Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord

KÄSKKIRI 23. aprill 2020 nr 93 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 3 ja § 16 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9 ja kaitseministri 30.03.2020 käskkirjaga nr 74 „Keskse hankija nimetamine“. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord (edaspidi hankekord) annab Kaitseministeeriumile (edaspidi ministeerium) ja valitsemisala asutustele (edaspidi asutused) juhised riigihangete planeerimiseks, korraldamiseks, hankelepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmise järelevalveks. Ministeerium ja asutused lähtuvad asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse (edaspidi RHS) kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul RHSist, muudest õigustloovatest aktidest, käesolevast hankekorrast ja ministeeriumisisese/asutusesisese hankekorra (edaspidi asutusesisene hankekord) kehtestamisel sellest hankekorrast. 1.2. Ministeerium ja asutused tagavad asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning eelistavad võimaluse korral keskkonnahoidlikke riigihankeid. 1.3. Huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed sätestatakse asutusesiseses hankekorras või juhul, kui asutusel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, sätestatakse meetmed muus asutusesisest töökorraldust reguleerivas dokumendis. Ministeerium ja asutused rakendavad võimalusel igakordset sõltumatuse kinnitamist bürokraatiat mittesuurendaval viisil, mis võimaldab hankeprotsessis osalevatel isikutel paremini teadvustada kehtivaid toimingupiiranguid ja võimalikku huvide konflikti. 1.4. Hankekorra kohaldamisel Välisluureametis võetakse arvesse Välisluureameti tegevuse spetsiifikat. 1.5. Kõik hankekorras nimetatud piirmäärad on ilma käibemaksuta ja eeldatavad maksumused arvutatakse samuti ilma käibemaksuta summades. 1.6. Kaitseliitu ei loeta valitsemisala asutuseks punkti 1.1 mõistes. 1.6. Kaitseliitu ei loeta valitsemisala asutuseks punkti 1.1 mõistes. 2. Mõisted 2.1. Ekspertiis – uurimistegevus, mille viib läbi kompetentne isik või asutus eesmärgiga anda vastus hankija või lõppkasutaja selgelt ja ühemõtteliselt seatud küsimustele. Ekspertiisi tulemusel koostatakse kirjalik dokument (järeldusotsus, akt, tunnistus vms). 2.2. Riigihanke liik – ministeeriumi valitsemisala arengukavast (edaspidi KMAK) tulenevate põhimõtete alusel on ministeeriumi valitsemisalas hanked jaotatud järgmisteks riigihanke liikideks: kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hanked (ministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise (edaspidi planeerimisjuhis) kohaselt sisalduvad need hanked üksuste varustamise hangete kavas), taristu hanked (planeerimisjuhise kohaselt sisalduvad need hanked taristu hangete kavas) ning majandushanked (planeerimisjuhise kohaselt sisalduvad need hanked muude hangete kavas). 2.3. Hankeobjekt – hankekava rea nimetus, asutuste hankeplaanide puhul ka hankeplaani rea nimetus. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) hankeplaani puhul on rea nimetuseks hankeprojekti nimetus, mis võib sisaldada mitut hankeobjekti. 2.4. Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava (edaspidi varustuse hankekava) – KMAKi 4-aastase üksuste varustamise hangete kava alusel koostatud detailne kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava jooksva aasta, jooksvale aastale järgneva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. Varustuse hankekavas toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. 2.5. Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankeplaan (edaspidi RKIKi varustuse hankeplaan) – RKIKi juhi poolt varustuse hankekava alusel koostatud konsolideeritud RKIKi poolt teostatavate kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste riigihangete plaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. 2.6. Keskkonnahoidlik riigihange – minimaalse keskkonnamõjuga toodete, teenuste või ehitustööde hankimine. Keskkonnahoidliku riigihanke põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/ teenuse elutsükli jooksul. 2.7. Keskne riigihange – Vabariigi Valitsuse või ministri poolt keskseks hankijaks määratud asutuse poolt ministeeriumile ja asutustele ehk lõppkasutajale asjade ostmine või teenuste tellimine, või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine lõppkasutajale asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks. Kohustusliku keskse hankimise piirmääraks on ministeeriumi puhul riigihanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot ja Kaitseväe puhul riigihanked eeldatava maksumusega alates 20 000 eurot. Keskseks hankijaks määramisel ja hankekorra punktides 3.2-3.4 on välja toodud erandjuhud, mille puhul kohustuslik keskne hankimine ei rakendu. 2.8. Kvaliteedikontroll – toiming, mille käigus võrreldakse saadetise kvaliteeti lepingus etteantud nõuetega. Kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse saadetise oluliste karakteristikute vastavust ootustele, nõuetele ja kokkulepetele. Kvaliteedikontroll lõppeb kvaliteedikontrolli akti vormistamisega. 2.9. Lepinguhaldus – lepinguga seotud tegevused, milleks on mh: lepingu talletamine, arhiveerimine ja kättesaadavuse tagamine, lepingu muudatuste koostamine, läbirääkimine ja vormistamine, lepingu täitmise jälgimine, lepingu täitmise üle järelevalve teostamine, lepingu kasutamisega seotud infovahetuse korraldamine, lepingu kasutamise korraldamine ja lepinguga seotud juhtimisotsuste tegemine. 2.10. Lõppkasutaja – ministeerium või asutus, kes hakkab kasutama riigihankega ostetud asja, 2 (14) 2.10. Lõppkasutaja – ministeerium või asutus, kes hakkab kasutama riigihankega ostetud asja, tellitud teenust või ehitustööd. 2.11. Majandushangete kava - KMAKi 4-aastane muude hangete kava alusel koostatud kava jooksva aasta, jooksvale aastale järgneva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. Majandushangete kavas toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. 2.12. Majandushangete plaan (edaspidi RKIKi majandushangete plaan) – RKIKi juhi poolt konkreetse aasta kohta kehtestatud RKIKi teostatavate majandushangete hankeplaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. 2.13. Majandushanked – riigihanked, mille objektiks on asjade ostmine või teenuste tellimine, mida ei kajastata varustuse hankekavas ja taristukavas. 2.14. Minikonkurss – mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, alusel raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel läbiviidav konkurss hankelepingu sõlmimiseks. 2.15. Ostutaotlus – lõppkasutajalt tellimiskirja vormistajale (üldjuhul RKIKile, kuid teatud juhtudel ka materjalivaldkonna vastutavale või muule tellimusi tegema volitatud isikule) esitatav sisend tellimiskirja koostamiseks. Kasutatakse peamiselt juhtudel, kui hankeobjekti tuleb enne tellimiskirja koostamist või hankelepingu sõlmimist täpsustada (näiteks riidevarustuse suurusnumbrid, elutsükli kulude osas konkreetsed varuosad või teenused jmt). 2.16. Ostutellimus – ostujuhtimise süsteemis talletatud digitaalne tellimiskiri või hankeleping, mis on seostatud riigihanke viitenumbri, lepingute registri sissekandega ja ostukataloogi toote koodi või tootepuu haruga ning millega seostatakse hiljem arved ja aktid. 2.17. Planeerimisnimetus – kokkulepitud üldistusastmes tootenimetuste nomenklatuur, mida kasutatakse planeerimisel ja juhtimisarvestuses, aga ka soetusvajaduse planeerimisel ning üksuste materiaalse lahinguvalmiduse jälgimisel. Ministeeriumi valitsemisalas koostatakse üksuste varustamise kava planeerimisnimetuste detailsuses. 2.18. Pretensioon – kauba või teenuse mittevastavuse, tarnimisel tekkinud kokkuleppest kõrvalekaldumise või arveldamisel tekkinud probleemide fikseerimine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pretensiooni edasisel menetlemisel võib saada sellest õiguskaitsevahendi kasutamine. 2.19. RKIKi hankeplaanid – hankekorra punktides 2.5, 2.12 ja 2.22 nimetatud RKIKi hankeplaanid. 2.20. Tarnijasuhtlus – tarnijate ja teenuse osutajatega info vahetamine. Hankekorra mõistes igasugune infovahetuse kohustus tarnijate ja teenuse osutajatega, sh lepinguhaldus, lepingumuudatuste läbirääkimine ja vormistamine, volitatud isikute haldamine, tellitud teenuste või tarnitud kaupade mittevastavuste info kogumine ja haldamine (sh ka tarnija/teenuse osutaja poolsete hinnangute kogumine ja talletamine), tarnija/teenuse osutaja kursis hoidmine tellijapoolse hinnanguga tarnetele, õiguslike tegevuste läbiviimine seoses mittevastavustega (sh õiguskaitsevahendi kasutamine), tarnijate/teenuse osutajate hindamine ja tarnijale/teenuse osutajale mugavate ja lihtsate suhtluskanalite võimaldamine. 2.21. Taristukava – KMAKi 4-aastase taristukava alusel koostatud detailne taristu investeeringute kava jooksva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. 2.22. Taristu hankeplaan – RKIKi juhi poolt konkreetse aasta kohta kehtestatud RKIKi teostatavate taristu riigihangete plaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. 2.23. Tootekataloog – materjaliarvestuse süsteemi aluseks olev tootepuu koos kõigi oma 3 (14) 2.23. Tootekataloog – materjaliarvestuse süsteemi aluseks olev tootepuu koos kõigi oma kirjetega sh. tooted, teenused ja planeerimisnimetused. 2.24. Võimearendusprojekt – Kaitseväe poolt juhitud projekt uue võime loomise või mõne võime ulatuslikuks moderniseerimiseks, kus RKIKi juhitud turuanalüüsi- ja hankeprotsessid on kõigest üks osa kogu projektist. 2.25. Varustuse arendamine – pidev ja jätkuv protsess, mille käigus Kaitsevägi täiustab oma varustuselemente. Varustuse arendamise tulemusena võivad muutuda varustuse ja vajaduste kirjeldused ning operatsioonilised parameetrid. 2.26. Vajaduse kirjeldus - üldjuhul esitatakse RKIK-le lõppkasutaja poolt vajaduse kirjeldus tootekataloogis olevate uute toodete ja teenuste kohta ning samuti juhul, kui olemasolevat toodet või teenust on vajalik funktsionaalselt muuta. Vajaduse kirjelduse esitamise kohustus sätestatakse varustuse hankekavas ja RKIKi majandushangete plaanis. 2.27. Väikeost – alla lihthanke piirmäära jääv riigihange. 2.28. Ühishange – ministeeriumi ja asutuste ja/või teiste hankijate sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest. 3. Keskne hankimine ja ühishanked 3.1. RKIK teostab kohustusliku keskse hankijana Kaitseväe ja ministeeriumi vajadusteks riigihankeid (v.a punktides 3.2 – 3.5 nimetatud riigihanked) eeldatava maksumusega Kaitseväe puhul alates 20 000 eurot ja ministeeriumi puhul alates 30 000 eurot (edaspidi summad koos nimetatud kohustusliku keskse hankija piirmäär). Eeldatava maksumusega alla kohustusliku keskse hankija piirmäära jäävaid riigihankeid ja punktides 3.2 - 3.4 nimetatud riigihankeid võivad Kaitsevägi ja ministeerium teostada iseseisvalt või volitada nende teostamise RKIKile. Volitus loetakse esitatuks riigihanke läbiviimise taotluse esitamisega. 3.2. Kaitseväel on õigus KMAK raames otsustatud erioperatsioonide väejuhatuse ja luurekeskuse spetsiifilisteks vajadusteks vajalikke riigihankeid korraldada iseseisvalt, kehtestades selleks vajalikud protseduurireeglid. 3.3. Ministeeriumil on õigus korraldada iseseisvalt sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankeid eeldatava maksumusega alla 60 000 euro. Kui riigihanke alusel tellitakse RHS § 11 lg 1 p 10 sätestatud vahekohtu- või lepitusteenust või RHS § 11 lg 1 p 11 sätestatud õigusteenust, võivad olenemata eeldatavast maksumusest nimetatud riigihankeid korraldada ministeerium ja Kaitsevägi iseseisvalt. 3.4. Kui riigihanke alusel sõlmitakse leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist, ehitustööde või teenuste tellimist logistilisel otstarbel ja mis sõlmitakse mõnes välisriigis, v. a Euroopa Liidu liikmesriigis, ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi ning kui operatiivvajaduste tõttu tuleb need sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega (RHS § 170 lg 1 p 5), võib olenemata eeldatavast maksumusest nimetatud riigihankeid korraldada Kaitsevägi iseseisvalt. 3.5. Ministeeriumi valitsemisalas viib üldjuhul ühishankeid läbi RKIK ning esindab vastava volituse alusel ministeeriumi ja/või asutusi ministeeriumi valitsemisala väliste hankijate poolt läbiviidavates ühishangetes. Volitus loetakse esitatuks riigihanke läbiviimise taotluse esitamisega. 3.6. Kui ühishankes osaleb RKIK keskse hankijana ministeeriumi ja/või Kaitseväe nimel, siis vastutab RKIK RHSis sätestatud nõuete järgimise eest ning sõlmib ühishanke kokkulepped. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on määranud keskseks hankijaks mõne teise asutuse kindlate riigihangete osas ja asutustel on kohustus teostada neid riigihankeid läbi selle asutuse, esindab 4 (14) riigihangete osas ja asutustel on kohustus teostada neid riigihankeid läbi selle asutuse, esindab selle asutuse läbiviidavates kesksetes riigihangetes ministeeriumi ja Kaitseväge RKIK. 4. Ülesannete jaotus kohustusliku keskse hankimise korral 4.1. Ministeeriumi ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: 4.1.1. ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna (edaspidi KIO) ülesandeks on valitsemisala hankekorralduse toimimise ja taristu valdkonna toimimise tagamine, sh ministeeriumi valitsemisala hanke- ja taristupoliitika kujundamine, seire ja täitmise järelevalve; 4.1.2. ministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna (edaspidi RPO) ülesandeks on mh varustuse hankekava, taristukava ja majandushangete kava ministeeriumipoolne juhtimine, seire ja täitmise järelevalve ning ministrile esitatavate (muudatus)ettepanekute ettevalmistamine ning analüüs. 4.2. RKIKi ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: 4.2.1. varustuse hankekava ja taristukava haldus, sh muudatuste haldus; 4.2.2. riigihangete planeerimise faasis turu-uuringu läbiviimine, varustuselementide hinnastamine, riigihangete konsolideerimine, hankeplaanide koostamine, riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse koostamine, infopäevade korraldamine lõppkasutajatele ja ettevõtjatele; 4.2.3. riigihangete läbiviimine, sh hankekomisjoni juhtimine, lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine; 4.2.4. lepingu sõlmimise järgselt lepinguhalduse ja tarnijasuhtluse, testimiste ja ekspertiiside korraldamine ning pretensioonide haldus (sh õiguskaitsevahendite kasutamise korraldamine); 4.2.5. aruannete koostamine ja esitamine vastavalt planeerimisjuhisele; 4.2.6. riigihangete juhtimise ja arvestuse infosüsteemi kasutamine; 4.2.7. riigihangete planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalike alusandmete haldamine, sh tehniliste kirjelduste registri pidamine ning hinnainfo, planeerimisnimetuste ja hankeobjektide nimetuste haldamine. 4.3. Lõppkasutaja ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: 4.3.1. varustuse arendamine ja vajaduste kirjelduste täiendamine; 4.3.2. varustuse hankekavas varustuse koguste muutmiseks, hankeobjektide lisamiseks või kustutamiseks ning aastate vaheliseks ümbertõstmiseks ettepanekute algatamine; 4.3.3. vajadusel riigihanke komisjonis lõppkasutaja huvide esindamine; 4.3.4. võimearendusprojektide puhul projektijuhtimine, kaasates RKIK esindaja projektimeeskonda; 4.3.5. kokkulepitud juhtudel ostutaotluste esitamine; 4.3.6. varustuse/teenuse kasutamiskogemuse ja kasutaja tagasiside koondamine ja jagamine RKIKga; 4.3.7. hangitavate toodetega seotud logistika, sh: tarne vastuvõtmine, akteerimine ja esmane kvaliteedikontroll, ladustamine, edasine jaotamine, kasutusse suunamine, seisukorra jälgimine ja kasutusest kõrvaldamise otsustamine. 5. Riigihangete planeerimine ning hankeplaani koostamine ja muutmine 5 (14) 5.1. Ministeeriumis ja asutustes tagab (tagavad) riigihangete planeerimise, korraldamise, teabevahetuse ja muu riigihangetega seotud tegevuse isik(ud), kelle töö- või teenistusülesannetest see tuleneb, vajadusel määrab vastutava isiku ministeeriumis kantsler ja asutuses asutuse juht. 5.2. Punktis 5.1 nimetatud isikud korraldavad ja koordineerivad oma valdkonna riigihankeid, tagades vajadusel riigihangete läbiviimiseks vajaliku info jõudmise RKIKi. 5.3. Riigihangete planeerimisel arvestatakse planeerimisjuhises sätestatut. 5.4. KMAKi alusel koostatakse detailne varustuse hankekava, taristukava ja majandushangete kava Majandushangete kava koostamise eelduseks on KMAKis muude hangete lisa kehtestamine, mille kehtestab kaitseminister käskkirjaga hiljemalt ühe kuu jooksul peale KMAKi kinnitamist ning mis on aluseks ministeeriumile ja asutustele konkreetse kalendriaasta riigihangete planeerimisele. 5.5. Varustuse hankekava koostamisel määratakse, milliste riigihangete osas on vajalik esitada vajaduse kirjeldus (lisa 1), vajadusel konkreetne tarneaeg, milliste riigihangete puhul eeldatakse lõppkasutaja poolt ostutaotluste koostamist ning milliste riigihangete puhul rakendatakse võimearendusprojektipõhist riigihanke ettevalmistamist. 5.6. Ministeerium ja asutused koostavad vajadusel iga-aastaselt oma asutuse hankeplaani. 5.7. RKIK koostab KMAKi, varustuse hankekava ja taristukava alusel RKIKi varustuse hankeplaani projekti ja RKIKi taristu hankeplaani. 5.8. RKIK saadab RKIKi varustuse hankeplaani projekti Kaitseväele tutvumiseks kuu aja jooksul pärast varustuse hankekava kehtestamist. Tagasiside andmisel informeerib Kaitsevägi hankekomisjonis osalemise soovist ja määrab lõppkasutaja esindaja. 5.9. RKIK saadab RKIKi varustuse hankeplaani projekti informatsiooniks Kaitseliidule, kes annab kuu aja jooksul RKIKile teada oma ühishangete soovist. 5.10. RKIK kehtestab iga-aastaselt RKIKi taristu hankeplaani hiljemalt üks kuu pärast taristukava kehtestamist. 5.11. RKIK kehtestab iga-aastaselt RKIKi varustuse hankeplaani hiljemalt neli kuud pärast varustuse hankekava kehtestamist. 5.12. Kaitsevägi ja ministeerium esitavad igal aastal 1. maiks RKIKile majandushangete kava alusel koostatud nimekirja järgmise aasta vajadustest majandushangete osas koos andmetega riigihangete eeldatava maksumuse kohta RKIKi kehtestatud vormil. Nimekirja esitamisel määrab lõppkasutaja mh vajaduse kirjelduse (lisa 1) esitamise vajaduse, projektid, mille puhul eeldatakse lõppkasutaja poolt ostutaotluste koostamist ning informeerib hankekomisjonis osalemise soovist. Võimalusel esitatakse andmed kogu KMAK perioodi kohta. Esitatud andmete põhjal paneb RKIK kokku RKIKi majandushangete plaani projekti. 5.13. RKIK esitab RKIKi majandushangete plaani projekti lõppkasutajatele tutvumiseks ning infoks teistele valitsemisala asutustele hiljemalt 1. juuniks. Lõppkasutajad on kohustatud majandushangete plaani projekti kohta andma RKIKle tagasiside kahe kuu jooksul selle tutvumiseks esitamisest. 5.14. RKIKi majandushangete plaani kehtestab RKIKi juht hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks. 5.15. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides kajastatakse vähemalt riigihanked, sh minikonkursid eeldatava maksumusega alates lihthanke piirmäärast. Sotsiaal- ja eriteenused ning lihtsustatud korras tellitavad teenused kajastatakse hankeplaanis eeldatava maksumusega alates 60 000 eurost. RKIKi hankeplaanides peavad sisalduma kõik RKIKi poolt teiste asutuste vajadusteks teostatavad riigihanked, olenemata riigihanke eeldatavast maksumusest. 6 (14) vajadusteks teostatavad riigihanked, olenemata riigihanke eeldatavast maksumusest. Ministeerium ja asutused ei pea oma hankeplaanides kajastama RKIKi poolt nende vajaduste jaoks läbiviidavaid riigihankeid. 5.16. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides peab sisalduma vähemalt järgmine teave: 5.16.1. hankeobjekt (nimetus); 5.16.2. lepingu eeldatav maksumus ja finantseerimisallikas; 5.16.3. RKIKi hankeplaanides vajaduse kirjelduse esitamise vajadus ja esitamise tähtaeg kuu täpsusega; 5.16.4. eeldatav riigihanke väljakuulutamise või pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise aeg kuu täpsusega; 5.16.5. eeldatav lepingu jõustumise algusaeg ja kehtivusaeg; 5.16.6. eeldatav tarneaeg/tarneajad või teenuse puhul teenuse osutamise algusaeg; 5.16.7. riigihanke eest vastutav(ad) isik(ud); 5.16.8. vajadusel lõppkasutaja; 5.16.9. hankeplaani kinnitamise aeg. 5.17. Ministeerium ja asutused avalikustavad oma kodulehel oma hankeplaanid, v.a asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe, viivitamata pärast plaanide kehtestamist. RKIKi varustuse hankeplaan tuleb avalikustada eesti ja inglise keeles. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt üks miljon eurot, avalikustatakse koos hankeplaaniga RKIKi koostatud lühikirjeldus hangitava toote või teenuse kohta. 5.18. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanide muutmine toimub ministeeriumi või asutuse juhi või tema volitatud isiku kehtestatud korras. 5.19. RKIKi hankeplaanide muutmiseks esitab lõppkasutaja RKIKile põhjendatud taotluse. Kui RKIKi hankeplaanide muutmise vajadus tekib RKIKis, kooskõlastab RKIK muudatuse vajadusel (eelkõige, kui RKIK pole lõppkasutaja või kui peale RKIKi on ka teisi lõppkasutajaid) lõppkasutajaga. 5.20. Kui hankeplaani muudatusest tulenevalt tuleb muuta ka KMAKi või kaitseministri käskkirjaga kehtestatud varustuse hankekava ja/või taristukava, lähtutakse planeerimisjuhises sätestatud piirmääradest. 6. RKIKi poolt läbiviidavate kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste riigihangete ning majandushangete ettevalmistamine ja nende riigihangete läbiviimine 6.1. Varustuse hankekavas ja RKIK hankeplaanides määratud juhtudel esitab lõppkasutaja RKIKile üldsõnalise vajaduse kirjelduse hangitava toote või teenuse kohta (lisa 1). 6.2. Punktis 6.1 nimetatud vajaduse kirjelduse tähtaegse esitamise eest vastutab lõppkasutaja. Riigihanke hankeplaanijärgse läbiviimise ja tähtaegsete tarnete ja teenuste osutamise eest vastutab RKIK. 6.3. RKIK koostab riigihanke alusdokumendina kasutatava tehnilise kirjelduse projekti ning tutvustab seda lõppkasutajale, kellel on õigus esitada ettepanekuid tehnilise kirjelduse täiendamiseks. RKIK kohustub põhjendama ettepanekute mittearvestamist. 6.4. Kui RKIK esindab ministeeriumi ja/või asutust keskse või volitatud hankijana teiste Vabariigi Valitsuse määratud kesksete hankijate poolt korraldatavates riigihangetes või teiste hankijate poolt korraldatavates ühishangetes, esitab RKIK sisendi tehnilise kirjelduse 7 (14) hankijate poolt korraldatavates ühishangetes, esitab RKIK sisendi tehnilise kirjelduse koostamiseks nende hankijate poolt soovitud kujul. 6.5. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on rohkem kui 5 miljonit eurot ning objektiivsetel alustel on teada välispakkujate olemasolu, peavad riigihanke alusdokumendid olema koostatud nii eesti kui inglise keeles. 6.6. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt 3 miljonit eurot ja objektiivsetel alustel on teada konkurentsi olemasolu, korraldab RKIK enne hankemenetluse algust teabepäeva, kus tutvustatakse huvitatud isikutele kavandatavat hankemenetlust, sh eeldatavaid kvalifitseerimis- ja vastavustingimusi ning võimalusel tehnilist kirjeldust. Teabepäeva eesmärk on kahesuunaline suhtlus, kus võimaldatakse potentsiaalsetel pakkujatel küsida selgitavaid küsimusi ning anda tagasisidet hankija vajaduste realiseerimise võimalustest, kusjuures hankija peab tagama, et käesolevas punktis nimetatud tegevus ei moonutaks konkurentsi ega annaks ühelegi pakkujale konkurentsieelist. Hankemenetlused, mille osas korraldatakse teabepäevad, avalikustatakse koos RKIKi varustuse hankeplaaniga. 6.7. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete läbiviimisel antakse pakkujatele mõistlik aeg pakkumuse esitamiseks, mis on üldjuhul pikem seaduses ettenähtud miinimumnõudest, v.a põhjendatud juhtudel RKIKi juhi otsusel. Pakkumuste esitamise tähtaeg alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste puhul on üldjuhul 30 päeva ja üle rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste puhul üldjuhul 60 päeva. 6.8. Konkreetse riigihanke läbiviimisest ei või osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse koostaja ja hankekomisjoni liige peavad ennast riigihankest taandama, kui riigihankel esitab või võib esitada pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega riigihanke eest vastutaval isikul või hankekomisjoni liikmel on olnud või on suhted, mis võivad tekitada kahtlusi riigihanke eest vastutava isiku ja/või hankekomisjoni liikme otsuse objektiivsuses. Huvide konflikti riski maandamise meetmena kasutatakse igakordset sõltumatuse kinnitamist, mis koostatakse ja esitatakse RKIK juhi poolt kehtestatud vormis. 6.9. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete läbiviimisel tunnistatakse konkurentsi puudumise tõttu kehtetuks need hankemenetlused, mille käigus on pakkumuse esitanud üks pakkuja või vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkuja ning objektiivsetel alustel on teada konkurentsi olemasolu, v.a. põhjendatud juhtudel (nt ajakriitilisus ajateenijate või operatsioonide varustamisel või juhul kui on objektiivselt tõendatav, et riigihanke teistkordne läbiviimine ei täida soovitud eesmärki) RKIKi juhi otsusel. Sellisel juhul korraldatakse uus hankemenetlus, hinnates eelnevalt pakkumuste vähesuse põhjuseid ning vajadusel korrigeerides riigihanke alusdokumente. Kui teistkordsel hankemenetluse läbiviimisel esitab pakkumuse samuti üks pakkuja, otsustab edasise tegevuse RKIKi juht. 7. Taristu tehnilised kirjeldused RKIKi riigihangetes 7.1. Lõppkasutaja valmistab KMAKi koostamise raames RKIKi antud vormil ette taristu vajaduse kirjelduse ning konsulteerib vajadusel RKIKiga. Taristu vajadus peab olema kirjeldatud selliselt, et selle alusel on võimalik koostada riigihangete jaoks vajalikud tehnilised kirjeldused. 7.2. Lõppkasutaja määrab RKIKi taotluse alusel taristu hankeplaanis kajastatava riigihanke juurde oma kontaktisiku(d), kes osaleb(vad) hankekomisjoni töös ning ettepanekute tegemisel hankemenetluses vajalike otsuste tegemiseks. Lõppkasutaja määrab oma esindajad 8 (14) hankemenetluses vajalike otsuste tegemiseks. Lõppkasutaja määrab oma esindajad projekteerimis- ja ehituslepingu täitmise juurde, kelle ülesandeks on anda operatiivset ja adekvaatset tagasisidet oma pädevuse piires RKIKi projektijuhile. 7.3. RKIK koostab KMAK raames koostatud taristu vajaduse kirjelduse (punkt 7.1) alusel tehnilise kirjelduse projekti. Tehnilise kirjelduse projekti tuleb enne riigihanke alustamist tutvustada lõppkasutajale (v.a remonttööd), kellel on õigus esitada ettepanekuid tehnilise kirjelduse täiendamiseks. RKIK kohustub põhjendama ettepanekute mittearvestamist. 7.4. Konkreetse riigihanke läbiviimisest ei või osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse koostaja ja hankekomisjoni liige peavad ennast riigihankest taandama, kui riigihankel esitab või võib esitada pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega riigihanke eest vastutaval isikul või hankekomisjoni liikmel on olnud või on suhted, mis võivad tekitada kahtlusi riigihanke eest vastutava isiku ja/või hankekomisjoni liikme otsuse objektiivsuses. Huvide konflikti riski maandamise meetmena kasutatakse igakordset sõltumatuse kinnitamist, mis koostatakse ja esitatakse RKIK juhi poolt kehtestatud vormis. 7.5. Kui hankemenetlus lõppeb hankelepingut sõlmimata, hindab hankekomisjon hankemenetluse lõppemise tulemusi ning teeb ettepanekud edasisteks tegevusteks RKIKi juhile. Kui uue hankemenetluse läbiviimiseks tuleb muuta tehnilist kirjeldust osas, mis on lõppkasutajaga läbiräägitud, tutvustatakse muudatust lõppkasutajale. Kui muudatused on seotud riigihanke mahuga või eelarvega, lähtutakse planeerimisjuhises sätestatust. 8. RKIKi poolt läbiviidud riigihangete tulemusel lepingute sõlmimine 8.1. KMAKi raames korduvate hankevajaduste katmiseks sõlmitakse eelistatult pikaajalised ja mitme pakkujaga raamlepingud vastavalt RHSis sätestatule. 8.2. RKIK teavitab viivitamatult sõlmitud raam- ja hankelepingust, tellimiskirjast vms lõppkasutajale võetud kohustusest. Soovituslikult toimub teavitamine riigihangete juhtimise ja arvestuse infosüsteemis. 8.3. Üldjuhul viib Kaitseväe ja ministeeriumi vajadusteks sõlmitud raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimiseks vajalikke minikonkursse sõltumata maksumusest läbi RKIK, tagades seeläbi korrektse lepinguhalduse. 8.4. Kui riigihanke eelarve on Kaitseväel või ministeeriumil ja raamlepingus on fikseeritud kõik tingimused hankelepingu sõlmimiseks, võib olenemata maksumusest raamlepingu alusel minikonkursse läbi viia ja hankelepinguid sõlmida Kaitsevägi või ministeerium, kui see on kokkulepitud raamlepingu sõlmimise käigus ning hankelepingute sõlmimisest tagatakse RKIKile info esitamine omavahel kokkulepitud viisil. 8.5. Varustuse hankekavas ja/või RKIKi majandushangete plaanis määratud juhtudel esitab lõppkasutaja minikonkursside läbiviimiseks ostutaotluse RKIKi kehtestatud korras ja vormis. Muudel juhtudel viib RKIK minikonkursid läbi ning koostab vajalikud tellimiskirjad ja hankelepingud ilma täiendavate sisenditeta. 8.6. Kvaliteedikontrolli teostamise vajadus ja kvaliteedikontrolli nõuded määratakse riigihanke alusdokumentide koostamisel. Testimiste ja ekspertiiside läbiviimise vajadus kajastatakse võimalusel RKIKi hankeplaanides. Esmase kvaliteedikontrolli teostab lõppkasutaja, kaasates vajadusel RKIKi esindaja. Testimiste ja ekspertiiside läbiviimise eest vastutab RKIK. 8.7. Lepingu täitmisel tekkivate probleemide või pretensioonide (lepingus toodud lepingu- tingimuste mittetäitmine või rikkumine, kahju tekkimine, kauba mittevastavus), sh garantiijuhtumitega seotud vaidluste lahendamise eest vastutab RKIK. Lõppkasutaja on lepingu täitmisega seonduvatest probleemidest või pretensioonidest kohustatud teavitama RKIKi. 9 (14) täitmisega seonduvatest probleemidest või pretensioonidest kohustatud teavitama RKIKi. Lõppkasutajal on õigus kvaliteedikontrollis tekkinud probleemide korral suunata tarned täiendava ekspertiisi läbiviimiseks RKIKi. Garantiijuhtumitega tegeleb üldjuhul lõppkasutaja, vajadusel antakse juhtum lahendamiseks üle RKIKile. 8.8. RKIK tagab enda poolt sõlmitud lepingute lepinguhalduse ja pideva ülevaate lepingute täitmisest. 9. Lepingute tingimused 9.1. Ministeerium ja asutused üldjuhul ettemakseid ei teosta. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha: 9.1.1. kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul, kus ettemaksukohustus on sätestatud pakkumuses ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele; 9.1.2. muude lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse ainult ministeeriumi või asutuse jaoks ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele või kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse eest tasumist (nt kindlustusteenus, perioodika, tootetugi jms); 9.1.3. lepingute puhul, kus leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse alusel või riigihangete konsolideerimise teel; 9.1.4. lepingute puhul, mille alusel ostetakse asju või tellitakse teenuseid välisteenistuja tarbeks välisriigis. 9.2. Ettemaksu suurus ja tagastamise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalikud tagatised peavad olema sätestatud lepingus. Ettemaksu tegemise vajadus ja kasutusele võetavad riskimaandamise meetmed peavad olema dokumenteeritud. Vajadusel kehtestatakse detailsem protsess asutusesiseses hankekorras. 9.3. Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär ministeeriumi või asutuse poolt lepingutasu maksmisega viivitamise korral ei või ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest, mil kohustust ei täideta. 9.4. Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva. 10. Erandhanked 10.1. Erandhanked on riigihanked, mille osas ei ole hankija kohustatud järgima riigihangete direktiivides ja RHSis sätestatud korda. 10.2. Erandhanke läbiviimise otsustab ministeeriumi või asutuse juht või tema poolt volitatud isik. 10.3. Otsuses või otsusele lisatuna (v.a kinnisvara ostu ja kinnisvara kasutamiseks võtmise korral) esitatakse sisulised põhjendused seaduse mittekohaldamise osas, sh peab olema selgitatud, miks ei ole võimalik kasutada vähem piiravaid hankemenetlusi. 10.4. Erandhangete puhul tuleb arvestada proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid. 10.5. Võimaluse korral tuleb konkurentsi soodustamiseks kaasata menetlusse vähemalt kolm pakkujat ning pakkumuste koostamiseks tuleb pakkujatele jätta mõistlik aeg, arvestades hankeobjekti keerukust, ning tagada pakkujate võrdne kohtlemine. 10.6. Hankija koostab erandhanke läbiviimiseks tehnilise kirjelduse ja riigihanke 10 (14) 10.6. Hankija koostab erandhanke läbiviimiseks tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumendid, mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat ning pakkumuste esitamise tähtaega ja mitme pakkuja korral pakkumuste hindamise kriteeriume. 10.7. RHS § 11 lg 1 p 18 alusel teenuste tellimisel ei pea järgima p-s 10.6 sätestatut. 11. Väikeostud (alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked) 11.1. Väikeoste sooritades järgitakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning käesolevat korda ning asutusesiseselt kehtestatud väikeostude teostamise korda, kui see on kehtestatud. 11.2. Väikeostude teostamisel peab lähtuma põhimõttest, et ühesuguste ostude kogumaksumus aasta jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ühe valitsemisala asutuse või ministeeriumi osas tervikuna. 11.3. Väikeostude puhul maksumusega alla 5000 eurot kohaldatakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu. 11.4. Väikeostude puhul maksumusega alates 5000 eurot tuleb: 11.4.1. tagada rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine; 11.4.2. konkurentsi olemasolul teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele pakkujale, v.a kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse välisteenistuja tarbeks välisriigis; 11.4.3. juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehti vähem kui kolmele pakkujale, põhjendada pakkumuste vähesust; 11.4.4. pakkumuse esitamise ettepanekus, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehakse mitmele pakkujale, sätestada vähemalt kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse; 11.4.5. pakkumused küsida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning talletada selliselt, et kontrollimisel on tuvastatav eduka pakkumuse valiku põhjendatus; 11.4.6. põhjendada eduka pakkumuse valimise otsust; 11.4.7. sõlmida hankeleping vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.5. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väikeostude puhul alates maksumusest 30 000 eurot tuleb koostada ja pakkumuse esitamise ettepanekule lisada riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus), mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat ning pakkumuste esitamise tähtaega ja mitme pakkuja korral pakkumuste hindamise kriteeriume. Konkurentsi olemasolu korral esitatakse pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele isikule. Riigihanget läbiviiv isik peab põhjendama eduka pakkumuse valimise otsust ning juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehti vähem kui kolmele pakkujale, tuleb põhjendada pakkumuste vähesust 12. Sotsiaal- ja eriteenused 12.1. Juhul, kui ministeerium ja asutused viivad läbi sotsiaal- ja eriteenuste riigihankeid, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. 13. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavad teenused 13.1. Juhul, kui asutused viivad läbi riigihankeid lihtsustatud korras tellitavatele teenustele 11 (14) 13.1. Juhul, kui asutused viivad läbi riigihankeid lihtsustatud korras tellitavatele teenustele kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. 14. Lihthankemenetlus 14.1. Lihthanke korraldamisel lähtutakse RHSist ja asutusesiseselt kehtestatud lihthankemenetluse läbiviimise korrast, kui see on kehtestatud. 14.2. Lihthankemenetluse kord sätestatakse riigihanke alusdokumentides. 14.3. Lihthankemenetluses vajalikke hankija otsuseid teeb asutuse juht või tema poolt volitatud isik. 15. Erisused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning riigisaladusega seotud riigihangetes 15.1. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna alla 30 000 eurot maksumusega riigihangete puhul lähtutakse väikeostude läbiviimise põhimõtetest. 15.2. Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete puhul: 15.2.1. märgitakse ministeeriumi või asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku otsuses, otsusele lisatavas märgukirjas või dokumendihaldussüsteemi kommentaaride/lisainfo lahtris: 15.2.1.1. konkreetse hankeobjekti seos riigisaladuse või salastatud välisteabega (salastamise alus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi ning seos hankeobjektiga); 15.2.1.2. vajadusel vajaliku tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ja/või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaati ja/või salastatud teabe elektroonilise töötlemise nõuetele vastavat töötlussüsteemi omavate pakkujate eeldatav arv. 15.2.2. Tehniline kirjeldus peab sisaldama julgeolekunõudeid ja kooskõlastust asjasse puutuva riigisaladuse kaitset korraldava üksuse või isikuga. 15.2.3. Taristu riigihangete puhul tuleb julgeolekunõuded kooskõlastada objekti kasutaja julgeoleku eest vastutava isikuga. 15.2.4. Krüptoseadmete soetamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Välisluureametiga. 15.2.5. Leping peab sisaldama julgeolekuosa, mis sisaldab vähemalt avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning salastatud teabekandjate ja riigisaladuse töötlemiseks, sh teabe edastamise, tagastamise ja hävitamisega seonduvat, ning vastavate nõuete kohaldamise tingimusi ka allhankijatele ja julgeolekureegleid ehitustööde teostamisel, teenuste osutamisel ning asjade ostmisel. 15.3. Ministeerium ja asutused võivad asutusesiseses hankekorras kehtestada täiendavaid reegleid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ja/või riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud riigihangete läbiviimiseks. 15.4. Julgeoleku ja salastatud teabe kaitse nõuete osas nõustab asutusi vajaduse korral ministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond (edaspidi JHO). 15.5. Enne uue relvastuse soetamist koostatakse õiguslik analüüs (edaspidi analüüs) (lisa 2), hindamaks relvastuse vastavust rahvusvahelise õiguse nõuetele. Analüüs koostatakse kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 7 lõike 1 alusel. Analüüsi koostab Kaitsevägi. 15.6. Relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on relvad, laskemoon, lahingumoon, lõhkeaine ning muud vahendid, sh mittesurmavad vahendid, ja nende osad, mille sõjaline eesmärk on vigastada, kahjustada, hävitada või muul moel kahjutuks teha isikkoosseisu ning 12 (14) lõhkeaine ning muud vahendid, sh mittesurmavad vahendid, ja nende osad, mille sõjaline eesmärk on vigastada, kahjustada, hävitada või muul moel kahjutuks teha isikkoosseisu ning vara. 15.7. Uueks relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on selline relvastus, mida ministeerium ja asutused hangivad, arendavad, toodavad või võtavad kasutusele esimest korda või mida muudetakse või ehitatakse ümber sellisel viisil, et muutub selle vigastav, kahjustav, hävitav või kahjutukstegev mõju. 15.8. Analüüsi koostamise algatab RKIK kategooriajuht, esitades analüüsi koostamiseks taotluse Kaitseväele. Kaitsevägi võib analüüsi koostamise algatada ka iseseisvalt. 15.9. Analüüs koostatakse uue relvastuse planeerimis- ja hankeprotsessi käigus ning viiakse lõpuni hiljemalt pakkumuste vastavuse hindamise otsuse tegemise ajaks. 15.10. RKIK kategooriajuht tagab, et Kaitseväele analüüsi koostamiseks edastatavad andmed on arusaadavad ja selgesti mõistetavad. Kaitsevägi võib taotleda täiendavate andmete esitamist analüüsi eesmärkide täitmiseks. Analüüsi koostaja kaasatakse analüüsitava hangitava relvastuse hankekomisjoni töösse. 15.11. Enne analüüsi kinnitamist edastab analüüsi koostaja analüüsi arvamuse avaldamiseks Kaitseväe võimeplaneerijale, RKIK kategooriajuhile ning teistele relvastuse kasutuselevõtust huvitatud isikutele ministeeriumi valitsemisalas. Analüüsi kinnitab Kaitseväe volitatud isik. 16. Järelevalve 16.1. Varustuse hankekava, taristukava ning majandushangete kava ning nende alusel kinnitatud kavade ja RKIKi hankeplaanide täitmise üle teostavad järelevalvet RPO ja KIO vastavalt korra punktis 4.1 sätestatule. 16.2. Kontrolli lepingutes ja lepingute täitmisel julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonna nõuete järgimise üle teostab JHO. 16.3. RKIKi hankeplaanide koostamise, riigihangete õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise ja riigihangete läbiviimist ja lepingute täitmist puudutava teabevahetuse korraldamise eest vastutavad RKIKi hangete osakonna juhataja ja taristuosakonna juhataja vastavalt oma pädevusele. 16.4. Teiste valitsemisala asutuste hankeplaanide koostamise ja riigihangete nõuetekohase läbiviimise eest vastutab(vad) asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku määratud vastutav(ad) isik(ud). 16.5. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise järelevalve eest vastutab lepingu täitmise eest vastutav isik. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingupooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt, sh jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist, sh kas dokumendid on projekti lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms. 17. Lõppsätted 17.1. Ministeerium ja asutused kehtestavad vajaduse korral asutusesisese hankekorra, mis ei või olla vastuolus käesoleva hankekorra tingimustega. Asutusesisestes hankekordades peab mh olema sätestatud: huvide konflikti ennetamise meetmed, vajadusel hankeplaani koostamise ja muutmise kord, hankekomisjoni moodustamine ja ülesanded, riigihanke eest vastutava isiku määramine ja ülesanded, väikeostude teostamise kord, vajadusel sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord, lepingu sõlmimise kord ja lepingu muutmisega seotud tegevused, järelevalve teostamise kord ning riskide juhtimise meetmed 13 (14) muutmisega seotud tegevused, järelevalve teostamise kord ning riskide juhtimise meetmed riigihangete planeerimise, korraldamise, hankelepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise järelevalve etapis. 17.2. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 02.04.2018 käskkirja nr 123 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“. 17.3. Käesolev käskkiri jõustub 30.04.2020. 17.4. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, ministeeriumi osakondadele ja valitsemisala asutustele ning Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister Markko Lepikult Kaitseinvesteeringute osakond 14 (14)  Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 27.04.20 0 4 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 3 ja § 16 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9 ja kaitseministri 30.03.2020 käskkirjaga nr 74 „Keskse hankija nimetamine“. Üldsätted Käesolev Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord (edaspidi hankekord) annab Kaitseministeeriumile (edaspidi ministeerium) ja valitsemisala asutustele (edaspidi asutused) juhised riigihangete planeerimiseks, korraldamiseks, hankelepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmise järelevalveks. Ministeerium ja asutused lähtuvad asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse (edaspidi RHS) kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul RHSist, muudest õigustloovatest aktidest, käesolevast hankekorrast ja ministeeriumisisese/asutusesisese hankekorra (edaspidi asutusesisene hankekord) kehtestamisel sellest hankekorrast. Ministeerium ja asutused tagavad asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning eelistavad võimaluse korral keskkonnahoidlikke riigihankeid. Huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed sätestatakse asutusesiseses hankekorras või juhul, kui asutusel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, sätestatakse meetmed muus asutusesisest töökorraldust reguleerivas dokumendis. Ministeerium ja asutused rakendavad võimalusel igakordset sõltumatuse kinnitamist bürokraatiat mittesuurendaval viisil, mis võimaldab hankeprotsessis osalevatel isikutel paremini teadvustada kehtivaid toimingupiiranguid ja võimalikku huvide konflikti. Hankekorra kohaldamisel Välisluureametis võetakse arvesse Välisluureameti tegevuse spetsiifikat. Kõik hankekorras nimetatud piirmäärad on ilma käibemaksuta ja eeldatavad maksumused arvutatakse samuti ilma käibemaksuta summades. Kaitseliitu ei loeta valitsemisala asutuseks punkti 1.1 mõistes. Mõisted Ekspertiis – uurimistegevus, mille viib läbi kompetentne isik või asutus eesmärgiga anda vastus hankija või lõppkasutaja selgelt ja ühemõtteliselt seatud küsimustele. Ekspertiisi tulemusel koostatakse kirjalik dokument (järeldusotsus, akt, tunnistus vms ). Riigihanke liik – ministeeriumi valitsemisala arengukavast (edaspidi KMAK) tulenevate põhimõtete alusel on ministeeriumi valitsemisalas hanked jaotatud järgmisteks riigi hanke liikideks: kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hanked (ministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise (edaspidi planeerimisjuhis) kohaselt sisalduvad need hanked üksuste varustamise hangete kavas), taristu hanked (planeerimisjuhise kohaselt sisalduvad need hanked taristu hangete kavas) ning majandushanked (planeerimisjuhise kohaselt sisalduvad need hanked muude hangete kavas). Hankeobjekt – hankekava rea nimetus, asutuste hankeplaanide puhul ka hankeplaani rea nimetus. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK ) hankeplaani puhul on rea nimetuseks hankeprojekti nimetus, mis võib sisaldada mitut hankeobjekti. Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava (edaspidi varustuse hankekava) – KMAKi 4-aastase üksuste varustamise hangete kava alusel koostatud detailne kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava jooksva aasta, jooksvale aastale järgneva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. Varustuse hankekavas toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankeplaan (edaspidi RKIKi varustuse hankeplaan) – RKIKi juhi poolt varustuse hankekava alusel koostatud konsolideeritud RKIKi poolt teostatavate kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste riigihangete plaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. Keskkonnahoidlik riigihange – minimaalse keskkonnamõjuga toodete, teenuste või ehitustööde hankimine. Keskkonnahoidliku riigihanke põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/ teenuse elutsükli jooksul. Keskne riigihange – Vabariigi Valitsuse või ministri poolt keskseks hankijaks määratud asutuse poolt ministeeriumile ja asutustele ehk lõppkasutajale asjade ostmine või teenuste tellimine, või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine lõppkasutajale asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks. Kohustusliku keskse hankimise piirmääraks on ministeeriumi puhul riigihanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot ja Kaitseväe puhul riigihanked eeldatava maksumusega alates 20 000 eurot. Keskseks hankijaks määramisel ja hankekorra punktides 3.2-3.4 on välja toodud erandjuhud, mille puhul kohustuslik keskne hankimine ei rakendu. Kvaliteedikontroll – toiming, mille käigus võrreldakse saadetise kvaliteeti lepingus etteantud nõuetega. Kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse saadetise oluliste karakteristikute vastavust ootustele, nõuetele ja kokkulepetele. Kvaliteedikontroll lõppeb kvaliteedikontrolli akti vormistamisega. Lepinguhaldus – l epinguga seotud tegevused, milleks on mh: lepingu talletamine, arhiveerimine ja kättesaadavuse tagamine, lepingu muudatuste koostamine, läbirääkimine ja vormistamine, lepingu täitmise jälgimine, lepingu täitmise üle järelevalve teostamine, lepingu kasutamisega seotud infovahetuse korraldamine, lepingu kasutamise korraldamine ja lepinguga seotud juhtimisotsuste tegemine. Lõppkasutaja – ministeerium või asutus, kes hakkab kasutama riigihankega ostetud asja, tellitud teenust või ehitustööd. Majandushangete kava - KMAKi 4-aastane muude hangete kava alusel koostatud kava jooksva aasta, jooksvale aastale järgneva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. Majandushangete kavas toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. Majandushangete plaan (edaspidi RKIKi majandushangete plaan) – RKIKi juhi poolt konkreetse aasta kohta kehtestatud RKIKi teostatavate majandushangete hankeplaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. Majandushanked – riigihanked, mille objektiks on asjade ostmine või teenuste tellimine, mida ei kajastata varustuse hankekavas ja taristukavas. Minikonkurss – mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, alusel raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel läbiviidav konkurss hankelepingu sõlmimiseks. Ostutaotlus – lõppkasutajalt tellimiskirja vormistajale (üldjuhul RKIKile, kuid teatud juhtudel ka materjalivaldkonna vastutavale või muule tellimusi tegema volitatud isikule) esitatav sisend tellimiskirja koostamiseks. Kasutatakse peamiselt juhtudel, kui hankeobjekti tuleb enne tellimiskirja koostamist või hankelepingu sõlmimist täpsustada (näiteks riidevarustuse suurusnumbrid, elutsükli kulude osas konkreetsed varuosad või teenused jmt). Ostutellimus – ostujuhtimise süsteemis talletatud digitaalne tellimiskiri või hankeleping, mis on seostatud riigihanke viitenumbri, lepingute registri sissekandega ja ostukataloogi toote koodi või tootepuu haruga ning millega seostatakse hiljem arved ja aktid. Planeerimisnimetus – kokkulepitud üldistusastmes tootenimetuste nomenklatuur, mida kasutatakse planeerimisel ja juhtimisarvestuses, aga ka soetusvajaduse planeerimisel ning üksuste materiaalse lahinguvalmiduse jälgimisel. M inisteeriumi valitsemisalas koostatakse üksuste varustamise kava planeerimisnimetuste detailsuses. Pretensioon – kauba või teenuse mittevastavuse, tarnimisel tekkinud kokkuleppest kõrvalekaldumise või arveldamisel tekkinud probleemide fikseerimine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pretensiooni edasisel menetlemisel võib saada sellest õiguskaitsevahendi kasutamine. RKIKi hankepl aanid – hankekorra punktides 2.5, 2.12 ja 2.22 nimetatud RKIKi hankeplaanid. Tarnijasuhtlus – tarnijate ja teenuse osutajatega info vahetamine. Hankekorra mõistes igasugune infovahetuse kohustus tarnijate ja teenuse osutajatega, sh lepinguhaldus, lepingumuudatuste läbirääkimine ja vormistamine, volitatud isikute haldamine, tellitud teenuste või tarnitud kaupade mittevastavuste info kogumine ja haldamine (sh ka tarnija/teenuse osutaja poolsete hinnangute kogumine ja talletamine), tarnija/teenuse osutaja kursis hoidmine tellijapoolse hinnanguga tarnetele, õiguslike tegevuste läbiviimine seoses mittevastavustega (sh õiguskaitsevahendi kasutamine), tarnijate/teenuse osutajate hindamine ja tarnijale/teenuse osutajale mugavate ja lihtsate suhtluskanalite võimaldamine. Taristukava – KMAKi 4-aastase taristukava alusel koostatud detailne taristu investeeringute kava jooksva aasta ja KMAK perioodi kohta, mis kehtestatakse kaitseministri käskkirjaga. Taristu hankeplaan – RKIKi juhi poolt konkreetse aasta kohta kehtestatud RKIKi teostatavate taristu riigihangete plaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses. Tootekataloog – materjaliarvestuse süsteemi aluseks olev tootepuu koos kõigi oma kirjetega sh. tooted, teenused ja planeerimisnimetused. Võimearendusprojekt – Kaitseväe poolt juhitud projekt uue võime loomise või mõne võime ulatuslikuks moderniseerimiseks, kus RKIKi juhitud turuanalüüsi- ja hankeprotsessid on kõigest üks osa kogu projektist. Varustuse arendamine – pidev ja jätkuv protsess, mille käigus Kaitsevägi täiustab oma varustuselemente. Varustuse arendamise tulemusena võivad muutuda varustuse ja vajaduste kirjeldused ning operatsioonilised parameetrid. Vajaduse kirjeldus - üldjuhul esitatakse RKIK-le lõppkasutaja poolt vajaduse kirjeldus tootekataloogis olevate uute toodete ja teenuste kohta ning samuti juhul, kui olemasolevat toodet või teenust on vajalik funktsionaalselt muuta. Vajaduse kirjelduse esitamise kohustus sätestatakse varustuse hankekavas ja RKIKi majandushangete plaanis. Väike ost – alla lihthanke piirmäära jääv riigihange. Ühishange – ministeeriumi ja asutuste ja/või teiste hankijate sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest. Keskne hankimine ja ühishanked RKIK teostab kohustusliku keskse hankijana Kaitseväe ja ministeeriumi vajadusteks riigihankeid (v.a punktides 3.2 – 3.5 nimetatud riigihanked) eeldatava maksumusega Kaitseväe puhul alates 20 000 eurot ja ministeeriumi puhul alates 30 000 eurot (edaspidi summad koos nimetatud kohustusliku keskse hankija piirmäär). Eeldatava maksumusega alla kohustusliku keskse hankija piirmäära jäävaid riigihankeid ja punktides 3.2 - 3. 4 nimetatud riigihankeid võivad Kaitsevägi ja ministeerium teostada iseseisvalt või volitada nende teostamise RKIKile. Volitus loetakse esitatuks riigi hanke läbiviimise taotluse esitamisega. Kaitseväel on õigus KMAK raames otsustatud erioperatsioonide väejuhatuse ja luurekeskuse spetsiifilisteks vajadusteks vajalikke riigihankeid korraldada iseseisvalt, kehtestades selleks vajalikud protseduurireeglid. Ministeeriumil on õigus korraldada iseseisvalt sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigi hankeid eeldatava maksumusega alla 60 000 euro. Kui riigihanke alusel tellitakse RHS § 11 lg 1 p 10 sätestatud vahekohtu- või lepitusteenust või RHS § 11 lg 1 p 11 sätestatud õigusteenust, võivad olenemata eeldatavast maksumusest nimetatud riigihankeid korraldada ministeerium ja Kaitsevägi iseseisvalt. Kui riigihanke alusel sõlmitakse leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist, ehitustööde või teenuste tellimist logistilisel otstarbel ja mis sõlmitakse mõnes välisriigis, v. a Euroopa Liidu liikmesriigis, ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi ning kui operatiivvajaduste tõttu tuleb need sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega (RHS § 170 lg 1 p 5), võib olenemata eeldatavast maksumusest nimetatud riigihankeid korraldada Kaitsevägi iseseisvalt. Ministeeriumi valitsemisalas viib üldjuhul ühishankeid läbi RKIK ning esindab vastava volituse alusel ministeeriumi ja/või asutusi ministeeriumi valitsemisala väliste hankijate poolt läbiviidavates ühishangetes. Volitus loetakse esitatuks riigi hanke läbiviimise taotluse esitamisega. Kui ühishankes osaleb RKIK keskse hankijana ministeeriumi ja/või Kaitseväe nimel, siis vastutab RKIK RHSis sätestatud nõuete järgimise eest ning sõlmib ühishanke kokkulepped. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on määranud keskseks hankijaks mõne teise asutuse kindlate riigihangete osas ja asutustel on kohustus teostada neid riigihankeid läbi selle asutuse, esindab selle asutuse läbiviidavates kesksetes riigihangetes ministeeriumi ja Kaitseväge RKIK. Ülesannete jaotus kohustusliku keskse hankimise korral Ministeeriumi ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna (edaspidi KIO) ülesandeks on valitsemisala hankekorralduse toimimise ja taristu valdkonna toimimise tagamine, sh ministeeriumi valitsemisala hanke- ja taristupoliitika kujundamine, seire ja täitmise järelevalve; ministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna (edaspidi RPO) ülesandeks on mh varustuse hankekava, taristukava ja majandushangete kava ministeeriumipoolne juhtimine, seire ja täitmise järelevalve ning ministrile esitatavate (muudatus)ettepanekute ettevalmistamine ning analüüs. RKIKi ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: varustuse hankekava ja taristukava haldus, sh muudatuste haldus; riigihangete planeerimise faasis turu-uuringu läbiviimine, varustuselementide hinnastamine, riigi hangete konsolideerimine, hankeplaanide koostamine, riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse koostamine, infopäevade korraldamine lõppkasutajatele ja ettevõtjatele; riigihangete läbiviimine, sh hankekomisjoni juhtimine, lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine; lepingu sõlmimise järgselt lepinguhalduse ja tarnijasuhtluse, testimiste ja ekspertiiside korraldamine ning pretensioonide haldus (sh õiguskaitsevahendite kasutamise korraldamine); aruannete koostamine ja esitamine vastavalt planeerimisjuhisele; riigihangete juhtimise ja arvestuse infosüsteemi kasutamine; riigihangete planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalike alusandmete haldamine, sh tehniliste kirjelduste registri pidamine ning hinnainfo, planeerimisnimetuste ja hankeobjektide nimetuste haldamine. Lõppkasutaja ülesandeks hankekorra mõistes on muuhulgas: varustuse arendamine ja vajaduste kirjelduste täiendamine; varustuse hankekavas varustuse koguste muutmiseks, hankeobjektide lisamiseks või kustutamiseks ning aastate vaheliseks ümbertõstmiseks ettepanekute algatamine; vajadusel riigi hanke komisjonis lõppkasutaja huvide esindamine; võimearendusprojektide puhul projektijuhtimine, kaasates RKIK esindaja projektimeeskonda; kokkulepitud juhtudel ostutaotluste esitamine; varustuse/teenuse kasutamiskogemuse ja kasutaja tagasiside koondamine ja jagamine RKIKga; hangitavate toodetega seotud logistika, sh: tarne vastuvõtmine, akteerimine ja esmane kvaliteedikontroll, ladustamine, edasine jaotamine, kasutusse suunamine, seisukorra jälgimine ja kasutusest kõrvaldamise otsustamine. Riigihangete planeerimine ning hankeplaani koostamine ja muutmine Ministeeriumis ja asutustes tagab (tagavad) riigihangete planeerimise, korraldamise, teabevahetuse ja muu riigihangetega seotud tegevuse isik(ud), kelle töö- või teenistusülesannetest see tuleneb, vajadusel määrab vastutava isiku ministeeriumis kantsler ja asutuses asutuse juht. Punktis 5.1 nimetatud isikud korraldavad ja koordineerivad oma valdkonna riigihankeid, tagades vajadusel riigihangete läbiviimiseks vajaliku info jõudmise RKIKi. Riigihangete planeerimisel arvestatakse planeerimisjuhises sätestatut. KMAKi alusel koostatakse detailne varustuse hankekava, taristukava ja majandushangete kava , mille kehtestab kaitseminister käskkirjaga hiljemalt ühe kuu jooksul peale KMAKi kinnitamist ning mis on aluseks ministeeriumile ja asutustele konkreetse kalendriaasta riigihangete planeerimisele. Varustuse hankekava koostamisel määratakse, milliste riigihangete osas on vajalik esitada vajaduse kirjeldus (lisa 1), vajadusel konkreetne tarneaeg, milliste riigihangete puhul eeldatakse lõppkasutaja poolt ostutaotluste koostamist ning milliste riigihangete puhul rakendatakse võimearendusprojektipõhist riigi hanke ettevalmistamist. Ministeerium ja asutused koostavad vajadusel iga-aastaselt oma asutuse hankeplaani. RKIK koostab KMAKi, varustuse hankekava ja taristukava alusel RKIKi varustuse hankeplaani projekti ja RKIKi taristu hankeplaani. RKIK saadab RKIKi varustuse hankeplaani projekti Kaitseväele tutvumiseks kuu aja jooksul pärast varustuse hankekava kehtestamist. Tagasiside andmisel informeerib Kaitsevägi hankekomisjonis osalemise soovist ja määrab lõppkasutaja esindaja. RKIK saadab RKIKi varustuse hankeplaani projekti informatsiooniks Kaitseliidule, kes annab kuu aja jooksul RKIKile teada oma ühishangete soovist. RKIK kehtestab iga-aastaselt RKIKi taristu hankeplaani hiljemalt üks kuu pärast taristukava kehtestamist. RKIK kehtestab iga-aastaselt RKIKi varustuse hankeplaani hiljemalt neli kuud pärast varustuse hankekava kehtestamist. Kaitsevägi ja ministeerium esitavad igal aastal 1. maiks RKIKile majandushangete kava alusel koostatud nimekirja järgmise aasta vajadustest majandushangete osas koos andmetega riigihangete eeldatava maksumuse kohta RKIKi kehtestatud vormil. Nimekirja esitamisel määrab lõppkasutaja mh vajaduse kirjelduse (lisa 1) esitamise vajaduse, projektid, mille puhul eeldatakse lõppkasutaja poolt ostutaotluste koostamist ning informeerib hankekomisjonis osalemise soovist. Võimalusel esitatakse andmed kogu KMAK perioodi kohta. Esitatud andmete põhjal paneb RKIK kokku RKIKi majandushangete plaani projekti. RKIK esitab RKIKi majandushangete plaani projekti lõppkasutajatele tutvumiseks ning infoks teistele valitsemisala asutustele hiljemalt 1. juuniks. Lõppkasutajad on kohustatud majandushangete plaani projekti kohta andma RKIKle tagasiside kahe kuu jooksul selle tutvumiseks esitamisest. RKIKi majandushangete plaani kehtestab RKIKi juht hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides kajastatakse vähemalt riigihanked, sh minikonkursid eeldatava maksumusega alates lihthanke piirmäärast. Sotsiaal- ja eriteenused ning lihtsustatud korras tellitavad teenused kajastatakse hankeplaanis eeldatava maksumusega alates 60 000 eurost. RKIKi hankeplaanides peavad sisalduma kõik RKIKi poolt teiste asutuste vajadusteks teostatavad riigihanked, olenemata riigihanke eeldatavast maksumusest. Ministeerium ja asutused ei pea oma hankeplaanides kajastama RKIKi poolt nende vajaduste jaoks läbiviidavaid riigihankeid. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides peab sisalduma vähemalt järgmine teave: hankeobjekt (nimetus); lepingu eeldatav maksumus ja finantseerimisallikas; RKIKi hankeplaanides vajaduse kirjelduse esitamise vajadus ja esitamise tähtaeg kuu täpsusega; eeldatav riigihanke väljakuulutamise või pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise aeg kuu täpsusega; eeldatav lepingu jõustumise algusaeg ja kehtivusaeg; eeldatav tarneaeg/tarneajad või teenuse puhul teenuse osutamise algusaeg; riigihanke eest vastutav(ad) isik(ud); vajadusel lõppkasutaja ; hankeplaani kinnitamise aeg. Ministeerium ja asutused avalikustavad oma kodulehel oma hankeplaanid, v.a asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe, viivitamata pärast plaanide kehtestamist. RKIKi varustuse hankeplaan tuleb avalikustada eesti ja inglise keeles. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt üks miljon eurot, avalikustatakse koos hankeplaaniga RKIKi koostatud lühikirjeldus hangitava toote või teenuse kohta. Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanide muutmine toimub ministeeriumi või asutuse juhi või tema volitatud isiku kehtestatud korras. RKIKi hankeplaanide muutmiseks esitab lõppkasutaja RKIKile põhjendatud taotluse. Kui RKIKi hankeplaanide muutmise vajadus tekib RKIKis, kooskõlastab RKIK muudatuse vajadusel (eelkõige, kui RKIK pole lõppkasutaja või kui peale RKIKi on ka teisi lõppkasutajaid) lõppkasutajaga. Kui hankeplaani muudatusest tulenevalt tuleb muuta ka KMAKi või kaitseministri käskkirjaga kehtestatud varustuse hankekava ja/või taristukava, lähtutakse planeerimisjuhises sätestatud piirmääradest. RKIKi poolt läbiviidavate kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste riigihangete ning majandushangete ettevalmistamine ja nende riigihangete läbiviimine Varustuse hankekavas ja RKIK hankeplaanides määratud juhtudel esitab lõppkasutaja RKIKile üldsõnalise vajaduse kirjelduse hangitava toote või teenuse kohta (lisa 1). Punktis 6.1 nimetatud vajaduse kirjelduse tähtaegse esitamise eest vastutab lõppkasutaja. Riigihanke hankeplaanijärgse läbiviimise ja tähtaegsete tarnete ja teenuste osutamise eest vastutab RKIK. RKIK koostab riigihanke alusdokumendina kasutatava tehnilise kirjelduse projekti ning tutvustab seda lõppkasutajale, kellel on õigus esitada ettepanekuid tehnilise kirjelduse täiendamiseks. RKIK kohustub põhjendama ettepanekute mittearvestamist. Kui RKIK esindab ministeeriumi ja/või asutust keskse või volitatud hankijana teiste Vabariigi Valitsuse määratud kesksete hankijate poolt korraldatavates riigi hangetes või teiste hankijate poolt korraldatavates ühishangetes, esitab RKIK sisendi tehnilise kirjelduse koostamiseks nende hankijate poolt soovitud kujul. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on rohkem kui 5 miljonit eurot ning objektiivsetel alustel on teada välispakkujate olemasolu, peavad riigihanke alusdokumendid olema koostatud nii eesti kui inglise keeles. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt 3 miljonit eurot ja objektiivsetel alustel on teada konkurentsi olemasolu, korraldab RKIK enne hankemenetluse algust teabepäeva, kus tutvustatakse huvitatud isikutele kavandatavat hankemenetlust, sh eeldatavaid kvalifitseerimis- ja vastavustingimusi ning võimalusel tehnilist kirjeldust. Teabepäeva eesmärk on kahesuunaline suhtlus, kus võimaldatakse potentsiaalsetel pakkujatel küsida selgitavaid küsimusi ning anda tagasisidet hankija vajaduste realiseerimise võimalustest, kusjuures hankija peab tagama, et käesolevas punktis nimetatud tegevus ei moonutaks konkurentsi ega annaks ühelegi pakkujale konkurentsieelist. Hankemenetlused, mille osas korraldatakse teabepäevad, avalikustatakse koos RKIKi varustuse hankeplaaniga. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete läbiviimisel antakse pakkujatele mõistlik aeg pakkumuse esitamiseks, mis on üldjuhul pikem seaduses ettenähtud miinimumnõudest, v.a põhjendatud juhtudel RKIKi juhi otsusel. Pakkumuste esitamise tähtaeg alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste puhul on üldjuhul 30 päeva ja üle rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste puhul üldjuhul 60 päeva. Konkreetse riigihanke läbiviimisest ei või osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse koostaja ja hankekomisjoni liige peavad ennast riigihankest taandama, kui riigihankel esitab või võib esitada pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega riigihanke eest vastutaval isikul või hankekomisjoni liikmel on olnud või on suhted, mis võivad tekitada kahtlusi riigihanke eest vastutava isiku ja/või hankekomisjoni liikme otsuse objektiivsuses. Huvide konflikti riski maandamise meetmena kasutatakse igakordset sõltumatuse kinnitamist, mis koostatakse ja esitatakse RKIK juhi poolt kehtestatud vormis. RKIKi varustuse hankeplaanis olevate riigihangete läbiviimisel tunnistatakse konkurentsi puudumise tõttu kehtetuks need hankemenetlused, mille käigus on pakkumuse esitanud üks pakkuja või vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkuja ning objektiivsetel alustel on teada konkurentsi olemasolu, v.a. põhjendatud juhtudel (nt ajakriitilisus ajateenijate või operatsioonide varustamisel või juhul kui on objektiivselt tõendatav, et riigi hanke teistkordne läbiviimine ei täida soovitud eesmärki) RKIKi juhi otsusel. Sellisel juhul korraldatakse uus hankemenetlus, hinnates eelnevalt pakkumuste vähesuse põhjuseid ning vajadusel korrigeerides riigihanke alusdokumente. Kui teistkordsel hankemenetluse läbiviimisel esitab pakkumuse samuti üks pakkuja, otsustab edasise tegevuse RKIKi juht. Taristu tehnilised kirjeldused RKIKi riigihangetes Lõppkasutaja valmistab KMAKi koostamise raames RKIKi antud vormil ette taristu vajaduse kirjelduse ning konsulteerib vajadusel RKIKiga. T aristu vajadus peab olema kirjeldatud selliselt, et selle alusel on võimalik koostada riigihangete jaoks vajalikud tehnilised kirjeldused. Lõppkasutaja määrab RKIKi taotluse alusel taristu hankeplaanis kajastatava riigihanke juurde oma kontaktisiku(d), kes osaleb(vad) hankekomisjoni töös ning ettepanekute tegemisel hankemenetluses vajalike otsuste tegemiseks. Lõppkasutaja määrab oma esindajad projekteerimis- ja ehituslepingu täitmise juurde, kelle ülesandeks on anda operatiivset ja adekvaatset tagasisidet oma pädevuse piires RKIKi projektijuhile. RKIK koostab KMAK raames koostatud taristu vajaduse kirjelduse (punkt 7.1) alusel tehnilise kirjelduse projekti. Tehnilise kirjelduse projekti tuleb enne riigihanke alustamist tutvustada lõppkasutajale (v.a remonttööd), kellel on õigus esitada ettepanekuid tehnilise kirjelduse täiendamiseks. RKIK kohustub põhjendama ettepanekute mittearvestamist. Konkreetse riigihanke läbiviimisest ei või osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse koostaja ja hankekomisjoni liige peavad ennast riigihankest taandama, kui riigihankel esitab või võib esitada pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega riigihanke eest vastutaval isikul või hankekomisjoni liikmel on olnud või on suhted, mis võivad tekitada kahtlusi riigihanke eest vastutava isiku ja/või hankekomisjoni liikme otsuse objektiivsuses. Huvide konflikti riski maandamise meetmena kasutatakse igakordset sõltumatuse kinnitamist, mis koostatakse ja esitatakse RKIK juhi poolt kehtestatud vormis. Kui hankemenetlus lõppeb hankelepingut sõlmimata, hindab hankekomisjon hankemenetluse lõppemise tulemusi ning teeb ettepanekud edasisteks tegevusteks RKIKi juhile. Kui uue hankemenetluse läbiviimiseks tuleb muuta tehnilist kirjeldust osas, mis on lõppkasutajaga läbiräägitud, tutvustatakse muudatust lõppkasutajale. Kui muudatused on seotud riigi hanke mahuga või eelarvega, lähtutakse planeerimisjuhises sätestatust. RKIKi poolt läbiviidud riigihangete tulemusel lepingute sõlmimine KMAKi raames korduvate hankevajaduste katmiseks sõlmitakse eelistatult pikaajalised ja mitme pakkujaga raamlepingud vastavalt RHSis sätestatule. RKIK teavitab viivitamatult sõlmitud raam- ja hankelepingust, tellimiskirjast vms lõppkasutajale võetud kohustusest. Soovituslikult toimub teavitamine riigihangete juhtimise ja arvestuse infosüsteemis. Üldjuhul viib Kaitseväe ja ministeeriumi vajadusteks sõlmitud raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimiseks vajalikke minikonkursse sõltumata maksumusest läbi RKIK, tagades seeläbi korrektse lepinguhalduse. Kui riigihanke eelarve on Kaitseväel või ministeeriumil ja raamlepingus on fikseeritud kõik tingimused hankelepingu sõlmimiseks, võib olenemata maksumusest raamlepingu alusel minikonkursse läbi viia ja hankelepinguid sõlmida Kaitsevägi või ministeerium, kui see on kokkulepitud raamlepingu sõlmimise käigus ning hankelepingute sõlmimisest tagatakse RKIKile info esitamine omavahel kokkulepitud viisil. Varustuse hankekavas ja/või RKIKi majandushangete plaanis määratud juhtudel esitab lõppkasutaja minikonkursside läbiviimiseks ostutaotluse RKIKi kehtestatud korras ja vormis. Muudel juhtudel viib RKIK minikonkursid läbi ning koostab vajalikud tellimiskirjad ja hankelepingud ilma täiendavate sisenditeta. Kvaliteedikontrolli teostamise vajadus ja kvaliteedikontrolli nõuded määratakse riigihanke alusdokumentide koostamisel. Testimiste ja ekspertiiside läbiviimise vajadus kajastatakse võimalusel RKIKi hankeplaanides. Esmase kvaliteedikontrolli teostab lõppkasutaja, kaasates vajadusel RKIKi esindaja. Testimiste ja ekspertiiside läbiviimise eest vastutab RKIK. Lepingu täitmisel tekkivate probleemide või pretensioonide (lepingus toodud lepingu-tingimuste mittetäitmine või rikkumine, kahju tekkimine, kauba mittevastavus), sh garantiijuhtumitega seotud vaidluste lahendamise eest vastutab RKIK. Lõppkasutaja on lepingu täitmisega seonduvatest probleemidest või pretensioonidest kohustatud teavitama RKIKi. Lõppkasutajal on õigus kvaliteedikontrollis tekkinud probleemide korral suunata tarned täiendava ekspertiisi läbiviimiseks RKIKi. Garantiijuhtumitega tegeleb üldjuhul lõppkasutaja, vajadusel antakse juhtum lahendamiseks üle RKIKile. RKIK tagab enda poolt sõlmitud lepingute lepinguhalduse ja pideva ülevaate lepingute täitmisest. Lepingute tingimused Ministeerium ja asutused üldjuhul ettemakseid ei teosta. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha: kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigi hangete puhul, kus ettemaksukohustus on sätestatud pakkumuses ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele; muude lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse ainult ministeeriumi või asutuse jaoks ning ilma ettemakset tegemata ei võta pakkuja tellimust täitmisele või kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse eest tasumist (nt kindlustusteenus, perioodika, tootetugi jms); lepingute puhul, kus leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse alusel või riigihangete konsolideerimise teel; lepingute puhul, mille alusel ostetakse asju või tellitakse teenuseid välisteenistuja tarbeks välisriigis. Ettemaksu suurus ja tagastamise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalikud tagatised peavad olema sätestatud lepingus. Ettemaksu tegemise vajadus ja kasutusele võetavad riskimaandamise meetmed peavad olema dokumenteeritud. Vajadusel kehtestatakse detailsem protsess asutusesiseses hankekorras. Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär ministeeriumi või asutuse poolt lepingutasu maksmisega viivitamise korral ei või ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest, mil kohustust ei täideta. Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva. Erandhanked Erandhanked on riigi hanked, mille osas ei ole hankija kohustatud järgima riigihangete direktiivides ja RHSis sätestatud korda. Erandhanke läbiviimise otsustab ministeeriumi või asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Otsuses või otsusele lisatuna (v.a kinnisvara ostu ja kinnisvara kasutamiseks võtmise korral) esitatakse sisulised põhjendused seaduse mittekohaldamise osas, sh peab olema selgitatud, miks ei ole võimalik kasutada vähem piiravaid hankemenetlusi. Erandhangete puhul tuleb arvestada proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid. Võimaluse korral tuleb konkurentsi soodustamiseks kaasata menetlusse vähemalt kolm pakkujat ning pakkumuste koostamiseks tuleb pakkujatele jätta mõistlik aeg, arvestades hankeobjekti keerukust, ning tagada pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija koostab erand hanke läbiviimiseks tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumendid, mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat ning pakkumuste esitamise tähtaega ja mitme pakkuja korral pakkumuste hindamise kriteeriume. RHS § 11 lg 1 p 18 alusel teenuste tellimisel ei pea järgima p-s 10.6 sätestatut. Väikeostud (alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked) Väikeoste sooritades järgitakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning käesolevat korda ning asutusesiseselt kehtestatud väikeostude teostamise korda, kui see on kehtestatud. Väikeostude teostamisel peab lähtuma põhimõttest, et ühesuguste ostude kogumaksumus aasta jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ühe valitsemisala asutuse või ministeeriumi osas tervikuna. Väikeostude puhul maksumusega alla 5000 eurot kohaldatakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu. Väikeostude puhul maksumusega alates 5000 eurot tuleb: tagada rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine; konkurentsi olemasolul teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele pakkujale, v.a kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse välisteenistuja tarbeks välisriigis; juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehti vähem kui kolmele pakkujale, põhjendada pakkumuste vähesust; pakkumuse esitamise ettepanekus, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehakse mitmele pakkujale, sätestada vähemalt kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse; pakkumused küsida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning talletada selliselt, et kontrollimisel on tuvastatav eduka pakkumuse valiku põhjendatus; põhjendada eduka pakkumuse valimise otsust ; s õlmida hankeleping vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.5. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väikeostude puhul alates maksumusest 30 000 eurot tuleb koostada ja pakkumuse esitamise ettepanekule lisada riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus), mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat ning pakkumuste esitamise tähtaega ja mitme pakkuja korral pakkumuste hindamise kriteeriume. Konkurentsi olemasolu korral esitatakse pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele isikule. Riigih anget läbiviiv isik peab põhjendama eduka pakkumuse valimise otsust ning juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehti vähem kui kolmele pakkujale, tuleb põhjendada pakkumuste vähesust Sotsiaal- ja eriteenused Juhul, kui ministeerium ja asutused viivad läbi sotsiaal- ja eriteenuste riigihankeid, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavad teenused Juhul, kui asutused viivad läbi riigihankeid lihtsustatud korras tellitavatele teenustele kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. Lihthankemenetlus Lihthanke korraldamisel lähtutakse RHSist ja asutusesiseselt kehtestatud lihthankemenetluse läbiviimise korrast, kui see on kehtestatud. Lihthankemenetluse kord sätestatakse riigihanke alusdokumentides. Lihthankemenetluses vajalikke hankija otsuseid teeb asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Erisused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning riigisaladusega seotud riigihangetes Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna alla 30 000 eurot maksumusega riigi hangete puhul lähtutakse väikeostude läbiviimise põhimõtetest. Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete puhul: märgitakse ministeeriumi või asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku otsuses, otsusele lisatavas märgukirjas või dokumendihaldussüsteemi kommentaaride/lisainfo lahtris: konkreetse hankeobjekti seos riigisaladuse või salastatud välisteabega (salastamise alus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi ning seos hankeobjektiga); vajadusel vajaliku tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba ja/või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaati ja/või salastatud teabe elektroonilise töötlemise nõuetele vastavat töötlussüsteemi omavate pakkujate eeldatav arv. Tehniline kirjeldus peab sisaldama julgeolekunõudeid ja kooskõlastust asjasse puutuva riigisaladuse kaitset korraldava üksuse või isikuga. 15.2.3. Taristu riigihangete puhul tuleb julgeolekunõuded kooskõlastada objekti kasutaja julgeoleku eest vastutava isikuga. 15.2.4. Krüptoseadmete soetamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Välisluureametiga. 15.2.5. Leping peab sisaldama julgeolekuosa, mis sisaldab vähemalt avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning salastatud teabekandjate ja riigisaladuse töötlemiseks, sh teabe edastamise, tagastamise ja hävitamisega seonduvat, ning vastavate nõuete kohaldamise tingimusi ka allhankijatele ja julgeolekureegleid ehitustööde teostamisel, teenuste osutamisel ning asjade ostmisel. Ministeerium ja asutused võivad asutusesiseses hankekorras kehtestada täiendavaid reegleid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ja/või riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud riigihangete läbiviimiseks. Julgeoleku ja salastatud teabe kaitse nõuete osas nõustab asutusi vajaduse korral ministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond (edaspidi JHO). Enne uue relvastuse soetamist koostatakse õiguslik analüüs (edaspidi analüüs), hindamaks relvastuse vastavust rahvusvahelise õiguse nõuetele. Analüüs koostatakse kaitseministri 09.07.2018 määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 7 lõike 1 alusel . Analüüsi koostab Kaitsevägi. Relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on relvad, laskemoon, lahingumoon, lõhkeaine ning muud vahendid, sh mittesurmavad vahendid, ja nende osad, mille sõjaline eesmärk on vigastada, kahjustada, hävitada või muul moel kahjutuks teha isikkoosseisu ning vara. Uueks relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on selline relvastus, mida ministeerium ja asutused hangivad, arendavad, toodavad või võtavad kasutusele esimest korda või mida muudetakse või ehitatakse ümber sellisel viisil, et muutub selle vigasta v , kahjusta v , hävita v või kahjutukstege v mõju. Analüüsi koostamise algatab RKIK kategooriajuht, esitades analüüsi koostamiseks taotluse Kaitseväele. Kaitsevägi võib analüüsi koostamise algatada ka iseseisvalt. Analüüs koostatakse uue relvastuse planeerimis- ja hankeprotsessi käigus ning viiakse lõpuni hiljemalt pakkumuste vastavuse hindamise otsuse tegemise ajaks. RKIK kategooriajuht tagab, et Kaitseväele analüüsi koostamiseks edastatavad andmed on arusaadavad ja selgesti mõistetavad. Kaitsevägi võib taotleda täiendavate andmete esitamist analüüsi eesmärkide täitmiseks. Analüüsi koostaja kaasatakse analüüsitava hangitava relvastuse hankekomisjoni töösse. Enne analüüsi kinnitamist edastab analüüsi koostaja analüüsi arvamuse avaldamiseks Kaitseväe võimeplaneerijale, RKIK kategooriajuhile ning teistele relvastuse kasutuselevõtust huvitatud isikutele ministeeriumi valitsemisalas. Analüüsi kinnitab Kaitseväe volitatud isik. Järelevalve Varustuse hankekava, taristukava ning majandushangete kava ning nende alusel kinnitatud kavade ja RKIKi hankeplaanide täitmise üle teostavad järelevalvet RPO ja KIO vastavalt korra punktis 4.1 sätestatule. Kontrolli lepingutes ja lepingute täitmisel julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonna nõuete järgimise üle teostab JHO. RKIKi hankeplaanide koostamise, riigihangete õigeaegse ja nõuetekohase läbiviimise ja riigihangete läbiviimist ja lepingute täitmist puudutava teabevahetuse korraldamise eest vastutavad RKIKi hangete osakonna juhataja ja taristuosakonna juhataja vastavalt oma pädevusele. Teiste valitsemisala asutuste hankeplaanide koostamise ja riigihangete nõuetekohase läbiviimise eest vastutab(vad) asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku määratud vastutav(ad) isik(ud). Lepingust tulenevate kohustuste täitmise järelevalve eest vastutab lepingu täitmise eest vastutav isik. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingupooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt, sh jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist, sh kas dokumendid on projekti lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms. Lõppsätted Ministeerium ja asutused kehtestavad vajaduse korral asutusesisese hankekorra, mis ei või olla vastuolus käesoleva hanke korra tingimustega. Asutusesisestes hankekordades peab mh olema sätestatud: huvide konflikti ennetamise meetmed, vajadusel hankeplaani koostamise ja muutmise kord, hankekomisjoni moodustamine ja ülesanded, riigi hanke eest vastutava isiku määramine ja ülesanded, väikeostude teostamise kord, vajadusel sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord, lepingu sõlmimise kord ja leping u muutmisega seotud tegevused, j ärelevalve teostamise kord ning riskide juhtimise meetmed riigihangete planeerimise, korraldamise, hankelepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise järelevalve etapis . Tunnistan kehtetuks kaitseministri 02.04. 2018 käskkirja nr 123 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“. Käesolev käskkiri jõustub 3 0.04 .2020. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, ministeeriumi osakondadele ja valitsemisala asutustele ning Kaitseliidule. Lisa 1 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra juurde Toodete/teenuste vajaduse kirjelduse vorm VAJADUSE KIRJELDUS [ toode või teenus] HANKIMISEKS NÕUDED TOOTELE/TEENUSELE: kirjeldatakse lühidalt toote/teenuse kasutusotstarvet ja tingimusi. Kirjeldatakse üldisi nõudeid tootele/teenusele, koolitusvajadust, ühilduvust teiste süsteemidega, vajadusel erinõudeid jms. TELLIMISE PROTSEDUUR JA TÄHTAJAD: kirjeldatakse, kuidas toimub ostutaotluste ja teenuste tellimuste (juhul kui lõppkasutaja soovib ise tellimusi esitada) esitamine, kellel on õigus esitada ostutaotlusi ja teenuste tellimusi jms. Kas tooted tarnitakse korraga, mitmes osas, tellitakse jooksvalt, tarnetähtajad (kui on teada ja oluline), teenuste osutamise tähtajad jms. LISAINFO: Hankekava: viide varustuse hankekavale (nimetus, aasta) ja selles olevale hankele, mille jaoks kirjeldus on koostatud. Hankeplaan (majandushangete puhul): viide majandushangete plaanile (nimetus, aasta) ja selles olevale hankele, mille jaoks kirjeldus on koostatud. Eelarveallikas ja eelarvemaht (kui eelarve on lõppkasutajal): alaeelarve, millest sõlmitavat lepingut rahastatakse. Julgeolekunõuded: kirjeldatakse nõuded dokumentide edastamiseks pakkujatele (nii AK kui salastatud teabe osas), vajadus esitada riigi hanke käigus pakkujatele riigisaladusele juurdepääsu või töötlemisloa olemasolu nõue, näidates ära, millises riigi hanke või lepingu täitmise etapis on see vajalik (kas projekteerimisel, paigaldamisel vms), millisel tasemel ning seadusest tulenev alus selle kehtestamiseks ja milles seisneb riigisaladuse töötlemine ja kui on teada, siis riigisaladuse luba omavate pakkujate eeldatav arv. Kui riigi hankel on seos salastatud välisteabega , siis nõuded sellega seoses. Muud nõuded julgeoleku tagamiseks (näiteks nõue, et Kaitseväe territooriumil tööd tegevad isikud tuleb eelnevalt esitada julgeolekut tagavale allüksusele heakskiitmiseks). Jms Elutsükkel (toodete puhul): kavandatav kasutusiga, elutsüklikulu jms Märkused: muu riigi hanget puudutav oluline informatsioon ja eritingimused, sh lõppkasutajale teadaolevad erinõuded pakkujale, soovi korral vastavus-pädevusnõuded ja hindamiskriteeriumid jms. Soov osaleda hankekomisjonis. Jms KONTAKTID: tarnekontakt, lõppkasutaja kontakt jms. ESITAJA: Lisa 2 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra juurde Uue relvastuse õigusanalüüsi vorm UUE RELVASTUSE ÕIGUSANALÜÜS Relvastus: Analüüsi taotlemine (taotleja, taotluse aeg) : Analüüsi koostamine (koostaja, kinnitaja , koostamise aeg) : 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva analüüsi õiguslikuks aluseks on 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikkel 36, kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi sõjaväerelvade käitlemise kord ) § 7 lõiked 1 ja 4. 1.2. Analüüsi eesmärk on tuvastada enne relvastuse soetamist, arendamist, tootmist, ümberehitamist või kasutuselevõttu, kas selle kasutamine on mõnel juhul või alati keelatud Eestile siduva rahvusvahelise õiguse normiga. 1.3. Analüüs hindab relva vastavust nende normidega relva kasutamisel sellele tavapärasel ja eesmärgipärasel viisil. 2. RELVASTUSE TEHNILINE KIRJELDUS JA TOIMIMINE 2.1. Tehniline kirjeldus 2.2. Toimimine 2.3. Mõju inimesele 3. ÕIGUSLIK HINNANG 3.1. Kas Eestile kohalduv rahvusvahelise õiguse norm konkreetselt keelab alati või mõnel juhul analüüsitava relva kasutamist? 3.2. Kas relvastus tekitab liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi; 3.3. Kas relvastust saab suunata kindla sõjalise sihtmärgi (sh kombatantide ) vastu ning kui ei, kas see mõjutab vahet tegemata sõjalisi sihtmärke (sh kombatante) ning tsiviilisikuid või tsiviilobjekte; 3.4. Kas relvastuse kasutamine tooks eeldatavasti kaasa juhuslikke kaotusi tsiviilisikute hulgas, tsiviilisikute vigastusi, kahju tsiviilobjektidele või nimetatud tagajärgede kombinatsioone ( ühiselt kaasnev kahju), mis oleksid ülemäärased võrreldes oodatava otsese sõjalise eduga (proportsionaalsuse põhimõte)? 3.5. Kas relvastus on ette nähtud looduskeskkonnale ulatusliku, pikaajalise ja raske kahju tekitamiseks või mille kasutamine võib sellist kahju põhjustada? 4. JÄRELDUS KOOSTAJA KINNITAJA