Kiri

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie : 29 .0 9 .202 2 nr 21 Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) tänab võimaluse eest esitada ettepanekud energiasalvestuse pilootprojektide määruse eelnõu osas. Soojusenergia valdkonnas aitab energiasalvestus kaasa fossiilkütuste vajaduse vähendamisele ning energia tõhususele , mis on igati kooskõlas Euroopa Komisjoni algatatud REPowerEU tegevuskavaga. Määruseelnõuga seoses j uhime tähelepanu järgmistele olulistele asjaoludele: Määruseelnõu § 1 lg 3 mainib, et toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele investeeringuteks ette nähtud abi. Samas edasises osas ja ka näiteks § 6 lg 2 p 1 puuduvad terminid „toodetud jahutus“ või „ kaugjahutus ". Kaugjahutuse soojussalvesti (j ahutussalvesti ) on tõhus viis toota madalama CO 2 heitmega ning primaarenergia kuluga jahutus eks vajalikku soojus energiat kuna saab öösel toodetud energiat päevase nõudluse ajal kasutada. Kaugjahutuses on suurimad CO 2 heitmed just päevaste tiputarbimise katmiseks. Öösel, kui temperatuurid on madalamad on suurem võimalus kasutada madalama CO 2 heitmega vabajahutust. Määruses tuleks eristada jahutus- ja soojusenergiat (madala ja kõrge temperatuuriga soojust) . Muutmisettepanek Lisada vastava paragra hv i sisse terminid „toodetud jahutus“ ja „ kaugjahutus ". 2. Määruseelnõu § 2 lg 4 sõnastus on järgmine „Toetuse abil elluviidud projekti tulemusnäitajad on järgmised: 1) rajatavas energiasalvestusseadmes salvestatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas; 2) rajatavast energiasalvestusseadmest kasutatav taastuvenergia hulk megavatt-tundides aastas.“ tulemusnäitajad põhinevad vaid megavatt-tundides aastas. Muutmisettepanek Lisada üheks tulemusnäitajaks salvestusseadme kasutuselevõtu CO 2 sääst või primaarenergia kasutuse vähenemine võrreldes 0-alternatiiviga või kasutatavate fossiilkütuste sääst . Ainult taastuvenergia salvestusele keskendumine ei pruugi anda maksimaalset tulemust. Määruses on puudu kaugjahutussüsteemi ja tõhusa kaugjahutussüsteemi mõisted . Samuti viidatakse energiatõhusa süsteemi defineerimisel üldise grupierandi reeglile. Muutmisettepanek Lisada määrusesse (§ 3. Terminid) kaugjahutussüsteemi ja tõhusa kaugjahutussüsteemi mõisted (näiteks: Kaugjahutussüsteem – jahutuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad jahutuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised) korrigeerida eelnevaga seotud terminid ja mõisted määruse paragrahvidesse ja lõigetesse läbivalt. Mõiste „ e nergiatõhus süsteem “ osas viidata kas kaugküt t eseaduse või energiamajanduse korralduse seaduse mõistetele või energiatõhususe direktiivile , mitte üldise grupierandi määrusele . Soovitame kaaluda meetme rakendamist ka heitsoojuse kasutamisele. Erinevate e nergiatõhususe meetmete rakendamine ja esikohale seadmine on EK üks olulisemaid poliitikaid roheleppe rakendamisel. Tootmisprotsessis vabanev ja seal kasutust mitteleidva soojusenergia (heitsoojuse) tagasisuunamine tootmistegevusse, kasutamine kütteks või vee soojendamiseks võimaldab säästa primaarenergiat, kokku hoida loodusvarasid ja vähendada saastumist. Heitsoojuse kasutamine toetab meetmes püstitatud eesmärkide täitmist. Muutmisettepanek Määrusesse h eitsoojuse definitsiooni lisamine ( nt § 3. Terminid) ja sellega seotud punktide muutmist läbivalt. Määruseelnõu s § 3 lg 4 on toodud mõisted aktiivne ja pa s siivne salvestus , mis on mõistetes defineerimata ning üldse sisuliselt avamata. Muutmisettepanek Selgitada, mida peetakse määruse mõttes silmas soojusenergia aktiivse ja passiivse salvestusena Määruseelnõu § 9 lg 3 sõnastus on järgmine „ Kui toetust antakse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi toetuse osakaal ületada 30 protsenti toetatavatest kuludest lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamata kaugküttepiirkonnas ning 15 protsenti lõppsaaja jaoks, kes tegutseb elektri ja soojuse koostootmisjaamaga kaugküttepiirkonnas. …“. Palume selgitada k uidas m ä äruse koostajate nägemusel liigituvad salvestuse projektid art 41 või art 46 alla? Palume selgitada ja põhjendada, et m iks on erinevad toetusmäärad koostootmisega piirkondadele ning miks on selline piiramine üldse vajalik? Juhime tähelepanu, et energiasäästu edendamine koostootmisega piirkondades on suurema mõjuga, sest nendes piirkondades toodetakse/tarbitakse enamus energiast ning samuti on neis piirkondades reaalne fossiilkütuste kokkuhoiu võimalus kõige suurem. Aku parandab oluliselt juhitavate elektrivõimsuste kasutamis t , mille kriitilisus tänase julgeolekukriisi tingimustes on ülioluline . Samuti pole igal võimalikul juhtumi l soojussalvestus seotud otseselt kaugküttega. Kaugjahutus näiteks kasutab elektrienergiat sisendina, et väljundina toota jahutusenergiat ehk jahedat vett , millest omakorda tekkivast heitsoojusest t uleb vabaneda kas vabajahutamise või energiatõhususe mõttes kaugküttevõrku andmise teel. Viimasel juhul e heitsoojuse puhul ei saa väita, et toetusmäär peaks mingil määral olema sõltuv kaugküttesüsteemist kuhu heitenergiat oleks võimalik suunata Muudatusettepanek leiame, et erinevate toetusmäärade kasutamine pole põhjendatud, sest toetab väiksema mõjuga projektide edendamist ning suurema mõjuga projektid võivad jääda tegemata. Kuna salvestite kasutamine on Eestis alles algusjärgus, siis leiame, et selline praktika ei kiirenda arenguid parimal võimalikul viisil. Heitsoojuse (nt jahutusprotsess või tööstus ) salvestamise projektid peaksid maht u ma meetme alla ning kvalifitseeruma maksimaalse toetusprotsendile . Määruseelnõu § 3 lg 12 sõnastus on järgmine: taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes . Elektrituruseaduses mainitud energiaallikad on rakendatavad elektri tootmisele ja elektrisalvestitele. Elekter ise võib olla sisendiks soojuse tootmiseks (nt soojuspumbad). Elektrituruseaduse § 57 ei nimeta taastuvelektrit kui taastuvat energiaallikat. Muudatusettepanek Soovitame kaaluda järgnevat sõnastust “uus sõnastus - taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia elektrituruseaduse § 57 mõistes ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter elektrituruseaduse mõistes“, sest see aitab arvestada ka soojuse ja kaugjahutuse tootmisega . Määruseelnõu seletuskirjas § 6 lg 4 p1 kohta on kirjutatud „ Elektrienergia salvestusseadme terviktsükli kasutegur peab olema võrdne või suurem kui 85% ja selguma salvesti tootja pakutud standardprofiilist (nt temperatuur, laadimise ja tühjendamise tsükli pikkus jms) “ . Sarnased nõudmised on ka soojus e energia salvestus seadmete puhul. Määruseelnõu § 11 lg 1 p 14 on kirjutatud „planeeritava energiasalvestusseadme salvestusaeg, mille jooksul energiakadu on alla 99 protsendi . Muudatusettepanek Vajaks täpsustamist või selgitamist see, kuidas on mõeldud selle definitsiooni kasutamine soojussalvestite puhul. Mida tähendab aku tervikseadme kasutegur? Kas jutt käib soojuskaost ? M i da tähendab sisuliselt, et nimivõimsuse rakendamise aeg on vähemalt 1 tund ? Akude puhul kasutatakse mõist eid üles laadimisvõimsus ja alla laadimisvõimsus ja aku soojusmahtuvus , mis vajaks täpsustamist. Kas on mõeldud energiakadu 99% või hoopis 1%? Soojussalvestite korral (akupaa g i lahendus) on oluline temperatuuride vahe paa g i sees ja välisõhutemperatuuri vahel ehk mis tingimustel see 99% peab olema tagatud ja m illiste temperatuuridega peaksime arvestama? Juhime tähelepanu, et tegemist on sisuliselt mahutite täiendava isoleerimisega, mis muudab projektid oluliselt kulukamaks ning vähendab nende majanduslikku tasuvust kordades. Määruseelnõu § 6 lg 2 märgitakse, et toetust saab taastuvenergiast toodetud soojus ele . Ka mõeldakse taastuvenergia allikat või kuidas taastuvenergiat täpselt käsitletakse? Muudatusettepanek Soojuse tootmisel kasutatakse valdavalt kütuseid ning palume täpsustada, et mis energiat seadme käitamiseks peab kasut a ma . Kas võimalik on ainult soojus pump , mis peab töötama taastuval elektril ? Kas tööstus, mille heitsoojust soovitakse kasutada peab kasutama ainult taastuvelektrit? Selge, et selline nõue jääb teoreetiliseks, sest tehniliselt võib salvesti asuda tootmisest eemal ning sel juhul pole võimalik soojuse täp s et päritolu kindlaks teha. Määruseelnõu § 11 on ülidetailne ja bürokraatlik ning sisaldab ca 45 erinõuet projektitaotlusele, mi llest kõik nõuded ei pruugi projektidele kohalduda või olla hädavajalikud taotluse hindamisel . Määruseelnõu § 4 lg 2 viidatakse, et nõuete tõendamise sisulised juhendid avaldatakse alles taotlusvooru väljakuulutamise päeval. EK viimase poliitikad näevad ette protsesside kiirendamist ning taastuvenergia edendamisega seotud projektid on kõrgendatud avaliku huviga. Muudatusettepanek Vaadata üle § 11 nõuded ning eemaldada ebavajalik ning avaldada detailsed hindamis nõuded enne määruse vastuvõtmist, et nende rakendamist oleks võimalik hinnata. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja J uhat use liige [email protected] 5165943 Saatja: "Siim Umbleja" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]> Teema: Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks Kuupäev: 2022-09-29 18:07 Tere Edastame Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühingu kirja. Loodetavasti jõuab kiri kenasti kohale. Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama oma arusaama probleemkohtadest. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja kaugkütte Ühing 5165943