Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE)

Vabariigi Valitsus .09.2022 nr 1-1/14-696/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu majanduskomisjoni k.a 29. septembril algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kuuel lehel 2) seletuskiri 17 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu majanduskomisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 22.09.2022, 2), atmosfääriõhu kaitse seadust (RT I, 27.05.2022, 4), ehitusseadustikku (RT I, 09.08.2022, 13), maapõueseadust (RT I, 09.08.2022, 16), maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 09.08.2022,1) ning vedelkütuse seadust (RT I, 18.05.2022,16). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust selliselt, et muudatused võimaldaks võrguettevõtjatel osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Ühtlasi on oluline vähendada tarbijate müüjavahetuse protsessi pikkust selliselt, et aastal 2024 ei kestaks müüjavahetus rohkem kui ühe päeva. Täiendavalt täpsustatakse taastuvenergia vähempakkumiste tagatiste regulatsiooni. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muudatustega võimaldatakse edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka vesinikku kõrvuti teiste kütuseliikidega. Muudatusega toetatakse vesiniku kasutuselevõtmist transpordisektoris. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega täpsustakse tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid. Muudatuste vajadus on tekkinud seotud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest muuta eelnõu selgemaks, et tagada hilisem sujuvam rakendamine. Lisaks sätestatakse elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu maardlatele ehitamise regulatsioon, et maardlatel saaks planeerida ning lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmiseks (praegu sisalduvad sätted maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (EIS toimiku nr 22-0156). Muudatused tuleb teha nii ehitusseadustikus kui maapõueseaduses. Selline vajadus on seotud taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengu võimendamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgi täitmisega. Muudatus aitab kaasa äritegevuse aktiivsuse kasvuks vajalike tegevuskohtade leidmisel, kus maardla alal saab maavarale juurdepääsu halvendamata või tähtajaliselt tegeleda taastuvenergia tootmisega, mis omakorda soodustab kliimaneutraalsuse saavutamist ja aitab 1 kaasa elektrienergia tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Muudatuste vajadus on tekkinud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest tagada seaduse muudatuste kiirem rakendamine. Maapõueseaduse muutmise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.14), mis näeb ette taastuvenergiale ülemineku kiirendamist nii tootmises kui tarbimises. Muudatuse elluviimisega aidatakse kaasa riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmisele ja luuakse võimalused maardlale taastuvenergia ehitise ehitamise lubamiseks tähtajaliselt, kui selleks puudub muu mõistlik asukoht. Tagada tuleb ehitiste lammutamine tähtaja saabumisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist - § 1 sätestab elektrituruseaduse muudatused, § 2 atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused, § 3 ehitusseadustiku muudatused, § 4 maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatused, § 5 maapõueseaduse muudatused, § 6 vedelkütuse seaduse muudatused ning § 7 seaduse jõustumise. 3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust Punktiga 1 jäetakse elektrituruseaduse § 597 lõikest 1 välja tekstiosa ”üle 1MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega”. Muudatusega sätestatakse elektrituruseaduse §-des 594-595 nimetatud vähempakkumisel ühetaolise tagatise nõue kõikidele vähempakkumisel osalevatele pakkujatele, sõltumata tootmisseadme võimsusest. Muudatuse eesmärk on tootjate võrdne kohtlemine vähempakkumisel osalemisel. Praegune erisus, mille kohaselt kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest, on tekitanud ebavõrdse konkurentsieelise väiksemate seadmetega tootjatele. Praktikast nähtub, et eelist ei ole kasutanud väiketootjad elektrituruseaduse § 7 lõike 2 mõttes. Samas on mitmed tootjad suurema nõutava aastase toodanguga vähempakkumisel osalemiseks kunstlikult tükeldanud tootmisseadmed kuni 1 MW võimsusega seadmeteks, et vältida tagatise tasumist. Väiksemate seadmete konkurentsieelis koostoimes eeldusega, et vähempakkumisel pakutakse suurt energiakogust,1 soodustab tootmisseadmete tehniliselt põhjendamatut jaotamist väiksemateks osadeks, mis toob kaasa võrguressursside ebaefektiivse kasutuse. Tagatise eesmärk, kindlustada vähempakkumisel elujõuliste projektide osalemine ning motiveerida pakkujaid lubatud tootmisseadmeid tähtaegselt valmis ehitama ja lubatud energiakogust tootma, saab täidetud üksnes siis, kui see kehtib võrdselt kõikidele vähempakkumistel osalejatele. Punktiga 2 täpsustatakse sõnastust, millistel juhtudel jätab vähempakkumise läbiviija tagatise tootjale tagastamata ebapiisava tootmismahu tõttu. Sellisteks juhtudeks on olukord, kui vähempakkumise võitja ei tooda 12 kuu jooksul pärast vähempakkumise teates toodud tähtaega vähemalt 60% ulatuses ning 24 kuu möödudes vähemalt 80% ulatuses elektrienergiat, mille tootmise vähempakkumise võitmisega endale kohustuseks võttis. Näiteks kui kohustus oli 400 GWh/aastas, siis esimese 12 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud vähemalt 240 GWh ning 24 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud vähemalt 640 GWh. Kui tootja sellise aja jooksul nõutud mahus energiat ei tooda, ei kuulu tagatis tagastamisele. Sõnastuse muutmisega ei muudeta sätte sisu. Varasem sõnastus tekitas turuosalistes segadust, kuna 24 kuu jooksul 80% tootmise nõude juures ei olnud täpsustatud, kas 80% nõude arvestus lähtub aastasest või kaheaastasest korralduses 1 Vabariigi Valitsuse 07.11.2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ § 12 lg 4 kohaselt peab pakutav aastane energia kogus elektrituruseaduse § 594 kohasel vähempakkumisel olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. 2 märgitud mahust. Seetõttu täpsustatakse sõnastust selliselt, et 24 kuu nõutava toodangu maht on minimaalselt 80% kaheaastasest mahust, mille tootmise vähempakkumise võitja endale kohustuseks võttis. Punkt 3 sätestab, et pikaajalised taastuvenergialepingud on efektiivseks võimaluseks elektrienergia börsihindade prognoosimatust kõikumisest tingitud riskide jagamiseks, mis tagab nii võrguettevõtjatele kui ka võrguteenuse tarbijatele stabiilsuse nii investeeringute kui ka sisendkulude planeerimisel. Ühtlasi loob võrguettevõtjate poolt võrgukadude katteks ostetavate mahtude lisandumine taastuvenergia pikaajaliste lepingute turule eeldused veelgi tihedama konkurentsi tekitamiseks, millest võidavad nii võrguettevõtja kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Ettepaneku kohaselt võib võrguettevõtja osta kuni poole oma kaoenergiast otse taastuvelektri tootjalt. See tagab optimaalse tasakaalu otselepingutega ostetud elektrienergia ning müüjatelt elektripakettidega ostetud elektrienergia kulude vahel. Võrguettevõtja võimalus kasutada kaoenergia katmiseks taastuvenergiat aitab kaasa uute tootmisseadmete püstitamisele. Võrguettevõtja saab hankida kaoenergia vähempakkumise raames pikaks perioodiks otse taastuvenergia tootjalt. Üheks võrguettevõtja kuluartikliks on võrgukadude katteks ostetav elektrienergia, mida näiteks võrguettevõtja Elektrilevi AS peab hankima ca 300 GWh aastas, mis on sisuliselt võrdeline Pärnu linna kogu elektritarbimisega aastas. Võrguettevõtjad hangivad elektrienergiat ettevõtjate jaoks kontrollimatult kujuneva börsihinna alusel. Kuigi varasemalt olid börsihinna muudatused stabiilses majanduskeskkonnas suhteliselt pika perioodi võrra prognoositavad ning seeläbi ka võrgutasudes arvesse võetavad, on majanduskeskkonna viimaste aastate järsk halvenemine muutnud elektrienergia hindade muudatused ja muutumismustrid prognoosimatuks. Punktid 4 ja 7 on seotud nn fantoomliitumistega. Eesti elektri põhivõrk on täna dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi blokeerima. Hetkel puudub motivatsioon tühjalt seisva liitumispunkti kiireks kasutusele võtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele, kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi tõttu kasvanud ebamõistlikult suureks. Samas on hädasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada, mis aitaks kaasa elektrihinna talitsemisele. Analüüsitud on erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks ja konsulteeritud ka turuosalistega, eesmärgiga lahendada kirjeldatud probleem terviklikult ehk selliselt, et adresseeritud oleks mitte ainult tulevikus sõlmitavates, vaid ka juba varasemalt sõlmitud võrgu- ning liitumislepingutes potentsiaalselt kasutamata jäävad võimsused. Elektrituruseaduse täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (1-2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima. Fantoomliitumiste probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtestatakse uutele tootmissuunalistele liitujatele tagatis, kus juba liitumislepingu sõlmimisel tuleb tasuda deposiit. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel (päikesepaneelide puhul 1 aastat ja teiste tehnoloogiate puhul 2 aastat) deposiit tagastatakse ettevõtjale. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. Siinkohal jäetakse kodutarbijate kuni 15 kW tootjaliitumised tagatisraha maksmise kohustusest välja. Ühtlasi sätestatakse, et tootmistehnoloogiat liitumismenetluse käigus muuta ei saa. Sellega 3 lahendatakse tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest, kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtivat planeeringut ja keskkonnamõjude hinnangut nagu seda tuulepargi puhul tegema peab. Samuti mõjutaks broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise tasu vanade ning demonteeritud tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Sisuliselt tähendab see seda, et kui võrguga 150 MVA võimsusel liitunud isik suudab kahe aasta jooksul vähemalt korra (nt ühel tunnil) seda võrguühendust 150 MVA ulatuses kasutada, ei pea see isik eelnõus toodud tasu võrguettevõtjale maksma. Kui aga selle perioodi jooksul kasutatakse 150 MVA-st näiteks ainult 100 MVA (nt tuuleolud on olnud pikalt halvad vms), peab isik maksma võrguettevõtjale kasutamata 50 MVA eest 38 tuh eurot/MVA x 50 MVA = 1,9 miljonit eurot. Tasu suuruse arvutamise aluseks on võetud viimaste liitumispakkumiste keskmise võrgutugevduste annuiteetmakse 1 MVA tootmisvõimsuse kohta. Ehk teisisõnu väljendab tasu seda, kui palju lisakulu põhjustavad mittekasutatavad liitumisvõimsused täiendava võrgu ülekanderessursi loomiseks. Turuosalistelt korjatud tasusid peab võrguettevõtja kasutama tootmissuunalise võimsuse arendamiseks. See aitab kaasa tekkinud pudelikaelade lahendamisele ning leevendab kõigi tulevikus tootmist alustavate isikute koormist liitumistasude vähenemise näol. Seejuures on ka vajalik, et ettevõtja peab selle tulu kohta eraldi arvestust – see tulu peab olema kajastatud investeeringute real sihtotstarbelise kuluna. Punktid 5 ja 6 käsitlevad müüjavahetuse protsessi kiirendamist. Võlaõigusseaduse §-st 234 tulenevalt võivad elektrimüüjad hoida lepingust lahkuda soovivat tarbijat kinni üle kuu aja, mida ka kõrgete elektrihindade juures praktiseeritakse. Eelneva talve kurb statistika näitas, et tarbija sai müüjat vahetada pea kaks kuud hiljem, kuigi abiks oleks olnud müüja kiirem vahetus. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et tarbijal peab jääma võimalus oma elektrihinda mõjutada ning seda mitte ainult tarbimise juhtimisega, vaid ka soodsama müüja leidmisega. Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad innustavad tarbijaid otsima paremaid pakkumisi ja vahetama tarnijat. Müüja vahetuse protsessi kiirendamisega elavdame elektriturgu ning parandame müüjate konkurentsivõimet. 3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1233 lõiget 1 täiendatakse tekstiosaga ”, vesiniku”. Selleks, et võimaldada vesiniku kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist, lisatakse kasvuhoonegaaside mahu kuuaruande arvestusse ka vesinik. 3.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse ehitusseadustikku Punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustiku § 26 lõiget 4 punktiga 10 ja sätestatakse, et projekteerimistingimuste andmisel saab asjakohasel juhul määrata ehitise lammutamise tähtaja. Tähtaja määramine ei ole igal juhul kohustuslik, vaid pigem erandlik võimalus üksnes juhul, kui selle määramise alus tuleneb planeeringust või mõnest õigusaktist, näiteks maardla alale taastuvenergia ehitise ehitamine tähtajaliselt, määrates lammutamistähtaja. Punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku § 42 lõiget 3 punktiga 11, mis annab võimaluse sätestada ehitusloa kõrvaltingimusena tähtaja ehitise lammutamiseks koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgsele olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist või asjakohasest planeeringust. Ehitusseadustiku § 53 lõike 3 kohaselt saab kasutusloa kõrvaltingimusena seada ka punkti 1 kohaselt põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja. Tähtaja seadmise võimalus on ehitusloa menetluses piiratud. Nimelt saab ehitusloa alusel püstitava ehitise püsimise tähtaega piirata vaid ajutise ehitise lammutamise tähtaja määramisega. Selline lahendus ei ole kooskõlas kasutusloa sätetega, sest kasutusloa kehtivusele võimaliku tähtaja seadmine ei ole piiritletud vaid ajutiste ehitistega. Isiku õiguskindlus võib sattuda ohtu, kui alles kasutusloa menetluses määratakse ehitise kasutusloale kehtivuse tähtaeg. 4 Arvestades ehitiste maksumust ning ajakulu, siis peab selline piirang olema teada juba ehitusloa menetluses. Seetõttu täiendatakse ehitusseadustikku sättega, milles on piiritletud tähtaja andmise võimalus kahe erineva juhuga. Ehitamine ja ehitised peavad vastama planeeringutele, seega sellise tähtajaga piiramise võimalus saab tulla otseselt planeeringust või konkreetselt teistest õigusaktidest, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21 . Ehitise ehitamise ja kasutamise ajaline tasuvus sõltub juba konkreetsetest ehitistest, seega ei sätestata ajalisi raame ehitise lammutamise lõplikule tähtajale. Ajaliste piirangute määramine ja kaalumine tuleneb planeeringust või teistest õigusaktidest. Lisaks luuakse võimalus määrata ehitusloas etteulatuvalt lammutusjärgne olukord. Kuna lammutamiseks määratud lõpptähtaeg võib olla kaugemas tulevikus, siis ei ole sellise olukorra kirjeldus kohustuslik, vaid on toodud võimalusena. Olemasoleva olukorra täpne taastamine (näiteks maardla alal metsa taastamine) ei pruugi olla alati mõistlik, eriti kui tegevus toimub kaugemas tulevikus ja tuleviku vajadused ei pruugi olla kohe ettenähtavad. Punktiga 3 täiendatakse ehitusseadustiku § 54 lõiget 3 punktiga 11, mis annab võimaluse sätestada ehitise kasutusloa kõrvaltingimustena kasutusloa tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgse olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21 või asjakohasest planeeringust või on määratud ehitusloa kõrvaltingimustega. Ehitise valmimisel taotletakse ehitistele kasutusluba. Ehitusseadustiku mõistes väljastatakse kasutusluba üldiselt tähtajatult. Andes võimaluse ehitusloaga määrata ehitistele lammutamise tähtaja, tekib vajadus ka kasutusloa tähtaega piiritleda. Seetõttu lisatakse seadusesse punkt, et seoses ehitise lammutamise tähtajaga saab kasutusloale määrata kõrvatingimusena kasutusloa kehtivuse tähtaja. Ehitise lammutamise tähtaeg võib tuleneda ehitusloa kõrvaltingimusena või tähtaja määramise alus planeeringust või õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 21. Punktiga 4 muudetakse ehitusseadustiku § 130 lõiget 5, millega laiendatakse Keskkonnaameti järelevalvepädevust maardlatel asuvate taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamise kontrollimisel, et ehitised saaks likvideeritud maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 kohaseks tähtajaks. Oluline on sättes täpsustada, et Keskkonnaameti pädevus on kontrollida vaid maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamist. Muul alusel seatud lammutamistähtaja järgimine on KOVi ülesanne tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõikest 2. Tähtaeg arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 järgi – tähtaja alguseks loetakse maardla suhtes antud Maa-ameti loa andmise päevale järgnev päev ja see lõpeb tähtpäeva saabumisel, sel kuupäeval, mis on märgitud kõige viimases Maa-ameti kooskõlastuskirjas ja milleks peab maardlale ehitatud ehitis olema teisaldatud või lammutatud. Maardla vabastamine sinna rajatud tähtajalistest ehitistest on oluline, et maardla ala saaks edasi kasutada selle kasutusotstarbe järgi, sh kaevandamiseks. Vajadus erinevate toorainete järgi on ajas kasvav ja seetõttu tuleb haldusorganil tagada maapõueseaduse § 14 lõigete 1 ja 2 kõikide punktide rakendamine, et säilitada ligipääs maavaradele ja tagada nende ratsionaalne ning kestlik kasutamine. Seetõttu tuleb järelevalveorganil võtta kasutusele kõik meetmed, et vabastada maardla ala sinna rajatud taastuvenergia ehitisest või nende grupist. Taastuvenergia ehitise maardlale rajamise lubamise maksimaalne tähtaeg on kaalutlusotsusena seotud ehitise elueaga, milleks on kuni 35 aastat. Ehitise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan tegutseda ehitusseadustiku § 132 järgi, rakendades riikliku järelevalve erisust ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid, mille koostoimes on võimalik nõuda maardlale ehitatud ning seal ebaseaduslikult asuva ehitise lammutamist. 5 Punktiga 5 täiendatakse ehitusseadustiku § 132 lõiget 3 punktiga 3 riikliku järelevalve sätteid ja antakse korrakaitseorganile õigus ehitise lammutamiseks, kui ehitise ehitusloa või kasutusloa või muu haldusaktiga määratud lammutamise tähtaeg on saabunud, kuid ehitis on jäetud lammutamata või seda ei ole teisaldatud. Lammutamine on ehitusvaldkonnas järelevalve kõige rangem meede, sest selle tulemusel lakkab ehitis eksisteerimast. Kehtivad alused lammutusettekirjutuse koostamiseks on väga suure põhjendamise koormusega ja ehitisest peavad tulenema olulised häiringud, mida ei saa muuta. Ajutiste ehitiste ja lammutamistähtaega sisaldavate ehituslubade alusel (eelnõuga lisanduv võimalus) püstitatavad ehitised võivad lammutamistähtaja saabudes olla endiselt muudele nõuetele vastavad ega pruugi ohtlikud. Seega tekib olukord, kus tähtaeg on saabunud ja pädeval asutusel on vaja rakendada lammutamise sundimiseks kehtivaid aluseid, mida kas sisustada või tõestada ei ole võimalik või on ebamõistlikult raske. Seega on vaja ehitiste lammutamine reguleerida sellise olukorra tarbeks, kus ehitised vastavad nõuetele, aga nende ehitamist on lubatud vaid tingimusel, et need ei ole seal tähtajatult. Ehitusloa ja kasutusloa menetlustes (või planeeringus) kõrvaltingimustena tähtaja määramise alused ja põhjendused tulevad juba tähtaja määramise menetluse käigus antavalt Maa-ameti loalt, seega ehitise kasutusaja lõppemine või lammutamise kuupäeva saabumine peaksid olema käsitletavad ühe lammutamise alusena ehitusseadustiku § 132 lõike 3 tähenduses. Seega ei peaks pädev asutus enam hakkama eraldi hindama ehitise ohtlikkust või mõju avalikule ruumile, sest ehitise eksisteerimise õigus tekkis vaid tingimusel, et ehitis mingil ajahetkel lammutatakse. Kui ehitise kasutusaeg, mida on kaalutud juba varasemas menetluses, on lõppenud ja lammutamise kuupäev saabunud, siis tuleb see ehitis lammutada või uue tähtaja seadmiseks läbida kogu asjakohane menetlus – nii planeerimis- kui ka loamenetlus –, sest üldsus on arvestanud lammutamise kuupäeva saabumisel olukorraga, kus seda ehitist enam ei eksisteeri. Muu haldusakti all on silmas peetud näiteks ehitusteatise menetluses koostatavaid kõrvaltingimustega haldusakte, kui need sisaldavad lammutamise tähtaega. 3.4. Eelnõu §-ga 4 muudetakse maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust Punktis 1 kirjeldatud keskkonnatasude seaduse §212 lõike 2 muudatuse puhul on tegemist tehnilise parandusega. Muudatuse järgselt on läbivalt seaduses kirjeldatud tasu maksmine, mis toimub ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast. Punktis 2 kirjeldatud keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 punkti 1 muudatuse puhul on tegemist tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastuvõetud seaduse tekstis on esitatud maismaa tuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (3000, mis vastab ligikaudu 35%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis seda numbrit eelnõus kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et maismaatuuleparkide puhul tasu arvutamisel lähtutakse kvartali puhul 750-st tunnist. Punktis 3 toodud keskkonnatasude seaduse § 213 lõikega 3 kehtestatakse, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud, rakendub tasu madalam määr. Tasu madalamaks määraks on keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 kohaselt 0,7%. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tuuleenergia kohaliku kasu instrument igal juhul rakenduks ning need, kes tasu alusel tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama peaksid, seda saaksid. Sellisel juhul on olemas kindlus füüsilistel isikutel, kes elavad tuuleenergeetika mõjualas, saada tasu isegi juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus pole õigeks ajaks volikogu määrust jõudnud vastu võtta. Lõike 4 eesmärk on parandada määra muutuse ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Tasu suurus on kõikidele tuuleenergia tootmisseadmetele ühesuurune, mis asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Lõige 5 sätestab, et turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna, mis on tuuleenergiast tootmise tasu arvutamise aluseks, avaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium regulaarselt oma veebilehel. 6 Punktiga 4 täiendatakse keskkonnatasude seaduse §-i 214 lõikega 11. Deklaratsiooni käigus arvutatakse meres paikneva tuuleelektri tootmise tasust ainult 10% kalandusettevõtja hüvitise osa ehk meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 0,5% määr jaguneb 0,45% kohaliku omavalitsuse üksuse häiringu osaks ning 0,05% kalandusettevõtja hüvitise osaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu peamiseks eesmärgiks on häiringu hüvitamine kohalike omavalitsuste üksustele ja nende kaudu kohaliku kasu hüvitamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse puudumisel ei oleks see sellisel viisil võimalik. Punktis 5 toodud keskkonnatasude seaduse §-i 214 lõike 2 punkti 1 muudatuse puhul on tegemist tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastuvõetud seaduse tekstis on esitatud meretuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (4000, mis vastab ligikaudu 45%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis eelnõus seda numbrit kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et meretuuleparkide puhul lähtutakse tasu arvutamisel kvartali puhul 1000-st tunnist. Punktiga 6 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 3. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Muutmise seaduses sisalduva regulatsiooni kohaselt tekkis kalandusettevõtja hüvitise maksmise kohustus alles pärast kalandusettevõtjate taotluste menetlemist, misjärel tuli koostada maksuteade. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest järgmise punktiga tehtava muudatuse kohaselt on tegemist konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kui kalandusettevõtjate taotlused on kokku vähem kui lõikes 4 nimetatud määr, makstakse ülejäänud tasu osa tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. Punktiga 7 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 214 lõiget 4. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest tegemist on konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kalandusettevõtjate hüvitise jaoks broneeritakse 10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, üle jäänud tasu jaguneb kohalike omavalitsuste vahel ära keskkonnatasude seaduse § 552 alusel. Kohalike omavalitsuste üksustele minev tasu selgub kohe deklaratsiooni esitamisel. Punktiga 8 lisatakse selguse huvides keskkonnatasude seadusse säte, et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, on vajalik rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. Punktiga 9 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 31 lõike 1 täiendus, sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldavad nii kohalike omavalitsuse üksustele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga 7 tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Punktiga 10 täiendatakse keskkonnatasude seaduse paragrahvi 32 lõikega 8. Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, sest andmed on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooni arvutuse aluseks. Seaduses tuleb selleks sätestada eraldi kohustus, sest andmed tuleb kanda keskkonnatasude infosüsteemi juba enne deklaratsiooni esitamist, kohe kui tekib tasukohustus. See võimaldab saada ülevaate tasukohustuslikest isikutest, sh saata teavitusi deklaratsiooni esitamise kohustuse jm kohta. Punktiga 11 lisatakse selguse huvides keskkonnatasude seaduse § 331 lõikesse 4, et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, on vajalik rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. Punktiga 12 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 342 ja § 37 lg 53. Sätted ei ole vajalikud, sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldavad nii kohalike omavalitsuse üksustele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Seega ei ole vajalik ka maksuteate koostamine. Samuti puudub vajadus sätestada eraldi regulatsioon maksmise aja kohta. Punktiga 13 täiendatakse keskkonnatasude seaduse paragrahvi 37 lõikega 13. Selleks, et kalandusettevõtja hüvitise menetleja saaks maksta hüvitist kalandusettevõtjatele, tuleks laekunud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust kalandusettevõtja hüvitise osa kanda kord aastas, kas keskkonnatasude seaduse §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse või Keskkonnaministeeriumi eelarvesse. Punktiga 14 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 1 välja tekstiosa ”, kord kvartalis”. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt keskkonnatasude seaduse § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Punktiga 15 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ”, kord aastas”. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt keskkonnatasude seaduse § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Punktiga 16 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 553 lõikest 1 välja sõnad ”kord kvartalis”. Muudatus on seotud punktiga 17 tehtavate muudatusega. Punktiga 17 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 553 lõiget 8. Sättes täpsustakse, millise perioodi eest ja millise regulaarsusega kohaliku omavalitsuse üksus maksab eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik esitab taotluse üks kord aastas kalendriaasta 8 eest, seega kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu välja ka üks kord aastas. Punktiga 18 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 553 lõiget 11. Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas, seega säte täpsustab, millal kohaliku omavalitsuse üksus maksab eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Punktiga 19 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 554 lõiget 5. Muudatus on seotud punktidega 7 ja 8 tehtavate muudatustega. Punktiga 20 täiendatakse keskkonnatasude seaduse § 554 lõikega 61. Lõikes 61 sätestatakse, et juhul kui kalandusettevõtja hüvitisena arvestatud kogusumma on väiksem kui algselt selle hüvitamiseks makstud summa (§ 214 lõige 4), tasaarveldatakse tasu ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. 3.5. Eelnõu §-ga 5 muudetakse maapõueseadust Punktiga 1 muudetakse maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 3. Sättesse lisatakse taastuvenergia ehitis ja seonduv taristu, mis võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist ja sellele juurdepääsu. Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja suurendada võimalikult suures mahus taastuvenergia tootmist. Kuna kõiki maardlaid ei võeta kasutusele lähiaastate jooksul, on võimalus rakendada maardlate maadel tähtajalist vahekasutust. Kui ilmneb vajadus maavara kasutusele võtmiseks, on see pärast seaduse alusel määratud lammutamise tähtaja saabumist võimalik. Metallid, teised maavarad ja muud looduslikud materjalid on meie igapäevaelu osa. Tooraineid, mis on majanduslikult kõige olulisemad ja mille tarnerisk on suur, nimetatakse kriitilise tähtsusega tooraineteks. Nendele ressurssidele juurdepääsu tagamine on strateegiline julgeolekuküsimus, mis on seotud Euroopa sooviga saavutada roheline kokkulepe. Kui taastuvenergia ehitis lammutatakse määratud lammutustähtaja saabumisel, siis on tagatud ka juurdepääs maavarale. Punktiga 2 lisatakse maapõueseadusesse § 14 lõige 21, millega täpsustatakse seaduses maavara kaitse põhimõtteid taastuvenergia ehitise ehitamisel, arvestades maardla põhimaavara. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti (volituse käskkiri registreeritud 05.03.2019, reg-nr 1-2/19/198) luba. Nimetatud luba ehitise ehitamiseks antakse projekteerimistingimuste, ehitusteatise, ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluse raames antava kooskõlastuse kaudu. Kui soovitakse maardla alale ehitada taastuvenergia ehitist, siis tuleb arvestada, et selleks taotletav ehitusluba, muu luba või muu haldusakt peab olema kooskõlas antud Maa-ameti loaga ja selles sätestatud tingimustega. Maa-ameti luba saab taotleda nii ehitisregistri kaudu toimuva menetluse ajal kui ka enne seda. Maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 alusel maardla suhtes antavas loas määratakse kuupäev, milliseks ajaks maardlale rajatud ehitis peab olema likvideeritud. Kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste ja teenindusmaade aladel saab kehtiva seaduse alusel lubada taastuvenergia ehitiste rajamist kaevandamisloa omaja nõusolekul näiteks juhul, kui mäeeraldisel esineb ammendatud kohti või saab anda osale alale tähtajalise loa, kui mäeeraldist ei kasutata kaevandamisloa kehtivuse perioodil korraga kogu ulatuses, rakendades § 14 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt ei tohi halvendada juurdepääsu maavarale ning ligipääs maavaradele tuleb säilitada ka pärast loas määratud tähtaega. 9 Punkti 1 kohaselt sobivad taastuvenergia ehitise rajamiseks turbamaardlate alad, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Kaevandamis- ja uuringulubadega ning taotlustega hõlmamata aladele, kaevandamiseks sobivatele turbaaladele ja mahajäetud turbaaladele taastuvenergia ehitiste rajamist kaalutakse juhtumi põhjal, kui ehitise püstitamist kavandatakse. Kõige sobilikumad maa-alad taastuvenergeetika rajatise rajamiseks on ammendatud turbatootmisalad, mida ei ole kavas muuta märgalaks ja mis ei ole seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Tähtaega turbamaardla koormamiseks taastuvenergia ehitisega ei sätestata, kuna pärast maardlale taastuvenergia ehitise rajamist ei leidu ehitise alal enam kaevandamisväärset turvast. Punkti 2 kohaselt võib savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardlal lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ja taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat ja pärast lammutamist taastub juurdepääs maavarale. Kaalutlusotsuse tegemisel taastuvenergia ehitise lubamisel saab vajaduse korral küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust haldusmenetluse seaduse alusel või kaasata maavarade komisjon. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad muu kasutusvõimaluseta ammendatud pealmaakaevandamisalad. Muude maavarade maardlate aladele ehk ehitusmaavarade ja fosforiidimaardlate aladele võib lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ning taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat, lammutamise järgselt juurdepääs maavarale taastub. Selle tegevuse vältimatuks eelduseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõustuv seisukoht. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad ammendatud või korrastamisel olevad muu kasutusvõimaluseta endiste karjääride alad. Punktiga 3 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 81 ja 82. Lõikega 81 sätestatakse ehitisele või ehitamisele tingimuste, sealhulgas ehitise lammutamise tähtaja seadmise võimalus. Maardla suhtes asjaomase loa andmise toimingud teeb Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus ehk Maa-amet, kes kaalub asjaolusid ja määrab maapõueseaduse § 14 lõike 21 punktide 2 ja 3 alusel tähtpäeva, milleks tuleb maardlale rajatud taastuvenergia ehitis lammutada. Säte lisatakse, et tagada maapõueseaduse § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada ehitusõiguse aluseks olevat planeeringut või ehitada maardlale ehitist. Tähtaja kulgemist arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 alusel, millega on määratud tähtaja algus ja lõpp. Selle alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg kulgeb alates kooskõlastuse andmisest ja lõppeb konkreetse tähtpäevaga, mis on määratud Maa-ameti loas. Samale ehitisele mitmekordsel tähtaja määramisel tuleb lähtuda viimasest Maa-ameti loast, ja alustada tähtaja lugemist sellest. Tähtaja määramisel on selle maksimaalseks pikkuseks 35 aastat, kui ei ole tegemist taastuvenergia ehitise rajamisega turbamaardlale, mille kasutamiseks tähtaega seadusega ei sätestata. Turbamaardla alal antakse luba väljaspool kaevandamiseks sobivaid turbaalasid (maapõueseaduse § 45 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 87 lisa 2). Teiste maavarade maardlate aladele võib Maa-amet lubada ehitada taastuvenergia ehitise tingimusel, et ehitis lammutatakse Maa-ameti loas määratud tähtpäevaks. Lõikega 82 sätestatakse, et planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi. Säte lisatakse, et tagada maapõueseaduse § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada planeeringut, milleks on planeerimisseaduses sätestatud maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Planeeringu kooskõlastamise toiming tehakse, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa. Vaja on tagada, et maapõue kaitse korraldamisel ei oleks erinevusi sõltuvalt esimese toimingu menetluse liigist, st kas ehitamine kavandatakse esmaselt planeeringu kaudu või alustatakse 10 arendust ilma planeeringuta, näiteks projekteerimistingimuste taotlemisega. Planeeringu kooskõlastab Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena Maa-amet. Punktiga 4 lisatakse maapõueseaduse § 15 lõikesse 9 sõnad ”või tingimused”. Muudetav säte on Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse jaoks loast või kooskõlastuse andmisest keeldumise aluseks, kui maardla alal kavandatakse tegevust, mille puhul ei ole §-s 14 sätestatud põhimõtted täidetud. Täpsustatakse seaduses välja toodud asjaolusid, mille korral keeldutakse loa andmisest maardlale ehitamiseks või jäetakse planeeringule kooskõlastus andmata. Tegemist on olukorraga, kus maardla ja maavara kasutamise vajadus ja tõenäosus on taastuvenergia ehitise rajamisest kaalukam, taastuvenergia ehitist soovitakse maardlale ehitada pikemaks ajaks kui 35 aastat või seadme ehitamise asukoht kattub mäeeraldise, selle teenindusmaa või uuringuruumi teenindusalaga või on esitatud nimetatud alale taotlus uuringu- või kaevandamisloa saamiseks. Kehtiv uuringuluba annab eesõiguse samal alal kaevandamisloa saamiseks. Muid tingimusi ei reguleerita ja mis ei ole ka nimetatud sätte eesmärgiks. Kohustus luba anda ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust. Punktiga 5 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 10 ja 11, millega kohustatakse pädevat asutust arvestama maardla alal ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute puhul maavara kaitseks seatud tingimusi. Need tingimused võivad olla määratud juba planeerimise etapis või saadud keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse loaga projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa taotlemise etapis. Kui maardla alale ehitamiseks ei ole luba ega kooskõlastust saadud, siis pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmisest. Maa-ameti luba maardlale ehitamiseks on vajalik igal juhul, ka sel juhul, kui ehitusseadustiku alusel antavates lubades kõrvaltingimusi ei sätestata. Maardla alal tekib alus ehitusõiguse andmiseks Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti loaga. Nimetatud luba saab taotleja halduskoormuse vähendamiseks taotleda projekteerimistingimuste või ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluses ehitisregistri kaudu, kui seda ei ole tehtud varem maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel või saadud kooskõlastus planeeringumenetluses § 15 lõike 7 alusel. Kohustus ehitusseadustiku alusel luba anda Maa-ameti loas määratud tingimustel ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust ehitusseadustiku alusel tehtavates toimingutes. Muid tingimusi ei reguleerita ja see ei ole ka nimetatud maapõueseaduse sätte eesmärgiks. Punktiga 6 täiendatakse maapõueseadusega sätestatud väärteokoosseise ja lisatakse §-ga 1241 koosseis maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu halvendamise korral, kui see peaks muutuma võrreldes algse olukorraga ebasoodsamaks. Maapõuevarasid tuleb uurida ja kasutada Eesti ühiskonna jaoks võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades geoloogia, keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke julgeoleku aspekte. Maavarad kui rahvuslik rikkus vajavad kaitset väära kasutuse või kasutuselevõtmise takistamise eest (näiteks ületatakse loast tulenevat tähtaega ehitise lammutamiseks, maardlale rajatud tuulepark jääb kasutuse lõppemisel tähtajaks lammutamata ja endine olukord taastamata või maardla broneeritakse taastuvenergia ehitise rajamiseks, kuid selle projekteerimine või ehitamine, ehitise kasutuselevõtt jms jääb realiseerimata või seda ei tehta selleks määratud ajal ja mahus). Tegemist on punktides 1-5 muudatustega seotud muudatusettepanekuga. 3.6. Eelnõu §-ga 6 muudetakse vedelkütuse seadust Punktiga 1 lisatakse vedelkütuse seaduse § 2 lõikesse 1 punkt 93, millega defineeritakse vesiniku lõpptarbimisse andmine. 11 Punktidega 2 kuni 4 täiendatakse vedelkütuse seaduse § 21 lõiget 1, § 22 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2, § 26 pealkirja ja lõiget 4 tekstiosaga ”,vesiniku”. Muudatuse järgselt saab edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka vesinikku. 3.7. Eelnõu § 7 sätestab seaduse jõustumise Eelnõu § 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab tarbijal olema võimalik elektrileping või agregeerimisleping üles öelda ühe päevaga, et alustada järgmisest päevast juba uue müüja või agregaatori juures. Elektriturg on 2024. aastaks valmis selleks, et müüja ja agregaatori vahetus toimuks sisuliselt vaid ühe päeva jooksul. See tagab kiire müüjavahetuse protsessi ning mõjub positiivselt elektrituru arengule. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust Mõju avaldav muudatus 1: kaotatakse erisus, kus kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest Ühetaolise tagatise nõue kõikidele vähempakkumisel osalevatele pakkujatele, sõltumata tootmisseadme võimsusest. Muudatuse eesmärk on tootjate võrdne kohtlemine vähempakkumisel osalemisel. Praegune erisus, mille kohaselt kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest, on tekitanud ebavõrdse konkurentsieelise väiksemate seadmetega tootjatele. Sihtrühm 1: Elektrilise võimsusega tootmisseadmed kuni 1 MW Sihtrühmaks on kõik taastuvenergeetika tootjad, kes soovivad vähempakkumise oksjonil osaleda kuni 1 MW tootmisseadmega. Antud muudatus mõjutab antud tootjaid negatiivselt, kuna ka väiketootjatele muudetakse tagatise nõue tulevastel vähempakkumistel kohustuslikuks. Antud nõue oli sisse viidud elektrituruseadusesse eesmärgiga konkurentsieelise loomiseks väiketootjatele, kuid antud nõue ei täitnud oma eesmärki. Esimene suurem vähempakkumine (450 GWh) näitas, et see ei täitnud oma eesmärki, kuna antud nõuet kasutati ära ning tootmisseadmeid ”tükeldati” eesmärgiga saamaks konkurentsieelist teiste osalenute ees. Sihtrühm 2: Elektrilise võimsuse tootmisseadmed üle 1 MW Sihtrühmaks on kõik taastuvenergeetikad tootjad, kes soovivad vähempakkumise oksjonil osaleda suuremate tootmisseadmetega kui 1 MW. Antud muudatus mõjutab vähempakkumise läbiviimist positiivselt, kuna loob võrdsed tingimused kõikidele osalejatele. Muudatuse järgselt on kõikidel tootjatel samad tingimused osalemaks vähempakkumise oksjonitel. Mõju avaldav muudatus 2: võrguettevõtetel võimaldatakse katta võrgukaod kuni 50% ulatuses taastuvast allikast pikaajalise elektrilepinguga 12 Sihtrühm: võrguettevõtjad Võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks 50% ulatuses ostetava elektrienergia hankimine taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnelepingu alusel avaldab mõju kõigile 34 tegutsevale võrguettevõtjatele. Üheks võrguettevõtja kuluartikliks on võrgukadude katteks ostetav elektrienergia, mida hangitakse ettevõtjate jaoks kontrollimatult kujuneva börsihinna alusel. Suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi AS saab hakata hankima võrgukadude katteks elektrienergiat ca 300 GWh aastas, mis on sisuliselt võrdeline Pärnu linna kogu elektritarbimisega aastas ning Elering AS saab hakata hankima võrgukadude katteks elektrienergiat u 400 GWh aastas. Nii võrguettevõtjad kui ka taastuvenergiatootjad võidavad selleks otstarbeks sõlmitud pikaajalistest taastuvenergia tarnelepingutest. Võrguettevõtja saab võrgukadude katteks vähempakkumiste tulemusel ostetava taastuvenergiast toodetud elektrienergia hinna võrra oma kulud stabiilsemaks ning seeläbi pole vajadust ka võrgutasu suurendamiseks. Pikaajalised taastuvenergialepingud on efektiivseks võimaluseks elektrienergia börsihindade prognoosimatust kõikumisest tingitud riskide jagamiseks, mis tagab nii võrguettevõtjatele kui ka võrguteenuse tarbijatele stabiilsuse nii investeeringute kui ka sisendkulude planeerimisel. Ühtlasi loob võrguettevõtjate poolt võrgukadude katteks ostetavate mahtude lisandumine taastuvenergia pikaajaliste lepingute turule eeldused veelgi tihedama konkurentsi tekitamiseks, millest võidavad nii võrguettevõtja kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Mõju avaldav muudatus 3: kasutamata liitumisressursi eest tasu küsimine Tootmissuunalise liitumise lepingutingimuste sätte lisandumine elektrituruseadusesse mõju on positiivne nii fantoomliitumiste piiramiseks, võrguressursi mõistlikuks kasutamiseks, kui ka rohkemate taastuvenergiatootjate võrguga liitmiseks. Uutele tootmissuunalistele võrguga liitujatele kehtestatav deposiit summas 38 000 eurot megavoltampri kohta vähendab tõenäoliselt liitumistega spekuleerijaid. Tagatisraha suurus on piisavalt motiveeriv, et arendajad taotleksid võrguga liitumist alles siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. Deposiidi tagasisaamine tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel tagab tootjate küllaldase huvi oma tootmine õigeaegselt valmis ehitada. Nõue liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmiseks aitab ära hoida liitumistega skeemitajad, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest hankida projektile kehtiv planeering ja keskkonnamõjude hinnang, mis on vajalik esitada näiteks tuulepargiga liitujal. Sellist ”seaduseauku” on hakatud usinalt ära kasutama ja viimase aasta jooksul on tehtud väga palju akusalvestitele liitumise taotlusi (sest erinevalt tuulepargist ei pea need ootama planeeringu järgi liitumistaotluse esitamiseks). See on üks põhjuseid, miks elektrivõrgu ressurss on täiesti ammendanud. Sihtrühm: liitumispunkti välja ehitanud isikud 2022. a augusti lõpu seisuga on põhivõrku tootmisseadmete ühendamiseks sõlmitud ning täitmisel liitumislepinguid ca 2693 MVA, millest päike 969 MVA (28 alajaamas), tuul 257 MVA (2 alajaamas) ning salvestusseadmed 1530 MVA (11 alajaamas). Seega annaks sätte liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmise lubamine positiivset mõju elektriturule ning muudaks tootjate võrguga liitumise läbipaistvamaks ning ausamaks. Tehnoloogia muutmiseks on vaja liitujal teha uus taotlus ning tasuda siis juba ka deposiit summas 38 000 eurot MVA kohta. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu rakendamisel on oodata laiaulatuslikku positiivset mõju võrku kasutavate tootjate vaatest. Võrguettevõtja tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima. Samuti mõjutaks antud tasu vanade ning demonteeritud 13 tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Võrguettevõtja võetav tasu suunatakse võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. 29.08.2022 seisuga on Eleringi poolt võrgu tootmissuunaline ressurssi välja lubatud 11 470 MVA ulatuses. Kehtivaid võrgulepinguid kogu tootmissuunalisest ressursist on (nii liitumispunkt kui tootmisseade on valmis, mõni tootmisseade ka juba vanuse tõttu demonteeritud) 3 737 MVA ulatuses, millest ca 1100 MVA sellist võimsust, mille taga reaalselt kasutatavat elektrijaama enam pole. Võimsus, mille kohta on liitumispunkt on valmis, aga tootmisseadet veel seal ei ole - 1115 MVA. Liitumistaotlus on esitatud, pakkumise tegemine või liitumislepingu täitmine pooleli - 6618 MVA. Liitumistaotluste laine suurust võrreldes tänase elektrivõrgu võimekusega ning selleks, et kogu soovitud tootmisvõimsust võrku mahutada, oleks vaja võrgu läbilaskevõimsuse suurendamisse investeerida ca 1,8 mld EUR. Sellega suureneksid ka iga-aastased hoolduskulud ca 8 mln EUR ulatuses, mis tooks endaga kaasa võrgutasu tõusu 2,7 korda, kui seda täies mahus rahastada Eleringi võrgutasust. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu rakendamisel maksavad võrgu läbilaskevõimekuse suurendamise kinni need tootjad, kes on võrguressursi kinni hoidmisega probleemi tekitanud. Sellest võidavad kõik võrgutasu maksvad kliendid, kellel jääb võrgutasu seetõttu suurenemata, taastuvenergiatootjad, kellel on võimalus võrguga liituda soodsamatel tingimustel ning turule tuleks rohkem taastuvenergiatootjaid, kes reaalselt ka toodavad ning seeläbi elektrihinda paremaks mõjutavad. 6.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust Mõju avaldav muudatus: Täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust lauseosaga, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist Sihtrühm: tarnijad Eelnõu muudatusel on positiivne mõju tarnijatele, kes esitavad Keskkonnametile tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu kuuaruandeid, mis esitatakse eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud maanteetranspordis kasutatava energia koguse ning neile vastavad kasvuhoonegaaside andmed. See võimaldab ka vesiniku kasutamisel kasvuhoonegaaside heitkoguste statistakaga kauplemist, millel on positiivne mõju nii maanteetranspordi sektorile kui ka tarnijale. 6.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust Mõju avaldav muudatus 1: meres paikneva tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga tasutakse kalandusettevõtja hüvitise osa Tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldab nii kohalike omavalitsuse üksustele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Ettepaneku kohaselt muudetakse kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Sihtrühm 1: tuuleelektrijaama valdaja Sihtrühmaks on territoriaalmerre või majandusvöödisse tuuleparke rajavaid ettevõtjaid. Muudatuse tulemusena tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga nii kohaliku omavalitsuse üksuse osa kui ka kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe. Seega tuuleelektrijaama valdaja saab mõlemad tasu osad koheselt tasuda. Eelnevalt kalandusettevõtja hüvitise osa tasumise tähtaeg oli kalendriaasta järgenval poolaastal, kui kalandusettevõtja hüvitise menetleja on koostanud 14 maksuteate Maksu- ja Tolliametis. Lahendus on lihtsam ning koormab vähem tuuleelektrijaama valdajat. Juhul kui kalandusettevõtja hüvitisena arvestatud kogusumma on väiksem kui algselt selle hüvitamiseks makstud summa, tasaarveldatakse ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. Sihtrühm 2: kalandusettevõtja hüvitise menetleja Muudatuse tulemusena kalandusettevõtja hüvitise menetlejal ei tule koostada maksuteadet kalandusettevõtja hüvitise osa määramiseks tuuleelektrijaama valdajale. Selle tulemusena vähendab kalandusettevõtja hüvitise menetleja halduskoormus ning lisaks IT arendusele vajamineva kulu. Mõju avaldav muudatus 2: Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr Muudatuse tulemusena rakendub maismaa tuuleelektrijaamadele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu madalam määr (0,7%) juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud. Muudatus on väga oluline kohaliku kasu instrumendi loomiseks ja keskkonnahäiringu hüvitamiseks piirkonnas, kus arendus ja tootmine toimub. Sihtrühm: Tuuleelektrijaama lähipiirkonnas (mõjuareaalis) elavad isikud Sihtrühmaks on tuuleparkide vahetus läheduses elavad füüsilised isikud, kelle elukoht on lähimast tuuleelektrijaamast või tuulepargist, mille kõrgus on kuni 250 meetrit, kuni 2 kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaamast kõrgusega üle 250 meetri kuni 3 kilomeetrit. Sihtrühma suuruseks, kes on õigustatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama, on ligikaudu 250 inimest olenevalt tuulepargi asukohast. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud, rakendub tasu madalam määr. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tuuleenergia kohaliku kasu instrument igal juhul rakenduks ning need, kes tasu alusel tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama peaksid, seda saaksid. Sellisel juhul on olemas ka kindlus füüsilistel isikutel, kes elavad tuuleenergeetika mõjualas saada tasu isegi juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus pole õigeks ajaks volikogu määrust jõudnud vastu võtta. Mõju avaldav muudatus 3: keskkonnatasu kanded kohaliku omavalitsuste üksuste eelarvesse Muudatuse tulemusena laekunud maismaal ja meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kannab Maksu- ja Tolliamet kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Muudatuse eesmärk on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule rakendub juba senine keskkonnatasu loogika. Sihtrühm 1: Maksu- ja Tolliamet Maksu-ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Muudatus lihtsustab Maksu- ja Tolliameti töökorraldusliku poolt ning vähendab IT arendus kulusid. 15 Sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksused on teadlikud tänasest süsteemist, millal laekunud keskkonnatasud laekuvad eelarvesse. Eesmärk on jätkata ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu puhul sama praktikat. Oluline muudatus on just meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osas, kui varasemalt kohalikele omavalitsuse üksustele pidi laekumine olema kord aastas, siis nüüd kohalike omavalitsuste üksuste eelarvesse laekub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu regulaarselt. 6.4. Ehitusseadustiku ja maapõueseaduse täiendamisega luuakse võimalus maardlale taastuvenergia ehitise ehitamise lubamiseks Sätestatakse tingimused ja nõuded, millele vastavalt on taastuvenergia ehitise maardlale ehitamine võimalik. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti luba. Ehitamiseks taotletav ehitusluba, muu luba või muu haldusakt peab olema antud kooskõlas Maa-ameti loaga ja selles sätestatud tingimustel. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat (v.a turbamaardlatel) ja tähtaja möödumisel peab taastuma juurdepääs maavarale. Sihtrühm 1: Riigiasutused (Maa-amet, Keskkonnaamet) Maa-ameti kui MaaPSi kohaselt maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks luba andma volitatud asutuse töökoormus võib suureneda seoses sellega, et taastuvenergia ehitiste rajamiseks maardlale hakatakse esitama rohkem taotluseid. Seda võib mõjutada ka kava ”REPowerEU”, mille lisa 1 sätestab meetmed kõigile ELi liikmesriikidele. Seoses tööstuse energiatõhususe ja elektrifitseerimisega on ette nähtud kõrgem taastuvate energiaallikate eesmärk (45 %). Sama, kõrgem eesmärk (45 %) on ka taastuvallikatest toodetud elektrienergiale, nt päikese-ja tuuleenergia. Liikmesriigid peavad tagama, et nimetatud projektid viiakse ellu võimalikult kiiresti kooskõlas kava ”REPowerEU” vajaduste ja ajakavaga. Keskkonnaameti pädevuses on edaspidi maapõueseaduse § 107 lõike 1 ja ehitusseadustiku § 130 lõike 5 alusel järelevalve maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. Sellega seoses saab prognoosida töömahu suurenemist, kuid arvestades, et võimaliku lammutamisettekirjutuse tegemise vajaduseni jõutakse alles pärast selleks antud tähtaja lõppu, ei avaldu mõju lähiaastatel. Praegu ei ole võimalik prognoosida täpset lisanduvat töömahtu (sh töövahendid, koolitused), kuna ei ole teada, kui palju taotlusi esitatakse ja lube antakse, milline on taastuvenergia rajatiste ehitamise huvi. Enne tegeliku mõju avaldumist tagatakse vahendid, et võimaldada selle ülesande täitmine. Sihtrühm 2: Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikud Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikutele on mõju positiivne, kuna seadusega kehtestatakse maardlale taastuvenergia ehitiste vahekasutusena ehitamise regulatsioon. Eesti Taastuvenergia Koja andmetel on liidus 9 liiget, sh MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon oma liikmetega. Kokku 32 isikut, kes kõik on huvitatud taastuvenergeetika arendamisest. Sihtrühm 3: Kaevandamisest huvitatud isikud Kuna kõiki maardlaid ei võeta kasutusele lähiaastate jooksul, on võimalus rakendada maardlate maadel tähtajalist vahekasutust. Kui ilmneb vajadus maavara kasutuselevõtmiseks, on see pärast seaduse alusel määratud lammutamise tähtaja saabumist võimalik. Maapõueseaduse § 14 lisatavas lõikes 21 sätestatud põhimõtted võimaldavad taastuvenergiaehitiste ehitamist 16 vahekasutusena maardlatel, kus asuv maavara ja esinevad tingimused, arvestades maavara kaitset ja kasutamise eesmärke, seda kõige paremini võimaldavad. Seega on mõju kaevandamisest huvitatud isikutele võimalikult minimeeritud. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansi alusel on maardlate registris arvele võetud 951 maardlat. Kaevandamise lube omavaid isikuid on seisuga 23.08.2022 maardlate registris ca 334 (kaevandamislube 778). Vahekasutust saab teha maardla alal, kus puuduvad kehtivad load ega ole esitatud loataotluseid kaevandamise ja geoloogilise uuringu eesmärgil. 6.5. Vedelkütuse seaduse muutmine Seaduse muudatuse järgselt lisatakse vedelkütuse seadusesse mõiste, millega defineeritakse vesiniku lõpptarbimisse andmist. Teiste muudatuste järgselt saab edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka taastuvatest allikatest toodetud vesiniku. Antud muudatusel on positiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka riigile, kuna regulatsiooni viiakse sisse ja defineeritakse vesiniku kasutamine. See hoogustab ettevõtjaid investeerima vesiniku lahendustesse, kuna vesinikku võetakse arvesse ka transpordieesmärgi arvutamisel. Seega on muudatusel laiem positiivne mõju riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmisele transpordisektoris. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too lähiaastatel kaasa täiendavaid kulusid. Keskkonnaametile lisanduvad ülesanded ja sellega seotud täiendav kulud seoses järelevalvega - maardlale ehitatud taastuvenergia ehituste lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. Kuna maardla alale ehitamisel tegelikku mõju lähiaastatel ei avaldu, hinnatakse vajalike ressursside maht ja tagatakse need enne mõju avaldumist. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu majanduskomisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös. Ministeeriumid on arutanud muudatusi ka seotud osapooltega. Algatab majanduskomisjon 29.09.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees 17  EELNÕU Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 597 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega”; 2) paragrahv 597 lõige 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või”; 3) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus.”; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 871 järgmises sõnastuses: ”§ 871. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kilovatise seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisel on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel deposiit tagastatakse ettevõtjale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmise alustamise ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat. Liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta ei saa. (3) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast arvates ettenähtud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Võrguettevõtja tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. (4) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole võrgulepingu sõlmimisest arvates kahe aasta möödumisel oma võrgulepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud suuruses. (5) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega ning mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunaline võimsuse suurus. (6) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühenduse tootmissuunalist ülekandevõimsust ulatuses, mida 1 turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise ülekandevõimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.”; 5) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ”(6) Tarbija võib elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, teatades ülesütlemisest ette seitse päeva.”; 6) paragrahv 88 lõikes 6 asendatakse sõna ”seitse” sõnaga ”ühe”; 7) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu või sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.”. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1233 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”gaaskütuse” tekstiosaga ”, vesiniku”. § 3. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: ”10) lammutamise tähtaeg.”; 2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust;”; 3) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest;”; 4) paragrahvi 130 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas, ranna või kalda ehituskeeluvööndis ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.”; 5) paragrahvi 132 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ”3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.”. § 4. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine 2 Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.08.2022, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 212 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni.”; 2) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”3000-ga” tekstiosaga ”750-ga”; 3) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: ”(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel.”; 4) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: ”(11) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa.”; 5) paragrahvi 5 punktis 1 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa ”4000-ga” tekstiosaga ”1000-ga”; 6) jätta välja paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 3; 7) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.”; 8) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: ”(11) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult.”; 9) jätta välja paragrahvi 5 punkt 12; 10) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: ”121) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ”(8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.”;”; 3 11) paragrahvi 5 punktis 13 esitatud keskkonnatasude seaduse § 331 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega ”halduslepingust tulenevas ulatuses”; 12) jätta välja paragrahvi 5 punktid 16 ja 17; 13) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: ”171) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: ”(13) Käesoleva seaduse §-s 554 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu-ja Tolliamet Keskkonnaministeeriumi eelarvesse või käesoleva seaduse §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui käesoleva seaduse § 554 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile.”;”; 14) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”, kord kvartalis”; 15) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ”, kord aastas”; 16) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ”kord kvartalis”; 17) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.”; 18) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.”; 19) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.”; 20) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: ”(61) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates kahe kuu jooksul.”. § 5. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 ”3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.”; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: ”(21) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: 1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust; 2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks; 3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.”; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: ”(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest. (82) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.”; 4) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(9) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud.”; 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: ”(10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades. (11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: ”§ 1241. Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamine (1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – 5 karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”. § 6. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 93 järgmises sõnastuses: ”93) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;”; 2) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”biometaani” tekstiosaga ”, vesiniku”; 3) paragrahvi 22 pealkirja ja lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna ”biometaani” tekstiosaga ”, vesiniku”; 4) paragrahvi 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ”biometaani” tekstiosaga ”, vesiniku”. § 7. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 29.09.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees 6  Seletuskiri E lektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatu s Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskir i on valminud Riigikogu majanduskomisjon i, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös . Eelnõuga muudetakse elektrituruseadus t ( RT I, 22.09.2022, 2 ) , atmosfääriõhu kaitse seadust (RT I, 27.05.2022, 4), e hitusseadusti kku (RT I, 09.08.2022, 13), maapõueseadus t (RT I, 09.08.2022, 16) , m aagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus t (RT I, 09.08.2022 ,1 ) ning vedelkütuse seadust (RT I, 18.05.2022,16). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse elnõu eesmärgiks on kiirendada taastu venergiale üleminekut , luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust selliselt, et muudatused võimaldaks võrguettevõtjatel osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Ühtlasi on oluline vähendada tarbijate müüjavahetuse protsessi pikkust selliselt, et aastal 2024 ei kestaks müüjavahetus rohkem kui ühe päeva. Täiendavalt täpsustatakse taastuvenergia vähempakkumiste tagatis te regulatsiooni. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muudatustega võimaldatakse edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka vesinikku kõrvuti teiste kütuseliikidega. Muudatusega toetatakse vesiniku kasutuselevõtmist transpordisektoris. M aagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e muudatustega täpsusta kse tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid. Muudatuste vajadus on tekkinud seotud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest muuta eelnõu selgemaks, et tagada hilisem sujuvam rakendamine. Lisaks sätestatakse elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu maardlatele ehitamise regulatsioon, et maardlatel saaks planeerida ning lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmiseks (praegu sisalduvad sätted maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (EIS toimiku nr 22-0156). Muudatused tuleb teha nii ehitusseadustikus kui maapõueseaduses. Selline vajadus on seotud taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengu võimendamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärgi täitmisega. Muudatus aitab kaasa äritegevuse aktiivsuse kasvuks vajalike tegevuskohtade leidmisel, kus maardla alal saab maavarale juurdepääsu halvendamata või tähtajaliselt tegeleda taastuvenergia tootmisega, mis omakorda soodustab kliimaneutraalsuse saavutamist ja aitab kaasa elektrienergia tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Muudatuste vajadus on tekkinud osapooltega konsultatsioonide käigus esile kerkinud vajadusest tagada seaduse muudatuste kiirem rakendamine. Maapõueseaduse muutmise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 4.14), mis näeb ette taastuvenergiale ülemineku kiirendamist nii tootmises kui tarbimises. Muudatuse elluviimisega aidatakse kaasa riigisiseste taastuvenergia eesmärkide täitmisele ja luuakse võimalused maardlale taastuvenergia ehitise ehitamise lubamiseks tähtajaliselt, kui selleks puudub muu mõistlik asukoht. Tagada tuleb ehitiste lammutamine tähtaja saabumisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist - § 1 sätestab elektrituruseaduse muudatused, § 2 atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused , § 3 ehitusseadustiku muudatused, § 4 maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatused, § 5 maapõueseaduse muudatused, § 6 vedelkütuse seaduse muudatused ning § 7 seaduse jõustumise. 3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse e lektrituruseadus t Punkt iga 1 jäetakse elektrituruseaduse § 59 7 lõikest 1 välja tekstiosa ” üle 1MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega ” . Muudatusega sätestatakse elektrituruseaduse §-des 59 4 -59 5 nimetatud vähempakkumisel ühetaolise tagatise nõue kõikidele vähempakkumisel osale vatele pakku jatele , sõltumata tootmisseadme võimsusest. Muudatuse eesmärk on tootjate võrdne kohtlemine vähempakkumisel osalemisel. Praegune erisus , mille kohaselt kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme ga taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest, on tekitanud ebavõrdse konkurentsieelise väiksemate seadmetega tootjatele. Praktikast nähtub, et eelist ei ole kasutanud väiketootjad elektrituruseaduse § 7 lõike 2 mõttes. Samas on mitmed tootjad suurema nõutava aastase toodanguga vähempakkumisel osalemiseks kunstlikult tükeldanud tootmisseadmed kuni 1 MW võimsusega seadmeteks, et vältida tagatise tasumist. Väiksemate seadmete konkurentsieelis koostoimes eeldusega , et vähempakkumisel pakutakse suurt energiakogust, soodusta b tootmisseadmete tehniliselt põhjendamatut jaotamist väiksemateks osadeks, mis toob kaasa võrguressursside ebaefektiivse kasutuse. Tagatise eesmärk, kindlustada vähempakkumisel elujõuliste projektide osalemine ning motiveerida pakkujaid lubatud tootmisseadmeid tähtaegselt valmis ehitama ja lubatud energiakogust tootma, saab täidetud üksnes siis, kui see kehtib võrdselt kõikidele vähempakkumistel osalejatele. Punktiga 2 täpsustatakse sõnastust, mi l l istel juhtudel jätab vähempakkumise läbiviija tagatis e tootjale tagastamata ebapiisava tootmismahu tõttu. Sellisteks juhtudeks on olukord, kui vähempakkumise võitja ei tooda 12 kuu jooksul pärast vähempakkumise teates toodud tähtaega vähemalt 60% ulatuses ning 24 kuu möödudes vähemalt 80% ulatuses elektrienergiat, mille tootmise vähempakkumise võitmisega endale kohustuseks võttis. Näiteks kui kohustus oli 400 GWh /aastas , siis esimese 12 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud vähemalt 240 GWh ning 24 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud vähemalt 6 40 GWh. Kui tootja sellise aja jooksul nõutud mahus energiat ei tooda, ei kuulu tagatis tagastamisele. Sõnastuse muutmisega ei muudeta sätte sisu. Varasem sõnastus tekitas turuosalistes segadust, kuna 24 kuu jooksul 80% tootmise nõude juures ei olnud täpsustatud, kas 80% nõude arvestus lähtub aastasest või kaheaastasest korralduses märgitud mahust. Seetõttu täpsustatakse sõnastust selliselt, et 24 kuu nõutava toodangu maht on minimaalselt 80% kaheaastasest mahust , mille tootmise vähempakkumise võitja endale kohustuseks võttis . Punkt 3 sätestab, et pikaajalised taastuvenergialepingud on efektiivseks võimaluseks elektrienergia börsihindade prognoosimatust kõikumisest tingitud riskide jagamiseks, mis tagab nii võrguettevõtjatele kui ka võrguteenuse tarbijatele stabiilsuse nii investeeringute kui ka sisendkulude planeerimisel. Ühtlasi loob võrguettevõtjate poolt võrgukadude katteks ostetavate mahtude lisandumine taastuvenergia pikaajaliste lepingute turule eeldused veelgi tihedama konkurentsi tekitamiseks, millest võidavad nii võrguettevõtja kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Ettepaneku kohaselt võib võrguettevõtja osta kuni poole oma kaoenergiast otse taastuvelektri tootjalt. See tagab optimaalse tasakaalu otselepingutega ostetud elektrienergia ning müüjatelt elektripakettidega ostetud elektrienergia kulude vahel. Võrguettevõtja võimalus kasutada kaoenergia katmiseks taastuvenergiat aitab kaasa uute tootmisseadmete püstitamisele. Võrguettevõtja saab hankida kaoenergia vähempakkumise raames pikaks perioodiks otse taastuvenergia tootjalt. Üheks võrguettevõtja kuluartikliks on võrgukadude katteks ostetav elektrienergia, mida näiteks võrguettevõtja Elektrilevi AS peab hankima ca 300 GWh aastas, mis on sisuliselt võrdeline Pärnu linna kogu elektritarbimisega aastas. Võrguettevõtjad hangivad elektrienergiat ettevõtjate jaoks kontrollimatult kujuneva börsihinna alusel. Kuigi varasemalt olid börsihinna muudatused stabiilses majanduskeskkonnas suhteliselt pika perioodi võrra prognoositavad ning seeläbi ka võrgutasudes arvesse võetavad, on majanduskeskkonna viimaste aastate järsk halvenemine muutnud elektrienergia hindade muudatused ja muutumismustrid prognoosimatuks. Punktid 4 ja 7 on seotud nn fantoomliitumistega. Eesti elektri põhivõrk on täna dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremahulise ma võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet. Kõik sellised liitumised, mille käigus küll liitumispunkt välja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei ühendata, jäävad võrgu ressurssi blokeerima. Hetkel puudub motivatsioon tühjalt seisva liitumispunkti kiireks kasutusele võtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele , kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi tõttu kasvanud ebamõistlikult suureks. Samas on hädasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid turule saada, mis aitaks kaasa elektrihinna tal itsemisele . Analüüsitud on erinevaid võimalusi olukorra parandamiseks ja konsulteeritud ka turuosalistega, eesmärgiga lahendada kirjeldatud probleem terviklikult ehk selliselt, et adresseeritud oleks mitte ainult tulevikus sõlmitavates , vaid ka juba varasemalt sõlmitud võrgu- ning liitumislepingutes potentsiaalselt kasutamata jäävad võimsused. E lektrituruseaduse täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul ( 1- 2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima. Fantoomliitumiste probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtesta takse uutele tootmissuunalistele liitujatele tagatis, kus juba liitumislepingu sõlmimisel tuleb tasuda deposiit. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel (päikesepaneelide puhul 1 aastat ja teiste tehnoloogiate puhul 2 aastat) deposiit tagastatakse ettevõtjale. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. Siinkohal jä etakse kodutarbijate kuni 15 kW tootjaliitumised tagatis raha maksmise kohustusest välja . Ühtlasi sätesta takse , et tootmistehnoloogiat liitumismenetluse käigus muuta ei saa. Sellega lahenda takse tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest , kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtivat planeeringut ja keskkonnamõjude hinnangut nagu seda tuulepargi puhul tegema peab. Samuti mõjutaks broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise tasu vanade ning demonteeritud tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Sisuliselt tähendab see seda, et kui võrguga 150 MVA võimsusel liitunud isik suudab kahe aasta jooksul vähemalt korra (nt ühel tunnil) seda võrguühendust 150 MVA ulatuses kasutada, ei pea see isik eelnõus toodud tasu võrguettevõtjale maksma. Kui aga selle perioodi jooksul kasutatakse 150 MVA-st näiteks ainult 100 MVA (nt tuuleolud on olnud pikalt halvad vms), peab isik maksma võrguettevõtjale kasutamata 50 MVA eest 38 tuh eurot/MVA x 50 MVA = 1,9 miljonit eurot. Tasu suuruse arvutamise aluseks on võetud viimaste liitumispakkumiste keskmise võrgutugevduste annuiteetmakse 1 MVA tootmisvõimsuse kohta. Ehk teisisõnu väljendab tasu seda, kui palju lisakulu põhjustavad mittekasutatavad liitumisvõimsused täiendava võrgu ülekanderessursi loomiseks. Turuosalistelt korjatud tasusid peab võrguettevõtja kasutama tootmissuunalise võimsuse arendamiseks. See aitab kaasa tekkinud pudelikaelade lahendamisele ning leevendab kõigi tulevikus tootmist alustavate isikute koormist liitumistasude vähenemise näol. Seejuures on ka vajalik, et ettevõtja peab selle tulu kohta eraldi arvestust – see tulu peab olema kajastatud investeeringute real sihtotstarbelise kuluna. Punktid 5 ja 6 käsitle vad müüjavahetuse protsessi kiirendamist . Võlaõigusseaduse §-st 234 tulenevalt võivad elektrimüüjad hoida lepingust lahkuda soovivat tarbijat kinni üle kuu aja, mida ka kõrgete elektrihindade juures praktiseeritakse. Eelneva talve kurb statistika näitas, et tarbija sai müüjat vahetada pea kaks kuud hiljem, kuigi abiks oleks olnud müüja kiirem vahetus. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et tarbijal peab jääma võimalus oma elektrihinda mõjutada ning seda mitte ainult tarbimise juhtimisega , vaid ka soodsama müüja leidmisega. Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad innustavad tarbijaid otsima paremaid pakkumisi ja vahetama tarnijat. Müüja vahetuse protsessi kiirendamisega elavdame elektriturgu ning parandame müüjate konkurentsivõimet. 3. 2 . Eelnõu §-ga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust A tmosfääriõhu kaitse seaduse § 123 3 lõiget 1 täiendatakse teksti osaga ” , vesiniku ” . Selleks, et võimaldada vesiniku kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist, lisatakse kasvuhoonegaaside mahu kuuaruande arvestusse ka vesinik. 3. 3 . Eelnõu §-ga 3 muudetakse ehitusseadustik ku Punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustiku § 26 lõiget 4 punktiga 10 ja sätestatakse, et projekteerimistingimuste andmisel saab asjakohasel juhul määrata ehitise lammutamise tähtaja. Tähtaja määramine ei ole igal juhul kohustuslik, vaid pigem erandlik võimalus üksnes juhul, kui selle määramise alus tuleneb planeeringust või mõnest õigusaktist, näiteks maardla alale taastuvenergia ehitise ehitamine tähtajaliselt, määrates lammutamistähtaja. Punktiga 2 täiendatakse ehitusseadustiku § 42 lõiget 3 punktiga 1 1 , mis annab võimaluse sätestada ehitusloa kõrvaltingimusena tähtaja ehitise lammutamiseks koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgsele olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist või asjakohasest planeeringust. Ehitusseadustiku § 53 lõike 3 kohaselt saab kasutusloa kõrvaltingimusena seada ka punkti 1 kohaselt põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja. Tähtaja seadmise võimalus on ehitusloa menetluses piiratud. Nimelt saab ehitusloa alusel püstitava ehitise püsimise tähtaega piirata vaid ajutise ehitise lammutamise tähtaja määramisega. Selline lahendus ei ole kooskõlas kasutusloa sätetega, sest kasutusloa kehtivusele võimaliku tähtaja seadmine ei ole piiritletud vaid ajutiste ehitistega. Isiku õiguskindlus võib sattuda ohtu, kui alles kasutusloa menetluses määratakse ehitise kasutusloale kehtivuse tähtaeg. Arvestades ehitiste maksumust ning ajakulu, siis peab selline piirang olema teada juba ehitusloa menetluses. Seetõttu täiendatakse ehitusseadustikku sättega, milles on piiritletud tähtaja andmis e võimalus kahe erineva juhuga. Ehitamine ja ehitised peavad vastama planeeringutele, seega sellise tähtajaga piiramise võimalus saab tulla otseselt planeeringust või konkreetselt teistest õigusaktidest, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 2 1 . Ehitise ehitamise ja kasutamise ajaline tasuvus sõltub juba konkreetsetest ehitistest, seega ei sätestata ajalisi raame ehitise lammutamise lõplikule tähtajale. Ajaliste piirangute määramine ja kaalumine tuleneb planeeringust või teistest õigusaktidest. Lisaks luuakse võimalus määrata ehitusloas etteulatuvalt lammutusjärgne olukord. Kuna lammutamiseks määratud lõpptähtaeg võib olla kaugemas tulevikus, siis ei ole sellise olukorra kirjeldus kohustuslik, vaid on toodud võimalusena. Olemasoleva olukorra täpne taastamine (näiteks maardla alal metsa taastamine) ei pruugi olla alati mõistlik, eriti kui tegevus toimub kaugemas tulevikus ja tuleviku vajadused ei pruugi olla kohe ettenähtavad. Punktiga 3 täiendatakse ehitusseadustiku § 54 lõiget 3 punktiga 1 1 , mis annab võimaluse sätestada ehitise kasutusloa kõrvaltingimustena kasutusloa tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga koos vajaduspõhise nõudega lammutusjärgse olukorrale eeldusel, et lammutamise tähtaja määramise võimalus tuleneb õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 2 1 või asjakohasest planeeringust või on määratud ehitusloa kõrvaltingimustega. Ehitise valmimisel taotletakse ehitistele kasutusluba. Ehitusseadustiku mõistes väljastatakse kasutusluba üldiselt tähtajatult. Andes võimaluse ehitusloaga määrata ehitistele lammutamise tähtaja, tekib vajadus ka kasutusloa tähtaega piiritleda. Seetõttu lisatakse seadusesse punkt, et seoses ehitise lammutamise tähtajaga saab kasutusloale määrata kõrvatingimusena kasutusloa kehtivuse tähtaja. Ehitise lammutamise tähtaeg võib tuleneda ehitusloa kõrvaltingimusena või tähtaja määramise alus planeeringust või õigusaktist, näiteks maapõueseadusesse lisatavast § 14 lõikest 2 1 . Punktiga 4 muudetakse ehitusseadustiku § 130 lõiget 5, millega laiendatakse Keskkonnaameti järelevalvepädevust maardlatel asuvate taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamise kontrollimisel, et ehitised saaks likvideeritud maapõueseaduse § 14 lõike 2 1 punktide 2 ja 3 kohaseks tähtajaks. Oluline on sättes täpsustada, et Keskkonnaameti pädevus on kontrollida vaid maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamistähtajast kinnipidamist. Muul alusel seatud lammutamistähtaja järgimine on KOVi ülesanne tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõikest 2. Tähtaeg arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 järgi – tähtaja alguseks loetakse maardla suhtes antud Maa-ameti loa andmise päevale järgnev päev ja see lõpeb tähtpäeva saabumisel, sel kuupäeval, mis on märgitud kõige viimases Maa-ameti kooskõlastuskirjas ja milleks peab maardlale ehitatud ehitis olema teisaldatud või lammutatud. Maardla vabastamine sinna rajatud tähtajalistest ehitistest on oluline, et maardla ala saaks edasi kasutada selle kasutusotstarbe järgi, sh kaevandamiseks. Vajadus erinevate toorainete järgi on ajas kasvav ja seetõttu tuleb haldusorganil tagada maapõueseaduse § 14 lõigete 1 ja 2 kõikide punktide rakendamine, et säilitada ligipääs maavaradele ja tagada nende ratsionaalne ning kestlik kasutamine. Seetõttu tuleb järelevalveorganil võtta kasutusele kõik meetmed, et vabastada maardla ala sinna rajatud taastuvenergia ehitisest või nende grupist. Taastuvenergia ehitise maardlale rajamise lubamise maksimaalne tähtaeg on kaalutlusotsusena seotud ehitise elueaga, milleks on kuni 35 aastat. Ehitise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan tegutseda ehitusseadustiku § 132 järgi, rakendades riikliku järelevalve erisust ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid, mille koostoimes on võimalik nõuda maardlale ehitatud ning seal ebaseaduslikult asuva ehitise lammutamist. Punktiga 5 täiendatakse ehitusseadustiku § 132 lõiget 3 punktiga 3 riikliku järelevalve sätteid ja antakse korrakaitseorganile õigus ehitise lammutamiseks, kui ehitise ehitusloa või kasutusloa või muu haldusaktiga määratud lammutamise tähtaeg on saabunud, kuid ehitis on jäetud lammutamata või seda ei ole teisaldatud. Lammutamine on ehitusvaldkonnas järelevalve kõige rangem meede, sest selle tulemusel lakkab ehitis eksisteerimast. Kehtivad alused lammutusettekirjutuse koostamiseks on väga suure põhjendamise koormusega ja ehitisest peavad tulenema olulised häiringud, mida ei saa muuta. Ajutiste ehitiste ja lammutamistähtaega sisaldavate ehituslubade alusel (eelnõuga lisanduv võimalus) püstitatavad ehitised võivad lammutamistähtaja saabudes olla endiselt muudele nõuetele vastavad ega pruugi ohtlikud. Seega tekib olukord, kus tähtaeg on saabunud ja pädeval asutusel on vaja rakendada lammutamise sundimiseks kehtivaid aluseid, mida kas sisustada või tõestada ei ole võimalik või on ebamõistlikult raske. Seega on vaja ehitiste lammutamine reguleerida sellise olukorra tarbeks, kus ehitised vastavad nõuetele, aga nende ehitamist on lubatud vaid tingimusel, et need ei ole seal tähtajatult. Ehitusloa ja kasutusloa menetlustes (või planeeringus) kõrvaltingimustena tähtaja määramise alused ja põhjendused tulevad juba tähtaja määramise menetluse käigus antavalt Maa-ameti loalt, seega ehitise kasutusaja lõppemine või lammutamise kuupäeva saabumine peaksid olema käsitletavad ühe lammutamise alusena ehitusseadustiku § 132 lõike 3 tähenduses. Seega ei peaks pädev asutus enam hakkama eraldi hindama ehitise ohtlikkust või mõju avalikule ruumile, sest ehitise eksisteerimise õigus tekkis vaid tingimusel, et ehitis mingil ajahetkel lammutatakse. Kui ehitise kasutusaeg, mida on kaalutud juba varasemas menetluses, on lõppenud ja lammutamise kuupäev saabunud, siis tuleb see ehitis lammutada või uue tähtaja seadmiseks läbida kogu asjakohane menetlus – nii planeerimis- kui ka loamenetlus –, sest üldsus on arvestanud lammutamise kuupäeva saabumisel olukorraga, kus seda ehitist enam ei eksisteeri. Muu haldusakti all on silmas peetud näiteks ehitusteatise menetluses koostatavaid kõrvaltingimustega haldusakte, kui need sisaldavad lammutamise tähtaega. 3. 4 . Eelnõu §-ga 4 muudetakse m aagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus t Punktis 1 kirjeldatud keskkonnatasude seaduse §21 2 lõike 2 muudatuse puhul on tegemist tehnilise parandusega. Muudatuse järgselt on läbivalt seaduses kirjeldatud tasu maksmine, mis toimub ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast. Punkt is 2 kirjeldatud keskkonnatasude seaduse § 21 3 lõike 1 punkti 1 muudatuse puhul on t egemist tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastuvõetud seaduse tekstis on esitatud maismaa tuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (3000, mis vastab ligikaudu 35%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis seda numbrit eelnõus kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et maismaatuuleparkide puhul tasu arvutamisel lähtutakse kvartali puhul 750-st tunnist. Punkt is 3 toodud keskkonnatasude seaduse § 21 3 l õikega 3 kehtestatakse, et juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud, rakendub tasu madalam määr. Tasu madalamaks määraks on keskkonnatasude seaduse § 21 3 lõike 1 kohaselt 0,7%. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tuuleenergia kohaliku kasu instrument igal juhul rakenduks ning need, kes tasu alusel tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama peaksid, seda saaksid. Sellisel juhul on olemas kindlus füüsilistel isikutel, kes elavad tuuleenergeetika mõjualas , saada tasu isegi juhul , kui kohaliku omavalitsuse üksus pole õigeks ajaks volikogu määrust jõudnud vastu võtta. Lõike 4 eesmärk on parandada määra muutuse ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Tasu suurus on kõikidele tuuleenergia tootmisseadmetele ühesuurune, mis asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Lõige 5 sätestab, et turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna, mis on tuuleenergiast tootmise tasu arvutamise aluseks, avaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium regulaarselt oma veebilehel. Punkt iga 4 täiendatakse keskkonnatasude seadus e § -i 21 4 lõikega 1 1 . Deklaratsiooni käigus arvutatakse meres paikneva tuuleelektri tootmise tasust ainult 10% kalandusettevõtja hüvitise osa ehk meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 0,5% määr jaguneb 0,45% kohaliku omavalitsuse üksuse häiringu osaks ning 0,05% kalandusettevõtja hüvitise osaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu peamiseks eesmärgiks on häiringu hüvitamine kohalike omavalitsus t e üksustele ja nende kaudu kohaliku kasu hüvitamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse puudumisel ei oleks see sellisel viisil võimalik. Punkt is 5 toodud keskkonnatasude seaduse §-i 21 4 lõike 2 punkti 1 muudatuse puhul on t egemist tehnilise parandusega, et tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvutamine oleks korrektne. Vastuvõetud seaduse tekstis on esitatud meretuuleparkide aastane indikatiivne täiemahulise toodangutundide arv (4000, mis vastab ligikaudu 45%-lisele kasutustegurile), mitte kvartaalne, millises kontekstis eelnõus seda numbrit kasutatakse. Muudatuse järgselt on üheselt selge, et meretuuleparkide puhul lähtutakse tasu arvutamisel kvartali puhul 1000-st tunnist. Punkt iga 6 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 21 4 lõige 3. Meres paikn e va tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb mere s paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Muutmise seaduses sisalduva regulatsiooni kohaselt tekkis kalandusettevõtja hüvitise maksmise kohustus alles pärast kalandusettevõtjate taotluste menetlemist, misjärel tuli koostada maksuteade. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest järgmise punktiga tehtava muudatuse kohaselt on tegemist konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kui kalandusettevõtjate taotlused on kokku vähem kui lõikes 4 nimetatud määr, makstakse ülejäänud tasu osa tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. Punkt iga 7 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 21 4 lõiget 4. Meres paikn e va tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb mere s paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määrast ja kalandusettevõtja hüvitise osast. Pakutava lahenduse kohaselt tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe, maksuteadet ei koostata, sest tegemist on konkreetse suurusega tasuga. Lahendus on lihtsam ning väiksemat töökoormust tekitav. Kalandusettevõtjate hüvitise jaoks broneeritakse 10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, üle jäänud tasu jaguneb kohalike omav a litsuste vahel ära keskkonnatasude seaduse § 55 2 alusel. Kohalike omavalitsus t e üksustele minev tasu selgub kohe deklaratsiooni esitamisel. Punkt iga 8 lisatakse s elguse huvides keskkonnatasude seadusse säte, et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, on vajalik rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. Punkt iga 9 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 31 lõike 1 täiendus , sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisalda vad nii kohalike omavalitsuse üksus t ele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Punkt iga 10 täiendatakse keskkonnatasude seaduse paragrahvi 32 lõikega 8. Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, sest andmed on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooni arvutuse aluseks. Seaduses tuleb selleks sätestada eraldi kohustus, sest andmed tuleb kanda keskkonnatasude infosüsteemi juba enne deklaratsiooni esitamist, kohe kui tekib tasukohustus. See võimaldab saada ülevaate tasukohustuslikest isikutest, sh saata teavitusi deklaratsiooni esitamise kohustuse jm kohta. Punkt iga 1 1 lisatakse s elguse huvides keskkonnatasude seaduse § 33 1 lõikesse 4 , et ülesandeid võib anda üle ka osaliselt. Kuigi halduslepingu sõlmimine ei ole ka praegu eelnõus sätestatud kohustusena, on vajalik rõhutada, et ülesande võib üle anda ka osaliselt. Nt ei anta üle maksuhalduri funktsioone, vaid ainult ettevalmistavad ja korraldavad funktsioonid. Punkt iga 1 2 jäetakse välja keskkonnatasude seaduse § 34 2 ja § 37 lg 5 3 . Sätted ei ole vajalikud , sest tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisalda vad nii kohalike omavalitsuse üksus t ele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Seega ei ole vaja lik ka maksuteate koostamine. Samuti puudub vajadus sätestada eraldi regulatsioon maksmise aja kohta. Punkt iga 1 3 täiendatakse keskkonnatasude seaduse paragrahvi 37 lõikega 13. Selleks, et kalandusettevõtja hüvitise menetleja saaks maksta hüvitist kalandusettevõtjatele, tuleks laekunud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust kalandusettevõtja hüvitise osa kanda kord aastas, kas keskkonnatasude seaduse §-s 21 6 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse või Keskkonnaministeeriumi eelarvesse. Punkt iga 1 4 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 55 2 lõikest 1 välja tekstiosa ” , kord kvartalis ” . Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt keskkonnatasude seaduse § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Punkt iga 1 5 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 55 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ” , kord aastas ” . Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse üldises korras, vastavalt keskkonnatasude seaduse § 37 lõikele 11. Maksu- ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Maksu-ja Tolliamet maksab tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Punkt iga 1 6 jäetakse keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõikest 1 välja sõnad ” kord kvartalis ” . Muudatus on seotud punktiga 1 7 tehtavate muudatusega. Punkt iga 1 7 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõiget 8 . Sättes täpsustakse, millise perioodi eest ja millise regulaarsusega kohaliku omavalitsuse üksus maksab eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik esitab taotluse üks kord aastas kalendriaasta eest, seega kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu välja ka üks kord aastas. Punkt iga 1 8 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõiget 11. Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas, seega säte täpsustab, millal kohaliku omavalitsuse üksus maksab eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Punkt iga 1 9 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 55 4 lõiget 5. Muudatus on seotud punktidega 7 ja 8 tehtavate muudatustega. Punkt iga 20 täiendatakse keskkonnatasude seaduse § 55 4 lõikega 6 1 . Lõikes 6 1 sätestatakse, et juhul kui kalandusettevõtja hüvitisena arvestatud kogusumma on väiksem kui algselt selle hüvitamiseks makstud summa (§ 21 4 lõige 4) , tasaarveldatakse tasu ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. 3. 5 . Eelnõu §-ga 5 muudetakse m aapõueseadus t Punktiga 1 muudetakse maapõueseaduse § 14 lõike 2 punkti 3. Sättesse lisatakse taastuvenergia ehitis ja seonduv taristu, mis võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist ja sellele juurdepääsu. Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja suurendada võimalikult suures mahus taastuvenergia tootmist. Kuna kõiki maardlaid ei võeta kasutusele lähiaastate jooksul, on võimalus rakendada maardlate maadel tähtajalist vahekasutust. Kui ilmneb vajadus maavara kasutusele võtmiseks, on see pärast seaduse alusel määratud lammutamise tähtaja saabumist võimalik. Metallid, teised maavarad ja muud looduslikud materjalid on meie igapäevaelu osa. Tooraineid, mis on majanduslikult kõige olulisemad ja mille tarnerisk on suur, nimetatakse kriitilise tähtsusega tooraineteks. Nendele ressurssidele juurdepääsu tagamine on strateegiline julgeolekuküsimus, mis on seotud Euroopa sooviga saavutada roheline kokkulepe. Kui taastuvenergia ehitis lammutatakse määratud lammutustähtaja saabumisel, siis on tagatud ka juurdepääs maavarale. Punktiga 2 lisatakse maapõueseadusesse § 14 lõige 2 1 , millega täpsustatakse seaduses maavara kaitse põhimõtteid taastuvenergia ehitise ehitamisel, arvestades maardla põhimaavara. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti (volituse käskkiri registreeritud 05.03.2019, reg-nr 1-2/19/198) luba. Nimetatud luba ehitise ehitamiseks antakse projekteerimistingimuste, ehitusteatise, ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluse raames antava kooskõlastuse kaudu. Kui soovitakse maardla alale ehitada taastuvenergia ehitist, siis tuleb arvestada, et selleks taotletav ehitusluba, muu luba või muu haldusakt peab olema kooskõlas antud Maa-ameti loaga ja selles sätestatud tingimuste ga . Maa-ameti luba saab taotleda nii ehitisregistri kaudu toimuva menetluse ajal kui ka enne seda. Maapõueseaduse § 14 lõike 2 1 punktide 2 ja 3 alusel maardla suhtes antavas loas määratakse kuupäev, milliseks ajaks maardlale rajatud ehitis peab olema likvideeritud. Kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste ja teenindusmaade aladel saab kehtiva seaduse alusel lubada taastuvenergia ehitiste rajamist kaevandamisloa omaja nõusolekul näiteks juhul, kui mäeeraldisel esineb ammendatud kohti või saab anda osale alale tähtajalise loa, kui mäeeraldist ei kasutata kaevandamisloa kehtivuse perioodil korraga kogu ulatuses, rakendades § 14 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt ei tohi halvendada juurdepääsu maavarale ning ligipääs maavaradele tuleb säilitada ka pärast loas määratud tähtaega. Punkti 1 kohaselt sobivad taastuvenergia ehitise rajamiseks turbamaardlate alad, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Kaevandamis- ja uuringulubadega ning taotlustega hõlmamata aladele, kaevandamiseks sobivatele turbaaladele ja mahajäetud turbaaladele taastuvenergia ehitiste rajamist kaalutakse juhtumi põhjal, kui ehitise püstitamist kavandatakse. Kõige sobilikumad maa-alad taastuvenergeetika rajatise rajamiseks on ammendatud turbatootmisalad, mida ei ole kavas muuta märgalaks ja mis ei ole seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Tähtaega turbamaardla koormamiseks taastuvenergia ehitisega ei sätestata, kuna pärast maardlale taastuvenergia ehitise rajamist ei leidu ehitise alal enam kaevandamisväärset turvast. Punkti 2 kohaselt võib savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardlal lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ja taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat ja pärast lammutamist taastub juurdepääs maavarale. Kaalutlusotsuse tegemisel taastuvenergia ehitise lubamisel saab vajaduse korral küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust haldusmenetluse seaduse alusel või kaasata maavarade komisjon. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad muu kasutusvõimaluseta ammendatud pealmaakaevandamisalad. Muude maavarade maardlate aladele ehk ehitusmaavarade ja fosforiidimaardlate aladele võib lubada taastuvenergia ehitise rajamist väljaspool kaevandamis- ja uuringulubade ning taotluste alasid. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat, lammutamise järgselt juurdepääs maavarale taastub. Selle tegevuse vältimatuks eelduseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõustuv seisukoht. Taastuvenergia ehitiste rajamiseks on kõige sobivamad ammendatud või korrastamisel olevad muu kasutusvõimaluseta endiste karjääride alad. Punktiga 3 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 8 1 ja 8 2 . Lõikega 8 1 sätestatakse ehitisele või ehitamisele tingimuste, sealhulgas ehitise lammutamise tähtaja seadmise võimalus. Maardla suhtes asjaomase loa andmise toimingud teeb Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus ehk Maa-amet, kes kaalub asjaolusid ja määrab maapõueseaduse § 14 lõike 2 1 punktide 2 ja 3 alusel tähtpäeva, milleks tuleb maardlale rajatud taastuvenergia ehitis lammutada. Säte lisatakse, et tagada maapõueseaduse § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada ehitusõiguse aluseks olevat planeeringut või ehitada maardlale ehitist. Tähtaja kulgemist arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 alusel, millega on määratud tähtaja algus ja lõpp. Selle alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg kulgeb alates kooskõlastuse andmisest ja lõppeb konkreetse tähtpäevaga, mis on määratud Maa-ameti loas. Samale ehitisele mitmekordsel tähtaja määramisel tuleb lähtuda viimasest Maa-ameti loast, ja alustada tähtaja lugemist sellest. Tähtaja määramisel on selle maksimaalseks pikkuseks 35 aastat, kui ei ole tegemist taastuvenergia ehitise rajamisega turbamaardlale, mille kasutamiseks tähtaega seadusega ei sätestata. Turbamaardla alal antakse luba väljaspool kaevandamiseks sobivaid turbaalasid (maapõueseaduse § 45 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse 27.12.2016 nr 87 lisa 2). Teiste maavarade maardlate aladele võib Maa-amet lubada ehitada taastuvenergia ehitise tingimusel, et ehitis lammutatakse Maa-ameti loas määratud tähtpäevaks. Lõikega 8 2 sätestatakse, et planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi. Säte lisatakse, et tagada maapõueseaduse § 14 põhimõtete täitmine, kui soovitakse kehtestada planeeringut, milleks on planeerimisseaduses sätestatud maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Planeeringu kooskõlastamise toiming tehakse, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa. Vaja on tagada, et maapõue kaitse korraldamisel ei oleks erinevusi sõltuvalt esimese toimingu menetluse liigist, st kas ehitamine kavandatakse esmaselt planeeringu kaudu või alustatakse arendust ilma planeeringuta, näiteks projekteerimistingimuste taotlemisega. Planeeringu kooskõlastab Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena Maa-amet. Punktiga 4 lisatakse maapõueseaduse § 15 lõikesse 9 sõnad ” või tingimused ” . Muudetav säte on Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse jaoks loast või kooskõlastuse andmisest keeldumise aluseks, kui maardla alal kavandatakse tegevust, mille puhul ei ole §-s 14 sätestatud põhimõtted täidetud. Täpsustatakse seaduses välja toodud asjaolusid, mille korral keeldutakse loa andmisest maardlale ehitamiseks või jäetakse planeeringule kooskõlastus andmata. Tegemist on olukorraga, kus maardla ja maavara kasutamise vajadus ja tõenäosus on taastuvenergia ehitise rajamisest kaalukam, taastuvenergia ehitist soovitakse maardlale ehitada pikemaks ajaks kui 35 aastat või seadme ehitamise asukoht kattub mäeeraldise, selle teenindusmaa või uuringuruumi teenindusalaga või on esitatud nimetatud alale taotlus uuringu- või kaevandamisloa saamiseks. Kehtiv uuringuluba annab eesõiguse samal alal kaevandamisloa saamiseks. Muid tingimusi ei reguleerita ja mis ei ole ka nimetatud sätte eesmärgiks. Kohustus luba anda ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust. Punktiga 5 täiendatakse maapõueseaduse § 15 lõigetega 10 ja 11, millega kohustatakse pädevat asutust arvestama maardla alal ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute puhul maavara kaitseks seatud tingimusi. Need tingimused võivad olla määratud juba planeerimise etapis või saadud keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse loaga projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa taotlemise etapis. Kui maardla alale ehitamiseks ei ole luba ega kooskõlastust saadud, siis pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmisest. Maa-ameti luba maardlale ehitamiseks on vajalik igal juhul, ka sel juhul, kui ehitusseadustiku alusel antavates lubades kõrvaltingimusi ei sätestata. Maardla alal tekib alus ehitusõiguse andmiseks Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti loaga. Nimetatud luba saab taotleja halduskoormuse vähendamiseks taotleda projekteerimistingimuste või ehitusloa või kasutusloa taotluse menetluses ehitisregistri kaudu, kui seda ei ole tehtud varem maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alusel või saadud kooskõlastus planeeringumenetluses § 15 lõike 7 alusel. Kohustus ehitusseadustiku alusel luba anda Maa-ameti loas määratud tingimustel ei välista teistest seadustest tulenevate nõuete rakendamise õigust ehitusseadustiku alusel tehtavates toimingutes. Muid tingimusi ei reguleerita ja see ei ole ka nimetatud maapõueseaduse sätte eesmärgiks. Punktiga 6 täiendatakse maapõueseadusega sätestatud väärteokoosseise ja lisatakse §-ga 124 1 koosseis maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu halvendamise korral, kui see peaks muutuma võrreldes algse olukorraga ebasoodsamaks. Maapõuevarasid tuleb uurida ja kasutada Eesti ühiskonna jaoks võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades geoloogia, keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke julgeoleku aspekte. Maavarad kui rahvuslik rikkus vajavad kaitset väära kasutuse või kasutuselevõtmise takistamise eest (näiteks ületatakse loast tulenevat tähtaega ehitise lammutamiseks, maardlale rajatud tuulepark jääb kasutuse lõppemisel tähtajaks lammutamata ja endine olukord taastamata või maardla broneeritakse taastuvenergia ehitise rajamiseks, kuid selle projekteerimine või ehitamine, ehitise kasutuselevõtt jms jääb realiseerimata või seda ei tehta selleks määratud ajal ja mahus). Tegemist on punktides 1 5 muudatustega seotud muudatusettepanekuga. 3. 6 . Eelnõu §-ga 6 muudetakse vedelkütuse seadust Punktiga 1 lisatakse vedelkütuse seaduse § 2 lõikesse 1 punkt 9 3 , millega defineeritakse vesiniku lõpptarbimisse andmine. Punktidega 2 kuni 4 täiendatakse vedelkütuse seaduse § 2 1 lõiget 1, § 2 2 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2, § 2 6 pealkirja ja lõiget 4 teksti osaga ” ,vesiniku ” . Muudatuse järgselt saab edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka vesinikku. 3.7. Eelnõu § 7 sätestab seaduse jõustumise Eelnõu § 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab tarbijal olema võimalik elektrileping või agregeerimisleping üles öelda ühe päevaga, et alustada järgmisest päevast juba uue müüja või agregaatori juures. Elektriturg on 2024. aastaks valmis selleks, et müüja ja agregaatori vahetus toimuks sisuliselt vaid ühe päeva jooksul. See tagab kiire müüjavahetuse protsessi ning mõjub positiivselt elektrituru arengule. Ülejäänud seadus jõustub üldkorras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ei kasutata u usi termineid . 5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust Mõju avaldav muudatus 1: kaotatakse erisus, kus kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest Ühetaolise tagatise nõue kõikidele vähempakkumisel osalevatele pakkujatele, sõltumata tootmisseadme võimsusest. Muudatuse eesmärk on tootjate võrdne kohtlemine vähempakkumisel osalemisel. Praegune erisus, mille kohaselt kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest, on tekitanud ebavõrdse konkurentsieelise väiksemate seadmetega tootjatele. Sihtrühm 1 : Elektrilise võimsusega tootmisseadmed kuni 1 MW Sihtrühmaks on kõik taastuvenergeetika tootjad, kes soovivad vähempakkumise oksjonil osaleda kuni 1 MW tootmisseadmega. Antud muudatus mõjutab antud tootjaid negatiivselt, kuna ka väiketootjatele muudetakse tagatise nõue tulevastel vähempakkumistel kohustuslikuks. Antud nõue oli sisse viidud elektrituruseadusesse eesmärgiga konkurentsieelise loomiseks väiketootjatele, kuid antud nõue ei täitnud oma eesmärki. Esimene suurem vähempakkumine (450 GWh) näitas, et see ei täitnud oma eesmärki, kuna antud nõuet kasutati ära ning tootmisseadmeid ” tükeldati ” eesmärgiga saamaks konkurentsieelist teiste osalenute ees. Sihtrühm 2 : Elektrilise võimsuse tootmisseadmed üle 1 MW Sihtrühmaks on kõik taastuvenergeetikad tootjad, kes soovivad vähempakkumise oksjonil osaleda suuremate tootmisseadmetega kui 1 MW. Antud muudatus mõjutab vähempakkumise läbiviimist positiivselt, kuna loob võrdsed tingimused kõikidele osalejatele. Muudatuse järgselt on kõikidel tootjatel samad tingimused osalemaks vähempakkumise oksjonitel. Mõju avaldav muudatus 2: võrguettevõtetel võimaldatakse katta võrgukaod kuni 50% ulatuses taastuvast allikast pikaajalise elektrilepinguga Sihtrühm : võrguettevõtjad Võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks 50% ulatuses ostetava elektrienergia hankimine taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnelepingu alusel avaldab mõju kõigile 34 tegutsevale võrguettevõtjatele. Üheks võrguettevõtja kuluartikliks on võrgukadude katteks ostetav elektrienergia, mida hangitakse ettevõtjate jaoks kontrollimatult kujuneva börsihinna alusel. Suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi AS saab hakata hankima võrgukadude katteks elektrienergiat ca 300 GWh aastas, mis on sisuliselt võrdeline Pärnu linna kogu elektritarbimisega aastas ning Elering AS saab hakata hankima võrgukadude katteks elektrienergiat u 400 GWh aastas. Nii võrguettevõtjad kui ka taastuvenergiatootjad võidavad selleks otstarbeks sõlmitud pikaajalistest taastuvenergia tarnelepingutest. Võrguettevõtja saab võrgukadude katteks vähempakkumiste tulemusel ostetava taastuvenergiast toodetud elektrienergia hinna võrra oma kulud stabiilsemaks ning seeläbi pole vajadust ka võrgutasu suurendamiseks. Pikaajalised taastuvenergialepingud on efektiivseks võimaluseks elektrienergia börsihindade prognoosimatust kõikumisest tingitud riskide jagamiseks, mis tagab nii võrguettevõtjatele kui ka võrguteenuse tarbijatele stabiilsuse nii investeeringute kui ka sisendkulude planeerimisel. Ühtlasi loob võrguettevõtjate poolt võrgukadude katteks ostetavate mahtude lisandumine taastuvenergia pikaajaliste lepingute turule eeldused veelgi tihedama konkurentsi tekitamiseks, millest võidavad nii võrguettevõtja kliendid kui ka ühiskond tervikuna. Mõju avaldav muudatus 3: kasutamata liitumisressursi eest tasu küsimine Tootmissuunalise liitumise lepingutingimuste sätte lisandumine elektrituruseadusesse mõju on positiivne nii fantoomliitumiste piiramiseks, võrguressursi mõistlikuks kasutamiseks, kui ka rohkemate taastuvenergiatootjate võrguga liitmiseks. Uutele tootmissuunalistele võrguga liitujatele kehtestatav deposiit summas 38 000 eurot megavoltampri kohta vähendab tõenäoliselt liitumistega spekuleerijaid. Tagatisraha suurus on piisavalt motiveeriv, et arendajad taotleksid võrguga liitumist alles siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. Deposiidi tagasisaamine tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel tagab tootjate küllaldase huvi oma tootmine õigeaegselt valmis ehitada. Nõue liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmiseks aitab ära hoida liitumistega skeemitajad, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest hankida projektile kehtiv planeering ja keskkonnamõjude hinnang, mis on vajalik esitada näiteks tuulepargiga liitujal. Sellist ” seaduseauku ” on hakatud usinalt ära kasutama ja viimase aasta jooksul on tehtud väga palju akusalvestitele liitumise taotlusi (sest erinevalt tuulepargist ei pea need ootama planeeringu järgi liitumistaotluse esitamiseks). See on üks põhjuseid, miks elektrivõrgu ressurss on täiesti ammendanud. Sihtrühm : liitumispunkti välja ehitanud isikud 2022. a augusti lõpu seisuga on põhivõrku tootmisseadmete ühendamiseks sõlmitud ning täitmisel liitumislepinguid ca 2693 MVA, millest päike 969 MVA (28 alajaamas), tuul 257 MVA (2 alajaamas) ning salvestusseadmed 1530 MVA (11 alajaamas). Seega annaks sätte liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmise lubamine positiivset mõju elektriturule ning muudaks tootjate võrguga liitumise läbipaistvamaks ning ausamaks. Tehnoloogia muutmiseks on vaja liitujal teha uus taotlus ning tasuda siis juba ka deposiit summas 38 000 eurot MVA kohta. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu rakendamisel on oodata laiaulatuslikku positiivset mõju võrku kasutavate tootjate vaatest. Võrguettevõtja tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima. Samuti mõjutaks antud tasu vanade ning demonteeritud tootmisseadmete jaoks varasemalt kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Võrguettevõtja võetav tasu suunatakse võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. 29.08.2022 seisuga on Eleringi poolt võrgu tootmissuunaline ressurssi välja lubatud 11 470 MVA ulatuses. Kehtivaid võrgulepinguid kogu tootmissuunalisest ressursist on (nii liitumispunkt kui tootmisseade on valmis, mõni tootmisseade ka juba vanuse tõttu demonteeritud) 3 737 MVA ulatuses, millest ca 1100 MVA sellist võimsust, mille taga reaalselt kasutatavat elektrijaama enam pole. Võimsus, mille kohta on liitumispunkt on valmis, aga tootmisseadet veel seal ei ole - 1115 MVA. Liitumistaotlus on esitatud, pakkumise tegemine või liitumislepingu täitmine pooleli - 6618 MVA. Liitumistaotluste laine suurust võrreldes tänase elektrivõrgu võimekusega ning selleks, et kogu soovitud tootmisvõimsust võrku mahutada, oleks vaja võrgu läbilaskevõimsuse suurendamisse investeerida ca 1,8 mld EUR. Sellega suureneksid ka iga-aastased hoolduskulud ca 8 mln EUR ulatuses, mis tooks endaga kaasa võrgutasu tõusu 2,7 korda, kui seda täies mahus rahastada Eleringi võrgutasust. Mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu rakendamisel maksavad võrgu läbilaskevõimekuse suurendamise kinni need tootjad, kes on võrguressursi kinni hoidmisega probleemi tekitanud. Sellest võidavad kõik võrgutasu maksvad kliendid, kellel jääb võrgutasu seetõttu suurenemata, taastuvenergiatootjad, kellel on võimalus võrguga liituda soodsamatel tingimustel ning turule tuleks rohkem taastuvenergiatootjaid, kes reaalselt ka toodavad ning seeläbi elektrihinda paremaks mõjutavad. 6.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust Mõju avaldav muudatus: Täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust lauseosaga, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist Sihtrühm : tarnijad Eelnõu muudatusel on positiivne mõju tarnijatele, kes esitavad Keskkonnametile tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu kuuaruandeid, mis esitatakse eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud maanteetranspordis kasutatava energia koguse ning neile vastavad kasvuhoonegaaside andmed. See võimaldab ka vesiniku kasutamisel kasvuhoonegaaside heitkoguste statistakaga kauplemist, millel on positiivne mõju nii maanteetranspordi sektorile kui ka tarnijale. 6.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust Mõju avaldav muudatus 1 : meres paikneva tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga tasutakse kalandusettevõtja hüvitise osa Tuulelektrijaama valdaja tasub kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga. Tuuleelektrijaama valdaja deklareerib andmed, mis sisaldab nii kohalike omavalitsuse üksus t ele kui ka kalandusettevõtjatele makstava hüvitise osa. Ettepaneku kohaselt muudetakse kalandusettevõtja hüvitist nii, et see oleks tuuleelektrijaama valdaja jaoks fikseeritud suurusega. Sihtrühm 1 : tuuleelektrijaama valdaja Sihtrühmaks on territoriaalmerre või majandusvöödisse tuuleparke rajavaid ettevõtjaid. Muudatuse tulemusena tasub tuuleelektrijaama valdaja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga nii kohaliku omavalit s use üksuse osa kui ka kalandusettevõtja hüvitise osa (10% tuuleenergiast elektrienergia tootmise määrast) kohe. Seega tuuleelektrijaama valdaja saab mõlemad tasu osad koheselt tasuda. Eelnevalt kalandusettevõtja hüvitise osa tasumise tähtaeg oli kalendriaasta järgenval poolaastal , kui kalandusettevõtja hüvitise menetleja on koostanud maksuteate Maksu- ja Tolliametis. Lahendus on lihtsam ning koormab vähem tuuleelektrijaama valdajat. Juhul kui kalandusettevõtja hüvitisena arvestatud kogusumma on väiksem kui algselt selle hüvitamiseks makstud summa , tasaarveldatakse ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu ülejäänud osa tagastamine tuuleelektrijaama valdajale motiveerib tuuleparkide kavandamisel eelistama tuulikute püstitamiseks merealasid, mille kasutusega ei kaasne hiljem kohustust tasuda kalandusettevõtjate toetust. Ülejäänud tasuosa tagasikandmine tuuleelektrijaama valdajale tagab seega tuulepargi kavandamisel senisest oluliselt sisukama koostöö huvigruppide vahel. Sihtrühm 2 : kalandusettevõtja hüvitise menetleja Muudatuse tulemusena kalandusettevõtja hüvitise menetlejal ei tule koostada maksuteadet kalandusettevõtja hüvitise osa määramiseks tuuleelektrijaama valdajale. Selle tulemusena vähendab kalandusettevõtja hüvitise menetleja halduskoormus ning lisaks IT arendusele vajamineva kulu. Mõju avaldav muudatus 2: Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr Muudatuse tulemusena rakendub maismaa tuuleelektrijaamadele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu madalam määr (0,7%) juhul , kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud. Muudatus on väga oluline kohaliku kasu instrumendi loomiseks ja keskkonnahäiringu hüvitamiseks piirkonnas, kus arendus ja tootmine toimub. Sihtrühm : Tuuleelektrijaama lähipiirkonnas (mõjuareaalis) elavad isikud Sihtrühmaks on tuuleparkide vahetus läheduses elavad füüsilised isikud, kelle elukoht on lähimast tuuleelektrijaamast või tuulepargist, mille kõrgus on kuni 250 meetrit, kuni 2 kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaamast kõrgusega üle 250 meetri kuni 3 kilomeetrit. Sihtrühma suuruseks, kes on õigustatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama , on ligikaudu 250 inimest olenevalt tuulepargi asukohast. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu pole maismaal tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra volikogu määrusega kehtestanud, rakendub tasu madalam määr. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tuuleenergia kohaliku kasu instrument igal juhul rakenduks ning need, kes tasu alusel tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saama peaksid, seda saaksid. Sellisel juhul on olemas ka kindlus füüsilistel isikutel, kes elavad tuuleenergeetika mõjualas saada tasu isegi juhul , kui kohaliku omavalitsuse üksus pole õigeks ajaks volikogu määrust jõudnud vastu võtta. Mõju avaldav muu da tus 3: keskkonnatasu kanded kohaliku omavalitsuste üksuste eelarvesse Muudatuse tulemusena laekunud maismaal ja meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kannab Maksu- ja Tolliamet kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kord kuus 5. või 20. kuupäeval. Muudatuse eesmärk on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule rakendub juba senine keskkonnatasu loogika. Sihtrühm 1 : Maksu- ja Tolliamet Maksu-ja Tolliametil on täna kehtiv süsteem, millise regulaarsusega kantakse laekunud keskkonnatasu kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse. Seega tuleks tänast kehtivat korraldust rakendada. Muudatus lihtsustab Maksu- ja Tolliameti töökorraldusliku poolt ning vähendab IT arendus kulusid. Sihtrühm 2 : kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksused on teadlikud tänasest süsteemis t , millal laekunud keskkonnatasu d laekuvad eelarvesse. Eesmärk on jätkat a ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu puhul sama praktikat. Oluline muudatus on just meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osas, kui varasemalt kohalik ele omavalitsus e üksustele pidi laekumine olema kord aastas, siis nüüd kohalik e omavalitsuste üksuste eelarvesse laekub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu regulaarselt. 6.4. Ehitusseadustiku ja maapõueseaduse täiendamisega luuakse võimalus maardlale taastuvenergia ehitise ehitamise lubamiseks Sätestatakse tingimused ja nõuded, millele vastavalt on taastuvenergia ehitise maardlale ehitamine võimalik. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse ehk Maa-ameti luba. Ehitamiseks taotletav ehitusluba, muu luba või muu haldusakt peab olema antud kooskõlas Maa-ameti loaga ja selles sätestatud tingimustel. Taastuvenergia ehitiste lammutamiseks antakse tähtaeg kuni 35 aastat (v.a turbamaardlatel) ja tähtaja möödumisel peab taastuma juurdepääs maavarale. Sihtrühm 1 : Riigiasutused (Maa-amet, Keskkonnaamet) Maa-ameti kui MaaPSi kohaselt maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks luba andma volitatud asutuse töökoormus võib suureneda seoses sellega, et taastuvenergia ehitiste rajamiseks maardlale hakatakse esitama rohkem taotluseid. Seda võib mõjutada ka kava ” REPowerEU ” , mille lisa 1 sätestab meetmed kõigile ELi liikmesriikidele. Seoses tööstuse energiatõhususe ja elektrifitseerimisega on ette nähtud kõrgem taastuvate energiaallikate eesmärk (45 %). Sama, kõrgem eesmärk (45 %) on ka taastuvallikatest toodetud elektrienergiale, nt päikese-ja tuuleenergia. Liikmesriigid peavad tagama, et nimetatud projektid viiakse ellu võimalikult kiiresti kooskõlas kava ” REPowerEU ” vajaduste ja ajakavaga. Keskkonnaameti pädevuses on edaspidi maapõueseaduse § 107 lõike 1 ja ehitusseadustiku § 130 lõike 5 alusel järelevalve maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. Sellega seoses saab prognoosida töömahu suurenemist, kuid arvestades, et võimaliku lammutamisettekirjutuse tegemise vajaduseni jõutakse alles pärast selleks antud tähtaja lõppu, ei avaldu mõju lähiaastatel. Praegu ei ole võimalik prognoosida täpset lisanduvat töömahtu (sh töövahendid, koolitused), kuna ei ole teada, kui palju taotlusi esitatakse ja lube antakse, milline on taastuvenergia rajatiste ehitamise huvi. Enne tegeliku mõju avaldumist tagatakse vahendid, et võimaldada selle ülesande täitmine. Sihtrühm 2 : Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikud Taastuvenergia tootmisest huvitatud isikutele on mõju positiivne, kuna seadusega kehtestatakse maardlale taastuvenergia ehitiste vahekasutusena ehitamise regulatsioon. Eesti Taastuvenergia Koja andmetel on liidus 9 liiget, sh MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon oma liikmetega. Kokku 32 isikut, kes kõik on huvitatud taastuvenergeetika arendamisest. Sihtrühm 3 : Kaevandamisest huvitatud isikud Kuna kõiki maardlaid ei võeta kasutusele lähiaastate jooksul, on võimalus rakendada maardlate maadel tähtajalist vahekasutust. Kui ilmneb vajadus maavara kasutuselevõtmiseks, on see pärast seaduse alusel määratud lammutamise tähtaja saabumist võimalik. Maapõueseaduse § 14 lisatavas lõikes 2 1 sätestatud põhimõtted võimaldavad taastuvenergiaehitiste ehitamist vahekasutusena maardlatel, kus asu v maavara ja esinevad tingimused, arvestades maavara kaitse t ja kasutamise eesmärke, seda kõige paremini võimaldavad. Seega on mõju kaevandamisest huvitatud isikutele võimalikult minimeeritud. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansi alusel on maardlate registris arvele võetud 951 maardlat. Kaevandamise lube omavaid isikuid on seisuga 23.08.2022 maardlate registris ca 334 (kaevandamislube 778). Vahekasutust saab teha maardla alal, kus puuduvad kehtivad load ega ole esitatud loataotluseid kaevandamise ja geoloogilise uuringu eesmärgil. 6.5. Vedelkütuse seaduse muutmine Seaduse muudatuse järgselt lisatakse vedelkütuse seadusesse mõiste, millega defineeritakse vesiniku lõpptarbimisse andmist. Teiste muudatuste järgselt saab edaspidi transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel võtta arvesse ka taastuvatest allikatest toodetud vesiniku. Antud muudatusel on positiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka riigile , kuna regulatsiooni viiakse sisse ja defineeritakse vesiniku kasutamine. See hoogustab ettevõtjaid investeerima vesiniku lahendustesse , kuna vesinikku võetakse arvesse ka transpordieesmärgi arvutamisel. Seega on muudatusel laiem positiivne mõju riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmisele transpordisektoris. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too lähiaastatel kaasa täiendavaid kulusid. Keskkonnaametile lisanduvad ülesanded ja sellega seotud täiendav kulud seoses järelevalvega - maardlale ehitatud taastuvenergia ehituste lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. Kuna maardla alale ehitamisel tegelikku mõju lähiaastatel ei avaldu, hinnatakse vajalike ressursside maht ja tagatakse need enne mõju avaldumist. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9 . Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 p unkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Ülejäänud s eadus jõustub üldkorras . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu majanduskomisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös. Ministeeriumid on arutanud muudatusi ka seotud osapooltega. Algatab majanduskomisjon 2 9 . 09. 2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees EELNÕU Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmin e Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 59 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ” üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega ” ; 2) paragrahv 59 7 lõige 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 59 4 lõikes 11 või § 59 5 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või ” ; 3) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter ) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga , kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. ” ; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 87 1 järgmises sõnastuses: ” § 87 1 . Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kilovatise seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisel on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tootmise reaalsel alustamisel ettenähtud perioodi vältel deposiit tagastatakse ettevõtjale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmise alustamise ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat. Liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta ei saa. (3) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast arvates ettenähtud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Võrguettevõtja tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. (4) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole võrgulepingu sõlmimisest arvates kahe aasta möödumisel oma võrgulepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud suuruses. (5) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega ning mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunaline võimsuse suurus. (6) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühenduse tootmissuunalist ülekandevõimsust ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise ülekandevõimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.”; 5) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ” (6) Tarbija võib elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, teatades ülesütlemisest ette seitse päeva. ” ; 6) paragrahv 88 lõikes 6 asendatakse sõna ” seitse ” sõnaga ” ühe ” ; 7) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ” (11) Käesoleva seaduse § 87 1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu või sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. ” . § 2 . Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 123 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ” gaaskütuse ” teksti osaga ” , vesiniku ” . § 3 . Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: ” 10) lammutamise tähtaeg. ” ; 2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: ” 1 1 ) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust; ” ; 3) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: ” 1 1 ) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest ; ” ; 4) paragrahvi 130 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas, ranna või kalda ehituskeeluvööndis ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle. ”; 5) paragrahvi 132 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ” 3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud . ” . § 4 . Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.08.2022, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (2) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. ”; 2) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 3 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa ” 3000-ga ” tekstiosaga ” 750-ga ” ; 3) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 3 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: ” (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel. ” ; 4) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmiselt: ” (1 1 ) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa.” ; 5) paragrahvi 5 punktis 1 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 4 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa ” 4000-ga ” tekstiosaga ” 1000-ga ” ; 6) jä tta välja paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 4 lõige 3 ; 7) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. ” ; 8) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 21 6 täiendatakse lõikega 1 1 järgmiselt: ” (1 1 ) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult.”; 9) jätta välja paragrahvi 5 punkt 12; 10) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 12 1 järgmises sõnastuses: ” 12 1 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: ” (8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.”; ” ; 11) paragrahvi 5 punktis 13 esitatud keskkonnatasude seaduse § 33 1 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega ” halduslepingust tulenevas ulatuses ” ; 12) jätta välja paragrahvi 5 punktid 16 ja 17 ; 13) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 17 1 järgmises sõnastuses : ” 17 1 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: ” (13) Käesoleva seaduse §-s 55 4 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu-ja Tolliamet Keskkonnaministeeriumi eelarvesse või käesoleva seaduse §-s 21 6 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui käesoleva seaduse § 55 4 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile. ” ; ” ; 14) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 2 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ” , kord kvartalis ” ; 15) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ” , kord aastas ” ; 16) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ” kord kvartalis ” ; 17) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas. ”; 18) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega. ”; 19) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 21 4 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt. ”; 20) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 55 4 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: ” (6 1 ) K ui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 21 4 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud , makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates kahe kuu jooksul. ”. § 5 . Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis ) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis ) ehitamisega . ” ; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ” (2 1 ) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: 1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust; 2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks; 3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. ” ; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 8 1 ja 8 2 järgmises sõnastuses: ” (8 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest. (8 2 ) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.”; 4) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (9) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud. ” ; 5) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: ” (10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades. (11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral. ” ; 6) seadust täiendatakse §-ga 124 1 järgmises sõnastuses: ” § 124 1 . Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamine (1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. ” . § 6 . Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 3 järgmises sõnastuses: ” 9 3 ) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32 7 nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;”; 2) paragrahvi 2 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ” biometaani ” teksti osaga ” , vesiniku ” ; 3) paragrahvi 2 2 pealkirja ja lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna ”biometaani” tekstiosaga ”, vesiniku”; 4 ) paragrahvi 2 6 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ”biometaani” tekstiosaga ”, vesiniku” . § 7. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab majanduskomisjon 2 9 .09.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1163 - Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 29.9.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0aea913-89d4-4f76-b1bb-537eb20453fa Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e0aea913-89d4-4f76-b1bb-537eb20453fa?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 29.09.2022 / 1-1/14-696; Riigikantselei / 29.09.2022 / 2-5/22-01998 Resolutsiooni teema: Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) Prioriteet: Kiire Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.10.2022 Adressaat: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 06.10.2022 Lisainfo: Algataja ettepanekul käsitletakse eelnõu kiireloomulisena ja seda on kavas arutada valitsuse 13.10.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1163. Kontroll: Hendrick Rang Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 29.09.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655