Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Maanteeamet
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected]
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakond Ida-Viru talitus
[email protected] 21.04.2020 nr 7-6/47-1
Seisukohad Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama
detailplaneeringu ja KSH eelnõu avalikustamisel esitatud arvamuste osas
Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande (edaspidi DP ja KSH) eelnõu avalik väljapanek toimus 17.02 – 17.03.2020. DP
ja KSH aruande eelnõud tutvustav avalik arutelu toimus 20.02.2020 kell 16.00 Alutaguse
Vallavalitsuse Mäetaguse teenuskeskuses (Pargi tn 5, Mäetaguse alevik).
Avaliku väljapaneku jooksul esitasid Kaitseministeerium (16.03.2020 kirjaga nr 12-4/20/439),
Keskkonnaministeerium (19.03.2020 kirjaga nr 7-15/19/2305-5) ja Keskkonnaamet (17.03.2020
kirjaga nr 6-5/20/4228) arvamused ja ettepanekud DP ja KSH kohta. Maanteeamet (04.02.2020
kirjaga nr 15-2/20/6384-1) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (30.03.2020 e-kirjaga)
teavitasid, et täiendavaid märkuseid ei ole.
Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu jäi ära 26.03.2020 kell 16.00 kavandatud avaliku väljapaneku
tulemuste avalik arutelu.
Edastame ülevaate avaliku väljapaneku käigus DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu kohta
laekunud arvamustest ning Alutaguse Vallavalitsuse seisukohtadest nendega arvestamise osas
(lisatud tabel). Esitatud ettepanekute ning seisukohtadega saab tutvuda valla veebilehel
(https://www.alutagusevald.ee/avalikud-valjapanekud).
Avaliku väljapaneku tulemuste alusel on tehtud DP-s ja KSH-s vajalikud muudatused ning
praegusel hetkel jätkub menetlus põhilahenduse koostamisega.
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281
Alutaguse vald E-post:
[email protected] a/a: EE882200221068420618
41101 Ida-Virumaa Swedbank
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub peale eriolukorra lõppu kui avalike
kogunemiste korraldamine on lubatud. Avaliku arutelu toimumise uues ajast ja kohast
teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu toimumist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Talistu
Geoinfospetsialist
+372 33 66 924, +372 56 203 048
[email protected]
Lisa: “Ülevaade avaliku väljapaneku käigus DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu kohta
laekunud arvamustest ning nendega arvestamisest”
2
Tabel Ülevaade avaliku väljapaneku käigus DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu kohta laekunud arvamustest ning nendega
arvestamisest
Asutus/isik, kirja Arvamus (osaliselt lühendatult) Kommentaar arvamusega arvestamise kohta
kuupäev ja number
Kaitseministeerium, Kaitseministeerium esitab DP ja KSH aruande eelnõu kohta Arvestame märkusega detailplaneeringu koostamise
16.03.2020 nr 12- järgmise arvamuse. käigus ja lähtume alustarindi kavandamisel
4/20/439 1. DP ja KSH aruande eelnõu dokumentides ei ole piisavalt Kaitseministeeriumi 45 meetri nõudest, kuid seame
selgesti kajastatud Kaitseministeeriumi esitatud ehitise kõrguse detailplaneeringusse tingimuse, et kõrgema alustarindi
piirangut, mis on vajalik riigikaitselise ehitise töövõime rajamine on võimalik, kui on rakendatud riigikaitseliste
tagamiseks. Kaitseministeerium andis juba DP lähteseisukohtade objektide töövõime tagamiseks
koostamise menetluses 28.05.2019 kirjaga nr 12-1/19/1714 kompensatsioonimeetmed, mille väljaselgitamiseks
Alutaguse Vallavalitsusele teada, et riigikaitselise ehitise tehakse järgmistes etappides koostööd
töövõime säilimise tagab vaid alternatiividest madalaima Kaitseministeeriumiga.
kõrgusega ehitis. Kaitseministeerium jääb varem esitatud
kõrguspiirangu juurde. Praegu saab Kaitseministeerium KSH aruande eelnõus riigikaitselise ehitise töövõime
nõustuda vaid 45 m kõrguse alustarindi kavandamisega. tagamise teemat ei käsitleta, sest KeHJS-est tulenevalt
Koostatavas DP-s tuleb selle kõrguspiiranguga arvestada seni, ei kuulu see KSH ülesannete hulka.
kuni ei ole rakendatud täiendavaid riigikaitselisi meetmeid, mis
võimaldaksid kõrguspiirangust loobuda.
2. Riigikaitselise ehitise töövõimet võib vähendada ka Tähelepanekuga arvestatakse ja seletuskirja sõnastust
planeeritava päikeseelektrijaama (detailplaneeringus nimetatud on vastavalt märkusele korrigeeritud.
ka päikesepark) mõju. Arvestades, et praegu kehtivad
õigusaktid võivad planeeringu kehtimise aja jooksul muutuda,
palume korrigeerida seletuskirja punktis 3.3 päikeseelektrijaama
kohta märgitud tingimuse sõnastust ning asendada viide praegu
kehtivale majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr
91 järgmise sõnastusega: „Päikeseelektrijaam peab vastama
õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele ja asjakohastele standarditele“.
Keskkonnaministeerium, Tutvunud nimetatud materjalidega, esitab Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruande peatükki 8.3
19.03.2020 nr 7- Keskkonnaministeerium järgnevad ettepanekud: lisatakse punkt: Kui PHEJ maa-alune reservuaar
15/19/2305-5 1. Teeme ettepaneku lisada detailplaneeringusse ja KSH rajatakse kaevanduse põrandast sügavamale, siis tuleb
aruandesse tingimus, et kui maa-alune veereservuaar rajatakse projekteerimise staadiumis, kui on täpsemalt teada
kaevanduse põrandast sügavamale, siis põhjaveetaseme tegevuspiirkonna hüdrogeoloogilised andmed ja PHEJ
maa-aluse osa ehitamise tehnoloogia, prognoosida
Asutus/isik, kirja Arvamus (osaliselt lühendatult) Kommentaar arvamusega arvestamise kohta
kuupäev ja number
muutused ehitamise ajal prognoositakse hüdrogeoloogilise põhjaveetaseme muutused ehitamise ajal
modelleerimise teel. hüdrogeoloogilise modelleerimise teel (teostada põhjavee
alanduslehtri ulatuse modelleerimine).
KSH aruande peatükis 8 esitatud keskkonnameetmed
lisatakse detailplaneeringu seletuskirja (vt ka vastus
punktile 3).
2. Palume KSH aruande ptk 6.10 „Mõju maavaradele ja PHEJ maa-aluse reservuaari rajamine kaevanduse
kaevandamisele“ selgitada kaevandamisloa nr KMIN-054 põhjast sügavamale ei ole kaevandamine, vaid
mäeeraldise piiride muutmist sügavuse suunas seoses ehitamine. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus
alternatiiviga rajada PHEJ maa-alune veereservuaar kaevanduse mäeeraldise piiride muutmiseks sügavuse suunas.
põrandast sügavamale. Selgituseks, et ehitamine on mh ka pinnase või katendi
ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline
püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne
seos ehitisega (EhS § 4 lg 1). Ehitusseadustiku
seletuskirjas nenditakse, et teatud tegevused, mida
defineeritakse muudes seadustes kui kaevandamist (nt
maavara maapõuest väljamine) võivad olemuselt täita ka
ehitamise mõiste. Kaevandamise eesmärgiks pole siiski
ehitise tekitamine, vaid väljata maavara maapõuest ning
seda kaubastada (ehitusseadustiku (SE 555) seletuskiri,
lk 7). Seega lähtuda tuleb sellest, kas eesmärgiks on
tekitada ehitis või kaevandada maavara ja seda
kaubastada. Kuna arendaja eesmärgiks on rajada PHEJ
kui ehitis, siis on selleks vaja ehitusluba, mitte
kaevandamisluba.
KSH aruande ptk 6.10 täiendatakse vastavalt.
3. Detailplaneeringus on ptk 3.6 „Keskkonnatingimused“ kirjas, Arvestame ettepanekuga detailplaneeringu
et käesolevas detailplaneeringus ja selle KSH aruandes antakse põhilahenduse koostamisel. Märgime, et käesolevas
soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks, sh etapis on küsitud seisukohti detailplaneeringu
keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks projekti koostamise eskiislahendusele. Laekunud ettepanekute pinnalt
käigus. KSH aruandes, sh ptk 8 on esitatud keskkonnameetmed täiendame detailplaneeringu lahendust enne selle
– leevendusmeetmed negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks esitamist kooskõlastamiseks. Meetmed keskkonnamõju
või vältimiseks. Nimetatud meetmeid ei ole lisatud vähendamiseks või vältimiseks lisame samuti
detailplaneeringu seletuskirja. Teeme ettepaneku lisada ka detailplaneeringu seletuskirja.
detailplaneeringusse keskkonnameetmed planeeritava tegevuse
elluviimiseks, sh projekteerimiseks ja keskkonnamõju
hindamisel arvestamiseks. Kui detailplaneering kehtestatakse,
Asutus/isik, kirja Arvamus (osaliselt lühendatult) Kommentaar arvamusega arvestamise kohta
kuupäev ja number
on planeeringus esitatud meetmed planeeringu elluviimisel
kohustuslikud arvestada.
Keskkonnaamet, Keskkonnaamet märgib järgmist: Selgitus: Alanduslehtri ulatust on kavas täpsemalt
17.03.2020 nr 6- 1. Kui maa-aluse reservuaari ehitamise ajal on vaja süvendist modelleerida projekteerimise etapis, kui viiakse läbi
5/20/4228 vett välja pumbata, tekib lokaalne ehitusaegne alanduslehter. piirkonna hüdrogeoloogilised uuringud ja on rohkem
Alanduslehtri ulatus sõltub veekihist väljapumbatava vee hulgast teavet PHEJ maa-aluse osa ehitamise tehnoloogia kohta.
ja pumpamise ajalisest kestvusest. Aruande eelnõust ei tule aga KSH aruande ptk 8.3 on vastavalt täiendatud. DP KSH
välja, kui suur on ikkagi alanduslehtri ulatus. Kas seda on kavas aruande peatükki 6.5 lisatakse alanduslehtri tekkimise
modelleerida siis, kui projekteerimise käigus viiakse läbi põhimõtteline käsitlus koos võimaliku mõju
täpsemad hüdrogeoloogilised uuringud? Keskkonnaamet palub tõenäosusega piirkonna veevarustusele (puurkaevudele).
antud osa selgitada.
2. Aruande eelnõu peatükis 6.5 (lk 47) on kirjas, et PHEJ Selgitus: Arvestades PHEJ süsteemi maksimaalset
töötamise ajal mõju piirkonna põhjaveetasemele ja -kvaliteedile veekogust (maksimaalne kasulik maht 500 000 m3) ja
puudub. Kui juhtida vahetusvesi mahutitest suletud kaevanduse suletud kaevanduse põhjaveekogumi mahtu (Estonia
põhjaveekogumisse, siis millist mõju see vesi võib avaldada kaevanduse maht 250 000 000 m3) ning tühjendamise
suletud kaevandusveele ja kas see võib mõjutada ka teisi eeldatavat väga väikest sagedust (kui üldse), siis ei ole
põhjaveekihte? Peatükis 8.3 (lk 83) on öeldud, et alust arvata, et PHEJ süsteemist ärajuhitav vesi võiks
projekteerimise etapis teostatava mõju hindamise käigus tuleb avaldada olulist negatiivset mõju suletud kaevanduse
täpsemalt analüüsida PHEJ süsteemis ringleva vee peamisi põhjaveekogumile ja selle kaudu mõjutada teisi
hüdrokeemilisi muutusi ja nendega kaasnevaid võimalikke põhjaveekihte. Mahutite vahetusvee juhtimise vajadust
tagajärgi. Seega kui selgub, et ringluses oleva veekvaliteet ei (sagedust) ja tingimusi suletud kaevanduse
vasta määruse nr 61 saasteainete piirväärtuste nõuetele ja põhjaveekogumisse, samuti süsteemis ringleva vee
halvendab suletud kaevanduses oleva veekvaliteeti, siis tuleb võimalikke hüdrokeemilisi muutusi täpsustatakse
välja pakkuda projekteerimisel ka vee puhastamise võimalused projekteerimise staadiumis. Ptk 6.5 ja 8.3 on vastavalt
enne suletud kaevandusse tagasi juhtimist. täiendatud.
3. Aruande eelnõu peatükkides 6 ja 7 (lk 55), 8.2 (lk 81) ja 8.3 Arvestatud. Aruannet on korrigeeritud vastavalt hetkel
(lk 82) on räägitud vee erikasutusloast. Keskkonnaamet juhib kehtivale veeseadusele.
tähelepanu, et hetkel kehtiva veeseaduse kohaselt ei ole
korrektne kasutada sõna „vee erikasutusluba“ ning palub
aruande eelnõud korrigeerida.
4. Detailplaneeringus tehakse ettepanek Rannapungerja jõe Arvestame ettepanekuga detailplaneeringu ehitusõiguse
kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaamet kavandamisel.
soovitab tegevuse planeerida väljapoole kalda
ehituskeeluvööndit, et planeeringulahenduse realiseerimine
Asutus/isik, kirja Arvamus (osaliselt lühendatult) Kommentaar arvamusega arvestamise kohta
kuupäev ja number
tulevikus ei takerduks ehituskeeluvööndisse soovitud osa
rajamise keelava otsuse taha.
5. Keskkonnaamet on nõus aruande eelnõus toodud järeldustega Ettepanekud on arvestamiseks projekteerimise etapis.
vee-elustiku osas, et parim lahendus Rannapungerja jõele ja KSH aruande ptk 8.3 on vastavalt täiendatud.
Peipsi järvele on, kui PHEJ süsteemist väljapumbatava vee ja
sademevee ülevoolu ei suunata looduslikku veekogusse. Juhul,
kui suunatakse liigvesi Rannapungerja jõkke, tuleb eelnevalt
analüüsida liigvees olevad saastenäitajate määrad, sh fenoolid,
naftasaadused ning nende mõju vee-elustikule. Mõju hindamisel
arvestada koosmõju juba kaevandusest väljapumbatava vee
näitajatega. Projekteerimisel tuleb leida lahendus vee
puhastamisele ning aruande eelnõu peatükis 6.8.1 (lk 57) teises
lõigus nimetatud võimalikule ohule jõe ajutiste üleujutuste ja
alanemiste mõjule vee-elustikule.
6. Aruande eelnõu peatükis 6.3.6 on toodud, et õhusaastet võib Selgituseks: KSH aruandes on selgelt välja toodud, et
põhjustada aheraine laadimine maapealse alustarindi PHEJ rajamise käigus õhusaaste võrreldes praeguse
rajamiseks. Aheraine purustussõlme tööga võib samuti kaasneda tegevusega ei suurene, sest need kaevandamisega ja
tolmu eraldumine. Samas peatükis on mainitud, et PHEJ PHEJ rajamisega seotud aheraine transport ei liitu.
ehitustöödega seotud õhusaaste ei lisandu Enefit Kaevandused Tegevus, mis praegu toimub olemasoleva puistangu alal,
AS-ile olemasolevale õhusaastele (mõju ei suurene). Arvestades muudab asukohta ja hakkab toimuma kavandatava
aheraine koguseid mis võivad olla vahemikus 27 500 000 kuni alustarindi asukohas, st kaevandusest väljatavast
32 400 000 tonni ning asjaolu, et kehtivas keskkonnaloas ei ole aherainest hakatakse rajama PHEJ alustarindit ja
aheraine laadimisega või purustamisega seotud heiteallikaid olemasolevasse puistangusse aheraine vedamine selleks
käsitletud, tuleb aruande eelnõus hinnata aheraine laadimisel ajaks peatub.
ning purustussõlme töö käigus eralduvate saasteainete Estonia kaevanduse kehtivas keskkonnaloas ei ole
heitkoguseid ning lisaks modelleerida saasteainete hajumine. aheraine laadimise ja purustamisega seotud heiteallikaid
käsitletud põhjusel, et sellest tegevusest saasteaineid
(eelkõige tolmu) ei eraldu. Estonia kaevanduse välisõhu
saasteloa lubatud heitkoguste projektis1 (ptk 4) on
selgitatud, et kaevanduse rikastusvabrik ei mõjuta
välisõhu kvaliteeti, sest hoone on kinnine ning
kasutatakse märgrikastamise tehnoloogiat. Aheraine
laadimine punkritest toimub küll välisõhus, kuid see on
1
AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabor. Tallinn 2014
Asutus/isik, kirja Arvamus (osaliselt lühendatult) Kommentaar arvamusega arvestamise kohta
kuupäev ja number
õhusaaste seisukohalt ebaolulise mõjuga, sest
rikastusvabrikut läbinud märja/niiske aheraine
käitlemisel tolmu ei eraldu. Samuti kukub aheraine
kinnisest punkri avast otse kõrge karjäärikalluri kasti.
PHEJ maapealse alustarindi rajamiseks kasutatav
aheraine läbib sedasama Estonia kaevanduse
rikastusvabrikut (sh märgtehnoloogiat) ja see on kavas
transportida ilma vaheladustamiseta otse ettenähtud
asukohta kas kallurite või kavandatava kinnise konveieri
abil. Eeltoodust lähtuvalt on hinnatud, et aheraine
laadimisel ning purustussõlme töö käigus ei eraldu
välisõhu saasteaineid (tolmu). Kuna puuduvad
eralduvate saasteainete heitkogused, siis ei ole võimalik
modelleerida ka saasteainete hajumist. KSH aruande ptk
6.3.6 on vastavalt täiendatud.
Maanteeamet, Oleme tutvunud Teie poolt edastatud Alutaguse valla Estonia Võetud teadmiseks.
04.02.2020 nr 15- pumphüdroelektrijaama DP ja KSH eelnõuga. Meie poolt
2/20/6384-1 täiendavaid märkusi ei ole.
Tarbijakaitse ja TTJA tutvus Alutaguse valla veebilehel olevate nimetatud KSH ja Võetud teadmiseks.
Tehnilise Järelevalve DP materjalidega ning märgib, et täiendavaid märkusi pole.
Amet, 30.03.2020 e-kiri
Kadi Vilu
From:
[email protected]
Sent: teisipäev, 21. aprill 2020 14:34
To: KM Info; Keskkonnaamet; Keskkonnaministeerium; Maanteeamet; Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet; Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond Ida-
Viru talitus
Subject: Seisukohad Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja
KSH eelnõu avalikustamisel esitatud arvamuste osas
Attachments: 168_1_21042020_PHEJ DP seisukohad avaliku....asice
Tere
Edastame Alutaguse Vallavalitsuse 22.04.2020 kirja nr 7-6/168-1.
--
Lugupidamisega
Liina Talistu
Geoinfospetsialist
Alutaguse Vallavalitsus
+372 56 203 048
[email protected]
1