Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XIX uuringuruumis

KORRALDUS 17. aprill 2020 nr 1-3/20/340 Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XIX uuringuruumis I. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362, aadress: Pärnu maantee 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile Männiku XIX maavara geoloogilise uuringu loa taotluse (edaspidi uuringuluba; registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.2019 kirjana nr 12-2/19/303). Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigi omandisse kuuluvatele katastriüksustele Viimsi metskond 253 (katastritunnus: 71801:001:1413, registriosa: 10544950) ja Viimsi metskond 254 (katastritunnus: 71801:001:1417 , registriosa: 10584550), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning eraomandisse kuuluvale katastriüksusele Karjääri tee 1 (katastritunnus: 71801:001:0270, registriosa: 89702). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,51 ha. Geoloogiline uuring viiakse läbi uuringuruumis esineva maavara (liiv) kasutamis- ja kaevandamisvõimaluste selgitamise eesmärgil. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 30 puurauku. Uurimissügavus on kuni 25 m. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: analüüsitakse setete lõimist ja filtratsiooni. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Taotletaval uuringuruumil kattumist arvel oleva varuga ei ole. Tallinn-Saku liivamaardla (registrikaart nr 0109) jääb ~36,6 m kaugusele kagu suunda. Üle 10 ha pindalaga veekogu Männiku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006020) jääb taotletava uuringuruumi teenindusala idaservast ~82 m kaugusele. Kattumist eelnimetatud veekogu veekaitsevööndiga (10 m) ei ole, kalda piiranguvööndiga (100 m) on kattumine kuni 18 m ulatuses. Keskkonnaregistri andmetel on Männiku järve näol tegemist tehisjärvega, mis on tekkinud kaevandamise tulemusena ning millele rakendatakse veeseaduse § 29 lg 5 ja looduskaitseseaduse §37 lg 4 sätestatud erisusi (Keskkonnaministri 19.01.2017 käskkiri nr 1- 2/17/75). Riigikaitseline ehitis Männiku harjutusväli jääb taotletava uuringruumi teenindusala lõunapiirist ~37 m kaugusele, uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiir, Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditega. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisel alal asuvad Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin Männiku lasketiir:TOP (VID kood KKL118256104; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ning 35-110 kV pingega elektriõhuliin 35K-19:(L35055) (VID kood KP55461092; kaitsevöönd 25 m liini teljest), mille kaitsevöönditega kattumist ei ole. Laiarööpmeline raudtee (VID kood 4076857; kaitsevöönd 30 m) jääb taotletava uuringuruumi teenindusala lääneservast ~30 m kaugusele, kattumist raudtee kaitsevööndiga ei ole. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast ~2,9 km kaugusele kagusuunda. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. II. KAALUTLUSED MaaPS § 4 lg 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 17 lg 2 järgi on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel. MaaPS § 27 lg 1 järgi esitab taotleja uuringuloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Uuringuloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja, Maa-amet, 04.04.2019 kirjaga nr 9-3/19/6300 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.04.2019 kirjana nr 12-2/19/303-3). AS TREV-2 Grupp esitas 03.06.2019 Keskkonnaametile vastavalt Osaühinguga C.B.A. sõlmitud kokkuleppele uuringuruumide jaotuse osas korrigeeritud taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemi 03.06.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-9 ja kirjaga nr 12-2/19/303-10). Täiendatud uuringuloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja, Maa-amet, 06.06.2019 kirjaga nr 9-3/19/6300-4 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2019 kirjana nr 12-2/19/303-12). Maa-amet märkis täiendamist vajavad punktid. Keskkonnaamet edastas 12.09.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-13 Maa-ameti märkused AS-ile TREV-2 Grupp taotluse täiendamiseks. AS TREV-2 Grupp esitas 23.09.2019 Keskkonnaametile täiendatud taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemi 23.09.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-14). Täiendatud uuringuloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja, Maa-amet 25.09.2019 kirjaga nr 9-3/19/6300-6 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2019 kirjana nr 12-2/19/303-15). Riigilõiv 400 € on tasutud 29.03.2019 riigilõivuseaduse § 121 lg 1 kohaselt. HMS § 48 lg 1 alusel avalikustati uuringuloa menetluse algatamise teate 04.04.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 04.04.2019 kirjaga 2 (7) nr 12-2/19/303-5 AS-i TREV-2 Grupp, Saku Vallavalitsust ja piirinaabreid. Avalikustamise käigus arvamusi/ettepanekuid ei esitatud. MaaPS § 27 lg 3 kohaselt saadeti 04.04.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-4 Männiku XIX uuringuloa taotlus uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejale riigile kuuluva kinnisasja kasutamise nõusoleku saamiseks. MaaPS § 27 lg 5 kohaselt saadeti 05.04.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-6 Männiku XIX uuringuloa taotlus Kaitseministeeriumile seisukoha saamiseks, kuna uuringuruum või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis. Kaitseministeerium saatis 03.05.2019 kirjaga nr 12-1/19/1429 seisukoha, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning Kaitseministeerium nõustub Männiku XIX uuringuloa taotlusega märkusteta (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.05.2019 kirjana nr 12-2/19/303-7). Riigivara valitseja (Keskkonnaministeerium) andis nõusoleku riigimaa kasutamiseks 22.05.2019 kirjaga nr 13-1/19/2090-2 järgmistel tingimustel (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 kirjana nr 12-2/19/303-8): 1) Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Lääne- Harjumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2) Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Keskkonnaamet arvestab Keskkonnaministeeriumi tingimustega ning lisab uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (edaspidi määrus nr 224). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. Geoloogilise uuringu käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 20 lg 2. MaaPS § 28 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui uurimistöö või uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, lisada üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki, kuna kogu väljatav materjal paigutatakse uuringuruumi tagasi. MaaPS § 17 lg 3 ja 4 järgi võib üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 123 p 1, 3 ja 5 3 (7) kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostaja on AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362; aadress: Pärnu maantee 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond). Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 01.10.2019 ja 16.04.2020) MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Taotlusest nähtuvalt on loa taotleja eesmärk saada taotletavas uuringuruumis pärast geoloogilise uuringu teostamist kaevandamisluba. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus on vaja välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Kuna uuritav maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiksid põhjustada, ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Järgnevalt on analüüsitud, kas taotletava uuringuruumi ning võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Männiku XIX uuringuruumist ja võimalikust tulevasest mäeeraldisest 50 km raadiuses on Maa-ameti mäeeraldise ruumilise puhvri otsingu andmetel seisuga 01.10.2019 ehitusliiva (kaevandatava varu jääk ligikaudu 33630,40 tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 19,11 aastaks ja täiteliiva (kaevandatava varu jääk ligikaudu 17353,26 tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 18,84 aastat. 4 (7) Praeguse seisuga rahuldab taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Kuna geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks, on geoloogilise uuringu loa taotlemine taotleja enda risk ning kulu. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga. Vastavalt MaaPS § 27 lg 71 saadeti 02.10.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-16 uuringuloa taotlus ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, Saku Vallavalitsusele. Saku Vallavolikogu on 21.11.2019 otsusega nr 52 nõustunud ettevõttele AS TREV-2 Grupp Männiku XIX uuringuloa andmisega. Vastavalt MaaPS § 27 lg 82 saadeti 27.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/303-18 uuringuloa taotlus ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon on 17.01.2020 protokollilise otsusega nr 20-2 nõustunud Männiku XIX uuringuloa andmisega. Vastavalt MaaPS § 27 lg 10 saadeti 24.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/303-19 uuringuloa taotlus ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium on oma 19.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/333 kooskõlastanud haldusakti eelnõu. Lisaks rõhutas Kaitseministeerium, et geoloogilise uuringu loa kooskõlastamine ei ole automaatselt siduv hilisema kaevandamise loa kooskõlastamisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH ) kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel tä psustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ (edaspidi määrus nr 224 ). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. HMS § 48 ning § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 25.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet küsis AS-lt TREV-2 Grupp 25.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/174-2 arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. AS TREV- 2 Grupp vastas 25.03.2020 kirjaga nr T800-1/6900-6, et nõustutakse Männiku XIX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise otsuse eelnõuga märkusteta (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.03.2020 kirjana nr 12-2/20/174-4). 1 Kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsiooni alusel. 2 Kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsiooni alusel. 5 (7) 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 4 märgitakse uuringuloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Lähtuvalt riigivara valitseja tingimuslikust nõusolekust riigimaa kasutamiseks lisatakse uuringuloale järgnevad täiendavad tingimused: 1) Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Lääne- Harjumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2) Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks maapõueseaduse § 26 ja § 323, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saku Vallavolikogu 21.11.2019 otsusele nr 52, Kaitseministeeriumi 19.03.2020 kirjale nr 12-1/20/333, maavarade komisjoni 17.01.2020 istungi protokollilisele otsusele nr 20-2 ja AS TREV-2 Grupp taotlusele, otsustan: 3.1. Anda ettevõttele AS TREV-2 Grupp geoloogilise uuringu luba nr HARMG-154 (lisatud) Männiku XIX uuringuruumis kehtivusajaga 17.04.2020-16.04.2025. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad täiendavad tingimused: 3.2.1 Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Lääne- Harjumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3.2.2 Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 3 Kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsiooni alusel. 6 (7) Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Saata: AS TREV-2 Grupp Teadmiseks: Saku Vallavalitsus, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Kaitseministeerium Liis Bergmann maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 7 (7)  GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Keskkonnaamet HARMG-154 1. Loa omaja 1.1. Nimi AS TREV-2 Grupp 1.2. Äriregistri kood/isikukood 1.3. Aadress Pärnu maantee 463, 10047362 Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus- 2.2. Maardla osa nimetus- 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number- 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus Männiku XIX uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: veekogu (siseveekogu, piiriveekogu, majandusvöönd, territoriaal- või sisemeri) või maismaa (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Harju maakond, Saku vald 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 5,51 ha 3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad: liiv; ehitusliiv, täite- ja puistematerjalina kasutatav liiv 4. Uuringu teostaja 4.1. Ettevõtja nimi AS TREV-2 Grupp 4.2. Äriregistri kood / isikukood 4.3. Aadress Pärnu maantee 463, 10047362 Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond 5. Uuringu iseloom 5.1. Maavara uuringu eesmärk: ja maht tarbevaru uuring [X ] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 5.2. Uurimissügavus kuni 25 m 5.3. Puuraukude arv kuni 30 5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni - 5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: - 5.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km  5.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne): analüüsitakse setete lõimimist, filtratsiooni 5.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 5.9. Taotleva loa kehtivusaeg 17.04.2020 kuni 16.04.2025 6. Täiendavad 1) Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa tingimused Majandamise Keskuse Lääne-Harjumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2) Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 7. Loa andmise ja Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti 17.04.2020 muutmise otsused korraldusega nr 1-3/20/340. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Kuupäev: 17.04.2020 2 (2)