Sotsiaalministeerium 23.04.2020 nr 5-3/20/1398
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri 26. veebruari 2013. a
määruse nr 9 "Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning
komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning
kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja
terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine" muutmine" eelnõu.
Palume kooskõlastust kiirendatud korras viie tööpäeva jooksul, et määrust oleks võimalik
rakendada esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: 20200421 Arstlikud komisjonid muudatus EN.docx
20200421 Arstlikud komisjonid muudatus SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
K aitseministri määruse „ Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7 alusel . Eelnõuga muudetakse kaitseministri 26 . veebruar i 2013. a määrus t nr 9 „ Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine “ (edaspidi määrus ) . Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 kuulutati Eestis välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas. Sellest tulenevalt on peatatud ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevate arstlike komisjonid e tavapärane tegevus kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele ettenähtud tervisekontrolli tegemisel ning Kaitseressursside Amet il (edaspidi KRA ) ei ole hetkel võimalik jätkata ajateenistusse kutsumist . Eelnõu eesmärk on võimaldada teatud juhtudel arstliku komisjoni läbiviimist ka eriolukorra tingimustes, et kindlustada 2020. aastaks planeeritud arvu l kuts ealuste ja naissoost isikute ajateenistusse asumine. E elnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi tervishoiuvaldkonna juht Mari-Ann Lõõnik ( tel 717 0094,
[email protected] ) . Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Kati Lõbu (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit (
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse määruse paragrahvi 8 , mis käsitleb arstliku komisjoni otsuse tegemist . KVTS võimaldab ajateenistusse kutsuda kutsealuse ja naissoost isiku, kelle terviseseisund vastab arstliku komisjoni otsuse kohaselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele . KVTSi § 31 lõikes 5 on sätestatud tingimus, mille kohaselt tohib arstlik komisjon hinnata kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit ilma isiku juuresolekuta ainult juhul, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses, osaline või puuduv töövõime või puue. Seega m uudel juhtudel ei ole lubatud teha arstliku komisjoni otsust ainult olemasolevate terviseandmete põhjal, vaid isiku terviseseisundi hindamiseks tul eb arstlik us komisjoni s teha määruses sätestatud arstlik läbivaat us ja nõutavad terviseuuringud. Käesoleva st eriolukorra st tulenevalt kehtestatud piirangute tõttu ei saa KRA korraldada arstlike komisjonide tööd tavapärasel viisil. Viiruse leviku vältimiseks on arstlike s komisjonide s täielikult peatatud arstliku läbivaatuse tegemine . T erviseuuringute läbiviimine sõltub lisaks mitmete tervishoiuteenuse osutajate tegevusest. Seega saavad KRA arstlikud komisjonid praegu teha ainult eeltööd kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks, et tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal (kui isik on andnud nõusoleku oma andmetele juurdepääsuks) välja selgitada , kas isikul esineb teadaolevaid vastunäidustusi ajateenistusse asumiseks või mitte . Ajateenistusse kutsumist võimaldavat arstliku komisjoni otsust aga ainult tervise andmete põhjal teha ei saa. Selleks, et r iigikaitse eesmärkidest lähtudes maksimaalselt tagada kaitseministri määruses kavandatud arvu l kutsealuste ja naissoost isikute ajateenistusse asumine 2020. aasta 29. ja 42. nädalal, on võimaluste piires vaja jätkata ajateenistusse kutsumist ka eriolukorra ajal. K ui eriolukorra meetmed seda võimaldavad , on e esmärk taastada KRA arstlike komisjonide tegevus esmajärjekorras nende isikute terviseseisundi hindamiseks , kes soovivad 2020. aastal vabatahtlikult ajateenistusse asuda ja kes ühtlasi on võimaldanud arstliku le komisjoni le juurdepääsu oma terviseandmetele tervise infosüsteemis . Eelnõu ga sätestatakse arstlike komisjonide töökorras muudatused , mis võimaldavad teatud juhtudel arstliku komisjoni otsuse tegemist ka siis, kui komisjoni lii ge te eb ettenähtud arstlik u läbivaatus e elektrooniliste vahendite abil füüsiliselt kohal olemata või kui mõnda kohustuslikku terviseuuringut ei ole võimalik arstliku komisjoni toimumise ajaks teha . Eelnõu kohaselt jäetakse arstliku komisjoni liikmetele õigus otsustada, kas sellisel kujul tehtud läbivaatuse ja olemasolevate terviseandmete põhjal on võimalik isiku terviseseisundit hinnata või on vaja otsuse tegemine edasi lükata tavapärase töökorralduse taastamiseni. Kui selgub, et isik vajab täiendavaid terviseuuringuid, lükkub otsuse tegemine samuti edasi. Sellisel moel on arstliku komisjoni läbiviimisel jätkuvalt tagatud tervisekontrolli peamine eesmärk ehk isiku tervise kaitse . Lisaks KRA arstlikele komisjonidele laienevad kavandatavad muudatused Kaitseväe arstliku komisjoni töö korraldamisele. Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 8 lõikega 1 1 , mis sätestab võimaluse arstliku komisjoni liikme osalemiseks arstliku komisjoni otsuse tegemisel ka elektroonilis te vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata. Kui tavaolukorras eeldatakse, et kõik arstliku komisjoni liikmed osalevad arstliku komisjoni otsuse tegemisel füüsiliselt kohapeal viibides, siis käesoleval ajal kehtestatud eriolukorra meetmete t õttu on põhjendatud arstlike komisjoni de töö korraldamine võimaluste piires ka selliselt, et komisjoni liikmed saa va d otsuse tegemisel osaleda elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Kuigi arstliku komisjoni otsuse tegemine ei toimu koosoleku vormis, on e elnõus lähtutud Riigikogu menetluses oleva tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõus 180 SE toodud sõnastusest. See võimaldab arstliku komisjoni otsuse tegemist ka siis, kui kõik arstliku komisjoni liikmed füüsiliselt kohal ei viibi , kuid nad saavad osaleda komisjoni töös elektrooniliste sidevahendite abil nii helis kui ka pildis . Mõjuva l põhjuse l (nt arstliku komisjoni haigestunud liikme kiireloomulise l asendamise l ) võib selleks vajadus tekkida ka tavaolukorras. Määruse § 8 lõike 1 kohaselt on arstlik komisjon küll otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osalevad vähemalt kaks komisjoni liiget (sh komisjoni esimees), kuid muudatus võimaldab otsuse tegemisel osaleda ka komisjoni liikmel, kes mõjuva l põhjuse l ei saa füüsiliselt kohal viibida. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et eriarstide vähesuse tõttu ei saa nende füüsilist kohalolekut kõikides komisjonides korraga tagada. Võimalus teha arstlikku läbivaatust elektrooniliste vahendite abil ilma arsti füüsilise lt kohal olemata aitab seega KRA jaoks leevendada ka üldist psühhiaatrite puudust. Muudatuse jõustumisel saab üks arst vajaduse korral samal päeval konsulteerida isikuid, kes läbivad arstlikku komisjoni erinevates asukohtades üle Eesti. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 8 lõigetega 4 1 – 4 3 , milles sätestatakse arstliku komisjoni töökorras rakendatavad võimalikud erisused arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisel , kui selleks on olemas mõjuv põhjus . Lõike 4 1 kohaselt võib arstliku komisjoni liige mõjuva l põhjuse l teha ettenähtud arstlikku läbivaatust elektrooniliste vahendite a bil ilma füüsiliselt kohal ole mata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, kui see võimaldab tema hinnangul kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata. Sõltuvalt arstliku komisjoni liikme erialast on võimalused ettenähtud arstliku läbivaatuse tegemiseks ilma füüsilise kohaloluta erinevad ning arst peab saama ise otsustada, kas elektroonilised vahendid võimaldavad konkreetse isiku terviseseisundit vajalikul määral hinnata või tuleb selleks arstlik läbivaatus ikkagi füüsiliselt läbi viia. Teatud juhtudel võib otsuse tegemiseks piisata ka sellest , kui arstliku komisjoni liikmel on võimalus isikut küsitleda (nt kaebuste esinemise, ravi efektiivsuse jms kohta ) , ning tuginedes ka teistele isiku terviseseisundit kajastavatele (tervise infosüsteemis olevatele) andmetele, saab ta ka sellisel moel anda oma hinnangu isiku tervisenõuetele vastavuse kohta . Reaalajas toimuva kahesuunalise side abil on tagatud ka KVTSis sätestatud tingimus, et kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine peab toimuma isiku juuresolekul. Kui arsti hinnangul on andmed siiski ebapiisavad ja isiku terviseseisundi hindamiseks on vaja täiendavaid terviseuuringuid (sh arstlik läbivaatus füüsiliselt läbi viia), lükatakse isiku terviseseisundi hindamiseks arstliku komisjoni otsuse tegemine edasi. Lõiked 4 2 ja 4 3 käsitlevad arstliku komisjoni otsuse tegemiseks määruse §-des 15–19 ettenähtud terviseuuringutega seotud erisusi. Käesolevas eriolukorras on tervishoiusüsteemis plaaniline ravitegevus peatatud ja seetõttu ei ole tervishoiuteenuse osutajatel võimalik ka arstliku komisjoni läbimiseks ettenähtud terviseuuringuid teha. Ka tavaolukorras võib ette tulla juhtumeid, kui mõne kohustusliku terviseuuringu tegemiseks võimalus ajutiselt puudub (nt seadme rike). KRA arstlikus komisjonis on ette nähtud järgmiste terviseuuringute tegemine: elektrokardiograafia, rindkere röntgenograafia, audiomeetria ning laboratoorsed analüüsid (määruse § 17 lg -d 1 ja 2) . Lisaks peab ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik esitama arstlikule komisjonile tõendi günekoloogilise läbivaatuse tulemuste kohta (määruse § 15 lg 3). Kui rindkere röntgenograafia ja audiomeetria puhul võimaldab kehtiv määrus arvestada kuni kahe aasta jooksul tehtud uuringute tulemusi, siis muude terviseuuringute puhul eeldatakse, et need on tehtud arstliku komisjoni läbimise käigus. Kuna tegemist on sõeluuringutega, siis mõjutavad nende tulemused isiku terviseseisundi hindamisel arstliku komisjoni otsus e tegemis t vaid väga üksikutel juhtudel. Eelnõu kohaselt sätestatakse alused arstliku komisjoni otsuse tegemiseks erandkorras ka juhul, kui arstliku komisjoni läbimisel ei ole ettenähtud terviseuuringu tegemine mõjuval põhjusel võimalik. Lõike 4 2 kohaselt võib kehtivaks lugeda ka terviseuuringu, mis ei ole vanem kui üks aasta, välja arvatud juhul kui määruses on kehtestatud pikem kehtivuse aeg ( rindkere röntgenograafia, audiomeetria). Lõike 4 3 alusel saab arstliku komisjoni esimees õiguse otsustada arstliku komisjoni otsuse tegemise võimalikkuse üle , kui ettenähtu d tervis euuringu tegemine ei ole mõjuval põhjusel võimalik . Kui arstliku komisjoni esimehe hinnangul ei ole terviseuuring arstliku komisjoni otsuse tegemiseks hädavajalik, saab isiku ilma selleta ajateenistusse kutsumise tervisenõuetele vastavaks tunnistada ning KRA peab korraldama nõutava terviseuuringu tegemis e esimesel võimalusel (andmed selle kohta dokumenteeritakse arstlikus komisjonis avatud tervisekaardil) . Juhul, kui nõutava terviseuuringu tegemine ei osutu võimalikuks enne isiku teenistusse asumist, läheb vastav kohustus üle Kaitseväele. Terviseuuringu tulemuste põhjal otsustab KRA arstliku komisjoni esimees, kas on vaja isiku terviseseisundit uuesti hinnata, ajateenistusse asunud isiku puhul teeb seda Kaitseväe struktuuriüksuse arst. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega . 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel muutub Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevate arstlike komisjonide töökorraldus senisest paindlikumaks. Mõjuva põhjuse korral saavad arstliku komisjoni liikmed teha ettenähtud arstlikku läbivaatust ja osaleda arstliku komisjoni otsuse tegemisel elektrooniliste vahendite abil, füüsiliselt kohal olemata , kui see võimaldab nende hinnangul isiku terviseseisundit hinnata. S amuti nähakse ette erisused kohustuslike terviseuuringute tegemisel, kui tervishoiuteenuse osutajatel ei ole neid arstliku komisjoni toimumise ajal võimalik teha . Käesoleva eriolukorra ajal saab KRA teatud tingimustel jätkata kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist, et tagada 2020. aasta ks planeeritud arvul kutsealuste ja naissoost isikute ajateenistusse kutsumine. Paindlik töökorraldus nähakse ette ka tavaolukorras ettetulevate ks juhtudeks, kui arstlike komisjonide töö on ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisel mingil mõjuval põhjusel häiritud. Eelnõuga ei kaasne sisulisi muudatusi kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel ning arstlikes komisjonides ettenähtud tervisekontrolli peamine eesmärk – isiku tervise kaitse – on ka edaspidi maksimaalselt tagatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega võivad kaasneda täiendavad kulud Kaitseväe eelarves, kui KRA-l ei ole võimalik tagada arstlikus komisjonis ettenähtud terviseuuringute tegemist kõikidele ajateenistusse kutsutud isikutele . Terviseuuringute tegemine sõl tub tervishoiuteenuse osutajatest ning eriolukorras kehtestatud meetmetest, kuid eeldatavalt võib see puudutada vaid üksikuid juhtumeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse kooskõlasta miseks eelnõude infosüsteemi kaudu Sotsiaalministeeriumi le ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväe juhatajale .
EELNÕU 21 .04.2020 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 26. veebruari 2013 . a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7 alusel. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruses nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra ki nnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) par agrahvi 8 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Komisjoni liige võib mõjuval põhjusel osaleda komisjoni otsuse tegemisel elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonili sel viisil. “; 2) p aragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 1 – 4 3 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Komisjoni liige võib mõjuval põhjusel teha käesoleva määruse paragrahvides 15–19 sätestatud arstlikku läbivaatust elektrooniliste vahendite abil ilma füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, kui see võimaldab tema hinnangul kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata. (4 2 ) Juhul, kui käesoleva määruse p aragrahvides 15 – 19 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, võib lugeda kehtivaks terviseuuringu, mis ei ole vanem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui terviseuuringule on määruses sätestatud pikem kehtivuse aeg. (4 3 ) Juhul , kui käesoleva määruse p aragrahvides 15–19 sätestatud terviseuuringut ei ole mõjuval põhjusel võimalik teha, otsustab arstliku komisjoni otsuse tegemise võimalikkuse arstliku kom isjoni esimees nin g nõutava terviseuuringu tegemise korraldab esimesel võ imalusel Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi . “. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt ) Kristjan Prikk Kantsler