 2050. Allikas: REKS Strateegia väljatöötamise käigus leiti, et järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida ~100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2, ~14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ~27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2, saavutades seejuures vähemalt energiatõhususe klass C. Tuleb arvestada, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks võib olla vajadus renoveerida hooned “C” klassist veel energiatõhusamaks. Arvestades senist rekonstrueerimismahtu ja tempot, on vaja tõsta rekonstrueerimisele suunatud tegevuste efektiivsust ning töötada välja püstitatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud täiendavad meetmed. Ambitsioonika eesmärgi saavutamine eeldab erinevate valdkondade esindajate koostööd, et tõsta nii riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka valdkonnas tegutsevate turuosaliste (korteriühistud, projekteerijad, tehnilised konsultandid, ehitusettevõtted, mittetulundusühingud jt) võimekust aidata kaasa hoonete renoveerimist pärssivate turutõrgete ületamisele ja ületada renoveerimistakistusi2. 2022. aastal käivitus projekt LIFE IP BuildEST3, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu REKSi eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. Tellitav uuring on osa projekti tegevustest, mille raames soovitakse saada analüüsi (kaardistamine ja hinnang) praeguste rekonstrueerimist toetavate protsesside toimivusest ja ettepanekuid meetmete täiustamiseks ning 1 https://mkm.ee/media/155/download 2 Turutõrkeid ja takistusi on kajastatud näiteks L. Lihtmaa ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt 2018. aastal koostatud analüüsis https://mkm.ee/media/233/download ja Balti Korteriühistute Liidu poolt 2011. aastal koostatud dokumendis Integreeritud linnalise arengu kontseptsioon Rakvere Seminari tänava piirkonna näitel URB.Energy (urbenergy.eu) 3 https://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/elamud-ja-hooned/buildest täiendavate meetmete väljatöötamiseks, mille rakendamisel oleks võimalik saavutada 2050. aastaks püstitatud eesmärk. 2. Senine elamute renoveerimine Märkimisväärse osa Eesti elamufondist moodustavad 1960.-1990. aastatel ehitatud eluhooned. Sellest tulenevalt elab suur osa Eesti elanikest enne 1990. aastaid ehitatud eluhoonetes. Seejuures ligi 70% leibkondades elab korterelamutes. Elamufond vananeb ja sellega seoses halvenevad inimeste elamistingimused. Üle 96% eluruumidest on seejuures eraomandis. Avaliku sektori eemale tõmbumise järel eluasemeturult 1990. aastatel ei ole järgnenud piisavas mahus erainvesteeringute turule tulemist, seetõttu ei uuene elamufond piisavas mahus. Sellest tulenevalt on riik töötanud välja lisaks renoveerimise meetmetele ka erinevaid elamispindade pakkumist ja nõudlust mõjutavaid meetmeid. Tulenevalt tunduvalt kõrgemast uusehituse hinnast võrreldes renoveerimisega, samal ajal väga suurest investeeringuvajadusest renoveerimise osas ja eelpool väljatoodud faktist, et enamik Eesti inimesi elab just korterelamutes, on suuremahulised investeeringud olnud suunatud eelkõige korterelamute renoveerimise toetusmeetmesse. Uuringutest nähtub, et korterelamute seisukord on halvenemas ja vajab aja möödudes järjest suuremaid investeeringuid. Korterelamute rekonstrueerimine on 2000. aastatel sisse viidud riiklike toetuste abil järk-järgult hoogustunud, ent toetuste jagunemine on olnud regiooniti ebaühtlane ning rekonstrueerimistempo aeglane – 2022. aastaks on rekonstrueeritud hinnanguliselt ligi 7% rekonstrueerimist vajavatest korterelamutest. Korterelamute tervikrekonstrueerimine ei ole muutunud isetasuvaks, seega vajadus täiendava finantseerimise järele on jäänud püsima. 2000. aastate keskel toetas riik läbi SA KredEx-i (praegune Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA – edaspidi kasutatav ka KredExi kontekstis) korterelamute energiaauditite, tehniliste ekspertiiside ja renoveerimiseks vajalike ehitusprojektide koostamist 50% ulatuses ning korterelamute rekonstrueerimist 10% ulatuses. Pangad finantseerisid rekonstrueerimisalaseid tegevusi valdavalt lühiajaliste ja võrdlemisi kõrge intressimääraga laenudega. Sellest tulenevalt piirduti üksikute rekonstrueerimistöödega (peamiselt vundamendi, katuse või otsaseinte rekonstrueerimine ja soojustamine; küttesüsteemi osaline renoveerimine jms). 2008. aastal suurenes rekonstrueerimistoetuste maht, täiendati toetuse andmise tingimusi ning paranesid pankade laenutingimused korteriühistutele. Need olid oluliseks eelduseks tervikerenoveerimise hoogustumiseks – ligi kolmandik toetuse abil rekonstrueeritud korterelamutest rekonstrueeriti juba terviklikult. 2015. aastaks töötati senise rekonstrueerimispraktika analüüsi tulemusena välja korteriühistute jaoks vajalikud abimaterjalid ja dokumentide põhjad, koolitati välja tehnilised konsultandid, toetatavatele projektidele telliti sõltumatu ehitusprojektide ekspertiis. Tulemusena teostas enamik toetust kasutanud korteriühistutest tervikrenoveerimise. Suur osa toetuseks eraldatud rahalistest vahenditest jagunes Harjumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa korteriühistute vahel, mis on korterelamute kontsentratsiooni arvestades küll mõistetav, kuid analüüside käigus selgusid kitsaskohad, millega tuleks meetmete edasisel rakendamisel tegeleda. Sellest tulenevalt jaotati 2018. aastast toetuseks kavandatud rahalised vahendid regionaalselt ning sätestati, et kõrgem toetuse määr on madamala kinnisvara turuväärtusega piirkondades. Lisandus kohustus hankida tööd riigihangete registri kaudu. Lisaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le on üksiktööde teostamisel olnud korteriühistutel võimalus taotleda toetust sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (kaugküttega liitumisel, kütteseadme vahetamisel). Samuti toetavad väiksemamahulisi rekonstrueerimistöid osad kohaliku omavalitsuse üksused. Rekonstrueerimisalase teadlikkuse tõstmisel on olnud oluline roll ka valdkonnaga tegelevatel erialaliitudel, haridusasutustel ja mittetulundusühingutel. Positiivset tulemust on andnud koostöö ja rahvusvahelistes projektides4 osalemine. Rekonstrueerimistoetuse kõrval pakutakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu korteriühistutele laenukäendust ja otselaenu. Need meetmed on aidanud käivitada rekonstrueerimist piirkondades, kus pangad hindavad laenu andmise riske liiga kõrgeks. Korterelamute renoveerimise toetusmeede, laenukäendus ja laen erapangast või vajadusel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-st katavad täna enamikel juhtudel korteriühistule vajaliku finantsteenuste poole, mida vastavalt vajadusel saab omavahel kombineerida. Samuti on aastate jooksul põhiliste erasektori finantseerijate (suuremad Eestis tegutsevad pangad) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA vahel välja kujunenud teatav tööjaotus ja protsessid, mille eesmärk on olnud selgemaks ja loogilisemaks saada korteriühistu suhtlust erinevate finantseerimisega tegelevate osapooltega. Samas on kaardistatud ka mitmeid kitsaskohti, mis tuleb püstitatud renoveerimisealaste eesmärkide saavutamiseks lahendada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt eraldatavad toetused väikeelamute renoveerimiseks on seni olnud pigem tagasihoidlikud ja ebastabiilse rahastuse tõttu ei ole tekkinud stabiilset ja ühtlase kvaliteediga pakkumist. Kuna üksikelamud on võrreldes korterelamutega tunduvalt heterogeensemad, lisaks energiatõhususele suunatud ehitustöödele tehakse veel palju muid elamuga seonduvaid tegevusi (nt elamispinna laiendamine, ruumiplaneeringu muudatused jm), renoveerimise maksumus m2 kohta on kallim kui korterelamute puhul, on ka standardsete meetmete ja skaleeritavate lahenduste leidmine keeruline. Lisaks saab senisest korterelamute ja üksikelamute renoveerimise praktikast lugeda REKS-st lk 31-49. Avaliku sektori roll elamufondi rekonstrueerimise käivitamisel ja suunamisel on olnud väga oluline nii teadlikkuse kasvatamise kui ka finantseerimise tagamise aspektist. Seejuures on oluline välja tuua, et suur osa rahastusest on tulnud Euroopa Liidu toetustest, mille maht võib tulevikus riigi majandusnäitajate paranemisel langeda. Arvestades elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimisvajadust on oluline võimendada praeguste korterelamute rekonstrueerimiseks mõeldud meetmete tulemuslikkust ning kaardistada võimalused rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks. 3. Võimalikud takistused elamute renoveerimisel Korteriühistute puhul võib eristada põhiliselt kaht tüüpi takistusi (joonis 2): 1) Sisemised – erinevad sisepinged, eestvedaja ja projektijuhi puudumine, informatsiooni ebapiisavus (sh ka keeleoskusest tingituna), puudulikud ehitusalased teadmised; 2) Välised – üldine majandusolukord, kinnisvara madal turuväärtus korterelamu asukohapiirkonnas, muutused korteriomanike finantsilises võimekuses (joonis 2). Suurematest keskustest eemal takistab renoveerimise käivitamist ehitusettevõtete vähene huvi tegeleda üksiku korterelamu renoveerimisega kaugemal ettevõtte peamisest tegutsemispiirkonnast või huvi olemasolul kaasnevad võrreldes keskmise tööde maksumusega lisakulud (transpordile, töötajate majutusele jm). 4 Näiteks: URB.Energy (urbenergy.eu); Projekt SmartEnCity – Tark Tartu. Väikeelamute omanike puhul võib eeldada ühistutega sarnaseid takistusi erinevusega, et kaasomanike puudumine või väike arv muudab otsustamist enamasti lihtsamaks. Samas on väikeelamud enamasti individuaalse projektilahendusega ning sageli ümberehitatud ilma piisavate teostusjoonisteta. See omakorda teeb renoveerimise tehniliselt keerukamaks ning kallimaks võrreldes masstoodetud kortermajadega. Põhjalikumad uuringud väikeelamute seas on BuildEsti projekti raames käimas. Joonis 2. Renoveerimistakistuste jagunemine korteriühistutes5 4. Uurimisülesanne ja metoodika 4.1 Mõisted ja kontseptsioonid Renoveerimise protsessid – kogu renoveerimisega seotud osapoolte tegevused kuni ehituse valmimiseni. See hõlmab nii põhiprotsesse (uuringud, projekteerimine ja ehitamine) kui ka abiprotsesse (nt hangete läbiviimine, ehitusteatise taotlemine, info hankimine, nõustamisteenuse ostmine, toetuse taotlemine jne). Renoveerimise kvaliteet – Renoveerimist saab pidada kvaliteetseks, kui projektlahendus on asjakohane ja kulutõhus ning kooskõlas kliimaneutraalsuse ja rohepöörde eesmärkidega; ehitamine on projektijärgne ning norme arvestav; ehitustulemus on kestev, mõistlikult hooldatav; tellija on tulemusega rahul. Kvaliteedi tagamine – meetmete ja abinõude kogum, mis loob vabaturule normide ja motivaatorite keskkonna, mis omakorda suunab ettevõtteid oma teenuseid ja tooteid järjepidevalt parendama. 5 Allikas: 2018 Lihtmaa (TREA) „Korterelamute renoveerimistoetuse meetme arendus“ https://mkm.ee/media/233/download Massrenoveerimine – mitme hoone samaaegne renoveerimine ja selle ettevalmistamine. Sisaldades seal hulgas ühishankeid, standardlahendusi, kohalikke piirkondlikke projekte (nt naabruskond, asumiosa) haarates kõik selle piirkonna hooned. Renoveerimiselementide tehaselist eeltootmist selle uuringu käigus käsitleda pole nõutud. Meede – sekkumine vabaturule, et saavutada ühiskondlikke eesmärke, leevendada turutõrkeid, tõsta teadlikkust, kiirendada innovatsiooni, tõhustada turgu ja tagada kvaliteet. Tagasiside ahel – protsessi osapooli mõjutav teabe piisav ja õigeaegne liikumine ning mõjusus. 4.2 Uurimistöö eesmärk Tellitava uuringu eesmärgiks on kaardistada praeguseid elamute renoveerimise protsesse ja hinnata nende toimivust arvestades sealjuures olemasolevate sekkumise meetmetega (toetused, reeglid, teavitus jms). Sobilik uurimisstrateegia on pigem avastuslik, leidmaks võimalikke kitsaskohti, nende seoseid ja põhjuseid, mis puudutab REKS-i rakendamist ja edasiarendust. Uuringu raames peab selguma, milliste tegevuste abil on võimalik riigil, kohaliku omavalitsuse üksustel ja turuosalistel hoonete renoveerimise aktiivsust ja mahtu läbi protsesside parendamise tõsta, tagades seejuures renoveerimise ehitustehnilise kvaliteedi ja tellija rahulolu. 4.3 Uurimisküsimused Uuringu eesmärgi täpsustamiseks on püstitatud järgnevad uurimisküsimused, mis on jaotatud kaheks sisuliseks teemaks. A. Renoveerimise ehitusliku kvaliteedi tagamine A.1. Millised on renoveerimise pakkujate poole nimetatud kvaliteedi tagamise kitsaskohad, riskid ning turutõrked? Mis on nende põhjused ning võimalikud lahendused? A.2 Kuidas peaks korraldama tagasiside ahelad, et tagada renoveerimise kvaliteet muutuvas tehno-majanduslikus kontekstis? Milliseid võtmeindikaatoreid on otstarbekas koguda ja jälgida, et kvaliteeti tagada? B. Renoveerimise mahu ja tempo suurendamine B1. Millised võimalused on renoveerimise pakkujate tootlikust ja tõhusust suurendada? Kuidas kaasata renoveerimisse seni vaid uusehitusele keskendunud ettevõtted? B2. Millist tuge saaks pakkuda hoonete renoveerimise hoogustamisel kohalikud omavalitsused? Mida oleks tarvis teha, et omavalitsusi selles võimestada? B3. Millised võimalused on veel innustada turuosalisi tõhusamale koostööle? 4.4 Uuringu eeldatavad tulemused 1) Renoveerimise protsessivoogude ja olemasolevate kitsaskohtade kaardistamine ning visualiseerimine (seal hulgas tagasisideahelate määramine ning nende toimivuse hindamine); 2) Ettepanekud abinõude välja töötamiseks, et tõhustada renoveerimist; 3) Vajaduse ilmnemisel ettepanekud regulatiivsete muudatuste tegemiseks. 4.5 Metoodika Peamiseks andmete kogumise metoodikaks on ekspertintervjuud ja fookusgrupi huvigruppidega, kes on renoveerimise protsessis pakkuja rollis. Nõudlusega seotud osapooli võib küsitleda, kuid see pole uuringuga nõutud. Tuleb eeldada, et senised uuringud nõudluse barjääridest on olnud piisavad ning renoveerimise pakkujad on kursis nõudluse poole turutõrgetega. Töövõtja ülesanne on valida sobiv intervjuude maht ja meetod, et saavutada uuringu eesmärk. Erialaliidud ja muud erialaorganisatsioonid ei asenda valimis aktiivselt turul tegutsevaid praktikuid, kellel on vahetu kogemus renoveerimisprotsessides osaledes. Katusorganisatsioonid võivad samas anda töövõtjale üldist teavet, et paremini metoodikat ette valmistada ning tulemusi interpreteerida. Intervjuude valimisse peab vähemalt kuuluma järgmised huvigrupid • Renoveerimise tehniline konsultant või nõustaja • Ehitusjärelevalve • Projekteerija (ehitusinsener, nt eriosade projekteerija) • Arhitekt • KOV ehituse, planeerimise ja arenduse valdkonna spetsialist • Ehituse peatöövõtja (suurettevõtja), kes seni on keskendunud uusehitusele • Suure kogemusega peatöövõtja, kes on keskendunud renoveerimisele Tellija esindajad osalevad huvigruppide esindajate valimi koostamise protsessil. 5. Nõuded aruandlusele Uuringu läbiviimiseks ja tulemuste esitamiseks tuleb töö teostajal: 1) koondada analüüsiks vajalik informatsioon ja süstematiseerida see arhiveerimiseks, hilisemateks täiendavateks analüüsideks ja võrdlusuuringuteks tulevikus (analüüsi informatsioon ja andmebaas antakse üle tellijale kogu mahus) 2) korraldada analüüsiks vajaliku sisendi saamiseks ja tulemuste tutvustamiseks kohtumisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja turuosaliste esindajatega (kohtumised toimuvad vajadusel füüsiliselt või elektrooniliste kanalite kaudu virtuaalsel platvormil ning arutelud toimuvad eesti keeles); 3) täpsustada turuosaliste erinev roll protsessi vältel ning need selgelt defineerida; 4) aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruannet täiendada ja esitada tellijale. Uuringu lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja tulemusi. Aruanded (vahearuanne kui ka lõpparuanne) peavad olema lihtsasti loetavad, ühtse stiiliga (pealkirjad, küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on kohustuslik. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab aruannetes tulemuste esitlemisel kasutama erinevaid sisust arusaamist lihtsustavaid visuaale. Vajalikud seosed, arengud ja mõjud peavad olema aruandes lihtsalt mõistetavad. Seetõttu peavad aruannete lahutamatuks osaks olema erinevad skeemid, joonised, graafikud jms, mis aitavad edasi anda uuringus käsitletavaid teemasid ning tulemusi. Lõpparuanne tuleb koostada eesti keeles ja seetõttu peavad analüüsi koostamisega seotud kohtumised, esitlused ja töötoad olema viidud läbi eesti keeles. Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad turuosaliste määramise protsessil. 6. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine Uuringu tulemiks on lõpparuanne, mis peab sisaldama vähemalt: 1) Metoodika kirjeldust ning töötulemusi; 2) ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest; 3) vajadusel regulatiivsete muudatuste ettepanekuid koos selgituste ja viidetega seonduvatele dokumentidele; 4) täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata ja mõõta uuringu järgseid tegevusi; 5) kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet; 6) lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi; 7) saadud kogemusi ja soovitusi edasiseks; 8) kasutatud alusandmeid; 9) uuringu lühikokkuvõtet põhitulemusest eesti ja inglise keeles; 10) eraldiseisev 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest eesti ja inglise keeles. 7. Ajakava Uuring peab olema tellijale üleantud hiljemalt 20. detsembril. 2022. a. Täpne uuringu läbiviimise ajagraafik, sh suulised ülevaated uuringu edenemisest6, vajadus maksta tasu välja kahes etapis jms räägitakse läbi lepingu eritingimuste sõlmimisel ning sätestatakse lepingu eritingimustes. Tellijal on õigus vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid vahetulemuste esitamise tähtaegasid kui ka lõpptähtaega. 6 Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ja saavutatud vahetulemustest.  TÖÖVÕTULEPINGU nr ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel transpordi asekantsler . kantsleri ülesannetes Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja MSMedia OÜ, registrikood 12200520, asukoht Vabaduse pst 151b-1, Tallinn 10920, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Mart Soonik (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Analüüs ja ettepanekud elamute renoveerimise protsesside tõhustamiseks“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle vastavalt lisas 2 toodud ajakavale. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas üheksateist tuhat üheksasada kakskümmend (19 920) eurot, mis sisaldab käibemaksu. 3.2. Tellija tasub töö eest kahes osas: I etapi lõppemisel, uuringu jaoks läbi viidud intervjuude järgselt (17.11.2022), tasudes kuus tuhat kuussada nelikümmend (6640) eurot, mis sisaldab käibemaksu; II etapi töö lõppemisel, uuringu ja materjalide üleandmisel (20.12.2022), tasudes kolmteist tuhat kakssada kaheksakümmend (13 280) eurot, mis sisaldab käibemaksu. 3.3. Tasu väljamaksmine toimub pärast intervjuude läbiviimist (I etapi lõpp) ning tulemuste esitamist (II etapp lõpp) ja tellija poolt heakskiitmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord § 8  elamuosakonna LifeIP Buildest projektijuht Lauri Suu, telefon 625 6483, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Mart Soonik, telefon 50 29 893, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (tehniline kirjeldus); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/