Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 28.09.2022 nr 24.1-1/2022/6011-1 15161, Tallinn Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad Esitame Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a istungile Eesti seisukohad 30. septembril 2022. a toimuva erakorralise energeetika nõukogu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Annika Päsik 639 7694 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 30. septembri 2022. a erakorralisel istungil 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 30. septembri 2022. a erakorralisel istungil: 1.1. Toetame elektrienergia tarbimise vähendamiseks indikatiivse eesmärgi seadmist kõikidele liikmesriikidele. Leiame, et tiputarbimise kohustuslik vähendamine 5% võrra aitab tulla toime tekkinud kriisiolukorraga. Soovime Euroopa Komisjonilt selget suunist, milliste kriteeriumite alusel kohustuse täitmist arvestatakse. Peame vajalikuks tarbimise juhtimist korraldada elektrituru regulatsiooni ulatuses ja automaatselt. 1.2. Eesti toetab madalama muutuvkuluga elektritootjate liigse müügitulu piiramist lühiajaliselt, juhul kui seda on võimalik rakendada ja hõlpsasti administreerida tulevikutehingute turgu kahjustamata ja taastuvenergia investeerimiskindlust vähendamata. Seejuures peab liikmesriikidel säilima paindlikkus meetme rakendamisel ja tuleb eelistada lahendusi, mis ei moonuta elektrituru toimimist. 1.3. Eesti saab toetada määruse eelnõu vastuvõtmist tingimusel, et liikmesriik ei ole kohustatud solidaarsuspanust rakendama juhul, kui seal juba kehtib solidaarsuspanusega sarnane meede. Oleme seisukohal, et Eestis rakendatud nafta maailmaturu hindadest sõltuv energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu on sarnane meede määruse eelnõu tähenduses, mistõttu ei ole Eestis vaja määruse eelnõus ettenähtud ajutist solidaarsuspanust rakendada. Rõhutame, et kohustuslikke maksumeetmeid saab Euroopa Liidus kehtestada vaid ühehäälselt ning Eestis ei saa seda teha tagasiulatuvalt. 1.4. Toetame võimalikult madala hinnalae kehtestamist Venemaa energiakandjatele, mis aitab vähendada Venemaa tulusid sõjapidamiseks ning lahendada Euroopa Liidu energiavarustusega seonduvaid probleeme ühtsemalt aluselt. Eesti toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi gaasihindade langetamiseks koostöös alternatiivsete tarnijatega nii, et see ei seaks ohtu ELi gaasivarustuskindlust. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul 30.09.2022 Kellele: Riigikogu, Vabariigi Valitsus Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 30.09.2022 30. septembril 2022. a toimub erakorraline energeetikaministrite nõukogu Brüsselis. Päevakorras on poliitilise kokkuleppe saavutamine Euroopa Komisjoni 14.09.2022 esitatud määruse eelnõu kohta, mille eesmärk on rakendada hädaolukorrameetmeid, millega leevendada kõrgeid ja tõusvaid energiahindu. Selleks sekkutaks ajutiselt ka EL elektriturule. Samuti on plaanis arvamuste vahetus kõrgete gaasihindade leevendamise võimaluste kohta. Eestit esindab energeetikaministrite nõukogul majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Ülevaate koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eesti alalises esinduses EL juures Kristiina Tammeraid ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Annika Päsik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). 1. EL Nõukogu määruse eelnõu kõrgetele energiahindadele reageerimiseks võetavate erakorraliste sekkumismeetmete kohta Päevakorrapunkti eesmärk: poliitilise kokkuleppe sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt 14.09.2022 esitatud ettepanek elektrihindade leevendusmeetmete kohta: 1. Elektritarbimise vähendamine. Liikmesriigid peaksid vähendama igakuist elektritarbimist 10% võrra, võrreldes perioodi 1.12.2022- 31.03.2023 keskmise tarbimisega (eesmärk on mittesiduv). Sealjuures hakkaks kehtima kohustuslik eesmärk elektritarbimise vähendamiseks 5% tiputundide ajal (kõige suurema tarbimisega tunnid). See peaks tähendama tarbimise vähendamist keskmiselt 3-4 tunnil igal nädalapäeval. 2. Madalama muutuvkuluga EL elektritootmisvõimsuste (eelkõige taastuvenergia, tuumaenergia, pruunsüsi) liigse müügitulu piiramine EL tasemel maksimaalse piirhinnaga 180 €/MWh seadmise kaudu ning tulude ümber jaotamine riikide poolt. Põlevkivielektrile see kohustus ei rakenduks. Piirhind oleks 180 eurot MWh kohta. Samuti peavad liikmesriigid eemaldama kõik piirangud taastuvenergia pikaajaliste ostulepingute sõlmimiseks ning nende sõlmimist tuleb soodustada. Kogu üleliigne müügitulu tuleb suunata lõpptarbijate toetamiseks (näiteks rahalised preemiad tarbimise vähendamise eest; otsetoetused elektriarvetel; hüvitised elektrimüüjatele, kelle tulud vähenevad; toetused energiasäästu edendamiseks). Toetada võib kõiki lõpptarbijaid, s.h ettevõtteid. Liikmesriigid võivad sõlmida omavahel lepinguid tulude jagamiseks (importiv ja eksportiv riik; teatud juhtudel on lepingu sõlmimine kohustuslik). Väike- ja keskmiseid ettevõtteid võib leebemalt toetada, s.h võib neile kehtestada riiklikult reguleeritud elektrihinna kuni 80% elektritarbimise ulatuses, arvestades viimast 5 aastat. 3. Fossiilkütuste (nafta, gaas, kivisüsi, rafineerimine) ettevõtete liigsetelt kasumitelt on kohustuslik võtta ajutine solidaarsuspanus 33% (solidarity contribution). See kehtiks neile ettevõtetele, kelle tulust vähemalt 75% teenitakse neil tegevusaladel. 33% võetaks ettevõtete maksustatavalt kasumilt ning see kehtiks vaid tänavu 1. jaanuaril alanud majandusaasta jooksul teenitud kasumile, mis on kindlaks määratud riiklike maksuseaduste kohaselt ja mis on üle 20 % suurem kui 1. 1  jaanuaril 2019 või pärast seda alanud kolme eelarveaasta keskmine maksustatav kasum. Seda raha peavad riigid kasutama tarbijate rahaliseks toetamiseks, eriti haavatavate tarbijate; energiasäästu edendamiseks; taastuvenergia investeeringute soodustamiseks. Eestis kuuluks kohaldamisalasse Kiviõli Keemiatööstuse tütarettevõte KKT Oil OÜ ja Viru Keemia Grupi kontserni liikmed. Oluline on märkida, et EL eesistuja ettepanekul oleks liikmesriikidel võimalus alustada solidaarsustasu rakendamist alates 1.01.2023 ehk mitte tagasiulatuvalt (siiski jääb ka võimalus alustada 1. jaanuarist 2022, kui liikmesriik seda soovib.). Kasumiarvestuse perioodi on pikendatud ühe aasta võrra, s.t keskmise kasumi arvutamiseks tuleb aluseks võtta kasum alates 1. jaanuarist 2018. Määrus jõustuks 1. detsembrist 2022 (võib ka varem rakendada). Elektritarbimise vähendamine ja piirhind kehtiksid 31. märtsini 2023. Eesti seisukohad 1.1 Toetame elektrienergia tarbimise vähendamiseks indikatiivse eesmärgi seadmist kõikidele liikmesriikidele. Leiame, et tiputarbimise kohustuslik vähendamine 5% võrra aitab tulla toime tekkinud kriisiolukorraga. Soovime Euroopa Komisjonilt selget suunist, milliste kriteeriumite alusel kohustuse täitmist arvestatakse. Peame vajalikuks tarbimise juhtimist korraldada elektrituru regulatsiooni ulatuses ja automaatselt. Selgitus: Me näeme kasutamata potentsiaali elektritarbimise juhtimises ja nihutamises, mis aitab samuti hindu madaldada. Samas tuleks arvesse võtta riikide erinevat kliimat ning kütuste asendamise mõjusid, kuna tarbimine talvekuudel pole kõikjal ühesugune. Oleme seisukohal, et kohustuslikus korras tipukoormuse vähendamise arvestamiseks peab olema selgelt mõistetav, kuidas seda arvestust peab pidama. Näiteks eelmise aastaga on elektrienergia tarbimise tipud suurenenud tänu gaasist loobumisele (gaasi asemel kasutatakse näiteks soojuspumpa). Mitmed maagaasi tarbimise vähendamise meetmed suurendavad elektri tarbimist (nt hoonete kütmisel maagaasi kasutamise asendamine elektril töötava soojuspumbaga). Seetõttu on oluline leppida kokku selgetes kriteeriumites, mille vastu kohustuslikus korras 5% vähendamist mõõdetakse. Elektrienergia tarbimise vähendamine ja energia kokkuhoid aitavad vähendada elektrihinna tippe. Elektrienergia nõudluse vähenemine toob kaasa pakkumise hinna vähenemise. Näiteks 17. augustil 2022, kui Eestis oli ühel tunnil elektrihind 4000 eur/MWh, näitasid Eleringi andmed tarbimise vähenemist ca 100 MW. Samuti loobusid sellel tunnil ka Tallinna suuremad kaubanduskeskused keskuste jahutamisest. See on hea näide energiatarbimise juhtimisest hinna kaudu. Kui selline kokkuhoid oleks olnud enne päev-ette hinna selgumist, ei oleks tunnihind sellist rekordit teinud (soodsamast hinnast jäi puudu 2,4 MWh tootmist). Energiakokkuhoidu saab saavutada energiatarbimise alast teadlikkust suurendades ja energiatarbimist juhtivat nutikat tarkvara kasutades valdavalt ilma, et väiksema elektritarbimise tagajärjel mingi osa tööst tegemata jääks. Oluline on soodustada nutikate tarbimise juhtimislahenduste kasutust. Näiteks elektrilaadimise tarkvarafirma Gridio arvutuste kohaselt aitab Euroopa elektriautode laadimise nihutamine öötundidele vähendada energiatarbimist Euroopa Liidus 10 GW võrra. 10 GW on võrdne nt Belgia või Soome kogutarbimisega ühel tunnil. Seega on märkimisväärne osa kasutamata potentsiaali tarbimise targas juhtimises ja nihutamises. Oluline on seda koordineerida EL-üleselt. Samas tuleb arvestada, et 2 gaasi- ja elektritarbimise vähendamine on erineva iseloomuga. Nad ei ole võrreldavad tarbimise potentsiaali vaatest. 1.2 Eesti toetab madalama muutuvkuluga elektritootjate liigse müügitulu piiramist lühiajaliselt, juhul kui seda on võimalik rakendada ja hõlpsasti administreerida tulevikutehingute turgu kahjustamata ja taastuvenergia investeerimiskindlust vähendamata. Seejuures peab liikmesriikidel säilima paindlikkus meetme rakendamisel ja tuleb eelistada lahendusi, mis ei moonuta elektrituru toimimist. Selgitus: Praeguses olukorras on väga oluline hinnata energiaturu arengut ja määrata kindlaks võimalikud kiirkorras rakendatavad meetmed, et leevendada kõrgeid elektrihindu, mis on tingitud kõrgetest gaasihindadest. Kehtiv regulatsioon on oluline järjepidevuse hoidmiseks ja investeeringukindluse tagamiseks, kuid tänaste gaasihindadega ei ole antud süsteem loodud toimima seni, kuni gaasi hinnad on kõrged. Lisaks on liikmesriigid juba võtnud siseriiklikult kasutusele mitmesuguseid meetmeid, tuginedes Euroopa Komisjoni 2021. aasta oktoobri tööriistakastile ja mais avaldatud REPowerEU kavale1 , et leevendada mõju riiklikul tasandil, kuid kuna olukord turul halveneb, kutsutakse üles rakendama kiiresti kogu ELi hõlmavaid lahendusi, mis leevendaksid negatiivset mõju Euroopa turgudele. Säärane sekkumine oleks võimalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122 alusel, mis sätestab, et EL Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Sellisel juhul toimuks otsustamine liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. On selge, et eelseisev kütteperiood paneb ELi energiaturu vastupidavuse proovile. Kõrged energiahinnad põhjustavad märkimisväärselt inflatsioonitõusu, mis on koormaks EL majandusele. Seetõttu peab ka Eesti õigeks ajutist sekkumist elektrituru raamistiku, et säilitada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime ja kodanike toimetulek. Oluline on, et meetmed ei killusta Euroopa Liidu energia siseturu toimimist, tagavad varustuskindluse ja vastavad ajutised muudatused on kiiresti rakendatavad. Elektrituru muudatused peavad säilitama rohepöörde investeerimiskindluse ning vajalike hinnasignaalide säilimise energiatarbimise juhtimiseks ja -säästuks. Kõrged energiahinnad on põhjustanud finantsraskusi ka energiatootjatele, kes on kasutanud teatud finantsinstrumente hinnariskide maandamiseks. See on toonud kaasa vajaduse erakorralisteks toetusmeetmeteks liikmesriikide poolt, et toetada hättasattunud energiafirmasid. Näiteks on toetustest teatanud Rootsi, Soome ja Saksamaa. Eesti energiafirmasid hetkel riigi poolt toetada ei ole plaanis. Peame ka vajalikuks, et finantsturud suudaksid tulevikus vajadusel energiafirmadele vajalikke instrumente pakkuda. Tuletisturg peab jätkama tegevust, see on oluline energiaettevõtjatele oma positsioonide sulgemiseks ja riskide maandamiseks. Kui elektritootjate tulu ülemmäär on liiga madal, mõjutab see elektritootjate stiimulit tootmisvõimsustesse investeerida ja viib elektritootmise vähenemiseni. Ka nt Eesti Energial on märkimisväärne tuletiste portfell, mida võib nende avalikest aruannetest välja lugeda. Elektriturgudel kohustuslikus korras ülemmäära kehtestamine peab olema läbi viidud viisil, mis tagaks energiaettevõtetele investeerimiskindluse, eelkõige taastuvenergiaallikatest elektritootjatesse ning ei seaks ohtu seeläbi ka kliimaneutraalsuse ja rohepöörde eesmärkide saavutamist. Kui taastuvenergia müüjale rakendub lisaks hinnalagi, siis on võimalus, et tootja peab hakkama elektri müügile peale maksma (tootja peab kompenseerima fikseeritud hinna ja turuhinna hinnavahe). Kui turuhind on piiratud müügitulu laega, siis tootja peab müügitululage ületava turuhinna erisuse täiendavalt kinni maksma, mis omakorda võib kokkuvõttes 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2022%3A230%3AFIN&qid=1653033742483 3 tähendada negatiivset käivet. Konkurentsiameti analüüs2 taastuvenergia tootjate tuludest näitab, et taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud otsuse tegemise hetkel kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest. Viimase 10 aasta (2010.–2020. a) keskmise elektrienergia börsihinna reaalne väärtus on 42,7 €/MWh. On suur risk, et ainult nende tootjate müügitulu jääb pakutud ülempiiri sisse, kes ei ole oma toodangut tulevikuturul müünud. Ettepanekut peaks selliselt muutma, et see hõlmaks kõiki turuosalisi, eriti neid, kes on tegelikult gaasi hinnatõusust ülisuurt kasumit teeninud. Seetõttu võiks meede olla liikmesriikidele pigem vabatahtlik või kui see ei ole läbirääkimistel saavutatav, siis ei tohiks selle rakendamine kaasa tuua tulevikutehingute turu rikkumist. Laekunud tulu saaks liikmesriik kasutada näiteks vähekindlustatud leibkondade toetamiseks või uute taastuvenergia tootmisseadmete investeeringuteks. Määruse eelnõu ei arvesta, et paljud elektritootjad on samaaegselt ka teiste tootjate elektri vahendajad müügil lõpptarbijatele ning müüvad samaaegselt ka teistes tootmisseadmetes toodetud elektrit, sest määruse eelnõu on koostatud eeldusel, et elektritootja müüb sama palju elektrit kui ta toodab. Nt on selgusetu, kuidas selgitatakse välja elektritootja tootmisseadmete müügitulu, kui tootja toodab vaid osa tarbijatele müüdavast elektrienergiast tootmisseadmetega ning ostab suure osa müüdavast elektrienergiast erinevate lepingute alusel mitmes liikmesriigis (sh. elektribörsilt) või toodab muudes tootmisseadmetes. Antud olukorras on nt Eesti Energia AS, moodustades elektritootmise kontserni koos Enefit Green AS-ga. Seetõttu ootame komisjonilt selgeid suuniseid määruse rakendamiseks, et mitte kahjustada taastuvenergia tootjate investeerimiskindlust ja finantsseisu. 1.3 Eesti saab toetada määruse eelnõu vastuvõtmist tingimusel, et liikmesriik ei ole kohustatud solidaarsuspanust rakendama juhul, kui seal juba kehtib solidaarsuspanusega sarnane meede. Oleme seisukohal, et Eestis rakendatud nafta maailmaturu hindadest sõltuv energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu on sarnane meede määruse eelnõu tähenduses, mistõttu ei ole Eestis vaja määruse eelnõus ettenähtud ajutist solidaarsuspanust rakendada. Rõhutame, et kohustuslikke maksumeetmeid saab Euroopa Liidus kehtestada vaid ühehäälselt ning Eestis ei saa seda teha tagasiulatuvalt. Selgitus: Määruse eelnõu artikkel 13 sätestab, et lisakasumilt (surplus profits), mis tekib äritegevusest toornafta, gaasi, söe ja rafineerimissektoris, võetakse ajutist solidaarsuspanust. Kui liikmesriigis juba kehtivad määruses sätestatuga sarnased meetmed, siis solidaarsuspanust kehtestama ei pea. Sarnasuse hindamise üks kriteerium on see, et riigisiseste meetmete alusel kogutav tulu on samaväärne või suurem solidaarsuspanuse laekumisest prognoositava tuluga. Artikkel 14 sätestab solidaarsuspanuse arvutamise baasi. Lisakasumina käsitatakse määruse eelnõus riigisiseses maksuõiguses 2022 majandusaasta kohta kehtivate reeglite alusel arvutatud maksustatavat kasumit, mis on tekkinud äritegevusest toornafta, gaasi, söe ja rafineerimissektoris ja mis ületab rohkem kui 20% eelmise nelja majandusaasta (2018, 2019, 2020 ja 2021) kasumite põhjal arvutatud keskmist kasumit. Kui 2018-2021 majandusaastate tulemite keskmine annab tulemuseks kahjumi, siis võetakse lisakasumi arvutamise baasiks 0. 2 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-related- files/ettepanek_taastuvenergia_toetuste_ulevaatamiseks.pdf 4 Eesti tulumaksusüsteemi eripära arvestades on määruse eelnõu põhjenduspunktis 46 täpsustatud, et nendes riikides, kus kasumit maksustatakse selle jaotamisel, on solidaarsuspanuse baasiks arvestuslik kasum (mõiste sisu pole täpsustatud), mitte jaotatud kasum. Selline sõnastus paneb Eestis ja Lätis tegutsevad äriühingud ebasoodsamasse olukorda, kuna nende maksubaas on suurem, kui klassikalist äriühingu tulumaksusüsteemi kasutavate riikide äriühingute kasum, sest maksuseaduste alusel arvutatud maksustatav kasum on reeglina väiksem kui raamatupidamisreeglite alusel arvutatud kasum. Nimelt on klassikalise tulumaksusüsteemiga riikides kasutusel erinevad maksubaasi vähendavad maksusoodustused. Solidaarsuspanuse maksmise kohustus on liikmesriigi residendist äriühingul ja liikmesriigis asuval püsival tegevuskohal, kes tegutsevad toornafta, gaasi, söe ja rafineerimissektoris, nagu seda määratleb EN määrus nr 1893/2006. Lisaks peab EL ärihing või püsiv tegevuskoht maksukohustuse tekkimiseks teenima vähemalt 75% tuludest naftatoodete kaevandamisest või rafineerimisest või koksi tootmisest. Artikli 15 kohaselt on solidaarsuspanuse määr 33% lisakasumist. Solidaarsuspanust kogutaks lisaks kõikidele kehtivatele maksudele ja tasudele. Selline mehhanism kehtestab solidaarsuspanuse maksjatele sisuliselt progresseeruva tulumaksu, kuna kasum, mis on üle 20% kõrgem „tavakasumist“ maksustatakse kõrgema määraga. Artikkel 16 loetleb valdkonnad, mille toetamiseks tuleb solidaarsuspanus suunata. Artikli 16 lõike 1 punktis e on sätestatud, et liikmesriigid võivad suunata osa solidaarsuspanusest nii-öelda ühisesse fondi. Artikli 17 kohaselt on solidaarsuspanus ajutine ja kehtib 2022. või 2023. majandusaasta kasumitele. Solidaarsuspanuse kohaldamiseks vajalikud rakendusaktid peavad olema vastu võetud ja avaldatud hiljemalt selle aasta 31. detsembriks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni riigisiseste sarnaste meetmete abil kogutud tulust ja sellest, kuidas seda tulu kasutatakse ühe kuu jooksul alates selle tulu kogumisest riigisisese õiguse alusel. Kui määrus võetakse vastu ja solidaarsuspanus jääb teksti pakutud kujul sisse, on Eestil võimalik väita, et meil juba kehtib panusega sarnane riigisisene meede. Keskkonnatasude seaduse § 91 alusel kehtestatud energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu on “sarnane meede“ määruse eelnõu põhjenduspunkti 55a ja artikkel 13 lg 1 mõttes, mistõttu ei pea Eesti eraldi solidaarsuspanust kehtestama. Meede on samaväärne, kui sellel on ajutise solidaarsuspanusega sarnased eesmärgid, sellele kohalduvad samaväärsed reeglid kui kohalduvad ajutisele solidaarsuspanusele eelnõu alusel ning selle kaudu laekub vähemalt sama palju tulu kui oletuste kohaselt laekuks solidaarsuspanusest (eelnõu artikkel 13 lg 2). Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ alusel on kehtestatud riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, mis sõltuvad raske kütteõli turuhindade suurusest. Nimelt kehtib määruse lisas 2 toodud tabeli alusel riigile kuuluvale energeetilisele maavarale aruandekvartalis kaevandamisõiguse tasumäär vastavalt aruandekvartali keskmisele üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturuhinnale. Kui kõnealused hinnad tõusevad ükskõik millisel põhjusel (ka sõjategevusest tingituna, kuna seda ei ole korrektsioonina välistatud), siis tõuseb ka riigile makstava tasu suurus. Seega tasandab riik juba energeetilist maavara kaevandava ettevõtja äritegevusest saadavat kasumit ning kogub täiendavat maksutulu juba läbi kõnealuse kaevandamisõiguse tasu. Solidaarsuspanuse eesmärk on samuti võtta 5 riigile osa kasumist, mis on tekkinud seoses energeetilisest maavarast valmistatavate toodete turuhinna tõusuga. Hetkel ei ole võimalik täpselt hinnata, kui palju toob kaevandamisõiguse tasu tulu võrreldes solidaarsuspanusega. Esialgsel hinnangul kogub riik võimalikelt solidaarsuspanuse maksjailt aastal 2022 võrreldava koguse kaevandamisõiguse tasu, kui aga mitte, on riigil võimalus kaevandamisõiguse tasu vastavas ulatuses suurendada, tagades selle vastavuse eelnõu artiklis 13 lg 1 lubatud alternatiivse meetme nõuetele. Riskid, mis kaasnevad solidaarsuspanuse kehtestamisega Makse reguleerivate õigusaktide kehtestamisel kvalifitseeritud häälteenamusega luuakse pretsedent (risk realiseerub olenemata sellest, kas Eesti solidaarsuspanuse kehtestab või mitte). Äriühingu tulumaksu EL tasandil reguleerivad õigusaktid võetakse ELTL artikli 115 alusel nõukogus vastu ühehäälselt. Ühehäälsuse nõude maksusätete kehtestamisel kordab üle ka energiapoliitika-alaste õigusaktide vastuvõtmist reguleeriv ELTL artikli 194 lg 3, mille kohaselt kehtestab nõukogu erandina lõikest 2 seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt asjaomases lõikes osutatud meetmed, kui need on peamiselt maksualased. Määruse eelnõu tekst aga sätestab määruse õigusliku alusena ELTL artikli 122 lõike 1. ELTL artikkel 122 lg 1 sätestab järgmist: „Ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.“ ELTL näeb artiklis 115 maksumeetmete kohaldamiseks ette erireegli, mis nõuab selliste meetmete kehtestamiseks ühehäälsust ning direktiivi vormi. Ka ELTL artikkel 194 lg 3 nõuab maksumeetmete kohaldamiseks ühehäälsust. Artikkel 122 lg 1 ütleb selgesõnaliselt, et ta ei piira artiklites 115 ja 194 lg 3 toodud menetluste kohaldamist. Eeltoodu tähendab, et kui EL soovib kehtestada ELTL artiklite 115 ja 194 lg 3 kohaldamisalasse langevaid meetmeid, tuleb järgida ka artiklites 115 ja 194 lg 3 toodud miinimumnõuded. ELTL artiklid 115 ja 194 lg 3 ning artikli 122(1) „Ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist“ lauseosa kaotavad igasuguse mõtte, kui ühehäälsuse ja direktiivi vormi nõue lihtsalt ära kaotada. Juhul, kui EL-i õiguse sätet saab tõlgendada mitut moodi, tuleb Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt eelistada tõlgendust, mis tagab selle sätte kasuliku mõju (effet utile põhimõte). Sellest järeldub, et EL i õigusaktis olevaid sätteid tõlgendades peaks tõlgendus olema selline, mis on õigusakti eesmärke toetav, mitte vastupidi. Seega on ELTLs piisavalt selgelt ja korduvalt sätestatud, et maksumeetmed tuleb nõukogus vastu võtta ühehäälselt. Kui määruse eelnõu nõukogus häälteenamusega vastu võetakse, saab olema tegemist äärmiselt ohtliku pretsedendiga. Liikmesriigid loobuvad oma õigusest otsustada ühehäälselt maksumeetmete ja kogutud maksuraha laialijagamise üle (artikkel 16 lg 1 punkt e). Arvestades seda, et ELTL artikli 115 alusel kehtestatakse otseseid makse ühtlustavaid õigusnorme nõukogus ühehäälselt vastuvõetavate direktiivide näol, mis tuleb nende jõustamiseks riigisisesesse õigusesse üle võtta, ei ole maksu kehtestamine otsekohalduva määrusega võimalik ka põhiseaduse § 113 seisukohast. Kuigi määruse eelnõu artikli 13 lg 3 nõuab, et solidaarsustasu rakendamiseks vajalikud 6 riigisisesed rakendusaktid peavad olema vastu võetud 31.12.2022, tuleneb määruse olemusest see, et riigisiseses õiguses tuleb kehtestada määruse teksti täiendavad, mitte kordavad normid. Põhiseaduse §-st 113 lähtuvalt peavad kõik maksukohustuse elemendid (maksubaas, maksumaksja, maksumäär, võimalikud soodustused, kõrvalkohustused) olema sätestatud seadusega. Direktiivis sätestatud maksustamisõigus või isegi sõnaselgelt liikmesriigile pandud kohustus kehtestada teatud maksualased eeskirjad ei anna õigust makse vahetult direktiivi alusel sisse nõuda. Samuti ei saa maksuseaduste lünki direktiivi abil laiendavalt maksumaksja kahjuks tõlgendada. Küll aga on võimalik direktiivi sätete otsekohaldamine maksumaksja kasuks, kui liikmesriik on jätnud üle võtmata või ebapiisavalt rakendanud direktiivis sisalduvat maksuvabastust või muud soodustavat sätet (vt RKHKo 16.06.2010, 3-3-1-36-10). Juhul kui riigisiseselt on kehtestatud direktiiviga vastuolus olev maks (EKo C-553/13, Tallinna Ettevõtlusamet vs. Statoil Fuel & Retail Eesti AS, 05.03.2015, Tallinna Ettevõtlusamet vs. Statoil Fuel & Retail Eesti AS), siis tuleb see hiljem tagastada. Euroopa õiguse vahetu kohaldamine maksustamise alusena on võimalik ainult tollimaksu puhul, sest selle maksu kehtestamise pädevus on täielikult antud liidule ning maksukohustus sätestatakse nõukogu ja komisjoni määrustega. Riskid, mis kaasnevad solidaarsuspanuse kehtestamisega tagasiulatuvalt (2022. aasta kasumitele) Näeme vastuolu Euroopa Liidu õiguse põhimõtete ja Eesti põhiseadusega. Solidaarsuspanus on vastuolus ka tagasiulatuva mõju keeluga, kuivõrd planeeritava meetmega võetaks ettevõtjatelt ära osa kasumist, mis määruse jõustumise ajaks võib olla juba teenitud. Määruse eelnõu artikli 14 kohaselt tuleks puudutatud ettevõtjatel tasuda solidaarsuspanusena osa 2022 või 2023. majandusaasta kasumist. Solidaarsuspanuse suurus arvutatakse kasumi osalt, mis ületab alates 2019. majandusaastast ühingu nelja majandusaasta keskmist maksustatavat kasumit rohkem kui 20%. Eesti saab osalise tagasiulatuva mõju probleemi enda jaoks lahendada sellega, et ei kehtesta solidaarsustasu põhjendusega, et meil juba kehtib sarnane riigisisene meede. Sama põhjendus välistab ka vajaduse kehtestada solidaarsustasu ainult 2023. aastal teenitud kasumitele. Euroopa Kohtu järjepidevas praktikas on kohus pidanud tagasiulatuva mõju keeldu üheks EL õiguse oluliseks põhimõtteks, seejuures defineerib kohtupraktika tagasiulatuva mõju keelu järgmiselt: „Väärib meeldetuletamist, et erinevalt menetlusnormidest, mis on üldiselt kohaldatavad alates nende jõustumise päevast (3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Jumbocarry Trading, C-39/20, EU:C:2021:435, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika), tuleb liidu materiaalõigusnorme õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse kaitse tagamiseks tõlgendada nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui nende normide sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest nähtub selgelt, et neile tuleb selline mõju omistada (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Skarb Państwa (liikluskindlustuskaitse), C-428/20, EU:C:2021:1043, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).3“ Tagasiulatuva mõju keeld tähendab muu hulgas, et üldreeglina tuleks vältida EL materiaalõiguse kohaldamist olukordade suhtes, mis on õigusnormide jõustumise ajaks juba tekkinud. 3 CJEU kohtuasi C-267/20, Volvo and DAF Trucks [2022] ECLI:EU:C:2022:494, punkt 31 7 Tagasiulatuva mõjuga rahalise kohustise kehtestamine on vastuolus ka põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Lisaks sätestab MKS § 41 , et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Sarnases olukorras olevate maksumaksjate erinev kohtlemine Määruses eelnõus ettenähtud solidaarsuspanuse reeglistik ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. EL õiguse üldpõhimõtete kohaselt peavad EL õigusaktid olema muuhulgas kooskõlas ka võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale nõuab võrdsuse üldpõhimõte, et võrreldavaid olukordi ei tohi kohelda erineval viisil ja et erinevaid olukordi ei tohi kohelda võrdväärsetena; välja arvatud kui eristamine on objektiivselt põhjendatud. Eelnõu kohaselt kohaldub solidaarsuspanus üksnes selliste äriühingute suhtes, mis saavad vähemalt 75% käibest nö fossiilkütuste (st toornafta ammutamise, kaevandamise, rafineerimise või koksitoodete tootmise valdkonnast) müügist. Kuna määruse ettepanekule ei ole eelnenud mõjuanalüüsi, jääb arusaamatuks, miks on kohaldamisala lävendiks valitud just 75% ning mitte mõnda muud osakaalu. Seega tõusetub küsimus, kas vastav lävend on valitud objektiivsete ja põhjendatud kriteeriumite alusel või on tegemist meelevaldse isikute eristamise kriteeriumiga. Teiseks tekib küsimus, miks on vastav käibe osakaal vajalik selleks, et määratleda solidaarsuspanuse kohaldamisalasse kuuluvad isikud. Solidaarsuspanuse kehtestamise vajadust on põhjendatud asjaoluga, et fossiilkütuste müüjad on väidetavalt teeninud ülemäärast tulu ja kasumit, mis on peamiselt tulenenud Venemaa sõja põhjustatud soodsatest välisturuteguritest ning mitte ettevõtete enda täiendavatest jõupingutustest või investeeringutest. Solidaarsuspanuse kohaldamise põhjenduseks on seega fossiilkütuste müügiga tegelemise fakt ning mitte see, kas vastav isik tegeleb lisaks fossiilkütuste müügile veel teiste tegevustega. Selle valguses oleks põhjendatud solidaarsuspanust rakendada kõigi isikute suhtes, kes tegelevad fossiilkütuste müügiga ning mitte vaid nende suhtes, kelle kogukäibest moodustab fossiilkütuste müük 75%. Määruse eelnõu seletuskirjas pole esitatud põhjendusi, miks osade fossiilkütuste müüjate suhtes solidaarsuspanust ei kohaldata. Seetõttu pole võimalik ka järeldada, et vastavaks erinevaks kohtlemiseks esineb objektiivne põhjendus. Seetõttu võib solidaarsuspanuse kohaldamine üksnes osade fossiilkütuste müüjate suhtes olla vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigiabi Seoses võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega tõusetub ka võimaliku riigiabi probleem. Eestis on kokku kolm põlevkiviõli tootjat (VKG, Enefit Power ja Kiviõli Keemiatööstus). Kui Eesti riik rakendab solidaarsuspanust nendest üksnes mõne suhtes ning teiste suhtes mitte, võib solidaarsuspanuse mitterakendamist vaadelda kui valikulise maksusoodustuse tegemist. Valikulised (s.t. kõigile mittekohalduvad) maksusoodustused võivad kvalifitseeruda riigiabiks (maksu mittemaksmine või soodusmääral maksmine on käsitletav majandusliku eelisena), kui sarnases olukorras olevate isikute erinevat maksustamist ei põhjenda objektiivsed asjaolud. Sarnaselt võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele, on raske näha, kuidas võiks objektiivseks asjaoluks pidada seda, et maksusubjekt tegeleb lisaks nö maksustatavale tegevusele veel muude nö mittemaksustatavate 8 tegevustega. Riigiabi andmine ilma komisjoni eelneva riigiabi loata on ebaseaduslik. Riikidel on kohustus ebaseaduslik riigiabi abisaajalt koos intressidega tagasi nõuda. Samuti on ebaseadusliku riigiabi saaja konkurendil võimalik ebaseadusliku riigiabi andmist Eesti kohtutes vaidlustada, sh nõuda selle keelamist ja lõpetamist. Lisaks ei ole eelnõust selge, kas nõukogu määruse kohaselt riigipoolne elektrihinna kujundamisse sekkumine (Art 11 ja 12) on riigiabi või mitte. See peaks määrusest üheselt selguma. 2. Edasised poliitika meetmed leevendamaks kõrgeid gaasihindu Päevakorrapunkti eesmärk: Arvamuste vahetus Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul 09.09.2022 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a istungil ja kinnitatud 09. septembris 2022. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) 1.4. Toetame võimalikult madala hinnalae kehtestamist Venemaa energiakandjatele, mis aitab vähendada Venemaa tulusid sõjapidamiseks ning lahendada Euroopa Liidu energiavarustusega seonduvaid probleeme ühtsemalt aluselt. Eesti toetab Euroopa Komisjoni püüdlusi gaasihindade langetamiseks koostöös alternatiivsete tarnijatega nii, et see ei seaks ohtu ELi gaasivarustuskindlust. Selgitus: Eri liikmesriigid on ELi tasandil pakkunud erinevaid ideid, kuidas vähendada kõrgeid gaasihindu ja seeläbi ka nende mõju kõrgetele elektrihindadele. Näiteks on välja pakutud ajutise hinnalae kehtestamist gaasile, mida kasutatakse elektri tootmiseks või ajutise hinnalae kehtestamist teatud piirkondadest pärit gaasile. Osa liikmesriike on juba sarnaseid meetmeid iseseisvalt rakendanud, näiteks subsideeritakse Hispaanias ja Portugalis gaasielektrijaamadele teatud lävendist alates gaasi hinda, mis võimaldab neil esitada elektritarbijatele madalamaid arveid. Kõrgete gaasihindade kontekstis on oluline analüüsida kõiki võimalusi ja ettepanekuid hindade vähendamiseks. Samas on tähtis enne ettepanekute toetamist ja nende rakendamist põhjalikult analüüsida meetmete mõjusid energiaturule, nende praktilist elluviimist ning kasusid energiatarbijatele. Näiteks gaasile hinnalae seadmisel on oht, et EL võib teatud gaasitarnetest ilma jääda, mis on aga olulised, vähendamaks sõltuvust Vene gaasist. Teiseks tekib küsimus praktilisest elluviimisest. Ka gaasiturul sõlmitakse pikaajalisi lepinguid, mis tuleks hinnalae seadmisel kas uuesti läbi rääkida või lõpetada. Kolmandaks ei pruugi hinnalae seadmine aidata kaasa gaasitarbimise vähenemisele ehk energia säästmisele. Ka Hispaanias ja Portugalis hinnalae kehtestamise järel tarbimine hoopis kasvas. Ent gaasinappuse olukorda tuleks ära kasutada alternatiivsetele kütustele üleminekuks, kas või ajutiselt eeloleval talvel. Oluline on valmistuda ennetavalt võimalikeks tarnehäireteks ning teha seda koordineeritult kogu Euroopa Liidus. Sektorite prioriseerimisel gaasi tarbimise vähendamise meetmete planeerimiseks on oluline lähtuda sarnastest põhimõtetest, et tagada ühtne lähenemine regioonis ning võrdne konkurents Euroopa Liidu siseturul. Eesti on tänaseks vähendanud oma gaasitarbimist ligi 20% võrreldes tavapärasega, millega on ka täidetud juulis vastu võetud EL gaasitarbimise vähendamise määruse seatud eesmärk. On ka muid võimalusi peale gaasihinna reguleerimise. Suur osa EL gaasitehinguid toimub Hollandi gaasihinnaindeksi TTF vahendusel. Eesti toetab komisjoni ettepanekuid uurida, kas oleks paremaid lahendusi või oleks kuidagi võimalik selle indeksihinna kujunemisse sekkuda. Gaasihinnaindeksid peavad paremini peegeldama tegelikku turuseisu ELis, s.h järjest kasvavaid veeldatud maagaasi (LNG) tarneid. TTF indeks põhineb aga torugaasi tarnetel, mistõttu on see praeguses olukorras, kus Vene 9 tarned ELi on oluliselt vähenenud, järjest tundlikum. Samuti toetame Euroopa Komisjoni pingutusi ELi alternatiivsete gaasitarnete leidmisel ja sellealaseid läbirääkimisi kolmandate riikidega. Selge on see, et ka sellistes läbirääkimistes on ELi huvides maksta gaasi eest võimalikult soodsat hinda, mis samas ei seaks ohtu gaasitarneid ega varustuskindlust. Euroopa Komisjon on analüüsimas hinnalae kehtestamist ka Venemaa gaasile. Kuna gaasi kohta pole ELis sanktsioone kokku lepitud, mis on olnud Eesti ettepanek, toetame hinnalae kehtestamist. Gaasile hinnalae kehtestamine võimaldab vastu seista Venemaa manipulatsioonidele energiaturul ning võtab ära Venemaa survevahendi. Ka selle meetme puhul võib oodata ajutist negatiivset mõju gaasi- ja seeläbi ka elektrihindadele, kuna tekib suurem puudujääk turul, mis potentsiaalselt suurendab kulu elektritarbimisele. Hetkel pole võimalik täpsemat mõju elektrihinnale hinnata. Igal juhul on oluline, et gaasi hinnalae kehtestamisel oleks EL-üleselt tagatud gaasiga varustatus, mis aitab omakorda hindu kontrolli all hoida. Nii gaasi kui ka nafta hinnalae puhul on oluline kujundada need sellisel viisil, mis maksimaalselt vähendaksid Venemaa tulusid, ent ei põhjustaks ootamatut energiapakkumise puudujääki. Hinnalae kehtestamine nii gaasile kui naftale, olenemata hinnatasemest, on tõenäoliselt Venemaa jaoks põhimõtteline samm, seetõttu antud kontekstis ei ole hinnatase enam nii oluline. Samas tuleb arvestada, et hinnalagi oleks vastuvõetav ELi tarbijaile ja sobib ka OPEC ja OPEC+ (va Venemaa) tootjariikidele. Suurtele fossiilkütuste tootjariikidele võib ELi hinnalagi kujuneda teatavaks orientiiriks omapoolse hinna kujundamisel. Meedias ilmunud info kohaselt võib Venemaa energiamüügist teenitav tulu suureneda tänavu 38%, võrreldes eelmise aastaga, jõudes ligi 338 miljardi euroni. Kuigi sanktsioonid on Venemaa majandusele juba mõju avaldanud, on oodata kõrgete energiahindade jätkumist ka tuleval aastal, mis võimaldaks Venemaal jätkata müügitulu suurendamist. Sellises olukorras on põhjendatud püüded Venemaa tulusid piirata, et vähendada vahendeid sõjapidamiseks Ukrainas. Seetõttu toetab Eesti G7 ettepanekut kehtestada Venemaa naftale hinnalagi. 10  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 1. Adven 27. Eesti Soojustehnikainseneride Liit 53. Sunly 2. Arenguseire Keskus 28. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon 54. Tallinna Strateegiakeskus 3. AS Alexela 29. Eesti Taastuvenergia Koda 55. Tallinna Tehnikakõrgkool 4. AS Eesti Energia 30. Eesti Teadusagentuur 56. Tallinna Ülikool 5. AS Varmata 31. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 57. Taltech 6. Elektrum Eesti OÜ 32. Eesti Tööandjate Keskliit 58. Tartu Regiooni Energiaagentuur 7. Auvetech 33. Eesti Varude Keskus 59. Tartu Ülikool 8. Baltic Energy Partners 34. Eesti Vesinikuklaster 60. Tehnilise Järelevalve Amet 9. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 35. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 61. Tuuletehnoloogia Liit 10. Eesti Biokütuste Ühing 36. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate 62. Tuuletraal OÜ 11. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Assotsiatsioon 63. Utilitas 12. Eesti Elektritööstuse Liit 37. Eesti Õliühing 64. Vetik OÜ 13. Eesti Gaas 38. Elcogen 65. Viru Keemia Grupp 14. Eesti Gaasiliit 39. Elektrilevi 15. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 40. Eleon AS 16. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 41. Eleport OÜ 17. Eesti Keemiatööstuse Liit 42. Elering AS 18. Eesti Keskkonnajuhtimise 43. Enefit Green Assotsiatsioon 44. Energiasalv 19. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 45. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 20. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EAS) 21. Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride 46. Gren Eesti AS Ühing 47. Hendrikson ja KO 22. Eesti Linnade ja Valdade Liit 48. Keskkonnainvesteeringute Keskus 23. Eesti Maaülikool 49. Konkurentsiamet 24. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 50. Neugrund 25. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 51. Saare Wind Energy OÜ 26. Eesti Roheline Liikumine 52. Skepast&Puhkim OÜ  Lisa 2. Kaasamistabel. Turuosaliste tagasiside. Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Konkurentsiamet Ülempiiri 180€/MWh liiga kõrge taastuvenergia tootjate osas. Teadmiseks võetud Olemasolev analüüs1 taastuvenergia tootjate tuludest näitab, et taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud otsuse tegemise hetkel kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest. Viimase 10. aasta (2010.–2020. a) keskmise elektrienergia börsihinna reaalsetes väärtus 42,7 €/MWh. Soovitab: 1. selgitada täpsemalt ja üheselt arusaadavalt, milline tulu ülejääk läheb liikmesriikide vahel jagamisele. 2. välja tuua, milliste turuperioodide osas täpsemalt kohaldatakse turutulude ülempiiri. Selgusetu tulude koondaja ehk kuidas jõuab liikmesriigi riigikassasse. Eelnõu art7 lõikes 1 toodud energiallikate loetuellu (turutulu ülempiiri kohalduv) lisada hüdroelektrijaamad koos reservuaariga, välja arvata pumphüdroelektrijaamad(marginaalkulu on kõrgem). 2. Nord Pool Toetan elektritarbimise vähendamist. Teadmiseks võetud. Arvestatud. Ülemmäära kehtestamine võib tuua pakkumise vähenemise kõigil turgudel. On suur risk, et ainult nende tootjate müügitulu jääb selle piiri sisse, kes ei ole oma toodangut tulevikuturul müünud. Ettepanekut peaks selliselt muutma, et see hõlmaks kõiki turuosalisi, eriti neid, kes on tegelikult gaasi hinnatõusust ülisuurt kasumit teeninud. Käesolev ettepanek näib keskenduvat ainult tootjatele ega viita tootmisvaradeta turuosalistele. Elektrimüüjad, kes on sõlminud kasumlikumatel tingimustel pikaajalisi lepinguid saaksid kasu võrreldes elektrimüüjatega, kes ei ole seda teinud. 3. Eesti Energia Toetab energiatarbimise vähendamist Arvestatud. Ülemäära kehstestamine:Igal liikmesriigil peab olema õigus hinnata müügitulu piiramise Teadmiseks võetud. meetme rakendatavust määruses sätestatavas ajavahemikus. Detailsema hindamise käigus peaksid liikmesriigid välja selgitama, kas tehniliselt on võimalik ning otstarbekas müügitulu 1  piiramist rakendada. Soovimatute kõrvalmõjude vältimiseks tuleks enne müügitulu piiramise otsuse langetamist kooskõlastada kõik müügitulu arvutamise tingimused elektri tootjatega.Elektri tootjad tegutsevad regionaalsetel turgudel, ühes riigis toodetud elektri hinnariski on maandatud ka teistes liikmesriikides sõlmitud erinevate riskimaandamise tehingutega. Enne kui elektrit tootvas riigis ei ole kirjeldatud kogu müügitulu piiramise praktilise arvestuse komplekssus, on võimatu kinnitada, et kavandatud meede ja selle rakendamine on õiglane. Praegu kavandatud meetme ajaline kestvus ei ühti turul laialt levinud kalendriaasta riskimaandamise tehingute perioodidega. Tehingute perioodide erinevusest tekkiva ebaõigluse vähendamiseks müügitulu piiramise arvestus teha ühekordselt(perioodi lõpus). Selgusetu, kuidas selgitatakse välja elektritootja tootmisseadmete müügitulu, kui tootja toodab vaid osa tarbijatele müüdavast elektrienergiast tootmisseadmetega ning ostab suure osa müüdavast elektrienergiast erinevate lepingute alusel mitmes liikmesriigis (sh. elektribörsilt) või toodab muudes tootmisseadmetes. Antud olukord on Eesti Energia AS, moodustades elektritootmise kontserni koos Enefit Green AS-ga). Kui elektri toodangu müügihinnaks loetakse kogu müügiportfelli keskmine hind, siis sunniks see tootjat kiiresti lõpetama oma elektri müügilepingud ulatuses, milles elektri müügikogus ületab oma elektri toodangut artiklis 7 loetletud tootmisseadmetes, kui turult ostetava elektri hind on kõrgem kui oma elektritoodangu hind (praegu ja ettenähtavas tulevikus on see tingimus täidetud). Solidaarsuspanus: Eesti Energiale kuuluva Enefit Power AS-i soojuse- ja elektritootmise müügikäive moodustab 2022. a. ca 80% ettevõtte kogu müügi käibest. Seetõttu ei täida Enefit Power AS määruse ettepanekus sätestatud kriteeriumit ning ei kuulu ettevõtete hulka, mis peavad maksma 33% solidaarsusmaksu. 4. Enefit Green Ülemäära kehstestamine: Igal liikmesriigil peab olema õigus hinnata müügitulu piiramise Teadmiseks võetud. meetme rakendatavust määruses sätestatavas ajavahemikus. Detailsema hindamise käigus peaksid liikmesriigid välja selgitama, kas tehniliselt on võimalik ning otstarbekas müügitulu piiramist rakendada. 2  Soovimatute kõrvalmõjude vältimiseks tuleks enne müügitulu piiramise otsuse langetamist kooskõlastada kõik müügitulu arvutamise tingimused elektri tootjatega.Elektri tootjad tegutsevad regionaalsetel turgudel, ühes riigis toodetud elektri hinnariski on maandatud ka teistes liikmesriikides sõlmitud erinevate riskimaandamise tehingutega. Enne kui elektrit tootvas riigis ei ole kirjeldatud kogu müügitulu piiramise praktilise arvestuse komplekssus, on võimatu kinnitada, et kavandatud meede ja selle rakendamine on õiglane. Praegu kavandatud meetme ajaline kestvus ei ühti turul laialt levinud kalendriaasta riskimaandamise tehingute perioodidega. Tehingute perioodide erinevusest tekkiva ebaõigluse vähendamiseks müügitulu piiramise arvestus teha ühekordselt(perioodi lõpus). Loobuda meetme rakendamisest. Spetsiifiliselt taastuvatest energiaallikatest elektri tootjate müügitulu piiramine suurendab taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisesse investeerimise riske ning takistab rohepöörde kiiret elluviimist. 5. Eesti Taastuvenergia Toetab energiatarbimise vähendamist. Teadmiseks võetud, Koda Arvestatud. Ülemäära kehstestamine: Ei toeta. Ei tohiks hakata kehtima tagasiulatuvalt ja peaks jääma liiikmesriigi pädevusse otsus. Lahendamata olulised punktid enne kui kehtima hakkab: kuidas lahendatakse müügitulu lae rakendamine erinevates liikmesriikides toimuvate ostu- müügitehingute puhul; kuidas garanteeritakse, et kasum ei liigu EL liikmesriikidest välja; kuidas lahendatakse müügitulu lae rakendamine juhul, kui elektrit toodetakse kütuste segust jpm Müügitulu lae rakendamine ette pandud moel ei vii lähemale ühegi süsteemse probleemi lahendamisele. Vastupidi, meetme rakendamine loob turumoonutuse ja täiendava ebakindluse turuosaliste jaoks, kellel on täna suurim võimekus puhtama ja odavama tootmise arendamise näol kriisile süsteemset leevendust pakkuda. Ettepanek luua pikajaline ja turgu mitte moonutav lahendus, mison täiendav turuosalistes kindlust loov instrument, nt elektribörsi universaalne hinnapõrand. Taastuvenergia müüjale rakendub lisaks hinnalagi, siis on reaalne võimalus, et tootja peab hakkama elektri müügile peale maksma(tootja peab kompenseerima fikseeritud hinna ja turuhinna hinnavahe),kui turuhind on piiratud müügitulu laega,tootja peab müügitululage 3  ületava turuhinna erisuse täiendavalt kinni maksma, mis omakorda võib kokkuvõttes tähendada negatiivset käivet. Solidaarsuspanus: Ei tohiks hakata kehtima tagasiulatuvalt ja peaks jääma liiikmesriigi pädevusse otsus. 6. Eesti Elektritööstuse Ülemäära kehstestamine: Moonutab elektrituru toimimist, seab ohtu puhtale energiale Teadmiseks võetud. Liit ülemineku, taastuvenergia arendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise, kuna ei Arvestatud. tekita investeerimis- ja õiguskindlust. Hinnapiir turgu moonutav ja oluliste kõrvalmõjudega. Kui elektritootjate tulu ülemmäär on liiga madal, mõjutab see elektritootjate stiimulit tootmisvõimsustesse investeerida ja viib elektritootmise vähenemiseni. Määrus ei arvesta, et paljud elektri tootjad on samaaegselt ka teiste tootjate elektri vahendajad müügil lõpptarbijatele ning müüvad samaaegselt ka teistes tootmisseadmetes toodetud elektrit, sest määrus on koostatud eeldusest, et elektri tootja müüb sama palju elektrit kui ta toodab ainult art 7 loetletud elektri tootmise seadmetega Praegu kavandatud meetme ajaline kestvus ei ühti turul laialt levinud kalendriaasta riskimaandamise tehingute perioodidega. Tehingute perioodide erinevusest tekkiva ebaõigluse vähendamiseks müügitulu piiramise arvestus teha ühekordselt(perioodi lõpus). Konkreetsete juhiste puudumine ja laialivalguv ning mitmeti tõlgendatav regulatsioon viivad määruse rakendamise erinevates liikmesriikides ebaühtluseni ja killustavad elektriturgu. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisel juhime tähelepanu, et müügihinna piiramine määruses välja pakutud kujul muudab selliste tarbijatega sõlmitud pikaajaliste fikseeritud hinnaga elektri ostulepingute sisu. Kui praegu kõrge turuhinnaga ostetav ja tarbijale müüdav elekter loetakse tootja enda toodetud elektriks, siis peab elektritootja sellise pikaajalise fikseeritud hinnaga elektrilepingu katkestama. Solidaarsuspanus: Põlevkiviõli hind ei ole sõtluv maagaasi hinnast ning me ei saa rääkida kriisist tingitud „ülemäärasest“ kasumist. Õli kõrgema maailmaturu hinna korral saab riik põlevkiviõlitööstusest kõrgemat tulu põlevkivi kui energeetilise maavara väärtusloomet arvestava maksustamise kaudu ehk Eestis juba kehtib energiakandja hinnast sõltuv süsteem ning midagi täiendavat siia otsa lisada oleks ebamõistlik. Seetõttu oleks põlevkiviõlitööstusele uue maksu kehtestamine topeltmaksustamine. 4 7. Eesti Jõujaamade ja Kogutarbimise vähendamine tipphinnatundidel pole kõigis sektorites võimalik. Elutähtsa Kaugkütte Ühing teenuse osutamine ei saa sõltuda elektrituru hinnasignaalidest. Sellega tuleb arvestada ka Teadmiseks võetud. vastavate eesmärkide seadmisel. Asjakohased kompensatsioonimehhanismid aitavad suunata tarbimistippusid sektorites, kus selline tarbimise nihutamine on võimalik. Ülemmäära kehtestamine: Turutulu kohustusliku ülempiiri seadmise juures tuleb arvestada kohalike oludega st. nt. reguleeritud sektorite eripäradega. Suures plaanis on energiaturgude liigne reguleerimine tugev samm tagasi ning annab ettevõtjatele vale signaali, mitte ei tekita stabiilsust juurde. Tänase vähese informatsiooni tingimustes on meil täiendava regulatsiooni osas küsimusi rohkem kui vastuseid. Soovitame vältida kiiret otsustamist ebaselgetel alustel ning enamate detailide selgumisel palume turuosalisi kindlasti kaasata aruteludesse. 8. Eesti Tööandjate Liit Elektritarbimise vähendamine või katkestamine tootmisettevõttes ei ainult tehniline küsimus. Teadmiseks võetud. Tootmise katkestamine tekitab ettevõttel probleeme kohustuste täitmisega klientide jne. Investeerimiskindlusele oht.Töötajate sissetulekute kui riigieelarvetulude seisukohast oleks oluline vajadusel toetada ka keskmisi ja suurettevõtteid, kus töötas 2022. aasta teises kvartalis 45% erasektori töötajatest ja kes maksid 45% maksutulust. Suuremate ettevõtete käekäigust sõltub ka tuhandete väikeettevõtete toimetulek. Solidaarsuspanus: Ohtlik pretsedent ja EL toimimise lepinguga vastuolus. Põlevkivikäitlejatele juba rakendub sarnane meede – ressursitasu. 9. Eesti Linnade ja Toetab, kui tagatud KOV poolt osutatavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Teadmiseks võetud. Valdade Liit Arvestatud. Kavandatud meetme eesmärk vähendada elektritootjate tulusid peaks olema kooskõlas sellise turuolukorraga, mida tootjad oleksid eeldanud, kui üleilmsed tarneahelad toimiksid normaalselt ja kui alates sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ei esineks gaasitarnehäireid. 10. Eesti Kaubandus- ja Energiakokkuhoidu saab saavutada energiatarbimise alast teadlikkust suurendades ja Teadmiseks võetud. Tööstuskoda energiatarbimist juhtivat nutikat tarkvara kasutades ilma, et väiksema elektritarbimise Arvestatud. tagajärjel mingi osa tööst tegemata jääks. Tuleks energiatarbimise juhtimist ühe lahendusena ka välja tuua. 5  Ülemmäära kehtestamine: Vastu, kuna see võib teatud juhtudel vähendada ettevõtjate motivatsiooni nendest energiaallikatest energiat toota ning kahandab tõenäoliselt pakkumust energiaturul veelgi. Tulemuseks on veelgi volatiilsemad energiahinnad, mis muudab määruse eelnõu eesmärgi kättesaamatumaks ning seab küsimärgi alla elnõu mõtte. Elektritootjad on vähemalt osaliselt oma hinnakujunduses arvestanud fiks. hindadega sõlmitud lepingutest saadava tuluga ning rajanud osaliselt sellele ka oma tulevikuplaanid investeeringuteks.Muudatuste tulemusena edaspidi väheneda fikseeritud hinnaga pakettide pakkumine. Vähendab ettevõtjate investeerimiskindlust rajada tulevikus lisatootmisvõimsusi. LR anda võimaluse kehtestada teatud soodustusi ka suurettevõtjatele. Suured tootmisettevõtted, kel ööpäevaringselt töötavaid tootmisliinid, on keeruline kasutada ajutisi meetmeid elektri säästuks, sest tootmisliinide käigus hoidmine ka väga kõrge elektrihinna juures ikkagi odavam, kui nende seiskamine ning uuesti käivitamine. Seetõttu ootavad ka suurettevõtted, et LR võimaldataks sekkuda neile tarnitava elektri hinna kujundamisse, sest vastasel juhul võib see kahjustada nii Eesti kui EL konkurentsivõimet tervikuna. Solidaarsuspanus: Vastu. Selgusetu, millisel õiguslikul alusel on võimalik rakendada panuse võtmist tagasiulatuvalt. Koja hinnangul riivaks see mitmeid olulisi põhimõtteid, nt õigustatud ootuse põhimõtet, sest energiaettevõtjad ei ole täiendava maksuga arvestanud. 11. Keskkonnainvesteeri Toetab meetmete kehstestamist, sh põlevkivisektorile. Teadmiseks võetud. ngutekeskus 12. Eestimaa Looduse Toetab energiatarbimise vähendamist. Arvestatud. Teadmiseks Fondi ja Eesti võetud. Rohelise Liikumise Toetab ülemmäära kehstestamistr tingimustel:1.ajutise meetme rakendamine ei suurenda CO2 emissiooni ega pärsi siseriiklikke taastuvenergia investeeringuid 2. üleliigne müügitulu suunatakse eeskätt eratarbijatele energiasäästu toetamiseks elektriarvete kompenseerimise asemel (näiteks rahalise preemiad tarbimise vähendamise eest,energiatõhususe suurendamine elamutes) ja pikaajalisteks meetmeteks taastuvenergeetikale ülemineku soodustamisel nagu viidatud. 6 Solidaarsuspanus: Toetab. Peakskohalduma kõigile kolmele põlevkiviõli tootjale Eestis, mõnelt tootjalt panuse mitte küsimine tekitaks turumoonutuse." Mõistame, et poliitilise avalduse vormis esitatud eelnõu on MKM-i jaoks samuti uus ning ebapiisava selgusega, et oleks võimalik selle eesmärgipärasusest, mõjust ja õiguspärasusest aru saada. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks siseriiklikes aruteludes lisaks alljärgnevate küsimuste adresseerimist, KoM-ile edastamist ning EL Nõukogus arutamist. 3. Küsimused, mis vajavad täpsustamist Euroopa Komisjonilt. 3.1. Kuna eelnõu mõju ei ole hinnatud, siis ei ole võimalik hinnata ka eelnõus ettenähtud abiõude proportsionaalsust seatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu piirdub eelnõu seletuskiri solidaarsusmaksu proportsionaalsuse hindamisel ühe lausega: „Kavandatud solidaarsuspanuse puhul järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, kuna meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks“. Seda ei saa lugeda piisavaks. 3.2. Eelnõu sisu ja mõistetekasutus on väga ebaselge, mistõttu pole võimalik aru saada, kelle suhtes meetmed kohalduvad. Kas ja kuidas lähtutakse nt. NACE klassifikatsioonidest? 3.3. Milliste juhiste alusel kavatsetake kontrollida „at least 75% of turnover“ ja „taxable profit“ kriteeriumi täitmist? 3.4. Eelnõu solidaarsusmaksu subjekti mõiste on avatud Eelnõu art 2 (17)5 . Kuna määratlus ei ole piisavalt selge, siis on vajalik avada mille alusel kavatsetakse täpsustada määratlust? 3.5. Eelnõu art 2 p 17 kohaselt kuulub solidaarsusmaksu kohaldamisalasse ettevõtja, mis saab vähemalt 75 % käibest nafta (Eelnõu inglisekeelne versioon kasutab sõna „petroleum“) ammutamise, kaevandamise, rafineerimise või koksitoodete tootmise valdkonnast. Kas saame õigesti aru, et põlevkivi kaevandamise ja põlevkiviõli tootmisega tegelevad ettevõtjad selle määratluse alla ei kuulu, sest põlevkivi pole nafta (petroleum)? Palume võimalusel lisada Eelnõu III peatüki maksumeetme Eesti maksusubjektide nimekiri koos põhjendustega, et saaksime võimalikult vara selguse, et see VKG-le ei kohaldu. 5 ‘activities in the field of oil, gas, coal and refinery sectors’ means any economic activity performed by an EU company or permanent establishment generating at least 75% of turnover in the field of the extraction, mining, refining of petroleum or manufacture of coke oven products; 6/7 Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 3.6. Eelnõu art 7 lg 1 kohaselt kohaldatakse art 6 sätestatud turutulu ülempiiri kohustust elektritootjate suhtes, kes mh toodavad elektrit pruunsöest (inglise keeles lignite) (alapunkt h)) või toornaftast ja muudest naftasaadustest (inglise keeles crude oil and other oil products) (alapunkt i)). Kas saame õigesti aru, et põlevkivist või selle kõrvalsaadustest (nt uttegaas) elektritootjate suhtes art 6 sätestatud turutulu ülempiiri kohustust ei rakendata, kuivõrd põlevkivi pole käsitletav 7  pruunsöe, toornafta ega muu naftasaadusena? 3.7. Eelnõus on väidetud: „Introducing a temporary solidarity contribution will ensure that these sectors also contribute in proportion to the profits generated by the crisis situation.“. Eelnõus on leitud, et 2022.a viimase kolme aasta keskmisest „taxable profits“ määrast 20% kõrgem „taxable profit“ on „surplus profit“ 6 . Eelnõu põhjenduspunktis 13 on leitud: „Those profits do not correspond to any regular profit that these entities would or could have expected to obtain in normal circumstances would the unpredictable events in the energy markets not have taken place.“ Põhjendamatu on seisukoht, viimase kolme aasta keskmine „taxable profit“ +20% on kõigis neljas sektoris oil, gas, coal and refinery normaalne ning seda määra ületav „taxable profit“ on kriisist tingitud „surplus profit“. 3.8. Brent Crude Oil hind, mis korrelleerub PKÕ väljamüügi hinnaga, oli aastatel 2019, 2020, 2021 keskmiselt 64, 42, 71 USD/BBL. Täiesti meelevaldne ja kontrollimatu on KoM-i hinnang, et selliselt hinnatasemelt teenitud tulem on sektorile mõistlikku tootlust ja jätkuinvesteeringuid võimaldav. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et 2020.aastal olid paljud ettevõtted naftakriisi tõttu kahjumis või isegi sulgemisohus. 3.9. Fossiilkütustest energia tootmine on CO2 mahukas ning EL-is kajastub lõpptoodete hinnas lisaks tootmiskuludele KoM-i poolt juhitud CO2 kulu. Juhul kui KoM soovib lahendada energiatoodete kõrge hinna probleemi, siis on ühe kiire lahendusena võimalik ja mõistlik fikseerida CO2 volatiilne maksumäär tasemel 30 € /t, mis on ka KoM-i pikaajalise prognoosi kohane väärtus. Nii on võimalik muu hulgas PKÕ tootmisega kaasuva elektri ja sooja omahinda märkimisväärselt vähendada (sh. asendades maagaasist sooja ja elektri tootmist). 3.10.Juhul kui KoM peab vajalikuks maksustada maagaasi erakordselt kõrgest hinnast rikastujaid, siis on eesmärgipärane lisada maagaasi tootjate kõrvale, maagaasi maaletoojate ja muud vahendajate „surplus profit“ maksustamine. Seega vajab Eelnõu Art 2 (17) sellekohast täiendust. 3.11.Palume selgitada Eelnõus toodud soovitust jagada ümber Eelnõu fiskaalmeetmetest laekuvat tulu LR-ide vahel. Kuidas on reguleeritud maksutulu ümberjagamine LR-ide vahel? Kas tegemist on EL omavahendiga? 13. Viru Keemia Grupp Pakutud maksumeetmetel ei ole mõju energiakandjate hindadele EL turul ning Eelnõu ei Teadmiseks lahenda süsteemseid probleeme energiaturul. Juhime tähelepanu, et kuigi Eelnõu räägib võetud.Osaliselt arvestatud. kõrgetest energiahindadest, siis objektiivselt tuleb rääkida kahest peamisest probleemist. Esiteks elektrienergia kõrge hind tarbijale, mis kehtiva elektrituru korralduse ja odavate tootmisvõimsuste ebapiisavuse tingimustes tipukoormuse aegadel on sõltuv maagaasi kõrgest hinnast. Ning teiseks maagaasist toodetud elektrienergia ja soojuse maagaasi kõrgest hinnast sõtluv kõrge hind tarbijale. Ülaltoodud probleemide kiireks leevendamiseks sobivad toetusskeemid, mis küll ei lahenda probleemi põhjuseid. 8  Seega tuleb lahendust otsida elektriturul maagaasi hinnamõju vähendamiseks. Maagaasi hinnast mittesõltuva energiatootmise (nt. PKÕ tootmise) lisamaksustamine olukorras, kus tootjad ei ole maagaasi hinda määranud ning ebapiisavaks osutunud elektrituru korraldust välja töötanud on probleemi lahendamisele vastunäidistatud. Eelnõukohane solidaarsusmaks vähendab olemasolevate tootjate võimekust investeerida olemasolevate tootmisvarade käigushoidmisse ning uutesse võimsustesse. Seda turul, kus niigi on pakkumise defitsiit ning maagaasi osatähtsus ja mõju tõuseb läbi selliste otsuste veelgi. Eeltoodud põhjustel ei pruugi kavandatav solidaarsusmaks PKÕ tööstusele kohandatult olla proportsionaalsuse kontekstis sobiv abinõu Eelnõu eesmärkide saavutamiseks. Probleemi süsteemseks lahendamiseks tuleb poliitikakujundajatel otsida I järjekohal lahendusi järgmisest valimist: maagaasi hinnalagi, elektrituru korralduse muutus, tiputarbimise juhtimine, lõpphinda edasikantavate energiatoodete maksude vähendamine- nt. CO2/aktsiisid, ning maagaasist elektrienergia ja sooja tootmise asendamine. Eestis juba kehtib PKÕ tööstusele riigitulu süsteem, milles ettevõtted jagavad riigiga tulu seoses kõrgemate maailmaturuhindadega. Eelnõuga PKÕ tööstusele sarnase mõjuga maksu kohaldamine oleks topeltmaksustamine, ning see tuleb õigusvastasuse tõttu jätta kohaldamata. ELTL 122 (1) ei ole sobilik õiguslik alus Eelnõu II ja III meetmele, sest tegemist on maksumeetmetega millel on fiskaalne eesmärk. LR-ide eelarvetulu ja -kulu planeerimine ei saa olla ettenägematu, kiireloomuline, ning veel vähem selline mille koostamisse on vaja sekkuda EL Nõukogu otsekohalduva määrusega. 14. Fusebox Elektritarbimise juhtimine tupitundidel võimalik nutitarkvara kaudu. Teadmiseks võetud. 9