Rapla valla külade ettepanekud Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ avalikul väljapanekul

Saatja: "Rapla Valla Külade Ühendus" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Rapla valla külade ettepanekud Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ avalikul väljapanekul Kuupäev: 2026-04-10 15:29 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostajad, Esitame käesolevaga Rapla valla külade esindajate poolt koondatud ettepanekud ÜRP2050 eelnõu täiendamiseks. Ettepanekud on koostatud avaliku väljapaneku käigus, tuginedes kohalike kogukondade praktilisele kogemusele igapäevases elukeskkonnas ning hiljutiste suurte ruumiliste arenduste mõjudele. Soovime esmalt tunnustada ÜRP2050 kui terviklikku ja väärtuspõhist strateegilist dokumenti, mis käsitleb olulisi teemasid nagu elukeskkonna kvaliteet, kliimamuutused ja ruumiline tasakaal. Samas näeme, et mitmed põhimõtted jäävad praktikas raskesti rakendatavaks, kuna hajaasustuse eripära ning olemasoleva ruumistruktuuri toimimine ei ole piisavalt selgelt arvesse võetud. Meie ettepanekute keskne sõnum on järgmine: olemasolev toimiv ruum – asustus, liikumisteed ja elukeskkond – on väärtus, mida ei tohi arenduste käigus kahjustada ega kaudselt välja suretada. Eriti soovime rõhutada, et hajaasustuse kaitse ei tähenda üksnes olemasolevate hoonete taluvuspiiride määramist, vaid elu ja arengu võimalikkuse säilitamist tervikuna. Toome esile kaks konkreetset näidet, mis illustreerivad praeguse planeerimispraktika kitsaskohti: * Rail Balticu viaduktide lahendused Rapla vallas on mitmel juhul rajatud selliselt, et need ei võimalda jalakäijate ega kergliiklejate liikumist. Varasemad kohalikud liikumisteed on katkestatud või oluliselt pikenenud ning tekkinud on tugev barjääriefekt. See on suurendanud sundautostamist ning halvendanud igapäevast liikumisvõimalust, kuigi ÜRP2050 seab eesmärgiks kestliku ja mitmekesise liikuvuse. * Maismaa tuuleparkide kavandamisel on ilmnenud olukordi, kus arvestatakse küll minimaalset kaugust olemasolevatest hoonetest, kuid ei arvestata tuulikute tegelikku mõjuala. Tulemuseks on ulatuslikud piirangualad (mitme kilomeetri ulatuses), kus edaspidi ei ole võimalik müranormide tõttu rajada uusi elamuid ega arendada ettevõtlust. See tähendab, et piirkondade arenguvõimalus kaob, kuigi otseselt ei pruugi olemasolevaid hooneid lammutada. Need näited viitavad vajadusele käsitleda ruumilisi otsuseid tervikuna, arvestades nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid ning nende pikaajalist mõju elukeskkonnale. Lisatud dokumendis oleme esitanud ettepanekud kahes osas: * selgitav osa, mis kirjeldab olukorda, probleeme ja nende mõju; * normatiivne osa, mis pakub konkreetsed sõnastused ÜRP teksti täiendamiseks peatükkide kaupa. Peamised teemad, millele ettepanekud keskenduvad, on: * väärtuspõhisuse rakendamine otsustusreeglitena * hajaasustuse ja segakasutuse toetamine * kohaliku liikumise ja sidususe säilitamine * suurte taristuobjektide tervikvastutus * olemasoleva ruumistruktuuri väärtustamine * digitaristu käsitlemine baastaristuna * tuuleenergia arendamise ruumilised põhimõtted * metsade majandamise mõju rohevõrgustikule ja maastikule Loodame, et esitatud ettepanekud aitavad tugevdada ÜRP2050 rakendatavust ning toetavad tasakaalustatud ruumilist arengut kogu Eestis. Oleme valmis vajadusel oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Piret Laur Rapla valla külade ühenduse juhatuse liige ÜLERIIGILISE PLANEERINGU „EESTI 2050“ I. KÜLADE JA HAJAASUSTUSE ETTEPANEKUD Mis on ÜRP2050-s hästi ÜRP2050 on oluline ja vajalik strateegiline dokument, mis: • seab selged eesmärgid ruumilise arengu suunamiseks • rõhutab elukeskkonna kvaliteeti • käsitleb kliimamuutusi ja kestlikkust • toob esile rohevõrgustiku ja ruumisäästlikkuse olulisuse Dokumendi tugevuseks on: • väärtuspõhine lähenemine • süsteemne käsitlus • pikaajaline vaade Mida ÜRP2050 ei kajasta piisavalt Praktilise elu kogemusest lähtuvalt ilmnevad olulised lüngad: • hajaasustuse ja maaelu eripära ei ole piisavalt arvesse võetud • olemasolevat ruumistruktuuri ei käsitleta piisava väärtusena • suurte taristuobjektide mõju ei käsitleta tervikuna • kohaliku liikumise ja elukeskkonna toimimine ei ole otsustes määrav • digitaristu arendamine on jäetud turupõhiseks • taastuvenergia arendamise ruumilised mõjud (nt tuulepargid) ei ole piisavalt reguleeritud 👉 PÕHISÕNUM ÜRP2050 peab tagama, et: olemasolev toimiv ruum – asustus, liikumisteed ja elukeskkond – on väärtus, mida ei tohi kahjustada ega asendada arenduste käigus 👉 ning eriti: hajaasustuse kaitse tähendab elu ja arengu võimalikkuse säilitamist maal, mitte ainult olemasolevate hoonete taluvuse piiri määramist. TEEMAPÕHISED ETTEPANEKUD 🔹 1. Väärtuspõhisus ja otsustusloogika ÜRP2050 rõhutab väärtuspõhisust, kuid ei anna piisavalt selgeid juhiseid, Olukord kuidas väärtusi konfliktolukorras kaaluda. Praktikas: arendushuvid kaaluvad sageli üles elukeskkonna väärtused Probleem • kogukonna vajadused ei ole otsustamisel määravad • olemasolev elukeskkond halveneb Mõju • usaldus planeerimisprotsessi vastu väheneb Vajadus Luua selge väärtuste kaalumise loogika. Lisada ÜRP-sse põhimõte, et: olemasolev elukeskkond, liikumisteed ja Ettepanek kogukonna sidusus on võrdsed väärtused riiklike arendushuvidega 🔹 2. Hajaasustus ja segakasutus Olukord Hajaasustus toimib Eestis elujõulise ruumimudelina. Probleem Planeerimine kaldub linnalise loogika ülekandmisele maapiirkonda • tekivad monofunktsionaalsed alad Mõju • väheneb maaelu elujõulisus Vajadus Tunnustada hajaasustust eraldi ruumimudelina. • toetada elamise ja töötamise koosmõju Ettepanek 🔹 • vältida magalatüüpi arendusi maal 3. Kohalik liikumine ja sidusus Olukord Kohalik liikumine on hajaasustuses eluline vajadus. Üleriigilised taristud: katkestavad olemasolevaid liikumisteid Probleem • ei arvesta jalakäija ja kergliiklejaga • Sundautostamine, teekondade pikenemine Mõju • kogukondade killustumine Vajadus Käsitleda kohalikku liikumist elukeskkonna osana. • säilitada olemasolevad liikumisteed Ettepanek • tagada nende asendamine taristu rajamisel 🔹 4. Suurte taristuobjektide tervikvastutus Olukord Suured taristuobjektid (nt RB, maanteed) muudavad ruumilist struktuuri. • Tagajärgede kinnimaksmine jäetakse KOV-le Probleem • puudub tervikvastutus • elukeskkond halveneb Mõju • liikumisvõrgustik laguneb Vajadus Terviklik vastutus taristu arendajale ja riigile. Ettepanek kõik mõjud (sh kergliiklus, läbipääsud) lahendatakse sama projekti raames 🔹 5. Olemasoleva ruumistruktuuri väärtustamine Eestis on olemas toimivad: Olukord • raudteed • külastruktuurid • liikumisvõrgud Uusi lahendusi eelistatakse ebaproportsionaalselt olemasolevale toimivale ja uue Probleem arendus toimub olemasoleva arvelt sellega arvestamata. Mõju olemasolev süsteem nõrgeneb Tunnustada olemasolevat kui strateegilist ressurssi. Uue juurde arendamisel Vajadus arvestatakse täiendava koostoimivusega. eelistada toimiva olemasoleva säilitamist ja arendamist uuele, kui selle Ettepanek 🔹 terviklikult väljaarendamiseks ei ole piisavalt ressursse 6. Digitaristu kui baastaristu Olukord Digitaristu on hädavajalik elu ja ettevõtluse jaoks. • areng on turupõhine Probleem • hajaalad jäävad katmata • piirkondlik ebavõrdsus Mõju • maaelu nõrgenemine Vajadus Üleriigiline planeerimine. • määrata lairiba baasvõrk riiklikult Ettepanek • tagada katvus kogu Eestis 🔹 7. Tuuleenergia ja hajaasustuse kaitse Olukord Tuuleparkide mõju ulatub mitme kilomeetri raadiusesse. • arvestatakse ainult olemasolevaid hooneid Probleem • ei arvestata arenguvõimalust • uute elamute rajamine muutub võimatuks Mõju • piirkondade areng peatub Vajadus Kaitsta elu võimalikkust piirkonnas, mitte ainult olemasolevaid maju. • vältida piiranguvööndite teket Ettepanek • arvestada tulevast arengut 🔹 • kaitsta iga elukohta 8. Mets ja maastiku sidusus Olukord Mets on oluline ökoloogiline ja ruumiline süsteem. Lageraie: Probleem • killustab maastikku • nõrgestab rohevõrgustikku • elurikkuse vähenemine Mõju • maastiku degradeerumine Vajadus Pikaajaline metsahoid. Ettepanek • eelistada püsimetsandust lageraiele 👉 KOKKUVÕTE Käesolevad ettepanekud ei muuda ÜRP2050 põhisuunda, vaid aitavad tagada, et: • ruumilised otsused arvestavad kogu Eesti territooriumi • see arvestaks maaelu tegelikkusega säilitades seal toimiva elukeskkonna • see ei jääks pelgalt deklaratiivseks • olemasolevad väärtused ei kaoks uute arenduste kõrval • areng ei toimuks kohalike kogukondade arvelt • ei hävitataks seda ruumi, mis on juba praegu ÜRP kohane Eesti ruumiline areng ei saa olla tasakaalus, kui maaelu toimimine ja arenguvõimalus ei ole päriselt kaitstud. II. TÄIENDUSED ÜRP2050 TEKSTI (Ettepanekud peatükkide kaupa koos selgitustega) 🔹 2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus Lisada alapunkt: ( x ) Ruumiliste otsuste tegemisel lähtutakse väärtuste kaalumise põhimõtetest, kus olemasolev elukeskkond, toimivad liikumisteed ja kogukondade sidusus on käsitletud võrdväärse väärtusena riikliku arendushuvi kõrval. Selgitus: Praktikas ei ole väärtuspõhisus jõudnud otsustusreeglitesse. Taristu- ja arendusotsustes ei ole kohaliku elukeskkonna toimimine olnud määrav tegur, mis on viinud olemasolevate toimivate süsteemide halvenemiseni. Selge kaalumispõhimõte aitab vältida väärtusruumi muutumist deklaratiivseks. Kogukonna roll ruumiotsustes Lisada alapunkt: ( x ) Ruumiliste otsuste tegemisel tagatakse kohalike kogukondade varajane ja sisuline kaasamine, eriti otsustes, mis mõjutavad otseselt nende elukeskkonda. Selgitus: Praeguses praktikas jõuab info kogukondadeni sageli hilises etapis, kui otsused on sisuliselt juba tehtud. See vähendab usaldust ning ei võimalda kasutada kohalikku teadmist parimate lahenduste leidmiseks. Kogukonna kaasamise kohustus Kogukonna kaasamine ei ole üksnes protseduuriline nõue, vaid eeltingimus toimiva ja kestliku ruumilise lahenduse saavutamiseks. Lisada alapunkt: ( x ) Töötatakse välja ja rakendatakse mehhanismid, mis tagavad kogukondade varajase ja kohustusliku kaasamise ruumiotsuste tegemisel ning välistavad oluliste otsuste vastuvõtmise ilma kogukonna sisulise osaluseta. Selgitus: Ilma selge kaasamismehhanismita jääb kaasamine formaalseks. Varajane ja kohustuslik kaasamine aitab ennetada konflikte, parandada otsuste kvaliteeti ning tagada lahenduste sobivus kohaliku elukeskkonnaga. 🔹 2.2 Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks Lisada lause: Uute taristuobjektide kavandamisel eelistatakse olemasolevate koridoride ja võrgustike kasutamist ning olemasoleva ruumistruktuuri säilitamist ja arendamist. Selgitus: Olemasolev asustus ja liikumisvõrgustik on kujunenud pikaajaliselt ning toimivad. Uute paralleelsete süsteemide rajamine suurendab maahõivet ja nõrgestab olemasolevaid struktuure, mis on vastuolus ruumisäästlikkuse põhimõttega. 🔹 2.3 Maa ja ruumi kooskasutus Lisada lause: Hajaasustuses soodustatakse elamise, tootmise ja ettevõtluse ruumilist kooskasutust, vältides monofunktsionaalse maakasutuse kujunemist. Selgitus: Hajaasustuses on elamine ja töötamine olnud ajalooliselt seotud talumajapidamistes. Linnalise monofunktsionaalse planeerimisloogika ülekandmine maapiirkonda vähendab elujõulisust ning suurendab liikumisvajadust. Kohalik ressurss ja ettevõtlus Lisada alapunkt: ( x ) Loodusressursside kasutamisel, sealhulgas metsade majandamisel, soodustatakse kohaliku lisandväärtuse loomist ning eelistatakse lahendusi, mis toetavad kohalikku ettevõtlust ja tööhõivet. Selgitus: Ressursside väljaviimine piirkonnast ilma kohaliku kasuta vähendab maapiirkondade arenguvõimalusi. Kohapealne väärindamine toetab elujõulist ja mitmekesist ruumilist arengut. 🔹 3.3 Tugevatel keskustel põhinev asustus Lisada alapunkt: ( x ) Hajaasustuse piirkondades toetatakse kohapealset elamist ja töötamist ning soodustatakse kodulähedast ettevõtlust. Selgitus: Hajaasustuse püsimine sõltub võimalusest siduda elukoht ja töökoht. Ilma selleta suureneb sundpendelränne ja väheneb piirkondade elujõulisus. Seda toetab ka terviklikult väljaarendatud lairibavõrk. 🔹 3.3.2 Teenuste kättesaadavus Lisada alapunkt: ( x ) Riik toetab keskuste ja asulate vahelise ühistranspordi sidusust, tagades ühenduste jõudmise asulate keskustesse ning sidumise jalgsikäidava avaliku ruumiga. Selgitus: Ühistranspordi väärtus sõltub selle seotusest reaalse elukeskkonnaga. Ainult liikumiskoridoridel põhinev ühendus ei taga teenuste tegelikku kättesaadavust. 🔹 3.3.3.3 Raudtee kui asustuse selgroog Lisada alapunkt: ( x ) Olemasoleva Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi raudtee säilitamine ja arendamine. Lelle-Pärnu liinil reisirongi taaskäivitamine. Selgitus: Olemasolev Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi toimiv raudtee on riigi liikuvusele ja elujõule tunduvalt olulisem, kui rajatav Rail Baltic (RB), mille jaamad asuvad asulatest eemal. Praeguse raudtee jaamad on kujunenud asustuse liikuvuskeskusteks koos pargi-ja-reisi süsteemiga. On väga oluline, et ÜRP50 otsesõnu seda asulatega hästi seotud raudteed kindlalt väärtustaks ja kaitseks. Meil on juba üks kogemus, kus Lelle – Pärnu raudteeliin on RB ootuses jäetud unarusse ja liiklusest välja. 🔹 3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Lisada lause: Rohevõrgustiku toimivuse hindamisel arvestatakse arenduste kumulatiivset mõju ning välditakse mitme suure mõjuga objektide koondumist samasse piirkonda. Selgitus: Üksikprojektide hindamine ei näita tegelikku mõju. Mitme suure arenduse koosmõju võib põhjustada rohevõrgustiku killustumise ja pöördumatud keskkonnamuutused. Riigimetsade majandamine ja kogukonna roll Lisada alapunkt: ( x ) Metsade majandamisel eelistatakse püsimetsanduse põhimõtteid ning välditakse ulatuslikke lageraieid. Selgitus: Lageraie killustab maastikku, nõrgestab rohevõrgustikku ja vähendab elurikkust. Püsimetsandus aitab säilitada metsa kui toimiva ökosüsteemi ning toetab pikaajalist keskkonna- ja elukeskkonna kvaliteeti. Lisada alapunkt: ( x ) Riigimetsa majandamisel arvestatakse kohalike kogukondade vajaduste ja eesmärkidega ning valitakse metsamajandamise viis, mis on kooskõlas piirkonna elukeskkonna ja kogukonna ootustega. Selgitus: Riigimetsad paiknevad sageli vahetult kogukondade eluruumis ning nende majandamine mõjutab otseselt inimeste igapäevast elukeskkonda. Kui metsamajandamine ei arvesta kohalikke vajadusi, tekivad konfliktid ning halveneb elukeskkonna kvaliteet. Lisada alapunkt: ( x ) Riigimetsadest saadava puidu kasutamisel eelistatakse võimalusel kohalikke ettevõtteid, toetades seeläbi piirkondlikku ettevõtlust ning vähendades transpordikoormust. Selgitus: Kohalikule töötlemisele suunamine aitab tugevdada maapiirkondade majandust, vähendab transpordist tulenevat keskkonnamõju ning toetab ruumiliselt tasakaalustatud arengut. 🔹 3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus Lisada alapunkt: ( x ) Kõik uued planeeritavad teede ja raudteede taristuobjektid peavad säilitama või asendama olemasolevad kohalikud liikumisteed ning tagama jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvõimalused. Lisada lause: Taristu kavandamisel käsitletakse kohalikke liikumisteid ja igapäevase liikumise võimalusi elukeskkonna olulise osana, sõltumata liiklusmahtudest. Selgitus: Hajaasustuses on liikumine hajus ja ei kajastu liiklusloendustes, kuid on eluliselt vajalik. Ilma nende põhimõteteta katkestatakse toimivad liikumisteed ja suureneb sundautostamine. 🔹 3.7.3 Jalgsi ja rattaga liikumine Lisada alapunkt: ( x ) Riik hoolitseb nii asulate kui hajaasustuse kõigi sõiduteede ja raudteede arendamisel, et taristuobjektide mõlemad ääred, samuti nende tihe ületamisvõimalus moodustab olulise osa jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekondade võrgustikust, sh pääsudest eri teenuste ja ühistranspordipeatusteni. See on oluline alus kogu avaliku ruumi sidususele ning seeläbi mitmekesise asustuse ja teenuste elujõulisusele ning kestikule liiklemisele kogu riigis. Selgitus: Suuremaid kiirusi võimaldavad ja selleks ohutust tagavad taristuobjektid ei tohi muutuda barjääriks. Tegu on senises praktikas teede ja raudteede kavandamise olulise puudujäägiga, milleta ÜRP põhimõtted ei toimi. Läbitavus on sidusa elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse eelduseks. 🔹 3.8 Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu Lisada alapunkt: ( x ) Kiire elektroonilise side kättesaadavus käsitletakse baastaristuna ning selle arendamine toimub üleriigilise ruumilise planeerimise alusel. Lisada lause: Riik määrab lairiba baasvõrgu ruumilise paiknemise, tagades võrgu jõudmise kõikide püsiasustusega piirkondadeni. Selgitus: Turupõhine arendus katab eelkõige tihealasid ja jätab hajaalad kõrvale. Üleriigiline planeerimine võimaldab tagada tasakaalustatud arengu ja vältida digilõhet. Kiire elektroonilise side kättesaadavuse tagamine võib vähendada liiklemise, sh pendelrände vajadust. 🔹 3.2 Kliimamuutused ja -mõjud (või 3.8 Tehniline taristu – vastavalt sobivale paigutusele) Tuuleenergia arendamine Lisada alapunkt: ( x ) Tuuleenergia arendamine toimub viisil, mis ei kahjusta olemasolevate kodude, külade ja hajaasustuse elukeskkonda ega takista nende edasist arengut. ( x ) Tuuleparkide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et kaitset vajab iga olemasolev elukoht sõltumata asustuse tihedusest. ( x ) Tuuleparkide rajamine ei tohi tekitada ulatuslikke piiranguvööndeid, mis välistavad uute elamute, ettevõtete või kogukondlike objektide rajamise. ( x ) Tuuleparkide kavandamisel arvestatakse piirkonna tulevast arenguvõimalust ning hinnatakse kumulatiivset mõju koos teiste suurte ruumimõjuga arendustega. Selgitus: Kaasaegsete tuulikute mõju ulatub mitme kilomeetri raadiusesse. Kui arvestatakse ainult olemasolevaid hooneid, kuid mitte mõju piirkonna edasisele arengule, võib tulemuseks olla piirkondade elujõu kadumine. ÜRP peab kaitsma mitte ainult olemasolevaid elanikke, vaid ka elu jätkumise võimalust piirkonnas. 🔹 Soovitus lisada ptk 3.7 juurde Suurte taristuobjektide tervikvastutus Lisada alapunkt: ( x ) Suurte taristuobjektide kavandamisel ja rajamisel tagatakse tervikvastutus nende ruumilise mõju eest. ( x ) Kõik vajalikud leevendus- ja kompensatsioonimeetmed, sealhulgas kohalikud teed ja kergliiklusteed, kavandatakse ja viiakse ellu sama taritusobjekti projekti raames. Selgitus: Praeguses praktikas kanduvad taristuobjektide mõjud kohalikele omavalitsustele, kellel puuduvad vahendid nende lahendamiseks. See viib kohaliku liikumissüsteemi lagunemiseni ja elukeskkonna halvenemiseni.