Hr Kristjan Pever Ehitustalituse peaspetsialist ja juhataja Tallinna Tehnikaülikool
[email protected] Teie: 12.11 .2020 e-mail Meie: 1 8 .11.2020 nr 20-326 Vastuskiri Tallinna Tehnikaülikooli 12.11 .2020 kirjale välise sideühenduse ja tööde ülevaatuse osas T a llinna Tehnikaülikooli („tellija“) ja Nordecon AS-i („töövõtja“) vahel on sõlmitud leping Mäepealse 3 asuva teadus- ja õppehoone ehitustöödeks („leping“). Tellija ja töövõtja on tööde ülevaatuse ja sideühenduse tööde osas viimastel nädalatel meilivahetust pidanud . Töövõtja pidas arusaamatuste vältimiseks vajalikuks esitada töövõtja ametlik seisukoht eelnimetatud teemade osas. Sideühendus Lepingust tulenevate t ööde ja pakkumuse üheks alusdokumendiks on elektripaigaldise projekt . Elektripaigaldise projekti alla kuulus "MP3 turvasüsteemide muudatused 11.02.19" , millega on töövõtja tö i d kaabli paigalduse osas fikseeritud järgmiselt: „ Hangitav optiline magistraalkaabeldus paigaldatakse olemasolevate keskseadmete ja paigaldatava keskseadme vahele niimoodi, et moodustuks katkematu magistraalkaabelduse ringühendus. U06 ja Raja 15 hoone vahel on olemas Tallinna Tehnikaülikooli sidekanalisatsioon mida saab antud juhul kasutada. Raja 15 hoonest kuni Mäepealse 3 hooneni on olemas Telia sidekanalisatsioon mida saab antud juhul kasutada . “ Hanke alusdokumentide tehnilise kirjeldus punkt 18.19.8 sätestab sideühenduse kohta järgmist: „ Ruumis 020 olevas seadekappi tuua sisse minimaalselt 12 kiuga optiline kaabel. Kaabli alguspunkt on Raja tn 15 hoone andmeside jaotlas. Optiline kaabel paigutada ol.ol . Telia sidekanalisatsiooni .“ Tuginedes eeltoodule, on ilmne, et t egemist on mitmeti mõistetava tingimusega. Riigihangete seaduse (edaspidi „RHS“) kommentaarid § 87 osas märgivad järgmist. Selle eesmärgid on kehtestada mitteammendav loetelu ehitustöödele esitatavatest võimalikest (tehnilistest) nõuetest ja kohustada hankijat esitama ehitustööde nõuete kogumit viisil, mis võimaldab hinnata materjalide, toodete või asjade vastavust hankija seatud objekti kasutusotstarbega . Tehniline kirjeldus koostatakse hankelepingu eseme kirjeldamiseks, määratlemaks selle omadused, olulised tunnused, tehnoloogiad, kvaliteedi- ja keskkonnakaitsenõuded jms. T ehniline kirjeldus peab olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, et kõik piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud pakkujad mõistaksid täpselt selle ulatust ning saaksid sellest ühtemoodi aru. T ehnilise kirjelduse koostamisel ei ole oluline niivõrd terminoloogiline ja detailne täpsus, vaid tingimuste arusaadavus valdkonnas tegutsevale keskmisele mõistlikule isikule. Tehniline kirjeldus peab võimaldama pakkujal aru saada, milline on talle asetatud kohustuse täpne sisu ja maht. P akkujad peavad pakkumust koostades lähtuma oma kogemusest vastavas valdkonnas. See aga ei tähenda, et pakkujad peaksid või võiksid puuduliku tehnilise kirjelduse tõttu hakata hankija vajadusi ise tuletama . RHS § 88 kommen t aar lisab veel, et just hankija teab kõige paremini, mida tal on vaja ning seetõttu saab kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita . Töövõtja leiab , et sideühendus ja sellega seotud tööd ei olnud tellijal hanke alusdokumentides piisavalt selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt sõnastatud. Tehniline kirjeldus sätestas küll nõude teostada sideühendus Raja 15 ja Mäepealse 3 hoonete vahel, kuid lisas samal ajal, et seda on võimalik teha läbi olemasoleva sidekanalisatsiooni. Ehitus valdkonnas tegutsevale keskmisele mõistlikule isikule annab asjaolu, et hankija lubab sideühenduse tagamiseks kasutada olemasolevat Telia sidekanalisatsiooni, signaali sellest, et hankijal on vastav luba ja tingimused sidekanalisatsiooni omanikuga olemas . Pakkuja ei pea sellisel juhul kahtlema, kas hankijal on lubatud teise isiku omandit kasutada või mitte . Lepingu ja raamlepingu punktid 2.2 ja 4.1 sätestavad, et t öö sisuks on e hitise rekonstrueerimise ja laiendamise ehitustööd/ samuti nimetatud ehitustööde teostamiseks vajalikud, kuid tööprojektist puuduvad või ümberprojekteerimist vajavad projekteerimistööd / l epingus ja selle dokumentides kirjeldatud ulatuses ning Tellija eesmärgist tulenevad muud tööd ja toimingud ning et t öövõtja kohustub t eostama vajadusel uuringuid ja tööprojekti vigadest või Tellija muudatustest tingitud projekteerimistöid ning vajadusel hankima projekti koostamiseks vajalikud tehnilised tingimused , kooskõlastused ja load . Tellija leiab oma 12.11.2020 e-kirjas eeltoodud punktidele tuginedes, et sideühenduse projekti koostamine ja asjaolu, et sideühendust ei saa hankes lubatud Telia sidekanalisatsiooni kaudu luua, on töövõtja kohustus ning kulu. Töövõtja soovib aga tellija tähelepanu suunata sellele, et lepingu punktid 2.2 ja 4.1 räägivad tööprojektist puuduvatest või ümberprojekteerimist vajavatest projekteerimistöödest (sh tellija muudatustest tingitud), aga sideühenduse puhul on tegemist täi elikult puuduva projektiga , st projekteerimistööd ei alga tööprojekti staadiumist ja tegemist ei ole ümberprojekteerimisega , kui projekti ei eksisteeri . Esiteks ei anna ei leping ega hanke alusdokumendid tellijale alust nõuda töövõtjalt sellise töö tegemist, mida hanke alusdokumendid ei sisaldanud ega andnud ka mõista, et see võiks olla töö, mis kuulub tellija eesmärgist tulenevate muude tööde ja toimingute alla. Samuti ei anna seadus tellijale õigust nõuda hankelepingu alusel igasuguse töö teostamist, kui pakkuja ei saanud seda hankes ette näha. Tööde ülevaatused ja teostusdokumentatsiooni esitamise aeg Tellija ja töövõtja on eelnevalt kokku leppinud (objekti nõupidamistel) , et erinevad tööosad vaadatakse ja antakse üle osadena. Töövõtja saatis lähtuvalt kokkulepitust tellijale 03. novembril ülevaatuste ajakava . Töövõtja eesmärk antud ülevaatuste osas on olnud algusest peale sama – töövõtja soovib teostada ülevaatused, et anda üle töö osad, mis on valmis ja et fikseerida puudused . Sel juhul saab töövõtja novembri lõpuks, kui kogu hoone on valmis , eelneval ülevaatusel avastatud puudused kõrvaldada ja tellija saab hoone puudusteta/ vähesemate puudustega lõplikult vastu võtta. Töövõtja leiab, et tellija on antud ülevaatusi vääralt tõlgendanud. Töövõtja soovib rõhutada, et tegemist ei ole lõpliku tööde üleandmisega, kus vastutus vastavate osade osas läheb tellijale üle, vaid tööde ülevaatamine ning vastu võtmine (kui d mitte vastutuse osa, mis tuleb lõplikul üleandmisel) selles osas, kus puudusi ei esine ning ülejäänud osades puuduste fikseerimine, et nende kõrvaldamise ga varakult alustada. Sel juhul saab novembri lõpus üle kontrollida vaid eelnevalt üles märgitud puudused . Tellija leiab, et ta ei saa töövõtja poolt pakutud kuupäevadel ülevaatustel osaleda, kuna töövõtja pole vastavate osade kohta teostusdokumentatsiooni esitanud. Tellija tugineb lepingu punk t ile 16.4, mis sätestab, et töövõtja peab v ähemalt 14 tööpäeva (kusjuures tänaseks on kokku lepitud 5 tööpäeva) enne t ellija kutsumist e hitise üleandmise ülevaatusele (st lõplik ülevaatus) esita ma teostusdokumentatsiooni üle vaatamiseks . Esiteks tuleb aru saada, et lepingu punktid 16.3 ja 16.4 räägivad kahest erinevast vastuvõtmisest . Üks nendest on tööde vastuvõtmine, kus fikseeritakse puudused ja mittevastavused. Teine on tööde lõplik vastuvõtmine, mis ajaks peavad tööde vastuvõtmisel fikseeritud puudused olema kõrvaldatud, täitedokumentatsioon ja tagatised esitatud ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb töövõtjalt tellijale üle (välja arvatud vaegtööde osas) . Täna soovib töövõtja läbi viia esimest varianti, st tööde vastuvõtmist, kus fikseeritakse puudused ja mittevastavused , seega lepingu punkti 16.4 alusel teostusdokumentatsiooni veel esitama ei pea . Leping sätestab selgelt, et alles enne tööde lõplikku vastuvõtmist ehk ehitise üleandmist on vajalik kogu teostusdokumentatsioon esitada. Kuna tellija ja töövõtja on kokku leppinud, et teostusdokumentatsiooni võib esitada 5 tööpäeva enne ehitise lõplikku üleandmist, siis peab töövõtja teostusdokumentatsiooni esitama hiljemalt 23.11.2020 (arvestades, et ehitis antakse üle 30.11.2020). Töövõtja taotlused Töövõtja soovib jätkata tööde ülevaatuseid vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanile, et ehitise lõplik üleandmine asjatutel põhjustel ei viibiks . Töövõtja on oma koostöövalmidust ja lepingu täitmist heas usus korduvalt välja toonud, seega on arusaamatu tellijapoolne viivitustaktika. Töövõtja soovib rõhutada, et antud ülevaatused ja lepingu lõpus lõplik ehitise üleandmine on ehitusvaldkonnas tavaks, et ehitise üleandmine sujuks võimalikult efektiivselt. Juhul, kui tellija keeldub koostööst ja ehitise ülevõtmisest, ei saa töövõtja tellijat novembri lõpus hoonesse järgnevaid töid teostama lasta , kuna juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on endiselt töövõtja kanda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Kann Hoonete ehituse direktor